Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 61-23/258151 Otsuse kuupäev 06.06.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus HMPK OÜ vaidlustus Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihanke „Puiduvedu 2023-2028“ (viitenumber 258151) osas 5 HPMK OÜ kvalifitseerimata jätmise ning Margo Novikov OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, HMPK OÜ, esindajad vandeadvokaat Kadri Matteus ja advokaat Marit Piirisaar Hankija, Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kolmas isik, Margo Novikov OÜ, esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada HMPK OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse otsused HPMK OÜ kvalifitseerimata jätmise ning Margo Novikov OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta riigihanke „Puiduvedu 2023-2028“ (viitenumber 258151) osas 5. 2. Mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt HMPK OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv summas 1280 eurot ning lepinguliste esindajate kulud summas 3472,2 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.01.2023. a avaldas Riigimetsa Majandamise Keskus avatud hankemenetlusega riigihanke „Puiduvedu 2023-2028“ (viitenumber 258151) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Vastavustingimused ja Hankedokumendid (edaspidi HD). Riigihange oli jagatud 5-ks osaks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 18.04.2023. a, esitasid pakkumused osas 5 Hiiumaa (edaspidi Osa 5) Margo Novikov OÜ ning HMPK OÜ. 2. 25.04.2023 käskkirjaga nr 1-47.2689/4 (edaspidi Käskkiri) jättis Hankija Osas 5 HMPK OÜ kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks Margo Novikov OÜ pakkumuse. 3. 05.05.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) HMPK OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus HPMK OÜ Osas 5 kvalifitseerimata jätmise ning Margo Novikov OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 15.05.2023 kirjaga nr 12.2-10/61 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 18.05.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 23.05.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, HMPK OÜ, vaidlustuses ja 18.05.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Käskkirjas ja selle lisas 1 ei ole Hankija põhjendanud, miks ta jõudis järeldusele, et Vaidlustaja kinnitustes esitatud Free On Board teenust (edaspidi FOB teenus) ei saa kvalifitseerimise tingimuste vastavuse kontrollimisel arvesse võtta. Kõikides kinnituskirjades, kus on kinnitatud FOB teenuse osutamist lisaks metsamaterjali maanteeveole, on väljendatud Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust alljärgnevalt: Kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga. Teisisõnu hõlmab FOB teenus ka metsamaterjali maanteevedu. 5.2. Käskkirja lisas 1 on ebaselge viide, et kinnituskirjadest, mille kohaselt on osutatud FOB teenust, on ilmne, et teenusena on osutatud maanteevedu ning müüdud ka puitu koos kohaletoimetamisega. Hankija selgitus Käskkirja lisas 1, et Vaidlustaja poolt kliendile müüdav puit loeti müüja poolt ostjale üleantuks järgmise vedaja laevale laadituna, on arusaamatu. 5.3. Hankija järeldus, et FOB teenust tuleb käsitleda üksnes kui müüki, ei ole korrektne, sest FOB teenus hõlmab ka metsamaterjali maanteevedu. See on märgitud ka kinnituskirjades. Puidu tarneahelas on transport sadamasse (maanteetransport) ja laadimine laeva FOB klausli järgi müüja lepinguline kohustus. Sellest tulenevalt on põhjendamatu Hankija järeldus, et Vaidlustaja tuleb jätta kvalifitseerimata, sest osade kinnituskirjade puhul ei ole eristatav metsamaterjali maanteevedu ja puidu müügimahud. Kinnituskirjades, kus on kinnitatud nii metsamaterjali maanteeveo kui ka FOB teenuse edukat osutamist, ei ole vajalik nende teenuste mahte eristada, sest FOB teenus hõlmab endas metsamaterjali maanteevedu. Samuti vastab sellest tulenevalt kvalifitseerimise tingimusele FOB teenus. Asjaolu, et FOB teenus sisaldab lisaks maanteeveole muud teenust, ei vähenda selle teenuse raames osutatud metsamaterjali maanteeveo mahte. 5.4. Vaidlusaluses kvalifitseerimise tingimuses on nõutud kogemust lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kohta. FOB teenus hõlmab endas ka metsamaterjali maanteevedu, seega vastab FOB teenus metsamaterjali maanteeveo kogemuse tingimusele. Hankija ei ole RHAD-is välistanud, et metsamaterjali maanteeveo hulka ei loeta FOB teenust. Hankija on vastanud küll 24.01.2023. a selgitustaotlusele, et oma metsamaterjali vedamise kogemus ei lähe arvesse, st vedu peab olema teostatud teenusena lepingulisel alusel ning teenuse osaks on sõite ja vedu korraldada vastavalt logistikute tellimusele. FOB teenuse osutamisel on Vaidlustaja pakkunud teenust lepingu alusel. 5.5. Kui kvalifitseerimise tingimust võib mõista mitmeti, tuleb seda tõlgendada võimalikult avaralt, et tagada konkurents, võrdne kohtlemine ning läbipaistvus. 5.6. Hankijal tuleb kontrollida kvalifitseerimise tingimustele vastavust sisuliselt, mis tähendab, et Hankija peab veenduma, kas pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele või mitte. Käesoleval juhul on Hankija piirdunud käsitlusega, et FOB teenus on üksnes kauba müük ning ei vasta seega „metsamaterjali maanteeveo“ tingimusele, kuid on jätnud arvestamata, et kinnituskirjades esitatud FOB teenus hõlmab endas metsamaterjali maanteevedu. 5.7. Arvestades, et Hankija on jätnud arvestamata, et kinnituskirjades esitatud FOB teenus hõlmab endas metsamaterjali maanteevedu, on Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks õigusvastane ning tuleb tunnistada kehtetuks. 2 (17) 5.8. Osas 5 esitasid pakkumuse vaid Kolmas isik ja Vaidlustaja. Kuna Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata õigusvastaselt, on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane ning see otsus tuleb kehtetuks tunnistada. 5.9. 18.05.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.9.1. 25.01.2023. a selgitas Hankija kvalifitseerimise tingimuse kohta järgmist: Kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust. Seega oma metsamaterjali vedamise kogemus ei lähe arvesse. Vedu peab olema teostatud teenusena lepingulisel alusel. Teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele. Hankija ei ole defineerinud, kuidas tuleb mõista oma metsamaterjali vedamise kogemus või et FOB klausli alusel metsamaterjali tarne läheb oma metsamaterjali vedamise kogemuse alla. Hankija on asunud alles pärast pakkumuste esitamist oma metsamaterjali vedu sisustama selliselt, et FOB klausli alusel metsamaterjali vedu on sellega võrdsustatud. 24.01.2023. a selgitustaotluses küsitakse Hankijalt täpsustust kvalifitseerimise tingimuse tõlgendamise kohta järgmiselt: ettevõtte omab pikaaegset kogemust oma metsamaterjali ja kas oma raie tihud lähevad arvesse. Selgitustaotluse esitaja ei ole küsinud FOB klausli alusel metsamaterjali veo kohta, mistõttu on võimalik 24.01.2023. a küsimust mõista ühemõtteliselt oma raie mahtude veo arvestamise kohta, mida Vaidlustaja ei ole referentsina esitanud. Osutatud esitatud selgitustaotlusest ja Hankija vastusest ei tulene, et välistada tuleks FOB klausli alusel tarne kui oma metsamaterjali vedu või müük. 5.9.2. Tõlgendus, et FOB klausli alusel on Vaidlustaja vedanud iseenda kaupa, sest kauba omandiõigus on üle andmata, ei ole õige. Vaidlustaja poolt Riigihankes esitatud FOB klausli alusel teostatud metsamaterjali veos on Vaidlustaja ostnud metsamaterjali Hankijalt ning müünud selle laeva tellijale. ÜVA-st, arvetest ja veokirjadest nähtub, et veetud metsamaterjali omandi üleminek on mõlemal juhul toimunud pärast metsamaterjali vedu. 5.9.3. Vaidlustaja on korraldanud metsamaterjali omaniku (Hankija) kauba mõõtmise, veo sadamasse ja laevale laadimise. FOB klausli järgi on Vaidlustajal kohustus laadida kaup laeva (Ship to be loaded Full and Complete). Vaidlustaja on lepinguliselt kohustatud korraldama kauba transpordi lähtesadamasse (laevani) ning vastutab selle kohustuse täitmise ajal kauba hävimise eest kuni kaup on laevale laaditud, olenemata sellest, kes on kauba omanik. Vaidlustaja täidab seega tarneahela osa, mis on tellitud hankija (laeva tellija) logistiku poolt vastava laeva saabumise (LayCan) teatele (Notice). Lepingu juhised võivad olla nii kirjalikud kui suulised, sh kauba omandi ülemineku osas. Näiteks võib kauba eelmine omanik kauba omandi üle anda tehasemõõtmise raporti (Mill Measurement Report) alusel, mis toimub kogu tarneahela lõpus (tarneahel: maanteevedu laeva, laadimine, laevatus, mahalaadimine, raudteetransport või maanteetransport, tehas). Kirjeldatud kohutuse täitmine Vaidlustaja poolt eeldab väga head ettevalmistust, kutsealast suutlikkust ja kogemust metsamaterjali maanteeveo osas, hõlmates mh Maanteeameti teavitamist, kui teenust osutatakse kaubasadamas, mis on samaaegselt ka reisijateveo sadam. Sellest tingituna oli Vaidlustaja arusaamisel, et sellised veod vastavad nõutud kvalifikatsioonile, seda enam, et FOB klausli alusel metsamaterjali vedu ei olnud RHAD-is referentsina esitamiseks välistatud. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud kirjeldusest, et FOB klausli alusel metsamaterjali veo puhul on täidetud Hankija selgituses väljendatud tingimus, et sõit ja vedu peab olema korraldatud vastavalt hankija logistiku tellimustele. Samuti on täidetud tingimus, et metsamaterjali vedu on toimunud lepingu alusel teenusena. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust asuda seisukohale, et Vaidlustaja on kinnituskirjades esitatud vedude puhul teostanud iseenda kauba vedu või üksnes puidu müüki. Arvestades, et Vaidlustaja ei ole esitanud Riigihankes kinnituskirju enda puiduveo kohta, on väär ka Hankija järeldus, et Vaidlustaja metsamaterjali vedude näol ei ole tegemist veolepingutega. Kuivõrd VÕS veolepingule vorminõuet ei sätesta, võib veolepingu sõlmida mis tahes vormis (TsÜS § 77 lg 1 ja § 11 lg 1). 5.9.4. Hankijal ei ole dokumentide ebaselguse tõttu õigus pakkujat automaatselt kvalifitseerimata jätta. Vaidlusaja ei ole oma kvalifikatsiooni tõendamiseks dokumente esitamata jätnud. 3 (17) 5.9.5. Õige ei ole Kolmanda isiku väide, et Vaidlustaja kinnituskirjades esitatud veod ei toimunud maanteel. Vaidlustaja veod toimuvad peamiselt alljärgnevate ladude ja sadamate kaudu: 1) Rohuküla sadama (sadam ei mahuta piisavalt) ja Kiltsi lao vaheline kaugus 4,5 km; 2) Heltermaa sadama (sh reisijateveo sadam, laopind puudub) ja Sarve lao vaheline kaugus 1 km; 3) Heltermaa sadama ja Heltermaa terminaali vaheline kaugus 1,2 km; 4) Heltermaa sadama ja Aruküla (nn Stora terminali) vaheline kaugus 3,1 km; 5) Heltermaa sadama ja Keskterminali vaheline kaugus 21,6 km. 5.9.6. Virtsu sadamas on vedu põhiliselt sadama territooriumilt, ent lähtudes asjaolust, et Eesti siseste vedude puhul kohaldub Autoveoseadus, milles puudub eraldi termin maanteevedu ning mille § 2 lg 2 alusel loetakse riigisiseseks autoveoks ettevõtja poolt korraldatavat autovedu Eesti territooriumil, lähtus Vaidlustaja riigisisese veoseveo reeglistikust. Isegi kui välistada kinnituskirjades esitatud veod, mis on toimunud Virtsu sadama territooriumil, ei mõjuta see Vaidlustaja vastavust vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimusele, kuivõrd teistesse sadamatesse vedudega on metsamaterjali maanteeveo kogemus vähemalt 180 000 m3 täidetud. 5.9.7. Kolmanda isiku eeldus, et Vaidlustaja ei ole oma kolmandat vastust Hankijale esitanud tähtaegselt, on väär. Hankija jättis Vaidlustajale 27.03.2023. a selgitustaotlusele vastamiseks aega kuni 04.04.2023 (k.a) ehk vastamise tähtpäev oli 04.04.2023. 5.9.8. Hankija tõlgendus, et FOB klausli alusel metsamaterjali vedu tuleb tõlgendada kui Vaidlustaja oma vedu ja üksnes müüki jäi Vaidlustajale Hankija kolmanda selgitustaotlusega mõistmatuks. Sellest tingituna esitas Vaidlustaja Hankijale ka omapoolsed küsimused. 5.9.9. Antud vaidluse esemeks ei ole asjaolu, et Vaidlustaja oleks vastu Hankija õigusele ja kohustusele Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollida või et Vaidlustaja ei oleks esitanud tõendeid oma kvalifikatsiooni kontrollimiseks, vaid asjaolu, et Hankija tõlgendab kvalifitseerimise tingimust pärast pakkumuste esitamist teisti, kui seda on võimalik mõista registris esitatud tingimuse sõnastuse ja selle täpsustamiseks antud selgituse alusel. 5.9.10. Kolmanda isiku eeldus, et kuivõrd kaubavedu maanteel on Vaidlustaja kõrvaltegevus, siis ei saa ta metsamaterjali maanteeveo kogemust nõudvale kvalifitseerimise tingimusele vastata, on hüpoteetiline ning asjaolust, kas kõrvaltegevus on olnud kasumlik, ei saa Hankija teha järeldust, et Vaidlustaja ei vasta kvalifitseerimise tingimusele. Hankija on vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse kontrollimiseks ette näinud muud dokumendid ja andmed, mille alusel kvalifitseerimise tingimusele vastavust tuvastada. Ilmselgelt on need dokumendid ja andmed kohasemad kontrollimaks pakkujate vastavust seatud kvalifitseerimise tingimusele ning just seetõttu on need esitatud ka RHS §-s 101 kvalifitseerimise tõendamiseks kohaste andmete ja dokumentidena. Vaidlustaja kinnituskirjades esitatud rahalised väärtused sisaldavad lisaks maanteetranspordile ka laeva laadimist, materjali mõõtmist ja tollivormistust ehk sõitude ja vedude korraldust vastavalt Hankija logistikute tellimustele, nagu Hankija on oma 25.01.2023. a vastuses selgitustaotlusele nõudnud. Majandusaasta aruannetes (müügitulu jaotus tegevusalade lõikes) sisaldab kaubavedu maanteel aga üksnes transporti, mis ei anna tegelikku ülevaadet Vaidlustaja müügituludest metsamaterjali vedudest koos Hankija poolt nõutud sõitude ja vedude korraldusega. Lisaks, majandusaasta aruannetes esitatud „kaubavedu maanteel“ müügitulu sõltub mh ka veo maksumusest, mitte üksnes maanteel toimunud kaubaveo mahtudest, nagu Kolmas isik püüab selgitada. 5.9.11. Kolmanda isiku poolt sõidukite 064BXB ja 876BSL läbisõidu kohta esitatud väited ei ole asjakohased. Vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse kohaselt seati pakkujatele tingimus metsamaterjali veose mahule, mitte pakkujate sõidukite läbisõidu kilometraažile. Pelgalt läbisõidu kilometraaži nõue ei näitaks ka pakkujate võimekust Hankija poolt hangitava teenuse ehk puiduveo osutamise kohta. Kolmanda isiku väited on seega kohatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlustaja suhtes kvalifitseerimise tingimuste kontrollimisel ei saa seada täiendavaid tingimusi, mida teistele pakkujatele riigihankes ei esitatud. Selline ebavõrdne kohtlemine oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega. 5.9.12. Vaidlustaja on kasutanud oma lepingute täitmisel alltöövõttu, kuid selles ei ole midagi õigusvastast. Kui Hankija oleks tahtnud mh alltöövõtu keelamise kaudu metsamaterjali maanteeveo kogemusele vastamist välistada, oleks tulnud see RHAD-is sõnaselgelt esitada. 4 (17) Vaidlustaja on alltöövõttu kasutanud osaliselt, kuid see ei välista metsamaterjali maanteeveo kvalifitseerimise tingimusele vastamist. 6. Hankija, Riigimetsa Majandamise Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 10.05.2023 ja 23.05.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Hankija kehtestas Osas 5 kvalifitseerimise tingimuse: Pakkuja peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Pakkumuse esitamisel rohkem kui ühele hanke osale peab pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus vastama pakutud hankeosade suhtes esitatud vastavate nõuete summale. Juhul, kui pakkuja kirjeldatud tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta kõikides hanke osades kokku pakutud metsaveo autorongide arvule ja/või hankeosade suhtes esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kõikide esitatud pakkumuste osas (edaspidi Tingimus). 6.2. Huvitatud isik esitas 24.01.2023. a Hankijale küsimuse: Pakkuja eeldab vedajalt varasemat lepingulist kogemust 90 000 m3 kolme aasta jooksu. Ettevõte omab pikaaegset kogemust oma metsamaterjali. Teenust on teostatud minimaalselt. Kas antud oma raie tihud lähevad arvesse? Veetud tihusid on võimalik tõestada elektrooniliste veoselehtedega. Samas ettevõte omab suutlikust teie poolt pakutava teenuse teostamiseks. Hankija vastas 25.01.2023. a: Kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust. Seega oma metsamaterjali vedamise kogemus ei lähe arvesse. Vedu peab olema teostatud teenusena lepingulisel alusel. Teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele. 6.3. Kuna Vaidlustaja esitas pakkumuse ainult Osas 5, siis tulenevalt Tingimusest peab Vaidlustaja omama Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Vaidlustaja on hankepassis esitanud Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena osutatud maanteevedude teostamise mahuna 204 400 tm, mis jaguneb hankepassis esitatud andmete kohaselt 13 tellija vahel järgmistes kogustest: 1) H AS1 15 000 tm; 2) M AS 49 800 tm; 3) L OÜ 22 900 tm; 4) T OÜ 5 500 tm; 5) S AS 39 000 tm; 6) S R OÜ 12 800 tm; 7) S M OÜ 2 000 tm; 8) M OÜ 2 600 tm; 9) OÜ V 1 500 tm; 10) F OÜ 2 100 tm; 11) OÜ 9 700 tm; 12) M GmbH 36 600 tm; 13) RMK (st Hankja ise) 4 900 tm. 6.4. Hankepassi kohaselt vastas Vaidlustaja osutatud teenuse maht nõutule, kvalifikatsiooni sisulise kontrolli käigus nõudis Hankija Vaidlustajalt dokumentide esitamist ja nende sisu selgitamist. Hankija saatis Vaidlustajale 28.02.2023. a nõude esitada tõendusdokumendid (millelt nähtuks ühtlasi tööde teostamise aeg, mahud ja andmed töö tellija kohta) Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud kinnituste kohta - selle kohta, et olete teostanud lepingulisel alusel teenusena osutatud maanteevedude teostamise kogemust (m3) ajavahemikul 02.01.2020-01.01.2023. Sobis igasugune tõendusväärtusega dokument, mis tõendab märgitud mahtude ulatuses ja ajal Vaidlustaja poolt tööde teostamist. 