Justiits- ja Digiministeerium_arvamuse küsimine

Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Meie 01.05.2026 nr 8-1/3533-1 Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu Justiits- ja Digiministeerium saadab kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja teistele arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja konkreetsed arvamused hiljemalt 24.05.2026.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Lisa 1 rakendusakti kavandid; 4. Lisa 2 VTK kooskõlastustabelid. Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Statistikaamet Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Harju Maakohus Pärnu Maakohus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Maa- ja Ruumiamet Andmekaitse Inspektsioon Riigi Tugiteenuste Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Õiguskantsleri Kantselei Maksu- ja Tolliamet Tööinspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Statistikaamet Sotsiaalkindlustusamet Kaitseressursside Amet Transpordiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Liikluskindlustuse Fond Keskkonnaamet Tallinna Linnakantselei Eesti Juristide Liit 2  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu, nõuded Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtavate avaandmetele ja andmekirjeldustele ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Eesti teabevärava määrus“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärava (edaspidi teabevärava) kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu, nõuded Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtavate avaandmetele ja andmekirjeldustele ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) andmekirjeldused.“; 4) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 4; 6) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses: 1  „6. peatükk Andmekirjeldused ning nende nõuded § 29. Andmekirjelduste automaatne esitamine Eesti Teabeväravasse on võimalik andmekirjeldusi esitada automaatset masinliidese kaudu. § 30. Andmekirjelduste nõuded Kirjeldatakse üldised nõuded, mis on kooskõlas ja tuginevad Eesti andmekirjeldus standardi juhisele, mis on kättesaadav: https://stat.ee/sites/default/files/2024- 08/AH_juhis_andmekirjeldus_standard_3.0.1.pdf).“ Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär 2  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Andmejälgija kasutusele võtmise, kasutamise, haldamise ja majandusliku põhjendatuse hindamise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4311 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse andmejälgija kasutamise, haldamise ja majandusliku põhjendatuse hindamise täpsemad tingimused ja kord. (2) Määrust kohaldatakse avalike ülesannete täitmiseks kasutatavatele andmekogudele, mis on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga ja nende andmekogude vastutavatele ja volitatud töötlejatele. (3) Määrust ei kohaldata andmekogudele, mis ei sisalda isikuandmeid või ei ole seostatavad füüsilise isikuga ega riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldava infosüsteemi suhtes. § 2. Andmejälgija Andmejälgija on riiklik infosüsteem, mis võimaldab füüsilisele isikule ülevaadet tema isikuandmete töötlemisest. 2. peatükk Andmejälgija haldamine § 3. Nõuded andmejälgijale (1) Andmejälgija peab tagama andmesubjektile selge, arusaadava ja kergesti kättesaadava ülevaate tema isikuandmete töötlemisest. (2) Andmejälgijas kuvatav logikirje peab sisaldama vähemalt: 1) päringu teostaja andmeid; 2) päringu aega; 3 3) andmekogu; 4) andmetöötluse eesmärki. § 4. Andmejälgija haldamise põhimõtted (1) Andmejälgija arendamist ja haldamist korraldab Riigi Infosüsteemi Amet. (2) Andmejälgija haldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) andmejälgija võimaldab andmesubjektil saada selge, arusaadav ja kergesti kättesaadav ülevaade tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid kasutanud; 2) andmejälgija toetab andmesubjekti õiguste teostamist, võimaldades tutvuda logikirjetega ning vajaduse korral pöörduda andmetöötluse teostaja poole, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid; 3) andmejälgija toimimine peab tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, andmete turvalisuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning võimaldama andmetöötluse auditeeritavust. 3. peatükk Andmejälgija kasutamine § 5. Andmejälgijaga liitumine ja liikmelisus (1) Andmejälgijaga liitumine on kohustuslik kõigile infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud avalike ülesannete täitmiseks kasutatavatele andmekogudele, välja arvatud seaduses sätestatud erandite korral. (2) Andmejälgija liitumiskohustuse erandile tuginemisest ja selle põhjustest teavitatakse Riigi Infosüsteemide Ametit ametliku e-posti aadressi kaudu. § 6. Andmejälgijaga liikmelisuse lõppemine (1) Andmejälgijaga liitumine lõpeb: 1) andmekogu sulgemisel; 2) juhul, kui andmekogu ei kuulu enam liidestumise kohustuse alla. (2) Liikmelisuse lõppemisel on andmekogu vastutav töötleja kohustatud: 1) teavitama Riigi Infosüsteemi Ametit liidestumise lõpetamisest; 2) lõpetama andmete edastamise andmejälgijale kooskõlastatult Riigi Infosüsteemi Ametiga. 4. peatükk Andmesubjekti, vastutavate ja volitatud töötlejate õigused ja kohustused § 7. Andmesubjekti õigused ja kohustused Andmesubjektil on järgmised õigused: 1) saada andmejälgija vahendusel ülevaade oma isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid töödelnud; 2) esitada päringuid ja taotlusi andmekogu vastutavale töötlejale konkreetse logikirje või andmetöötlustoimingu kohta. 4 § 8. Vastutava töötleja õigused ja kohustused (1) Vastutaval töötlejal on õigus: 1) keelduda andmete väljastamisest või piirata nende kuvamist, kui see on vajalik seadusest tulenevate piirangute kaitseks; 2) saada Riigi Infosüsteemi Ametilt juhiseid andmejälgijaga liidestumiseks ja kasutamiseks. (2) Vastutaval töötleja on kohustatud tagama: 1) andmekogu liidestumine andmejälgijaga ja logiandmete edastamise vastavalt kehtestatud nõuetele; 2) logikirjete õigsuse, ajakohasuse ja arusaadavuse; 3) isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning andmesubjekti õiguste kaitse. § 9. Volitatud töötleja õigused ja kohustused (1) Volitatud töötlejal on õigus: 1) töödelda isikuandmeid vastutava töötleja nimel ja tema juhiste alusel ulatuses, mis on vajalik teenuse osutamiseks; 2) saada vastutavalt töötlejalt juhiseid ja teavet andmetöötluse teostamiseks. (2) Volitatud töötlejal on kohustatud: 1) töötlema isikuandmeid üksnes vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 2) tagama andmete turvalisus, konfidentsiaalsus ja terviklus, rakendades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid; 3) mitte kasutama isikuandmeid oma eesmärkidel ega avaldada neid kolmandatele isikutele ilma vastutava töötleja loata. 5. peatükk Majandusliku põhjendatuse hindamise täpsemad tingimused ja kord Sätted koostatakse vastavalt VTKs väljatoodud metoodikale. Aluseks võetakse ka 2025. aasta alguses ringelnud andmejälgija protseduurika dokument. Konkreetsed sätted lisatakse enne VVsse esitamist. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär 5  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Riikliku postkasti põhimäärus Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4312 lõike 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 9, kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lg 3 ja väärteomenetluse seadustiku § 471 lg 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on luua õigusraamistik dokumentide kättetoimetamiseks ja avalike ülesandeid täitvate asutuste poolt teabe edastamiseks. § 2. Määruse kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded riiklikule postkastile, selle kasutamisele ja haldamisele. (2) Määrust ei kohaldata: 1) juriidilise isiku poolt füüsilisele isikule teadete saatmisele; 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste või muudele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele pöördumiste esitamisele; 3) füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelisele kirjavahetusele. § 3. Riiklik postkast ja komponendid (1) Riiklik postkast on riiklik infosüsteem, mis võimaldab saatjal adressaadile elektrooniliselt saata teateid ja toimetada kätte dokumente. (2) Riiklik postkast koosneb: 1) haldusliidesest; 2) lõppkasutaja liidesest, sh kontaktandmete moodulist; 3) keskhaldussüsteemist. 2. peatükk Andmete koosseis ja nende töötlemine § 4. Riikliku postkasti infosüsteemi kantavad andmed 6 (1) Riikliku postkasti infosüsteem on tehniliste komponentide ja tarkvaraliste lahenduste kogum, mille kaudu koostatakse, edastatakse ja hallatakse adressaatidele suunatud teavitusi. (2) Riiklikus postkastis kogutakse logisid, mis võimaldavad tuvastada teavituse kättetoimetamise aja, saatja ja adressaadi. (3) Infosüsteemi kantakse saatja kohta järgnevad andmed: 1) asutuse nimi; 2) registrikood; 3) andmed saatja süsteemi kohta. (4) Teabe edastamiseks füüsilise isiku kohta: 1) isikukood; 2) kontaktandmed; 3) esindaja isikukood või registrikood; 4) esindaja kontaktandmed. (6) Teabe edastamiseks juriidilise isiku kohta: 1) registrikood; 2) kontaktandmed; 3) esindaja isikukood; 4) esindaja kontaktandmed. § 5. Saatja poolt haldusliides teavituste edastamise (1) Teavet saab edastada läbi riikliku postkasti haldusliidese.. (2) Igale riikliku postkastiga saatja luuakse antud asutuse haldusliides, kus saab: 1) teavitusi koostada, hallata ja saata; 2) jälgida enda teavituste logisid ja hallata enda asutuse haldusliidese kasutajaid. (3) Pärast haldusliidese üle andmist saatjale, puudub Riigi Infosüsteemi Ametil ligipääs saatja haldusliidesesse ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele tal ligipääsu ei ole. § 6. Andmete säilitamine Infosüsteemi sisestatud andmeid säilitatakse vastavalt avaliku teabe seaduse § 4312 lõikes 4 toodule. § 7. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed (1) Andmeandja on määruse tähenduses: 1) füüsiline isik, sealhulgas juriidilise isiku esindajana; 2) rahvastikuregister; 3) äriregister; 4) andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu. (2) Andmeandjatelt saadakse järgnevaid andmeid: 1) füüsilise isiku isikukood 2) füüsilise isiku kontaktandmed 3) Juriidilise isiku registrikood 7 4) Juriidilise isiku kontaktandmed § 8. Infosüsteemide vaheline andmevahetus Infosüsteemide vaheline andmevahetus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi vahenduselt vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ kohaselt. § 9. Vastutava töötleja õigused ja kohustused (1) Riikliku postkasti andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet. (2) Vastutaval töötlejal on õigus: 1) kehtestada saatja infosüsteemidele liidestumiseks vajalikud tehnilised standardid ja andmevahetuse nõuded; 2) keelduda saatja liidestumisest või peatada liidestumine, kui saatja süsteem ei vasta vastutava töötleja sätestatud tingimustele; (3) Vastutav töötleja on kohustatud: 1) tagama, et edastatavate dokumentide ja teadete sisu ning edastamise õiguslik alus on kooskõlas kehtiva õigusega; 2) määrama ja vajaduse korral dokumentide vastuvõtmise tähtajad vastavalt valdkondlikule seadusele; 3) tagama, et dokumentide kättetoimetamise tõendatavus ning kättetoimetamise fakti talletamine oleks võimalik keskse lahenduse kaudu; 4) hindama e-teenuste ajutise piiramise rakendamise proportsionaalsust ning tagama, et piiranguid rakendatakse üksnes õigusliku aluse olemasolul ja ajutiselt kuni dokumendi vastuvõtmiseni; 5) tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele; 6) tegema koostööd volitatud töötlejaga keskse lahenduse arendamisel, liidestamisel ja toimimise tagamisel. § 10. Volitatud töötleja õigused ja kohustused (1) Volitatud töötleja on saatja. (2) Volitatud töötlejal on õigus: 1) korraldada riikliku postkasti tehnilist arendamist, haldust ja toimimist, sealhulgas planeerida ja ellu viia süsteemi arendus- ja hooldustöid ning määrata lahenduse tehnilised töökorralduslikud põhimõtted; 2) kehtestada saatjale tehnilised liidestamise nõuded, tööprotseduurid ja juhendid, mis on vajalikud keskse lahenduse töökindluse, turvalisuse ja eesmärgipärase toimimise tagamiseks; 3) nõuda saatjalt riikliku postkasti liidestumiseks vajalike tehniliste tingimuste täitmist ning peatada või piirata saatja ligipääsu kesksele lahendusele juhul, kui saatja tegevus ohustab süsteemi turvalisust, töökindlust või õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist; (2) Volitatud töötleja kohustub tagama: 1) riikliku postkasti töökindluse, turvalisuse ja jälgitavuse; 2) dokumentide kättetoimetamise fakti automaatne fikseerimine ning vastavate teadete edastamine dokumenti saatnud süsteemile; 3) tehnilist tuge asutuste liidestamise keskse lahendusega. 8 § 11. Andmeandja õigused ja kohustused (1) Andmeandjal on õigus saada liidestumiseks vajalikku teavet ja dokumentatsiooni. (2) Andmeandja kohustub tagama: 1) infosüsteemi tehnilise valmisoleku ametliku riikliku postkasti andmekogu lahendusega ühendumiseks ja teabevahetuseks lahenduse haldaja poolt kehtestatud standardite kohaselt; 2) võimekuse vastu võtma ja salvestama ametliku riikliku postkasti andmekogu süsteemi poolt edastatud andmed teadete ja dokumentide kohta ; 3) piirama adressaadi juurdepääsu saatja e-teenustele käesoleva määruse § X sätestatud korras juhul, kui isik ei ole talle saadetud kätte toimetatavat dokumenti määratud tähtaja jooksul vastu võtnud, kuni kätte toimetatava dokumendi vastuvõtmiseni. 4) tehnilise võimekuse punktis 3 sätestatud piiramiseks; 5) tagama andmekaitse tingimustes andma infot, milliseid andmeid töödeldakse. (3) Kui andmeandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, on vastutaval töötlejal õigus keelata juurdepääs infosüsteemile. 3. peatükk Andmekogu pidamine § 12. Ametlik riikliku postkasti andmekogu haldamise põhimõtted (1) Riikliku postkasti andmekogu haldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) andmeid kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse ainult andmekogu eesmärkide saavutamiseks; 2) saatja poolt edastatud dokumentidele ja teadetele tagatakse andmete tervikliku ja muutmatus; 3) riikliku postkasti andmekogu haldamisel kohaldatakse turvalisuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. § 13. Andmekogu andmestike pidamise viis Andmekogu andmestikke peetakse ühetasandilise elektroonilise andmestikena. § 14. Andmekogu andmestike turvaklass ja turbeaste Nõusoleku andmekogu turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H). 4. peatükk Riikliku postkasti andmekogu kasutamine § 15. Nõuded andmeandjale (1) Saatja süsteem peab tagama tehnilise vastavuse liidestusnõuetele. (2) Andmeandja peab tagama, et dokumentide edastamisel ja vastuvõtmisel: 1) andmete turvalisuse; 2) dokumentide kättetoimetamise tõendatavuse; 3) dokumendi kättetoimetamise fakti fikseerimise 9 4) tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele. (3) Andmeandja infosüsteem peab toetama keskse lahenduse funktsionaalsusi. § 16. Teadete edastamise lahenduse kasutamine /Sätted lisatakse enne VV-sse esitamist./ § 17. Kättetoimetamislahenduse kasutamine (1) Riikliku postkasti kättetoimetamislahenduse kaudu toimetatakse saatja poolt kätte dokumente adressaadile ja adressaat saab võtta vastu dokumente vastavalt õigusaktides kehtivale korrale. (2) Kui adressaat ei ole kättetoimetamislahenduses kätte toimetatavat dokumenti seaduses sätestatud vastuvõtmise tähtaja jooksul vastu võtnud, piiratakse kuni dokumendi kättetoimetamiseni ajutiselt tema juurdepääsu seaduses sätestatud infosüsteemidele ja andmekogudele. Peale dokumendi vastuvõtmist avanevad teenused koheselt. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär 10  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 4 Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi DORIS põhimäärus Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4313 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Infosüsteemi asutamine, nimetus ja eesmärk (1) Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega „Dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS“ (edaspidi infosüsteem). (2) Infosüsteemi eesmärk on tagada dokumentide ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku sektori asutustes, toetada asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust ning dokumentide avalikustamist ja läbipaistvust. § 2. Infosüsteemi vastutavad ja volitatud töötlejad (1) Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Riigi Tugiteenuste Keskus ja infosüsteemi kasutavad asutused. (2) Infosüsteemi volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus § 3. Vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded (1) Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanded: 1) vastutab infosüsteemi pidamise eest vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ja kavandab selle arendamist; 2) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise, arhiveerimise ja hävitamise; 3) tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ja kehtestab vajadusel infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise täpsema korra; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete eest; 5) vastutab infosüsteemi toimingute õiguspärasuse eest; 6) korraldab elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste infosüsteemidega; 11 7) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning volitatud töötleja sellekohase teavitamise; 8) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. (2) Asutuse ülesanded: 1) tagab oma vastutusvaldkonnas andmete kogumise, haldamise, säilitamise, arhiveerimise ja hävitamise; 2) tagab oma vastutusvaldkonnas andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ja kehtestab vajadusel infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise täpsema korra; 3) vastutab oma vastutusvaldkonnas isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete eest; 4) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. (3) Volitatud töötleja ülesanded: 1) haldab, majutab ja arendab infosüsteemi vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse juhistele ja õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) tagab infosüsteemi turvanõuete täitmise, tehnilise toimimise ja juurdepääsu infosüsteemile; 3) töötleb andmeid kooskõlas õigusaktidega määruses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) tagab vastutavale töötlejale infosüsteemi andmete nõuetekohase väljastamise; 5) täidab Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt pandud kohustusi ja antud juhiseid. § 4. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi andmete kaitse hõlmab järgmist: 1) käideldavus ehk andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest (K); 2) terviklus ehk andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest (T); 3) konfidentsiaalsus ehk andmete kaitse volitamata töötlemise eest (S). (2) Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Infosüsteemi turvaklass on K2T2S2. Infosüsteemi turbeaste on C2I2A2. 2. peatükk Infosüsteemi andmete koosseis § 5. Infosüsteemi kantavad andmed Infosüsteemis töödeldavad andmed jäävad seaduses sätestatud andmekategooriate piiridesse. Iga infosüsteemi kasutav asutus täpsustab enne infosüsteemi kasutuselevõtmist, milliseid andmeid ta infosüsteemis töötlema hakkab ning põhimäärust täiendatakse vastavalt sellele. 