Eesti seisukohad 15. juuni 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. juuni 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 07.06.2023 nr 11-3.1/4151-1 [email protected] Eesti seisukohad 15. juuni 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. juuni 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 15. juuni 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. juuni 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 15. juuni 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. juuni 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 12 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Sirje Rank 5885 1470 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad 15. juuni 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. juuni 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil“ eelnõu juurde SISSEJUHATUS Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumised toimuvad Luksemburgis. Eurorühmas saavad ministrid ülevaate digieuro käimasoleva uurimisetapi arengutest ning eurorühma tööplaanist teisel poolaastal. Euroopa Komisjon tutvustab finantsabi saanud euroala riikide programmijärgseid ülevaateid. Ministrid saavad ülevaate Rahvusvahelise Valuutafondi Artikkel IV formaadis hinnangust euroala poliitikasuundadele. Arutatakse Euroopa kapitaliturgude toimimist ja kitsaskohti ning väljavaateid kapitaliturgude liiduga edasi liikuda. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung algab aruteluga Euroopa Liidu käibemaksusüsteemist digiajastul. Järgnevalt käsitletakse komisjoni ettepanekut ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks. Kavas on kinnitada nõukogu rakendusotsus täiendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks. Ministritel on kavas heaks kiita ka Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele tehtud soovitused riikide reformikavade ja arvamused stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta. Toimub arvamuste vahetus Venemaa Ukraina vastu suunatud agressiooni sõja majandusmõjudest. Valmistatakse ette ühispositsiooni G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide juulikuiseks kohtumiseks. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab kohtumisel rahandusminister Mart Võrklaev. 1 1. EURORÜHMA KOHTUMINE 1.1 Digieuro – ülevaade disainist, sh võimalik kompensatsioonimudel. Euroopa Keskpanga juhtimisel on digieuro projekti uurimisetapp kestnud 2021. aasta oktoobrist ja lõpeb 2023. aasta oktoobris. Uurimisetapi eesmärk on välja töötada digitaalse euro optimaalne lahendus. Seejärel otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu, kas liikuda edasi järgmisse etappi, milles keskendutakse integreeritud teenuste väljatöötamisele ja tehakse katsetusi, sealhulgas võimalikke päriselulisi katseid. See etapp võib kesta ligi kolm aastat. Euroopa Komisjon plaanib digieuro õigusliku ettepaneku esitada 28. juunil 2023, et Euroopa Keskpank saaks digieuro käibele toomise positiivse otsuse korral digieurot emiteerima hakata. Euroopa Keskpank teeb eurorühmale ettekande digieuro hetkeseisu kohta. Eelkõige tuleb juttu digieurodisainist ja võimalikust kompensatsioonimudelist. Euroopa Keskpanga idee järgi oleks digieuro elektrooniline maksevahend, mida saaksid kasutada kõik euroala elanikud ning ta peaks olema sama turvaline ja kasutajasõbralik nagu sularaha. Digieuro näol oleks tegemist küll keskpanga emiteeritud ja tagatud rahaga, kuid millega makseid tehes võib samuti kasutada maksekaarti või telefonirakendust. Sellise hübriidmudeli toel saavad inimesed igal ajal konverteerida üks ühele kommertspangas kontodel olevat raha (kommertspangaraha) avaliku sektori rahaks (keskpangarahaks) ning kasutada seda keskpangaraha maksete tegemiseks. See garanteeritud konverteeritavus suurendab nii avaliku kui ka erasektori raha vastu usaldust ja säilitab seda. Keskpanga uuringud on näidanud, et selleks, et tarbijad digieurot väärtustaks, peab digieuro olema ulatuslikult aktsepteeritav, lihtsalt ja soodsalt kasutatav, maksed kiired ja turvalised ning tarbijakaitse paigas. Kaupmeeste jaoks on aga olulised eeskätt lihtsad ja soodsad kasutustingimused ning võimalus lõimida digieuro olemasolevate süsteemidega. Isikuandmete kaitse peab vastama kõrgeimatele standarditele ning kasutajad peaksid saama valida, kui palju teavet nad soovivad avalikustada (kooskõlas kohaldatava õigusega). Digieuro oleks digiajastul rahapoliitiline tugisammas, mis toimiks avaliku hüvena. See edendaks innovatsiooni ning suurendaks nii maksete kui ka Euroopa Liidu üldist majanduslikku tõhusust. Kuna digieuro võetaks kasutusele käimasoleva digipöörde tingimustes, on digieurol võimalik suurendada makselahenduste sünergiat erasektoriga. Digieurol põhinevate uuenduslike teenuste toel oleks ka väiksematel makseteenuste vahendajatel lihtsam konkurentsivõimeliste hindadega tehnoloogiliselt uudsemaid teenuseid pakkuda. Digieuro ulatuslik kasutuselevõtt peaks tooma kasu ka elanikkonna neile segmentidele, kellel on varem puudunud maksete tegemiseks ja saamiseks juurdepääs finantsteenustele või see oli ebapiisav. Investeerimise otstarbel digieuro ülemäärasest kasutamisest (väljaspool selle kavandatud rolli maksevahendina) tulenevate ohtude vältimiseks kavatsetakse kehtestada kaitsemeetmed, et vältida pangahoiuste ülemäärast liikumist keskpanka, kuna see võib kahjustada pankade tõhusat laenuandmist tarbijatele ja ettevõtetele või ohustada pangandussüsteemi stabiilsust finantsraskuste ajal. Digieuroga peaks saama teha nelja tüüpi makseid: 1. Makseid eraisikute vahel; 2. Makseid kauplustes; 3. Makseid e-kaubanduses; 4. Makseid riigiasutustele (näiteks maksude tasumisi) ja riigiasutustelt (näiteks toetuste maksmisi). 