Seisukoha küsimine KSH eelhinnangu algatamata jätmise kohta Noggis kinnistu DP Ruhnus

Lisa 1 Detailplaneeringu lähteseisukohad ÜLDPLANEERINGUT MUUTVA DETAILPLANEERINGU L Ä HTESEISUKOHAD 1. NIMETUS No g gis detailplaneering Saare maakond , Ruhnu vallas, Ruhnu k ü las 2,22ha suurune Noggis katastri üksus tunnusega 68901:001:0206 2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik : Aivar Tuulberg Algataja: Ruhnu Vallavolikogu Koostamise korraldaja: Ruhnu Vallavalitsus 3. EESM Ä RK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE PLANEERINGU EESM Ä RK: - maaüksuse jagamine 4 kinnistuks - ehitus õ iguse m ää ramine - rajada igale kinnistule üksikelamu ja abihoonetega majapidamine koos vajalike tehnov õ rkude ning ligip ää suteedega - hoonestustingimuste määramine - kommunikatsioonide asukoha määramine PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 2,22ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Tulenevalt ÜP-s määratud ala metsamajanduse maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisest elamumaaks on vajalik algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. 4. PLANEERINGU L Ä HTEMATERJAL OLEMASOLEVA KATASTRI Ü KSUSE SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100% PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem Lisa 2 GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik m õõdistada M 1:500 ARVESTADA: Ruhnu valla ü ldplaneering; Ruhnu valla jää tmehoolduseeskiri; Muu informatsioon kättesaadav Ruhnu valla kodulehel - ruhnu.ee 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse k äigus selgub, et planeeringu-lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüü se, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Lisa: planeeringualaga piirnevad kinnistud ja kitsendused (skeem) center top 6. EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕ UDED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: m äärata planeeringuga, kaasa arvatud alla 20 ruutmeetrised hooned, kui neid soovitakse pü stitada. J ärgida piirkonna traditsioonilist hoonestuse tihedust ja –struktuuri. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: m ää rata planeeringuga, j ä rgida v äljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid KRUNTIDE HOONESTUSALA: m ää rata planeeringuga, s äilitada maksimaalselt k õ rghaljastust HOONETE TULEPÜ SIVUSKLASS: mää rata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: Hooned peaksid olema viilkatusega , verandaga , maksimaalselt kahekorruselised . J ärgida traditsioonilist hoone mahtu ja korruselisust HOONETE MAKSIMAALNE K ÕRGUS: mää rata planeeringuga, j ärgida traditsioonilist hoone mahtu ja k õ rgust HOONETE MAKSIMAALNE SÜ GAVUS: mää rata planeeringuga HOONETE K Õ RGUSLIK SIDUMINE ± 0.00/ sokli k õ rgus : lahendada p õ him õ tteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna k õ rgusmä rgid ning hoonestuse ehituslikud sidumisk õ rgused KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, V Ä LISVIIMISTLUS: kavandada harmoneeruvalt ümbritseva miljöö ga, l ähtuda piirkonnas traditsioonilisest viilkatusest ja katusekaldest, kasutada Ruhnule omaseid materjale EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusn õ uetele SERVITUUDIALAD: m ää rata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: puuduvad JUURDEP ÄÄ S KRUNTIDELE: Olemasolevalt teelt – vajadusel sõlmida servituudilepingud kõrvalkinnistu omanikega. TEED: uute teede projekteerimisel arvestada päästetehnika m õõ tmete ja juurdepääsuvajadustega PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada kinnistu siseselt HEAKORD JA HALJASTUS: täpsustada haljastuse ja heakorra p õ him õ tteid . J ÄÄ TMEK Ä ITLUS: määrata planeeringuga, arvestada Ruhnu valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevaga. 