Pr Ülle Madise Teie: 11.03.2026 nr 7-7/252529/2602084
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 08.05.2026 nr 11-1/46-3
Vastuskiri
Lugupeetud proua Madise
Edastasite 11.03.2026 Siseministeeriumile ning Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA)
pöördumise, millega saatsite meile avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõte ning
küsite arvamust elamisloata kinnipeetavate olukorra kohta. Vastuseks Teie kirja punktis 3
toodule märgime järgmist.
Välismaalaste seadus (edaspidi VMS) § 219 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et tähtajalise
elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui
välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. VMS-i § 43 lõike 1
punkti 5 ja lõike 3 ning § 105 lõike 1 kohaselt ei vaja välismaalane Eestis kinnipeetava,
vahistatu või arestialusena viibides elamiseks ega töötamiseks tähtajalist elamisluba. See
tähendab, et kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotlus jäetakse
VMS-i kohaselt läbi vaatamata ja PPA-l puudub kaalutlusõigus. Erandiks on VMS-i § 219 lõige
3, mille kohaselt võib PPA vaadata läbi välismaalasest kinnipeetava, vahistatu või arestialuse
tähtajalise elamisloa taotluse tingimusel, et ükski riik ei pea teda kehtivate seaduste alusel oma
kodanikuks.
Selgitame, et VMS-s on lähtutud põhjendatud eeldusest, et kinnipeetav, vahistatu või
arestialune ei vaja kinnipidamisasutuses viibimiseks tähtajalist elamisluba, sest sellega antakse
talle õigus Eestis elada, kuid tal on kohustus viibida kinnipidamisasutuses. Samuti toetab see
ruumilise eripreventsiooni poliitikat, mille kandva põhimõtte kohaselt tuleb rangelt hinnata, kas
vanglas karistust kandev välismaalane peab pärast vanglast vabanemist jätkama oma edasist elu
Eestis. Avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel väljasaatmise otsuse tegemisel lähtutakse
Boultifi-Üneri-Maslovi kriteeriumidest.1 Nende kohaselt peab PPA isikust lähtuvat ohtu
hindama võimalikult hilises staadiumis. Seda on leidnud ka Riigikohus. Seetõttu tuleb viia
võimaliku väljasaadetava tähtajalise elamisloa menetlus läbi vahetult enne tema vanglast
vabanemist ning kehtiv VMS-i regulatsioon on seda eesmärki silmas pidades põhjendatud.
Peame vajalikuks selgitada ka seda, et Vanglateenistuse ja PPA vahel on pidev ning hea
koostöö. Poolte vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt edastab vangla välismaalastest
1
Kriteeriumid tulenevad järgmistest Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustest: 2. augusti 2001. aasta otsus kohtuasjas
54273/00, Boultif vs. Šveits, p 48; 18. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas 46410/99, Üner vs. Madalmaad,
p-d 57–58; 23. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas 1638/03, Maslov vs. Austria, p 68 jj. RKHKo, 3-17-1545, p-d 21
ja 22.
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotlused PPA-le kuus kuud enne vangi vanglast vabanemise
tähtaja saabumist. PPA vaatab taotluse läbi, küsib vajadusel täpsustavad küsimusi ning teeb
taotluse suhtes otsuse arvestades seejuures õigusaktides toodut. Eeltoodut praktika toetab ka
justiitsministri 25.05.2011 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 42 toodu,
mille kohaselt esitab vangla vähemalt kuus kuud enne välismaalasest kinnipeetava vanglast
vabanemist või võimalikku tingimisi ennetähtaegset vabastamist PPA-le päringu, et selgitada
välja kinnipeetavale tähtajalise elamisloa andmine või tema väljasaatmine.
Samuti toimuvad Vanglateenistuse ning PPA vahel regulaarsed kohtumised, mis on suunatud
koostöö tõhustamisel. Näiteks kohtusid 2026. aasta märtsis Vanglateenistuse juht ning PPA
peadirektor ning 6. mail 2026 on toimus järjekordne Vanglateenistuse ja PPA ekspertide
kohtumine. Samuti märgime, et oleme ellu viimas tegevusi, et luua elamisloa taotluse
iseteeninduskeskkond, mis peaks tulevikus parandama taotluse esitamise võimalusi (sh
kinnipeetavatele).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mägi
osakonnajuhataja
Teadmiseks:
Justiits- ja Digiministeerium
Politsei- ja Piirivalveamet
2 (2)