2 Euroopa Keskpanga juhtimisel arutluse all oleva kompensatsioonimudeli järgi oleks digieuro kasutajatele (eraisikutele) nn põhikasutus, eelkõige maksete tegemine, digieuroga tasuta. Makseteenusepakkujate digieuro pakkumisega seotud kulud, sh digieuro kasutajatele teenuse tasuta pakkumise vahe, maksavad makseteenusepakkujatele kinni kaupmehed. Euroala keskpangad samas makseteenusepakkujatelt ja maksete vahendajatelt digieuro skeemi kasutamise ja arveldusteenuste eest tasu ei võta. Selline kompensatsioonimudel koos avaliku hüve omadustega (laialdane kasutus euroalal, tasuta põhikasutus eraisikutele, keskpankade poolt teenuste tasuta pakkumine ja võimalikud kaitsemehhanismid, nt hinnalaed) soodustaks digieuro eesmärkide saavutamiseks vajaliku võrguefekti teket. Eesti esialgsel hinnangul on kavandatud kompensatsioonimudeli puuduseks see, et analüüsimudelites ei ole arvestatud algseid investeerimiskulusid ja hilisemaid ülalpidamiskulusid erasektorile. Euroopa Keskpanga hinnangul on mõju neutraalne või positiivne, kuid see järeldus ei põhine piisaval analüüsil. Kompensatsioonimudeli mõju sõltub ka sellest, kas digieuro aktsepteerimine ja levitamine on kohustuslik või vabatahtlik. 1.2 Eurorühma 2023. a. II p.a. tööprogramm Ministrid saavad ülevaate eurorühma selle aasta teise poole ja indikatiivselt ka tuleva aasta esimese kvartali töökavast. Selles on kesksel kohal kolm prioriteetset valdkonda: eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsioon, majandus ja rahaliidu süvendamine ja konkurentsivõime ning digieuro. Eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsioonis jätkuvad ministrite arutelud euroala majanduse olukorra ja sellele kohase eelarvepoliitika üle. Oluline verstapost on siin liikmesriikide eelarvekavade esitamine eeloleval sügisel. Uue talve lähenedes jätkatakse energia toetusmeetmete koordineerimist, et kindlustada ühisturul võrdne kohtlemine. Jälgitakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite rakendamist. Temaatiliste diskussioonide raames on kavas arutada struktuursete tööturu, energiakriisi mõjude jm teemasid. Majandus- ja rahaliidu süvendamise teemades on USA pangandusturu turbulents olnud meeldetuletuseks, et Euroopa pangandusliit vajab valmis ehitamist ja tugevdamist. Suur investeerimisvajadus digi- ja rohepöördest vajab edasi liikumist kapitaliturgude liidu arendamisega, et mitmekesistada võimalusi erakapitali kaasamiseks. See aitaks tugevdada ka euro rahvusvahelist rolli. Eurorühma siht on siin visandada strateegiline visioon ja konkreetsed prioriteedid Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu tööplaanidesse. Lisaks on ministrite fookuses Euroopa konkurentsivõime teemad. Digieuro uurimisetapp, mille kulgu on rahandusministrid oma aruteludes regulaarselt käsitlenud, jõuab sügisel otsustamise kohani, kas alustada ettevalmistustega digieuro käibele toomiseks. Juba juunis tuleb välja komisjoni vastav eelnõu, mis loob selleks vajalikud eeldused ja millega algavad arutelud ka Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Lisaks nimetatud prioriteetidele jälgivad ministrid arenguid globaalses majanduses ja jätkavad ühiste positsioonide ette valmistamist rahvusvahelisteks kohtumisteks. 1.3 Programmijärgse järelevalve aruanded: Iirimaa, Küpros, Kreeka, Portugal, Hispaania Ministrid saavad ülevaate majandusarengutest finantsabi saanud riikides. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga järelevalvemissioon, millega ühines võla jätkusuutlikkuse hindamiseks ka Euroopa Stabiilsusmehhanism, toimus tänavu märtsis. Üldine hinnang on, et hoolimata 3 erinevatele väljakutsetele hetkel üheski programmijärgses ülevaatuses olevas riigis selliseid riske ei ole, mis seaksid ohtu saadud tugilaenude tagasimaksmise võime. Iirimaa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse riskid on madalad nii lühemas kui ka pikemas vaates. 2023. ja 2024. aastal on finantseerimise brutovajadused prognoositud eelarveülejäägi valguses tagasihoidlikud. Esimesed Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) tagasimaksed tuleb Iirimaal teha 2023. a neljandas kvartalis. Euroopa finantsstabiilsusvahendi (EFSF) tagasimaksed algavad 2029. aastal. Iirimaal on märkimisväärne rahapuhver, rahastamistingimused on soodsad ning riigireiting stabiilne. Küprose võla jätkusuutlikkuse analüüsi järgi on riskid lühemas ja pikemas vaates madalad ja keskpikas perspektiivis mõnevõrra kõrgemad. 2023. ja 2024. aastal on finantseerimise brutovajadused madalad, prognoositakse märkimisväärset eelarve primaarülejääki. Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) laenude põhiosa tagasimaksed algavad 2025. aastal. 