Tallinna Vangla_vastus

Ülle Madise Teie 27.06.2025 nr 7-7/241931/2504743 Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 Meie 08.05.2026 nr 1-4/1-26/9955-2 15193, Tallinn [email protected] Tallinna Vangla kontrollkäigu kokkuvõtte vastus Lugupeetud õiguskantsler! Esmalt täname Teid tunnustavate sõnade eest! Nõustume, et vangistuse kandmise tingimused on ajas oluliselt paranenud. Vastuseks Teie poolt siiski välja toodud soovitustele soovime vastata järgmist. Nõustume, et pikaajalise üksikvangistuse tingimustes viibimine ei ole tänapäevase käsitluse kohaselt meede, mis üldiselt soodustaks vangistuse taasühiskonnastavate eesmärkide täitmist. Kuigi vangla teeb kõik endast oleneva, et üksikvangistuses viibimise aega minimeerida, ei saa seda siiski täiesti vältida. Nõustume, et üksikvangistuses viibijatele tuleb tagada suuremat tähendusrikka suhtlemise võimalust ning seetõttu oleme ka algatanud tegevusi, mis annaksid kinnipeetavatele tagasiside, et positiivne ja õiguskuulekas suhtlusviis aitab kaasa vangistuse läbimisele. Muuhulgas oleme kaasanud sekkumistegevuse teenistujad üksikvangistuses viibijatega tegelemisele. Samuti kaasame kohati valvurmeeskonda ning suurendame inspektor-kontaktisikute suhtluskordi selliste vangidega vähemalt kahe korrani nädalas. Kõige olulisemaks peame aga seda, et meie eesmärgiks on üldse vähendada kinnipeetavate üksikvangistuse režiimil viibimisi. Nii saame täna välja tuua, et kui mais 2025 kohaldati näiteks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist keskmiselt ühe inimese osas, kelledele abinõud kohaldati, ca 42 päeva, siis käesoleva aasta maiks on see langenud ca 32 päevani. Tegite ettepaneku eemaldada kartseri- ja lukustatud kambrite akende eest metallsõrestik, asendades vajadusel klaasi löögikindla klaasiga. Nagu ka varasemalt, siis rõhutame, et ükski klaas ei ole täielikult lõhkumiskindel ning vangla akendes on ka täna kasutusel tavapärasest oluliselt tugevam ja löögikindlam klaas. Kuna kõiki klaase, sh löögikindlat, on võimalik ikkagi purustada ja saada sellest nii vangla julgeolekut kui isikute tervist ohustavaid teravaid kilde. Metallsõrestik on üks meede, millega on seni minimeeritud võimalust, et klaase oleks võimalik katki teha ja neist saadud kildudega vangla julgeolekut ohustada. Kuna ükski teine meede ei taga klaasidele sama tõhusat kaitset, siis ei ole meil antud meetmest võimalik täielikult loobuda. Antud küsimus haakub aga suuresti ka karterikaristuste eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise abinõude kohaldamisega. Nagu välja toodud, siis mõlema meetme kohaldamise aeg on lühenenud, st ka võimalik mõju, mil meetmele allutatud kinnipeetav peaks taluma viibimist kambris, millel on ees ka metallsõrestik, väheneb samavõrd. Siiski toome ka välja, et kuna raskete rikkumiste arv on üldiselt langustendentsis, siis hindame jooksvalt üle, millistel kambritel saame metallsõrestikke eemaldada. Oleme tänaseks esmase kaardistuse teinud ning alustame muudatuste sisseviimisega. Tõite välja, et täitmata on 2022. a soovitus pesemisruumides istumisvõimaluse tagamiseks kartserikambrites viibijatele. Täname tähelepaneku eest ning selgitame, et oleme I, III, IV ja V üksuses, kus selline probleem oli akuutne, võtnud kasutusele plasttoolid. Leiame, et hetkel on tegemist optimaalse ning kinnipeetavate vajadusi rahuldava lahendusega. Selle juures arvestame ka asjaolu, et ametikohtade täitmine on oluliselt paranenud ning selles tulenevalt võimalik ooteaeg, millele Teie soovituses on viidatud, Linnaaru tee 5 / Soodevahe küla / Rae vald / 75322 Harjumaa / 612 7539 / [email