Nõuded koduteenusele

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-0750 - Nõuded koduteenusele Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ae2e8486-50c8-4a1b-a8ed-b9a8db704fd4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ae2e8486-50c8-4a1b-a8ed-b9a8db704fd4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Meie 07.06.2023 nr 1.2-2/72-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse „Nõuded koduteenusele“ eelnõu. Ootame teie tagasisidet hiljemalt 20. juuniks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1) sotsiaalkaitseministri määruse „Nõuded koduteenusele“ eelnõu; 2) sotsiaalkaitseministri määruse „Nõuded koduteenusele“ eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Õdede Liit Meeli Tuubel, 5916 5850 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 30.05.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Nõuded koduteenusele Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 17 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded koduteenuse sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. § 2. Nõuded teenuse sisule (1) Koduteenuse osutaja abistab või juhendab koduteenuse saajat kodustes tingimustes kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt koduabi ja isikuabiga seotud toimingutes, toetades teenusesaaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvalt kodus elada. (2) Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist: 1) sisseostude tegemisel ja nende kojutoomisel; 2) teenuste kasutamisel ja asjaajamisel; 3) küttematerjali tellimisel ja ladustamisel ning kütmisel; 4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel; 5) eluruumi korrastamisel, teenusesaaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel; 6) muudes koduabitoimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus. (3) Isikuabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist: 1) isikliku hügieeni toimingute tegemisel ning tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel; 2) toitumisel; 3) riietumisel ja enese korrastamisel; 4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel; 5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele; 6) teenuse osutamise ajal tegevusvõime jälgimisel; 7) lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel; 8) vaimse ja hingelise toe saamisel; 9) abitehnoloogiate kasutamisel; 10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenusesaaja tegevusvõimet kodus. (4) Koduteenuse osutaja arvestab teenuse osutamisel koduteenuse saaja tahet ja tema võimekust ning selgitab talle eelnevalt toimingute sisu.  2 § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Koduteenuse nõuded’’ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 17 lõike 3 alusel täpsustatud nõuded koduteenuse sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Nõuded koduteenusele kehtestatakse esmakordselt ning paralleelselt koduteenuse täpsustatud nõuete väljatöötamisega sisustati ka nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, et tagada teenust saavatele inimestele ühetaolisem teenuste kvaliteet. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Meeli Tuubel (tel 5916 5850, e-post: [email protected]) ja pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper (tel 5913 9135, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel 5911 1796, e-post: [email protected]). Eelnõu mõjude hinnangu on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Kaili Hendla (tel 626 9116, e-post: [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2016. aastal jõustunud SHS-is sätestati iga kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) korraldatava sotsiaalteenuse regulatsiooni juurde volitusnorm, millega võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada täpsustatud nõuded teenuse eesmärgile, selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Praegu ei ole ühegi täisealistele mõeldud KOV-i korraldatava