7. INSENERV Õ RKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED VEEVARUSTUS: mää rata planeeringuga lokaalselt . REOVEE KANALISEERIMINE: m ää rata planeeringuga lokaalselt. Eeldatav reoveek äitluslahendus on kogumismahuti kasutamine. Lahendada reovee käitlus vastavalt p õ hjavee kaitstusele SADEMEVEE KANALISEERIMINE: näidata joonistel planeeringuala sademevet e ärajuhtimise lahendused ELEKTRIVARUSTUS: m ää rata planeeringuga SIDEVARUSTUS: m ää rata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: m ää rata planeeringuga 8. KOOST ÖÖ JA KAASAMINE Asutustega koostöö tegemine ja planeeringute koosk õ lastamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrus nr 133 + Rahandusministeerium (heakskiitja) + Keskkonnaamet; [email protected] + Pää steamet ; [email protected] + Elektrilevi OÜ; [email protected] + AS Kuressaare Veevärk Reg.nr 10083079 KM reg.nr: EE100202274 Pikk 23, Kuressaare 93819 tel: 45 33 514 fax 45 33 512 e-mail: [email protected] + Isikud, kelle õ igusi planeering puudutab, sh naaberkinnistute omanikud 9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE + DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA M ÕÕTKAVAS 1:500 + ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada t õ end detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 l õ ikes 10 m ärgitud planeerija definitsioonile. + Geoalus peab vastama majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrusele nr 34 " Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusm õõ distamisele esitatavad n õ uded ". + Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale üldplaneeringule ja väärtusliku maastiku, ning rohev õ rgustiku osas vastavus maakonnaplaneeringule. + Vastuv õ tmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad n õ uded “ . DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnov õ rkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnov õ rkude joonis + vertikaalplaneerimise joonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕ RKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, koosk õ lastused , koosk õ lastuste koondtabel, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus + Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu p õ hilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. 10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal ü ks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA (ajakava v õ ib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust). Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest Menetlus vastavalt planeerimisseadus § 142 Katastriüksuse kõlvikud Katastritunnus: 68901:001:0206 Kuupäev: 20.02.2023 Aadress: Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla, Noggis 50 m Kõlvik Pindala [m²] Pindala [ha] Haritav maa 0 0.00 Katastripiir Metsamaa Looduslik rohumaa 0 0.00 Metsamaa 21400 2.14 Õuemaa 0 0.00 Haritav maa Õuemaa Muu maa 900 0.09 Kokku 22200 2.22 Looduslik rohumaa Muu maa NB! Pindala on esitatud loetavuse huvides ümardatud väärtustena.  Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2023 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Nimetus: Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Wesenberg OÜ Reg nr 12865969 Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, J. Kunderi 1-8, 44307 Tel +372 521 1425 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 12.06.2023 2 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 7 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8 3.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 8 3.2 Ruhnu valla üldplaneering......................................................................................... 10 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 13 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 14 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 15 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 17 5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 17 5.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 18 5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 18 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18 5.6 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 19 5.7 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 19 5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 20 5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 20 5.10 Muud aspektid ....................................................................................................... 