1 Kuna Vaidlustaja käsitleb kinnituskirjad andnud lepingupartnerite nimesid konfidentsiaalsete andmetena, ei ole neid käesolevas otsuses avaldatud. 5 (17) 6.5. Vastuseks saatis Vaidlustaja Hankijale 07.03.2023. a lepingupartnerite kinnituskirjad: 1) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab H AS, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 7889,23 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 3513,13 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 3601,40 tm. Kõik kokku 15003,76 tm; 2) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab M AS, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 17705,28 tm; 02.01.2020–01.01.2021 kokku 26001,29 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 6128,90 tm. Kõik kokku 49835,47 tm; 3) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab L OÜ, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 12809,73 tm; 02.01.2021– 01.01.2022 kokku 10114,61 tm. Kõik kokku 22924,34 tm; 4) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab T OÜ, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 1147,02 tm; 02.01.2021– 01.01.2022 kokku 2321,25 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 2085,48 tm. Kõik kokku 5553,75 tm; 5) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab S AS, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 2239,40 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 25420,90 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 11209,55 tm. Kõik kokku 38869,85 tm; 6) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab S R OÜ, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2021–01.01.2022 kokku 10666,00 tm; 02.01.2022– 01.01.2023 kokku 2189,97 tm. Kõik kokku 12855,97 tm; 7) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab S M OÜ, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2021–01.01.2022 kokku 485,48 tm; 02.01.2022– 01.01.2023 kokku 1502,90 tm. Kõik kokku 1988,28 tm; 8) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab M OÜ, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2021–01.01.2022 kokku 1919,53 tm; 02.01.2022– 01.01.2023 kokku 674,35 tm. Kõik kokku 2593,88 tm; 9) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab V OÜ kinnitanud, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu 02.01.2022–01.01.2023 kokku 1520,76 tm; 10) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab F OÜ, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 896,27 tm; 02.01.2021– 01.01.2022 kokku 1176,64 tm. Kõik kokku: 2072,91 tm; 11) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab S OÜ, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 2995,58 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 3498,94 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 3173,47 tm. Kõik kokku 9667,99 tm; 12) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab M GmbH, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 10427,70 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 16690,92 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 9495,91 tm. Kõik kokku 36614,53 tm; 13) 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitab RMK, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud 6 (17) metsamaterjali maanteevedu 02.01.2020–01.01.2021 kokku 4940,64 tm. 6.6. Hankija saatis Vaidlustajale 16.03.2023. a nõude täpsustada kui palju moodustab Vaidlustaja poolt teostatud vedudest lepingulisel alusel teenusena osutatud metsamaterjali maanteevedu ja kui palju metsamaterjali müük kaheteist koostööpartneri poolt Vaidlustajale antud kinnitustes toodud mahtudest. Vastuseks teatas Vaidlustaja 23.03.2023. a, et lepingulisel alusel teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo maht perioodil 02.01.2020-01.01.2023 oli 204 442 tm maksumusega 955 598 eurot. Lisaks sellele on perioodil 02.01.2020- 01.01.2023 alla 1000 tm tellijatele (Vaidlustaja nimetas kuus tellijat, kellest mitte ühelgi ei olnud hankepassis tuginetud) osutatud maanteeveo teenust mahus 2398,49 tm maksumusega 9157,76 eurot ja tütarettevõttele H OÜ maanteeveo ja tootmisliinile laadimise teenust mahus 4726,21 tm maksumusega 10397,66 eurot ja ladudevahelise (Paluküla-Lõpe) maanteeveo teenust 6233 tm maksumusega 11094,74 eurot. Koos viimati mainitud väikesemahuliste metsamaterjali maanteeveo teenustega on kokku antud perioodil lepingulisel alusel teenusena osutatud maanteeveo maht 217 799 tm maksumusega 986 248 eurot. 6.7. Hankija saatis Vaidlustajale 27.03.2023. a nõude, milles juhtis tähelepanu ebakõladele ja selgitas, et esitatud tõendite alusel on ainult teenusena metsamaterjali maanteevedu osutatud järgnevatele klientidele: F OÜ, L OÜ, M OÜ, RMK, S M OÜ, S R OÜ, T OÜ, V OÜ. Nende klientide tõenditest nähtuvalt ei ole Hankijal kahtlust, et esitatud andmed väljendavad teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahtusid. Selliste teenuste maht on tõendite alusel kokku 54 450,53 tm. Esitatud tõenditest nähtub, et teenusena ei ole metsamaterjali maanteevedu üldse osutatud (kogu maht väljendab puidu müügi mahtu) AS H puhul. Esitatud tõenditest ega Vaidlustaja poolt Hankija nõudmisel esitatud täiendavate andmetest aga ei nähtu üldse, millised on teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahud ja millised on puidu müügi mahud järgnevate klientide puhul: M GmbH, M AS, S AS, S OÜ. Samas on nende klientide puhul tõendite sõnastustest nähtuvalt ilmne, et osutatud on nii teenusena puidu maanteevedu kui ka on müüdud puitu koos kohaletoimetamisega. Hankija palus esitada (olemasolul) tõendid selle kohta, et AS H puhul on referentsperioodil teenusena metsamaterjali maanteevedu siiski osutatud ning, juhul kui need tõendid eksisteerivad ja te need esitatakse, siis ka andmed selle kohta, kui suur selline teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo maht on. Hankija palus esitada referentsperioodi kohta iga kliendi kohta eraldi Vaidlustaja alljärgnevatele klientidele teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahud: M GmbH, M AS, S AS, S OÜ. 6.8. Vastuseks saatis Vaidlustaja Hankijale 04.04.2023. a kirja, milles teatas, et esitas kinnituskirjad nimekatelt koostööpartneritelt 180 000 m3 metsamaterjali maanteeveo kogemuse tõendamiseks. Vaidlustaja palus Hankijal: 1) kinnitada, et laevade laadimisel riigimaanteel teostatud puiduvedu ei ole lepingulisel alusel teostatud metsamaterjali maanteevedu; 2) selgitada, kuidas nimetada laevade laadimiseks teostatud metsamaterjalide maanteevedu, mis on lepingupartnerite poolt kokku lepitud; 3) täpsustada, millises vormis lepingut peab Hankija lepinguliseks aluseks; 4) seisukohta, kas raskeveokimaksu tasuva ettevõtte tegevust peab riik tasulise maanteeveo osutamiseks. Seega jättis Vaidlustaja Hankija nõutud andmed esitamata. 