2023. a aprillis emiteeris Küpros esimese kümneaastase tähtajaga jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastava võlakirja 4,2%se intressiga. Küprosel on märkimisväärne rahapuhver, rahastamistingimused on soodsad ning 2023. a riigireiting tõusis. Kreeka võla jätkusuutlikkuse analüüsi järgi on riskid lühemas vaates madalad, keskpikas vaates kõrged ning pikemas vaates taas madalad. 2023. ja 2024. aastal on finantseerimise brutovajadused madalad, eelarve on prognoosi järgi primaarülejäägis. Euroopa finantsstabiilsusvahendi (EFSF) laenude tagasimaksed algasid sel aastal, Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) laenud tagasimaksed algavad 2034. aastal. Kreekal on märkimisväärne rahapuhver. Riik suudab end ise rahaturult rahastada. Riigireiting on tõusnud, kuid mitte veel investeerimisjärguni. Portugali võla jätkusuutlikkuse analüüsi järgi on riskid lühemas vaates madalad, keskpikas vaates kõrged ning pikemas vaates taas madalad. Portugali rahastamisvajadused hakkasid 2022. a vähenema, 2023. a suuremaid muutusi ei prognoosita. 2023. a lõpus tuleb Portugalil tagasi maksta Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) 1,5 miljardi euro suurune laenuosa. Euroopa finantsstabiilsusvahendi (EFSF) laenu järgmine 1,5 mld euro suurune tagasimakse tuleb teha 2025. aastal. Portugali rahastamistingimused püsivad soodsad. Hispaania võla jätkusuutlikkuse analüüsi järgi on riskid lühemas vaates madalad, keskpikas vaates kõrged. Finantseerimise brutovajadused aastas püsivad 20% tasemel SKPst. Aastatel 2014-2018 tegi Hispaania mitu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) laenu ennetähtaegset tagasimakset, 2022. a toimus korraline tagasimakse ning graafiku järgi jätkuvad korralised maksed kuni 2027. aastani. Finantseerimise tingimused püsivad soodsad. Võtame aruanded teadmiseks. 1.4 Artikkel IV euroala poliitikasuundade ülevaade Ministrid saavad ülevaate Rahvusvahelise Valuutafondi Artikkel IV formaadis hinnangust euroala poliitikasuundadele, mis avaldatakse vahetult eurorühma kohtumise eel. 1.5 Euroopa kapitaliturgude toimimine EL kapitaliturgude edendamiseks võeti 2015. a EL-s vastu kapitaliturgude liidu (CMU) tegevuskava kapitali ühtse turu loomiseks, mille eesmärgiks on ELis edendada kapitali piiriülest liikumist, arendada liikmesriikide kapitaliturge ja integratsiooni, aidata ettevõtjatel 4 kergemini leida alternatiivseid, pangaväliseid rahastamisallikaid ning toetada eelpooltoodu kaudu laiemalt ka majanduskasvu EL liikmesriikides. 2020. aasta septembris võttis komisjon vastu uue CMU tegevuskava täiendavate tegevustega eelolevateks aastateks, mis aitab kapitaliturgude liidu arengut veelgi edendada. Selleks, et hinnata kapitaliturgude liidu toimimist ja seeläbi ka laiemalt kapitaliturgude arengut ELis, avaldab komisjon ühtlasi alates 2021. a indikaatoreid, mis aitavad aimu saada, kuhu suunas kapitaliturud liiguvad1. Vaatamata pingutustele järjest suurenevale piiriülesele tegevusele ei ole aga EL kapitaliturgude edenemine olnud seni loodetult tulemuslik, mistõttu algatatakse arutelu, kuidas võiks kapitaliturgude edenemisele ELis enam kaasa aidata. Toetame üldiselt kapitaliturgude liidu projektiga edasiliikumist. Peame kapitaliturgude sihilikku edendamist ELis äärmiselt vajalikuks, et võimaldada konkurentsis püsimist kolmandate riikidega (USA, UK, jt). Seejuures on oluline, et kapitaliturgude kohta välja töötatavad regulatsioonid oleksid proportsionaalsed, ehk arvestaksid nii väiksemate liikmesriikide kapitaliturgude eripäradega (suurusega, likviidsusega ja atraktiivsusega), kui ka turgudel osalevate väike- ja keskmise suurusega ettevõtete väiksema suurusega. Oluline on meie hinnangul vältida ülereguleerimist ning samas edendada finantsinnovatsiooni (näiteks hajusraamatutehnoloogia) laialdasemat kasutamist, mis aitaks ühtlasi kahandada sõltuvust pankade rahastamisallikatest. Konkurentsivõime seisukohalt on ühtlasi oluline arvestada rahvusvahelisel tasandil (G20, Finantsstabiilsuse nõukogus, jmt) kokku lepitavate põhimõtetega ning olla parimate praktikatega ELi poolt rahvusvahelisel tasandil nö teenäitajaks, näiteks kestliku rahastamise valdkonnas välja arendatud regulatsiooniga. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU KOHTUMINE 2.1 Euroopa Liidu käibemaksusüsteem digiajastul: - Poliitiline arutelu Euroopa Komisjon esitas 8. detsembril 2022. a käibemaksu digiajastu paketi, mis koosneb kolmest osast. Eesti osaleb arutelus lähtudes rahandusministri poolt valitsusele esitatud seisukohtade eelnõust, mille suhtes võtab valitsus seisukoha 8.06. Digitaalse aruandluse suhtes nähakse alates aastast 2028 ette kohustus edastada ühendusesiseste tehingute kohta andmeid „reaalajas“. Aruandlus hakkab põhinema e-arvetel. „Reaalajas“ tähendab siinkohal 3-päevast perioodi: 2 päeva on ettevõtjatel aega edastada andmed oma riigi maksuhaldurile ning maksuhalduritel on aega 1 päev edastada saadud info EL kesksesse süsteemi (VIES). Reaalajas tehingupõhine digitaalne aruandlus asendaks edaspidi täna kehtiva EL-sisese koondaruannetel põhineva süsteemi. Ettepanek näeb ette, et riigid, kellel juba on või kes plaanivad näha ette siseriikliku aruandlussüsteemi (nagu nt Eestis KMD INF), peavad oma riigisisese süsteemi viima kooskõlla ühendusesiseste tehingute süsteemiga samaks ajaks, kui see aruandluskohustus ühendusesiseste tehingute osas kehtima hakkab (alates 2028. aastast). 