protected] / veeb:.vanglateenistus.ee / registrikood 70001113 peaks lühenema. Soovitasite teha muudatusi kinnipeetavate värskes õhus toimuvate jalutuste korraldamisel ning samuti täiustada jalutusalasid. Kinnitame, et hindame kõrgelt kinnipeetavatele VangS § 55 lg-ga 2 antud õigust viibida vähemalt üks tund päevas värskes õhus. Teie kokkuvõttes antud soovitused võtame teadmiseks. Märgime, et oleme teadlikud Teie poolt välja toodud Viru Vangla jalutusbokside visuaalsetest täiendustest ning oleme ka ise valmis selliseid lahendusi kasutusele võtma. Samuti jagame Teie arvamust, et parim lahendus oleks, kui jalutusbokside väljanägemise muutmisele saaks kaasata vangla kinnipeetavaid. Seega oleme sarnaselt Viru Vanglale kaalunud võimalust täiendada bokside seinu värviliste piltidega ning saame selle teoks teha, kui leidub vastavate oskustega kinnipeetavaid. Soovitasite suurendada jalutusvõimalusi maapealsetes jalutusalades. Nõustume, et tegemist oleks nii emotsionaalselt, aga ka füüsiliselt motiveeriva lahendusega kinnipeetavate jaoks ning otsime lahendusi, et kinnipeetavatele antud võimalusi pakkuda. Sellega seoses märgime, et kuna sel viisil suureneks võimalus varieerida erinevaid värskes õhus viibimise võimalusi, sh sõltuvalt ka hetkeilmastikust, siis me hetkel ei plaani maapealsetele jalutusaladele ega spordiplatsidele täiendavate varjualuste rajamist. Kuna neil aladel toimub aktiivsem sportimistegevus, kuid olemasolev ruum on siiski piiratud, siis täiendavad ehitused ühelt poolt hakkaksid piirama ala eesmärgipärast kasutust, teisalt võib tõusetuda ka ohutusprobleem. Nõustume Teie tähelepanekuga, et minimaalsed treeningu abivahendid võiksid olemas olla kõikides jalutusboksides. Seetõttu oleme võtnud antud küsimuse töösse ja hindame koos hoonete omanikuga ja vanglateenistuse ettevõtluskeskusega võimalust paigaldada vähemalt enamustesse jalutusboksidesse lõuatõmbekangid. Selgitame, et oleme kaalunud ka kõvakattega spordiplatsile kunstmuru paigaldamist, kuid hetkel ei ole nõuetele vastava katte paigaldamine pingelise eelarve tõttu võimalik. Tegite märkuse seoses väidetavate ventilatsioonipuudustega. Tallinna Vangla hoonete omanikuks on Riigi Kinnisvara AS, kes üürilepingu kohaselt hooldab kogu ehitist, sh tehnosüsteeme. Hooned on saanud kasutusloa, mistõttu ei ole vanglal põhjust eeldada, et hoone projekteerimisel ja ehitamisel, sh ventilatsioonisüsteemi osas, ei järgitud kehtivaid nõudeid. Kasutusloa saamise tingimuseks on mh tehnosüsteemide hooldusjuhiste olemasolu. Vanglale teadaolevalt teostab Riigi Kinnisvara AS ka järjepidevalt korralist hooldust kogu ventilatsioonisüsteemile. Seadmete hooldusintervalli kehtestab seadmete tootja/ehitaja ning vanglal ei ole käesoleval ajal alust üürileandjalt täiendavaid töid nõuda, sh uuringute läbiviimist. Mööname, et betoonehitises, mis on ehitatud vastavalt tänapäevastele keskkonnanõuetele, st sundventilatsiooniga ning mitteavatavate akendega, võib selles viibijatele, eriti neile, kes ei ole sellise keskkonnaga igapäevaselt varem harjunud, tunduda ebamugav. Oleme siiski seisukohal, et tegemist on vangistusega kaasneva paratamatusega VangS § 4 1 lg 1 tähenduses ning see ei tähenda tingimuste õigusvastasust. Tegite ettepaneku kokkusaamiste aegade muutmiseks. Mööname, et probleem esineb, kuid siiski jääme seisukohale, et praegu olemasolev kokkusaamiste ajaline korraldus on erinevate lahenduste kaalumisena leitud optimaalseim lahendus. Oleme arvestanud mh ametnike töökoormust, vanglas toimuvaid igapäevaseid liikumisi, aga sedagi, et kokkusaamine ei algaks liiga hilja ja sellega koos ei langeks kokkusaamise lõpp