6.9. Kuna hoolimata korduvatest nõuetest ei saanud Hankija Vaidlustajalt dokumente ja andmeid, mis tõendaksid Vaidlustaja vastavust Tingimusele, siis ei olnud Vaidlustaja vastavus Tingimusele tõendatud ning Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jätmise otsuse põhjendused on toodud Käskkirja lisas 1. Hankija asus seisukohale, et nõuetele vastavate teenuste maht oli tõendite alusel kokku 54 450,89 tm (nõutav vähemalt 180 000 m3). Maanteevedu polnud üldse teostatud AS H puhul, kelle puhul on Vaidlustaja enda poolt müüdud puidu kohale toimetanud puidu müügitehingu kokkuleppelise osana, mitte aga puiduveo teenusena osutamise kokkuleppe osana. Tarneklausel FOB (free on board) on oma põhiolemuselt suunatud küll tolliformaalsuste täitmise jms lihtsustatud kokkuleppimiseks, aga ilmestab ka müüdava ja veetava kaubaga seonduva riisiko ülemineku ajahetke ja koha kohta kehtivaid tingimusi. Hankija järeldas selle klausli väljatoomisest pakkuja poolt esitatud klientide kinnituskirjades, et Vaidlustaja poolt kliendile müüdav puit loeti müüja poolt ostjale üleantuks järgmise vedaja (kaubalaeva prahtija) laevale laadituna. Esitatud tõenditest ei nähtunud üldse, millised on teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahud ja millised on puidu müügi mahud järgnevate klientide puhul: M GmbH, M AS, S AS, S OÜ. Andmed puidumahtude kohta olid esitatud summeeritutena, kuigi samas on nende klientide puhul 7 (17) tõendite sõnastustest nähtuvalt ilmne, et osutatud on nii teenusena puidu maanteevedu kui ka on müüdud puitu koos kohaletoimetamisega ja üleandmisega järgmisele vedajale. Täiendavaid tõendeid Vaidlustaja Hankijale ei esitanud, kuigi Hankija esitas vastava järelpärimise. Hankija ei pidanud eluliselt usutavaks, et kogu nende klientide puidu kohta esitatud numbriline maht tõenditel väljendaks selgelt ja ainult teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahtusid. Tõendite enda sisust lähtuvalt on vähemalt osaliselt tegemist puidu müügiga ning tarnetingimuseks on müüdava puidu kohalevedu müüja poolt järgmisele vedajale üleandmise asukohta sadamas. Hankija on kvalifitseerimistingimuse sätestatud expressis verbis sellises sõnastuses ja sisuga, mille kohaselt on oluline teenusena puiduveo teostamine, vastates ka huvitatud isiku selgitustaotlusele avalikult viisil, mille kohaselt ei jää kahtlust Hankija tahtes käsitleda selle kvalifitseerimistingimuse täitmiseks arvesse minevatena ainult teenusena osutatud puiduveo mahtusid ja mitte aktsepteerida isiku enda poolt endale kuuluva puidu vedu, kuna iseendale teenuse osutamine ei ole õiguslikult ega ka eluliselt mõeldav, isik ei saa olla üheaegselt samas õigussuhtes nii saatja kui vedaja. Hankijale on ilmne, et olulises osas on teostatud müüjale (kes on ühtlasi ka vedaja) endale kuuluva ja veel ostjale üleandmata puidu vedu, mis ei sobi täitma Riigihankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimust. 6.10. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija pole põhjendanud, millest tulenevalt on ta jõudnud järeldusele, et Vaidlustaja esitatud kinnitustes esitatud FOB teenus ei lähe kvalifitseerimise tingimuse vastavuse kontrollimisel arvesse. Käskkirja lisas 1 sisalduvad vastavad põhjendused. 6.11. Vaidlustaja kasutab vaidlustuses läbivalt terminit „FOB teenus“. Hankija arvates on see eksitav, kuna FOB teenust ei ole olemas. FOB on rahvusvahelises kaubanduses kasutatav üks võimalikest „Incoterms“ tarneklauslitest. FOB on lühend sõnaühendist Free On Board, mis tähendab eesti keeles franko laeva pardal. FOB klausli kohaselt: 1) Müüja vastutab kõigi riskide ja kulude eest, kuni kaubad on toimetatud laeva pardale; 2) Müüja organiseerib ka ekspordi tollivormistuse; 3) Ostja võtab kogu vastutuse kohe, kui kaubad on pardal. FOB klausli puhul kandub risk müüjalt üle ostjale, kui kaubad on laevale toimetatud. Kui Vaidlustaja müüs AS-ile H, M GmbH-le, M AS-ile, S AS-ile ja S OÜ-le okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamates, siis oli puit Vaidlustaja omandis kuni Vaidlustaja toimetas puidu laeva pardale Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamates. AS-ile H, M GmbH-le, M AS-ile, S AS-ile ja S OÜ-le läks puidu omand üle alles siis, kui see oli Vaidlustaja poolt laeva pardale toimetatud. Seega tegeles Vaidlustaja iseenda puidu veoga. AS H, M GmbH, M AS, S AS ja S OÜ ei ole Vaidlustajalt puidu vedu tellinud, vaid üksnes Vaidlustajalt puitu ostnud. 6.12. Seoses Vaidlustaja väitega, et FOB teenus hõlmab ka metsamaterjali maanteevedu, märgib Hankija järgmist: 1) kinnituskirjad on koostatud Vaidlustaja enda poolt, mida saab järeldada sellest, et need on tüüpsõnastuses ja ajaliselt esimesena allkirjastatud Vaidlustaja juhatuse liikme poolt ning alles seejärel kliendi esindaja poolt (vt digitaalallkirjastamise aegu); 2) 06.03.2023 kinnituskirjas on H AS kinnitanud, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Selles ei sisaldu (isegi mitte kaudset) kinnitust selle kohta, et H AS oleks tellinud Vaidlustajalt metsamaterjali maanteevedu; 3) 06.03.2023 kinnituskirjades on M AS, S AS, S OÜ ja M GmbH kinnitanud, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest vastavalt 49 835,47 tm, 38 869,85 tm, 9667,99 tm ja 36 614,53 tm. Samas ei ole nende kinnituskirjadest võimalik eristada, kui palju on tellitud metsamaterjali maanteevedu ja kui palju on ostetud puitu tarnetingimusega FOB; 4) üksnes L OÜ, T OÜ, S R OÜ, S M OÜ, M OÜ, V OÜ, F OÜ ja RMK kinnituskirjad kinnitavad teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahtusid. 6.13. Vaidlustaja väidab, et kui Tingimust võib mõista mitmeti, tuleb seda tõlgendada võimalikult avaralt, et tagada konkurents. Iseenesest on väide õige, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik Tingimust mitmeti mõista. Tingimuse sõnastusest tulenevalt peab pakkuja omama lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Seega ei sobi kvalifitseerumiseks puidu müük ega iseenda puidu vedamine, kuna sellistel juhtudel ei toimu puidu vedamine lepingulisel alusel teenusena. 8 (17) Iseenda puidu vedamise puhul ei saa üldse rääkida veost ega veolepingust VÕS-i tähenduses. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Nimetatud definitsiooni alla ei lähe iseenda puidu vedamine ega puidu müük. Enda puidu vedamisel ei teki ettevõtjal kogemust sõite ja vedu korraldada vastavalt tellija logistiku tellimustele. 6.14. Vaidlustaja heidab ette, et Hankijal on kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt, kuid praegusel juhul polevat kontroll olnud sisuline ja põhjalik. Selline etteheide on hämmastav arvestades seda, et Hankija pöördus kolmel korral Vaidlustaja poole dokumentide ja andmete saamiseks, kuid lõppkokkuvõttes keeldus Vaidlustaja asjakohaste andmete esitamisest. Hankijal pole kusagilt võimalik saada andmeid selle kohta, millised on teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahud ja millised on puidu müügi mahud M GmbH, M AS, S AS, S OÜ puhul. 6.15. Vaidlustaja on vaidlustanud ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kuna selle otsuse puhul on vaidluse ainsaks põhjenduseks otsuste ajalise järgnevuse põhimõte, siis vaidlustuse rahuldamata jätmisel vaidlustaja kvalifitseerimise otsusele tuleb jätta vaidlustus rahuldamata ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. 6.16. Hankija esitas 23.05.2023 täiendava seisukoha. 6.16.1. Vaidlustaja väidab, et tõele ei vasta Hankija tõlgendus, et FOB klausli alusel on Vaidlustaja vedanud iseenda kaupa. Vaidlustaja olevat ostnud metsamaterjali Hankijalt ning müünud selle laeva tellijale. Hankija seisukoht on järgmine: 1) Vaidlustaja on ostnud Hankijalt metsamaterjali, mille kohta on muuhulgas vormistatud 19.11.2021 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise VVD nr MA00078512 (kogusele 329,030 m3) ja 14.12.2021 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise VVD nr MA00079065 (kogusele 1 188,980 m3), kuid Hankija ei ole selle metsamaterjali vedu Vaidlustajalt tellinud. Vaidlustaja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et selle metsamaterjali vedu oleks tellinud isik, kellele Vaidlustaja müüs metsamaterjali edasi. Seetõttu on tegemist Vaidlustaja enda metsamaterjali veoga, mis ei ole käsitletav lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamisena; 2) 19.11.2021. a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise VVD nr MA00078512 välistab metsamaterjalide vedamise Vaidlustaja poolt, kuna sellel dokumendil on vedajana märgitud Prenton OÜ; 3) 14.12.2021. a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise VVD nr MA00079065 välistab metsamaterjalide vedamise Vaidlustaja poolt, kuna sellel dokumendil on vedajana märgitud Margo Novikov OÜ; 4) isegi kui neid kahte vedu saaks võtta arvesse Vaidlustaja kogemusena, siis 329,030 + 1188,980 = 1518,01 m3 lisandumine Vaidlustaja kogemusele (Hankija tuvastas, et nõuetele vastavate teenuste maht oli tõendite alusel kokku 54 450,89 tm) ei muudaks otsust jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata. 6.16.2. Vaidlustaja toodud näidete puhul ei ole Hankija Vaidlustajalt metsamaterjali vedu tellinud, kuna metsamaterjali ostjaks oli Vaidlustaja ise ja üleandmise kohaks vastavalt Virtsu ja Heltermaa. Vaidlustaja poolt Hankija tellimusel teostatud metsamaterjali maanteeveod on võetud arvesse 4 900 tm ulatuses (st samas ulatuses, millele Vaidlustaja kvalifitseerumiseks tugines). 