1 https://finance.ec.europa.eu/publications/list-indicators-monitor-progress-towards-cmu-objectives_en 5 Platvormimajanduse maksustamise suhtes nähakse uued reeglid ette reisijateveoteenuste ja lühiajalise majutusteenuse platvormide jaoks (alates 2025. aastast). Nendes sektorites muutuksid edaspidi platvormid vastutavaks käibemaksu kogumise ja maksmise eest maksuhalduritele nende platvormil tegutsevate mittemaksukohustuslastest isikute poolt osutavatelt teenustelt. Eesmärk on liikmesriikides reeglite ühtlustamine ning tagada võrdne konkurentsitingimused traditsiooniliste ja platvorme kasutavate ettevõtete vahel. Ühes kohas käibemaksukohustuslaseks registreerimise osas soovitakse laiendada juba olemasolevat käibemaksu ühe akna süsteemi, mis võimaldab ettevõtjatel täita ka teistes liikmesriikides tekkiv käibemaksukohustus oma asukohariigis (alates 2025. aastast). Selleks, et saada edasisteks tehnilisteks aruteludeks poliitiline suunis, toimub nõukogus esimene ministrite arutelu. Arutelu juhtimiseks on eesistujariik ministritele esitanud kolm küsimust – üks küsimus iga paketi osa kohta. 1. Seoses sellega, et järjest enam kasutatakse uusi tehnoloogiaid, nagu näiteks elektroonilised arved ja digitaalne aruandlus ka maksupettustega võitlemisel – kas ministrid on nõus, et on vaja adresseerida siseturu killustatust ja võtta kasutusele aruandluse ühtlustatud raamistik, mis põhineb e-arvete süsteemil nii EL-siseste kui ka riigisiseste tehingute jaoks? 2. Kas ministrid on nõus, et platvormidel peaks olema suurem roll käibemaksu kogumisel lühiajalise majutusteenuse ja reisijateveoteenuse sektorites selleks, et pakkuda veelgi rohkem lihtsustusi, nõuete paremat täitmist ja võrdseid tingimusi? 3. Kas ministrid on nõus, et tuleks laiendada ühe akna süsteemi kontseptsiooni ja pöördmaksu mehhanismi selleks, et vähendada ettevõtjate jaoks vajadust registreerida käibemaksukohustuslasena mitmeid kordi ühtsel turul tegutsemiseks? Rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt esitas rahandusminister valitsusele järgmised üldised seisukohad:  Digitaalset aruandlust ja e-arveid puudutava ettepanekuga saame põhimõtteliselt nõustuda, siseriiklike aruandlussüsteemide osas leiame, et riikidele peab jääma teatud otsustusvabadus, et vajadusel kehtestada erandeid ja tingimusi, näiteks väikeettevõtjatele või arve summast lähtuvalt.  Vastupidiselt Komisjoni hinnangule me ei leia, et platvormide kaudu vahendatud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt osutatava lühiajalise majutusteenuse ja reisijateveo teenuse maksustamine tagaks nendes sektorites võrdse konkurentsi2.  Toetame ühe akna süsteemi erikorra laiendamist, kuna tegemist on maksukohustuslase jaoks maksukohustuse täitmist lihtsustava ja samas vabatahtliku erikorraga. 2.3 EL majandusjuhtimise raamistiku reformi ettepanekud - Poliitiline arutelu Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistik koosneb ELi eelarvepoliitika raamistikust ehk stabiilsuse ja kasvu paktist ning riikide eelarvenõuetest. Seda rakendatakse koos makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega Euroopa poolaasta raames. 2 Leiame, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isiku poolt osutatavate teenuste maksustamine ei ole kooskõlas maksuneutraalsuse printsiibiga, kuna maksustatavalt tehinguga seoses puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tekiks ebavõrdne konkurents maksukohustuslasena registreerimata isikute vahel olenevalt sellest, kas isik tegutseb platvormi vahendusel või traditsioonilisel viisil. 6 2022. aasta novembris avaldas komisjon suunised ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks. Nende kohta võttis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 2023. aasta märtsis vastu järeldused, milles esitati ootused võimalike eelnõude kohta. Euroopa Komisjon esitas 26. aprillil õigusaktide eelnõud ja need on järgmised: - Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse eelnõu eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja koordineerimise tugevdamiseks ja määruse 1466/97 tühistamiseks ehk stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa määrus; - Nõukogu määrus 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta muutmise eelnõu ehk pakti korrigeeriva osa määrus ja - Nõukogu direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta muutmise eelnõu. Ettepanekute põhieesmärk on parandada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning edendada reformide ja investeeringute kaudu kõigis liikmesriikides kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Ettepanekutega püütakse kõrvaldada kehtiva süsteemi puudusi. Riikide suurem vastutus ja põhjalikud keskpika perioodi kavad: Komisjoni ettepanekute nurgakiviks on liikmesriikide keskpika perioodi struktuurse eelarvepoliitika kavad. Liikmesriigid koostavad kavad, milles esitatakse