20 6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 22 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 24 3 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu koostaja Wesenberg OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Ruhnu Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu algatamisettepanek on esitatud 13.02.2023 a. Ruhnu Vallavalitsus esitas järelepärimised seisukoha saamiseks Noggis kinnistu DP algatamiseks: Eletrilevi OÜ, Päästeamet, Keskkonnaamet, AS Kuressaare Veevärk ja Rahandusministeerium, eesmärgiga välja selgitada DP elluviimise võimalikkus ja keskkonnamõjude hindamise eelhinnangu (KSH) vajadus. Rahandusministeerium viitas vajadusele koostada keskkonnamõjude hindamise (KSH) eelhinnang, kuna tegemist on kehtivat Ruhnu valla üldplaneeringut (ÜP) muutva detailplaneeringuga ja seda tuleb vastavalt menetleda. Sisulist on tegemist kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega (määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmine). Samuti toimub tegevus ka Natura 2000 ala läheduses. Keskkonnaamet viitas vastuskirjas samuti KSH eelhinnangu vajadusele. Ülejäänud asutuste või asjakohaste ettevõtete seisukohad on tedmata. KSH vajalikkuse kohta tuleb täiendavalt küsida nõuetekohast seisukohta asjaomastelt asutustelt (Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, vajadusel teised), edastades seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu koos selle aluseks oleva KSH eelhinnanguga. Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu (DP) koostamise käigus on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Ruhnu Vallavolikogu). 4 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus KSH eelhindamise objektiks on Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse (pindala 2,22 ha) detailplaneering. Katastriüksuse maakasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa 100 %. Kõlvikuliselt moodustab alast metsamaa 2,13 ha ja muu maa 0,09 ha (Limo tee osa katastriüksusel). Noggis katastriüksus (KÜ) paikneb Ruhnu küla keskosa vahetus läheduses, kuid jääb ÜP-ga määratletud elamualast välja. Loode pool on lähimad elamumaad Limo tee ääres olevad Liivaaugu ja Pärtli, samuti on läänes eluhoone Steffenssi maaüksusel, mis on maatulundusmaa. Põhja pool on koostamisel Uue-Bissa detailplaneering, millega nähakse samuti ette maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja üksikelamule hoonestusõiguse andmine. Noggis KÜ on riikliku ehitisregistri andmetel hoonestamata. Idast piirneb ala Noggise ja Bissa metsaga kaetud maatulundusmaadega. Olemasolevad kommunikatsioonid alal hetkel puuduvad. Noggis katastriüksus ei asu Ruhnu hoiualal ega piirne vahetult hoiualaga. Juurdepääs on DP alale on kavandatud katastriüksuse kirdeosas olevalt pinnaskattega kohalikult Limo teelt, kust rajatakse uus juurdepääs piki Noggis KÜ lääneserva. Teoreetiliselt on katastriüksuse lõunaosale võimalik juurdepääs ka vallamajast Ruhnu kordoni juurde viivalt pinnasteelt. Ruhnu küla peatänav (21184 Ruhnu sadama tee) jääb DP alast ca 120 m kaugusele. Joonis 1. DP ala asukoht ja kehtivad olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet. 5 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang KSH eelhinnangu koostamisel lähtuti Noggis katastriüksuse detailplaneeringu algatamise taotlusest, DP lähteseisukohtadest ja DP algatamise eelsest eskiisist (Wesenberg OÜ, töö 64- 1122, variant 3, 14.03.2023). Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Noggis katastriüksuse (kat. nr 68901:001:0206) maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks, hoonestusõiguse andmine igale krundile üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest. Allikas: Wesenberg OÜ. 6 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Seega toimub KSH vajaduse üle otsutamine PlanS ja KeHJS koostoimes. Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja § 142 nimetatud DP (üldplaneeringut muutev) koostamisel. Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral siiski KeHJS-es, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine). ÜP muutmisega seotud tingimusi on täiendavalt kirjeldatud peatükis 3.2. Täiendava kohustuse eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumisele detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tingib ka KeHJS § 6 lõikes 2 p 22 nimetatud ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Noggis katastriüksuse piirist on Ruhnu hoiuala piirini (mis on ka Natura 2000 Ruhnu loodusala) on ca 180 m ning KSH eelhinnangu käigus tuleb kindlaks teha, et DP elluviimine ohusta Ruhnu loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ega seisundit. KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Kaalumine (eelhindamine) ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid enne otsuse tegemist on vajalik asjaomaste asutustega konsulteerimine, millele viitab ka PlanS § 124 lg 6. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on DP protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA). 