6.16.3. RHS-i kohaselt ei ole pakkuja kvalifitseerimine/kvalifitseerimata jätmine kaalutlusotsus. RHS § 98 lg 51 kohaselt kui pakkuja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata. 6.16.4. Vaidlustaja väidab, et FOB klausli alusel teostatud metsamaterjali vedu on maanteevedu. Tingimuse sõnatusest tulenevalt ei saa kvalifitseerumiseks tugineda mitte lihtsalt metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemusele, vaid lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemusele. Seetõttu on asjakohatud Vaidlustaja käsitlused Rohuküla, Heltermaa ja Virtsu sadamate ning nende juures asuvate metsamaterjali laoplatside vahemaade kohta. 9 (17) 7. Kolmas isik, MARGO NOVIKOV OÜ, vaidles esitatud vaidlustusele vastu järgmistel põhjustel. 7.1. Keskne küsimus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise osas on selles, kas lepingulisel alusel teenusena osutatud metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemusena läheb arvesse ka laevatransport ehk tarnetingimuse Free on Board (FOB, Franko laeva pardal, Incoterms 2000) alusel puidu müük ja tarne laevale. Asjaoludest nähtub, et Vaidlustaja on müünud klientidele puitu, sh viinud selle puidu tarnetingimuse FOB alusel laevadele. FOB tingimuste kohaselt lõpevad müüja kohustused, kui kaup on laaditud laevatekile (kaup on ületanud laeva reelingu nimetatud lastimissadamas). Sellest hetkest lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt ostjale üle. Müüja kohustuste hulka kuulub ka kauba ekspordi tollivormistus lähteriigis. 7.2. Vaidlustuses on eksitavalt väidetud: Puidu tarneahelas transport sadamasse (maanteetransport) ja laadimine laeva on FOB klausli järgi müüja lepinguline kohustus. FOB klausel iseenesest ei käsitle maanteetransporti vaid ainult seda, kus sadamas asuvale laevale müüja peab kauba ostjale üle andma. FOB tarneklausli järgimine ei eelda automaatselt maanteetranspordi kasutamist. Kinnituskirjades on puidu ostjad sisustanud FOB tarnetingimust selliselt, et see sisaldab mh metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 autorongiga. Kuna kõik kinnituskirjad sisaldavad täpselt sama kinnitust, siis on ilmne, et need kinnituskirjad valmistas ostjatele ette Vaidlustaja. 7.3. Hankija on õigesti märkinud, et teenusena osutatud maanteevedu ja puidu müük koos kohaletoimetamisega on kaks erinevat asja. Ühel juhul on tegemist konkreetse teenuse osutamisega ja teisel juhul on tegemist spetsiifilise laevatranspordiga ehk olukorraga, kus Vaidlustaja on vedanud enda kauba kliendi soovitud laevale. Tegelikult ei ole osutatud teisele isikule puiduveo teenust, vaid on täidetud endale müügilepingust tulenevat kohustust, et müügitehing lõpule viia ja kaup kliendile üle anda. Seetõttu ei ole FOB-teenusena osutatud mahud Vaidlustaja kvalifitseerimise seisukohalt asjakohased ja nendega ei saa Vaidlustaja kogemusena arvestada. 7.4. Olukorras, kus tehing on lõpule viimata ja omandiõigus üle andmata, on Vaidlustaja vedanud iseenda kaupa, mitte osutanud kliendile lepingulisel alusel veoteenust. Incoterms 2000 ei reguleeri omandi üleminekuga seonduvat. Küll aga nähtub FOB tingimuse sisust, et kauba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko (analoog VÕS § 214 lg 2) läheb üle ostjale asja (puidu) üleandmisega (konkreetsel juhul sadamas laevale tõstmisega). VÕS § 209 lg 2 sätestab, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. AÕS § 36 lg 1 sätestab, et valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § 37 kohaselt kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. AÕS § 68 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. AÕS § 90 lg 1 sätestab valdaja omandi eelduse ja § 92 lg 1 sätestab, et reeglina tekib vallasomand vallasasja üleandmisega. Antud juhul andis Vaidlustaja vallasasja (puidu) ostjale üle selle sadamas laevale tõstmisega. 7.5. Laevale vedas Vaidlustaja iseendale kuuluvat kaupa selleks, et ostjale kaup ja omand üle anda ning müügitehing lõpule viia. Iseenda kauba vedamine ei ole lepingulisel alusel veoteenuse osutamine Tingimuse tähenduses. 7.6. Kolmandal isikul on põhjendatud kahtlus, et Vaidlustaja esitatud kinnituskirjad sisaldavad valeväiteid. Isegi juhul, kui FOB-teenusega oleks võimalik arvestada (millega Kolmas isik ei nõustu), siis ei saanud FOB-teenus sisaldada vajalikus mahus maanteevedusid. Kolmanda isiku hinnangul ei ole Vaidlustaja saanud kõnealust FOB-teenust suuremas osas tegelikult maanteedel osutada. Maantee on ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 2 kohaselt väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Vaidlustajal on vaid kaks autorongi ja ta osutab teenust ainult Hiiumaa-Saaremaa-Läänemaa piirkonnas. Puiduterminalid asuvad aga nii Virtsu sadamas kui ka Rohuküla sadamas nende sadamate enda territooriumil – seega ei ole isegi teoreetiliselt võimalik nendesse sadamatesse terminalist maanteevedusid teostada, sest maanteid ei läbita. Sadama territooriumil toimuvaid vedusid saaks käsitleda üksnes asulasiseste vedudena, mitte maanteevedudena. 10 (17) 7.7. Ainult Heltermaa puiduterminalist oleks sadamasse võimalik minimaalselt (ca 900 m kuni kilomeetri ulatuses) maanteevedu teostada, kuid ka see ei ole võrreldav ega analoogne teenusega, mida RMK Hankes tellib. Teabevahetuse käigus on Hankija märkinud, et Hiiumaa piirkonnas (Osa 5) on aastatel 2020–2022 olnud keskmine veokaugus 66 km, ettesõit 61 km. Ligi ühe kilomeetrine pikkune sõit ühe sadama külje all ei ole asjakohane võrdlus. 7.8. Vaidlustaja on ignoreerinud Hankija küsimusi, ei ole selgitustaotlusele sisuliselt vastanud, on jätnud dokumendid ja selgitused tähtaegselt esitamata, mistõttu pidi Hankija jätma Vaidlustaja kvalifitseerimata. 7.9. Kui Hankija ei ole mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendanud, siis on Vaidlustaja eelduslikult rikkunud nii kolme tööpäevast vastamise tähtaega kui ka viie tööpäevast vastamise tähtaega. RHS § 104 lg 9 sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija nõudmisel hankija antud vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja või taotleja riigihankest või jätab ta kvalifitseerimata. 7.10. Isegi juhul, kui Vaidlustaja vastamistähtaega ei rikkunud, pidi Hankija jätma Vaidlustaja pärast 04.04.2023. a vastuse saamist RHS § 98 lg 4 alusel kvalifitseerimata. Hankija asus selgitusi küsides teostama Vaidlustaja kvalifikatsiooni sisulist kontrolli ja Vaidlustaja sai sellest aru või vähemalt pidi sellest aru saama. Sellest hoolimata ei esitanud Vaidlustaja Hankijale ühtegi dokumenti ega sisulist selgitust, mida Hankija oma 27.03.2023. a selgitustaotluses palus. 7.11. Kuna Vaidlustaja ei esitanud Hankijale nõutud dokumente ja selgitusi ning Hankijal ei olnud võimalik seda ka muul moel kontrollida, pidi Hankija jätma Vaidlustaja RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 alusel kvalifitseerimata. 7.12. Vaidlustajal ei ole isegi teoreetiliselt võimekust kvalifitseerimiseks vajalikku kogemust omada. Vaidlustaja on esitanud kas valeandmeid või üritanud teiste veoettevõtjate kogemust enda kogemuseks argumenteerida. 7.12.1. Vaidlustaja jaoks on kaubavedu maanteel kõrvaltegevusala, mis moodustab vaid ca 1% äriühingu müügitulust. 2020. a oli vastav tulu 118 294 eurot ja 2021. a oli vastav tulu 138 957 eurot. 2022. a majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, kuid eelmiste aastate kõnealuse tuluga samas suurusjärgus olles on ilmselge, et aastatel 2020 – 2022 (Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul) ei ole Vaidlustaja teostanud lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedu vähemalt 180 000 m3 mahus. Sellise müügitulu juures ei ole võimalik selliseid mahte mõistlikult võttes vedada, ammugi mitte kasumlikult. 7.12.2. Vaidlustajal on vaid kaks autorongi, millega ei ole reaalne kolme aasta jooksul 180 000 m3 mahus vedude teostamine. Sõidukid ei ole aastatel 2020-2022 teinud ka sellist läbisõitu, mille korral vastavad mahud teoreetiliselt võimalikud oleksid. 7.12.3. Kahe autorongiga ei ole Vaidlustaja saanud täita kinnituskirjadega väidetavalt kinnitatud FOB-teenust. , kuna Vaidlustaja on ise tsiteerinud, et seda teenust pidi osutama vähemalt viie autorongiga: Kaile vedu - metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 autorongiga. Seega on Vaidlustaja pidanud kasutama alltöövõttu, st teiste veoettevõtete tööjõudu ja autoronge. Kolmandale isikule teadaolevalt on mitmed ettevõtted läbivalt sellist alltöövõttu Vaidlustajale teostanud. Praktikas tehakse sellist teenust efektiivsuse mõttes 7-8 autorongiga korraga ning Vaidlustajal oma 2 autorongiga ilmselgelt sellist võimekust ei ole. Alltöövõtt selles kontekstis tähendab, et Vaidlustaja on vaid teenust vahendanud, mitte seda ise osutanud. Vahendaja ei saa endale omistada teiste äriühingute poolt ja nende teiste äriühingute tegevuslubadega, litsentseeritud autorongidega ja juhtidega teostatud vedude kogemust. 