eelarve-eesmärgid, makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamise meetmed ning prioriteetsed reformid ja investeeringud vähemalt järgmise nelja aasta jooksul. Komisjon hindab kavasid ja nõukogu annab neile heakskiidu ELi ühiste kriteeriumide alusel. Eelarvealaseid, reformi- ja investeerimiseesmärke koondavad kavad tuleks koostada vähemalt nelja aasta kohta. Need kavad asendaksid senised iga-aastased stabiilsusprogrammide ja konkurentsivõimekavade koostamise. Liikmesriigid esitavad igal aastal aruande, et hõlbustada järelevalvet võetud kohustuste täitmise üle ning see toimub Euroopa poolaasta raames. Riigi- (ja riski-) põhisem lähenemine ning lihtsamad normid: ELi 27 liikmesriigi eelarveolukord, probleemid ja majanduslikud väljavaated on väga erinevad. Seega kõigile sobivat ühtset lähenemisviisi ei ole. Ettepanekute eesmärk on võtta kasutusele riskipõhisem järelevalve, mille keskmes on valitsemissektori võla jätkusuutlikkus, ent mille abil edendatakse ka kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Liikmesriigid esitavad oma plaanides eelarve kohandamise kavad. Selleks seavad nad mitmeaastased kulueesmärgid, millest saab eelarvejärelevalve ühtne tegevusnäitaja. Igale liikmesriigile, mille valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab 3% SKPst või kelle valitsemissektori võlg on suurem kui 60% SKPst, määrab komisjon riigipõhise tehnilise eelarvekursi. Määratud kursi eesmärk on tagada, et võlg väheneks veenvalt või püsiks usaldusväärsel tasemel ning et eelarvepuudujääk püsiks või väheneks alla 3% SKPst ja jääks sellele tasemele ka keskpikas perspektiivis. Nendele liikmesriikidele, mille valitsemissektori eelarvepuudujääk on alla 3% SKPst ja valitsemissektori võlg alla 60% SKPst, esitab komisjon tehnilise teabe, millega tagatakse, et valitsemissektori eelarvepuudujääk jääks alla kontrollväärtuse 3% SKPst ka keskpikas perspektiivis. Tehniline eelarvekurss ja tehniline teave aitavad liikmesriikidel kujundada mitmeaastaseid kulueesmärke, mille nad oma kavadesse lisavad. Liikmesriigid võivad oma eelarvet järkjärgulisemalt kohandada, kui nad võtavad kavas kohustuse viia ellu reforme ja investeeringuid, mis vastavad konkreetsetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele. 7 Kaitsemeetmed võlataseme püsimiseks jätkusuutlikul tasemel: Eelarvepuudujäägi ja võla kontrollväärtused, mis on vastavalt 3% ja 60% SKPst, jäävad samaks. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peab kavaga hõlmatud perioodi lõpus olema väiksem kui selle alguses ning juhul, kui eelarvepuudujääk on üle 3% SKPst, tuleb eelarvet kohandada vähemalt 0,5% SKPst aastas. Lisaks peavad tagama need liikmesriigid, kelle eelarvekohandusperioodi on pikendatud, et eelarve konsolideerimist ei lükataks edasi kava lõpuaastatesse. Üldised ja riigipõhised erandid võimaldavad kulueesmärkidest kõrvale kalduda, kui tegemist on tõsise majandussurutisega ELis või euroalal tervikuna või liikmesriigi kontrolli alt väljas olevate erandlike asjaoludega, millel on suur mõju riigi rahandusele. Nõukogu teeb komisjoni soovituse põhjal otsuse erandite aktiveerimise ja deaktiveerimise kohta. Tulemuslik jõustamine: Kuigi ettepanekutega antakse liikmesriikidele suurem kontroll keskpika perioodi kavade koostamise üle, kehtestatakse nendega ka rangem jõustamiskord tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades võetud kohustusi. Nende liikmesriikide puhul, kelle valitsemissektori võlaprobleem on suur, tooks kokkulepitud kohandamiskavast kõrvalekaldumine vaikimisi kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise. Suutmatus täita reformi- ja investeerimiskohustusi, millega põhjendati eelarve kohandamise perioodi pikendamist, võib tuua kaasa kohandamisperioodi lühendamise. Ministrite esimesel arutelul juhindume: Vabariigi Valitsuse 9 veebruari 2023. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 10. märtsi 2023. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise teatise kohta“. Komisjoni ettepanekud üldiselt vastavad neis seisukohtades väljendatud ootustele, sh 3% ja 60% kontrollväärtuste säilimine, mitmeaastane lähenemine eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsioonis, kulukasvu kursi (trajektoori) kasutamne järelevalves, riigipõhine lähenemine, protsesside läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Selgust ja kindlust on veel vaja saada selles, kas kogu pakett ja eriti selles sisalduvad kaitsemeetmed on piisavad, et saavutada võlakoormuse vähenemine kõrge võlakoormusega riikides. Samuti vajab veel analüüsi, kas eelnõudes sisalduvad täiendavad ülesanded riikide eelarvenõukogudele on põhjendatud ning elluviidavad. Detailsemad valitsuse seisukohad eelnõude kohta esitatakse eraldi. 