hiliseks. Kaugemalt tulijatele võiks sellega tekkida omakorda täiendav probleem. Saame aga kinnitada, et tegeleme lastega kokkusaamisele tulijatega prioriteetselt ning teeme endast oleneva, et lapsed peaksid ootama kõige vähem. Samuti saame teha erisusi nende külastajate osas, kes teavitavad ette, et nad hilinevad kokkusaamisele ning igale juhtumile läheneda selle eripärasid arvestades. Märgime, et kokkusaamise tasu ja kokkusaamisel kantava rõivastuse osas lähtub vangla olemasolevast õiguslikust regulatsioonist ning selle osas muudatusi teha ei saa. Siiski oleme eriliste juhtumite puhul (nt kokkusaaja oli lastekodust) võtnud kokkusaamise kulu enda kanda. Teie ettepaneku kaasata lastega perede kokkusaajate vastuvõtmisesse laste heaolu eest vastutav spetsialist, kes ei kannaks vangla vormirõivastust. Remargi korras märgime, et vormirõivastust kannavad vanglas ainult vanglaametnikud, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid, sarnaselt teiste teenistujatega, kes ei ole vanglaametnikud, kannavad tööl isiklikku riietust. Nõustume, et tegemist võiks olla lastele, kes tulevad kokkusaamisele, positiivse kogemusega. Käesoleval hetkel siiski ei ole vanglal ei eelarvelist ressurssi, aga ka vaba tööjõudu, keda sellise ülesande täitmisele suunata. Tegite tähelepaneku väidetavate probleemidega pildistamistel. Meile teadaolevalt on pildistamisvõimalus vanglas üldteada. Teadmata konkreetse(te) kaasus(te)e asjaolusid ei ole võimalik kommenteerida, miks mõni pildistamissoov on jäänud rahuldamata. Oleme täiendavalt teavitanud ametnikke, et kinnipeetava soovil pilt tehakse. Tõite oma kokkuvõttes välja probleemi ametnike puudusest. Tõdeme, et kontrollkäigu ajal oli teenistujate defitsiit aktuaalne probleem ning vanglateenistuse üheks prioriteediks oli asjatundlike teenistujate sissetoomine vanglasüsteemi. Selleks vaadati üle vanglateenistuse tasude süsteem, suunati reklaami jms. Peame tõdema, et vanglateenistus on üheks nö konkurendiks siseturvalisuse tööjõuturul, kus asjatundlikest töötajatest on alati vajaka. Lisaks peab vanglateenistuja vastama mitmetele täiendavatele nõuetele – ta peab oskama eesti keelt, läbima taustakontrolli, kandma vanglateenistuse väärtusi ning samuti taluma stressirohket tööd. Seega mitte iga potentsiaalne kandidaat ei jõua ametisse nimetamiseni. Küll on aga meie personalipoliitika täiendused toonud kaasa selle, et käesoleval hetkel (mai 2026) on otseselt kinnipeetavatega tegelevate ametnike, so valvurite, vanemvalvurite, inspektor-kontaktisikute ja üksuste juhtide koosseis täidetud 98% ning vabu kohti koos vabade asenduskohtadega on 12. Sekkumistegevuse osakonnas on täitmata 2,8 psühholoogi teenistuskohta. Selles segmendis konkureerime me kõikide teiste tööandjatega ning tunnistame, et potentsiaalsete töötajate huvi tööks vanglas ei ole suur. Tegite soovituse kinnipeetavate unekvaliteedi parandamiseks täiustada keskkonda. Võtame Teie soovituse teadmiseks, sest nõustume, et väljapuhanud inimene on väiksemas stressis ja sellest tulenevalt on ühelt poolt tulemuslikum talle resotsialiseerimisvõimaluse andmine kui vangistuse eesmärgi täitmine, teisalt on väiksema stressitasemega inimene ka altim käituma ühiskonna reegleid arvestavalt. Vangla peab tagama kinnipeetavate pideva järelevalve, seda ka öörahu ajal. Järelevalve eesmärgiks on kinni peetavate isikute elu ja tervise kaitse. Nii on nt Harju Maakohus oma 16.12.2025. a otsuses 1-24- 3280 teinud vanglateenistusele tugevaid etteheiteid, et teenistus ei suutnud piisavalt kiiresti avastada kaaskinnipeetava poolset rünnet teise kinnipeetava isikupuutumatusele ja elule. Seda