Detailplaneeringu algatamisele eelnev koostöö ja kaasamine (Kuusiku tee 11)

OTSUS EELNÕU nr 1-4/2023/80 seisuga 07.06.2023 Rapla ______ 2023 nr Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Rapla linn, Kuusiku tee 11) MPK Kodu OÜ esitas Rapla vallale 5. juunil 2023 detailplaneeringu algatamisettepaneku eesmärgiga kavandada Rapla linnas Kuusiku tee 11 maaüksusele (100% elamumaa, pindala 2006 m², katastritunnus 66801:001:1789) kuni 5 boksiga ridaelamu. Koos ettepanekuga esitati planeeringulahenduse põhijoonise eskiis (Terav Kera OÜ töö) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Alkranel OÜ töö). Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse planeeritav maakasutus pere- ja ridaelamumaa, kusjuures ridaelamule arvestatakse vähemalt 800 m² krundi pinda ühe korteri kohta. Algatamisettepanek sisaldab üldplaneeringu tingimuste muutmisettepanekut. Lähteseisukohtade kohaselt nähakse ühe ridaelamuboksi kohta ette vähemalt 400 m² krundi pinda. Piirkonnas on mitmeid teisi ridaelamuid, kus ühe boksi kohta tuleb alla 500 m² krundi pinda, millest võib järeldada, et üldplaneeringu reeglist suurem asustustihedus on piirkonnale omane. Muid üldplaneeringu tingimusi on võimalik järgida. Algatatav detailplaneering on olemuslikus kooskõlas üldplaneeringuga. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve pere- ja ridaelamumaa. Linnas on loakohustusliku hoone ehitusõiguse andmine detailplaneeringukohustuslik. Piirkonnas on nii üksik- ja ridaelamuid kui kortermaju, mistõttu detailplaneeringu koostamine uusehitise ehitusõiguse määratlemiseks on põhjendatud. Olemasoleva linnaruumi tihendamine on valglinnastumisega võrreldes jätkusuutlikum arengustsenaarium. Linnaruumi tihendamine annab uutele elanikele võimaluse luua eluase väljakujunenud kvaliteetses elukeskkonnas. Rapla Vallavolikogu 25. augusti 2005 otsusega nr 55 kehtestati samale maa-alale üksikelamu detailplaneering. Rapla Vallavolikogu 16. detsembri 2021 otsusega nr 93 tunnistati Kuusiku tee 11 detailplaneering kehtetuks ajutiste kruntide moodustamise osas. Muus osas jäi detailplaneering kehtima. Rapla Vallavolikogu 27. oktoobri 2022 otsusega nr 75 algatati üldplaneeringu tingimusi järgiva kahe boksiga ridaelamu detailplaneering, kuid piirkonna linnaehituslikku potentsiaali arvestades ei ole sedavõrd hõreda asustuse kavandamine siiski otstarbekas. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi KSH algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmine on planeerimisseaduse § 142 lõike 6 alusel kohustuslik. KSH eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomu, kohapealseid keskkonnatingimusi, mõjutatava ala väärtust, tundlikkust, iseärasusi, Natura 2000 võrgustiku ja kaitsealuste objektide paiknemist ning naabruskonda arvestades põhjust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõju keskkonnale on eeldatavasti ajutine ja pöörduv ning piirdub ehituse perioodiga. Pikemas vaates on kavandatava tegevuse mõju pigem positiivne. Puuduvad negatiivsed mõjueeldused varale, piirkonna inimeste tervisele ja heaolule. Tegevusega ei lisandu täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Piiriülest mõju ei ole eeldada. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel. Enne detailplaneeringu algatamist esitati algatamise eelnõu, lähteseisukohad ja KSH eelhinnang asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks vastavalt nende pädevusele, samuti kaasati piirkonna maaomanikud. (Arvamuste ja ettepanekute laekumisel eelnõu täiendatakse.) Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud MPK Kodu OÜ, planeerijad on maastikuarhitektid Merit Naruskberg ja Jane Asper (Terav Kera OÜ). Planeerimisseaduse § 130 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole üldplaneeringu muutmise korral lubatud halduslepinguga planeeringu koostamise tellimist üle anda, mistõttu pooled on valmis sõlmima kolmepoolse lepingu. Planeerimisseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Tuginedes planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lg 1 punktile 1, § 128 lõikele 1, § 142 lg 1 punktile 3, lõigetele 2 ja 6, Rapla valla üldplaneeringule, Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, KSH eelhinnangule ja asjaomaste asutuste seisukohtadele, Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Algatada Kuusiku tee 11 detailplaneeringu koostamine eesmärgiga sätestada tingimused ridaelamu kavandamiseks. 1.1. Planeeringuala hõlmab Rapla linnas Kuusiku tee 11 maaüksust (katastritunnus 66801:001:1789). Osaliselt kuuluvad planeeringualale maaüksust ümbritsevad tänavad. Planeeringuga kavandatav planeeringuala teenindav taristu võib puudutatud maaomaniku nõusolekul põhjendatud juhul paikneda ka väljaspool planeeringuala. 1.2. Planeeringuala piirneb 6692025 Kuusiku tee, 6692025 Kuusiku tee L2, 6692084 Edela tänava, Kuusiku tee 11a ning Edela tn 5, 7 ja 9 maaüksustega. 1.3. Planeeringuala pindala on u 0,3 ha. 1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest. 1.5. Detailplaneeringuga muudetakse Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust ühele ridaelamuboksile määratud krundi pinna osas. 2. Jätta Kuusiku tee 11 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele. 2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks. 2.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on ajutine ja pöörduv, õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest. 2.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Tallinna mnt 14). 2.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Tallinna mnt 14). 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele). 4. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ning teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid. 5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kalle Toomet Volikogu esimees Algatamisettepanek esitati 5. juunil 2023. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Menetlustähtaega pikendati 6. juuni 2023 kirjaga nr 6-2/54-3 kuni 4. septembrini 2023 (u 3 kuu võrra).  Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Rapla linn, Kuusiku tee 11)“ SELETUSKIRI Sissejuhatus Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades loakohustusliku hoone kavandamiseks. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lihtsustatud menetlusskeem: eskiisi vastu- avalik kehtesta- kooskõlasta- algatamine avalikusta- arutelu mine heakskiit mine võtmine väljapanek mine Eelnõu sisu Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kuni 5 boksiga ridaelamu ehitamiseks Kuusiku tee äärde Rapla linnas. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist pere- ja ridaelamumaaga, samuti järgitakse linnaruumi tihendamisega kõiki üldplaneeringu põhimõtteid. Ühele ridaelamuboksile kavandatav krundi pind on üldplaneeringus reglementeeritud (800 m²). Otstarbekama arenduse eesmärgil tehakse detailplaneeringuga ettepanek krundi pinda vähendada 400 m²-ni, mis tähendab üldplaneeringu üldreeglist kaks korda suuremat asustustihedust. Piirkonnas on teisigi ridaelamuid, millel krundi pinda ühe korteri kohta alla 500 m², mistõttu mõnes mõttes on see piirkonnale omane. Pikemas vaates on suurem asustustihedus ratsionaalsem (kuna iga metsatuka taha pole vaja teed ehitada, võrke vedada ja koolibussi käima panna), võimaldades ühtlasi paremini säilitada olemasolevaid väärtusi (kuna kõiki põlde ja metsi pole vaja maju täis ehitada). Ettevaatuspõhimõtet rakendades menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Planeeringu materjalid valla veebilehel. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu tingimuste muutmise võrra on tegemist kehtiva korra muutmisega. Otsuse mõjud Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale kasulik, kuna Rapla linna lisandub elanikke ja maaüksus leiab mõistliku kasutuse. Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. Otsuse jõustumine Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest. Eelnõu koostaja: Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. /.../ (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus (1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. § 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. (2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. /.../ (5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid. (6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Rapla linna, Kuusiku tee 11 detailplaneeringu kava (eskiisi) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Arendaja: MPK Kodu OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Tartu 2023 Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 1 Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud: 01.06.2023. a.  Koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ, keskkonnaspetsialist). o Kersti Kuum (Alkranel OÜ, keskkonnaspetsialist).  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ning kavandatava tegevuse lühikirjeldus ............. 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ............................................... 8 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 12 3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest? ................................................................................................... 12 3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit? ....................................... 14 3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. ............................................................................ 14 3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. .......................................................................................................................... 15 3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust). ............................ 15 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale). ......................................................................................... 15 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 16 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ..................................................................................................... 16 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ................. 16 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................... 16 3.6 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ...................... 16 3.7 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ................................ 18 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 19 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 20 Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 3 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Raplamaal Rapla vallas Rapla linnas asuva Kuusiku tee 11 (66801:001:1789) kinnistule kavandatav detailplaneering (DP), täpsemalt DP kava ehk eskiis. Eesmärgiks on ridaelamu kavandamine koos selleks vajaliku taristuga. Ridaelamu võimalike bokside arvu osas on DP kava menetluses üleval kaks lahendust (eelhinnangus vaadeldakse suuremate bokside arvuga lahendust, fikseerimaks maksimaalseid mõjude eelduseid):  Rapla Vallavolikogu 27.10.2022 otsusega nr 75 algatas Rapla linnas Kuusiku tee 11 DP eesmärgiga sätestada tingimused ridaelamu kavandamiseks. Planeeringuala pindalaga u 0,3 ha hõlmab Kuusiku tee 11 maaüksust ja osaliselt maaüksust ümbritsevaid tänavaid. DP eskiisi kohaselt on eesmärk püstitada kuni 5 boksiga ridaelamu, kuid Rapla valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohaselt tuleb ühe ridaelamuboksi jaoks arvestada vähemalt 800 m2 krundi pinda, mistõttu üldplaneeringu tingimusi järgides on maaüksusele võimalik kavandada kahe boksiga ridamaja.  DP-st huvitatud isiku poolt esitatud teabe alusel on Terav Kera OÜ (2022 - 2023) loonud detailplaneeringu eskiisi variandi, mille kohaselt soovitakse muuta kehtivat üldplaneeringut ja määrata ehitusõigus viie elamuboksiga ridaelamu ehitamiseks. Eelhinnangu tellijaks on MPK Kodu OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. DP eskiisi (viie boksiga ridaelamu) koostas Terav Kera OÜ (2022 - 2023). Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Rapla Vallavalitsus kasutada täiendava töövahendina DP-ga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõjusüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö ülesehitamisel arvestatakse mh Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar, R., 2018, tellis Keskkonnaministeeriumi) ja dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ning kavandatava tegevuse lühikirjeldus Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on Rapla linnas Kuusiku tee 11 asuva kinnistu (66801:001:1789 (elamumaa), vt joonis 1.1) detailplaneeringu eskiis, mille kohaselt soovitakse muuta kehtivat üldplaneeringut ja määrata ehitusõigus viie elamuboksiga ridaelamu ehitamiseks koos selle juurde kuuluvate taristu ja kommunikatsioonidega. Analüüsitava eskiisi kujunemise tausta vt ka ptk „Sissejuhatus“. Joonis 1.1. Planeeringukava ala (oranž täpp) asukoht Rapla linnas. Alus: Maa-amet, 2023. Kuusiku tee 11 kinnistu pindala on 2006 m² (joonis 1.2). 2023. a mai seisuga asub Ehitisregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetel kinnistul kuur-pesuköök (ehitisregistri kood 109015926). Kinnistu lõunapoolses osas kasvavad mõned puud. Maapinna kõrgused on vahemikus 59,5 – 61 m. DP kava naabruskonna detailsemad (maakasutus jms) andmed on esitatud käesoleva dokumendi ptk 2. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse kahe korruselist ridaelamut (viis elamuboksi) ning lisaks oleks alal üks abihoone (kuni ca 60 m2). Hoonete maksimaalne ehitusalune pind 500 m2. Ridaelamu kõrgus on maksimaalselt 8,5 m ning abihoonel 6 m, lubatud katusekalle kuni 20o. Abihoone täpsem asukoht selgub edasises planeeringu protsessis. Kavandatava ridaelamu juurde kuuluks ka parkla (vt joonis 1.3), mis asuks kinnistu piires (st kinnistute piire kavandatava tegevusega ei muudetaks). Ligipääs kavandatavale alale saaks olema Edela tänavalt (66901:001:0496), st mitte otse Kuusiku tänavalt, vaid kinnistu idaküljest. Majaesisesse parklasse on kavandatud parkimiskohad 10-le autole ehk igale ridaelamuboksile kaks parkimiskohta. Vastavalt Eesti standardikeskuse 2016. a nõuetele (EVS 843:2016) peab elamute puhul ühe parkimiskoha laius olema 2,6 m ja pikkus 5,0 m. Parklale on reserveeritud kuni 283 m2. Ainult hooneid arvestades jääks krundist ehitiste alt välja ca 75% (maksimaalselt 500 m2), kui arvestuses on ka parkla, siis ca 65%. Standardi järgi arvestatakse 1-2-toaliste korterite puhul korteri kohta 0,7 parkimiskohta, 3- ja enamatoaliste korterite puhul 0,9 kohta. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 5 Joonis 1.2. Planeeringuala (märgitud punase piirjoonega) ja selle ümbrus. Alus: Maa-amet, 2023. Veevarustus ja kanalisatsioon, elekter jms tehnovõrgud soovitakse lahendada ühistaristu- võrkude baasil. Piki Kuusiku tee serva kulgevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud (vt joonis 2.2, ptk 2). Sademevesi immutatakse pinnasesse (nt immutusplokkide, imbkraavidega – täpsem lahendus selgub planeerimisprotsessi käigus). Elektriliinid paiknevad kinnistu põhja- ja idapoolse piiri lähedal (maakaabel), kinnistul asub ka elektriõhuliin alla 1 kV ning kinnistu idanurk piirneb elektrialajaamaga. Küttelahendusena saab eeldatavalt kasutada nt liitumist kaugküttevõrguga. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 6 Joonis 1.3. Planeeringukava visioon (viis elamuboksi) – ridaelamu ja sellega seonduv Kuusiku tee 11 alal. Autor: Terav Kera OÜ, 2022 - 2023. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 7 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus Peatüki koostamisel on arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem: Keskkonnaagentuur (11.05.2023)), omavalitsuse dokumentides ning nt Maa-ameti kaardirakendustes sisalduvat teavet. Antud DP kava ala asub Rapla vallas, Rapla linnas. Statistikaameti 01.01.2022. a andmetel elas Rapla linnas 5254 inimest (rahvastikuregistris registreeritud elukohaga). DP ala piirneb Rapla linnas transpordimaadega põhjast (tänav Kuusiku tee, kohalik sõidutee nr 6692025), idast (Edela tn, tee nr 6692084) ja läänest (Kuusiku tee L2 tee nr 6692025), vt ka ptk 1, joonis 1.2. Lõunast piirneb DP eskiisi ala elamumaade (vt ka tabel 2.1) ning DP ala kagunurgas on elektrialajaamaga kinnistu. Lähiümbruse (ca 100-130 m raadiuses) hoonestatud kinnistutel paiknevad valdavalt elamud (nii üksik, rida kui ka korruselamud). Kuivõrd DP kava näeb ette elamumaa arendamist, siis tabelis 2.1 ongi keskendutud seniste elamutega seotud teabele. Tabel 2.1. Kuusiku tee 11 lähimad elamud või elamumaad. Alus: Maa-amet ja Ehitisregister, 2023. Pindala Hoonete alune Aadress Tunnus 2 Liik (m ) pind (m2) Märjamaa tee 14/6 67001:005:0270 876 Ridaelamuboks 156 Märjamaa tee 14/5 66901:001:0600 474 Ridaelamuboks 113 Märjamaa tee 14/4 66901:001:0599 499 Ridaelamuboks 113 Märjamaa tee 14/3 66901:001:0598 526 Ridaelamuboks 113 Märjamaa tee 14/2 66901:001:0597 494 Ridaelamuboks 113 Märjamaa tee 14/1 66901:001:0596 1422 Ridaelamuboks 144 Edela tn 9 67001:005:0051 1019 Ridaelamuboks 125 Edela tn 7 67001:005:0041 564 Ridaelamuboks 116 Edela tn 5 67001:005:0030 1704 Ridaelamuboks 124 Edela tn 2 67001:005:0370 2172 Garaažihoone 430 Veetorni tn 4 67001:005:0280 1139 Üksikelamu 85 Veetorni tn 1 67001:005:0320 1311 Kahe krt elamu 76 Veetorni tn 3 67001:005:0210 1082 Üksikelamu 74 Nurme tn 6* 66801:001:1554 1065 Kaksikelamu boks 245,3 Liiva tn 1* 66801:001:1553 1312 Kaksikelamu boks 187,9 Lõuna tn 2 67001:005:0025 2612 Üksikelamu 209 *Nurme tn 6 ja Liiva tn 1 kinnistud on kõrvuti asetsevad kinnistud. Kehtiv DP (Liiva tn 2 DP, 11.01.2021) näeb ette kaksikelamu ehitamist nii, et kinnistupiir ühtib elamu boksidevahelise seinaga. Toetudes ka tööle „Rapla linna, Kuusiku tee 10 detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ (Alkranel OÜ, 2021), siis Kuusiku teel liiklussagedust mõõdetud ei ole, kuid seda tänavat kasutatakse teatud määral „lõikamiseks“ Tallinna mnt – Põllu tn – Mahlamäe tn ristmikult Märjamaa teele, sest nii võidetakse ringristmikul kuluda võiv aeg. Tallinna mnt, Märjamaa tee, Põllu ja Piiri tänavatega piirneval alal asuvatele kruntidele on peaaegu kõigile juurdepääs võimalik mitmest suunast, kuid teatud määral eelistatakse Kuusiku teed. Kohaliku omavalitsuse hinnangul on tegemist väikelinna kontekstis keskmise liiklussagedusega tänavaga. Kuusiku tee ääres kulgeb ka kergliiklustee. Ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest planeerimis- ja arnegudokumentidest paikkonna osas on esitatud allpool. Sellele infole järgneb paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide kirjeldus. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 8 Praegune Rapla vald moodustus pärast 2017. aasta haldusreformi varasema Rapla valla ning Juuru, Kaiu ja Raikküla valdade ühinemisel. Ühinemise järel kehtivad ühendatud omavalitsuste dokumendid edasi territooriumil, mille kohta need olid kehtestatud, kuni uute, kogu valla üleste dokumentide valmimiseni. Ülevaade peamistest dokumentidest on esitatud alljärgnevalt. Rapla valla üldplaneering (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6) – KSH eelhinnangus käsitletav ala on üldplaneeringus määratud pere- ja ridaelamumaaks (joonis 2.1). Ridaelamu maa suuruseks on vähemalt 800 m2 ühe ridaelamuboksi kohta. Järgnevalt on ära toodud asjakohaseimad pere- ja ridaelamumaadele ning kompaktse hoonestusega elamualadele kehtivad põhimõtted ja nõuded:  Pere-elamute maksimaalne kõrgus 9 - 10 meetrit.  Tagada sõidukite parkimine kinnistul – vähemalt kaks parkimiskohta ühe korteri kohta.  Uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist, hoonestus peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate ehitistega, lähtuda ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast.  Ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid kallete erinevusi (näiteks 45o ja 30o ) või suurt katusekallete vahelduvust (näiteks kõrvuti viilkatus ja madalakaldeline või 0-kaldeline katus).  Korterelamu koormusindeks (KKKI) ehk korterelamu krundipinna suhe korterite arvu. KKKI kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu kohta; KKKI uute korterelamute puhul peab olema soovitavalt vähemalt 150. KKKI = krundi pind, m2 maksimaalne korterite arv Joonis 2.1. Rapla valla üldplaneeringu (2011) maakasutusplaani väljavõte, planeeringuala kava ala on märgitud musta ringiga. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 9 Planeeringukava ala vahetus naabruses paikneb Kuusiku tee 6 ja 8 asuvate 1950-1960 ehitatud elamute kaitseks ja väärtustamiseks loodud miljööväärtuslik ala. Rapla linnas paiknevate miljööväärtuslike alade üldised arendustingimused näevad mh ette kvartali ühe iseloomulikuma ühisjoone säilitamise, milleks on väljakujunenud tänavajoon, st hoonete paiknemine tänava ääres, ühel joonel. Siinkohal tuleb rõhutada seda, et need tingimused kehtivad miljööväärtuslikele aladele, mitte aga külgnevatele aladele. Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018) - mh ei kuulu antud planeeringukava ala rohevõrgustiku alasse ega ka väärtusliku maastiku koosseisu. Rapla linnas, mis on maakondlik keskus ja ühtlasi toimepiirkonna keskus, on linnalise asustuse alad. Eesmärgiks luua kompaktsed linnalise elukvaliteediga alad, kuhu ka kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ja elukohad. Asustuse arendamise osas võib välja tuua, et areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel. Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et arendamine soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist, kuid ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil. Selle saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, tõsta kompaktsust ja leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja nende lähialadele. Lisaks märgib maakonnaplaneering ära, et Põhja-Raplamaa on kujunemas Tallinna „eeslinnaks“, sarnaselt Harjumaal asuvate Tallinna lähivaldadega. Rapla valla üldplaneering (koostamisel, Hendrikson & Ko, 2022) kohaselt jääb Kuusiku tee 11 korterelamu maa-alale (vastavale funktsioonalale jääksid ka tabelis 2.1 esitatud Märjamaa tee 14/1-6 ning Edela tn 5, 7 ja 9 ridaelamuboksid). Korterelamu maa-alale võib ehitada kolme või enama korteriga korruselamuid. Samuti on välja toodud, et koormusindeks (krundi pindala suhe korterite arvu) peaks olema vähemalt 100 ehk nt nelja korteriga elamu krundisuurus peaks olema vähemalt 400 m2. Seni kehtiva ÜP järgselt on KKKI soovitatavaks miinimumväärtuseks 150 (st pindala 4 korterit krundil minimaalselt 600 m2). DP eskiisi kohaselt, kui tegevus võrdsustada korterelamuga, oleks viie ridaelamuboksil kinnistu koormusindeks 400. Koostamisel olevas ÜP-s võiks ridaelamuid ehitada siiski väikeelamu maale, sh ridaelamu maa suuruseks on vähemalt 800 m2 ühe boksi kohta (nagu ka kehtivas ÜP- s). Iga elamumaa funktsionaalsustüübi osas on suunistatud (kliimamuutustega kohanemiseks), et sademevee käitlemise puhul pidada järjest olulisemaks sademevee kohapealset immutamist, et vältida suurte vooluhulkade koondumist. Samuti kliimamuutuste ohjamist kirjeldavast dokumendist „Ehituse teekaart 2040“ (SA Rohetiiger, 2023) nähtub, et tõhusaim viis elurikkuse säilitamiseks ja kasvuks on valglinnastumise asemel olemasolevate asumite tihendamine, et vältida praegust raiskavat maakasutust. Kehtivas ÜP-s on haljastuse poole pealt pere- ja ridaelamumaa kohta toodud, et tiheasustusalas, kus puudub kõrghaljastus, haljastada elamukrundid puude ja põõsastega. Rapla linna soojusmajanduse arengukava 2016-2026 (Rapla Vallavolikogu 28.04.2016 otsusega nr 9) – Rapla kaugküttepiirkonnas on kaks katlamaja ja kaugkütte võrgupiirkonda. Planeeringukava alale lähemal (linnulennult 840 m) asuv eraomandis (Utilitas OÜ) katlamaja aadressil Kastani tn 3a kasutab kütuseks põhiliselt hakkpuitu ja tipukoormuse katmiseks maagaasi. Rapla valla ÜP (2011) kohaselt tuleb hoonestusalade valdav soojavarustusliik määrata detailplaneeringuga. Uute elamute püstitamisel tuleb soojusega varustamisel arvestada piirkonnas eelisarendatava kütteviisiga, eelistades võimalikult keskkonnasõbralikku kütteliiki. Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2034 (2021, Keskkonnalahendused OÜ) kohaselt baseerub olemasolev ühisveevarustuse süsteem omavalitsuses ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveel (linnas Ordoviitsiumi-Kambriumi Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 10 veekiht). Rapla linnas (koos Uusküla külaga) on 98% ulatuses kasutusel ühisveevärgi ja 97% ulatuses ühiskanalisatsiooni teenus (haldab Rapla Vesi AS asjakohaste tegevuslubade alusel). Kuusiku tee servas kulgevad vee- ja kanalisatsiooni-torustikud (vt joonis 2.2) ja analüüsitav kinnistu jääb reoveekogumisalale Rapla. Joonis 2.2. Vee (sinine) ja kanalisatsiooni (oranž) ühistrassid Kuusiku tee 11 läheduses. Alus: Keskkonnalahendused OÜ, 2021. Rapla valla arengukava 2018-2025 ja eelarvestrateegia 2021-2024. Rapla linn koos Rapla kandiga (linna ümbritsevad külad) on maakonna- ja vallakeskuseks. Keskuseks olemine, külade rahvastiku senised positiivsed muutused ning üsna suur huvi elamu- ja ettevõtluspiirkondade arendamise vastu on eeldused kandi jätkuvale arengule. Planeeringu kava ala läheduses asuv Kuusiku tee 5 praegune hooldekeskuse hoone on sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste arendamise eesmärgil arengukavas ette nähtud ümber ehitada sotsiaalkorteriteks, toetamaks mh piirkonna arengueeldusi (elukoha nõudluse rahuldamiseks). Looduskaitseliselt ei ole EELIS-e (11.05.2023) andmetel planeeringukavaga käsitletava ala lähiümbruses või selle naabruskonnas ühtegi loodus- ega maastikukaitseala, kaitsealust objekti ega kaitstavat liiki, Natura 2000 linnu- ega loodusala fikseeritud ei ole. Puuduvad ka kaitstavad muinsuskaitseobjektid. Pärandkultuuri objektidest asub umbes 300 m kaugusel läänes kelder, mis on hästi säilinud pärandiobjekt, mida ümbritsevad põlispuud. Rapla linn koos seda ümbritseva osaga Rapla vallast paikneb Harju lavamaal (Rapla valla ÜP 2011), kus levivad ordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivid ja dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel. Mullastik ei ole DP kava alal määratletud, sest tegemist on tiheasustatud alaga, mis on ehitustegevuse poolt juba ka tugevalt mõjutatud. Põhjavesi on käsitletaval alal (ja Rapla linnas ning lähiümbruses) nõrgalt kaitstud. Veekogumeid DP kava lähitsoonis (ca 100 m) ei ole. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017) kohaselt on alal normaalne (30-50 kBq/m3) radooniriski tase. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 11 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks, lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kavandi mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, R., 2015/2018) järgnevaid aspekte: 1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust): 5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi); 5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale); 5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale; 5.5. piiriülene mõju ja katastroofid. Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse hinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks. 3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest? DP kava ala paikneb Rapla valla territooriumil, Rapla linnas. Pärast 2017. a haldusreformi koondusid endised Rapla, Juuru, Kaiu ja Raikküla vald ühise ja uue omavalitsuse alla – Rapla vald. Uue omavalitsusüksuse kogu ala hõlmava üldplaneeringu valmimiseni kehtib DP kava alale varasema Rapla valla ÜP. Käesolevas töös analüüsitav DP kava on Rapla valla üldplaneeringut (2011) muutev, kuna ÜP kohaselt peab iga ridaelamuboksi kohta olema vähemalt 800 m2 kinnistut. DP eskiisiga kavandatakse viite ridaelamuboksi ning kinnistu pindala on 2006 m2 ehk iga ridaelamuboksi jaoks jääb umbes 400 m2 suurune kinnistu osa (koos parkimisvõimalusega). Seega pole tagatud ÜP toodud kinnistu suuruse nõue ühele ridaelamuboksile. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 12 Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on linnalise asustusega alade (sh Rapla linn) määratlemise eesmärk luua kompaktsed linnalise elukvaliteediga alad, kuhu ka kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ja elukohad. Asustuse arendamine peaks jälgima olemasolevat asustusstruktuuri ja põhinema selle tihendamisel, soodustades mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist, toomata kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil. Üldplaneeringus on näiteks korterelamute planeerimisel eelistatud lähedus era- ja avalikke teenuseid pakkuvatele teenindusasutustele, olemasolevatele ühistranspordi liinidele ja peatustele ning kergliiklusteedele, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Korterelamud peavad asuma keskuses olevast teenindusest ja kaubandusest mõistliku jalgteekonna kaugusel. Ridaelamuboksid sarnanevad oma olemuselt ka korterelamutele ning ridaelamute planeerimisel tuleks lähtuda sarnastest asjaoludest. Tegemist on hästi ligipääsetava asukohaga linnakeskuse lähedal, olemas on kergliiklustee, lähima kaupluseni on 300 m ja lähima bussipeatuseni 400 m. Soojavarustuse osas on võimalik keskküttevõrguga liituda. DP eskiisiga planeeritakse viite ridaelamubokski, kuid Rapla valla ÜP kohaselt saaks antud kinnistule rajada kahe boksiga ridaelamu. Antud asukoha ümbruses on nii üksik-, kaksikelamuid, ridaelamuid kui ka korterelamuid. Tabelis 3.1 on väljatoodud kavandatavale tegevusele lähimad ridaelamuboksid, nendega seonduvad kinnistute suurused ning ehitusalune pind. DP kava realiseerumisel oleks iga elamuboksi kohta pinda ca 401 m2 (tabel 3.1 keskmisest väärtusest ca 22% väiksem), kuid ehitiste alune pind oleks ca 88 m2 ehk ca 23% väiksem tabel 3.1 keskmisest (tasakaalustades ka väiksemat koondpinda ühe boksi kohta). Teoorias oleks sellise mitte tasakaalustatud olukorra puhul põhjust soovitada kaaluda viie elamuboksi asemel nelja, kus siis elamuboksi kohta oleks tagatud ca 500 m2, kuid käesoleval juhul sellist otsest vajadust ei ole. Tabel 3.1 Lähipiirkonna rideelamute bokside kinnistute suurus ja hoonestatus. Kinnistu Katastriüksus Maa-ala ühe boksi Ehitusalune pind ühe kohta (m2) boksi kohta (m2) Märjamaa tee 14/5 66901:001:0600 474 113 Märjamaa tee 14/4 66901:001:0599 499 113 Märjamaa tee 14/3 66901:001:0598 526 113 Märjamaa tee 14/2 66901:001:0597 494 113 Edela tn 7 67001:005:0041 564 116 Keskmine väärtus: 511 114 ÜP kohaselt tuleb uute hoonete projekteerimisel lähtuda piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist, kooskõlas vahetus naabruses olevate ehitistega, sh kõrgus, ning asukoha looduslikust eripärast. Koostamisel oleva ÜP kohaselt jääb Kuusiku tee 11 korterelamu maale. Nii kehtivas kui ka koostamisel olevas ÜP-s tuleb korterelamu maale planeerides lähtuda koormusindeksist (KKKI, korterelamu krundipinna suhe korterite arvu, vt ptk 2). Kehtiva ÜP puhul peab KKKI olema soovitavalt vähemalt 150 (koostamisel olevas ÜP-s 100). Arvestades antud koormusindeksi Kuusiku tee 11 ridaelamutele, siis viie boksi puhul tuleks indeks 400 ja nelja boksi puhul indeks 500 (analoogsed väärtused eelnevale lõigule). Kuna koostamisel olev ÜP korruselamute maa-ala hõlmab ka praegu ridaelamuid, siis piirkonna ehitustavade jätkamise mõistes on asjakohaseim plaan ridaelamu lahendus. Toetudes nii maakonnaplaneeringu (2018) kui ka „Ehituse teekaart 2040“ (SA Rohetiiger, 2023) dokumentatsioonile, siis sellistes piirkondades on eelistatud ka maakasutuse tihendamine. Arvestades olemasolevat olukorda Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 13 ning strateegiliste dokumentide suuniseid, siis sobitub antud asukohta DP kava, millega planeeritaks kuni viie boksiga ridaelamut nagu eskiisis toodud. Nii oleks tagatud võimalikult efektiivne, kuid samas piirkonda veel sobiv maakasutus, koormamata üle linnalist elukeskkonda. Kehtiva ÜP-s on toodud, et ridaelamumaa puhul, kus puudub kõrghaljastus, haljastada kinnistud puude ja põõsastega. Alal on ka kõrghaljastus ning DP eskiisi kohaselt säilitatakse kinnistul olev kõrghaljastus sellisel määral, mis ei takista kavandatava tegevuse ellu viimist. Lisaks säilitatavale kõrghaljastusele planeeritakse DP alale rajada ka hekk ja täiendav kõrghaljastus. Haljastatud alade planeerimisel arvestatakse mh asjaoluga, et sademevesi immutatakse kinnistul. Kehtivas ÜP-s on kirjas, et ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45o ja 30o) või suurt katusekallete vahelduvust (näiteks kõrvuti viilkatus ja madalakaldeline või 0-kaldeline katus). Antud piirkonnas tuleks kavandatava hoone puhul arvestada, et ümberringi on levinud 0-kaldelised, madalakaldelised ja ca 30 kaldega viilkatused. DP eskiisi kohaselt on planeeritud kuni 20 kaldega katus. Eelnevalt kirjeldatu alusel ei saa pidada vastavat kava, mis muudaks kehtivat üldplaneeringut, ebaratsionaalseks ja ebasobivaks antud alal. Pigem saab seda pidada positiivseks, kuna uue hoone ehitamine koos ümbruse korrastamise ja haljastamisega oleks linnaruumi arendamise ja täiustamise seisukohast tõenäoliselt positiivse efektiga. DP kava elluviimise eeldusi saab hinnata heaks. Samuti on Rapla linna ja selle ümbruse arengu üks eeldusi üsna suur huvi elamu- ja ettevõtluspiirkondade arendamise vastu. DP-ga kavandatava ja paikkonna (ptk 1 ja 2) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks. 3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit? Kavandatava tegevuse elluviimine eeldab kehtiva üldplaneeringu muutmist (tulenevalt bokside arvust ning kinnistu suurusest). Pigem on tegemist positiivse maakasutuse suunaga linnalise piirkonna kontekstis (vt ka ptk 3.1), sest nii Rapla valla üldplaneeringus, valla arengukavas kui ka maakonnaplaneeringus nähakse Rapla linna asustusalasid linnalise arengu piirkonnana, kus asustus peaks arenema eelkõige tihendamise teel, kasutades ära juba olemasolevat taristut. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute maakasutust. Seni koondunud teavet kokku võttes võib sedastada, et teadaolevalt puuduvad strateegilised dokumendid, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. 3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. DP kava edasine võimalik menetlus on mh eelnevate alaptk-de alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 14 integreerimisel teistesse valdkondadesse. Küll aga määratakse DP-ga kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikud keskkonnatingimused, sh nt haljastuse ja heakorra põhimõtted. DP kavaga kavandatav ei ole ka jäätme- ja energiamahukas. Võimaliku DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP seega otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab käesolev DP riiklike normatiividega, mis tulenevad mh keskkonnakaalutlustest. DP kava edasine eeldatav menetluse käik võimaldab mh tulevikus ja vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimumine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). Näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. 3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Võimalik DP kava menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (selle edasisel menetlusel) riiklike normatiividega (mille kujundamisel on mh arvesse võetud EL nõudeid), nt sademevee käitlemise, joogiveevarustuse, kanalisatsiooni jms osas. Vt ka eelnev ptk ehk ptk 3.3. 3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust). Ptk 3.5 - Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) - jaotub omakorda alampeatükkideks (5 tk). 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale). DP kava ala näol on tegemist linnalise keskkonnaga. Toetudes nii ptk 1-2 ja eelkõige ptk 3.1 esitatud analüüsile, jääks peale võimalikku ehitustegevust saavutatav olustik linnalise ruumi kontekstis sobilikule tasemele ehk pigem on tegemist positiivse suundumusega. Maastikus uusi pinnavorme ei kavandata, mis muudaks ka paikkonna maakasutust. Samuti ei looda tingimusi, mis võiksid põhjustada tuule või vee poolset erosiooni, mõjutades pinnamoodi ja seeläbi maastikku. Kinnistul ja selle ümbruses esinev mullastikutüüp (vt ptk 2) kavandatud ehitustegevusele ja hilisemale ala kasutatavusele elamumaana (vt ptk 1) täiendavaid piiranguid ei sea. Juba asjaolu, et ajalooliselt on krunt olnud osaliselt hoonestatud võimaldab järeldada, et mõjud pinnasele (sh pinnase kui ressursi kasutus) ei ole siinkohal probleemkohaks. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 15 Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paikkonda (ptk 1 ja 2), siis ei saa pidada tõenäoliseks negatiivseid mõjusid veestikule ja sellega seonduvale üldiselt ning ka põhjaveele (sh põhjaveevarud). Seda nii kava võimalikus realiseerimis- kui ka kasutusfaasis. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paikkonda (ptk 1 ja 2) arvestades ei ole ette näha ohtusid õhule ja kliimale. Seda nii võimaliku kava realiseerimis- kui ka kasutusfaasis. 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) DP kavaga kavandatava näol on tegemist ühe kinnistu arendusega, millel ei ole ümbruskonnale selliseid mõjueelduseid, mida peaks siinkohal eraldi välja tooma, sh ka mitte DP kava ala naabrite heaolu seisukohast lähtuvalt. Kuivõrd puuduvad mõjueeldused heaolule, on välistatud ka mõju inimeste tervisele. Konkreetne piirkond liigitub tiheasustuse alla, pakkudes olemasolevaid ja perspektiivseid elamisvõimalusi (sh ptk 1 ja 2 ning 3.1 ja 3.2 alusel). Võttes arvesse piirkonnas olemasolevat ning käesolevat kavandatavat tegevust, ei ole normatiive (sh riiklikud normatiive nt ehitustegevustele) ületatavat müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna asjakohane prognoosida ei kava realiseerimis- ega ka kasutusfaasis. Kuna inimeste heaolu on tagatud, puuduvad negatiivsed mõjueeldused ka nt varale. 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus DP kava ala näol on tegemist linnalise keskkonnaga. Toetudes ptk 1 ja 2, aga eelkõige ptk 3.1 esitatud analüüsile, jääks peale võimalikku ehitustegevust saavutatav olustik linnalise ruumi kontekstis sobilikule tasemele ehk pigem on tegemist positiivse suundumusega. Seega maakasutus ei muutu ega intensiivistu nii suurel määral, et see võiks kaasa tuua ebasoodsaid mõjusid (vt ka nt ptk 3.5.2). Ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu, rohevõrgustikku ega ühegi muu tundlikkust iseloomustava kriteeriumi alla. Looduslikele iseärasustele pööratakse täiendavalt tähelepanu ka ptk 3.5.4. Paikkonnas ei ole tuvastatud kultuuripärandit, mida tegevus mõjutada võiks. 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringukavaga alal ega selle vahetus läheduses ei paikne. Lähipiirkonnas puuduvad ka muud kaitstavad loodusobjektid. Seega eeldused negatiivse mõju osas puuduvad. 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid DP-ga kavandatava elluviimisega ei kaasne (riigi)piiriülest mõju. 3.6 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 16 Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:  maa ja maakasutus.  märgalad.  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).  maavarade kasutus.  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.  maastik (sh pinnavormid).  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad asjakohasel tasemel lahti kirjutatud. Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud juba nt ptk 3.1, 3.5.1 - 3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks. Konkreetses asupaigas on kogutud teabe kohaselt (ptk 3.1) sobivaimaks maakasutusviisiks ridaelamu kavandamine ning efektiivsema, kuid veel tasakaalustatud lahenduse ümbruskonnaga loob lahendus, kus eelistatakse viite elamuboksi (mh teoreetilise nelja asemel, tulenevalt ka kavandatavatest ehitusalade suhtest kogu arendatava ala pinda). Märgalad – DP kaval puudub märgaladele mõju, arvestades nii kavandatavat kui ka selle ümbrust (ptk 1 ja 2) ning juba ptk 3.1 - 3.5 kogutud teavet. Jõeäärsed alad, jõesuudmed ning rannad ja/või kaldad – planeeringuala kava ei asu veekogude lähedal (vt ka ptk 2 ja 3.5.1), seega mõjueeldused puuduvad. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – siinkohal ei ole puutumust merekeskkonnaga (vt ka ptk 2). Veestikuga seonduvat on käsitletud juba ptk 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – teemaga seonduvat on käsitletud juba ptk 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks. Maavarade kasutus - kavandatav detailplaneeringu ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Võimalike ehitustegevuste jaoks kasutatav ehitusmaterjal on teadaolevalt kavandatud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus (ptk 1) ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning nt 3.5.1 ja 3.5.2). Sealhulgas on juba Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 17 arvesse võetud jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine (kehtivate normide alusel). Maastik (sh pinnavormid) - kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks (vt mh ptk 2 ja 3.5.1). Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks (vt mh ptk 2 ja 3.5.1, 3.5.3 ja 3.5.4). Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk 1 ja 2 esitatut ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sedastatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus puudub. Piiriülene mõju, katastroofi– kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. 3.7 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel (hinnati maksimaalset võimalikku kava ehk kuni 5 ridaelamu boksi kavandamist) ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti peaks küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 18 Kokkuvõte Käesoleva KSH eelhinnangu EH objektiks oli Rapla vallas Rapla linnas asuva Kuusiku tee 11 (66801:001:1789) kinnistule kavandatav detailplaneering (DP), täpsemalt DP kava ehk eskiis. Eesmärgiks on ridaelamu kavandamine koos selleks vajaliku taristuga. Ridaelamu võimalike bokside arvu osas on DP kava menetluses üleval kaks lahendust (eelhinnangus vaadeldakse suuremate bokside arvuga lahendust, fikseerimaks maksimaalseid mõjude eelduseid):  Rapla Vallavolikogu 27.10.2022 otsusega nr 75 algatas Rapla linnas Kuusiku tee 11 DP eesmärgiga sätestada tingimused ridaelamu kavandamiseks. Planeeringuala pindalaga u 0,3 ha hõlmab Kuusiku tee 11 maaüksust ja osaliselt maaüksust ümbritsevaid tänavaid. DP eskiisi kohaselt on eesmärk püstitada kuni 5 boksiga ridaelamu, kuid Rapla valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohaselt tuleb ühe ridaelamuboksi jaoks arvestada vähemalt 800 m2 krundi pinda, mistõttu üldplaneeringu tingimusi järgides on maaüksusele võimalik kavandada kahe boksiga ridamaja.  DP-st huvitatud isiku poolt esitatud teabe alusel on Terav Kera OÜ (2022 - 2023) loonud detailplaneeringu eskiisi variandi, mille kohaselt soovitakse muuta kehtivat üldplaneeringut ja määrata ehitusõigus viie elamuboksiga ridaelamu ehitamiseks. KSH eelhinnangus kirjeldati kavandatavat tegevust ptk 1 ning anti ülevaade selle ümbrusest ja seostest mh kõrgemate strateegiliste dokumentidega (ptk 2). Ptk 3 analüüsiti kavandatava tegevuse mõju eelduseid KeHJS sätestatud põhimõtete alusel, juhindudes koondatud dokumentatsioonist. Tulemused - lähtudes ptk 3.7 esitatud infost, siis ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel (hinnati maksimaalset võimalikku kava ehk kuni 5 ridaelamu boksi kavandamist) ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti peaks küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses. Eelneva kokkuvõtteks - KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 19 Kasutatud kirjandus Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur), 11.05.2023.  Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017.  Ehitusseadustik, RT I, 30.12.2020, 6.  Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, RT I, 10.07.2020, 46.  KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Kutsar, R., 2015, täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt, 2018.  Maa-amet (internetirakendus), 2023.  Planeerimisseadus, RT I, 19.03.2019, 104.  Rapla linna soojusmajanduse arengukava 2016-2026, 2016.  Rapla maakonnaplaneering 2030+, 2018.  Rapla valla arengukava 2018-2025 ja eelarvestrateegia 2021-2024, 2018  Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026, 2016.  Rapla valla üldplaneering, 2011. Rapla linna, Kuusiku tee 11 DP kava (eskiisi) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023. 20 Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kuusiku tee 11 detailplaneering 6. juuni 2023 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD ALUSED: Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011 Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) DETAILPLANEERING: Kuusiku tee 11 detailplaneering (planeeringute andmekogu ID 30100438) DETAILPLANEERINGUGA HÕLMATUD MAAÜKSUS: aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve Kuusiku tee 11, Rapla linn 66801:001:1789 2006 100% elamumaa Osaliselt kuuluvad planeeringualasse vahetult piirnevad munitsipaalomandis transpordimaa katastriüksused 6692025 Kuusiku tee (katastritunnus 66901:001:0127), 6692084 Edela tänav (katastritunnus 66901:001:0496) ja 6692025 Kuusiku tee L2 (katastritunnus 66801:001:0272) ja Edela tn 9 elamumaa katastriüksus (katastritunnus 67001:005:0051), Edela tn 7 elamumaa katastriüksus (katastritunnus 67001:005:0051), ), Edela tn 5 elamumaa katastriüksus (katastritunnus 67001:005:0030) ning Kuusiku tee 11a tootmismaa katastriüksus (katastritunnus 67001:005:0006). Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. Planeeringuala suurus on ca 0,3 ha. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED Detailplaneeringu eesmärk on ridaelamu ehitusõiguse sätestamine Kuusiku tee 11 maaüksusele. Detailplaneeringuga võib planeeringualale anda ka sobivaid kõrvalfunktsioone. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126:  planeeringuala kruntideks jaotamine;  krundi hoonestusala määramine;  krundi ehitusõiguse määramine;  juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;  ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;  haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;  puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;  kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;  servituutide vajadusega alade määratlemine;  avalikult kasutatavate alade määratlemine. Planeeringulahendus koostada kooskõlas Rapla valla üldplaneeringuga, millega sätestatud olulisemad kohalduvad planeerimispõhimõtted on järgmised:  tagada ridaelamu sobivus olemasolevasse miljöösse ja keskkonda;  reserveerida maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks, kavandada rohelised puhkenurgad. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kuusiku tee 11 detailplaneering  tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, haljastada elamukrundid puude ja põõsastega.  elamukrundi suurus peab sobituma ümbritsevate kruntide suuruste ja väljakujunenud struktuuriga;  krundi täisehituse protsent võib üldjuhul olla kuni 20%;  parkimine lahendada planeeringuala kinnistutel, nähes ette vähemalt 2 parkimiskohta korteri kohta;  elamualal võib kuni 25% suletud netopinnast moodustada kõrvalsihtotstarve, juhul kui see ei too kaasa häirivat müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, täiendavat olulist autoliiklust ega parkimisvajadust. Detailplaneeringuga määratleda hoonetele arhitektuurinõuded, mis looksid eelduse tervikliku väljanägemisega piirkonna tekkeks. Sätestada piirdeaedade rajamistingimused. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE KAALUTLUSED Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarve piirkonnas pere- ja ridaelamumaa. Üldplaneeringuga on kavandatud olemasoleva linnakeskkonna tihendamine kui valglinnastumisega võrreldes jätkusuutlikum alternatiiv. Üldplaneeringu kohaselt vajab üks ridaelamuboks vähemalt 800 m² krundi pinda. Piirkonnas on nii üksik- ja ridaelamuid kui kortermaju, mistõttu koormusindeks (krundi pind korteri kohta) on varieeruv. Tabelis on piirkonnale omaste koormusindeksite võrdlus detailplaneeringuga kavandatuga: aadress krundi pind (m²) elamu tüüp (korterite arv) koormusindeks Lõuna tn 2 2612 üksikelamu 2612 Märjamaa tee 14/1 1422 ridaelamuboks 1422 Veetorni tn 4 1139 üksikelamu 1139 Edela tn 7 564 ridaelamuboks 564 Märjamaa tee 14/5 474 ridaelamuboks 474 detailplaneeringuga 2006 ridaelamu (5) 401 kavandatav Liiva tn 4 2440 korterelamu (30) 81 Piiri tn 2 4188 korterelamu (60) 70 Nurme tn 3 3048 korterelamu (45) 68 Nurme tn 4 2572 korterelamu (45) 57 Läheduses on mitmeid ridaelamubokse, kus ühe boksi kohta tuleb krundi pinda vaid 400 ... 500 m² (nt Märjamaa tee 14, Lõuna tn 8 ja 10). Detailplaneeringu eskiisis kujutatud lahenduses tuleb ühe ridaelamuboksi kohta 400 m² krundi pinda, mis võimaldab õuealale kavandada haljasala ja õuetegevusi, kuid on üldplaneeringu reeglist juba kaks korda tihedam. Arvestades asjaolu, et ka väljakujunenud tihedus on sarnane, on Kuusiku tee piirkonnas üldplaneeringu muutmine asustustiheduse tõstmise läbi põhjendatud. Lähteseisukohtade kohaselt tuleb ühele ridaelamuboksile jätta vähemalt 400 m² krundi pinda. Koostatava üldplaneeringu kohaselt tuleb hoonete kavandamisel lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist. Hoonestus peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate ehitistega. Planeeringuala jääb kortermajade ja keskuse segahoonestusala piirkonda. VARASEMAD DETAILPLANEERINGUD Rapla Vallavolikogu 25. augusti 2005 otsusega nr 55 kehtestati Rapla linnas asuva Kuusiku tee 11 Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kuusiku tee 11 detailplaneering (katastritunnus 67001:005:0150) ja sellega piirneva ala detailplaneeringuga anti ehitusõigus kuni kolme kahekorruselise hoone, millest kaks on abihooned, maksimum kõrgusega üheksa meetrit, püstitamiseks. Detailplaneeringu materjalid on Rapla valla veebilehel . Rapla Vallavolikogu 16. detsembri 2021 otsusega nr 93 tunnistati Kuusiku tee 11 detailplaneering osaliselt kehtetuks. Planeering tunnistati kehtetuks ajutiste kruntide moodustamise osas ja osalise kehtetuks tunnistamise eesmärk oli hõlbustada detailplaneeringu elluviimist. Andmed detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta on Rapla valla veebilehel. Rapla Vallavolikogu 27. oktoobri 2022 otsusega nr 75 algatati üldplaneeringut järgiva 2 boksiga ridaelamu detailplaneeringu koostamine. Materjalid Rapla valla veebilehel. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE JA PLANEERINGUKOHASTE EHITISTE VÄLJAEHITAMISE KOOSTÖÖLEPING: Detailplaneeringu koostamiseks sõlmib planeerimisalase tegevuse korraldaja planeeringust huvitatud isiku ja planeerijaga lepingu. Detailplaneeringukohaste ehitiste väljaehitamiseks sõlmib planeeringu koostamise korraldaja halduslepingu arendajaga PlanS § 131 nimetatud tingimustel KOOSTÖÖTEGIJAD JA KAASATAVAD: Koostöötegijad: Keskkonnaamet, Maa-amet, Päästeamet, Rahandusministeerium Kaasatavad maaomanikud: Edela tn 1, 2, 3, 5, 7, 9; Kuusiku tee 9, 11, 11a; Liiva tn 1, 2; Mahlamäe tn 14/1, 14/2, 14/3, 14/4, 14/5, 14/6; Nurme tn 6; Veetorni tn 1, 2, 3 Kaasatavad asutused: aktsiaselts Rapla Vesi, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”: Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll. Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda. Järgida kehtivaid nõudeid. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kuusiku tee 11 detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest, istungite tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. aeg tegevus 01.08.2023 algatamise eelnõu esitamine (algatamiseelse arvamuskorje lõpp) 14.08.2023 algatamise eelnõu vallavalitsuses 23.08.2023 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 31.08.2023 algatamine volikogus 06.09.2023 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 12.09.2023 detailplaneeringu eskiisi esitamine 25.09.2023 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine vallavalitsuses 04.10.2023 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 19.10.2023 ... 20.11.2023 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek 21.11.2023 algusega 16.00 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu detsember 2023... planeeringu koostamine ja kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) 30.01.2024 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) 12.02.2024 vastuvõtmise eelnõu valitsuses 21.02.2024 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 29.02.2024 vastuvõtmine volikogus 06.03.2024 teade „Raplamaa Sõnumites“ 21.03.2024 ... 22.04.2024 detailplaneeringu avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega) 25.04.2024 planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva - PlanS § 138 lg 3) (kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine) 30.07.2024 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid) 12.08.2024 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses 21.08.2024 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 29.08.2024 kehtestamine volikogus 04.09.2024 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“ + 30 päeva vaidlustusaeg NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud. Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360 vastavalt nimekirjale Meie 07.06.2023 nr 6-2/54-4 Detailplaneeringu algatamisele eelnev koostöö ja kaasamine (Kuusiku tee 11) Tuginedes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 124 lõikele 6, esitan seisukohavõtuks Rapla linnas Kuusiku tee 11 kavandatava detailplaneeringu algatamise eelnõu, KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise eelnõu koos detailplaneeringu lähteseisukohtadega (kõik kirjale lisatud). Planeeringu kohta on materjali ka valla veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Adressaadid: Keskkonnaamet, Maa-amet, Päästeamet, Rahandusministeerium 506 1360 [email protected] ____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132 79513 Rapla Registrikood 77000312