2.4 Nõukogu rakendusotsus taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks - Kinnitamine Eesti ja Euroopa Komisjon alustasid läbirääkimisi taaste- ja vastupidavuskava muutmise üle eelmise aasta keskel. Komisjoni poolt heaks kiidetud taastekava esitatakse ministritele nõukogu otsuse vormis vastuvõtmiseks. Muudatuste järgselt on taastekava alusel rakendavate toetuste maht Eestile kokku 953 miljonit eurot, millest 60% on planeeritud rohepöörde kiirendamiseks ning kliimamuutuste leevendamiseks. Algselt 2021. aasta sügisel kinnitatud taastekava muutmine osutus vajalikuks, kuna Eesti majandus kasvas prognoositust rohkem, mistõttu taastekava määruse kohaselt vähendati toetusmahtu. Samuti oli vajalik arvesse võtta oluliselt muutunud geopoliitilist ja majanduslikku olukorda. Taasterahastu toetus Eestile vähenes võrreldes esialgsega 12% 863 miljoni eurole. Samas lisandus taastekavasse Euroopa Komisjoni poolt 2022. aasta mais algatatud REPowerEU toetusmeede, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohepöörde hoogustamisele ning on oluliseks energiakriisi leevendamise meetmeks. REPowerEU toetuse maht Eestile on 83,3 miljonit eurot. 8 Juurde arvestatakse ka Brexiti reservi ülekanne 6,62 miljonit eurot. Eesti taastekava maht on kokku 953,2 miljonit eurot. Eesti on esimene riik, kes REPowerEU meedet sisaldava uuendatud taastekava Euroopa Komisjonile esitas ja mille nõukogu kinnitab. Taastekavale lisatud REPowerEU kava kohaselt suunatakse 31,84 miljonit eurot taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja 38 miljonit eurot võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergia võimsusi. Samuti suunatakse 20,2 miljonit eurot biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamiseks. Seda silmas pidades suurendati taastekava muudatuste käigus 20 miljoni euro võrra väikeelamute energiatõhususe toetusi, kallinemiste katteks said raha juurde ka algses kavas olnud 5 meedet, näiteks Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine, energiavaldkonna meetmed ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt ning lisandus 8 uut meedet energiakriisi leevendamiseks. Lisaks on kavas osaliselt kohendatud osade reformide ja investeeringute tulemuste ajastust või ambitsiooni. Reformid ja investeeringud tehakse ära juba lähiaastatel ja lõpetatakse hiljemalt 2026. aasta kevadel. Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuses olev Eesti taaste- ja vastupidavuskava on vastab vabariigi 23.02.2023 istungil kinnitatud taastekavale. 2.5 Euroopa poolaasta: nõukogu soovitused riikide reformikavade ja arvamused stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta – riigipõhised soovitused - Heakskiitmine Euroopa poolaasta raames antakse nõukogu poolt komisjoni ettepanekul suuniseid majanduspoliitika korralduseks ning ühiste eesmärkide täitmiseks. Soovitustes keskendutakse valdkondadele, mis on taastekavadega katmata. Fiskaalpoliitika küsimustes proovib komisjon kehtivate reeglite taustal rakendada oma majandusjuhtimise reformi põhimõtteid, mistõttu väljendatakse eelarvesoovituste numbriline osa netoprimaarkulude kasvuna. Eelarve üldise vabastusklausli lõppemise tõttu käesoleva aastaga diferentseeritakse kulukasvu numbreid riigiti, lähtuvalt iga riigi struktuurse kohanduse vajadusest. Läbiva soovitusena kõigile kutsub komisjon üles lõpetama energiakriisi toetusmeetmed ja suunama vabanevad vahendid eelarvepositsiooni parandamiseks. Euroopa poolaasta paketis sisalduvate eelarveotsuste raames ei tehta ka tänavu ettepanekut ülemääraste eelarvepuudujäägi menetluste käivitamiseks, viidates jätkuvalt valitsevale ebakindlusele tulevikuperspektiivide osas, sarnaselt kolmele varasemale aastale. Küll aga ütleb Euroopa Komisjon ühtlasi, et 2024. aastal menetlused nende suhtes, kes 2023. aasta tegelike andmete põhjal asutamislepingu defitsiidi- ja võlakriteeriumite vastu eksivad, käivitatakse. Stabiilsuse ja kasvu pakti täitmine 2023. aasta kevadise Euroopa poolaasta paketi osana esitas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt aruande 16 liikmesriigi kohta. Nende hulka kuuluvad Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Soome. Kõigi nende liikmesriikide puhul, välja arvatud Soome, hinnatakse aruandes nende vastavust puudujäägikriteeriumile. Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Sloveenia ja Slovakkia puhul koostati aruanne seetõttu, et 2023. aastal kavandatud eelarvepuudujääk ületas lepingus sätestatud kontrollväärtuse 3% SKPst, samas kui teiste liikmesriikide valitsemissektori eelarvepuudujääk ületas 2022. aastal 3% SKPst. Lisaks hinnatakse aruandes Prantsusmaa, Itaalia ja Soome puhul võlakriteeriumi täitmist 2022. aastal, tuginedes tulemiandmetele. Nagu on juba märgitud komisjoni 8. märtsi 2023. aasta teatises 2024. aasta eelarvepoliitika suuniste kohta, ei tee komisjon ettepanekut algatada uusi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusi 2023. aasta kevadel. Venemaa agressioonisõda 9 Ukraina vastu koos COVID-19 pandeemia järelejäänud makromajandusliku ja eelarvemõjuga tekitab ebakindlust, sealhulgas eelarvepoliitika üksikasjaliku suuna kujundamisel. Rumeenia on ainus liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse pandeemiaeelsete arengute põhjal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Hetkel on see menetlus on peatatud. Komisjon jätkab liikmesriikide majandus- ja eelarveseisundi jälgimist. Sügisel võtab komisjon vastu arvamused euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta, et tagada 2024. aasta eelarvete kooskõla riigipõhiste soovitustega, mis on samuti osa 2023. aasta kevadisest Euroopa poolaasta paketist ja mille nõukogu võtab vastu hiljem 2023. aastal. 