7.13. Veokogemust saab tasulise veoteenuse puhul omandada vaid äriühing, kelle konkreetselt registreeritud auto konkreetse tegevusloa alusel vedu teostab. Vahendaja, kelleks ka vaidlustaja antud juhul on, seda kogemust endale omistada ei saa. Ilmselgelt ei oleks see kooskõlas ka Hankija eesmärgiga saada endale usaldusväärne koostööpartner. 11 (17) 7.14. Vaidlustaja on esitanud Hankijale valeandmeid RHS § 95 lg 4 p-i 9 ning RHS § 177 lg 2 p-i 2 tähenduses ja Hankija oleks saanud Vaidlustaja ka seetõttu Riigihankest kõrvaldada. Antud juhul saab aga üheselt väita, et isegi, kui FOB-teenust oleks võimalik asjakohase kogemusena arvestada (millega Kolmas isik ei nõustu), siis isegi teoreetiliselt saaks sellest kogemusest omistada Vaidlustajale maksimaalselt 2/5 ehk ca 40% (kaks viiendikku, kuna minimaalselt oli teenuse osutamiseks vajalik 5 autorongi, Vaidlustajal on vaid 2 autorongi). Seega oleks Vaidlustaja kogemus vastavast kinnituskirjadega väidetavalt kinnitatud teenusest vaid 80 976,80 m3 (40 % 202 442 m3-st eeldusel, et kogu maht oleks FOB-teenus). 7.15. Isegi kui vaidlustuskomisjon leiaks, et Hankija põhjendustel ei olnud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine põhjendatud, siis uuesti vastavat kontrolli läbi viies jõuaks Hankija ikkagi samale järeldusele, mistõttu ei ole Käskkirja kehtetuks tunnistamine põhjendatud. 7.16. Vaidlustuses on taotletud Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kuid sellist otsust Hankija teinud ei ole. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mitte pakkuja, mistõttu Vaidlustaja taotlust ei ole võimalik rahuldada. 7.17. Kolmas isik esitas 23.05.2023. a täiendava seisukoha. 7.17.1. Vaidlustaja väidab eksitavalt, et ta ei saanud aru, et FOB-klausliga puidu müük ei lähe Tingimuses nõutud kogemusena arvesse. Vaidlustaja on seda mõistnud ja üritanud eksitada nii Hankijat kui ilmselt ka oma tellijaid, kellele on ette antud Vaidlustaja ettevalmistatud kinnituste tekst. 7.17.2. Hankija ei ole asunud „meelevaldselt“ midagi hiljem sisustama ega tagantjärgi võrdsustama „oma metsamaterjali vedu“ FOB-klausli alusel kauba viimisega kliendile. 7.17.3. Üldteada on asjaolu, et lepingulisel alusel teenusena osutatav metsamaterjali vedu ei ole sama, mis enda puidu müük kliendile ja selle tarnimine kliendi poolt soovitud laevale (klausel FOB). Hankija ei soovi selle Riigihankega tellida seda, et keegi talle puitu müüks, vaid seda, et keegi tema puitu maanteel veaks. 7.17.4, Hankija on juba selgitanud, et endale kuuluva metsamaterjali maanteevedu ei ole Riigihanke kontekstis käsitletav nõutud kogemusena. Enne kliendile üleandmist kuulub kaup müüjale, Vaidlustaja ei ole tõendanud vastupidist. 7.17.5. Vaidlustaja nö arusaamatus ei ole tekkinud sellest, et ta ei oleks saanud aru, et puidu müük FOB-klausli alusel kogemusena ei kvalifitseeru. Antud probleem on tekkinud seetõttu, et Vaidlustaja üritab kunstlikult suruda enda kauba müüki Hankija poolt kehtestatud lepingulise maanteveo kogemuse nõude konteksti. Vaidlustaja ise ei ole varasematel aastatel käsitlenud enda puidu müüki FOB-klausli alusel maanteedel kaupade veona, kuna müügitulu jaotuses on Vaidlustajal vastava EMTAK-i koodina vaid ca 1%. Rahaliselt ega ka koguseliselt ei saa 1% kuidagi olla proportsionaalne Riigihankes väidetud FOB-klausli alusel puidu müügimahtudega. 7.17.6. Ka kinnituskirjadest nähtub, et Vaidlustaja on tahtnud klientidelt eraldi spetsiifilist kinnitust selle kohta, et tegemist on olnud maanteevedudega. Kui see oleks elementaarne, et FOB-klausli alusel puidu müük hõlmab ka metsamaterjali vedu maanteel, siis ei oleks vastavat spetsiifilist kinnitust algselt üldse küsitud (RMK ei andnud ette kindlat vormi, kuidas seda tõendama peaks). Nüüdseks, kui on igati põhjendatud kahtlused vaidlustaja mahtude, tegelike maanteevedude teostamise jms kontekstis, ei ole Vaidlustaja samas esitanud ka VAKO menetluses ühtegi tõendit (peale algsete ebaselgete kinnituskirjade) selle kohta, et ostjad tellisid lepingulisel alusel Vaidlustajalt metsamaterjali maanteevedu. 7.17.7. Vaidlustaja esitatud aktid ja veokirjad kinnitavad, et Vaidlustaja ei ole saanud puidu müügiga metsamaterjali maanteeveo kogemust. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et Hankija on müünud Vaidlustajale puitu tarnimisega vastavalt Virtsu ja Heltermaa sadamatesse ning selle puidu on sinna kohale vedanud vastavalt Prenton OÜ ja Margo Novikov OÜ ehk Kolmas isik. Vaidlustaja ei ole seda puitu üldse vedanud, sh ei ole ta seda vedanud enne, kui ta sai puidu omanikuks. Ja edasi müüs ta enda puidu oma klientidele, tõstis samas sadamas (ilmselt jälle alltöövõttu kasutades) klientide poolt soovitud laevale. Seega kinnitavad Vaidlustaja enda poolt esitatud tõendid 12 (17) Hankija järeldusi – Vaidlustaja poolt puidu müümine enda klientidele ja laevale tõstmine ei ole formaalselt ega sisuliselt, lepingulisel alusel metsamaterjali vedu maanteel. 7.17.8. Vaidlustaja täiendavas seisukohas on esitatud konkretiseerimata käsitlus ja oletused, mh teoreetiliste võimaluste kohta, kuidas saaks kauba omand üle minna. Antud juhul on tegemist konkreetse kaasusega ja põhjendatud kahtluste kummutamiseks pidi Vaidlustaja tõendama, et ta on vedanud maanteedel lepingulisel alusel kellelegi teisele kuuluvat kaupa. Seega on üks keskne küsimus just omandi üleminek – st mida on ostja ja müüja leppinud kokku puidu omandi ülemineku kohta. Selle kohta ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi tõendit. Järelikult kohaldub üldreegel, et omand läheb üle valduse (sh kaudse) üleandmisega ehk antud juhul siis, kui kaup on laevale tõstetud. Seega ei saa vastavatel juhtudel Vaidlustaja isegi teoreetiliselt olla teostanud lepingulisel alusel metsamaterjali maanteevedu. Sisuliselt tegi Vaidlustaja ainult seda, et tõstis iseenda kauba sadamast laevale ja andis sellega üle nii kauba valduse kui omandi. Vaidlustaja ei ole isegi sadamatesse puitu ise kohale vedanud. Kõike eelnevat kinnitab ka Vaidlustaja majandusaasta aruannetest nähtuv fakt, et Vaidlustaja peamised tegevusvaldkonnad on metsavarumine ja mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine – need moodustavad ligi 99 % Vaidlustaja müügitulust. 7.17.9. Vaidlustaja tõendamata väited terminalide asukoha ja vahekauguste kohta kinnitavad seisukohta, et tegemist ei ole olnud metsamaterjali veoga maanteedel. 7.17.9.1. Vaidlustaja väidab, et FOB-klausli alusel teostatud metsamaterjali vedu on maanteevedu. Samas nendib Vaidlustaja, et Virtsu sadamast on vedu sadama territooriumilt ehk maanteevedusid seal tegelikult ei toimu. Seega on Vaidlustaja antud asjaolu osas Hankijat eksitanud, esitanud valeandmeid ja asjakohatuid kinnituskirju. See kinnitab ka, et Vaidlustaja poolt esitatud kinnituskirjad ei ole usaldusväärsed. 7.17.9.2. Vaidlustaja viide, et autoveoseaduses maanteeveo mõistet ei ole, ei puutu asjasse – maantee termini/legaaldefinitsiooni annab EhS § 92 lg 2. Vaidlustaja nendib, et Virtsu sadama osas esitatud kinnituskirjade mahud saaks kvalifitseerimiseks kasutatavatest mahtudest maha arvata, kuid väidab samas, et siiski tuleks teiste sadamatega nõutud mahud täis. Kuidas ja millises mahus siis Tingimus täidetud saaks, seda Vaidlustaja ei selgita. 7.17.9.3. Vaidlustaja on kaardil sisuliselt suvaliste punktide märkimisega väitnud, et Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse tehakse ikkagi „peamiselt“ maanteevedusid. Vaidlustaja pole tõendanud, et nendes kaardil märgitud kohtades üldse midagi asub, rääkimata puiduterminalidest või ladudest. Kolmas isik on aga aerofotodega tõendanud, et nii Virtsus kui Rohukülas asub puiduterminal sadama enda territooriumil ja HMPK on pidanud nentima, et neid terminale ta ka kasutab. Vaidlustaja poolt ei ole tõendatud, et ta nende sadamate ja väidetavate terminalide vahel puitu on vedanud. Selgitatud ega tõendatud ei ole, et väidetavad teised laod/terminalid asuksid väljaspool asulaid (EhS-i mõistes väljaspool linnu, aleveid, alevikke). Mitu viidatud ladu on Heltermaa küla piires. 7.17.9.4. Rohuküla sadama osas on väidetud, et „sadam ei mahuta piisavalt“. Järelikult sadam ikkagi mingil määral mahutab ja Vaidlustaja seda ka kasutab. Konkreetsemaks pole Vaidlustaja läinud, tahtmata ilmselt nentida, et kasutab sadama terminali ning maanteevedusid teostanud ei ole. 7.17.10. Vaidlustaja ei vastanud kohaselt Hankija selgitustaotlustele ning jättis esitamata nii Hankija poolt nõutud selgitused kui dokumentaalsed tõendid. 