7 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ Ruhnu saar moodustab iseseisva Ruhnu valla ja kuulub territoriaalselt Saare maakonna koosseisu. Saare maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 ja selle peamisteks eesmärkideks on: • toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; • tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonna peamised ruumilise arengu eesmärgid lähtuvad omakorda üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+" seatud eesmärkidest: • tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine; • ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise tingimustes; • olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine; • töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondadesisese ja omavahelise sidustamise kaudu; • minimaalse avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel; • asustuse säilimine ääremaadel ja eritingimustega piirkondades. Ruhnu saar on maakonnaplaneeringuga määratletud kui üks riikliku tähtsusega maastikest Saare maakonnas. Loodusväärtuse moodustavad metsad, rannaniidud ja luited, mille kaitseks on loodud Ruhnu hoiuala. Saar on samas kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega ala, kus esteetilise ja puhkeväärtusega maastike säilimiseks kehtivad spetsiifilised maakasutustingimused. Samas on Ruhnu saare ajaloo, kultuuri ja muude väärtuse püsimiseks toodud ka vajalikud tegevused nagu püsiasustuse säilimine ja kasv, arvestades samas Ruhnu küla ajaloolist struktuuri. 8 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 3. Väljavõte Saare maakonnaplaneeringust 2030+. Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Detailplaneering ei ole vastuolus Saare maakonnaplaneeringuga 2030+. 9 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3.2 Ruhnu valla üldplaneering Ruhnu valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002. a. otsusega nr 27. ÜP järgi asub Noggis KÜ maatulundusmaa (siht)otstarbega alal, mis on kaardil märgitud helekollase värviga. Maatulundusmaa (siht)otstarve on Ruhnu saarel (väljaspool detailplaneeringu kohustusega tsoneeritud ala) valdav. Joonis 4. Väljavõte Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardist. Ruhnu saar (Ruhnu vald/Ruhnu küla) on tsoneeritud maakasutuse juhtfunktsiooni järgi kolme tsooni: metsamajanduslik ala, põllumajanduslik ala, hoonestatud ala (vt Joonis 5). Noggis KÜ on praegu metsamajanduslik ala ehk maakasutuse juhtfunktsiooniks on metsamajandus, mida soovitakse muuta hoonestatud alaks. DP-d käsitletakse juhtfunktsiooni muutmise vajaduse tõttu Ruhnu valla üldplaneeringut muutvana ehk siis on tegemist ÜP-d muutva detailplaneeringuga PlanS mõistes. DP teeb seega ettepaneku muuta üldplaneeringus Noggis KÜ maakasutuse juhtotstarvet elamumaaks (laiendada hoonestatud ala tsoneeringut). 10 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 5. Väljavõte Ruhnu valla üldplaneeringu kõlvikute (juhtotstarve tsoneering) kaardist. Ruhnu valla üldplaneering (2002) on tänaseks paraku oma sisult vananenud. ÜP seletuskirja järgi määratakse hajaasustusega alaks kogu Ruhnu saare territoorium. Detailplaneeringu kohustusega alaks on määratud vaid Ringsu sadama maaüksus saare lõunaosas. Saare hoonestatud ala on jaotatud kaheks: küla ja sadama hoonestatud ala. Lubatud on ehitada elamuid, üldkasutatavaid hooneid, tootmishooneid ja muid hooneid ning rajatisi. Elamud ja suvilad peaksid olema viilkatusega, verandaga, maksimaalselt kahekorruselised. 11 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Maatulundusmaaks on kõik ülejäänud katastriüksused, mida ei ole ÜP tsoneeringus eraldi välja toodud. Katastriüksuste sihtotstarvete muutmine toimub vastavalt Ruhnu Vallavalitsuse korraldustele. Sihtotstarbed on toodud ÜP joonisel (vt Joonis 4). ÜP seletuskirja punkt 3 määrab samuti katastriüksuste sihtotstarved (alus: tol hetkel kehtinud Maakatastriseadus). Seega vormiliselt ei olegi tegemist maatulundusmaa juhtotstarbe määramisega tänase planeerimisseaduse mõistes. Ehitustegevus Ruhnu saarel toimub Ruhnu Vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu (DP kohustusega alal) või Ruhnu Vallavalitsuse poolt antud projekteerimistingimuste alusel (mujal hajaasustuses). Kruntideks jagamine toimub DP alusel ja detailplaneeringuga võib teha ettepanekuid üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks määratakse Ruhnu valla arengukavas. Ruhnu valla üldplaneeringu lahendus on, sõltuvalt ka