Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord

Majandus- ja Teie 24.05.2023 nr 17-10/23- Kommunikatsiooniministeerium 0014/2815, MKM/23- [email protected] 0635/-1K Meie 07.06.2023 nr 1.1-11/3749-2 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord Austatud härra Michal Rahandusministeerium kooskõlastab kliimaministri määruse „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu märkustega arvestamisel. Palume korrigeeritud eelnõu saata Rahandusministeeriumile uuesti üle vaatamiseks. Riigihankeid puudutav tagasiside: 1. Eelnõu § 11 lg 1 punkt 9 kohaselt tuleb taotlusega koos esitada kalkulatsioon või hinnapakkumus, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve kujunemist, kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot ning punkt 10 kohaselt vähemalt kaks hinnapakkumust, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Paragrahvi 21 lg 4 loetleb toetuse saaja kohustused, kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot, viidates punktis 1 ühendmääruse §-le 11, mille kohaselt tuleb muuhulgas toetuse saajal, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgida toetuse kasutamisel riigihangete seadust ning paneb sellealased kohustused toetuse saajale, kes ei ole hankija. Eespooltoodust võib järeldada, et eelnõuga püütakse reguleerida seda, et toetuse saajal on nö hankimisega seotud kohustused vaid siis, kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot. Sedasama on selgitatud ka määruse eelnõu seletuskirjas. Selline regulatsioon ei ole riigihangete seadusega (edaspidi RHS) kooskõlas. Toetuse saaja, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab asjade ostmiseks, teenuste ja ehitustööde tellimiseks läbi viima riigihanke menetlusi, lähtudes RHS-s sätestatud piirmääradest ning menetluskorrast sõltumata sellest, milline on projekti kogumaksumus, mille rahastamiseks toetust saadakse. 2. Kuigi toetuse saajale, kes ei ole hankija, on tõenäoliselt ühendmääruses sätestatud kohustustest erisuste tegemine võimalik, on selles osas regulatsioon segadusse ajav – ühest küljest viitab § 21 lg 4 punkt 4 tervikuna ühendmääruse §-le 11, mis diferentseerib erinevad nö mittehankijast toetuse saaja kohustused erinevate Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  piirmääradega, ent teisest küljest sätestatakse kohustustele üldine piirmäär 200 000 eurot. 3. Palume eelnõus selguse huvides kasutada riigihangete ja toetuse saaja ostude kontekstis RHS-s kasutatud mõisteid, näiteks sõna „hange“ asemel sõna „riigihange“ või sõnad „toetuse saaja ost“, kui tegemist ei ole hankijaga; sõna „hankedokumendid“ asemel sõnad „riigihanke alusdokumendid“ jne. Riigiabi puudutav tagasiside: 4. Eelnõu § 7 lg 1 punkt 2 ja lg 2 punkt 2 kohaselt on abikõlblikud lammutamise, lammutamisjäätmete käitlemise jms kulu. Juhime tähelepanu, et komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 46 alusel on riigiabi puhul „Abikõlblikud kulud on energiatõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi rajamise või täiustamisega seotud investeerimiskulud“. Pole üheselt selge, et abikõlblike kulude alla läheksid ka lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise kulud. Seetõttu soovitame selliste kulude katmiseks anda pigem vähese tähtsusega abi vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013. 5. Riigiabi andmisel peab taotlus sisaldama komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 6 lõikes 2 nimetatud infot, sh projekti toimumise koht ja kulude loetelu. Palume eelnõu § 11 lg 1 nõuded taotlusele andmete loetelu viia vastavusse eelnimetatud komisjoni määruse artikkel 6 lõikes 2 sätestatuga. 6. Eelnõu § 17 lg 3: juhime tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 44 (vähese tähtsusega abi) ja § 342 lõikele 21 on abi andja kohustatud abi andmise otsuses viitama ka vastavale komisjoni määrusele. Seega on vaja § 17 lõiget 3 vastavalt täiendada. Alternatiivina võib § 17 lõike 3 sissejuhatavas lauses viidata ühendmääruse § 8 lõikele 4. Seletuskirjas ongi § 17 kohta viidatud, et taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu, kuid eelnõu § 17 lõikes 3 viide ühendmäärusele puudub. 7. Palume lisada eelnõu § 20 lg 1 teksti lõppu „välja arvatud, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega“, kuna taotluse rahuldamise otsuse muutmine ei pruugi olla kooskõlas riigiabi reeglitega (nt ergutava mõju nõudega). 