2024. aasta kevadel teeb komisjon nõukogule ettepaneku algatada 2023. aasta täitumisandmete põhjal eelarvepuudujäägil põhinev ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Makromajanduslik tasakaalustamatus liikmesriikides Komisjon hindas makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu 17 liikmesriigis, kes valiti 2023. aasta häiremehhanismi aruandes põhjalikeks analüüsideks. Neist 10 liikmesriigil tuvastati viimase aasta jooksul tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus. Ülejäänud 7 puhul leiti, et nendega kaasneb uue tasakaalustamatuse oht. Käesoleva aasta järelevalvetsüklis pööras komisjon eraldi tähelepanu ühiste šokkide mõju valitud liikmesriikide majandusele. Makromajanduslike haavatavuste hindamist iseloomustas sel korral ebakindlus kõrge inflatsiooni tõttu. Kui inflatsioonidünaamika lahknemine peaks jätkuma, võib see kahjustada kõrge inflatsiooniga liikmesriikide kulupõhist konkurentsivõimet, mis võib suurendada haavatavust. Samal ajal kaasneb kõrge inflatsiooniga oht, et rahastamistingimused muutuvad karmimaks. Inflatsioonil on ka negatiivsed jaotuslikud tagajärjed. Madala ja ühtlustava inflatsiooni suundumuste taastamine kogu ELis vähendaks neid muresid. Samamoodi suurendab hinnakorrektsioonide väljavaadet eluasemehindade jõuline tõus alates 2020. aastast koos rahastamiskulude järsu suurenemise ja survega kodumajapidamiste tegelikele sissetulekutele, eelkõige liikmesriikides, kus kinnisvaraturud on rohkem ülehinnatud. Valitsemissektori ja erasektori võlaga seotud pikaajaline tasakaalustamatus on nominaalsest majanduskasvust, eelkõige kõrgest inflatsioonist toel langema hakanud. Rahastamistingimuste karmistamine suurendab riski, eelkõige riikides ja sektorites, kus valitsevad muutuvad intressimäärad või kus rahastamisvajadused on suuremad. Vahetuskursi volatiilsus võib pärssida võla teenindamist, kui võlgu hoitakse välisvaluutas. Väljaspool seda vähendab SKP nominaalkasv riikide välispositsioonide väärtust SKP suhtes, samal ajal kui kaubandusbilansside järsk langus tõi kaasa jooksevkonto üldise vähenemise, seda ka netokreeditorriikides. Energiahindade edasine langus võrreldes 2022. aasta keskpaiga kõrgeima tasemega peaks aga 2023. aastal tugevdama jooksevkontot. Endiselt on nii riike märkimisväärne jooksevkonto puudujäägi kui ka ülejäägiga. Pangandussektor elas pandeemiaga hästi toime ja viivislaenude langus on jätkunud, eriti riikides, kus need olid kõige kõrgemad. Riigiti on komisjon tasakaalustamatuste arenguid hinnanud järgnevalt: - Küprosel kuni 2022. aastani esinenud ülemäärane tasakaalustamatus on alla hinnatud tasakaalustamatuseks, kuna erasektori, valitsussektori ja välisvõlaga seotud haavatavused on üldiselt vähenenud. Ungaris esineb nüüd tasakaalustamatust ja on risk, et tasakaalustamatus võib tulevikus muutuda ülemääraseks. - Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Madalmaades, Portugalis, Rumeenias ja Rootsis esineb jätkuvalt tasakaalustamatust. Rumeenias on riskid kaldunud negatiivsele küljele ja tasakaalustamatus võib tulevikus muutuda ülemääraseks, kui poliitikameetmeid ei võeta kiiresti. Teisest küljest on Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis haavatavus vähenemas sel määral, et nende suundumuste jätkumine järgmisel aastal annaks alust tasakaalutuse puudumise otsuseks. 10 - Kreekas ja Itaalias esineb jätkuvalt ülemäärast tasakaalustamatust, kuid nende haavatavus näib vähenevat. - Tšehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Luksemburgis ja Slovakkias ei esine tasakaalustamatust, kuna haavatavus näib praegu olevat üldiselt piiratud. Riigipõhised soovitused Seistes silmitsi praeguse geopoliitilise tegelikkuse ning keeruliste majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega, püüab EL ehitada üles tugeva ja tulevikukindla majanduse, mis tagab kõigile konkurentsivõime ja pikaajalise heaolu. See nõuab integreeritud lähenemisviisi kõigis poliitikavaldkondades, et suurendada tootlikkust, vastupanuvõimet, õiglust ja kestlikku majanduskasvu kogu majanduslikus baasis. 2023. aasta riigiaruannetes antakse ülevaade majanduslikest, tööturu ja sotsiaalsetest arengutest ning probleemidest, millega liikmesriigid praegu silmitsi seisavad. Käesoleva aasta Euroopa poolaasta raames pööratakse erilist tähelepanu pikaajalise konkurentsivõime ja tootlikkuse teemale ning esitatakse ka ajakohastatud ja üksikasjalikum analüüs energiajulgeoleku ja taskukohasuse kohta. Komisjon kutsub liikmesriike üles võtma ambitsioonikaid meetmeid, et tegeleda hiljutiste kriiside käigus ilmsiks tulnud ning riigiaruannetes riiklikul ja piirkondlikul tasandil tuvastatud nõrkade kohtadega. See hõlmab vastupanuvõime ja tootlikkuse tugevdamist, rahastamisele juurdepääsu hõlbustamist, taskukohase energia pakkumist, strateegilise sõltuvuse vähendamist, ringmajandusele ülemineku kiirendamist, tulevikuks vajalike oskuste tagamist, kvaliteetsete töökohtade loomise toetamist ning majandusliku, teadusliku, tööstusliku ja tehnoloogilise baasi muutmist rohe- ja digipöördeks sobivaks, jätmata kedagi kõrvale. Eestile on antud 