geograafilisest asukohast, konservatiivne ning keskendub olemasolevate väärtuste (looduslikud, sotsiaal-kultuurilised, majanduslik potentsiaal) säilitamisele, kaitsele ning arendamisele, seda koostamise ajal olnud õigusruumi arvestades. Saare keskkonnale olulisemad tänased ja võimalikud tuleviku negatiivsed keskkonnamõjud on ülemäärane ja halvasti korraldatud turism, maade vähene kasutamine põllumajanduses (põllumajandusliku, sh pool-loodusliku maa võsastumine ning kaasnev kahju liigilisele mitmekesisusele ja maastiku esteetilisele väärtusele), jäätme- ja veemajanduse probleemid (tulenevalt paljuski turismi arendamisest), jääkreostus (kütusehoidla, endised sõjaväeobjektid) ning diiselelektril baseeruv energeetika. Probleemide absoluutsed suurused on madalad, kuna üldist inimsurvet Ruhnu looduskeskkonnale tuleb pidada tagasihoidlikuks. Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda ruumilised arengusuunad, seepärast on ÜP jätnud targu paljud detailsemad lahendused vastavate arengukavade väljatöötamise ja realiseerimise faasi. Ruhnu valla arengukava (Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a määrus nr 1) järgi on üheks valla arengu indikaatoriks eesmärkide elluviimiseks valla elanike arv, sealhulgas aastaringselt Ruhnus elavate inimeste arv. Oluliseks on peetud eelduste loomist uute elanike saarele kolimiseks sh lastega pered. Arvestades ÜP sõnastust on hinnatav detailplaneering PlanS § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ja samuti muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik ÜP muutmine. ÜP muutmist kaalutakse seoses asjaoluga, et funktsionaalselt seoselt on planeeringu ala asukoht igati sobiv üksikelamute rajamiseks ning selleks on antud piirkonnas sobiv infrastruktuur. Noggis KÜ asub Ruhnu küla keskosas vahetult hoonestuala kõrval, kus olemasoleva hoonestuse moodustavad nii aastaringsete elanike kodud kui ka hooajalised elamud. Kavandatav hoonestus moodustaks ühtselt toimiva terviku olemasoleva lähipiirkonna hoonestusega. Planeeritavad elamud võimaldavad Ruhnu valda elama asuda täiendavatel elanikel, mis on Ruhnu valla üks arengueeldusi. 12 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4 Mõjutatav keskkond Ruhnu saar asub Liivi lahes, moodustab iseseisva Ruhnu valla ja kuulub territoriaalselt Saare maakonna koosseisu. Saare pindala on 11,88 km² (pikkus 5,5 ja laius 3,5 km). Ruhnu saarel elab viimastel andmetel 178 elanikku. Eelhindamise objektiks on Ruhnu vallas Noggis katastriüksus, mis moodustab DP ala pindalaga ca 2,22 ha. Ala reljeef on suhteliselt tasane, kaldega ida poole. Ala lähedal on Ruhnu küla keskus: vallamaja, raamatukogu, rahvamaja, põhikool. Noggis katastriüksuse osas ei ole varem koostatud detailplaneeringuid. Katastriüksuse maakasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa 100 % ja valdavalt on tegemist metsamaaga. Alal on kolm metsaeraldist, mida on viimati inventeeritud1 2004. aastal. Põhja pool on peapuuliigiks mänd, lõuna pool domineerib kask. Mets on suures osas raieküps. Samas oleks ka pärast võimalikku raiet tegemist jätkuvalt metsamaaga ning alal oleks metsa uuendamise kohustus. Kohalikul omavalitusel on võimalik läbi planeeringu suunata maakasutust sh ka seda, et maad saaks kasutada muul eesmärgil kui metsa majandamine. Kui ala hoonestatakse DP alusel ja uut metsa ei istutata, siis on tegemist raadamisega vastavalt metsaseaduse § 32 lg 1 ja 2. Joonis 6. Katastriüksuse metsaeraldised. Allikas: Metsaportaal. Katastriüksus ei asu Ruhnu hoiualal (KLO2000328), mis on ka Natura ala Ruhnu loodusala koosseisus (vt peatükk 5.1 ja joonis 7). 1 https://register.metsad.ee 13 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Noggis katastriüksusest kirde poole jääb lähimas punktis Ruhnu loodusala ca 180 m kaugusele DP ala piirist. Samuti jääb loodusala kagu poole, kuid juba kaugemale. Üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ruhnu loodusala hõlmab endas siseriiklikult kaitstava Ruhnu hoiuala ning hoiualaga piirneva Ruhnu merikotka püsielupaiga. Kõik merikotka püsielupaigad Eestis asuvad Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» nimetatud Natura 2000 võrgustiku aladel. Liikumiskeeluala ajavahemikul 15.02 - 31.07 on skemaatiliselt toodud ära ka avalikus kaardirakenduses (Joonis 7). Joonis 7. Looduskaitselised piirangud. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus. Ruhnu loodusala (RAH0000528) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiivi) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on laiad madalad lahed (1160), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks. 14 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Kavandatav ehitusala jääb väljapoole loodusala. Tegevus seisneb hoonestamata metsaalale nelja krundi moodustamises ja sinna üksikelamute rajamises. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse- eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Ruhnu loodusala terviklikkusele. 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Planeeringualale ulatub kagus väikses osas registreeritud kaitsealuse liigi leiukoht Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnagentuur) andmebaasi andmetel. Tegemist on III kaitsekategooria lehtsamblaliigi harilik valviku (Leucobryum glaucum) leiukohaga (EELIS kood KLO9400755). Katastriüksuse kaguosasse ei ole hoonestusala ette nähtud, seega kasvukohta ei kahjustata. Planeeringuala läheduses Ruhnu hoiualal ja sellest väljaspool paiknevad EELIS andmebaasi järgi veel mitmed III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad (Vt joonis 7). Nendest lähimateks on üsna tavalised ja ohuvälised liigid rohekas käokeel (Platanthera chlorantha, KLO9308681) ja kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, KLO9306315) ja balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica, KLO9308160). Neid taimi ohustab kõige rohkem kasvukohtade võsastumine. Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärk on Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse, samuti siseriiklikult II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ning III kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse. Hoiuala on oluline merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaigana. DP alast kirde suunas asub ka Ruhnu merikotka püsielupaik, mis on ka Natura 2000 Ruhnu loodusala üheks kaitse-eesmärgiks). Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on Eestis I kategooria kaitsealune liik. Merikotka püsielupaik on moodustatud keskkonnaministri 21.07.2010. a määruse nr 33 "Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" alusel. 2014. aastal registreeriti uus merikotka pesa Runhu hoiuala territooriumil ning moodustati looduskaitseseaduse alusel uus püsielupaik. Püsielupaiga maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks. Esimeses vööndis asub pesapaik ja pesitsemiseks sobiv puistu ning kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. Sihtkaitsevööndi puhveralal kehtib piiranguvööndi kaitsekord. Merikotka püsielupaigas on inimestel lubatud viibida, jahti pidada, kala püüda, korjata marju ja seeni 01.08 kuni 14.02, muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega ja korraldamisega seotud tegevuse korral ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustööl. Pesitsusperioodiks kehtestatav ajaline piirang on vajalik merikotkaste häirimatuks pesitsemiseks. Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on siiski lubatud inimeste viibimine 15 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning sõidukitega sõitmine. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud pool- looduslike koosluste ilme säilimiseks vajalik tegevus. Peamisteks ohuteguriteks, mis võivad tulevikus merikotka arvukust vähendada, peetakse Eestis pesapuude nappust ning üha suurenevat pesitsusaegset häirimist. Kehtestatud piirangud tagavad merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ning pesitsusaegse raierahu. DP alale kavandatavate elamute rajamisel lisandub Ruhnu külla keskkonnateadlike püsielanikena neli perekonda, kelle poolt ei ole oodata täiendavat olulist häiringut merikotkale. Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta alal. Arvestades planeeringu alusel kavandatavaid tegevusi, siis olulist mõju hoiuala või loodusala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele pole oodata. Tegevusega ei kaasne piirkonna kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist. Eesti kohalikest omavalitsustest on Ruhnu vallas kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal (66,2 protsenti). Samas on Ruhnu populaarne turismisihtkoht, kuid saare kaugest asukohast tulenevalt on ka turistid üsna (keskkonna)teadlikud erinevatest piirangutest. Suvel lisanduvad püsielanikele nn suveruhnlased. Saarel sissekirjutust omavast isikust elab 2/3 saarel vaid suvekuudel. Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju või aastaringset olulist täiendavat koormust kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ei avaldata. 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktsema struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Ruhnu valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 16 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele Ruhnu saar moodustub Liivi lahe keskosas asuva aluspõhjalise seljandiku kõrgemast osast. Seljandik on liustikulise tekkega voorelaadne moodustis. Kvaternaarse kihi paksus aluspõhjal on suhteliselt õhuke (0,5-2 m). Aluspõhja ülemise osa moodustab Ruhnus Keskdevoni narva (D2Nr) lade. Litoloogiliselt koosnevad vettandvad kivimid Keskdevoni Narva lademe aleuroliidist, milles esineb savi, savika domeriidi ja liivakivi vahekihte. Tulenevalt kivimite savikast koostisest on veekiht hüdroloogiliselt madalate filtratsiooniparameetritega. Kuna aga valdavalt savist ja aleuroliidist koosneva aluspõhja ülemises osas esineb hulga lõhesid, mis koos liivakivi läätsede ja vahekihtidega võimaldavad pinnasevee liikumist sügavamatesse kihtidesse võib seda veekihti lugeda nõrgalt kaitstuks. Põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt kuulub maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjavee kompleks nõrgalt kaitstud piirkonda. DP alal on eeldatavalt võimalik liituda olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga (vee-ettevõtja on AS Kuressaare Veevärk). Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reoveed on võimalik suunata ühiskanalisatsiooni ning puhastada Ruhnu reoveepuhastis. Valla vee-ettevõtja tehnilised tingimused veel puuduvad, kuid eelhindamisel saab arvestada põhja pool oleva Uue-Bissa kinnistu DP osas esitatud ettepanekutega. Võimalikud ühenduspunktid on praegu Raamatukogu kinnistul. Seega ei ole oodata reoveekäitlusest tulenevat olulist keskkonnamõju. Ruhnu saarel tarbitakse puurkaevudes Kesk-Alam-Devoni ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihtidest saadavat põhjavett. Alal olev puurkaev võtab vee Kesk-Alam-Devoni kogumist, mille looduslik ressurss on 83 490 m3/aastas ehk 2287 m3/ööpäevas. Ruhnu saarel keskkonnaministri poolt kinnitatud põhjaveevarusid ei ole. Ruhnu saare elanike veevajaduse rahuldamiseks on olemasolev põhjaveeressurss küllaldane ja looduslik varu ületab mitmekordselt tegelikku veevõttu. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevesi kruntidel imbub pinnasesse. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. 17 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.4.2 Jääkreostus DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud tootmist keskkonnaohtlikku tegevust. 5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamine. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjektide valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on eeldatavalt ebaoluline. Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata. Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aastal tehtud täpsustavale tööle „Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas“ on Ruhnu saare süvapuuraukude kirjeldusest näha, et saare aluspõhjas puuduvad uraanirikkad kivimkihid, mis võiksid olla intensiivseks radooniallikaks. Ainsaks potentsiaalseks kõrgendatud uraanisisaldusega setteks on holotseeni tuulesetete all lasuv moreen saare lõunaosa rannavallidel. Seega liigitub Ruhnu saar (III prioriteediga) omavalitsuseks, kus radoonirisk on keskmine või madal. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale DP lahendus ei vasta Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutusele, kuid on üldiselt kooskõlas Ruhnu valla arengukavas seatud põhimõtteliste eesmärkidega. Uue elamu asustamise järel saaks Ruhnu saar omale uusi püsielanikke, mis oli valla üks prioriteetidest. Klientide lisandumine võimaldab ka optimeerida nõuete vastavat ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi ning tagada kõikudele klientidele soodsama teenuse. Ruhnu saart ei peeta värskete uuringute alusel kõrge radooniriskiga alaks (vt peatükk 5.4.3). Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju praeguse Noggis katastriüksuse jagamisel kruntideks ja hoonestamisega nelja üksikelamuga ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. 18 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.6 Visuaalne mõju Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Kuna tegemist on hoonestama metsaalaga, siis on oluline, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse keskkonda. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamute rajamiseks. Planeeringus tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse Ruhnu traditsioonilisse külamiljöösse. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoone välisviimistluseks on eelistatud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Kõrghaljastust tuleb kruntidel maksimaalselt säilitada. 5.7 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri2 andmetel on Ruhnu külas (aga mitte Noggis KÜ lähipiirkonnas) mitmeid registreeritud objekte, millel on muinsuskaitseseaduse alusel mälestiste ühine kaitsevöönd. Joonis 8. Kultuurimälestised. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus. 2 https://register.muinas.ee 19 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Samuti on saarel mitmeid pärandkultuuri objekte. Joonis 9. Pärandkultuuri objektid. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus. Oluline mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub. 5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad suuremad sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine. Põhja pool Uue-Bissa kinnistul kavandatakse ühe elamu rajamist. DP on juba vastu võetud. 5.10 Muud aspektid Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust 20 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 21 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta DP algatamine ei vasta täies mahus kõrgemalseisvale strateegilisele dokumendile (Ruhnu valla kehtiv ÜP) ja seepärast algatatakse DP üldplaneeringut muutvana. Ruhnu saar on tsoneeritud maakasutuse juhtfunktsiooni järgi kolme tsooni: metsamajanduslik ala, põllumajanduslik ala, hoonestatud ala. Noggis KÜ on praegu metsamajanduslik ala ehk maakasutuse juhtfunktsiooniks on metsamajandus, mida soovitakse muuta hoonestatud alaks. Detailplaneeringut võib samas pidada Ruhnu valla üldiste arengueesmärkidega (valla arengukava) kooskõlas olevaks. Funktsionaalselt seoselt on planeeringu ala asukoht igati sobiv üksikelamute rajamiseks ning selleks on antud piirkonnas sobiv infrastruktuur. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud konkreetsete olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimekirja, välja arvatud § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Seda on eelhinnangus ka käsitletud. KSH eelhinnangu koostamise põhivajadus antud asukohas tuleneb eelkõige siiski PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Alale osaliselt ulatuvat kaitsealuse taimeliigi kasvukohta ei kahjustata. 4) kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju piirkonnas olevale Natura alale (Ruhnu loodusala), ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile. 5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 22 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust Ruhnu saare kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele DP realiseerimisega ega sellega kaasnevale püsielanike lisandumisega ei avaldata. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Üldplaneeringus seatud maakasutuse juhtotstarbe muutmine elamumaaks DP eskiisis kirjeldatud viisil ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised (sh hoonete maht ja paigutus) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga ka Rahandusministeeriumilt. 23 Ruhnu vallas Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Saare maakonna planeering 2030+ Ruhnu valla üldplaneering (2002. a) Ruhnu valla arengukava (Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a. määrus nr 1) Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas, Eesti Geoloogiateenistus. 2020 Ruhnu hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025 Seadused, määrused: Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3) Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122) Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1) Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1) Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40) Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383) Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (keskkonnaministri määrus 21.07.2010 nr 33, RT I 2010, 51, 319 ) Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur): https://eelis.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Metsaportaal https://register.metsad.ee Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee 24