ei ole võimalik aga teha, kui valvurid ei veenduks vahetult visuaalselt tuvastades, mis kambris toimub. Seega ei saa kontrollkäike, sh öösel, täielikult vältida. Kuna öösel ei oleks ilma valgustuseta võimalik kambris toimuvat hinnata, kasutatakse öövalgustust. Oleme seisukohal, et püsivalt põlev tavapärasest nõrgem valgustus on vähem häirivam kui kontrolli hetkeks valgustuse hetkeline sisselülitamine. Praegu on vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-dele 15.2.59 ja 7.1.43 lubatud kasutada kaupluseteenuse osutajalt soetatud silmaklappe. Seega on kinnipeetavatel, kelle jaoks öövalgustus on häiriv, võimalik kasutada valgushäiringut vähendavat abivahendit. Kuigi öiseid valvurite kontrollkäike ei ole võimalik vältida, siis juhime valvemeeskonna tähelepanu, et ringkäikudel ei tekiks põhjendamatut müra. Tõite välja välismaalastest kinnipeetavate, kes ei räägi enimkasutatavaid võõrkeeli, keeleprobleemi. Nõustume, et vanglasse on tänaseks jõudnud kinnipeetavaid, kellega suhtlusprobleemid on esinenud. Teie viidatud Politsei- ja Piirivalveameti tõlkelahendused on vanglale teada. Oleme selliste vanglas esinenud probleemide edaspidiseks vältimiseks astunud ka konkreetseid samme. Esmalt selgitame, et vanglasse on soetatud tõlkeseadmed, mida saavad vajadusel kõik üksused kasutada ja meile teadaolevalt on see ka praktikasse jõudnud. Samuti on kinnipeetavate kasutada olevates tahvelarvutites võimalik kasutada tõlkeprogrammi. Seega on võimalik nii kinnipeetaval kui ka ametnikel võimalik end arusaadavaks teha. Vangla kasutab VASCO tõlkeseadmeid ning vangla ei tee takistusi ka tervishoiuteenuse osutajale, kasutamaks vangla seadet. Peame aga märkima, et meile teadaolevalt näevad tervishoiuteenuste osutajad selliste seadmete kasutamises andmekaitsealaseid probleeme, mida tegelikult oleme siiski tunnetanud ka ise. Nimelt on tõlkeseadmete puhul küsimuseks, et kõne transkribeeritakse tekstiks ja hiljem tõlge uuesti kõneks seadmes, kuid tõlge toimub väliste teenusepakkujate juures serverites, mis ei pruugi asuda mh Euroopa Liidu territooriumil. Seega on tõlkeseadmed teretulnud eeskätt igapäevastes olmelistes olukordades, kus ei kajastata tundlikke andmeid, olgu see siis asutusesisene teave, mis võib puudutada vangla julgeolekut, aga ka eriliigilisi isikuandmeid. Saame aga kinnitada, et oleme probleemi olemuse teadvustanud ning vanglateenistus ka laiemalt otsib pidevalt lahendusi, kuidas tõlkeprobleemid lahendada. Märgime, et vanglateenistusel ei ole võimalik mõjutada sideoperaatorite poolt kehtestatud hindu välisriikidesse helistamisel. Videokõnede puhul, mille kasutamist vanglateenistus juurutab, on välisriikidesse helistamisel esmaseks tehniliseks takistuseks turvalise autentimisviisi puudumine kõne teisel poolel, eeskätt Euroopa Liidu välistes maades. Muude soovituste osas, mis puudutasid välismaalastest kinnipeetavate lõimumisprotsessi, võtame need teadmiseks. Nõustume, et kui kinnipeetav jääb vabanedes Eestisse, on oluline, et tal oleks võimalik ühiskonda taassulanduda. Võimalike meetmete osas märgime, et rakendame neid vastavalt eelarvelistele võimalustele ja konkreetse kaasuse põhiselt. Tõite välja küsimuse eakate ja puuetega isikute vangistuse tingimustest. Kinnitame, et mõlemal kinnipeetavate grupil on võimalik osaleda vangla pakutavates tegevustes. Mööname, et kui kinnipeetaval puudub vanuse tõttu töökohustus, siis võib vangla poolne töötamisvõimaluse pakkumine olla olnud kasin. Võtame selles osas tähelepaneku teadmiseks ning sobivate tööde olemasolul, sh koostöös vanglateenistuse ettevõtluskeskusega, püüame suurendada ka eakamate kinnipeetavate hõivet. Tõite välja, et Tallinna Vangla vanemaealiste kinnipeetavate ja vahistatute kogemus sarnaneb väga sellega, mida rääkisid õiguskantsleri nõunikele Tartu Vanglas ja Viru Vanglas viibivad eakamad. Kinnitame, et meile on antud tähelepanekud teada ning me jagame nii Tartu kui Viru Vangla seisukohti eakamate kinnipeetavate kohtlemise osas. Ka meie peame oluliseks, et kuna ka väljaspool vanglat on eakad osa ühiskonna mitmekesisusest, siis ei tohi ka vanglas neid ainult ea pärast stigmatiseerida. Seega peame hetkel jätkuvalt põhjendatuks nt eraldi osakonda eakamate jaoks mitte luua. Kui keegi vajab tervisest tulenevalt erinevaid tingimusi, siis selleks on vanglal vahendid ja võimalused olemas ning need juhtumid lahendatakse kaasusepõhiselt. Liikumisprobleemiga kinnipeetavatel (sõltumata east) võimaldatakse vajadusel kasutada korruste vahel liikumiseks lifti. Eakamate kinnipeetavate tahvelarvuti kasutusoskuse parandamise tähelepaneku osas kinnitame, et vajadusel abistavad ametnikud kinnipeetavaid arvutid toimingute tegemisel. Oleme sellele vajadusele ka veel täiendavalt tähelepanu juhtinud. Kinnipeetavate sisseostude tegemise võimaluse juures tõite välja kohaleoimetamistasu küsimuse. Kinnipeetavatele osutab kaupluseteenust riigihankega „„Vanglate poeteenuse kontsessioon“ viitenumbriga 236950 sõlmitud lepingu nr 4-2/13-1 alusel OÜ Makro Trade Baltic. Kättetoimetamistasu suurus on sätestatud lepinguga. Lepingu p 3.1 kohaselt kaupade ja kauba kohaletoimetamise hind sisaldab endas kõiki kulutusi, mis teenusepakkuja on kohustatud käesoleva lepingu täitmise raames poeteenuse osutamiseks tegema. Vanglateenistusele ei ole teada, et hankelepingu võitja poolt küsitud kohaletoimetamise tasu võiks olla ülemäärane. Kohaletoimetamistasu on mitmel korral käsitletud nii esimese kui teise astme kohtutes ning kohtud ei ole seda õigusvastaseks pidanud. Märgime siiski, et 29.04.2026 võttis Riigikohus menetlusse kinnipeetava määruskaebuse asjas 3-25-3207 Tartu Vangla vastu, kus algne kaebus sisaldas mh etteheidet kaupade kohaletoimetamise tasu olemasolu osas. Kokkuvõtte punktis 6 tõite välja võimalikud puudused seoses väljaviimistel ohjeldusmeetmete kasutamise põhjendatusega nii tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmisel kui ka haiglas järelevalve teostamisel. Oleme täiesti nõus, et kaalutlusotsuse tegemisel tuleb järgida kõiki HMS § 4 lg-s 2 sätestatud diskretsioonireegleid ning selle rikkumine võib kaasa tuua otsuse õigusvastasuse. Vanglateenistus, sh Tallinna Vangla, suunab järjepidevalt teenistujaid, et nad parandaksid vastavaid oskuseid, korraldades selleks mh infotunde, sisekoolitusi jms. Nii nagu sätestab ka justiitsministri määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 15 lg 2, siis otsuse kvaliteet sõltub mitmete erinevate ametnike poolt juba eelnevalt antud hinnangute kvaliteetsest põhjendusest. Lisaks peame arvestama, et ühiskonna ootus on, et vanglateenistuse poolt saadetav ei põgeneks, aga samuti, et kogu saatmise aja oleks tagatud isikute turvalisus. Oleme seisukohal, et iga vanglaväline saatmine kätkeb endas olulist riski – kui vanglas sees on vaja sealt lahkumiseks ületada mitmed füüsilised tõkked, kinnipeetavaid ja ametnikke ümbritsevad inimesed, kelle tausta kohta on olemas teave ja juba ennetavalt on võimalik teatud piirini elimineerida rünnakuid nii saadetava kinnipeetava poolt, aga ka tema vastu, ohu tekkimisel on ametnikel võimalik kutsuda abi, mis saabub loetud minutite jooksul, siis vanglavälisel saatmisel on vanglateenistuse kontrolli alt väljas olevaid tegureid palju. Seega leiame, et vanglateenistuse praktika, mis on tuginenud olemasolevale ohuhinnangule, on olnud asjakohane. Loomulikult jälgime jätkuvalt nii kohtupraktikat, aga hindame ka Teie ettepanekuid, otsustamaks, kas peame tegema oma käsitlustes muudatusi tulevikus. Tähelepaneku, milles tõite välja, et mõnes saateplaanis oli ohjeldusmeetmete kasutamine dokumenteeritud puudulikult, võtame täitmiseks ning juhime ametnike tähelepanu dokumentide täieliku ja kvaliteetse täitmise nõudele. Kokkuvõtte punktis 7 märkisite konfidentsiaalsuse tagamise kohustust tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmisel. Nõustume, et patsiendi ja tervishoiutöötaja vaheline vestlus on konfidentsiaalne ning vangla saatemeeskond ei pea teadma selle sisu. Rõhutame, et meie teenistujad teevad kehtiva õiguse raamistikus endast oleneva, et tagada võimalikult suur teenuse osutamise privaatsus, kuid siiski ei saa iga kord vältida, et nad mõningat osa vestlusest kuulevad. Jääme seisukohale, et antud riivet aitab maandada VangS §-s 132 sätestatud tähtajatu saladuse hoidmise kohustus. Saatemeeskonna ülesanne on kinnipeetava vanglavälisel saatmisel tagada VangS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvekohustus ajal, mil kinnipeetav ei viibi vanglas. Meeskond peab tagama nii kinnipeetava kui kolmandate isikute turvalisuse ja vältima kinnipeetava põgenemise. Saatemeeskond peab tagama sellegi, et kinnipeetava valdusesse ei satuks asju, millega võiks ohustada kellegi julgeolekut või soodustada põgenemist. Vanglavälisel saatmisel on tegemist üldjuhul alaga, mis ei ole ametnikele igapäevaselt tuttav, ametnikud ei tea, millised on konkreetses ruumis olevad esemed, mis võivad julgeolekut ohustada, samuti ei pruugi tervishoiutöötajal olla kogemust julgeoleku tagamise küsimuses. Seetõttu on paratamatu, et saadetav peab olema saatjatele visuaalselt nähtav. Märgime siinjuures, et see, kas nähtavuskauguselt on ka isikute kõne arusaadav, sõltub erinevatest teguritest, aga eeskätt kõne tugevusest ning distants valitakse selle kaudu, et nähtava kaudu oleks võimalik turvalisus tagada. Me ei pea võimalikuks saatmisel kõnet summutavate kõrvaklappide kasutamist, sest eeskätt annavad inimesed võimalikust ohust teada häälega, sh nt hääletooni kõrgenemine võib anda märku eskalatsiooniohust. Häält summutavate klappide puhul, kui ametnikud selliseid signaale ei kuule, ei pruugi nad suuta õigeaegselt ohuolukorrale reageerida. Järelevalve nüansse sünnitusel ja hilisemal haiglas viibimisel oleme avanud oma 15.07.2022. a vastuses nr 1-13/22/7653-5 ja jääme nende seisukohtade juurde. Vanglale antud soovituse lõpposas tõite välja probleemi raskelt haigestunud vahistatu olukorra lahendamisega. Nõustume, et kuigi vangla andis vahistatu seisundist teada tema kaitsjale, siis paraku ei jõudnud see edasi kohtule ning vahistatu vabastati alles peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vangla esildise alusel. Vanglateenistus on antud kaasust analüüsinud ning oleme rakendanud praktikaid, et analoogsete juhtumite kordumist vältida. Leiame, et juhul kui kriminaalmenetluse menetlusosalised ei teavita vahistatu raskest terviseseisundist kohut, annab KrMS §-de 393 ja § 425 lg-te 1 ja 2 põhiseaduskonformne tõlgendus ka vanglale võimaluse esitada kriminaalasja läbi vaatavale kohtule esildis vahistatu terviseseisundit arvesse võtvate lahendite kaalumiseks. Kokkuvõtteks täname Teid kontrollkäigul silma jäänud tähelepanekute edastamise eest. Palume vabandust, et käesolev vastus jõuab Teieni viivitusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Kliimant Direktor Agu Rillo 5262605 [email protected]