sotsiaalteenuse juures vastavaid volitusnorme sisustatud. Koduteenus toetab kõrvalabi vajava täisealise inimese iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus võimalikult kaua, lükates edasi ööpäevaringse hoolduse vajaduse süvenemise. Koduteenus aitab ka perekonnaliikmete hoolduskoormust vähendada, tööturul püsida või õpinguid jätkata, oma pereelule pühenduda. Koduteenuse sisule täpsemate nõuete kehtestamise eesmärk on tagada teenust saavatele inimestele ühetaolisem teenuse kvaliteet üle Eesti. Nõuded annavad selgema tegutsemisraami koduteenuse osutajatele (edaspidi teenuseosutaja) teenuse osutamiseks, KOV- idele teenuse korraldamiseks ja Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) järelevalve tegemiseks. Teenust saaval inimesel (edaspidi teenusesaaja) ja tema lähedastel tekib parem arusaam, millistele nõuetele peab koduteenus minimaalsel tasemel vastama. Eelnõu §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Eelnõu §-s 2 on sätestatud nõuded teenuse sisule. Lõige 1 sõnastab koduteenuse nõuete üldpõhimõtte. Teenuseosutajana käsitatakse eelkõige teenust osutavat asutust, juriidilist isikut. SHS § 19 räägib teenust vahetult osutavast isikust, kelleks on praktikas hooldustöötaja, koduhooldustöötaja või muu ametinimetusega töötaja teenust osutavas asutuses. Koduteenust vahetult osutavale isikule ei ole kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, piiranguna on töötamise keeld isikul, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Määrus sätestab koduteenuse sisunõuded koduteenust osutavale asutusele, milleks võib olla valla- või linnavalitsus või selle hallatav asutus, aga ka era- või kolmanda sektori asutus. SHS § 17 lõikes 1 sätestatud eesmärgist (täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti) tulenevalt kirjeldatakse koduteenust koduabi ja isikuabi toimingute kaudu. Toimingud on reguleeritud üldistatumal tasemel, määrates kindlaks eluvaldkonnad, milles tuleks koduteenuse puhul kõrvalabi pakkuda. KOV-idel on SHS § 14 lõike 1 kohaselt kohustus kehtestada KOV-i sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab muu hulgas sisaldama sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust. Sõltuvalt KOV-i eripärast võib teenuste kirjeldus KOV kehtestatud korras olla ka mõningase erinevusega, näiteks hajaasustuse piirkonnas tuleb rohkem mõelda koduteenuse osutamise vahemaadele ja transpordi osale teenuses, seevastu linnas peaks ühistransport tagama parema iseseisva juurdepääsu avalikele teenustele ja kogukonnas osalemisele. Kõige täpsemalt sätestatakse teenusesaaja kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud KOV-i koostatavas haldusaktis või halduslepingus. Kõrvalabi osutamine seisneb nii teenusesaaja abistamises kui juhendamises, toetades koduteenuse keskset eesmärki – iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodustes tingimustes, säilitades ja parandades elukvaliteeti. SHS-is sätestatud abivajaduse hindamise põhimõttel korratakse määruses üle, et abistatakse või juhendatakse kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt. Abivajadust hindab KOV-i sotsiaaltöötaja ja selle käigus selgitatakse välja, kas inimese kõrvalabi vajadus eeldab abistamist kuni tegevuste osalise ülevõtmiseni või piisab inimese juhendamisest, kuidas tegevust teha või sobiv teenusepakkuja leida. Toimingute loetelu ei tekita eraldiseisvat õigust neid saada, vaid määrab kindlaks teenuse puhul toetatavad eluvaldkonnad. Teenuseosutaja tegevused jagunevad koduteenuse puhul koduabiga ja isikuabiga seotud toiminguteks. Koduabi piiritletakse toimingutega koduses majapidamises, eluruumi ja eramu ümbruse korrashoiuga, ostetu kojutoomisega, abistamisega teenuste kasutamisel ja asjaajamisel jmt. Isikuabi tähendab inimese juhendamist ja abistamist enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, näiteks toitumine, hügieenitoimingud. Isikuabi osa on ka teenusesaaja tegevusvõime jälgimine ja võimestamine, samuti lähivõrgustikuga kontakti hoidmine ja kogukonnaelus osalemise soodustamine. Teenuse osutamisel tuleb toetada teenusesaaja aktiivsust, motivatsiooni ja iseseisvust, mis lähtub SHS-is sätestatud kvaliteedipõhimõtetest nagu isikukesksus, teenuse võimestav iseloom ja kaasamine. SKA välja töötatud koduteenuse kvaliteedijuhise kohaselt vastab teenus inimese individuaalsetele vajadustele, parendab või säilitab tema elukvaliteeti. Teenuse osutamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel, kaasates ja toetades teda isiklike eesmärkide ja vajaduste kindlaks määramisel. Inimest, tema lähedasi ja teisi huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ja tulemuslikkuse hindamisse aktiivsete osalejatena.1 Lõige 2 sõnastab koduabi osutamisel tehtavad toimingud. Lõike 1 kohaselt seisneb koduteenuse osutamine nii teenusesaaja abistamises kui juhendamises. Toimingute ulatus lähtub teenusesaaja võimekusest, sisaldades mõnel juhul üksnes juhendamist, aga suurema abivajaduse korral ka tegevuse osalist ülevõtmist. Punkt 1 sätestab toiminguna sisseostude tegemise ja kojutoomise. Selle raames tuleks abistada toidukaupade, majapidamistarvete, ravimite ja muu eluks vajaliku ostmisel ja kojutoomisel. Viimastel aastatel on arenenud ka e-kaubandus ning toidu, kaupade ja valmistoidu kullerteenused. 1 SKA, Koduteenuse kvaliteedijuhised 2 Toimingu raames tuleks abistada või juhendada ka e-poe tellimuse vormistamisel või kullerteenuse vormistamisel. Punkt 2 sätestab toiminguna abistamise ja juhendamise teenuste kasutamisel ja asjaajamisel. Silmas on peetud erinevaid teenuseid nii kodus kui väljaspool kodu, näiteks tervishoiu-, sotsiaal- ja avalike teenuste kasutamisel, samuti osalemist inimese eneseteostust säilitavates tegevustes, näiteks osalemine huvitegevustes, kultuuri- ja kogukonnaüritustel ja kalmistul käimine. Abistamine võib seisneda teenusesaaja saatmises, eelduseks on inimese liikumisvõime väikese toetuse abil. Inimese saatmist on võimalik asendada ka tema eest asjaajamisega, näiteks annab teenusesaaja volituse ametiasustustes või teenuseosutajale taotluste esitamiseks, abivahendite või ravimite kohale toomiseks, riketest teatamiseks. Teenusesaajat saab abistada või juhendada ka kontakti loomisel vajaliku asutusega telefoni või veebi teel. Mõnel juhul on aga vajalik inimese enda kohalolek, näiteks tervishoiutöötaja juures terviseseisundi ja ravimite manustamise kohta juhiste saamine, apteegis retseptiravimite võtmise kohta proviisori juhiste saamine, ametiasutustes enda esindamine. Abistamine sisaldab nii transpordi korraldamist, liikumist ruumides ja sihtkohta jõudmisel kui ka juhendamist, kuidas jõuda sihtkohta ja millist transpordivahendit kasutada, kui teenusesaajal on võimekus iseseisvalt liikuda. Teenuste kasutamise osaks on ka nende eest maksete tegemisel abistamine. See tähendab nii füüsilist abistamist näiteks pangaautomaadi kasutamisel kui ka juhendamist internetipanga kasutamisel. Teenusesaajale välja antud pangakaarti, isikutunnistust ja PIN-koode isikutuvastamiseks ja digiallkirjastamiseks tohib kasutada üksnes nende omanik. Teenuseosutaja peab kehtestama selged reeglid, mil määral ja missuguse aruandekohustusega tohib teenust vahetult osutav isik kasutada teenusesaaja sularaha, näiteks ostukviitungite toomine, sisseostude ettemaksu üle arvestuse pidamine, ettemaksu võtmine ja säilitamine. Teenusesaaja soov anda volitusi enda esindamiseks töötajale peaks olema piiratud üksnes ametiasutustes esindamisega, mitte pangakaardite ja vara kasutamist. Kingituste vastuvõtmise ja testamendis nimetamise peaks teenuseosutaja välistama asutuse töökorralduse reeglitega. Punkt 3 sätestab toiminguna küttematerjali tellimise ja ladustamise ning kütmise. Teenusesaajat tuleks abistada või juhendada küttematerjali müüja leidmisel, varjualusesse ladustamisel või vastava teenuseosutja leidmisel, sobivas koguses elu- või kütteruumi viimisel, seejuures jälgides, et küttematerjali ei ladustataks küttekolde ees ega vahetus läheduses. Soovitusi koduseks tuleohutuseks leiab Päästeameti kodulehel https://kodutuleohutuks.ee/. Eluruumis nõutava temperatuuri säilitamine on eluliselt vajalik, mistõttu tuleb, arvestades teenusesaaja toimetulekuvõimet, abistada teda kütmisel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Punkt 4 sätestab toiminguna abistamise ja juhendamise eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel. Kontrollida tuleks teenusesaaja eluruumis suitsu- ja vinguanduri olemasolu ja regulaarselt nende korrasolekut. Jälgida tuleks kütte-, gaasi-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorda. Teenuseosutaja selgitab teenusesaajale parandamise vajadust, aitab leida tööde tegija ja teavitab ohtlikest olukordadest ametiasutusi. Jälgida tuleks ka elukeskkonna ohutust ning soovitada eemaldada kukkumist põhjustavad vaibad, mööbliesemed ja lävepakud, samuti anda soovitusi eluruumi kohandamiseks ja teavitada sellest KOV-i, näiteks kui eluruumi või trepikotta on vaja paigutada käsipuu või abivahendiga liikumisel kaldtee. Jälgida tuleks ka eluruumide tuulutamist ja kõrgete õhutemperatuuride korral eluruumide jahutamist. Punkt 5 sätestab toiminguna eluruumi korrastamise, hooviala hooldamise ja heakorraeeskirjade täitmise. Teenusesaajat abistatakse ja juhendatakse eluruumide korrastamisel või pööratakse tähelepanu selle vajadusele, kui teenusesaaja on võimeline ise eluruume korrastama. Korrastamine hõlmab nii koristamist, prügi väljaviimist, remonttööde korraldamist, eramu korral hooviala muru niitmist, lumest puhastamist, käiguradade libedusetõrjet jms. Koristamisel tuleb arvestada kaasaegseid puhastuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele. Eramutele on valla- või linnavalitsusel kehtestatud heakorraeeskirjad ja koormised, mida tuleb igal eramuomanikul täita, näiteks kinnistul muru niitmine kindla kõrguseni, lehtede ja jäätmete koristus, hoone katuselt varisemisohtliku lume ja jää eemaldamine jms, mis võib kujutada ohtu liiklejatele ja varale. Koormis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 36 lõike 2 kohaselt kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele 3 isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Teenuseosutaja teeb need toimingud ise või juhendab teenusesaajat sobiva teenusepakkuja otsimisel. Punkti 6 kohaselt hõlmab koduabi abistamist kõikides muudes, eespool loetlemata ühekordsetes koduabitoimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus. Silmas tuleks pidada tavapärast elukorraldust ja iseseisvat toimetulekut toetavaid toiminguid. Korraldatakse näiteks suurpuhastust, akende pesu, abistatakse lemmiklooma pidamisel ja toalillede eest hoolitsemisel. Lõige 3 sõnastab isikuabi osutamisel tehtavad toimingud. Toimingute ulatus lähtub teenusesaaja võimekusest, sisaldades mõnel juhul üksnes juhendamist, aga suurema abivajaduse korral ka tegevuse osalist ülevõtmist. Punkt 1 sätestab abistamise ja juhendamise isikliku hügieeni toimingute tegemisel ning tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel. Hügieenitoimingute tegemisel abistatakse teenusesaajat pesuruumis või suurema hooldusvajaduse korral voodis või toolil. Teenusesaajal peab olema võimalus üle keha pesemiseks teenusesaaja kodus või pesemisvõimaluste puudumise korral vastava teenuseosutaja juures. Hügieenitoimingud hõlmavad ka pesemise vajaduse meeldetuletamist või juhendamist näiteks hambaproteeside puhastamisel. Abistamine ja juhendamine tualeti kasutamisel sisaldab toiminguid nii tualettruumi liikumisel ja selle kasutamisel kui ka toas asuva potitooli tühjendamist ja pesemist. Abistada ja juhendada tuleks ka inkontinentsivahendite kasutamisel, samas tuleb arvestada, et koduteenus ei ole ööpäevaringne teenus, mis tähendab, et pideva inkontinentsuse korral ja inimese vähesema võimekuse korral end ise abistada toimingus võib olla vajalik pereliikme või muu teenuseosutaja täiendav tugi. Punkt 2 sätestab toiminguna abistamise toitumisel. See hõlmab toiminguid tervisliku ja sooja toidu tagamisel, näiteks abistamine ja juhendamine toidu valmistamisel ja soojendamisel, valmistoidu koju toomisel, söömisel ja toidunõude pesemisel, samuti tervisliku toitumise soovitamist ja toiduainete säilivusaja jälgimist. Punkt 3 sätestab toiminguna abistamist riietumisel ja enese korrastamisel. See hõlmab toiminguid riidepanekul ja lahtiriietumisel, samuti abistamist teenusesaaja välimuse korrastamisel, näiteks juuste kammimine, habeme piiramine, küünte lõikus, lihtsam juuste lõikus. Spetsiifiliste vajaduste, näiteks ravipediküür korral tuleks korraldada vastav teenus kas koju või viia teenusesaaja kohale, samamoodi professionaalsemate ilutoimingute puhul, näiteks juuste värvimine, lokkide tegemine, iluhooldus. Punkt 4 sätestab toiminguna abistamise voodiriidete vahetamisel ja pesupesemisel. Toiming hõlmab pesuvahetuse ja riiete pesemise vajaduse regulaarsuse jälgimist, soovitamist ja suunamist, samuti toiminguid pesupesemisel teenusesaaja kodus, kui on olemas pesumasin või selle korraldamist vastava teenuseosutaja juures (pesumaja, päevakeskus). Punkt 5 sätestab toiminguna abistamise ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele. Kuivõrd koduteenust vahetult osutavale isikule ei ole kutsenõuet kehtestatud, tuleb teenuseosutajal silmas pidada, millisteks toiminguteks on töötajal pädevus. Retseptiravimid peavad olema apteegis personaalselt pakendatud või koduõe poolt ravimikarpi jaotatud, teenust vahetult osutav töötaja üksnes jälgib, tuletab meelde ja juhendab abivajajat ravimite manustamisel. Punkt 6 sätestab toiminguna tegevusvõime jälgimise teenuse osutamise ajal. Tegevusvõime on inimese võime igapäevaelus hakkama saada. Oluline on märgata muutusi inimese tegevusvõimes ja anda sellest teada teenuse vajadust hindavale sotsiaaltöötajale või tervishoiutöötajale, et teenus hinnata ümber, korraldada teisi teenuseid ja abivahendeid. Tegevusvõime võib ka paraneda, seejärel saab vähendada teenuse mahtu või lõpetada teenuse osutamine. Punkt 7 sätestab toiminguna lähivõrgustikuga kontakti hoidmise ja kogukonnaelus osalemise soodustamise. Lähivõrgustiku all peetakse silmas teenusesaaja lähedasi, lähimaid tuttavaid ja usaldusisikuid. Kontakti hoidmine on info andmine seisundist, vajadustest, aga ka teenusesaaja 4 motiveerimine ise suhtluse hoidmiseks. Kogukonnaelus osalemise soodustamine hõlmab toiminguid, mis aitavad inimesel kogukonnaelus kaasa lüüa vastavalt oma tegevusvõimele, näiteks osalemine üritustel, huvitegevuses, kogukonnast informatsiooni saamisel. Lisaks neis osalemise abistamisele tähendab kogukonnaelus osalemise soodustamine teenusesaaja julgustamist kodust väljapoole jäävast huvitumiseks ja osavõtuks motiveerimisel. Punkt 8 sätestab toiminguna abistamise vaimse ja hingelise toe saamisel. Teenuse osutamisel on tuleb jälgida inimese vaimse tervise seisundit. Vanematel inimestel esineb sagedasti depressiooni ja meeleoluhäireid. Inimest tuleks toetada nii lihtsamates emotsionaalset seisundit toetavates toimingutes nagu mõistev vestlus, ärakuulamine, muremõtete märkamine kui ka vaimse tervise spetsialistiga ühenduse loomine või abistamine spetsialisti juurde jõudmisel. Jälgida tuleb ka teenusesaaja kultuurilisi ja usulisi eelistusi ning vajadusel korraldada kontakt hingehoidja või vaimulikuga. Punkt 9 sätestab toiminguna abistamise abitehnoloogiate kasutamisel. Kasutusel on palju nutitehnoloogiat, näiteks kukkumise korral teavitamine, liikumise jälgimisandurid, ravimite ja päevakava meeldetuletused. Informatsiooni saamise peamiseks kohaks on muutunud internet ja vahel võib arvuti või nutitelefon olla ainsaks teistega suhtlemise ja meelelahutuse võimaluseks. Teenust vahetult ostutav isik peaks olema piisavalt teadlik neist võimalustest ning soovitama ja juhendama nende kasutamist. Nutikate abitehnoloogiate kasutamisel on töötajal vaja eelnevat juhendamist seadmete edasimüüja või paigaldaja poolt. Punkti 10 kohaselt hõlmab isikuabi ka muid ühekordseid toiminguid, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenusesaaja hakkamasaamist oma kodus. Lõike 4 kohaselt arvestab teenuseosutaja teenusesaaja tahet ja võimekust kogu teenuse osutamise jooksul ning selgitab eelnevalt toimingu sisu, mis lähtub SHS-is sätestatud kvaliteedipõhimõtetest nagu teenust võimestav iseloom, isiku õiguste kaitse ja kaasamine. Teenuse osutamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel, kaasates ja toetades teda isiklike eesmärkide ja vajaduste kindlaks määramisel. Inimest, tema lähedasi ja teisi huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ja tulemuslikkuse hindamisse aktiivsete osalejatena.2 Toimingu sisu eelnev selgitamine on vajalik nii teenusesaaja võimestamise, julgustamise kui ka privaatsuse austamise eesmärgil, näiteks puudutades inimese keha või tema isiklikke esemeid ja pesu, küsides eelnevalt, kas teenusesaajale see sobib. Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2024, millega tagatakse piisav ettevalmistusaeg kehtima hakkavate nõuete täitmiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Koduteenuse nõuete kehtestamine on liikmesriigi pädevuses. 4. Määruse mõjud Eelnõuga kehtestatakse täpsustatud nõuded koduteenuse sisule. Mõjuanalüüsi raames hinnatakse määruse mõju koduteenuse saajatele ja samuti teenuseosutajatele. Muudatustest on mõjutatud ka KOV-id ja SKA. Määruse rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning mõjude hindamise metoodikast ja kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju ja mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnatakse nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 2 SKA, Koduteenuse kvaliteedijuhised 5 Sotsiaalne mõju koduteenuse saajatele Muudatustest mõjutatud peamine sihtrühm on koduteenuse saajad. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt sai 2022. aasta jooksul koduteenust 8551 isikut, neist 26% (2245) olid mehed ja 74% (6306) naised. Enamik (90%) koduteenuse saajatest olid pensioniealised ehk vähemalt 65 aasta vanused, ülejäänud 10% olid vanuses 18-64. Vaid 2% koduteenuse saajatest (169) olid alla 50 aasta vanused. Koduteenust saavate inimeste arv on kuue viimase aasta jooksul suurenenud (2017–2022) ligikaudu 34% (2151 kasutaja võrra). Koduteenuse sisule täpsustavate nõuete kehtestamine aitab eelduslikult kaasa kvaliteetsema teenuse pakkumisele ja saamisele. Määruses on loetletud koduabi ja isikuabiga seotud toimingutest, mille puhul võivad teenusesaajad vajada koduteenuse osutaja abi või juhendamist. Täpsustatud nõuetele kohaselt on seejuures tegemist SHS § 17 lõikes 2 nimetatud koduteenuse toimingutest hoopis detailsema loeteluga. Arvestada tuleb, et kõrvalabi vajaduse määr on iga isiku puhul erinev, kuid täpsustatud nõuete kehtestamine koduteenuse sisule aitab tagada, et kõrvalabi vajaduse hindamisel kaalutakse abi vajalikkust kõikide määruse eelnõus nimetatud koduabi ja isikuabi toimingute puhul. Näiteks hõlmab isikuabi eelnõu kohaselt muu hulgas toiminguid vaimse ja hingelise toe saamisel, koduabi aga toiminguid eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel. Lisaks on määruse eelnõus selgelt välja toodud, et teenuseosutaja toetab teenusesaaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvalt kodus elada, ühtlasi arvestab teenusesaaja tahet ja võimekust ning selgitab eelnevalt toimingu sisu. Seega saab eeldada positiivset sotsiaalset mõju koduteenuse saajatele, sealhulgas nii mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele kui ka heaolule ja sotsiaalsele kaitsele. Näiteks on isikuabi toimingute all välja toodud ka lähivõrgustikuga kontakti hoidmine ja kogukonnaelus osalemise soodustamine, mis ellu rakendatuna aitab kaasa teenusesaaja osalemisele ühiskondlikus elus ning vähendab sotsiaalset tõrjutust. Vaimse ja hingelise toe saamine on aga seotud vaimse tervisega. Üldist heaolu aitavad tagada pea kõik määruses nimetatud toimingud. Ühtlasi avaldab koduteenuse nõuete kehtestamine mõju võrdsetele võimalustele, aidates tagada, et kedagi ei seata ebasoodsamasse olukorda tema vanuse, tervise või puude tõttu. Samuti aitab sisunõuete kehtestamine kaasa sellele, et teenusesaaja on kaasatud teda puudutavatesse otsustesse. Seega toetavad eelnõu muudatused teenusesaajate õiguste tagamist. Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest täisealiste elanike koguhulgast moodustavad koduteenuse saajad väga väikese osa. Mõju ulatus on keskmine, sest täpsustavate nõuete kehtestamisega võivad kaasneda muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus võib olla nii suur kui ka keskmine, sõltuvalt sellest, kui suur on konkreetse teenusesaaja kõrvalabi vajadus. Kindlasti on tegemist regulaarse kokkupuutega, mis osadel teenusesaajatel on igapäevane, osadel harvemini esinev. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Majanduslik mõju teenuseosutajatele Muudatusest mõjutatud sihtrühma moodustavad koduteenuse osutajad, kes edaspidi peavad jälgima, et nende pakutav teenus vastab määruse nõuetele. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika 2022. aasta andmete põhjal osutas koduteenust 78 KOV-i, vaid Vormsi vallas 2022. aastal keegi koduteenust ei saanud. Seejuures oli koduteenust vahetult osutavaid isikuid Eestis kokku 689, neist 109 isiku (16%) puhul märgiti, et tegemist on KOV-i sotsiaaltöötajaga. Teenust osutavate isikute arv on viimastel aastatel püsinud enam-vähem stabiilsena. Koduteenuse puhul on tegemist KOV-i korraldatava sotsiaalteenusega ehk iga KOV saab ise otsustada, kuidas ja kes tema territooriumil koduteenust osutab. Koduteenust osutavaks asutuseks võib olla nii valla- või linnavalitsus ja KOV-i hallatav asutus kui ka erasektori asutus või mittetulundusühing. Sotsiaalministeerium ei kogu andmeid koduteenust osutavate asutuste kohta. Koduteenust osutavad asutused peavad vajaduse korral oma töökorraldust muutma selliselt, et tagatud oleks kooskõla määrusega kehtestatud uute sisunõuetega. Seega tuleb koduteenust osutavatel isikutel muudatustega kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. 6 Tegemist on täpsustavate nõuetega ning võib eeldada, et mitmetel juhtudel vastab koduteenuse osutamine juba praegu määrusega kehtestatavatele nõuetele. Kui mitte, siis võivad eelnõuga planeeritavad muudatused siiski mõjutada koduteenust osutavate asutuste halduskoormust ja töökorraldust. Eesmärk on seejuures pakkuda üle Eesti ühtlasema kvaliteediga koduteenust. Mõju avaldumise sagedus koduteenuse osutajatele on suur ja mõju ulatus keskmine, sest kavandatud muudatustega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. Mõju riigivalitsemisele Mõju keskvalitsuse korraldusele Määrusega kehtestavad sisunõuded avaldavad mõju keskvalitsuse töökorraldusele, täpsemalt SKA tööle. SKA üheks tööülesandeks on riikliku järelevalve tegemine SHS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Seega peab SKA hakkama tegema järelevalvet ka käesolevas määruse eelnõus välja toodud nõuete täitmise üle. Tegemist on ühekordsete muudatustega, millega tuleb küll kohaneda, kuid millega eelduslikult ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus väike, mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele Määruse eelnõuga ette nähtud nõuete kehtestamine avaldab mõju ka KOV-idele. Seejuures on mõjutatud kõik 79 KOV-i, kelle ülesanne on koduteenuse osutamist korraldada. Näiteks võib seoses sellega, et isikuabi all on nimetatud ka kogukonnaelus osalemise soodustamist, suureneda abipalvete arv KOV-ile korraldada koduteenuse saajatele sotsiaaltransporti. Samuti võib suureneda teenusesaajate huvi kasutada abitehnoloogiaid või saada vaimset ja hingelist tuge, kuivõrd ka need on määruses toiminguna välja toodud. Kokkuvõttes on muudatustest mõjutatud sihtrühm suur, mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sotsiaalministeerium kavandab välisvahendite abil käivitada meetmeid, mis toetavad teenuseosutajaid vajaliku tööjõu leidmisel, töötajate oskuste täiendamisel, ja avatud taotlusvoore KOV-ide võimestamiseks teenuste korraldamisel. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest on planeeritud ligi 2 milj eurot 2077 hooldustöötaja koolitamiseks ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahenditest on planeeritud 7 mln eurot kogu sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamiseks, sealhulgas õppekavade ja kutsestandardite kaasajastamiseks, täienduskoolituse ja tööalase tugisüsteemi võimestamiseks, hooldustöö mainekujunduseks jms. Meetmete sisustamise algus on planeeritud 2023. a II poolaastasse ja sellesse kaasatakse õppeasutused, teenuseosutajate esindajad, Töötukassa, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Kutsekoda jt võtmepartnerid. Aastateks 2024–2027 on ESF toetusega planeeritud KOV-i tasandi võimestamiseks avatud voorud, kokku ligi 10 miljonit, milles toetatakse kodus ja kogukonnas elamist toetavate teenuste arendamist, sealhulgas teenuste kättesaadavuse parendamist ja kvaliteedi tõstmist ning hoolduskoormusega inimesi toetavaid tegevusi ja hoolduskoormust ennetavaid tegevusi. Samuti toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusega erivajadusega inimeste ja vanemaealiste iseseisvat toimetulekut toetavate elu- ja teenuskeskkondade kohandamist nutikate lahenduste kasutuselevõtuga, kokku ligi 13 miljoniga. 7 Koduteenus on KOV-i korraldatav teenus. Riigieelarvest eraldatakse 2023. a 39,2 miljonit eurot ja alates 2024. aastast 56,7 miljonit eurot (Vabariigi Valitsuse RES 2023–2026 lisavahendite eraldamise otsus) üldhooldusteenuse korraldamiseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste kõrvalabi vajadust või nende perekonnaliikmete hoolduskoormust. Koduteenus on pikaajalise hoolduse teenuste oluline osa ja aitab vähendada ööpäevaringse üldhooldusteenuse valimise vajadust. Üldhooldusteenuse rahastamisest kasutamata jäävad vahendid võimaldavad pakkuda näiteks koduteenuse raames isikuhoolduse komponente, kujundada teenused paindlikumaks ja inimeste vajadustele vastavamaks. Riigi antavad rahalised vahendid on täiendav abi juba olemasolevale KOV-ide panusele. 2023. aastal jaotatakse rahalised vahendid KOV-idele toetusfondi kaudu. Vahendite jaotamisel võetakse arvesse, kui palju elab igas KOV-is eakaid inimesi. Eakate inimeste arv on omakorda jaotatud kaheks vanuserühmaks: 65–84-aastased ja 85+ vanuses inimesed, sest nendes kahes vanuserühmas on hooldekodusse sattumise tõenäosus erinev. Vanuserühma kaheks jaotamine aitab arvestada olukorraga, et mida rohkem on KOV-is üle 85-aastaseid inimesi, seda suurem on ka kuluvajadus. Statistiliselt saab 65–84-aastatest inimestest ööpäevaringset üldhooldusteenust 2% ja üle 85-aastatest juba 9,5%. Alates 2024. aastast eraldatakse vajaminevad vahendid KOV-ide tulubaasi. Tulubaasi andmine tagab selle, et riigi antud vahendid kasvavad aastate jooksul koos majanduskasvuga. Tulubaasi vahendite eraldamiseks muudetakse KOV-idele laekuva tulumaksu arvestust. Selle kohaselt hakkab KOV-idele laekuma tulumaksu riiklikult pensionitulult ehk tulumaksu hakkab täiendavalt laekuma iga pensioniäri eest – mida suurem hulk pensionäre, seda suurem laekumine. Osa meetmeks planeeritud vahenditest suunatakse tasandusfondi, et tasandada erineva finantsvõimekusega KOV-ide sissetulekuid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. Määruse hilisem jõustumine võimaldab teenuseosutajatel teha ettevalmistusi kehtima hakkavate nõuete täitmiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Õdede Liidule. 8