4 soovitust: eelarvepoliitika, EL vahendite kasutamise, sotsiaal- ja tervishoiu valdkondades ning kliima ja energia valdkondades: 1. Lõpetada kehtivad energiatoetusmeetmed, kasutades nendega seotud sääste valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks 2023. ja 2024. aastal. Kui energiahindade uus tõus nõuab toetusmeetmeid, tagada, et need on suunatud haavatavate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmisele, on fiskaalselt taskukohased, ning säilitavad stiimulid energiasäästuks. Tagada ettevaatlik eelarvepoliitika, eelkõige piirates riiklikult rahastatavate esmaste netokulude nominaalset kasvu 2024. aastal nii, et see ei ületaks 4,9%. Säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste ja muude ELi fondide tõhus kasutamine, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks. 2024. aastale järgneval perioodil jätkata keskpika perioodi eelarvestrateegia järgimist, mis hõlmab järkjärgulist ja jätkusuutlikku konsolideerimist koos suuremat kestlikku majanduskasvu soodustavate investeeringute ja reformidega, et saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon. 2. Jätkata oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki järjepidevat rakendamist. Jätkata ühtekuuluvuspoliitika programmide kiiret rakendamist tihedas vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga. 3. Tugevdada sotsiaalkaitset, sealhulgas eakate vaesusega tegelemiseks, ning laiendada töötushüvitiste ulatust, eelkõige lühikese tööperioodiga ja mittestandardsete töövormidega inimestele. parandada tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse kättesaadavust ja taskukohasust, eelkõige tagades nende jätkusuutliku rahastamise; 4. Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas tugevdades sisemaise elektrivõrgu võimsust. Tagada elektrivõrkude piisav võimsus, et suurendada varustuskindlust ja jätkata sünkroniseerimist ELi elektrivõrguga. Suurendada energiatõhusust uute rahastamis- ja toetusmeetmete abil, et saavutada pikaajalise renoveerimisstrateegia eesmärgid. Jätkata jõupingutusi säästva transpordi osakaalu suurendamiseks, elektrifitseerides 11  raudteevõrgu ja maksustades, mis stimuleerib sõidukipargi järkjärgulist uuendamist heiteta või vähese heitega sõidukite suunas. Suurendada poliitilisi jõupingutusi, mille eesmärk on pakkuda ja omandada rohepöördeks vajalikke oskusi. Seisukohad: - Võtame teadmiseks, et olemasolevate majandus- ja eelarve andmestiku ning majanduskeskkonna oludest tulenevalt ülemäärase puudujäägi või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust ühegi liikmesriigi suhtes ei alustata. - Toetame riigipõhistes soovitustes keskendumist konkurentsivõimele ja toimetulekule ning ühtlasi nõustume neist lähtuvatele Eestile antud soovitustega eelarvepoliitika, EL vahendite kasutamise, sotsiaal- ja tervishoiu valdkondades ning kliima ja energia valdkondades. Muud Ministrid käsitlevad veel Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja mõjusid majandusele ja rahandusele. Eesistuja ei ole veel arutelu täpsemat probleemipüsitust esitanud. Ministritele tutvustatakse ka jaeturu investeeringute paketti. Lisaks on ministritel kavas volitada majandus- ja rahanduskomiteed kujundama G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide 14.-18. juuli 2023 kohtumise tarbeks EL ühisseisukohad. 12  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja juuni 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad 15. juuni 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. juuni 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad 15. juuni 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. juuni 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil: Euroopa Liidu käibemaksusüsteem digiajastul  Digitaalset aruandlust ja e-arveid puudutava ettepanekuga saame põhimõtteliselt nõustuda, siseriiklike aruandlussüsteemide osas leiame, et riikidele peab jääma teatud otsustusvabadus, et vajadusel kehtestada erandeid ja tingimusi, näiteks väikeettevõtjatele või arve summast lähtuvalt.  Vastupidiselt Komisjoni hinnangule me ei leia, et platvormide kaudu vahendatud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt osutatava lühiajalise majutusteenuse ja reisijateveo teenuse maksustamine tagaks nendes sektorites võrdse konkurentsi.  Toetame ühe akna süsteemi erikorra laiendamist, kuna tegemist on maksukohustuslase jaoks maksukohustuse täitmist lihtsustava ja samas vabatahtliku erikorraga. Euroopa poolaasta: nõukogu soovitused riikide reformikavade ja arvamused stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta – riigipõhised soovitused - Võtame teadmiseks, et olemasolevate majandus- ja eelarve andmestiku ning majanduskeskkonna oludest tulenevalt ülemäärase puudujäägi või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust ühegi liikmesriigi suhtes ei alustata. - Toetame riigipõhistes soovitustes keskendumist konkurentsivõimele ja toimetulekule ning ühtlasi nõustume neist lähtuvatele Eestile antud soovitustega eelarvepoliitika, EL vahendite kasutamise, sotsiaal- ja tervishoiu valdkondades ning kliima ja energia valdkondades. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär