Aare Siir Teie 09.04.2026 nr
Eesti Politsei Kutseühing
[email protected] Meie 08.05.2026 nr 14-1/260965/2603934
Lugupeetud Aare Siir
Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna Teile tekitab muret politseiametnike tegevus ohuolukordade
lahendamisel ja relva kasutamisel. Tõite ka välja puudused Politsei- ja Piirivalveameti juhtimisel ja
organisatsioonikultuuris ning politseiametnike koolitamisel.
Mõistame Teie muret ja selle teema olulisust.
Igaühel on õigus elule (põhiseaduse § 16). Õigust elule võib pidada kõige olulisemaks
põhiõiguseks, sest see on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele.1 Riik peab
tagama õigushüve kaitse ja kehtestama selleks vajaliku regulatsiooni.2
Politseiametnikel, kellele on usaldatud teenistusrelvad, peavad olema vajalikud teadmised ja
oskused, samuti tuleb neile tagada praktiline väljaõpe (vt nt politsei- ja piirivalveseaduse § 38 jj,
siseministri määruse „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi
ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja
kord“ § 8; avaliku teenistuse seaduse § 31).3
Politseiametnikele on seadusega antud õigus kasutada füüsilist jõudu, erivahendit või relva ehk
vahetut sundi (korrakaitseseaduse (KorS) § 75 lg 1). Politseiametnikel on vahetu sunni
kohaldamisel kohustus rakendada proportsionaalsuse, otstarbekuse ja inimväärikuse tagamise
põhimõtteid (KorS §-d 7-9).
Tulirelva kui vahetu sunnivahendi kasutamine on äärmine abinõu. Tulirelv on kõige riivavam
võimalik vahend, mida isiku suhtes kasutada saab. Seetõttu on vajalik tulirelva kasutamise alused
eriti täpselt reguleerida.4 Seaduse järgi peavad tulirelva kasutamiseks isiku suhtes olema täidetud
kolm nõuet: relva kasutatakse isiku ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimatuks muutmiseks;
muude leebemate vahendite kasutamine on võimatu või õigel ajal võimatu; sellega ei ohusta
kolmandate isikute elu, kehalist puutumatust või muud kaalukat hüve (KorS § 81).
Euroopa Inimõiguste Kohus5 on rõhutanud, et riigisisestes seadustes tuleb selgelt tuua välja
olukorrad, millal jõuametitel on lähtuvalt ohuhinnangust lubatud kasutada potentsiaalselt surmavat
1
Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, 2020, § 16 komm 1.
2
Samas, § 16 komm 6.
3
Samas, § 16 komm 9.
4
Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne, 2025, lk 417.
5
Euroopa Inimõiguste Kohtu 17.04.2014 otsus nr 6878/10, p 64.
2
jõudu. Jõuametite esindajaid tuleb koolitada hindama ohuolukorda ja jõu kasutamise absoluutset
vajadust mitte ainult lähtuvalt kehtivatest seadustest, vaid ka austusest inimelu vastu. Ametnik peab
hoolikalt hindama olukorda ning kaitstavaid ja riivatavaid õigushüvesid.6
Politseiametnikud on õiguskorra ja sisejulgeoleku tagajad, mistõttu nad riskivad ka oma elu ja
tervisega.7 Täites oma teenistuskohustusi, võib politseiametnik sattuda olukorda, kus tema
õigushüved võivad saada kahjustada. Seega politseiametlikel on õigus rakendada õiguspäraseid
meetmeid ka oma elu ja tervise kaitseks.
Riigi sisejulgeolekut ja avalikku korda puudutavad küsimused on Siseministeeriumi valitsemisalas
(Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lg 1). Politseiametniku teenistust (sh koolitamist) korraldab
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik (politsei ja piirivalve seaduse § 62).
Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool ehk
Sisekaitseakadeemia (politsei ja piirivalve seaduse § 7; Sisekaitseakadeemia põhimääruse §-d 1, 4
ja 5).
Siseministri ülesanne on kontrollida Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse seaduslikkust ja
otstarbekust teenistusliku järelevalve korras (Vabariigi Valitsuse seaduse §-d 93 ja 95;
Siseministeeriumi põhimääruse § 23 lg 2 p 18).
Kui Teil on kõnealuses valdkonnas ettepanekuid, siis peaksite pöörduma ministeeriumi, Politsei- ja
Piirivalveameti ja Sisekaitseakadeemia poole (vastavalt asutuse pädevusele).
Siseministeeriumi avaliku dokumendiregistrist nähtub, et olete selles asjas juba pöördunud
Siseministeeriumi poole. Vastusest ilmneb, et ministeerium võttis Teie tähelepanekud teadmiseks
ning kaalub neid läbiviidavate auditite planeerimisel.
Õiguskantsler saab tegutseda üksnes oma pädevuse piires. Õiguskantsleri ülesanne on eelkõige
kontrollida, kas seadused või muud õigustloovad aktid on kooskõlas põhiseadusega. Samuti teeb
õiguskantsler järelevalvet avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse üle isikute põhiõiguste -ja
vabaduste järgimisel. Õiguskantsleri ülesanne ei ole korraldada teise ametiasutuse
personalipoliitikat ega ametnike koolitamist. Samuti ei sekku õiguskantsler teise ametiasutuse
juhtimisesse ja organisatsioonikultuuri. Loodetavasti on selgitustest abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Emmili Berendsen 6938441
[email protected]
6
Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne, 2025, lk 423.
7
Politsei ja piirivalve seaduse seletuskiri, lk 25.