Katrin Krause
Harku Vallavalitsus
[email protected] Meie 11.05.2026 nr 7-5/260977/2603969
Kasutusloa andmine ehitusloa, detailplaneeringu ja haljastusnõuete eiramise korral
Austatud vallavanem
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Harku Vallavalitsus on järginud elamu kasutusloa taotluse
nr 2611371/00451 menetluses hea halduse tava. Kasutusloa taotlus esitati 14. jaanuaril 2026, kuid
vald ei ole elamule kasutusluba andnud ega ka selle andmisest keeldunud. Kasutusloa menetlus on
takerdunud valla märkuste tõttu.
Märkustest selgub, et elamu ehitamisel on eiratud ehitusluba, mille järgi võis krundil raiuda ainult
ehitusele ette jäävad 25 puud. Nende puude raiumiseks on raieluba antud kõrvaltingimusega, et
asemele tuleb istutada 35 samaväärset puud. Paraku on krundil maha raiutud üle 50 puu, sealhulgas
väärtuslikke puid. Krundile on istutatud 123 elupuuistikuga hekk. Vald ei pea puude asendamist
elupuuhekiga sobivaks, mis on ka mõistetav.
Nii detailplaneeringus kui ka ehitusloas oli nõue säilitada olemasolev kõrghaljastus võimalikult
suures osas. Raiuda võis üksnes neid puid, mis olid raieloas märgitud. Need on kehtivatest
haldusaktidest tulenevad nõuded, mida tuleb järgida. Eiratud on ka Harku Vallavolikogu
29.03.2018 määrust nr 8 „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas“, kuna puid on raiutud
raieloata ja pole täidetud asendusistutuse nõuet.
Leian, et nõuded, mille rikkumisele on vald kasutusloa menetluses viidanud, on asjakohased.
Hoone tuli ehitada kooskõlas ehitusloa ja detailplaneeringuga ning järgima pidi ka puude raiumise
ning asendusistutuse nõudeid.
Kasutusloa menetlusele on seadusega ette nähtud tähtaeg. Ehitusseadustiku (Ehs) § 54 lõike 4 järgi
tuleb kasutusluba anda 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Ka kasutusloa andmisest
keeldumine tuleb otsustada samaks tähtajaks. Kasutusloa taotlust ei või jätta määramata ajaks
lahenduseta. Kui kasutusluba anda ei saa, tuleb kasutusloa andmisest põhjendatult keelduda. Kui
kasutusloa taotluse läbivaatamisel selgunud rikkumised ei välista kasutusloa andmist, kuid
olukorda tuleb siiski sekkuda, saab vald kasutada muid abinõusid.
Detailplaneeringus, ehitusloas ja raieloas seatud nõuded kõrghaljastuse säilitamiseks ja
asendusistutuseks seonduvad avaliku huvi, elukeskkonna kvaliteedi, miljöö kaitse ja naabrite
õigustega. Sellistele rikkumistele peab reageerima ega saa ka kasutusloa menetluses tähelepanuta
jätta. Kasutusloa menetlus ei või siiski omandada karistuslikku iseloomu ega olla määramata
tähtajaga survevahend.
Kasutusloa menetluses tuleb hinnata eeskätt seda, kas valminud ehitis vastab ehitusloale ja
õigusaktides sätestatud nõuetele ning kas seda on võimalik kasutada kasutusotstarbe ja nõuete
2
kohaselt. Kasutusloa andmisest keeldumiseks peab olema seaduses sätestatud alus (vt EhS § 55).
Kui ehitis ise vastab nõuetele ja seda on võimalik ohutult kasutada, võib olla keeruline põhjendada
kasutusloa andmisest keeldumist üksnes sellega, et krundil on raiutud rohkem puid kui lubatud,
või et asendusistutuse nõue on täitmata. Kasutusloa andmisest keeldumise asemel võib vald
vajaduse korral kaaluda kasutusloa osalist andmist või kasutusloa andmist kõrvaltingimusega (EhS
§ 50 lg 5, § 54 lg 3).
Kui kasutusloa menetluses selgunud rikkumise tõttu ei saa kasutusloa andmisest keelduda, tuleb
vallal rikkumisele reageerida muude seaduses ette nähtud abinõudega. Vald saab teha ettekirjutuse,
nõuda sobivat asendusistutust või muid heastavaid abinõusid ning vajaduse korral saab vald
rakendada sunnivahendeid. Asendusistutus võib olla vajalik heastamismeede, kuid selle täitmist
tuleb kontrollida järelevalvemenetluses, kuna võib-olla on vaja kontrollida ka istutatud puude
kasvama jäämist pikema aja jooksul. Kasutusloa taotlus tuleb aga lahendada seaduses sätestatud
tähtaja jooksul. Loata raie tiheasustusalal on ka väärteona karistatav looduskaitseseaduse § 73 järgi
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 2400 eurot.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]