8. Palume seletuskirja (osa 3. Eelnõu vastavus ELi õigusele) lisada, et eelnõu on kooskõlas ka komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ja määruse muudatustega, mis hetkel pole veel jõustunud, kuid on komisjoni poolt 9.03.2023 kinnitatud ning komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013. Regionaalarengut puudutav tagasiside: 9. Palume täiendada eelnõu §-i 3 „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“ lõiget 5, lisades lause lõppu lauseosa „tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel“ või sõnastada lõik muul viisil, et eelnõu sõnastuses oleks selgelt viidatud, et tegevustega panustatakse näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel. 10. Lisa 1. Valikumetoodika. Hindamiskriteerium „Projekti jätkusuutlikkus“. Kriteeriumi sõnastus eelnõus pakutud kujul, milles antakse rohkem punkte võrgupiirkonnale, milles üle poole võrku ühendatud hoonetest on rekonstrueeritud, tekitab mitmeti 2  mõistetavust ja võib potentsiaalselt võimendada regionaalseid erisusi läbi jõukamates piirkondades asuvate võrgupiirkondade eelistamise. Juhime tähelepanu, et rekonstrueerimine võib olla ka muu töö, mitte energiasäästutöö, mistõttu vajab mõiste hindamiskriteeriumi eesmärgist lähtuvalt täpsustamist. Kui mõiste täpsustatakse mõne juba olemasoleva asjakohase mõistega nt. energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone energiamärgise järgi vms, mis võimaldab andmete registripõhist kontrollimist ja hõlmab nii energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks rekonstrueeritud või sellistele tingimustele vastavalt ehitatud uusehitist, tuleks analüüsida sellise eelise andmise mõju. Kuigi konkreetse hindamiskriteeriumi osakaal koguhindest on väike, tuleks kaaluda olenevalt kriteeriumis kasutatava sõnastuse täpsustusest, millise profiiliga piirkonnad (nt uuselamurajoonid?) selle kriteeriumi rakendamisel eelistatud saavad. Arvestada tuleb, et hoonete rekonstrueerimine või uusarenduste rajamine on senise praktika kohaselt koondunud keskmiselt jõukamatesse piirkondadesse Harju-, Tartu- ja Pärnumaal. Sellisel juhul tuleks kaaluda mehhanismi, mis vähemalt uuselamupiirkonnad selle hindamiskriteeriumi järgi eelistatute ringist välja jätaksid. 11. Palume täiendada seletuskirjas meetme mõju tasakaalustatud regionaalarengule. Lisada sobivas sõnastuses eelkonsultatsiooni käigus antud selgitused ja põhijäreldused analüüsist piirkondlike arenguerinevuste kohta meetme valdkonnas, mis kooskõlastusringile saadetud seletuskirja versioonis puuduvad või on ebapiisavalt põhjendatud. Lisada sobivas sõnastuses ja vormis eelkonsultatsiooni käigus antud ülevaade sarnase toetusskeemi rakendamise tulemustest toetuste regionaalse jagunemise vaates, mille põhijärelduseks oli, et toetuste jagunemine regionaalses vaates on olnud suhteliselt ühtlane, arvestades võrgupiirkondade arvu ja toetust saanud maakonna projektide arvu osakaalu. Lisada eelkonsultatsiooni käigus antud selgitused toetuse andmise tingimuste kohta, mis tagavad toetuse jõudmise võimalikult laiale sihtgrupile, tagades ühtlasi võimalikult laia regionaalse kaetuse. Sh, et: - meede on töötatud välja sellisena, et see adresseeriks ennekõike väiksemaid võrgupiirkondasid. Toetusele on seatud maksimum summa 1 miljon eurot, mis on atraktiivsem just väiksematele projektidele ja võrgupiirkondadele ning soodustab võrgupiirkondade arengut ja elujõulisena säilimist väljaspool suuri keskuseid. - väiksematele võrgupiirkondadele on ette nähtud soodsamad tingimused (tõstetud toetuse ülempiir), mis kompenseerib väiksemate ja suuremate katlamajade ehitamise ühikukulu vahet võimsuse kohta (kuni 1 MW võimsusega seadmetele on ette nähtud toetuse ülempiir 400 000 eurot, üle 1 MW on 300 000 eurot) ning see tuleneb asjaolust, et väiksema katlamaja ehitus on kallim võimsuse kohta. 12. Seletuskirjast ei selgu, et eelnõu oleks saadetud kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Kui seda tehtud ei ole, siis palume neile eelnõud tutvustada kooskõlastusringi käigus, kuna kaugküte on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1, üks osa omavalitsusüksuse pädevuses olevast kommunaalmajandusest. 3 Lisaks: 13. Seletuskirjas § 2 on kirjas: „Üldjuhul annab nii soojustorustiku kui ka soojuse tootmise seadme renoveerimine energiasäästu, ent ei pruugi toetuseta olla majanduslikult tasuv ettevõtmine." Palume täpsustada, kas see tähendab, et kaugkütte eest makstav tasu ei kata ka edaspidi süsteemi kulumit? 14. Palume eelnõus välja tuua tegevuspõhise riigieelarve planeerimistasandid (tulemusvaldkonna, programmi, programmi tegevuse nimetus), mille eesmärkidesse ja tegevustesse toetuse andmise tingimustega panustatakse ning samuti sekkumise nimetus vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Merlin Sepp 5854 4274 [email protected] 4