7.17.10.1. Hankijal oli õigus kontrollida, kas Vaidlustaja tegelikult Tingimusele vastab või mitte. Hankija ei pea lähtuma vaid pakkuja paljasõnalisest kinnitusest. Samuti ei pea Hankija lähtuma ka tellijate/klientide kinnituskirjadest – eriti, kui asjaoludest tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus pakkuja kogemuse osas. 7.17.10.2. Pakkuja on kohustatud andma sisulised vastused konkreetsetele küsimustele ja esitama konkreetsed dokumendid, mida hankija küsib. Kui pakkuja seda ei tee, peab ta arvestama võimaliku tagajärjega, milleks on kvalifitseerimata jätmine. Vaidlustaja pidi mõistma, et Hankija algatas tema kvalifikatsiooni sisulise kontrolli, kuid Vaidlustaja ei esitanud Hankijale informatsiooni ega dokumente, mida Hankija küsis. 13 (17) 7.17.11. Vaidlustaja täiendavas seisukohas väidab Vaidlustaja, et kui pakkuja Hankija selgitustaotlusele tähtaegselt vastab (olenemata sellest, mida üldse vastus sisaldab või ei sisalda), siis ei ole Hankijal võimalik RHS § 104 lg 9 alusel pakkujat kvalifitseerimata jätta. Kolmas isik sellega ei nõustu. Hankija on andnud Vaidlustajale korduvate selgitustaotlustega võimaluse enda nõuetele vastavust tõendada ning esitada täiendavaid tõendeid ja andmeid. Vaidlustaja ei ole seda võimalust kasutanud, jättes sisulise vastuse ja tõendid 04.04.2023 esitamata ning asudes selle asemel hoopis Hankijalt retooriliselt kinnitusi nõudma. Vaidlustaja ei esitanud, Hankija nõudmisel, kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ning sellises olukorras ei olegi Hankijal kaalutlusõigust – selline pakkuja tuleb jätta kvalifitseerimata. 7.17.12. Hankija on oma vastuses adekvaatselt põhjendanud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist. Ka vaidlustuse sisust nähtub, et Vaidlustajale oli igati arusaadav, millistel põhjendustel jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata. 7.17.13. Vaidlustaja esitatud kinnituskirjad olid ebaselged ega eristanud Hankija jaoks üheselt mõistetavalt nö FOB-mahte ja nö tavapärase maanteeveoteenuse mahte. See küsimus on eraldiseisev teisest küsimusest – st kas FOB-mahte saab üldse kvalifitseerimisel arvestada või mitte. Vaidlustaja on aga jätnud adekvaatselt vastamata ja dokumendid esitamata ka mahtude eristamise küsimusele. 7.17.14. Omaette küsimus on selles, kes saab hiljem alltöövõtu pinnalt vedude teostamise kogemusele tugineda. Vahendaja, kelleks oli antud juhul Vaidlustaja, seda kogemust endale omistada ei saa. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlusalune Tingimus (vt hanketeate osa III p 1.3 ja hankepass) on kehtestatud pakkujate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele järgmises sõnastuses: Pakkuja peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Pakkumuse esitamisel rohkem kui ühele hanke osale peab pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus vastama pakutud hankeosade suhtes esitatud vastavate nõuete summale. Juhul, kui pakkuja kirjeldatud tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta kõikides hanke osades kokku pakutud metsaveo autorongide arvule ja/või hankeosade suhtes esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kõikide esitatud pakkumuste osas. Tingimuse kohta esitas Riigihankes osalemisest huvitatud isik 24.01.2023 riigihangete registris küsimuse2: Pakkuja eeldab vedajalt varasemat lepingulist kogemust 90 000 m3 kolme aasta jooksu. Ettevõte omab pikaaegset kogemust oma metsamaterjali. Teenust on teostatud minimaalselt. Kas antud oma raie tihud lähevad arvesse? Veetud tihusid on võimalik tõestada elektrooniliste veoselehtedega. Samas ettevõte omab suutlikust teie poolt pakutava teenuse teostamiseks. Sellele küsimusele vastas Hankija 25.01.2023. a: Kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust. Seega oma metsamaterjali vedamise kogemus ei lähe arvesse. Vedu peab olema teostatud teenusena lepingulisel alusel. Teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele. Seega on Tingimuses sõnaselgelt öeldud, et metsamaterjali maanteeveo kogemus peab olema saadud lepingulisel alusel, teenuse osutamise kaudu, ning vastates huvitatud isiku küsimusele enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, on Hankija selgitanud et Tingimust tuleb mõista nii, et oma metsamaterjali vedamise kogemus ei lähe arvesse. 9. Vaidlustuskomisjon leiab, et tegemist ei ole ebaselge tingimusega, mille sisu tuleks eriliselt tõlgendada ning anda sellele tähendus mis võimaldaks Riigihankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel. Isegi siis, kui Tingimus oleks ebaselge ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et igasugust ebaselgust riigihanke alusdokumentides tuleb automaatselt 2 Vt Sõnum ID 713149. ⁠ 14 (17) tõlgendada pakkuja(te) kasuks. Viisil, mis võimaldab võimalikult suurel hulgal isikutel riigihankes osaleda, tuleb riigihanke alusdokumentide ebaselget või vastuolulist tingimust sisustada üksnes juhul, kui tingimuse tegelikku sisu ei ole võimalik harilikke tõlgendamisvõtteid kasutades välja selgitada. Antud juhul see nii ei ole. 10. Tõendamaks enda vastavust Tingimusele esitas Vaidlustaja pakkumuses hankepassis andmed aastatel 2020, 2021 ja 2022 teostatud metsamaterjali veoteenuste kohta kokku 13-le juriidilisele isikule, kogumahus 204 400 m3. Hankepassi kohaselt vastas Vaidlustaja osutatud teenuse maht nõutule, kvalifikatsiooni sisulise kontrolli käigus nõudis Hankija Vaidlustajalt dokumentide esitamist ja nende sisu selgitamist. 11. 28.02.2023. a palus Hankija esitada Vaidlustajal tõendusdokumendid (millelt nähtuks ühtlasi tööde teostamise aeg, mahud ja andmed töö tellija kohta) pakkuja poolt hankepassis esitatud kinnituste kohta - selle kohta, et pakkuja on teostanud lepingulisel alusel teenusena osutatud maanteevedude teostamise kogemust (m3) ajavahemikul 02.01.20-02.01.23 07.03.2023. a esitas Vaidlustaja Hankijale tellijate kinnituskirjad teabega teostatud tööde mahtude ja töö teostamise osas (vt käesoleva otsuse p 6.5). 16.03.2023. a palus Hankija Vaidlustajal veelkord täpsustada seda, kui palju moodustab tema poolt teostatud vedudest lepingulisel alusel teenusena osutatud metsamaterjali maanteevedu ja kui palju metsamaterjali müük kirjas loetletud koostööpartnerite poolt pakkujale antud kinnitustes toodud mahtudest: 23.03.2023. a vastas Vaidlustaja, et lepingulisel alusel teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo maht perioodil 02.01.2020-01.01.2023. a oli 204 442 tm. 27.03.2023. a esitas Hankija Vaidlustajale veelkord järelpärimise, milles selgitas eelneva järelpärimise täpsemat sisu ja uue järelpärimisega saada soovitud info olulisust Riigihankes ning pakkuja vastustest ja esitatud dokumentides nähtuvat sisulist ebakõla. Hankija märkis: Esitasite vastusena hankija eelmisele küsimusele andmed, milles väidate, et teie kokku 12 erinevale kliendile teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo maht referentsperioodil on 204 442 tm, ning jätsite esitamata metsamaterjali müügi mahu samal referentsperioodil samadele klientidele. See esitatud arv on ainult ümardamisvea 0,13 tm võrra erinev teie poolt hankijale varasemalt esitatud tõenditest nähtuvast arvust 204 442,13 tm. Hankija leiab, et teie poolt kahel erineval ajahetkel esitatud andmete vahel eksisteerib sisuline ebakõla. Kinnituskirjade alusel leidis Hankija, L OÜ, T OÜ, S R OÜ, S M OÜ, M OÜ, V OÜ, F OÜ ja RMK kinnituskirjad kinnitavad teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahtusid, kuid M AS, S AS, S OÜ ja M GmbH kinnitanud, et on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest vastavalt 49 835,47 tm, 38 869,85 tm, 9667,99 tm ja 36 614,53 tm. Samas ei ole nende kinnituskirjadest võimalik eristada, kui palju on tellitud metsamaterjali maanteevedu ja kui palju on ostetud puitu tarnetingimusega FOB. Hankija palus esitada M AS-i, S AS-i, S OÜ ja M GmbH kohta iga kliendi osas eraldi Vaidlustaja klientidele teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahud referentsperioodil. Samuti märkis Hankija, et kinnituskirjas on H AS kinnitanud, et H AS on Vaidlustajalt ostnud okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest ning puudub igasugune viide, et H AS oleks tellinud Vaidlustajalt metsamaterjali maanteevedu. Hankija palus Vaidlustajal vastava tõendi esitada. Vaidlustaja ei esitanud Hankijale vastuseks 27.03.2023. a järelpärimisele tõendusdokumente vaid omapoolsed küsimused Hankijale. 12. 25.04.2023 antud Käskkirjaga, milles Hankija viitas üksnes RHS § 104 lg-le 7, jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata, kuna leidis, et Vaidlustaja ei vasta Tingimusele. Käskkirja sisulised põhjendused on toodud väga mahukas Käskkirja lisas 1. Hankija leidis, et Tingimuses nõutud 180 000 m3 asemel on Vaidlustaja teostanud tõestatult Tingimusele vastavat metsamaterjali vedu 54 450,89 tm Hankepassis sisalduva info kohaselt on pakkuja 2020, 2021 ja 2022 teostatud metsamaterjali veoteenust kokku mahus 204 400 tm. Maanteevedu polnud üldse teostatud H AS-i puhul, kelle puhul on Vaidlustaja enda poolt müüdud puidu kohale toimetanud puidu müügitehingu kokkuleppelise osana, mitte aga puiduveo teenusena osutamise kokkuleppe osana. Samuti leidis Hankija, et tarneklausel FOB (free on board) on oma põhiolemuselt suunatud küll tolliformaalsuste täitmise jms lihtsustatud kokkuleppimiseks, aga ilmestab ka müüdava ja veetava kaubaga seonduva riisiko ülemineku ajahetke ja koha kohta kehtivaid tingimusi. Hankija järeldas selle klausli väljatoomisest 15 (17) pakkuja poolt esitatud klientide kinnituskirjades, et Vaidlustaja poolt kliendile müüdav puit loeti müüja poolt ostjale üleantuks järgmise vedaja (kaubalaeva prahtija) laevale laadituna. Esitatud tõenditest ei nähtunud üldse, millised on teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahud ja millised on puidu müügi mahud järgnevate klientide puhul: M GmbH, M AS, S AS, S O. M GmbH, M AS, S AS, S O kinnituskirjades on andmed puidumahtude kohta esitatud summeeritutena, kuigi samas on nende klientide puhul tõendite sõnastustest nähtuvalt ilmne, et osutatud on nii teenusena puidu maanteevedu kui ka on müüdud puitu koos kohaletoimetamisega ja üleandmisega järgmisele vedajale. Täievaid tõendeid Hankija korduvate nõudmiste peale ei esitanud. 13. Vaidlust ei saa olla Hankija õiguses nõuda ja saada pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks täiendavat teavet lisaks hankepassis avaldatule. RHS § 104 lg 7 sätestab, et hankijal on õigus kontrollida pakkuja või taotleja [---] kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja [---] ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja või taotleja [---] kvalifitseerimata jätmise kohta ning [---] jätta ta kvalifitseerimata. 14. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja poolt on Hankijale esitatud M GmbH, M AS-i, S AS-i ja S O valdavalt samas sõnastuses kinnituskirjad, mis märgivad, et kinnituskirja väljaandja on Vaidlustajalt edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest (vastavalt 49 835,47 tm, 38 869,85 tm, 9667,99 tm ja 36 614,53 tm), ei võimalda eristada, kui palju on tellitud metsamaterjali maanteevedu ja kui palju on ostetud puitu tarnetingimusega FOB. Hankija on seisukohal, et puidu müüki tarnetingimusega FOB ei saa käsitleda Tingimusele vastavaks metsamaterjali maanteeveo teenuseks, kuna Hankija hinnangul on tarnetingimuse FOB täitmisel osutanud Vaidlustajale endale kuuluva puidu vedu. 15.Vaidlustuskomisjon märgib, et iseenesest ei määratle FOB (Free On Board) kaupade omandiõiguse üleminekut. Kauba omandi üleminek ei pruugi tingimata kattuda vastutuse üleminekuga. Võib esineda olukordi, kus vastutus läheb ostjale üle enne kauba omandi üleminekut või vastupidi. Seega ei saanud Hankija automaatselt eeldada, et tarnetingimuse FOB täitmisel teostas Vaidlustajale endale kuuluva puidu vedu. Põhimõtteliselt võis kauba omandiõiguse üleminemine toimuda ka mingil teisel ajal ja M GmbH, M AS-i, S AS-i, S O ja H AS-i müügilepingute täitmise tarnetingimuse FOB alusel võis kaup kuuluda ka mõnele teisele isikule. Sisuliselt põhjendab Hankija seda, miks ta välistab puidu müügi tarnetingimuse FOB alusel tõendina Vaidlustaja vastavuse kohta Tingimusele ainsa lausega Käskkirja lisas 1, mis tegelikult on oletus [---] Hankija järeldab selle klausli väljatoomisest pakkuja poolt esitatud klientide kinnituskirjades, et HMPK OÜ poolt kliendile müüdav puit loeti müüja poolt ostjale üleantuks järgmise vedaja (kaubalaeva prahtija) laevale laadituna. [---.] 16. Vaidlustusmenetluses on käsitletud üksnes kahte lepingut, millega Hankija poolt on Vaidlustajale müüdud metsamaterjali (19.11.2021 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise VVD nr MA00078512 (kogusele 329,030 m3) ja 14.12.2021 metsamaterjali üleandmise- vastuvõtmise VVD nr MA00079065 (kogusele 1 188,980 m3), kuid neil ei saa olla puutumust Vaidlustaja vastavuse tõendamisel Tingimusele, kuna VVD nr MA00078512 kohaselt on vedajaks Prenton OÜ, VVD nr MA00079065 puhul on aga vedajaks Margo Novikov OÜ. 17. On õige, et Hankija küsis Vaidlustajalt korduvalt (16.03.2023. a ja 27.03.2023. a) täiendavaid tõendeid kontrollimaks Vaidlustaja kvalifikatsiooni vastavust Tingimusele ning Vaidlustaja neid ei esitanud. Samas ei küsinud Hankija andmeid selle kohta, kas ja millises ulatuses on Vaidlustaja tarnetingimuse FOB täitmisel teostanud Vaidlustajale kuuluva puidu vedu ning millises ulatuses M AS-i, S AS-i, S OÜ, M GmbH ja H AS-i puidu vedu vaid iga kliendi kohta eraldi Vaidlustaja klientidele teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahte referentsperioodil. Hankija eeldas, et puidu müük tarnetingimuse FOB alusel on Tingimusele vastavuse tõendamisel automaatselt välistatud, kuna tegu on Vaidlustaja enda puidu veoga. 16 (17) 18. Kokkuvõttes on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuivõrd puidu müük tarnetingimuse FOB alusel sisaldas suure tõenäosusega metsamaterjali maanteevedu, toimus lepingulisel alusel teenusena ning võis toimuda ka puidu suhtes, mis ei olnud Vaidlustaja omandis, tuli Hankijal Vaidlustaja kvalifikatsiooni vastavuse kontrollimisel Tingimusele viimane asjaolu välja selgitada. Praegusel juhul Hankija seda ei teinud, mistõttu vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks ei ole põhjendatud ning tuleb tunnistada kehtetuks. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Kolmanda isikuga, et kuna Vaidlustaja ei esitanud Hankijale nõutud dokumente ja selgitusi ning Hankijal ei olnud võimalik seda ka muul moel kontrollida, pidi Hankija jätma Vaidlustaja RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 alusel kvalifitseerimata. Hankija on küll Käskkirja lisas 1 märkinud, et Vaidlustaja dokumente esitanud pole, kuid Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on tehtud oletuslikul põhjusel, et Vaidlustaja ei vasta Tingimusele. RHS § 98 lg-le 4 või RHS § 104 lg-le 9 ei viidata ei Käskkirjas ega Käskkirja lisas 1. 19. Vaidlustaja taotleb ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist viidates Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-18-657 p-st 13, milles kohus leidis, et kuigi pakkumuse vastavuse ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest lahutatavad ning võivad toimuda erinevatel aegadel ja erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg-d 2 ja 3), on õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja / pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks järgmised. Riigihanke hankedokumentide p-ide 4.7 ja 4.8 kohaselt on Osas 5 tulenevalt soovitavate autorongide väikesest arvust võimalik ainult ühe pakkuja edukaks osutumine hankeosa kohta. Kuna Osas 5 esitasid pakkumused vaid Kolmas isik ja Vaidlustaja (mõlemad maksimaalses autorongide mahus), Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata õigusvastaselt ning tunnistanud Käskkirjaga edukaks Kolmanda isiku pakkumuse, on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane ning see otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Vaidlustusmenetluse kulud 20. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 20.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. 20.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotlused oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 5450 eurot (käibemaksuta), kokku 28,25 tunni õigusabi osutamise eest. Vaidlustaja esindajate keskmine tunnihind on 192,90 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud põhjendamatult suured. Vaidlustusasi on küll harilikust mahukam ja keerukam, kuid vaidlustuskomisjoni arvates on 28,25 töötundi Vaidlustaja menetlusdokumentide mahtu arvestades põhjendamatult palju. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud 18 töötunni ulatuses, seega 3472,2 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt välja mõista. 20.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 17 (17)