12  3. peatükk Andmete töötlemine ja logimine § 6. Andmevahetus (1) Andmeid esitatakse infosüsteemi elektrooniliselt e-posti, infosüsteemide vahelise liidestuse või veebiportaali vahendusel või paberkandjal. (2) Andmevahetus teiste infosüsteemidega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. § 7. Infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine (1) Infosüsteemis loodud andmete õigsuse eest vastutab andmed loonud kaasvastutav töötleja. (2) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (3) Kaasvastutaval töötlejal on õigus esitada andmete esitajale ja kolmandatele isikutele järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete terviklikkuses ja õigsuses. (4) Kui andmete esitaja, kaasvastutav töötleja või volitatud töötleja tuvastab infosüsteemis ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab kaasvastutav töötleja viivitama andmete parandamise, lisades võimaluse korral infosüsteemi kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. § 8. Andmete logimine ja logide säilitamine (1) Volitatud töötleja logib andmete töötlemise sisu, andmete töötleja ja töötlemise aja. (2) Logiandmeid säilitatakse viis aastat. 4. peatükk Andmete säilitamine ja juurdepääs andmetele § 9. Infosüsteemi kantavate andmete säilitamine Infosüsteemi kantavate andmete säilitustähtajad jäävad seaduses sätestatud piiridesse, so andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat, v.a. dokumendid, millele arhiiviseaduse § 6 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel on kehtestatud alatine säilitustähtaeg. Kuivõrd iga infosüsteemi kasutav asutus täpsustab enne infosüsteemi kasutuselevõtmist, milliseid andmeid ta infosüsteemis töötlema hakkab, siis täpsustatakse selle raames ka andmete säilitustähtajad ning põhimäärust täiendatakse vastavalt sellele. § 10. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele on kaasvastutavate töötlejate ametnikel ja töötajatel neile teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses. 13 (2) Juurdepääs infosüsteemile on volitatud töötlejate töötajatel neile tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning infosüsteemi arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (3) Infosüsteemi andmete väljastamine toimub kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega ning käesoleva määruse nõuetega. 5. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 11. Järelevalve tegemine Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 12. Infosüsteemi rahastamine Infosüsteemi pidamist rahastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. § 13. Infosüsteemi lõpetamine Infosüsteemi lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus. Infosüsteemi tegevus lõpetatakse kooskõlas avaliku teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud nõuetega. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär 14  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Väljatöötamise kavatsuste kooskõlastustabelid Väljatöötamise kavatsus nr 1 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Andmekogude asutamise ja pidamisega ning andmekirjelduste avaldamisega seotud nõuete ajakohastamiseks ja andmete teabevärava reguleerimiseks Asutus Kommentaar Seisukoht Eesti Advokatuur Eesti Advokatuuri Intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon – Teadmiseks võetud. tutvunud „Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Andmekogude asutamise ja pidamisega ning andmekirjelduste avaldamisega seotud nõuete ajakohastamiseks ja andmete teabevärava reguleerimiseks“ (VTK) – peab AvTS muutmise algatust igati hädavajalikuks nii e-riigi toimimise seisukohalt kui ka (isiku)andmete kaitse vaates. Asjakohane on põhimõistete definitsioonide väljatöötamine. Soovitame Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. VTK-s defineeritud mõistete toomise seaduse eelnõusse. Lisaks VTK-s Põhimõistete ühtne kasutus on vajalik, kuid välja toodud mõistete võimalikele legaaldefinitsioonidele on mõistlik kõiki VTK-s kirjeldatud mõisteid ei ole kaaluda ka andmete rist- ja taaskasutamise legaaldefinitsioonide välja otstarbekas tuua legaaldefinitsioonidena töötamist. VTK rõhutab, et andmete rist- ja taaskasutatavus on peamine seaduse tasandile. Eelnõus on mõistlik eeldus väärtuse loomiseks nii avalikus kui erasektoris. Nende mõistete piirduda rist- ja taaskasutuse defineerimisega, selge defineerimine seaduse tasandil aitaks vältida õiguslikku samuti väärib defineerimist andmekirjeldus ebaselgust, mida VTK ka sissejuhatuses mainib. kui keskne mõiste. Ülejäänud mõistete sisu 1  saab avada seletuskirjas, rakendusjuhistes või alamaktides, et vältida ülereguleerimist ja liigset jäikust kiiresti arenevas valdkonnas. VTK-s on välja toodud arvukalt muudatuste alternatiive. VTK Teadmiseks võetud. staadiumis on mõistlik kaaluda erinevaid alternatiive, kuid samas raskendab see ühtse seisukoha kujundamist ning eelnõu normatiivteksti VTK tagasiside alusel on kõige laiemalt välja töötamist. toetatud neljandat alternatiivi, mille alusel jätkatakse ka eelnõu välja töötamist. Alternatiivide hulgast valiku tegemisel tuleks lähtuda järgmistest Nõustume põhimõttega, et edasises eelnõu põhimõtetest: väljatöötamises tuleb liikuda selgelt selle (i) Ühetaolisus soodustab reformi elluviimist ja hilisemat toimimist. eelistatud lahenduse suunas ning tagada Lubatud peaksid olema ainult väga põhjendatud erandid. võimalikult ühetaoline regulatsioon, lubades (ii) Isikuandmete kaitse seisukohalt ei tohiks kaitsemeetmed vähendada erandeid üksnes põhjendatud juhtudel. Samuti kehtivat kaitsetaset ega andmesubjektide õigusi. peame vältimatuks, et muudatused ei vähenda isikuandmete kaitse taset ega andmesubjekti Lisaks rõhutame vajadust lahendada õigusaktides sisalduvate õigusi. Toetame põhimõtet, et õigusaktides andmekoosseisude ja tehniliste andmekirjelduste lahknevuse probleem, kirjeldatud andmekoosseisud ja tehnilised tagades nende semantilise ühtsuse ja masinloetavuse, mis on kriitiline andmekirjeldused peavad olema semantiliselt eeldus nii andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamiseks kui ka ühtsed ja masinloetavad. Andmete rist- ja tehisintellektil põhinevate teenuste arendamiseks taaskasutuse puhul peame siiski sobivamaks mitte üldise legaaldefinitsiooni loomist, vaid Ettepanek nende sisustamist konkreetsete normide Sõnastada andmete rist- ja taaskasutuse legaaldefinitsioon. kaudu, määratledes selgelt lubatud kasutusjuhud, tingimused ja piirangud. Andmete rist- ja taaskasutamise põhimõtted Rist- ja taaskasutamise põhimõtete osas VTK käsitlus hõlmab andmete rist- ja taaskasutamise osas järgmist: oleme nõus, et nimetatud muudatused on (i) põhimõtteid, pikemas perspektiivis vajalikud. See tähendab (ii) eesmärgi selgitust, aga põhjalikumat AvTS ümber töötamist ja (iii) seost avaandmete ja teabeväravaga, laiemat kaasamist kui on praeguse VTK (iv) seost andmekirjelduste ja koosvõimega, skoobis. Laiem andmeõiguse ülevaatus ja (v) takistuste analüüsi, 2 (vi) arengusuundi ja poliitikaeesmärke. ajakohastamine toimub (ressursside VTK ei sõnasta rist- ja taaskasutuse õiguslikke põhimõtteid normatiivse eraldamisel) 2027. aastal. printsiipide loeteluna. Kuigi kehtivas õiguses leidub rist- ja taaskasutust võimaldavaid üksikregulatsioone (nt avaandmete, põhiandmete ja ATV osas nõustume, et selle roll ja õiguslik andmete ühekordse küsimise põhimõtte kontekstis), puudub terviklik, alus tuleb eelnõus selgelt välja tuua. ATV peab selgesõnaline ja süstematiseeritud õiguslik raamistik, mis reguleeriks olema Eesti keskne andmete kontaktpunkt, andmete rist- ja taaskasutust ühtsete põhimõtete ja piirangutega. Peame mille kaudu on kättesaadavad nii avaandmed, vajalikuks AvTS-s sätestada eraldi rist- ja taaskasutuse printsiipide andmekirjeldused kui ka ülevaade avaliku loetelu ning metoodika. Andmete rist- ja taaskasutamise põhimõtted sektori andmekogudest, nende haldajatest, peavad andmesubjektidele, teistele õigustatud isikutele ja kohustatud õiguslikust alusest ja seostest teiste isikutele andma selge ülevaate ja piirid andmete rist- ja süsteemidega. Selleks tuleb õiguslikult selgelt taaskasutamiseks andmete töötlemisel esialgsest eesmärgist erineval määratleda, et ATV on riigiportaali komponent eesmärgil. või selle juurde kuuluv süsteem, täpsustada avaldamise ulatus ning sätestada Andmete teabevärav (ATV) andmekirjelduste avaldamise kohustus ka VTK-s jääb ebaselgeks ATV õigusliku alusega seotud küsimused ning juhul, kui andmed ise on roll rist- ja taaskasutuses. Lisaks eeltoodule tuleb VTK alusel juurdepääsupiiranguga. väljatöötatavas eelnõus mh selgitada avalikustamise põhimõtteid ja ulatust. Ettepanek VTK alusel loodavas eelnõus on vaja täpsustada andmete rist- ja taaskasutuse õiguslikku alust ja põhimõtteid. Järelevalve- ja sanktsioonimeetmete tõhustamise vajadus Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Reformi läbiviimise edukuse ja hilisema toimimise seisukohalt tuleb Nõustume, et reformi edukaks rakendamiseks täpsustada järelevalve ja sanktsioonimeetmed. Kuigi järelevalve- ja tuleb tugevdada järelevalvet ja tagada nõuete vastutusmehhanismid on formaalselt olemas, ei ole nende rakendamine parem tegelik täitmine. praktikas olnud piisav. VTK tunnistab, et praegused protsessid (nt RIHA kooskõlastus) ei toimi praktikas järjepidevalt – dokumentatsioon Samas oli VTK loomisel läbiviidud analüüsi esitatakse sageli hilinemisega või jäetakse üldse esitamata. tulemuseks, et vastavaid meetmeid ei ole vajalik ega mõistlik seada õigusaktides, Ettepanek peamiseks mõjuriks on piisava ressursi 3 (i) Töötada välja tõhusamad järelevalveprotsessid; olemasolu praegu RIHA kooskõlastamist (ii) Töötada välja tõhusad ja proportsionaalsed sanktsioonid. teostavates asutustes (RIA, AKI, MaRu, STAT, RA). Kokkuvõttes peab Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT- Eesti digiriigi vaatest on otstarbekas õiguse komisjon VTK algatust tervitatavaks ning toetab selle eesmärke. kujundada järelevalve eelkõige riskipõhiseks ja Samas on edasise õigusloome õnnestumiseks määrava tähtsusega, et andmepõhiseks. See tähendab, et ATV ja eelnõus tagataks piisav õiguslik selgus ja süsteemsus, eeskätt mõistete sellega seotud protsessid peavad võimaldama tasandil, andmete rist- ja taaskasutuse põhimõtete normatiivsel automaatset seiret selle üle, kas sõnastamisel, andmete teabevärava selgel õiguslikul raamistikul ning andmekirjeldused on esitatud, ajakohased, toimival järelevalve- ja vastutusmehhanismil. masinloetavad ja kooskõlas õigusliku alusega. Järelevalve peab keskenduma eelkõige sisulistele rikkumistele, mis kahjustavad koosvõimet, läbipaistvust või õiguspärast andmetöötlust, mitte formaalsetele pisivigadele. Uue mudeli toimimine eeldab riskipõhiste seiremeetodite väljatöötamist ning piisavat rakenduslikku tuge. Sanktsioonide osas soovime AVTSi lisada proportsionaalse astmelise lähenemise: esmalt tuleks kasutada ettekirjutust, tähtaja andmist, korduva rikkumise korral kõrgendatud järelevalvet ning vajadusel rikkumise avalikustamist või piiranguid uute arenduste kooskõlastamisel. Rahalisi või muid rangemaid sanktsioone tuleks kaaluda üksnes korduva, olulise või teadliku rikkumise puhul. Eesti õigusruumis töötab paremini mudel, kus vastutus on selgelt seotud konkreetse kohustuse rikkumisega ja kus enne sanktsiooni rakendamist on asutusele antud võimalus puudus kõrvaldada. See aitab vältida olukorda, 4  kus mittetoimiv käsitööpõhine protsess asendatakse üksnes uue formaalse sanktsioonimehhanismiga. Andmekaitse Andmekaitse Inspektsioon toetab VTK eesmärki korrastada riigi Teadmiseks võetud. Inspektsioon andmekorralduse raamistikku, parandada andmekirjelduste kvaliteeti ning anda andmete teabeväravale (ATV) selge õiguslik roll. Samas peame tähtsaks, et plaanitava reformiga ei langeks isikuandmete kaitse tase ning andmekogude õiguslik ja tehniline vastavus oleks kontrollitav ka pärast RIHA kooskõlastusprotsessi kaotamist. Andmekorraldusliku raamistiku korrastamiseks on VTK-s esitatud neli Teadmiseks võetud. Neljanda alternatiivi alternatiivi. Kõik alternatiivid näevad ette tänase RIHA alusel säilib andmekogude registreerimise kooskõlastamise kui ebaefektiivse, käsitööpõhise ja dubleeriva protsessi kohustus, kuid see viiakse üle ühte kesksesse täieliku kaotamise, millega võib nõustuda, kuna praktikas keskkonda ehk ATV-sse koos kooskõlastusprotsess oma eesmärki kas üldse ei täida või täidab üksnes automatiseeritava kontrolli ja ATV haldaja osaliselt. õigusega nõuda puuduste kõrvaldamist enne kasutuselevõttu. Samas kaob kooskõlastusprotsessi kaotamisega ka preventiivne Seaduse või andmekogu põhimääruse kontroll, mis omakorda tähendab, et kaob võimalus ennetavalt kooskõlastamise ja kehtestamise või muutmise tuvastada õigusvastaseid andmekoosseise ja liiasusega isikuandmete protsess ning andmekogu registreerimine kogumist. Eriti puudutab see I alternatiivi, mis näeb lisaks jäävad tegevustena mõlemad alles kuid kooskõlastusprotsessi kehtetuks tunnistamisele ette ka andmekogu lahutatakse tehnilise süsteemi (eelnõude registreerimise kohustuse kaotamise ning mõlema protsessi asendamist infosüsteem vs ATV) mõttes ja protsessidena. ATV põhise nn järelseirega, mida on VTK-s kirjeldatud kui Küll on eelnõu raames võimalik kaaluda valdkondade põhist post-hoc nõuetelevastavuse seiret. Seega saavad võimalust, et andmekogu registreerimise asutused andmekogusid arendada ilma kooskõlastusahelat läbimata ja lõplik kinnitamine on seotud kinnitatud kogu kontroll hakkab toimuma tagantjärele ehk rikkumised avastatakse põhimääruse olemasolu ja andmekirjelduse alles pärast kahju toimumist. ning andmekoosseisu kooskõlaga. Nii on võimalik vähendada käsitööd, dubleerimist ja Alternatiivi puuduseks saab kindlasti pidada ka seda, et nii menetluskoormust, säilitades samal ajal kooskõlastusprotsessi kui ka registreerimise kohustuse lõpetamine jätab vajaliku ennetava kontrolli. Paralleelsete kohalike omavalitsuste andmekogud ilma ennetavast kontrollist, mis RIHA ja ATV süsteemide hoidmist me ei tähendab, et nende andmekogudega seotud rikkumised ilmnevad alles toeta. 5 järelkontrollis. Rõhutame, et kõigi VTK-s kirjeldatud Vaatamata puudustele RIHA kooskõlastus- ja toimimisprotsessis on variantide eelduseks on senisest tugevama (ja olnud sellisel registreerimise kohustusel siiski üks suur pluss – nimelt AKI vaatest kaasavama) andmekogu õigusakti on andmekogude loomine ja arendamine, nende kirjeldamine jms olnud kooskõlastusprotsessi olemasolu. Seega ei saa algusest peale kõigile ühetaoline. RIHA kooskõlastuse kohustus tõi kindlasti väita, et asutused saavad tulemusena endaga kaasa selged nõuded, mida andmekogude vastutavad töötlejad andmekogusid arendada ilma teadsid, millest kinni peeti ja mis sundisid protsesse läbi mõtlema. kooskõlastusahelat läbimata. Seeläbi oli tagatud andmekogude loomise teatav raamistatus ja jälgitavus. Välisdelegatsioonidega kohtumistel on avaldatud meie KOVidesse puutuvaid riske tuleb eraldi andmekogude registreerimise süsteemi üle imetlust ja see on kujunenud kaaluda (vt ka kommentaarid ELVLi teistele andmekaitseasutustele eeskujuks kui süsteem, mis tagab ühtsed seisukoha juures) reeglid ja keskse ülevaate ning aitab hoida andmetöötluse kontrolli all. Selles on nähtud kui usaldusväärsuse, sh riigi terviku usaldusväärsuse tagajat. Seetõttu on meie hinnangul oluline andmekogude registreerimise kohustuse säilitamine. Lisaks leiame, et ennetava kontrolli puudumine võib kaasa tuua ka andmekirjelduste kvaliteedi ja ajakohasuse jätkuva varieeruvuse, aga ka põhiandmete ebaühtlase määratlemise ja andmete topelt kogumise ohu, mida samuti hakatakse likvideerima alles järelseire raames. Siinjuures kordame juba varasemalt arutelude käigus öeldut, et proaktiivse kontrolli asendamine tagantjärele järelevalvega ei tähenda lihtsust ja efektiivsust. Ennetamine on alati odavam, kui tagajärgedega tegelemine. Järelkontroll on (inim)ressursimahukam ja sellest tulenevalt ka kulukam protsess. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 25 näeb ette vastutavale töötlejale lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete järgimise kohustuse. See tähendab, et mistahes andmetöötlusprotsesse luues on oluline arvestada andmekaitsepõhimõtetega võimalikult varajases staadiumis. Seegi viitab vajadusele ja kohustusele ennetada andmekaitse küsimusi. 6 Andmekaitsepõhimõtetega vastavusse viimine hilises staadiumis või puuduste tuvastamine järelkontrolli käigus ei tähenda kulusid mitte ainult järelevalveasutusele, vaid puuduste avastamisel ka andmekogu vastutavale töötlejale (süsteemi ümbertegemine). Kui aga seaduse väljatöötaja leiab, et järelkontroll on tõhusam, kuigi kulukam, ja see aitab kiirendada andmekogu loomist ning ollakse valmis sellesse investeerima, siis on selline valik ka arusaadav. Kindlasti ei pea me mõistlikuks II alternatiivis ette nähtud kahe paralleelselt eksisteeriva süsteemi (RIHA ja ATV) pidamist ning toetame andmekirjelduste, avaandmete ja n-ö andmekogude kataloogi ühtsesse keskkonda (ATV) üleviimist, mille vahendusel oleks võimalik saada ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende haldajatest, seotud õigusaktidest jm andmekogu pidamisega seotud üksikasjadest. Nõustume, et see tagab kogu vajaliku teabe kättesaamise ühest kohast, muutes andmevaldkonnast huvitatud isikute ja asutuste jaoks neile vajaliku teabe leidmise hõlpsamaks. III alternatiivi osas on VTK mõjude analüüsis märgitud, et pakutav lahendus kaotab osaliselt tegevused, mida on peetud lisaväärtuseta käsitööks, kuid säilitab Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) olulise kontrollmehhanismi, mis võimaldab tagantjärele toimuva seire kõrval ennetada andmekogude asutamisele ja pidamisele seatud õigusalaseid ja tehnilise koosvõime alaseid rikkumisi. Sama on selgitatud ka IV alternatiivi osas – siiski ei ole registreerimine tulevikus IV alternatiivi kohaselt enam seotud sellele täna eelneva, andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisega, vaid on andmekogu vastutava töötleja vaates sisuliselt automatiseeritav tegevus – viimast 7 selle mööndusega, et sarnaselt tänasele peab ATV haldaja (RIA) andmekogu registreerimise kinnitama, mis võimaldab (jällegi, sarnaselt tänasele) kontrollida ka tehnilise realisatsiooni kooskõla andmekogu dokumentatsiooni ja selle aluseks oleva õigusaktiga. Kokkuvõtvalt toetame alternatiivi, mis säilitab andmekogu, sh kohaliku omavalitsuse andmekogu registreerimise kohustuse koos ATV haldaja kontrolliga ehk õigusega tõkestada ennetavalt nõuetele mittevastava andmekogu kasutuselevõttu. Leiame, et post-hoc nõuetelevastavuse seire üksi ei ole piisav isikuandmete kaitse taseme hoidmiseks. Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et kõikide pakutud variantide probleem on laiem – need eeldavad väga head andmekaitsealast teadlikkust ja andmekaitsekultuuri kõrget taset avalikus sektoris. Kahjuks ütleb tänane kogemus, et andmekaitseteadlikkus avaliku sektori asutuste seas on ebaühtlane. Väga paljudes avaliku sektori asutustes ei ole jätkuvalt tähtsustatud andmekaitse ekspertide vajadust ja rolli, kuni sinnamaani, et nii mõneski neist ei ole tänini andmekaitsespetsialiste või on need ülesanded pandud teisejärgulisena mõne teise rolli juurde ehk siis andmekaitsealane kompetents on olemas vaid paberil. Ehkki selline kohustus kehtib juba pea kaheksa aastat, on see roll nii mõnelgi juhul alahinnatud ja -väärtustatud. See annab aga omakorda alust kahelda asutuste isikuandmete kaitse teadlikkuse küpsuses ja võimekuses tagada piisav isikuandmete kaitse tase andmekogudes. Mis ei tähenda, et vältimatult peaks säilitama eelkontrolli või seda veelgi karmistama. Oluline on hoopis mõista, kui oluline roll on ja saab olema süsteemsel ning tulemuslikul järelkontrollil, millesse investeerimisse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt. Järelevalvest Arvestatud Nõuetelevastavuse seire osas on VTK-s rõhutatud, et seire puhul ei ole Oleme nõus, et ükskõik millise tegemist haldusjärelevalvega, kuna asutused, kes täna on RIHA lahendusvariandi kõrval on tarvis tõsta 8 kooskõlastajad (v.a Andmekaitse Inspektsioon) ei saa võimalike andmekogude haldusjärelevalve taset, sh nii puudujääkide tuvastamisel reageerida haldusjärelevalve meetmetega, inimeressursi kui (ATV põhise) kuid võivad võimaliku rikkumise avastamisel sellest teavitada automatiseerimise mõttes. Andmekaitse Inspektsiooni, kes saab olukorrale seejärel juba oma AvTS-i 6. peatüki kohase järelevalvepädevuse raames reageerida. Samas rõhutame, et ka praegune olukord kus paljud andmekogud ei järgi neile seatud VTK koostajad on mõjude eelanalüüsis märkinud, et AKI kui teabe nõudeid, on tulnud ressursipuudusest nii AKIs avalikustamise ning andmekogude asutamise ja pidamise eest kui teistes andmekogudele nõudeid seadvates vastutava järelevalveasutuse jaoks tähendab IV alternatiiv sarnaselt I ja asutustes. Seega ei tulene praegusega III alternatiivile üleminekuvajadust tänaselt, n-ö reaktiivselt RIHA võrreldes oluliselt suurem ressursivajadus kooskõlastusprotsessilt proaktiivsemat panustamist nõudvale mitte käesoleva VTKga ette nähtud riskipõhisele seirele ja samuti tihedamat koostööd Justiits- ja muudatustest vaid tegemist on laiema ja Digiministeeriumiga, et AKI seisukohtadega oleks arvestatud juba süsteemsema, juba realiseerunud, andmekogu aluseks oleva õigusakti VV reglemendi järgses probleemiga. JDM on valmis mh ka AKI-le kooskõlastusmenetluses (kui tegemist on sellise õigusaktiga, mis VV piisava järelevalve tagamiseks ressursse reglemendi järgi kooskõlastamisele kuulub). AKI jaoks muutub ATV taotlema. lisaks kõigele muule ka tööriistaks, mille abil on võimalik haldusjärelevalvet läbi viia. Järelevalverolli muutumine ja seirepõhisele Rõhutame, et VTK ei sätesta AKI-le kohustust nõuetelevastavuse kontrollile üleminek võib endast aga kujutada TI lahenduste läbipaistvuse järelevalve osas. võimalikku lisakoormust, mis võib nõuda täiendavat tööjõudu. Kindlasti toovad muudatused kaasa Andmekaitse Inspektsiooni töökoormuse suurenemise nii nõuetelevastavuse seire näol, aga ka avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamist ning kättesaadavaks tegemist puudutava järelevalve osas. VTK-s on välja toodud, et RIHA-s on tänaseks 61% andmekoosseise puudu või aegunud. Isegi kui eeldada, et uute andmekogude puhul suudetakse riske hinnata ja isikuandmete töötlus läbi mõelda, siis ebaselgeks jääb, kuidas tagatakse juba olemasolevate andmekogude korrastatus. Viimase aasta jooksul ühiskonda raputanud skandaalid andmekogudega viitavad süsteemsetele probleemidele, mida ei ole kõrvaldatud teatud juhtudel ka siis, kui neile tähelepanu on juhitud. Mis tähendab, et kui ootus on süsteemsemale ja 9 jõulisemale järelkontrollile ka nende osas, on inspektsiooni koormuse kasv veelgi suurem. Lisaks näeb VTK ette AI lahenduste läbipaistvuse standardi järgimist ning avaliku nimekirja loomist. See aga tähendab, et Andmekaitse Inspektsioon peab hakkama hindama riskihinnanguid, mõju põhiõigustele ja dokumentatsiooni kvaliteeti, mis omakorda võtab menetluslikult palju ressursse. Siinjuures peame vajalikuks juhtida tähelepanu ka Andmekaitse Inspektsiooni vastandlikele rollidele, mis muudatustega kaasnevad. Nimelt tekib olukord, kus Andmekaitse Inspektsioon ühelt poolt peab hakkama järelevalvemenetluse raames kontrollima avaandmete, mille hulka loetakse ka isikuandmed, avalikustamist ja kättesaadavaks tegemist ning teisalt peab lahendama järelevalvemenetluse raames andmete avalikustamisega seotud vastuväiteid. Seega lisaks töökoormuse märgatavale suurenemisele tekib vajadus inspektsiooni töö laialdasemaks ümberkorraldamiseks ja strukturaalsete muudatuste tegemiseks. Selgelt kõrgem ootus inspektsiooni järelevalve võimekusele eeldab nii inimeste arvu suurendamist kui ka eraldi struktuuriüksuse loomist, et tagada sõltumatus ja vältida huvide konflikti. Kui hetkel teostavad teabenõuete täitmise, teabe avalikustamise ja asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe kaitsmise üle järelevalvet kaks ametnikku ning andmekogude pidamise üle üks ametnik, mis on tänast mahtu arvestades juba liiga vähe, siis ilmselgelt ei ole võimalik nende jõududega muudatustega kaasnevaid lisaülesandeid täita. See aga tähendab Andmekaitse Inspektsioonile vajadust luua täiendavaid töökohti, mis omakorda nõuab olemasolevate ressursside täiendamist arvestusega, et ühe töökoha kulu aastas on kokku 61 400 eurot, s.o tööjõukulu 56 400 eurot aastas (4 700 eurot 10 kuus) ja majanduskulu 5 000 eurot aastas (sh töökoha kulud, koolitused, tervise edendamine, prillikompensatsioonid jms). Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadega arvestamise osas andmekogu aluseks oleva õigusakti kooskõlastusmenetluses selgitame, et juba täna on Andmekaitse Inspektsiooni kaasatud eelnõu esimesse kooskõlastusringi arvamuse andjana. Seda küll mitte alati, mis on osutunud probleemiks ja vajab plaanitava reformi käigus kindlasti lahendamist. Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on oma eelnõude koostamise juhises selgitanud, et IKÜM-i kohaselt peab liikmesriik konsulteerima järelevalveasutusega (AKI), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis on seotud isikuandmete töötlemisega (vt IKÜM-i artikli 36 lõige 4). Tavaliselt on selle kohustuse täitmiseks AKI kaasatud eelnõu esimese kooskõlastusringil arvamuse küsimisega. IKÜM-i artikli 52 järgi tegutseb AKI IKÜM-iga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Seetõttu ei ole JDM-il võimalik kohustada AKI-t andma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks ning eelnõu koostaja peab ise eelnõu AKI-le kooskõlastamiseks edastama. Samuti näeb IKÜM artikli 58 lõige 3 punkt b ette Andmekaitse Inspektsiooni kui järelevalveasutuse õiguse esitada omal algatusel või taotluse alusel isikuandmete kaitsega seotud küsimustes arvamusi riigi parlamendile, liikmesriigi valitsusele või, kooskõlas liikmesriigi õigusega, muudele institutsioonidele ja asutustele ning samuti avalikkusele. 11 Seega on Andmekaitse Inspektsioonil juba täna õigus oma arvamuse esitamiseks, kuid puuduvad hoovad, mis sunniks andmekogu haldajaid Andmekaitse Inspektsiooni tehtud märkuste ja soovitustega arvestama ning puudusi kõrvaldama. Oma senisele praktikale tuginedes võib öelda, et märkused, mis ei ole seotud konkreetsete muudatustega, aga viitavad näiteks üldistele puudustele andmekogu regulatsioonis (liigselt lai volitusnorm, säilitustähtaegade küsimus vms), jäetakse pigem kõrvale märkusega, et hetkel on eesmärk muudatused ellu viia ja põhjalikuma korrastamise juurde tullakse tagasi kunagi hiljem. Inspektsioonil puudub ülevaade, kui paljudel juhtudel ka tegelikult hiljem selle juurde tagasi tullakse, kuid pigem on kahtlus, et seda juhtub väga harva. Seetõttu ei saa tänast arvamuse andmist pidada preventiivse kontrolli osaks, kui Andmekaitse Inspektsioonil puudub võimalus takistada nõuetele mittevastava andmekogu kasutusele võtmist. Ilmselt ei aita seda tühimikku täita ka tihedam koostöö JDM-iga. RIA kaasamine Teadmiseks võetud VTK-st nähtuvalt omab RIA tähtsust nii ATV pidamisel kui ka Oleme nõus, et andmekogudele nõudeid andmekogude registreerimisel. Arvestades mõlema asutuse rolli seoses seadvate asutuste omavaheline koostöö on andmekogudega, siis peame vajalikuks RIA kaasamist Andmekaitse igati kohane. Selline ühiselt läbi viidav audit Inspektsiooni poolt järelevalvemenetluste läbiviimisel, aga ka vastupidi või menetlus oleks ka asutustele vähem – RIA järelevalvemenetlustes võimalust Andmekaitse Inspektsiooni koormavam ning arusaadavam. kaasamiseks. Sellisele koostööle pole mingeid takistusi ka Ilmselt on sellist koostööd võimalik reguleerida koostööleppega, mis praegu ning see ei vaja meie hinnangul tähendab kohustust sõlmida ka isikuandmete töötlemise kokkulepe, seaduses sätestamist. kuna üldjuhul eeldab järelevalvemenetlus ka isikuandmete töötlemist. Andmekaitse Inspektsiooni arvates on mõistlik juba seadusega reguleerida võimalus kaasata järelevalvemenetluse raames vajadusel teine asutus ning reguleerida nendevaheline andmetöötlus. Sellisel juhul ei peaks kaks riigiasutust sõlmima omavahelisi koostöökokkuleppeid 12 ja vastutava-volitatud töötleja lepinguid. Küll aga peab vastav regulatsioon vastama IKÜM artiklis 28 märgitud tingimustele. Avaandmetega seotud probleemid Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et avaandmete, andmekirjelduste ja VTK 3. peatükis nähakse ette järelevalvepädevust ja -meetmeid isikuandmete omavaheline suhe vajab eelnõu puudutavad muudatused, millega täiendatakse AvTS §-e 45 ja 51. edasises väljatöötamises selgemat ja Muudatuse eesmärk on anda Andmekaitse Inspektsioonile praktilisemat avamist. VTK eesmärk on anda sõnaselge õigus teostada haldusjärelevalvet selle üle, kas teabevaldaja AKI-le sõnaselge järelevalvepädevus on oma avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamist puudutavad avaandmete osas, JDMi hinnangul ei ole ka kohustused täitnud. Samuti anda Andmekaitse Inspektsioonile õigus vastuolu olukorras, kus sama asutus teeb ettekirjutuse abil juhtida teabevaldaja tähelepanu asjaolule, et viimane järelevalvet avalikustamise riskide osas ning on jätnud avaandmed või andmekirjeldused avalikustamata või nõutud vastavalt tulemusele suunab asutusi kas oma vormingus kättesaadavaks tegemata. andmeid rohkem avalikustama või piirama. Muu hulgas on VTK-s selgitatud, et e-teenuseid, andmekogusid ja nende pidamist puudutavate nõuete kõrval ei saa aga unustada, et Andmekirjelduste kvaliteedi ja asjakohasuse igasugune avaliku võimu ülesandeid täites dokumenteeritud teave osas järelevalve teostamine on juba täna kujutab endast ka „avalikku teavet“. Avalik teave, millele ei ole seatud AvTS-i alusel Statistikaameti roll ning eelnõus juurdepääsupiiranguid, kvalifitseerub omakorda AvTS § 31 lg 1 ei ole seda ülesannet kavas AKI-le anda. tähenduses „avaandmeteks“. Kehtiv AvTS juba eristab ühelt poolt Lisaks on viidatud AvTS § 31 lõikele 4 ning § 29 lõigetele 5 ja 6, mis avaandmeid ning teiselt poolt nõuavad, et avaandmed peavad olema avalikkusele kättesaadavaks juurdepääsupiiranguga teavet, mida üldiseks tehtud Eesti teabevärava kaudu ning seda masinloetaval kujul, avatud kasutamiseks ei anta. VTK järgi tuleb ka vormingus ja koos neid puudutavate andmekirjeldustega. edaspidi lähtuda põhimõttest, et kui esineb alus juurdepääsupiiranguks või andmete Seega kuuluvad masinloetaval kujul avaandmetena avalikkusele üldiseks kasutamiseks andmine tooks kaasa kättesaadavaks tegemisele ATV kaudu ka isikuandmed, kui nende kaitstud teabe avalikuks tuleku ohu, siis andmete üldiseks kasutamiseks andmine ei kahjusta oluliselt vastavaid andmeid avaandmetena ei avaldata; isiku eraelu puutumatust. Selleks näeb AvTS ette, et enne teabe üldiseks avalikustada võib üksnes sellise osa teabest kasutamiseks andmist peab teabevaldaja esmalt hindama teabe üldisele või andmekirjelduse taseme, mis ei kahjusta kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust ning seejärel hindama, kaitstavat hüve. kas piiranguta isikuandmete üldiseks kasutamiseks andmine võib 13 kahjustada isiku eraelu puutumatust ja kui kahjustab, siis anda see Lähtuvalt VTK-le saadud tagasisidest on üldiseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta oluliselt isiku eraelu JDMi plaan eelnõus seada nõue: puutumatust.  Avaandmete kirjeldamiseks DCAT-AP standardi ulatuses (andmestik, Samas on Andmekaitse Inspektsioonile avaandmete seires antud andmeteenused, levitused) tagasisides juhitud tähelepanu sellele, et teabevaldajal on isikuandmete  Andmekogude kirjeldamiseks puhul keeruline eraelu riive mõju hinnata, kuna puudub kogumis andmestiku, andmeteenuste, levituste, ülevaade sellest, millist teavet on inimese kohta võimalik muudest andmesõnastiku ja ärisõnastiku allikatest saada. tasemel. Siinjuures tuleb tagasiside andjaga nõustuda. Kuna avaandmete puhul Seega oleks detailse ja tehnilise asutuse on üheks nõudeks, et need peavad olema ka masinloetavad, siis annab siseselt kasutatud andmeelementide kirjelduse see võimaluse erinevaid infokilde kokku segades saada inimese kohta avalikustamine asutustele vabatahtlik. kogumis sellist teavet, mis lõpuks võib riivata oluliselt tema eraelu puutumatust, kuid mida teabevaldaja ei oska algselt ette nähagi. Seega võib öelda, et isikuandmete piiranguta üldiseks kasutamiseks andmine on alati seotud eraelu puutumatuse riivega ning arvestades mosaiigiefekti võib piiranguta avaldamine lõpptulemuseks viia eraelu puutumatuse olulise riiveni. Avaandmetega seonduvast oleme kirjutanud ka oma 19.12.2025 antud arvamuses Euroopa Komisjoni avaldatud digiomnibusi lihtsustamispaketile. Arvamuse punktis 18, mis puudutab avaandmetega seotud muudatusi, oleme märkinud, et hetkel on avaandmete direktiivi erinevalt ülevõtmine toonud kaasa piiranguta andmete taaskasutamise piiride erinevad tõlgendused. Seetõttu on tervitatav avaandmete direktiivi ja andmehalduse määrus ühildamine, sh lähenemine, et isikuandmeid ei tohi anda avaandmetena taaskasutamiseks ilma kaitsemeetmeid rakendamata. Ühtlasi oleme leidnud, et avaandmete avaldamisel ja taaskasutamisel on oluline leida tasakaal avatud juurdepääsu ja isikuandmete kaitse vahel, seda eelkõige 14 juhul, kui avaandmed võivad sisaldada isikuandmeid. Seega peavad piiranguta andmete üldiseks kasutamiseks andmist puudutavad muudatused selgelt välja tooma, kuidas avaandmed ja isikuandmed omavahel suhestuvad, sh kehtestama teabe taaskasutamiseks andmisele konkreetsed nõuded (sh millal peaks seaduse alusel avalikustatava ja isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmist piirama täiendavate meetmetega ning millistega) ning andma teabevaldajale selged juhised üldisele kasutamisele piirangute kehtestamise vajaduse hindamiseks. Alternatiiv sellele on, et isikuandmed ei ole avaandmeteks. Tehisaru algoritmi läbipaistvust puudutavad muudatused Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. VTK-s on probleemina esile tõstetud, et avalikus sektoris puudub Nõustume, et tehisaru algoritmi läbipaistvust ajakohane ülevaade rakendatud tehisaru kasutusjuhtudest. Seetõttu on puudutavate sätete eesmärk peab olema lisaks tervitatavad muudatused, mis suurendavad avalikus sektoris avalikkuse teavitamisele ka järelevalve tehisintellekti kasutamisel läbipaistvust. Selleks kavandatakse toetamine. VTK eesmärk on luua avalikus kehtestada avalikule sektorile tehisaru algoritmi läbipaistvusega seotud sektoris ühtne, ajakohane ja standardiseeritud dokumenteerimise ja avalikustamise kohustus. ülevaade kavandatavatest, arendatavatest, VTK-s pakutud muudatustest nähtuvalt on sihtrühm küll muu hulgas hangitavatest ja kasutatavatest tehisarul järelevalveasutused, kuid ei nähtu lahendusi, kas ja mil viisil võiks põhinevatest lahendustest, kuna praegu on järelevalveasutustele järelevalve selgemaks ja tõhusamaks muutuda. kirjeldused killustunud, ebaühtlased ja ei Selles osas ei ole lahendusi välja pakutud ning seda ei aita mõista ka võimalda piisavat nähtavust ega kavandatav AvTS § 331 sätte sõnastus. Seetõttu palume kaaluda koordineerimist. kavandatava sätte muutmist selliselt, et järelevalveasutusel on õigus enne tehisintellekti kasutusele võtmist kavandatava AvTS § 331 lõikes 2 Täpsustame eelnõu edasises nimetatud dokumentidele ligi pääseda. Küsimus ei ole niivõrd volituse väljatöötamises, kuidas muutuvad AvTS § või pädevuse aluse loomises, kuna selle annab tehisintellekti käsitlev 331 lõikes 2 nimetatud dokumendid määrus järelevalveasutustele otse, vaid viisis, kuidas võiksid järelevalveasutusele kättesaadavaks ning kas dokumendid järelevalveasutusele kättesaadavad olla, et tagada vajalik on muudatused. Peame põhjendatuks, järelevalveasutustele selline mõju, nagu on VTK-s kirjeldatud. et järelevalveasutusel oleks oma seadusest või otsekohalduvast EL õigusest tulenevate Samuti juhime tähelepanu IKÜM-ist tulenevatele läbipaistvusnõuetele. ülesannete täitmiseks juurdepääs vajalikule Juhul kui avaliku sektori tehisintellekti rakendust kasutatakse dokumentatsioonile, kuid me ei pea vajalikuks 15 automatiseeritud otsuste tegemiseks, siis tuleb andmesubjektile esitada kujundada sellest üldist eelnevat kooskõlastus- teave IKÜM artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, või loa andmise mehhanismi kõigi sh profiilianalüüsi tegemise kohta. Lisaks tuleb, vähemalt nendel tehisarulahenduste kasutuselevõtule. Lahendus juhtudel, esitada sisuline teave ka kasutatava loogika kohta ning selle peab toetama järelevalvet, kuid vältima kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad ebaproportsionaalset halduskoormust. tagajärjed andmesubjekti jaoks. Seega tuleks meie hinnangul kaaluda kavandatavasse AvTS §-i 331 ka IKÜM-ist tuleneva teabe IKÜM-ist tulenevate läbipaistvusnõuete dokumenteerimise ja esitamise kohustuse lisamist (IKÜM artikkel 13 osas nõustume sisuliselt, et automatiseeritud lõige 2 punkt f, artikkel 14 lõige 2 punkt g, artikkel 15 lõige 1 punkt h), otsuste tegemisel tuleb järgida isikuandmete et seeläbi suurendada ka isikuandmete töötlemise läbipaistvust kaitse õigusest tulenevaid teavitamis- ja automatiseeritud otsuste tegemisel. läbipaistvuskohustusi. Samas ei pea me esialgu vajalikuks dubleerida AvTS-is Lisaks viidatakse VTK-s, et oma olemuselt võivad sätted sobida hästi ammendavalt neid kohustusi, mis tulenevad ka haldusmenetluse seaduse eelnõusse, mis käsitleb automaatotsuseid. juba otse IKÜM-ist. Pigem peame oluliseks, et Samuti on meile teadaolevalt loomisel tehisintellekti käsitleva määruse AvTS-i lahendus oleks nende nõuetega rakendamise seadus. Juhime tähelepanu sellele, et kui erinevad kooskõlas ning vajadusel täpsustame tehisintellekti juurutamist ja kasutamist puudutavad nõuded on seletuskirjas või normitehniliselt, et killustatuna erinevates seadustes, siis see ei pruugi luua asjaosalistes dokumenteerimise raamistik hõlmab ka sellist selgust ja võib raskendada kõikide täitmiseks kohustuslike nõuete teavet ulatuses, milles see on kohaldatava hoomamist. Seda eelkõige tehisintellekti rakendajate vaatest. õiguse järgi nõutav. Tehisintellekti käsitleva määruse artikli 71 kohaselt peavad suure Topeltandmete esitamise kohustuse osas riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad (avaliku sektori asutused, nõustume, et seda tuleb vältida. Kuna VTK ametid või organid) enne määruse lisas loetletud suure riskiga kohaselt on eesmärk saada keskne ülevaade tehisintellektisüsteemi kasutamist end registreerima ELi andmebaasis avaliku sektori tehisarul põhinevatest ning valima seal süsteemi, mida nad kavatsevad kasutusele võtta. lahendustest ning osa suure riskiga süsteemide Selleks on neil kohustus edastada EL andmebaasile teatavad andmed. puhul tulenevad registreerimis- ja teabe VTK kohaselt peaksid avaliku sektori tehisarul põhinevate lahenduste esitamise kohustused otse EL tehisintellekti pakkujad ja juurutajad samuti koostama enne süsteemi kavandamist, määrusest, tuleb eelnõu edasisel kujundamisel turule laskmist või kasutuselevõtmist algoritmi läbipaistvuse standardi lähtuda põhimõttest, et samu andmeid ei ning esitama JDM-ile. VTK-st ei nähtu, kas ja kuidas kavandatakse küsita asutustelt mitmekordselt. Võimalusel kahte andmete esitamise kohustust ühildada. Seega võivad AvTS-i tuleb luua lahendus, kus riigisisene nimekiri ja 16  kavandatavad tehisintellekti algoritmi läbipaistvuskohustuse dokumenteerimiskohustus on ühildatav EL muudatused tuua teatud avaliku sektori asutustele kaasa topelt andmete tasandi andmebaasi kohustustega või kasutab esitamise kohustuse, mis aga suurendab halduskoormust. Seejuures on juba esitatud andmeid taaskasutatavalt. tehisintellekti määrusest tulenevad nõuded otsekohalduvad ja avaliku sektori asutustele järgimiseks kohustuslikud. ELVL Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) käsitleb muudatusi, mis on Osaliselt nõustume. suunatud kõigile teabevaldajatele AvTS § 5 tähenduses. Seega hõlmab kavatsus lisaks riigiasutustele ka teisi avaliku sektori teabevaldajaid sh Õigusselguse huvides tuleb eelnõu sõnastuses kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV). Vaidlust ei peaks olema ka kasutada läbivamalt ja selgemalt teabevaldaja selle üle, et KOVid täidavad avalikke ülesandeid ja kuuluvad AvTS § 5 mõistet ega käsitleda teemat põhjendamatult tähenduses teabevaldajate hulka. Samas on praktikas (sh meedias ja üksnes riigi või riigiasutuste keskselt. asutuste vahel) esinenud ka vastupidiseid tõlgendusi. Seetõttu palume õigusselguse huvides tuua KOVid VTK-s sõnaselgelt esile või kasutada läbivalt mõistet „teabevaldaja“. Eelnevast tulenevalt palume viia kogu VTK terminikasutus vastavusse AvTS § 5 adressaatidega ning asendada tekstis läbivalt „riik/riigiasutused“ üldistavad viited mõistega „teabevaldaja“, v.a kohtades, kus reguleeritakse üksnes riigiasutusi. Õigusselguse huvides tuleks sõltumata valitud variandist keskenduda sõnastuses teabevaldajatele tervikuna, mitte käsitleda teemat üksnes riigi või riigiasutuste keskselt. Teabevaldajate hulka võivad kuuluda ka eraõiguslikud isikud. Kuigi eelnõu alguses on märgitud, et see hõlmab kõiki teabevaldajaid, ei nähtu see edasisest sõnastusest piisavalt selgelt. Andmete kasutamise õigus ja vajadus on kõigil andmeid esitavatel teabevaldajatel. Samuti peaks andmete ühekordse kogumise põhimõte Teadmiseks võetud. laienema kõigile teabevaldajatele, et vältida olukorda, kus osa neist peab andmeid ise koguma üksnes seetõttu, et neid ei ole võimalik saada Käesoleva VTK ja sellele järgneva eelnõu riigiasutuste andmekogudest, kuigi teenuste osutamine isikutele seda eesmärk ei ole muuta laiemalt andmeõigust eeldab. Selline olukord ei ole kooskõlas VTK eesmärgiga, milleks on vaid piirduda eelkõige andmekogude senise praktika ühtlustamine ja lihtsustamine registreerimise ja riigi andmete leitavuse tagamise vaatega. 17 Palume VTK-s ja edasises eelnõu koostamises käsitleda selgelt, kuidas 2027. aastal on kavas laiem andmeõiguse tagatakse ühekordse kogumise põhimõtte rakendamine teabevaldajate ülevaatus, mh saab selle käigus täpsustada üleselt ning kuidas on teabevaldajatel võimalik teenuste osutamiseks selgemalt: vajalikke andmeid taaskasutada. See on oluline nii halduskoormuse vähendamiseks kui ka avaliku teenuse toimimiseks, sh olukordades, kus  kuidas toetab uus raamistik andmete teenust osutab KOV või muu teabevaldaja, kuid andmed paiknevad riigi ühekordse küsimise põhimõtte andmekogus. rakendamist teabevaldajate üleselt;  ning milles on selle raamistiku piir, st Eriti oluline on see olukorras, kus vaja on taaskasutada isikuandmeid et andmete tegelik jagamine ja ning kerkib küsimus põhiõiguste riivest. Justiitsministeerium on kasutamine eeldab jätkuvalt vastavat 31.05.2024 kirjas nr 10-4/3644-3 Tartu Linnavalitsusele märkinud, et materiaalõiguslikku alust. “põhiõiguste riive puhul vajab seadusliku aluse nõude, riive intensiivsuse ulatuse ja kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse ühildamine täiendavat analüüsi ning seda lisaks eraelu puutumatusele ka muude põhiõiguste kontekstis. Analüüs võimaldaks teha kaalutletud õiguspoliitilisi valikuid. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond on valmis võtma sellise analüüsi väljatöötamise oma tulevastesse tööplaanidesse.” Kui see on vajalik, siis palume ministeeriumil nimetatud analüüs ja VTK-ga edasiminek omavahel siduda. Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) on aktiivseid KOVide Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. infosüsteeme 365. Nõustume, et standardlahenduste osakaalu Neist enamik on standardlahendused (ligikaudu 89,9%). See tähendab, arvestades vajab see teema eelnõu edasises et enamik omavalitsuste poolt registreeritud ja kasutatavatest väljatöötamises selgemat käsitlemist. Kui infosüsteemidest on teenusepakkujate poolt loodud. Samas puudub enamik kohalike omavalitsuste VTKs standardlahenduste käsitlus. Puudub nii standardlahenduse infosüsteemidest põhineb standardlahendustel, määratlus kui ka infosüsteemi teenuse pakkuja ja teenuse tarbija siis ei saa uus mudel lähtuda üksnes eeldusest, kohustuste määratlus. Kohustuste muutumise võimaluse tekkimine et iga infosüsteemi vastutav töötleja kujundab eeldab üksikasjalikumat mõju, sh rahalise, hindamist. ja haldab kõiki andmekirjeldusi, liidestusi ja Standardlahenduste käsitluse puudumine muudab ebaselgeks enamike nõuete täitmist täielikult iseseisvalt. 18  kohalike omavalitsuste kohustuste ja seeläbi ka vastutuse määra, mistõttu palume täiendada VTKd standardlahenduste käsitlusega. MKM / EVS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab Eesti Teadmiseks võetud. Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse tähelepanekud seoses EIS-s kooskõlastamisel oleva avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega (EIS-i toimik JDM/26-0172). Kommentaarid puudutavad kahte standardiviidet väljatöötamiskavatsuse dokumendi allmärkustes. Allmärkuse 11 (lk 3) puhul soovime juhtida tähelepanu, et standard ISO/IEC 2382-17 on kehtetu ja asendatud standardiga ISO/IEC 2382. Allmärkuse 13 (lk 3) puhul viidatakse standardile ISO 8000-2:2002. Kuna seda standardit ei ole 2002. a dateeringuga teada, siis ilmselt on mõeldud standardit ISO 8000-2:2022. ITL VTK üldised eesmärgid Teadmiseks võetud. Toetame VTK eesmärki kehtestada andmekogude asutamisele ja pidamisele mõistlikud nõuded ja protsessid, mille abil oleks tagatud neis toimuva andmetöötluse nõuetekohasus ning tagada kõigis sektorites tegutsevate osapoolte jaoks täpne ja ajakohane ülevaade riigi käsutuses olevatest andmetest. Eesti IKT ettevõtete esindajana on meie jaoks olulised muudatused, millest saavad kasu andmete taas- ja ristkasutusest huvitatud isikud, kes soovivad avaandmeid kasutada ärilisel või mitteärilisel eesmärgil (nt vastavalt ettevõtluseks või teadustööks), mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille jaoks see teave avalikke ülesandeid täites saadi või 19 loodi. Toetame muudatusi, mis vähendavad ettevõtjate koormust ja kulusid andmete leidmisel ning kasutamisel. RIHA roll riigi infosüsteemis Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. VTK-s sisalduv hetkeolukorra kirjeldus räägib sellest, et andmekogude Nõustume, et VTK-s kirjeldatud probleemid ei asutamisel ja muutmisel on praktikas riigi infosüsteemi halduse tulene üksnes regulatsiooni puudulikkusest, infosüsteemiga (RIHA) (sh kooskõlastamisega) mitmeid väljakutseid ja vaid olulisel määral ka selle ebaühtlasest probleeme. Seejuures asi ei paista olevat, et seaduses oleks midagi rakendamisest. Samas ei tähenda see, et puudu, vaid, et praktikas lihtsalt ei järgita reegleid. Seega, probleem lahendus saaks piirduda ainult olemasoleva paistab seisnevat eelkõige olemasoleva regulatsiooni rakendamise korra jõustamisega. Meie hinnangul on puudulikkuses. Sellisel juhul tuleks kaaluda, kas lahendus peaks probleem nii tänase mudeli praktilises keskenduma regulatsiooni muutmisele või pigem selle rakendamise toimimises kui ka selles, et RIHA-põhine tõhustamisele. kooskõlastus- ja registreerimisloogika ei vasta enam piisavalt hästi riigi andmehalduse Samuti jääb mulje, et rõhk on andmekogude asutamisel samas, kui riigi laiematele vajadustele. infosüsteemi (RIS) vaatest uute kriitiliste andmekogude loomisega praktikas ei tegeleta (või tegeletakse väga harva) ning küsimus on Eelnõu eesmärk ei ole käsitleda RIHA-t pigem selles, kuidas kajastada RIHA-s muutusi loogilises kitsalt „kasutu kooskõlastusena” ega andmemudelis. See ongi päris keeruline ja kindlasti vastutavale vähendada selle ajaloolist rolli riigi töötlejale töömahukas töö. infosüsteemi ülevaate tagamisel. Nõustume, et RIHA on täitnud olulist funktsiooni keskse RIHA rolli riigi infosüsteemi (RIS) osana ei tohiks aga vaadelda kitsalt nähtavuse loomisel ning kodanike õiguste kui kasutut kooskõlastust vaid see on üks keskseid süsteeme, mille kaitset toetava kontrollimehhanismina. Samas eesmärk on tagada tegelik ülevaade andmekogudest, nendes olevatest näitab senine praktika, et tänane mudel on andmetest ning kooskõlastamise kaudu (RIA, AKI, Statistikaamet) muutunud liialt käsitööpõhiseks, raskesti tagada ka kodanike õiguste kaitse. ajakohastatavaks ning ei taga piisavalt hästi ajakohast ülevaadet andmekogudes Seega, RIHA-st kergekäelist loobumist ei saa esmapilgul põhjendatuks toimuvatest muudatustest. pidada. ITL-i liikmete eksperdid, kes on ka ise olnud RIHA kooskõlastajad (nii RIA kui AKI poolel), avaldasid arvamust, et mured Seetõttu ei lähtu me RIHA-st „loobumise” kooskõlastamisel vähemalt mõni aasta tagasi polnud nii suured, kui eesmärgist, vaid selle funktsioonide VTK-st võib järeldada. ümberkujundamisest. Meie eesmärk on viia andmekogude registreerimine, 20  andmekirjeldused ja keskne ülevaade ühte VTK jätab ebaselgeks, kas kavandatavad muudatused teenivad ikkagi ATV-põhisesse lahendusse, lõpetades senise eelkõige RIHA protsessi parendamist või laiemat riikliku andmehalduse eraldiseisva käsitööpõhise ümberkorraldust. Kui viimast, siis pole päris selge, millist selle kooskõlastusprotsessi. probleemi soovitakse lahendada. Pidevalt uute (ja kriitiliste) andmekogude loomise probleem ei ole tänases RIS-is enam kesksel kohal ning seega tasub küsida ka, et kas poleks mõistlik eristada andmekogude asutamise regulatsiooni selle muutmisest ning viimase osas ette näha lihtsustatud menetlemise korda. Andmehalduse küsimused Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et andmehalduse korraldamisel Oleme seda meelt, et käsitöö aeg ongi läbi ja tuleks vaadata lahenduste tuleb liikuda käsitöölt võimalikult suure poole, mis oleksid automaatsed. Selleks, et oleks olemas automaatselt automatiseerituse suunas. Ka eelnõu eesmärk loodud, avalik ja masinloetav meta-andmete kirjeldus, mille loob ei ole luua uut käsitsi täidetavat tarkvara ise (koos muudatuste logiga), on vaja eraldi töövahendit ning kirjelduskoormust, vaid kujundada lahendus, vastavat standardit. kus andmekirjeldused, nende ajakohasus ja muudatuste jälgitavus oleksid võimalikult VTK-s kirjeldatud lahendus, mis sunnib andmekirjeldusi looma, on suures ulatuses toetatud standardite, liidestuste küsitav, sest see on ühtpidi väga koormav, kuid kipub irduma sellest ja andmehaldustarkvara kaudu. Just seetõttu loogikast, et töödeldavad (isiku)andmed on osa asutuse äriprotsessist näeme ATV edasiarendust ja masinloetavate ning salvestatakse selle käigus. Lisaks, kui küsimus on kirjelduste kasutuselevõttu eelkõige tehnilise andmekvaliteedis, siis sel on ka mõju kodanikele ja ettevõtetele, sest võimestajana, mitte eesmärgina omaette. andmekvaliteedi tagamise viisiks on ka see, et toimub põhjalikum kontroll, suurem andmete õigsuse kinnitamine jmt. Samas ei nõustu me täielikult väitega, et andmekirjelduste loomise nõue oleks tervikuna küsitav. Eelnõu eesmärk ei ole lahutada andmekirjeldusi asutuse äriprotsessidest, vaid vastupidi siduda need senisest paremini andmete tegeliku tekkeloogika, andmekasutuse ja andmehaldusega. Nõustume, et kui kirjeldused luuakse äriprotsessist eraldiseisva formaalse 21  kohustusena, tekibki risk, et need muutuvad koormavaks ega peegelda tegelikku andmetöötlust. Seetõttu tuleb uus mudel kujundada nii, et kirjeldused oleksid võimalikult suurel määral seotud olemasolevate protsesside, süsteemide ja andmemudelitega ning tekiksid seal, kus andmeid päriselt hallatakse. Andmekvaliteedi osas ... Tehisintellekti (TI) teemad Osaliselt nõustume. Eelnõu eesmärk ei ole väita, et tehisintellekti tehniline arendamine VTK osades „Kvaliteetsete andmekirjelduste avalikustamise seos eeldaks keskse metaandmete kataloogi või riiklike eesmärkidega“, „Mõju majandusele“ ning „Mõju teadus- ja ATV olemasolu. Nõustume, et andmete arendustegevusele“ luuakse loob mitmeid seoseid TI arendusega. kvaliteet sõltub eelkõige protsessidest, õiguslikust raamistikust ja teenusejuhtimisest, Näiteks seostatakse tehisintellekti (TI) arendamine masinloetavate mitte üksnes andmekirjeldustest. Samas andmekirjelduste või ATV lahenduse olemasoluga. Enamik masinõppe peame põhjendatuks seostada kvaliteetsed, projekte maailmas algavad ilma riikliku meta-andmete kataloogita ning võrreldavad ja leitavad andmekirjeldused riigi tehnilises mõttes ei ole TI arendamise eelduseks keskne meta-andmete võimega rakendada andmepõhiseid teenuseid süsteem või konkreetne andmete teabevärava (ATV) lahendus. ja TI lahendusi süsteemsemalt, läbipaistvamalt ja vastutustundlikumalt. Miks on VTK-s selline seos loodud vajab täiendavat põhjendamist ja täpsustamist. TI lahendused eeldavad kvaliteetseid ja mõistetavaid andmeid, kuid andmete kvaliteet ei sünni meta-andmete kataloogist. Kuna andmed tekivad avalike ülesannete täitmise käigus toimuvates äriprotsessides, sõltub nende kvaliteet ja koosseis eelkõige protsesside ülesehitusest, õiguslikust raamistikust ning teenusejuhtimise tasemest. Andmekirjelduste korrastamine võib toetada andmete läbipaistvust, 22  leitavust ja ristkasutust, kuid ei saa asendada sisulist protsesside kvaliteeti. Kokkuvõttes ei määra masinloetavate andmekirjelduste olemasolu seda, kas TI-d on võimalik arendada või mitte, vaid seda, kui süsteemselt ja läbipaistvalt saab seda riigi tasandil rakendada. Struktureeritud ja võrreldavad andmekirjeldused toetavad riigiülest andmehaldust ning vastutustundlikku TI kasutamist. Küsimus ei ole seega TI tehnilises võimalikkuses, vaid riigi võimes oma andmeid terviklikult ja järjepidevalt hallata. Seepärast peaks selguse huvides eristama riigi tasandi andmehalduse süsteemsus kui strateegiline eesmärki ja TI tehniline arendamine. Kokkuvõttes leiame, et VTK-s toodud lahendusvariantide sisuline hindamine eeldab esmalt selget ja eristavat probleemi määratlust. Ilma selleta on oht, et valitakse lahendus, mis ei adresseeri tegelikku kitsaskohta või loob täiendavat regulatiivset koormust ilma soovitud mõjuta. KLIM Kooskõlastame avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu Teadmiseks võetud. väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega. Toetame VTK üldist eesmärki kujundada selgem, ühtsem ja tõhusam andmekorralduse raamistik. Eelkõige peame oluliseks järgmisi suundi: - RIHA kooskõlastusprotsessi reform; - andmete teabevärava (ATV) täiendamine ja ajakohasena hoidmine; - andmekirjelduste ühtlustamine ja masinloetavuse tagamine; - põhiandmete kvaliteedi parandamine; - tehisaru kasutusjuhtude läbipaistvuse tagamine. Tehisintellekti (TI) kasutust reguleeriva muudatusettepaneku (VTK lk 15-16) praegust sõnastust ei ole võimalik toetada, kuna see kehtestaks Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Me ei ebaproportsionaalselt laiaulatusliku eelkooskõlastuse kohustuse kõigile näe vajadust kehtestada üldist kohustuslikku 23 TI-ga seotud tegevustele. Selline nõue piiraks põhjendamatult asutuste eelkooskõlastuse nõuet kõigile tehisaruga võimet tehisintellekti lahendusi katsetada, arendada ja piloteerida ning seotud tegevustele. Selline lahendus oleks looks tarbetuid halduslikke takistusi innovatsioonile. Peame oluliseks, ebaproportsionaalne, looks liigse et Justiits- ja Digiministeeriumi roll oleks suunatud teavitamisele ja halduskoormuse ning võiks põhjendamatult juhendamisele, mitte kohustuslikule eelkooskõlastusele, mis ei ole takistada katsetamist, piloteerimist ja proportsionaalne ega toetaks valdkonna arengut. innovatsiooni avalikus sektoris. Eelnõu eesmärk ei ole kujundada Justiits- ja Digiministeeriumist kõigi tehisaru-lahenduste keskset eelkontrollijat. Meie eesmärk on tagada riigiülene nähtavus, ühtlasem praktika ning kõrgema riskiga kasutusjuhtude varajane tuvastamine. Seetõttu peame põhjendatuks lahendust, kus üldreeglina nähakse ette teavitamiskohustus, mitte universaalne eelkooskõlastus. AvTSi § 43² lõike 1 muudatuse osas märgime, et ka kavandatavas Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. sõnastuses jääb vähemalt teoreetiliselt alles võimalus, et AvTSi § 43¹ Võtame teadmiseks, et eelistatakse VTK-s definitsioonile vastava andmekogu vastutava töötleja kirjeldatud IV alternatiivi, mille kohaselt kohustused on tingimuslikud. Kui eksisteerib riiklikke andmekogusid, RIHA kooskõlastusprotsess lõpetatakse, mis ei ole infosüsteemide andmevahetuskihiga liitunud ega andmekogude registreerimise kohustus säilib andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid, siis ei laiene neile ümberkujundatult ning viiakse üle ATV-sse jätkuvalt kõik vastutava töötleja kohustused tekib ka ebaloogiline kui ühtsesse kesksesse keskkonda. See on olukord, kuna kooskõlas ka VTK ühe põhisuunaga infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmete vahetamise kohustus kujundada ATV-st keskne andmekirjelduste, on samaaegselt: avaandmete ja andmekogude kataloogi  nõue, mis kehtib üksnes riigi infosüsteemi kuuluvatele keskkond ning loobuda RIHA kui eraldiseisva andmekogudele (riigi andmekogud vahetavad andmeid X-tee paralleelsüsteemi ülalpidamisest. kaudu), ning Samuti on plaanitava muudatuse üheks eesmärgiks anda asutustele laiapõhjaline oma 24   tingimus, mille mittetäitmisel riigi infosüsteemi kuulumine andmestike kirjeldamise ja kirjelduste välistatakse, mistõttu nõue enam ei kohaldu. avalikustamise kohustus, ehk ka praeguse VTK järgi ei kohaldu nõue ainult riigi Seega juhul, kui AvTSi § 43¹ definitsioonile vastav andmekogu ei ole infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele vaid veel X-teega liitunud, ei pea ta X-teed kasutama ega järgima riigi laiemalt. infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele kehtivat põhiandmete aluseks võtmise kohustust. See loob sisulise regulatiivse lünga, mis Põhiandmetesse puutuva regulatsiooni vajab täpsustamist. muutmine ei ole praeguse VTK eesmärk. Põhjalikum andmeõiguse ülevaatus on JDMil VTKs pakutud kavandatud lahendustest (alates lk 30) eelistame IV kavas 2027. aastal. varianti: „RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted tunnistatakse kehtetuks, andmekogude registreerimise kohustus säilib, kuid Nõustume tähelepanekuga, et muudatuste kujundatakse ümber. RIHA kui keskkonna ülalpidamisest loobutakse rakendamine eeldab täiendavaid ressursse. ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekogude Samas on oluline rõhutada, et a) täiendavad registreerimine toimub ATV-s, mitte enam RIHA-s ning ei sõltu enam ressursid puudutavad eelkõige andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisest. ATV toimib automatiseerimist võimaldavate samaaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise kohana tarkvaralahenduste kasutuselevõttu, mis (seda nii avaandmete kui andmekogude vaates) kui ka n-ö omakorda vähendab andmekirjelduste „andmekogude kataloogina“, mille vahendusel on võimalik saada loomiseks ja ajakohasena hoidmiseks (ehk ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende haldajatest, nendega kehtiva nõude) jaoks vajaliku inimressursi seotud õigusaktidest jm üksikasjadest.“ hulka; b) andmehalduse tarkvarad asutustes aitavad eelkõige saavutada asutuse sisese Peame vajalikuks välja tuua, et kõik VTKs pakutud alternatiivid kontrolli oma andmete ja nende kvaliteedi üle, eeldavad täiendavaid ressursse. Kavandatud andmekirjelduste, mille tulemusena väheneb asutustes vajadus andmekvaliteedi ning läbipaistvuse nõuete täitmine senisest oluliselt tegeleda ad hoc andmekvaliteedi ja leitavuse laiemas mahus toob kaasa täiendava töökoormuse ja tehnilise arenduse probleemidega – ehk andmehaldureid on vajaduse. Mõjude analüüsi peatükist ilmneb suurenev ressursivajadus, asutustel oma strateegiliste eesmärkide tarbeks kuid jääb ebaselgeks, kas ja kuidas selle katmine on kavandatud. vaja niikuinii, andmehalduse tarkvarad Andmehalduse arendamine, sealhulgas andmekirjelduste võimaldavad neil töötada efektiivsemalt ja avalikustamine ja automatiseerimine, eeldab IT arendusi või saavutada suuremat mõju. spetsialiseeritud 25  andmehaldustarkvara kasutuselevõttu, litsentside soetamist ning Sellest lähtuvalt ei ole pikaajaliste täiendavate lahenduste järjepidevat haldamist ja uuendamist. ressursside tagamine teabevaldajatele nõuete rakendamiseks põhjendatud. Küll kavandab Palume seadusemuudatuste edasises menetluses arvestada ning JDM järgmise perioodi SF vahenditest planeerida muudatuste elluviimiseks rahastusmeetmed nii tööjõukulude asutuste toetamist esmase investeeringu (IT ja äriandmehaldurid) kui ka IT lahenduste juurutamise, uuendamise (andmekataloogi tarkvara hankimine ja ATV- ja ülalpidamise katmiseks riigiasutustes. Ilma täiendavate rahaliste ga liidestamine) osas. Samalaadset tuge on mh vahenditeta ei ole VTKs kirjeldatud tegevuste rakendamine realistlik. asutustele pakutud ka juba 2025 – 2026 aastal ning mitmed asutused ja haldusalad on tulemusena oma andmekataloogid juba juurutanud. KUM Kultuuriministeerium kooskõlastab avaliku teabe seaduse muutmise Täname Kultuuriministeeriumi toetava seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega. tagasiside eest. Võtame teadmiseks toetuse Avaandmete kättesaadavuse parandamine on Kultuuriministeeriumi suunale, mille kohaselt tuleb parandada hinnangul väga oluline eesmärk. Avaliku teabe seaduse (AvTS) avaandmete kättesaadavust, suurendada täiendamine nii andmekogude kui andmestike avalikustamise osas on andmestike ja andmekogude avalikustamise õige suund regulatiivse selguse loomiseks ning andmete regulatiivset selgust ning tugevdada ATV rolli taaskasutatavuse parandamiseks. Andmete teabeväravale (ATV) keskse andmete kontaktpunktina. Samuti regulatiivne võimestamine läbi liidestamiskohustuse on vajalik võtame arvesse toetuse VTK-s kirjeldatud IV ajakohase ülevaate saamiseks avalikest andmestikest. Välja toodud alternatiivile, mille kohaselt RIHA variantidest RIHA ja ATV reguleerimistest tundub kõige otstarbekam kooskõlastusprotsess lõpetatakse, variant IV, mis tooks kogu valdkonna teabe ühele platvormile kokku, andmekogude registreerimise kohustus säilib kus andmekogude ja andmestiku registreeritakse suures osas ümberkujundatult ning viiakse üle ATV-sse automaatselt liidestuse loomise käigus. Kultuuriministeerium on oma kui ühtsesse kesksesse keskkonda. See on haldushalas tänaseks neli andmekogu ATVga liidestanud ning näeb kooskõlas VTK põhisuunaga koondada selle keskkonna jätkuvas arendamises potentsiaali andmehalduse andmekirjeldused, avaandmed ja riikliku tasandi seire lihtsustamisel ja korraldamise suunamisel. VTK-le andmekogude kataloogi funktsioon ühele järgneva eelnõu väljatöötamisel tuleks Kultuurministeeriumi hinnangul platvormile ning võimaldada andmekirjelduste pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele: senisest suuremat automatiseeritud edastamist 1. Kas on seadusmuudatuste käigus plaanis muuta ka Vabariigi liidestuste kaudu. Valitsuse määrust „Teenuste korraldamise ja teabehalduse 26  alused“, mis sätestab andmehalduse kohustuse ainult Teenuste korraldamise ja teabehalduse üldsõnaliselt ja piiritleb selle valitsusasutustega? Juhul kui aluste määruse osas on tähelepanek muudatused puudutavad ainult avaandmete avaldamise asjakohane. VSamas ei ole laiem teabehalduse kohustust, kuid ei käsitle andmehaldust ega andmete kvaliteeti, korralduse ülevaatus praeguse VTK ja eelnõu ei pruugi mitteregulatiivsetest vahenditest piisata taaskasutuse skoobis vaid seda käsitletakse laiema jaoks vajaliku kvaliteediga andmestike avaldamiseks. andmeõiguse ülevaatuse käigus 2027. aastal. Täpsustada tuleks andmehalduse korraldamise kohustust (kas see laieneb riigi andmekogudelt ka neile andmekogudele, kus hoitakse avaandmeid), andmekvaliteedi tagamise korraldust asutustes ning andmestike ja andmete haldamise korraldust laiemalt 2. Milliseid mitteregulatiivseid meetmeid nähakse ette Eelnõu edasises väljatöötamises näeme kavandatavate muudatuste elluviimise toetamiseks? VTK toob mitteregulatiivsete meetmetena eelkõige õigesti välja, et avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutuse juhendmaterjalide ja standardite parandamiseks ei piisa ainult regulatiivsetest vahenditest, vaid ajakohastamist, sihitud koolitusi, keskset oluline on ka andmehalduse korraldamine asutustes, kellele nõustamist, üleminekut toetavat kuuluvad avaandmed. Andmehalduse korra välja töötamine ja kommunikatsiooni ning ATV kasutuselevõttu jõustamine vajab vastavate kompetentsidega isikuid (sh. toetavaid tehnilisi lahendusi. andmejuhid, andmehaldurid, analüütikud jt.) ning muul kujul tuge (juhendmaterjalid, koolitused, tarkvara litsentsid Kuna nõuded on eksisteerinud suures jaos juba andmehalduse rakendustega, mis on võimelised ATVga täna, ei pea me vajalikuks täiendava liidestuma). Kuivõrd avaandmetena avaldatavate lisaressursi tagamist teabevaldajatele. andmekoosseisude hulk kasvab, on vaja vastavad ressursid asutustele tagada. Kohustuste laiendamine ilma nende jõustamiseks ettenähtud vahenditeta ei too oodatud tulemusi 3. Kas kogu andmekoosseisu kirjelduse avaldamise kohustus Nõustume, et tuleb selgemalt piiritleda, hõlmab ka andmebaaside tehnilisi andmeelemente? Nende milline teave kuulub avaldamisele. avaldamine ei ole otstarbekas ning tooks kaasa märkimisväärse Lähtuvalt VTK-le saadud tagasisidest on turvariski. Seetõttu tuleks absoluutsest avalikustamise JDMi plaan eelnõus seada nõue: kohustusest loobuda. See omakorda tähendab, et tuleks  Avaandmete kirjeldamiseks DCAT-AP võimalikult selgelt ära määratleda, milliseid andmeelemente on standardi ulatuses (andmestik, vaja avaldada ning milliseid mitte. andmeteenused, levitused) 27   Andmekogude kirjeldamiseks andmestiku, andmesõnastiku ja ärisõnastiku tasemel. Kui on olemas, tuleb kirjeldada ka levitused ja andmeteenused (lähtuvalt eelkõige EL andmehalduse määrusest tulenevatest rakendusnõuetest). Vastavalt ei ole JDMi eesmärgiks nõuda detailse ja tehnilise andmeelementide kirjelduse avalikustamist. 4. Kas ja kuidas on plaanis täpsustada (riigi) andmekogu Teadmiseks võetud. määratlust? Mitmed väiksemad infosüsteemid (nt loomeliitude andmekogu) on praeguse definitsiooni järgi riigi andmekogud Andmekogu määratluse ja seonduvalt laiema ning seetõttu laienevad neile väga suured kohustused andmete teabehalduse ning teabe ja selle kirjelduste töötlemisel. Kui andmete teabevärava kasutusele võtmisega avalikustamise regulatsiooni laiem ülevaatus laieneks riigi andmekogudelt avaandmete avaldamise kohustus ei ole praeguse VTK skoobis vaid sellega kõigile avaandmeid sisaldavatele andmekogudele, siis ehk ei kavatsetakse tegeleda 2027. aastal. vajaks väiksemad andmekogud enam eraldi põhimäärust ja riigi andmekogu staatust. Andmete nõuetelevastavus oleks tagatud ATVga liidestamise kohustusega MaRu Justiits- ja Digiministeerium edastas Maa- ja Ruumiametile arvamuse Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. avaldamiseks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu Täname Maa- ja Ruumiametit toetava väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). tagasiside eest ning võtame arvesse tähelepaneku, et RIHA senise lahenduse Esitame käesolevaga arvamuse seoses VTK-s kavandatavate riigi keskne eesmärk on olnud ennetav andmekorralduse raamistikumuudatustega. VTK eesmärk muuta kvaliteedikontroll. Nõustume, et probleem ei andmekorraldus läbipaistvamaks, lihtsamaks ja kesksemaks on seisne üksnes eesmärgis, vaid suurel määral ka tervitatav ning kavandatavad muudatused on Maa- ja Ruumiametile senise mehhanismi praktilises toimimises. üldjoontes soodsad. 28  Samas juhime tähelepanu RIHA kaotamise kavatsusele. RIHA loodi Uus ATV võimaldab Maa- ja Ruumiaametil ennetava kvaliteedimehhanismina, et tagada andmekogude vastavus senisest lihtsamini ja automatiseeritavana läbi õiguslikele ja tehnilistele nõuetele nende kavandamise etapis. VTK-s on viia regulaarset nõuetele vastavuse kontrolli. leitud, et kuna selle väärtus on jäänud teoreetiliseks, siis tuleks sellest VTK IV alternatiiv lähtubki sellest, et RIHA ebaefektiivsuse tõttu loobuda. kooskõlastusprotsess lõpetatakse, kuid andmekogude registreerimise kohustus säilib Leiame, et probleem seisneb eeskätt rakendamises, mitte mehhanismi ümberkujundatult ning viiakse üle ATV-sse. eesmärgis. Ennetava kontrolli kaotamine võib suurendada nõuetele mittevastavate andmekogude tekkimise riski ning tuua kaasa suuremad Meie eesmärk ei ole jätta andmekogude kulud vigade hilisemal parandamisel. kasutuselevõtt täielikult eelkontrollita. Vastupidi, eelnõu edasises väljatöötamises Peame põhjendatuks kaaluda RIHA ümberkujundamist ja lähtume põhimõttest, et andmekogude kaasajastamist, säilitades ennetava kvaliteedikontrolli põhimõtte. registreerimise kohustus säilib ATV-s koos Palume analüüsida võimalust kujundada tõhusam ja paindlikum automatiseeritava kontrolli ja ATV haldaja kvaliteedikontrolli raamistik, mis toetab VTK eesmärke ning riigi õigusega nõuda puuduste kõrvaldamist enne andmekorralduse jätkusuutlikku arengut. kasutuselevõttu. See võimaldab vähendada käsitööd, dubleerimist ja menetluskoormust, säilitades samal ajal vajaliku ennetava kontrolli andmekirjelduse, tehnilise kooskõla ja õigusliku aluse vaates. Paralleelset RIHA ja ATV süsteemi ei ole seejuures otstarbekas säilitada. Rahvusarhiiv Tutvusime Rahvusarhiivis AvTS muutmise kavadega, mis puudutavad Võtame teadmiseks. andmekogude asutamise reeglistiku ning andmete teabevärava rolli kaasajastamist. Aitäh teavitamast! Oleme RIHA kooskõlastusprotsessi osalised ja nõus sellega, et kogu protsess tuleks üle vaadata. Kindlasti oleme huvitatud sellest, et Rahvusarhiiv oleks kaasatud aruteludesse andmekogude asutamise ja haldamise nõuete ning praeguse kooskõlastusprotsessi muutmise üle. 29 RIA Justiits- ja Digiministeerium on Riigi Infosüsteemi Ametile saatnud Võtame teadmiseks. arvamuse avaldamiseks Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Riigi Infosüsteemi Ametil ei ole märkusi Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse osas. Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei toetab põhimõtteliselt VTK-s kavandatud plaani Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. korraldada ümber andmekogude kooskõlastuse, liitumise ja andmete Täname Riigikogu Kantseleid toetava esitamise süsteem senises RIHAs. tagasiside eest. Nõustume, et alternatiivide vahel valiku tegemisel tuleb arvestada haldus- Esitatud nelja alternatiivse variandi vahel valiku tegemisel tuleks ja finantskoormust ning vältida kahe lähtuda sellest, milline neist tagaks avaliku sektori asutustele kõige paralleelse süsteemi püsimist. väiksema haldus- ja finantskoormuse ning välistaks kahe paralleelse süsteemi toimimise. Sellest lähtuvalt võiks eelistada alternatiivvarianti I Lähtume edasises eelnõu väljatöötamises ja pigem mitte eelistada alternatiivvarianti II. jätkuvalt sellest, et enamuse VTK-le tagasisidet andnud osapoolte eelistatud Ühtlasi tuleks eelnõu koostamisel mõelda ka rakendussätetele, mis suund on IV alternatiivile lähedane peaksid tagama võimalikult lihtsa ülemineku uuele korraldusele (seni lahendus. See vastab samuti eesmärgile RIHAs registreeritud andmekogusid ei peaks asutused hakkama vältida paralleelse RIHA ja ATV süsteemi teistkordselt esitama vms). toimimist, kuid säilitab andmekogude registreerimise kohustuse ümberkujundatult Küsitav on tehisarusüsteemide sätte (§ 331) paigutamine avaliku teabe ATV-s. VTK kohaselt on IV alternatiivi seadusesse. Sättest ei selgu, et see puudutaks ainult AvTS-i võtmetähtsusega erinevus I alternatiivist just reguleerimisala (avalikku teavet, andmekogusid vms). Ka paragrahvi see, et andmekogu kasutuselevõtt eelneva viimine haldusmenetluse seadusesse on problemaatiline, kui normi ei registreerimiseta ei ole jätkuvalt lubatud ning kohaldata ainult haldusmenetluses kasutatavatele tehisarusüsteemidele. ATV haldaja kinnitab registreerimise, mis võimaldab kontrollida tehnilise realisatsiooni kooskõla andmekirjelduse ja õigusliku alusega. See võimaldab vähendada halduskoormust, vältida paralleelsüsteeme ja säilitada samal ajal minimaalse, kuid vajaliku ennetava kontrolli. 30  Oleme arvestanud, et senised andmekoosseisud ja kirjeldused migreeritakse RIHA-st ATV-sse. Tehisaru käsitleva sätte paigutuse osas on tähelepanek asjakohane. Nõustume, et normi paiknemine peab olema sisuliselt põhjendatud ja õigusakti reguleerimisesemega kooskõlas. Eelnõu edasises väljatöötamises hindame täiendavalt, kas tehisaru läbipaistvust puudutav säte on kõige sobivam lahendada AvTS-is, kus oleme selle reguleerimist hetkel näinud. Riigikantselei Täname JDM-t AvTS muutmise VTK väljatöötamise eest. Toetame Teadmiseks võetud. eesmärki korraldada praegune andmekogude RIHA-s kooskõlastamise, andmete esitamise jne süsteem ümber. Väga tänuväärne on ka lahendus, mille puhul koondub ühte kohta teave kõikidest andmekogudest (meie arusaamist mööda alternatiiv IV ja ATV). Seoses VTK-ga soovime JDM-le esitada mõned tähelepanekud. Otsus, millise alternatiiviga edasi liikuda, peaks lähtuma eelkõige Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. sellest, mis motiveeriks andmekogu omanikku/vastutavat töötlejat kõige Nõustume, et valitav lahendus peab olema enam, et ta seda süsteemi ka tegelikult kasutama hakkaks. Ka VTK-s on selline, mis motiveerib andmekogu vastutavat märgitud, et praegune süsteem ei oma vastutavate töötlejate arvamuse töötlejat uut süsteemi päriselt kasutama. kohaselt praktilist väärtust. Mh tuleks vastata küsimusele mis juhtub, Samuti nõustume, et kahe paralleelse kui andmekogu jääb ATV-s registreerimata või RIHA-s keskkonna säilitamine ei ole otstarbekas. Just kooskõlastamata või mis muutub vastutava töötleja jaoks paremaks, kui seetõttu ei pea me põhjendatuks lahendust, kus andmekogu registreeritakse või kooskõlastatakse? Ilmselt ei ole igal RIHA ja ATV jäävad püsivalt kõrvuti toimima, juhul mõistlik edasi liikuda alternatiiviga, mille puhul jääb kasutusse vaid lähtume jätkuvalt ühest kesksest ATV- kaks erinevat keskkonda – RIHA ja ATV. põhisest lahendusest. 31  Motivatsioon ei saa seejuures tugineda üksnes sanktsioonile, vaid süsteemi praktilisele väärtusele vastutava töötleja jaoks. Eelnõu eesmärk on, et uus kord oleks senisest lihtsam, automatiseeritavam ja kasutajale kasulikum: andmekogude registreerimine toimub ühes kohas, see ei sõltu enam eraldiseisvast käsitööpõhisest kooskõlastusprotsessist ning ATV kaudu tekib nähtav ja ajakohane ülevaade andmekogust, selle andmekirjeldusest, põhiandmetest ja seostest. VTK järgi on IV alternatiivi puhul registreerimine andmekogu vastutava töötleja vaates sisuliselt automatiseeritav tegevus, kuid samal ajal säilib ATV haldaja kinnituse kaudu vajalik ennetav kontroll. Registreerimata jätmise tagajärg tuleb eelnõus üheselt sätestada. Meie lähtekoht on, et andmekogu kasutuselevõtt ilma eelneva registreerimiseta ei tohi olla lubatud ka uues mudelis. See on VTK-s juba IV alternatiivi ühe keskse elemendina välja toodud ning just see eristab IV alternatiivi I alternatiivist. VTK lk 32. AvTS-sse kavandatakse sõnastust, mille kohaselt määrab Nõustume osaliselt. andmekogu vastutav töötleja kindlaks andmekogu põhiandmed. Kui andmekogu andmeid on ka edaspidi kavas jaotada põhiandmeteks ja Põhiandmete mõiste ja nende neid toetavateks andmeteks, oleks mõistlik see määratleda, mis on kindlaksmääramise loogika vajavad eelnõu andmekogu põhiandmed. Probleemiks võib kujuneda ka see, et edasises väljatöötamises täpsustamist. Eelnõu põhiandmed peab määratlema vastutav töötleja. Kuna andmekoosseis ja eesmärk ei ole anda andmekogu vastutavale andmekogu eesmärk määratakse kas seaduse või põhimääruse tasandil töötlejale piiramatu otsustusruum (so seaduseandja või VV või minister), siis pole selge, milline võimalus põhiandmete määratlemiseks, vaid panna talle 32  jääb vastutavale töötlejale põhiandmete määratlemiseks, kui kohustus määratleda ja kirjeldada põhiandmed vastutavaks töötlejaks on näiteks valitsemisala asutus. ATV-s andmekogu aluseks oleva õigusakti, andmekoosseisu ja eesmärgi alusel. Kaalume põhiandmete sisulise määratluse ning täpsemate kriteeriumide või metoodika täiendavat selgitamist, et vältida ebaühtlast praktikat. Oleme arvamusel, et tehisarul põhinevate süsteemide regulatsiooni Teadmiseks võetud. viimine HMS-i ei ole põhjendatud, kui see ei ole otseselt seotud haldusmenetlusega. VTK-s kasutatakse korduvalt terminit „post-hoc seire“. Tegemist on Mõiste „post-hoc seire“ vajab eelnõu edasises uue terminiga, mida tuleks täpsemalt avada, s.h mida sisuliselt post-hoc väljatöötamises selgemat avamist. VTK-s seire tähendab, kas tegemist on järelevalve liigiga, millel on õiguslikud peetakse selle all silmas ATV vahendusel tagajärjed või on tegemist mitteametliku seirega vms. toimuvat tagantjärele nõuetelevastavuse seiret, mitte uut iseseisvat haldusjärelevalve liiki. Seire eesmärk on võimaldada vastutusvaldkonna asutustel süsteemselt jälgida nõuete täitmist ja vajadusel teavitada pädevat järelevalveasutust. Õiguslikud tagajärjed ei teki seirest endast, vaid pädeva asutuse edasisest tegutsemisest kehtiva õiguse alusel. Täpsustame termini kasutust ja vajadusel selle sõnastust eelnõu väljatöötamise käigus. Siseministeerium Toetame VTK eesmärki kaotada andmekogude topeltregistreerimine Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. ning suurendada andmete ristkasutust erinevates andmekogudes. Nagu Nõustume, et andmekogude ka VTK-s on välja toodud, ei toimi mitu erinevat kooskõlastust topeltregistreerimise vähendamine ja praktikas. Mitme erineva kooskõlastusringi puhul tekib oht, et dubleerivate kooskõlastusprotsesside juriidiliselt lõpetamine on vajalik. Ka eelnõu eesmärk on saadakse kooskõlastus, kuid hiljem n-ö tehnilise kooskõlastuse raames liikuda lahenduse suunas, kus andmekogude enam kooskõlastust ei saada. Seega on kahe protsessi liitmine mõistlik. registreerimine, andmekirjeldused ja nendega seotud info koonduvad ühte kesksesse 33 Samas peame vajalikuks märkida, et VTK-s ei ole kirjeldatud, kuidas keskkonda ning välditakse olukorda, kus sama jõuda olukorrani, kus kõik riiklikes registrites kasutatavad andmed andmestikku või muudatust tuleb menetleda oleksid ristkasutatavad, teistele asutustele vajadusel kättesaadavad, mitmes erinevas protsessis. Samuti nõustume, üheselt mõistetavad ning samas ka piisavalt turvatud, ning millised et õigusliku ja tehnilise vaate lahutamine eri ressursid on ette nähtud taolise süsteemi loomiseks ja ülalpidamiseks. menetlustesse ei ole praktikas olnud piisavalt tõhus. VTK-s kirjeldatud olukorrani jõudmine nii alternatiivi I, II, III kui ka IV puhul nõuab üleriigilist planeerimist ja koordineeritud tegutsemist. Nõustume ka sellega, et riigi hajusa Andmete, andmekoosseisude ja andmete jagamise protsesside infosüsteemi arhitektuuri tõttu ei tohi uus kirjeldamiseks on kõikide alternatiivide puhul vaja ühtset haldusalade lahendus muutuda liigselt kohmakaks. ülest metoodikat. Riigi hajusa infosüsteemide arhitektuuri arvestades Seetõttu peame oluliseks, et andmekirjelduste tuleb protsess väga täpselt analüüsida ja kirjeldada, vastasel juhul võib esitamise ja haldamise mudel oleks taoline kohmakas süsteem saada takistuseks uute lahenduste loomisel, võimalikult standardiseeritud, masinloetav ja muudatuste tegemisel või vajalike andmete leidmisel. Väga detailsete automatiseeritav ning et see toetaks uute andmekirjelduste ja nende avaldamisega kaasnevad paraku olulised lahenduste loomist, mitte ei takistaks seda. Mh riskid. on juba olemas riigi andmekirjelduse standard ja juhised, mis annavad ühtse riigiülese aluse andmekirjelduste koostamiseks. Kuna nõuded on eksisteerinud varem, siis täna me ei näe vajadust täiendava lisaressursi tagamiseks keskselt teabevaldajatele. Andmekirjelduste detailse avaldamisega kaasnevad turvariskid Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et andmekirjelduste avaldamise Teenuste arendamine, sealhulgas siseturvalisuse andmekogude andmete kohustus ei tohi viia selleni, et ATV kaudu kasutamine uute lahenduste loomisel, on tervitatav. Samas muutuvad kättesaadavaks sellised detailid, mis andmekirjelduste avaldamine VTK-s toodud detailsusastmes annavad ründe-eelise, kahjustavad julgeolekut puudutavates ja sarnastes andmekogudes tähendab olulist toimepidevust või seavad ohtu turvariski. julgeolekuasutuste tegevuse. Samas leiame, et ka praegune AvTS annab piisava aluse Juurdepääsupiiranguga teabe hulka võivad kuuluda ka andmetele ligipääsu piiramiseks mh andmekirjeldused, kui see võib oluliselt kahjustada asutuse riigikaitselistel alustel. Pigem on probleemiks 34 toimepidevust või kujutada riski julgeolekuasutuste tegevuse teabevaldajate vähene teadlikkus ja suutlikkus kahjustamiseks. Juurdepääsupiiranguga andmete kirjeldamine ei ole ka andmetega seotud riske tuvastada ja otstarbekas, sest neid ei ole võimalik teistel osapooltel kasutada. asjakohaselt andmetele ligipääsupiiranguid seada. Selle probleemiga tegelevad hetkel VTK-s loetletud eesmärgid, nagu riigi andmekorralduse läbipaistvuse ja aktiivselt nii Riigikantselei, Siseministeerium, usaldusväärsuse tagamine, andmete ühekordse küsimise põhimõtte Kaitseministeerium kui teised – vastavast järgimine, andmete ja andmekirjelduste kiire leitavus ja koostööst ei ole seni tekkinud ettepanekuid taaskasutatavuse tagamine, ei ole ülimuslikud eesmärgist kaitsta teavet, kehtiva õiguse muutmiseks. sealhulgas andmekirjeldusi, kui selleks on seaduslik alus ja põhjendatud juhud. Andmete teabevärava eesmärgiks ei ole koondada infosüsteemide tehnilist RIHA ja andmete teabevärava (ATV) näol on tegemist infosüsteemiga, dokumentatsiooni, seega pole sellise teabe kuhu koondatakse kõikide, sh Siseministeeriumi valitsemisala lekkimine praeguse VTK kontekstis käsitletav infosüsteemide kirjeldused, liideseid kirjeldavad dokumendid, teave. Andmekoosseisude avalikustamise arhitektuurivaated ning seosed, lisaks nende turvaastmeklassid ning detailsuse küsimust on adresseeritud järgmises muu informatsioon, mida oma valitsemisalas kaitseme kui kommentaaris. asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. SIM valitsemisala andmekoosseisude kajastamist RIHAs on käsitletud juba 2016. aastal ning toona oli SIMi seisukoht, et tsentraliseeritud andmekoosseisude kirjeldamine kujutab endast oluliselt suuremat ründeväärtust potentsiaalsele ründajale ning on seetõttu ohuks ka SIM valitsemisala infosüsteemidele. Seda ka olukorras, kus ründaja otsene eesmärk ei ole SIM. SIM valitsemisala asutuste andmed võivad lekkida lisaks põhilise ründeobjekti andmetele. Näiteks kui ründaja soov on saada Transpordiameti andmekogude kohta informatsiooni, on suur tõenäosus, et eduka ründe korral ei jäeta SIM andmeid puutumata, vaid kasutatakse kogu saadud informatsiooni. Enamik SIM valitsemisala andmekogusid on kõrge kaitsetarbega, RIA kaitsetarve on teadmata (sh RIHA). Tekib küsimus, kas kõrgema kaitsetarbega andmete kirjeldust peaks hoiustama madalama osaklassiga registris. 35 Eelnevast tulenevalt tuleks SIM valitsemisala infosüsteemide puhul hoiduda liigsete detailide avalikustamisest, mis võivad kolmandatele isikutele teada saamisel anda olulise ründe-eelise ning seeläbi seada ohtu sisejulgeoleku asutuste poolt töödeldavad andmed. Taoliste andmekogude andmekirjeldused peaksid olema võimalikult üldsõnalised ning mitte kirjeldama detailselt infosüsteemi olemust, selle liideseid või rakenduse ülesehitust. Piirduma peaks infosüsteemi eesmärgi ning seal töödeldavate põhimääruses toodud andmete kirjeldusega. Kogu riigi andmemudelite, andmekogude ja nende vaheliste seoste avaldamine ühes keskses kohas on eraldi arvestatav turvarisk. Lisaks tuleb hinnata riske olukorras, kus asutuse infosüsteemidega ühenduses olev andmehaldustarkvara hakkab otse andmete teabeväravasse andmekirjeldusi saatma. Seda mõju pole aga VTK-s analüüsitud ega kordagi mainitud. Andmete ja andmekoosseisude kirjeldamise detailsus Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. VTK ei erista andmekoosseisude kirjeldust andmete kirjeldustest. VTK mõistes on andmekoosseis Andmekirjeldused on hoopis teise detailsusastmega kui seda on andmekogusse kogutavate andmeelementide andmekoosseisude kirjeldused. Kui kõikides andmekogusid ja registreid loetelu, samas kui andmekirjeldus on kehtestavates õigusaktides peaks olema eraldi andmete kirjeldused andmeelemendi formaliseeritud kirjeldus ning täpsusega, mis aitab selgitada nende unikaalsust, siis peaks selleks seega teistsuguse detailsusastmega nähtus. jätma ka piisavalt aega, sest taoliste muudatuste sisseviimine on Samuti on VTK-s osutatud, et RIHA senine erakordselt ajamahukas ning kindlasti tuleks kaaluda, kas sellise „andmekogu dokumentatsioon“ on olnud protsessi läbiviimine on eesmärgipärane ja otstarbekas. laiem kui andmekirjeldus, hõlmates mh tehnilist dokumentatsiooni, mida me ei soovi VTK-s väljendatakse soovi luua ühendus andmehaldustarkvaraga ja ATV avaldamisloogikasse üks ühele üle teha avalikuks infosüsteemide andmemudel selle suurimas detailsuses. kanda. Protsess, mille tulemusel peaks jõudma olukorrani, kus kõikide 36 registrite andmekoosseisud ja salvestatavad andmed on kirjeldatud nii, Samuti ei ole VTK eesmärgiks nõuda täies et need vastavad valdkondade üleselt samadele nõuetele ning mahus kogu asutustes oleva andmekirjelduse moodustavad ühe terviku nii semantilisest kui ka andmete jagamise (sh andmeelementide, andme- ja ärisõnastike protsessi vaatest, on pikaajaline. Pelgalt andmete ja metaandmete terminite, andmeteenuste ja levituste kirjeldamisest ei piisa aga selleks, et vajalikud andmed oleksid teistele kirjelduste) avalikustamist. Põhjendatud asutustele kättesaadavad ja kasutatavad. juhtudel võib asutus loobuda eelkõige andmeelementide kirjelduste avalikustamist ja Täna on andmekogude määrustes ja seadustes üldsõnaliselt kirjeldatud piirduda andmesõnastiku tasandiga. andmeobjektid (näiteks kütusekulu, töötamise asukoht vms). Selleks, et teada, kas mitmes registris on kogutud samad andmed, on vaja oluliselt Meie eesmärk ei ole nõuda, et kõik täpsemaid kirjeldusi. andmekogude aluseks olevad õigusaktid hakkaksid sisaldama täielikke detailseid Tarvis on kirjeldada vähemalt: andmekirjeldusi samas detailsusastmes nagu • andmeobjektide detailseid definitsioone asutuste sisemised andmehaldus- või • andmesubjekte andmemudeli kirjeldused. Andmekogu aluseks • kasutatud klassifikaatoreid olev õigusakt peab ka edaspidi kirjeldama • kasutatud mõõtühikuid andmekoosseisu piisava selgusega, et oleks • ajaraami, milles andmeid kogutakse ja esitatakse arusaadav, milliseid andmeid kogutakse ja mis • andmete granulaarsust eesmärgil (nn andmesõnastiku tasandil). Detailsemad andmekirjeldused võivad olla Detailne andmekirjeldus peaks jääma asutusele endale ning vajalikud koosvõime, taaskasutuse ja avalikustama peaks nende andmeelementide detailsed kirjeldused, mis andmehalduse seisukohast, kuid nende võivad luua lisaväärtust ka teistele kasutajatele. Andmete jagamisel haldamine ei pea tervikuna toimuma õigusakti erinevate asutuste vahel on lisaks semantilistele takistustele ka tekstis. VTK järgi ongi eesmärk, et ATV ja õiguslikud takistused. Riikliku statistika seadus ei luba teiste asutustega andmehaldustarkvarade liidestused jagada andmeid. RStS § 35 lg (1) Riikliku statistika tegija levitab võimaldaksid andmekirjelduste ajakohastamist riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid ainult sellisel kujul, mis masinloetavalt ja võimalikult suurel määral välistab statistilise üksuse otsese või kaudse tuvastamise võimaluse, kui automatiseeritult. käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isikuandmeid on lubatud kasutada ainult sel eesmärgil, milleks neid on kogutud. IKÜM artikkel Nõustume ka tähelepanekuga, et pelgalt 5 lg tuleneb eesmärgi piirangu põhimõte, mille kohaselt ei tohi andmete ja metaandmete kirjeldamisest ei piisa. Andmete ristkasutus ja kättesaadavus 37 isikuandmeid töödelda viisil, mis on vastuolus isikuandmete kogumise eeldavad lisaks semantilisele ühtsusele ka ja töötlemise esialgsete eesmärkidega. õiguslikku alust, selgeid kasutustingimusi ja toimivaid andmevahetuslahendusi. Seetõttu ei käsitle me eelnõus andmekirjeldusi eesmärgina omaette, vaid osana laiemast andmekorralduse raamistikust. Samuti lähtume sellest, et avalikustamisele peab kuuluma eeskätt selline kirjeldustase, mis toetab andmete leidmist, mõistmist ja õiguspärast kasutamist. Põhiandmete mõiste ja andmete unikaalsus Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Ühe võimalusena võiks andmekogudes, mille andmekirjeldused võivad Põhiandmete mõistet me eelnõu raames olla avalikud, detailne kirjeldamine piirduda põhiandmete või asutuse muutma ega uuesti määratlema ei lähe. Samas äriprotsesside jaoks oluliste andmetega. Juba täna kasutatakse avalikes nõustume, et rakendamisel peab olema andmekirjeldustes praktikat, kus tähendused ärisõnastikust ning muud selgem, kuidas põhiandmeid kirjeldatakse detailsed kirjeldused omistatakse ainult olulisematele organisatsiooni ning millises ulatuses tuleb arvestada andmetele. Ka VTK seletuskirjas on välja toodud, et Andmekaitse võimalike taaskasutajate vajadustega. VTK Inspektsiooni (AKI) hinnangul ei tohiks õigusaktides loetletud lähtub juba täna kehtivast põhimõttest, et andmekoosseisud olla koormatud tehniliste andmetega. põhiandmeid tuleb taaskasutada, mitte koguda dubleerivalt, ning probleemina on välja toodud Põhiandmete mõistet ei ole täna aga piisavalt detailselt lahti kirjutatud. eeskätt põhiandmete ebaühtlane kvaliteet, AvTS § 436 määratleb põhiandmed kui riigi infosüsteemi kuuluvasse kirjelduste vähene leitavus ja erinev detailsus, andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad mitte põhiandmete mõiste enda puudumine. andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus. Selleks, et andmetest väärtust luua, tuleb neid kombineerida teiste andmetega ning Nõustume ka sellega, et „unikaalsus“ ei samad andmed võivad olla põhiandmeteks mitmes andmekogus. tähenda praktikas seda, et sama Isikukood on põhiandmetena oluline kõikides andmekogudes, mis andmeelement ei võiks esineda mitmes käsitlevad füüsilisi isikuid; majandustehingutega seotud andmeid andmekogus. Eelnõu eesmärk ei ole välistada käsitletakse nii tervise-, sotsiaalvaldkonna-, ettevõtluse-, sama liiki andmete kasutamist eri põllumajanduse- kui ka maksudega seotud andmekogudes. Ilma keskset andmekogudes, vaid tagada, et oleks superandmebaasi loomata ei saa taolisest praktikast loobuda. arusaadav, millises andmekogus on konkreetse 38 VTK seletuskirjas on öeldud, et õigusaktides loetletud ülesande täitmiseks põhiandmete roll ning andmekoosseisud peavad olema täpsed ja ajakohased ning võrreldavad kuidas neid tuleb taaskasutada. peavad olema ka andmekogude andmekirjeldused. Tuleb määratleda, kus erinevate andmekogude kirjeldused peaksid asuma ning kas andmeid peaks kirjeldama ainult samadel tehnilistel alustel või ka samadel semantilistel alustel. VTKs on välja toodud, et uuendatud printsiibi kohaselt oleks teabevaldaja kohustatud oma põhiandmete kirjeldamisel arvestama võimalike taaskasutajate põhjendatud vajadusi, sealhulgas vajadusi, mis tulenevad kehtivatest andmete teisesest kasutamisest avalike ülesannete täitmisel, teenuste osutamisel, analüüsimisel või teadus- ja arendustegevuses. Andmekogude pidajate jaoks oleks taolise korra kehtestamisel vaja täpsemat definitsiooni põhjendatud vajaduste kohta. Kõikidest võimalikest andmete taaskasutajatest ülevaadet saada on ettevaatavalt, andmete kirjeldamise etapis, võimatu. Lahenduse mõjuanalüüs ja protsesside kaardistus Ressursivajaduse osas on tähelepanek asjakohane. Oleme ka varasemalt lähtunud Selleks, et AvTSi muutmisega edasi minna nii, nagu VTK-s sellest, et paljud kohustused eksisteerivad juba kirjeldatakse, on vaja analüüsida andmekirjelduste keskse avaldamise täna, kuid muudatuste mõju seisneb selles, et mõju andmete turvalisusele. Samuti on vaja analüüsidatöö teostamiseks nende täitmine muutub süsteemsemaks, vajalikke ressursse ning tagada nende olemasolu pikema aja jooksul. nähtavamaks ja kontrollitavamaks. Nõustume, et keskne andmekirjelduste Lisaks andmete kirjeldustele on vaja keskselt kokku leppida ka avaldamine eeldab turvamõjude analüüsi. andmetega seotud protsessid ning sätestada valdkondade ülene Eelnõu eesmärk ei ole luua lahendust, mille raamregulatsioon. tulemusel muutuvad avalikuks andmekirjeldused või tehnilised detailid viisil, Tarvis on kirjeldada: mis suurendaks ründepinda või kahjustaks toimepidevust. 39   Millise detailsusega ja milliseid andmeid tuleb andmeid ATVs kirjeldada? Lähtuvalt VTK-le saadud tagasisidest on  Milline on andmete jagamise protsess? JDMi plaan eelnõus seada nõue:  Kas on vaja ühtset andmestandardit?  Avaandmete kirjeldamiseks DCAT-AP  Kuidas luuakse andmete jagamiseks õiguslik alus? standardi ulatuses (andmestik,  Kuidas toimub andmekirjelduste muutmine? andmeteenused, levitused)  Kuidas toimub andmete tagasisidestamine?  Andmekogude kirjeldamiseks  Kuidas toimub esitatud andmete muutmine? andmestiku, andmesõnastiku ja  Kuidas toimub andmete kvaliteedi kontroll? ärisõnastiku tasemel. Kui on olemas, tuleb kirjeldada ka levitused ja  Kuidas toimub andmekirjelduste kvaliteedi kontroll? andmeteenused (lähtuvalt eelkõige EL  Millised on erinevate asutuste õigused, kohustused ja vastutuse andmehalduse määrusest tulenevatest piirid andmete töötlemisel? rakendusnõuetest).  Kuidas hakkab toimuma rahvusvaheline andmevahetus? Vajaduspõhise rakendamise ettepanekuga AvTSi muutmine viisil, mis on VTK-s kirjeldatud, põhjustaks asutustele nõustume sisuliselt. Samas on juba toimimas suurt halduskoormust ning tähendab lisatööd, mille tegemiseks ei 30 olulisema andmekogule rangemate nõuete pruugi tänaste personali- ja eelarvekärbete tingimustes ressursse olla. seadmine. Laiem väärtus- või vajaduspõhise Järelevalvet saab teha ainult selliste protsesside üle, mille täitmiseks on teabehalduse kontseptsioon ei ole praeguse olemas ka ressursid. VTK / eelnõu skoobis. VTKs on välja toodud, et ka hetkel jääb kontrollimata nii andmekogude Me ei käsitle me avaandmete või vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele (sh isikuandmete andmekirjelduste regulatsiooni kui alust töötlemise nõuded, andmete ühekordse küsimise põhimõte) kui ka kõrvale kalduda valdkondlikest piirangutest tehniline koosvõimelisus, turvalisus ja kvaliteet. Õigusakti eelnõu või isikuandmete kaitse nõuetest. raames tuleb ka hetkel kehtivatest reeglitest lähtuda. Algoritmi läbipaistvust puudutava Ettepanek on liikuda vajaduspõhiselt, seada prioriteediks kõrge avaliku regulatsiooni osas analüüsime, kas vastavad väärtuse ja selge taaskasutusnõudlusega andmekogud ning otsustada sätted on kõige sobivam lahendada AvTS-is andmekirjelduste avaldamise ulatus alles pärast lisaväärtuse ja mõjude või vajavad need teistsugust õiguslikku selget väljaselgitamist. Isegi juhul, kui kõik andmed on piisava raamistikku. detailsusega kirjeldatud on andmete jagamine VTKs kirjeldatud mahus keeruline. 40 VTK eirab ka juriidilist konflikti, mis on eksisteerinud avaandmete nõude kehtestamise algusest saati. Ühest küljest nõutakse andmete avalikustamist, teisest küljest aga andmekogude pidamist konkreetse eesmärgi saavutamiseks ning eesmärgipärast andmetöötlust. Ühegi andmekogu volitusnorm ei sätesta „avaandmete avalikustamist“ andmetöötluse eesmärgina. Algoritmi läbipaistvust puudutavad muudatused vajavad eraldi õigusakti. Tagasiside väljatoodud alternatiividele Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. I Alternatiiv – RIHA kooskõlastusprotsess ja andmekogude RIHA-s Täname alternatiivide kaupa esitatud registreerimise kohustus kaotatakse mõlemad täielikult ja asendatakse tagasiside eest. Nõustume üldise ATV põhise nn post-hoc seirega. tähelepanekuga, et valitav lahendus peab Andmekogu RIHA-s registreerimise kohustuse kehtetuks tunnistamine vähendama dubleerimist, olema asutustele eeldab omakorda AvTS § 432 lõike 1 kohase „riigi infosüsteemi“ praktiliselt rakendatav ning vältima olukorda, definitsiooni muutmist. RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. RIHA kus uus mudel suurendab käsitööd, määruse § 5 põhimõtted, sh põhiandmete osas tõstetakse seaduse halduskoormust või süsteemide killustatust. tasandile. Samuti nõustume, et kõigi alternatiivide I alternatiivina pakutud nõuete vastavuse seire sisseviimine kohustaks rakendamisel tuleb arvestada nii tehnilise asutusi regulaarselt kontrollima andmekogusid, see toob kaasa arenduse, töökorralduslike muudatuste kui ka töökoormuse kasvu ning võib suurendada vajadust täiendava juhendamise vajadusega. kompetentsi järele. Pideva seiramise automatiseerimise arendamine eeldaks ka rahalist kulu. Ilma automatiseeritud vahenditeta jääb seire IV alternatiivi osas peame jätkuvalt seda käsitsi tehtavaks, mis omakorda suurendab andmekogu eest vastutava kõige tasakaalukamaks edasi liikumise töötaja koormust. aluseks. See võimaldab loobuda RIHA II Alternatiiv – RIHA kooskõlastusprotsess tunnistatakse kehtetuks, kooskõlastusprotsessist ja paralleelsest kuid andmekogude RIHAs registreerimise kohustus säilitatakse. ATV ja keskkonnast, kuid säilitada andmekogude RIHA hakkavad toimima kahe paralleelselt eksisteeriva, kuid erinevaid registreerimise kohustuse ümberkujundatult eesmärke teeniva süsteemina. (ATV toimiks avaandmete ja nii ATV-s. Nõustume, et selle rakendamine eeldab avaandmete kui andmekogude andmekirjelduste avaldamise kohana, uut töökorraldust, juhendmaterjale, tehnilisi RIHA toimiks n-ö „andmekogude kataloogina“, mille vahendusel on lahendusi ja õigusraamistiku täpsustamist. võimalik saada ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende Samas ei käsitle me seda „puhtalt lehelt haldajatest, nendega seotud õigusaktidest jm üksikasjadest). Kahe alustamisena“, vaid olemasolevate kohustuste, 41  süsteemi ülalpidamine on ressursi ebaotstarbekas kasutamine, eriti kui andmete ja protsesside ümberkujundamisena arvestada, et eesmärk on topelttööd vähendada. See alternatiiv looks ühtsemaks ja toimivamaks mudeliks. olukorra, kus dubleerida tuleb andmete kirjeldusi ning neid mõlemas kohas ajakohasena hoida. Samuti tuleks arvestada mõlema süsteemi arendus-ja halduskuludega. III Alternatiiv – AvTS § 439 lõike 1 punktis 6 nimetatud kindlustav süsteem nimetatakse ümber „andmete teabevärava süsteemiks“ ning selle alusel kehtestatud RIHA määrus nimetatakse ümber ATV määruseks. Sisuliselt kujundatakse tänane RIHA aluseks olev õigusakt ümber ATV aluseks olevaks õigusaktiks RIHA kooskõlastusprotsess on olnud ebaefektiivne ning see probleem jääb III alternatiivi puhul lahendamata. Tervitatav on see, kui riiklikest andmekogudest ülevaate saamiseks oleks üks platvorm ning lahendatud saaksid ka RIHA kasutajamugavuse ja vananenud struktuuriga seotud probleemid. IV Alternatiiv – RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted tunnistatakse kehtetuks, andmekogude registreerimise kohustus säilib, kuid kujundatakse ümber. RIHA kui keskkonna ülalpidamisest loobutakse ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekogude registreerimine toimub ATV-s. Puhtalt lehelt alustamine eeldab palju tegevusi ning luua tuleb uued juhendid, paika panna töökorraldus ja luua uus õigusraamistik. Sotsiaalministeerium Toetame riikliku andmekorralduse lihtsustamist ja dubleerimise Teadmiseks võetud. vähendamist. Toetame ka seonduva regulatiivse raamistiku, protsesside ja tehniliste lahenduste ülevaatamist eesmärgiga pakkuda terviklikku ja ajakohast ülevaadet riigi andmekogude andmetest. Lisaks toetame ka andmekirjelduste masinloetavuse parandamist. Väljapakutud alternatiividest toetame alternatiivi nr 4. Toetame IV alternatiivi osas peame jätkuvalt seda andmete teabevärava (ATV) arendamist riigiüleseks ühtseks kõige tasakaalukamaks edasi liikumise andmekogude kataloogi ja andmekirjelduste keskkonnaks ning RIHA aluseks. See võimaldab loobuda RIHA kooskõlastusprosessist loobumist. Seni kehtinud andmekogude kooskõlastusprotsessist ja paralleelsest formaalselt fikseeritud kooskõlastamise protsess võiks asenduda keskkonnast, kuid säilitada andmekogude 42 kombinatsiooniga selgetest formaalsetest nõuetest andmekogu registreerimise kohustuse ümberkujundatult pidamisel (nt dubleeriva andmekogumise keeld), mida toetatakse ühiste ATV-s. Nõustume, et selle rakendamine eeldab mitteformaalsete koostööformaatidega asutuste vahel (nõustav uut töökorraldust, juhendmaterjale, tehnilisi funktsioon) ning tehakse pistelist kontrolli nõuete täitmise üle. lahendusi ja õigusraamistiku täpsustamist. Andmekogude pidamise ja arendamise protsessid on tihedalt seotud Samas ei käsitle me seda „puhtalt lehelt IKT-arenduste juhtimismudeli ülevaatamisega alustamisena“, vaid olemasolevate kohustuste, (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/49a2170f0e3e-4624- andmete ja protsesside ümberkujundamisena a0cd-911611b6c97e), mistõttu võiks neid küsimusi koos käsitleda. ühtsemaks ja toimivamaks mudeliks. Teeme ettepaneku hoiduda andmekogude põhimäärustes andmekoosseisude kirjeldamisel liigse tehnilise detailsuse nõudest. Ettepanekuga saab suures osas nõustuda. Nõustume, et andmekogude põhimäärustes ei VTK suundumus eeldab andmekogude põhimäärustes senisest ole otstarbekas nõuda ülemäärast tehnilist detailsema andmekoosseisu esitamise. Meie hinnangul ei ole detailsust. Eelnõu eesmärk ei ole muuta ülemäärane detailiseerimine põhimääruses siiski otstarbekas, kuna see põhimäärusi tehnilisteks andmekataloogideks hägustab õigusakti ja tehnilise kirjelduse rollijaotust. Põhimääruse ega kanda õigusakti tasandile üle infosüsteemi eesmärk on luua selge õiguslik raamistik – määratleda andmekogu sisemisi andmemudeleid või muid tehnilise eesmärk, andmekategooriad ja andmesubjektide ring. See ei peaks teostuse detaile. Põhimääruse roll peab ka kujunema tehniliseks andmekataloogiks ega sisaldama infosüsteemi edaspidi olema eeskätt õigusliku raamistiku tasandi detailkirjeldusi. Liigne tehniline detailsus muudab õigusakti loomine: andmekogu eesmärgi, raskesti loetavaks, vähendab arusaadavust ning piirab andmekogu andmekategooriate, andmesubjektide ringi arendamise paindlikkust. ning andmete töötlemise põhialuste määratlemine. Andmekogude pidevat arendamist tingivad tervise- ja sotsiaalvaldkonnas riigisisene teenuste ümberkujundamine ja Nõustume ka sellega, et õigusliku ja tehnilise kaasajastamine ning muudatused Euroopa Liidu õiguses. Tehniline tasandi rollid tuleb selgemalt eristada. Meie detailsus andmekoosseisu sõnastamisel õigusaktis toob kaasa sagedased eesmärk on, et andmekoosseis oleks õigusaktis normimuudatused, suurendab ametnike töökoormust ja aeglustab kirjeldatud piisava täpsusega õigusselguse arendustegevust. Leiame, et andmekoosseis peab olema piisavalt täpne tagamiseks, kuid detailsem, masinloetav ja õigusselguse tagamiseks, kuid samas arusaadav ka andmesubjektile. ajakohastatav andmekirjeldus oleks hallatav Tegelik läbipaistvus ei suurene tehniliste detailide ülemäärase ATV kaudu. See võimaldab tagada parema loetlemisega õigusaktis. läbipaistvuse, koosvõime ja tehnilise 43  paindlikkuse ilma, et iga andmemudeli Praktikas selguvad detailsed andmekoosseisud õigusmuudatustega täpsustus eeldaks kohe normimuudatust. paralleelselt või hiljem (IT arendustööde käigus). VTK suundumus eeldab seega olulist protsessinihet, kuna õigusloome protsessile Peame asjakohaseks ka tähelepanekut, et lisandub süsteemse andmeanalüüsi (sh andmemudeli) koostamise liiga tehniline detailsus õigusaktis võib vajadus. vähendada arusaadavust, suurendada Sellega kaasneb täiendav ajakulu ja töökoormus vähemalt seni, kuni muudatuste sagedust ja koormata õigusloomet vajalikud tööriistad ja automatiseerimine on olemas. Lisaks vajab olukorras, kus andmekoosseisu detailid täpsustamist, kuidas neid protsesse nähakse õigusloome tervikvaates, selguvad sageli alles arenduse käigus või näiteks Riigikogu menetluses muudatuste tegemisel. täpsustuvad paralleelselt rakenduslahenduse kujunemisega. Eelnõu edasises Seetõttu teeme ettepaneku eristada selgelt õiguslik ja tehniline tasand: väljatöötamises peame seetõttu oluliseks põhimääruses sätestada andmekategooriad, andmesubjektide kujundada lahendus, kus õigusakt ja ATV kategooriad ja andmete kogumise eesmärk, samas kui detailne, täiendavad teineteist, mitte ei dubleeri sama masinloetav ja ajakohastatav andmekirjeldus avaldatakse ATV-s. Selline infot eri detailsusastmetes. lähenemine tagab õiguskindluse, säilitades samal ajal vajaliku tehnilise paindlikkuse ja vältides normitehnilist ülereguleerimist. Samas peab andmekoosseis olema õigusaktis endiselt piisavalt selge, et oleks arusaadav, Kokkuvõttes toetame andmekorralduse lihtsustamist, topeltkoormuse milliseid andmeid kogutakse, mis eesmärgil ja vähendamist, andmete teabevärava (ATV) kujundamist keskseks milliste andmesubjektide kohta. Seega ei toeta andmekataloogiks ning RIHA kooskõlastusprotsessi lõpetamist, kuid me ka liiga üldsõnalist lähenemist, mis jätaks peame ka vajalikuks vältida andmekoosseisude liigset tehnilist andmekoosseisu tegeliku sisu üksnes tehnilise detailsust põhimäärustes. Lisaks toome välja, et uute nõuete ja kirjelduse tasandile. protsesside rakendamine asutustes eeldab muu kõrval ka üleminekuaega ja rahastuse olemasolu. Üleminekuaja ja rakenduskulude osas nõustume samuti, et uue mudeli rakendamine eeldab etapiviisilist üleminekut, juhendamist, tehnilisi lahendusi ja realistlikku ressursihinnangut. Statistikaamet Statistikaamet täidab nii avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) kui Ettepanekuga saab nõustuda. Nõustume, et riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS) alusel funktsioone, mis on kavandatav muudatus ei saa toimida üksnes seotud VTK eesmärkidega riigi andmete leitavuse ning riigi regulatiivse ümberkorraldusena, vaid peab andmekogude õiguspärasuse tagamisel. Nõustume VTKs esile toodud tuginema regulatiivsete ja mitteregulatiivsete 44 konstanteeringuga, et muudatus peab toimima mitteregulatiivsete ja meetmete koosmõjule. Eelnõu eesmärk ei ole regulatiivsete meetmete kombinatsioonina. Sealjuures tuleb vältida asendada üht formaalset raamistikku teisega riski, kus lihtsalt asendatakse üks regulatsioon teisega, ilma ilma rakendusvõimekust, protsesse ja jõustamisele täit tähelepanu pööramata. See teeb keeruliseks soovitud tegelikku kasutatavust parandamata. eesmärkide täitmise - iseäranis riigi andmete leitavuse osas. Andmehaldust koordineerides on Statistikaametil samuti teadmine, et asutustel puudub selge, täpne ja ajakohane ülevaade oma valduses Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. olevatest andmetest ja seda nii andmekogude, andmekoosseisude Nõustume tähelepanekuga, et praktikas kui ka andmekirjelduste tasandil. Asutustele ei ole selge, millist puudub paljudel asutustel endiselt selge, täpne avalikku teavet või avaandmeid, kus ja kuidas tuleb asutuse sees ja ajakohane ülevaade nende valduses hallata. Vähesed asutused on seni suutnud halduse alla saada need olevatest andmetest, andmekoosseisudest ja andmed, mis ei ole andmekogudes. Keerukusi on nii kontseptsioonide andmekirjeldustest ning sellest tulenevalt (andmed, teave, andmestik, andmevara jne) praktilise rakendamisega puudub täielik ülevaade ka riigi tasandil. haldusel Samuti nõustume, et probleem ei seisne kui ka sellega, mis moodi siduda ühtseks pildiks avaandmete, üksnes juhiste puudumises, vaid selles, et isikuandmete, põhiandmete ja andmeturbe vaated. Kokkuvõttes, kuna olemasolevad nõuded ja vastutusjaotus ei ole puudub ülevaade asutuste kaupa, ei ole seda ka üle riigi. toonud kaasa piisavalt ühetaolist ja tegelikult toimivat andmehaldust. Samas ei ole nende Mitmel juhul on väidetud, et kuna VV määruse Teenuste korraldamise probleemide lahendamine praeguse VTK / ja teabehalduse alused §12 lõike 1 kohaselt peab asutusel olema eelnõu eesmärk vaid osaks suuremast ülevaade oma põhiülesannete täitmisel tekkiva teabe, selle allikate ja andmeõiguse ülevaatusest 2027. aastal. hoiukohtade kohta, siis õiguslikult on vajalik norm olemas, kuid probleem on Samas on oluline arvestada, et mitmed suuresti selles püstitatud eesmärkide täitmises. Praktikas näeme, et vastavad kohustused eksisteerivad juba asutustes on teabehaldus, dokumendihaldus, andmehaldus, andmekaitse täna. Eelnõu eesmärk ei ole luua ja infoturve korraldatud nii, et soovitud ülevaadet ei ole tekkinud ei andmehalduse valdkonnas täiesti uut asutusel ega riigil. VTK toob ära hulga juhiseid, millest osa kohustuste süsteemi nullist, vaid muuta on ka Statistikaameti koostatud, kuid kuna seaduse või määruse tasemel olemasolevate nõuete täitmine selgemaks, puudub asutustele pandud selge kohustus, ei ole Statistikaamet saanud süsteemsemaks, nähtavamaks ja paremini teostada kohast haldusjärelevalvet. Seega on vaja määruses sätestada jõustatavaks. Just see on ka põhjus, miks nõuded, mis võimaldaks riigil ka päriselus andmetest ülevaadet peame vajalikuks täpsustada andmehalduse ja saada. 45  andmekirjelduste korraldamise raamistikku nii seaduse kui vajadusel rakendusaktide tasandil. Nõustume ka sellega, et üksnes üldsõnalistest nõuetest ei piisa. Eelnõu edasises väljatöötamises tuleb hinnata, millises ulatuses on vaja täpsustada määruse tasandil asutuste kohustusi andmevara ülevaate loomisel, andmekirjelduste haldamisel, andmete liigitamisel ning nende seostamisel avaandmete, isikuandmete, põhiandmete ja andmeturbe vaatest. Meie eesmärk on, et riigil tekiks päriselus parem ülevaade andmetest, mitte üksnes formaalne norm. Samas ei näe me lahendust ainult uute kohustuste lisamises. Muudatus peab toimima koos mitteregulatiivsete meetmetega, sh ühtsete metoodikate, juhendmaterjalide, koolituste, tehniliste lahenduste ja keskse koordinatsiooniga. Vastasel juhul on oht, et ka täpsem norm jääb praktikas täitmata. Andmekogude asutamise ja pidamise, sealhulgas RIHA kooskõlastusprotsessi osas on VTK-s esitatud neli alternatiivi. Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Statistikaameti seisukohad on järgmised: Täname Statistikaametit põhjaliku tagasiside eest. Nõustume, et tänane riigi infosüsteemi  Leiame, et AvTS-is sätestatud riigi infosüsteemi käsitlus käsitlus vajab ajakohastamist ning et (andmekogud ja toetavad süsteemid) on ajale jalgu jäänud. andmekorralduse raamistik peab paremini Jaotus teabe ja andmekogude vahel ei võimalda hõlmata kogu toetama kogu andmevara tervikvaadet. Samuti andmevara (nt andmestikud, tehisintellekti alusandmed) nõustume, et andmekogude 46  ühtsesse haldusesse. Pelgalt definitsiooni muutmine ei pruugi registreerimiskohustus peaks säilima ning et olla piisav. eraldiseisva käsitööpõhise  Toetame andmekogu registreerimiskohustust ATV-s. Samas kooskõlastusprotsessi asemel tuleb liikuda ei pea vajalikuks eraldi kooskõlastusprotsessi jätkamist – lahenduse suunas, mis tugineb rohkem andmekoosseisu muudatustest on võimalik saada ajakohane automatiseeritud liidestustele, ajakohastele ülevaade automatiseeritud liidestuste kaudu (nt RIHAKE). andmekirjeldustele ja kesksele ATV-põhisele  Peame põhjendatuks, et tehnilise dokumentatsiooni nõue ülevaatele. asendataks liidestuskohustusega, mis tagab ajakohasema ja praktilisema ülevaate. Samas ei jaga me lõppjäreldust, et  Toetame RIHA ja ATV määruste ühendamist, kuid sellega eelistatud peaks olema III alternatiiv. Meie koos tuleks ajakohastada ka klassifikaatorite määrus. hinnangul ei piisa olemasoleva RIHA  ATV avaandmete osa vajab täiendavat mõjuanalüüsi ja õigusliku raamistiku ümbernimetamisest ja selget rakenduslahendust nii asutuste kui ka riigi vaates. keskkonna ümberkujundamisest, kui soov on lahendada ka tänase kooskõlastusprotsessi  Varajane andmekogude kooskõlastamine (enne õigusakti ja sisulised probleemid. Eelnõu edasises arenduse algust) aitaks vältida dubleerimist, soodustada väljatöötamises lähtume jätkuvalt lahendusest, andmete ristkasutust ning hoida kokku ressursse. kus andmekogude registreerimiskohustus säilib, kuid viiakse üle ATV-sse, RIHA Kokkuvõttes oleme hinnanud, et III alternatiivi puhul säiliks kooskõlastusprotsess lõpetatakse ning uus andmekogude registreerimiskohustus, jääks alles kontrollimehhanism mudel kujundatakse võimalikult ehk rikkumiste ennetamiseks enne andmekogude kasutuselevõttu ning automatiseeritavaks ja üheseks. Selles mõttes loodaks üks keskkond põhiandmete, andmekogude ja avaandmete on meie lähtekoht jätkuvalt lähemal IV jaoks, mis soodustab andmete taaskasutust. Sel juhul AvTS § 439 lõike alternatiivile, mitte III alternatiivile. See 1 punktis 6 nimetatud kindlustav süsteem nimetatakse ümber „andmete seisukoht tugineb ka VTK-le laekunud teabevärava süsteemiks“ ning selle alusel kehtestatud RIHA määrus tagasisidel, milel raames IV alternatiiv leidis nimetatakse ümber ATV määruseks. enim toetust. Samas jääb ebaselgeks, kuidas ja kelle poolt oleks planeeritud Nõustume sisuliselt ka sellega, et tehnilise korraldada järelevalve, kuivõrd ka VTK-s endas räägitakse, et dokumentatsiooni nõudeid tuleb vähendada ainult juhendamisest ja koolitamisest ei piisa. Teisalt kui õigusaktist ning eelistada lahendusi, mis võimaldavad tulenevad nõuded on mitmeti tõlgendatavad ja asutusel puudub selge ajakohast infot saada liidestuste ja visioon ning arusaam tema valduses olevate andmete potentsiaalist, siis masinloetavate kirjelduste kaudu. Samuti on RIHA kogemus näitab, et detailsete juhiste väljatöötamine ning asjakohane tähelepanek, et ATV avaandmete 47 süsteemne andmeomanike koolitamine on endiselt oluline ja ainult sund osa, liidestuste mudel ja rakenduskorraldus ning karistamine ei tekita koostöö õhkkonda. Sellega haakub ka tõsiasi, vajavad eelnõu koostamise käigus täiendavat et üksnes kohustuslike infoväljade kehtestamine ei taga veel mõjuanalüüsi ja praktilist läbimõtlemist. Sama kvaliteetseid ja sisuliselt täidetud metaandmeid süsteemis. Seega, puudutab ka klassifikaatorite, tõhusam järelevalve ja selgemad, praktilised juhised aitavad andmekirjelduste ja teiste seotud tagada, et nõudeid ei täideta formaalselt, vaid metaandmed oleksid regulatsioonide koostoimet. sisukad, ajakohased ja tegelikult kasutatavad nii järelevalveks kui ka andmete taaskasutuse toetamiseks. Varajase koordineerimise osas nõustume põhimõttega, et andmekogu loomise või muutmise kavandamine peab olema nähtav võimalikult varases etapis, et vältida dubleerimist ja toetada ristkasutust. Samas ei pea me vajalikuks taastoota senist eraldi kooskõlastusprotsessi. Meie kujundatud lähenemine on, et andmekogu esmane registreerimine peaks toimuma paralleelselt andmekogu loomise või muutmise õigusliku aluse kujundamisega, kuid lõplik registreerimine ja kasutuselevõtt peavad olema seotud andmekirjelduse, tehnilise teostuse ja õigusliku aluse kooskõla kontrolliga ATV-s. Järelevalve, juhendamise ja metoodilise toe osas nõustume tähelepanekuga täielikult. Eelnõu eesmärk ei ole asendada üks mittetoimiv protsess teisega ega eeldada, et kvaliteet tekib üksnes kohustuslike väljade lisamisest. Uus mudel peab põhinema regulatiivsete ja mitteregulatiivsete meetmete kombinatsioonil: selged nõuded, praktilised juhised, ühtsed standardid, koolitused, keskne tugi, automatiseeritud kontrollid ja riskipõhine 48  järelevalve. Nõuete täitmine peab olema sisuline, mitte formaalne. Tulenevalt eelnevast on meie ettepanek lähtuda (viitame siinkohal Ettepanekuga saab suures osas nõustuda. digiriigi arengukavale, andmete ja tehisintellekti valgele raamatule, VTK ja eelnõu väljatöötamise lähtekoht ongi, dokumendile eesti 2035, majanduskasvu kavale 2026 jt) riigi et andmehalduse ja tehisaru regulatsiooni tasandil nii andmehalduse kui tehisintellekti vaates kokkulepitust. kujundamisel tuleb lähtuda riigi tasandil juba Kui andmete teabevärav ehk ATV oleks tulevikus keskne koht, kust kokkulepitud strateegilisest suunast ning luua leiab nii andmekirjeldused kui ka selge info selle kohta, kuidas ja ühtne, praktiliselt toimiv ja tehnoloogiliselt millistel tingimustel andmeid taaskasutada saab, siis oleks asjakohane rakendatav lahendus. ATV eesmärk on mõelda ka tehnoloogiliselt eelkontrolli võimaldamisele, mis annaks kujuneda Eesti keskseks andmete hinnangu nii kohustuse täitjale endale kui võimalikule järelevalve kontaktpunktiks, kus on kättesaadavad nii teostajale, kas sisestatav info on asjakohane või puudulik ning millises andmekirjeldused kui ka ülevaade faasis on kirjelduste esitamine. AvTS-i võiks seejuures täiendada taaskasutamise võimalustest. Samuti on VTK- põhimõttega, et ATV kaudu peab olema kättesaadav info taaskasutatava s juba ette nähtud, et ATV peab tulevikus teabe ja selle kasutamise tingimuste kohta. olema liidestatav teabevaldajate andmehaldustarkvaradega, et andmekirjeldused ja nende muudatused kanduksid võimalikult suures ulatuses üle automatiseeritult. Peame asjakohaseks ka tehnoloogilise eelkontrolli suuna kaalumist. Eelnõu edasises väljatöötamises on põhjendatud kujundada ATV-s lahendus, mis võimaldab kontrollida andmekirjelduste vormilist ja loogilist terviklikkust, standardile vastavust ning seda, millises menetlus- või küpsusastmes kirjeldus parajasti on. Selline valideeriv eelkontroll aitaks nii kohustuse täitjal endal puudusi varakult tuvastada kui toetaks ka hilisemat seiret ja järelevalvet. 49  Samas ei tohiks tehnoloogiline eelkontroll kujuneda uueks käsitööpõhiseks kooskõlastusmenetluseks. AvTS-i täiendamise osas peame sisuliselt põhjendatuks, et ATV kaudu oleks kättesaadav info taaskasutatava teabe ning selle kasutamise tingimuste kohta. See on kooskõlas VTK senise loogikaga, mille järgi ei peaks ATV kajastama üksnes avaandmeid kitsas tähenduses, vaid laiemalt andmekirjeldusi ning ülevaadet andmete kättesaadavusest ja kasutamise raamistikust. Eelnõu koostamisel tuleb seda siiski sõnastada piisavalt täpselt, et eristada omavahel andmekirjeldused, taaskasutatav teave, juurdepääsupiirangud ning teabe kasutamise õiguslikud tingimused. Täpsustame eelnõu edasises väljatöötamises, kas ja millises ulatuses on otstarbekas see põhimõte sätestada seaduses endas ning millises osas jätta detailsemad nõuded rakendusakti või tehnilise standardi tasandile. Meie eesmärk on vältida nii normi liigset üldsõnalisust kui ka ülereguleerimist. TRAM Toetame VTK üldist eesmärki kujundada selgem, ühtsem ja tõhusam Teadmiseks võetud. andmekorralduse raamistik. Eelkõige peame oluliseks järgmisi suundi: - RIHA kooskõlastusprotsessi reform; - Andmete teabevärava (ATV) täiendamine ja ajakohasena hoidmine; 50  - andmekirjelduste ühtlustamine ja masinloetavuse tagamine; - põhiandmete kvaliteedi parandamine; - tehisaru kasutusjuhtude läbipaistvuse tagamine. Tehisintellekti (TI) seonduva reguleerimise ettepanekut ei ole praegusel kujul võimalik toetada. See seab põhjendamatu piirangu, mille kohaselt Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Me ei tuleks kõik TI-ga seotud tegevused eelnevalt Justiits- ja näe vajadust kehtestada üldist kohustuslikku Digiministeeriumiga (JDM) kooskõlastada, sealhulgas enne nende eelkooskõlastuse nõuet kõigile tehisaruga sisulist katsetamist. Mõistlikum on lahendus, kus JDMi teavitatakse seotud tegevustele. Selline lahendus oleks tegevustest, mitte ei seata kohustuslikku eelkooskõlastuse nõuet. ebaproportsionaalne, looks liigse halduskoormuse ning võiks põhjendamatult takistada katsetamist, piloteerimist ja innovatsiooni avalikus sektoris. Eelnõu eesmärk ei ole kujundada Justiits- ja Digiministeeriumist kõigi tehisaru-lahenduste keskset eelkontrollijat. Meie eesmärk on tagada riigiülene nähtavus, ühtlasem praktika ning kõrgema riskiga kasutusjuhtude varajane tuvastamine. Seetõttu peame põhjendatuks lahendust, kus üldreeglina nähakse ette teavitamiskohustus, mitte universaalne eelkooskõlastus. AvTSi § 43² lõike 1 muudatuse osas märgime, et ka kavandatavas Ettepanek kordab KLIMi tagasisidet sõnastuses jääb vähemalt teoreetiliselt alles võimalus, et AvTSi § 43¹ definitsioonile vastava andmekogu vastutava töötleja kohustused on tingimuslikud. Kui eksisteerib riiklikke andmekogusid, mis ei ole infosüsteemide andmevahetuskihiga liitunud ega andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid, siis ei laiene neile jätkuvalt kõik vastutava töötleja kohustused tekib ka ebaloogiline olukord, kuna infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmete vahetamise kohustus on samaaegselt: 51  - nõue, mis kehtib üksnes riigi infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele (riigi andmekogud vahetavad andmeid X- tee kaudu), ning - tingimus, mille mittetäitmisel riigi infosüsteemi kuulumine välistatakse, mistõttu nõue enam ei kohaldu. Seega juhul, kui AvTSi § 43¹ definitsioonile vastav andmekogu ei ole veel X-teega liitunud, ei pea ta X-teed kasutama ega järgima riigi infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele kehtivat põhiandmete aluseks võtmise kohustust. See loob sisulise regulatiivse lünga, mis vajab täpsustamist. Palume selgitada, kas andmete avaldamist käsitlevate eriseaduste muutmine on kavandatud AvTSi muudatuse raames, see VTKst üheselt ei selgu. VTKs pakutud kavandatud lahendustest (alates lk 30) eelistame IV Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. varianti „RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted tunnistatakse Võtame teadmiseks, et eelistatakse VTK-s kehtetuks, andmekogude registreerimise kohustus säilib, kuid kirjeldatud IV alternatiivi, mille kohaselt kujundatakse ümber. RIHA kui keskkonna ülalpidamisest loobutakse RIHA kooskõlastusprotsess lõpetatakse, ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekogude andmekogude registreerimise kohustus säilib registreerimine toimub ATV-s, mitte enam RIHA-s ning ei sõltu enam ümberkujundatult ning viiakse üle ATV-sse andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisest. ATV toimib kui ühtsesse kesksesse keskkonda. See on samaaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise kohana kooskõlas ka VTK ühe põhisuunaga (seda nii avaandmete kui andmekogude vaates) kui ka n-ö kujundada ATV-st keskne andmekirjelduste, „andmekogude kataloogina“, mille vahendusel on võimalik saada avaandmete ja andmekogude kataloogi ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende haldajatest, nendega keskkond ning loobuda RIHA kui eraldiseisva seotud õigusaktidest jm üksikasjadest.“ paralleelsüsteemi ülalpidamisest. Peame vajalikuks välja tuua, et kõik VTKs pakutud alternatiivid Nõustume tähelepanekuga, et muudatuste eeldavad täiendavaid ressursse. Kavandatud andmekirjelduste, rakendamine eeldab täiendavaid ressursse. andmekvaliteedi ning läbipaistvuse nõuete täitmine senisest oluliselt Samas on oluline rõhutada, et andmekirjelduste, andmekvaliteedi, 52 laiemas mahus toob kaasa täiendava töökoormuse ja tehnilise arenduse läbipaistvuse ja andmehaldusega seotud vajaduse. nõuded ei teki kavandatava reformiga tühjalt kohalt, vaid nõuded eksisteerivad juba täna. Mõjude analüüsi peatükist ilmneb suurenev ressursivajadus, kuid jääb Sellest lähtuvalt täiendavate ressursside ebaselgeks, kas ja kuidas selle katmine on kavandatud. Andmehalduse tagamine teabevaldajatele nõuete arendamine, sealhulgas andmekirjelduste avalikustamine ja rakendamiseks pole põhjendatud. automatiseerimine, eeldab IT arendusi või spetsialiseeritud andmehaldustarkvara kasutuselevõttu, litsentside soetamist ning lahenduste järjepidevat haldamist ja uuendamist. Palume seadusemuudatuste edasises menetluses arvestada ning planeerida muudatuste elluviimiseks rahastusmeetmed nii tööjõukulude (IT ja äriandmehaldurid) kui ka IT lahenduste juurutamise, uuendamise ja ülalpidamise katmiseks riigiasutustes. Ilma täiendavate rahaliste vahenditeta ei ole VTKs kirjeldatud tegevuste rakendamine realistlik. 53  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Väljatöötamise kavatsuste kooskõlastustabelid Väljatöötamise kavatsus nr 2 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Andmejälgija ja selle kohustuslikkuse reguleerimiseks Nr Ettepaneku esitaja Märkus/ettepanek VTK autorite seisukoht 1. Andmekaitse Inspektsioon IKÜM läbipaistvuse põhimõte eeldab, et Teadmiseks võetud. isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid oleksid kättesaadavad, Nõustume. Sama vajadust on väljendatud ka VTK-s arusaadavad lihtsalt sõnastatud. (nt lk-del 5 ja 15: “[loodav määrus] peaks hõlmama ka nõudeid logikirjete põhjenduste selgusele, mille Seega peaks ka logikirjetes inimesele sisustamist omakorda on võimalik ja tõenäoliselt ka edastatav teave olema arusaadav. vajalik toetada RIA väljatöötatavate, kuid osaliselt Pelgalt tehnilise päringunimetuse kuvamine ka täna eksisteerivate juhenditega”. ei ole piisav ning selgitus peab avama päringu põhjuse sisuliselt. 2. Andmekaitse Inspektsioon Andmejälgijas tuleks selgelt eristada Teadmiseks võetud. inimese enda tehtud päringud, automaatpäringud ja ametnike tehtud Nõustume. See on eeskätt küsimus mitte regulatsioonist, vaid tulevikulahenduse 54  päringud, et vältida infomüra ja vähendada kasutajaliidese disainist. Selle kavandamisel selgituskoormust. võetakse siin ja mujalgi ettepanekutes toodud kaalutlusi arvesse. 3. Siseministeerium Enne arendus- ja ressursivajaduse hindamist Teadmiseks võetud, selgitatud. on vaja täpsustada loodavat regulatiivset raamistikku, sh täpsustada andmejälgija Eelnõu ning selle seletuskirja koostamisel kohaldamisala, rollijaotust x-tee osapoolte käsitletakse võimaluste piires kõiki küsimusi, mis vahel ning nõutavat detailsusastet. Näiteks võimaldavad asutustel hinnata kaasnevat arendus- ja millises ulatuses tuleb andmejälgijat ressursivajadust. VTK-s pakutud lahenduse kavand rakendada (ainult üle x-tee toimuvad on esialgne ning VTK-s kajastuv kuulub alati päringud vs andmekogu sisene õigusloome edasistes etappides täiendamisele. andmetöötlus), kummal x-tee poolel tuleb päringuid välja näidata, millise Vastavalt VTK-s kirjeldatule on kavandatava detailsusastmega tuleb andmejälgijat regulatsiooni fookuses üle x-tee toimuv, mitte rakendada jne. andmekogude sisene andmetöötlus. Tänane andmejälgija tehniline arhitektuur võimaldab kuvatada logikirje selle andmekogu juures, kust andmeid päriti (st andmeandja juures). 4. Siseministeerium Paljud teekaardis toodud analüüsid on Teadmiseks võetud planeeritud 2027-2028. aastasse. Sellega tuleb arvestada, sest nii asutuste kui SMIT-i Rakendussätete ja/või üleminekuaja planeerimisel tööplaanid on arenduste mõttes pikalt ette võetakse võimalikul määral arvesse asutuste ajalisi planeeritud seoses erinevate projektide, võimalusi ja varasemalt määratud prioriteete. partnerite vahetuste, õigusaktide muutumiste jms-ga. 55 5. Siseministeerium Vajab täpsustamist, milline on õiguslik alus Selgitatud ja vastutus väliste andmekogude omanike kohustamiseks arendada andmejälgijat Kohustus andmekogude liidestamiseks viisil, mis võimaldab päringupõhiselt andmejälgijaga kehtestatakse õigusaktiga, otsustada logikirje kuvamise üle ning konkreetsemaltavaliku teabe seaduse tasandil ning eristada, kas tehtud päring kuvatakse selle alusel antava rakendusaktiga (VTK-s kajastatud andmejälgijasse või mitte. kui nn AJ määrus). Seaduses sätestatakse liidestumiskohustus andmekogu vastutavale töötlejale. Rakendusaktis täpsustatakse tehnilised ja funktsionaalsed nõuded, sh vajadusel tingimused, mille alusel saab päringu tegemisel märkida avalikustamise piirangu või eristada päringuid x-tee alamsüsteemi lõikes. Eelnõu koostamisel täpsustatakse nõuete ulatust selliselt, et need oleksid tehniliselt teostatavad ja proportsionaalsed. Andmesubjektile ajutiselt (või püsivalt) mittekuvatavate päringute osas on hetkel täiendavalt väljaselgitamisel, millised tehnilised võimalused ja arendusvajadused visandatud kujul andmejälgija rakendamisega täpsemalt kaasneksid. Kui mõjud osutuvad ebamõistlikeks, kaalutakse ka andmejälgijaga liidestumiskohustuse rakendamist sellisel kujul, et teatud asutuste (asutuste ring, kellel on õiguslik alus andmesubjektile teavet n-ö viitega avaldada või üldse mitte avaldada) päringud jäetakse andmejälgijast välja ehk nn blacklistitakse. Selline otsus kujutaks endast algselt visandatud kohustuse vaates kahtlemata väga olulist järeleandmist, kuid 56  kui see on ainuvõimalik variant liidestumiskohuse realiseerimiseks, tuleb seda kaaluda. Andmejälgija on andmesubjekti õiguste teostamise võimaluste valguses n-ö täiendav tööriist ja tingimusel, et inimesi on selles kajastuvate logikirjetega seotud võimalikest väljajätmistest informeeritud, puudub riigil kohustus andmejälgijas tingimata tagantjärele kõik algselt varjatuks jäänud päringud nähtavaks teha. 6. Siseministeerium Mõnes andmekogus ei ole andmejälgija Teadmiseks võetud, arvestatud rakendamine võimalik või põhjendatud (nt isikukoodiga mitteseostatavad andmed, VTK-s esitatud esialgne regulatiivne ettepanek seadusest tulenevad piirangud (PPA, KAPO sisaldab juba erandite loetelu, mis hõlmab mh süsteemid), väga väike maht või andmekogusid, mis ei sisalda isikuandmeid ebaproportsionaalne kulu), samuti võib x-tee (andmejälgija definitsioonipõhine erand), mis ei põhine andmevahetus moodustada vaid sisalda isikukoodi või mille liidestamine väikese osa asutuse isikuandmete andmejälgijaga ei ole majanduslikult põhjendatud. töötlemisest. Eelnõu koostamisel kaalutakse täiendavalt, kas lisaks majandusliku põhjendamatuse kriteeriumile on vajalik täpsustada või laiendada erandite regulatsiooni ka muudel alustel, sh juhtudel, kus andmejälgijaga liidestumine ei täidaks sisuliselt (vaatamata liidestumisele) oma eesmärki. Eesmärk on kujundada erandite regulatsioon selliselt, et see oleks proportsionaalne ning arvestaks andmekogude eripäradega. PPA, KAPO ja muude ajutiselt või püsivalt varjatud päringute teostamise õigusega asutuste tegevust 57  puudutavate logikirjete osas vt ka kommentaarile nr 5 antud vastust (lõigud 3-5). 7. Siseministeerium Lisaks andmejälgijale tuleks võimaldada Selgitatud alternatiivseid läbipaistvusmeetmeid (nt andmetöötluse kaardistamine ja VTK kohaselt ei kuvata andmejälgija kaudu kirjeldamine), sh riigiülene ühtse logikirjeid juhul, kui esineb õiguslik alus struktuuriga vorm, mis annaks inimesele andmesubjekti teabeõiguse piiramiseks. Sarnane arusaadava ülevaate asutusesisest ja - piirang kehtib ka olukorras, kus andmesubjekt esitab vahelisest andmetöötlusest. nn traditsioonilise juurdepääsutaotluse IKÜM artikli 15 alusel. See ei ole aga põhjuseks jätta andmekogu tervikuna andmejälgijaga liidestamata. IKÜM artiklite 12–14 kohaselt on vastutaval töötlejal niikuinii kohustus kirjeldada oma andmetöötluse eesmärke ja toiminguid (nt privaatsustingimustes). Selline tegevuse kirjeldus küll suurendab läbipaistvust, kuid ei asenda andmejälgija eesmärki – andmesubjekti võimalust näha konkreetseid tema isikuandmetega seotud päringuid ja hinnata nende õiguspärasust. Täiendavad selgitavad meetmed (nt andmetöötluse kaardistused või juhendmaterjalid) võivad andmejälgijat toetada, kuid ei ole selle sisuline alternatiiv. 58 8. Siseministeerium Kui andmekogul on juba toimiv Mittearvestatud andmejälgija vm sarnane lahendus (nt rahvastikuregistril), tuleks täpsustada, et AJ eesmärk on keskne lahendus- kõikide päringute RIA hallatava keskse lahenduse kasutamine vaatamine ühest kohast- oma AJ (logiraamat vms) ei ole sellisel juhul kohustuslik. võib olla eraldi toimiv ja oma süsteemis kasutatav lahendus, kuid riiklikuga peab olema liidestatud. 9. Siseministeerium Sihtrühma määratlemisel tuleks arvestada, et Arvestatud andmejälgija potentsiaalsed kasutajad ei ole üksnes Eestis elavad isikud, vaid kõik Eesti Nõustume tähelepanekuga, ettepanekuga isikukoodiga inimesed, sh välismaal elavad arvestatakseeelnõu koostamisel arvesse. Eesti kodanikud, kelle andmeid töödeldakse Eesti andmekogudes. 10. Siseministeerium Toetame andmejälgija üldist kohustust, kuid Selgitatud kes ja millal töötab välja andmejälgija kasutamise selge õigusliku aluse ja Andmejälgijaga seotud kohustuste ja reeglite reeglistiku? kehtestamiseks koostatakse seaduseelnõu ning selle alusel rakendusakt (VTK-s viidatud kui „AJ määrus“). Seaduses sätestatakse üldine liidestumiskohustus ja põhimõtted, rakendusaktis täpsustatakse tehnilised ja korralduslikud nõuded. Eelnõu koostab Justiits- ja Digiministeerium koostöös teiste valitsemisalade, RIA ning asjakohaste sihtrühmadega. Reeglistik töötatakse välja eelnõu koostamise käigus ning kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendis ettenähtud korrale, et andmekogude 59  pidajatel oleks võimalik nõuetega mh arendusfaasis arvestada. 11. Siseministeerium VTK leheküljel 8 on viidatud inimestele, kes Selgitatud omavad küll riigiportaali sisselogimiseks vajalikku e-identimise vahendit, kuid neil ei Mõeldud on teiste EL liikmesriikide elanikke, kes ole Eesti isikukoodi. Keda siin on täpsemalt peavad eIDAS määruse (910/2014 ja selle muutmise selle kirjelduse all mõeldud? määrus 2024/1183) alusel oma riigi e-identimise vahendiga saama ligi Eesti avaliku sektori e- teenustele, kuid kellel puudub Eesti isikukood. 12. Siseministeerium Vajab täpsustamist, kas andmesubjekti Arvestatud õiguste piiramise otsustab alati andmekogu vastutav töötleja või peaks see teatud Märkus õige. Päringulogi andmesubjekti kuvamise juhtudel olema andmesaaja ülesanne, kuna piiramise otsust ei saa teha andmeandja, kuna tal andmeandjal ei pruugi olla teavet menetluse puudub teadmine menetluse sisust. Konkreetse konteksti (nt kriminaalmenetluse) kohta. päringu osas peab logikirje kuvamise ja võimalike piirangute üle otsustama päringu teinud asutus kui selle töötlemistoimingu osas isikuandmete vastutav töötleja, sest päringu viib läbi see asutus, sellel asutusel lasuvate avalike ülesannete kui andmetöötluseesmärkide täitmiseks. 60 13. Siseministeerium VTK leheküljel 11 on küsimus, kas Teadmiseks võetud andmekogus peaks kuvama isikule tema enda kohta tehtud päringuid. Meie Täname tagasiside eest. VTK autorid on nõus - isiku rahvastikuregistris kuvame, nt sisselogimineenda kohta tehtud päringute kuvamine võib portaali. Kas seda peaks tegema? Kui jah, võimaldada avastada teatud tüüpi isikuandmete siis kas kõikidel juhtudel või on siin väärkasutusi (nt e-identimise vahendi volitamata erandeid? kasutamist teise isiku poolt). Küll aga võib ülevaatlikkuse huvides olla mõistlik luua andmejälgija kasutajaliidesesse kasutajale võimalus seesuguste päringute väljafiltreerimiseks. 14. Siseministeerium VTK leheküljel 12 on öeldud, et pakutud Arvestatud lahendus mõjutab positiivselt nii andmesubjektide IKÜM-s kui ka IKS-s Eelnõu seletuskirjas sisalduvat mõjude analüüsi kirjeldatud teabeõigust. Me lisame siia täiendatakse siin kirjeldatud positiivse mõjuga. juurde, et ka eriseaduste kohustustele. 15. Siseministeerium Kavandatav AvTS § 43¹⁰ peaks sisaldama Teadmiseks võetud piisavalt laia volitusnormi andmejälgijaga seotud ühtsete põhimõtete ja reeglite (nt Nõustume, et reeglid peavad olema selged ja päringu mõiste, järjestikuste päringute ühetaolised. Volitusnormi sõnastus vaadatakse logimine) kehtestamiseks. Ootame väga eelnõu koostamisel üle ja vajadusel seda ühtseid põhimõtteid ja selgeid reegleid, täiendatakse. vältimaks möödarääkimisi. 16. Siseministeerium Algselt varjatud logikirjete hilisema Selgitatud avaldamise kohustus peaks potentsiaalselt olema sätestatud juba seaduses, mitte Andmejälgijaga seotud regulatsioon ei muuda rakendusakti tasandil. andmesubjekti teabeõiguse sisulist ulatust. Õiguslikud alused teabeõiguse piiramiseks – mis kujutavad endast ühtlasi põhiõiguste piiranguid – tulenevad juba kehtivatest eriseadustest. Kavandatava regulatsiooni loomisel soovitakse tagada, et andmejälgija kasutamisel lähtutaks 61  neistsamadest piirangutest ja põhimõtetest. Algse piirangu alus ja selle äralangemise eeldused sätestatakse jätkuvalt seaduse tasandil (eriseadustes). Seetõttu võiks väita, et andmejälgija regulatsioonist ei tulene (vähemasti antud küsimuses) iseseisvat privaatsuspõhiõiguse riivet samuti eriseadustes sisalduvate, täna eksisteerivate riive aluste leevendust ega laiendust või muud sellist. Samas tuleb arvestada, et eelnõu koostamise eel ja selle käigus selguvatest mõjudest (teatud logikirjete varjamisega seotud andmejälgija arendusvajadused ja sellega kaasnevad kulud) sõltub ka see, millisel funktsioone on võimalik päringuid sooritavatele asutustele pakkuda ning sellega omakorda seonduvalt võib küsimus teatud päringute hilisemalt nähtavaks tegemisest päevakorrast välja jääda (vt ka kommentaari nr 5 juures antud vastust, lõigud 3-5). 17. Siseministeerium Vajab täpsustamist, millises ulatuses logisid Selgitatud, arvestatud tuleb andmejälgijas kuvada ja kuidas käsitleda nö kaasuvate isikute andmete Logikirjete kuvamisega seotud üksikasjad töötlemist (kas peab samuti andmejälgijas täpsustatakse eelnõus ja selle alusel kehtestatava näitama). Samuti palume SIM-i rakendusakti kavandis. Eesmärk on sätestada selge rahvastikuregistri tiheda seotuse tõttu eelnõu ja kõigile andmekogude vastutavatele töötlejatele koostamisse kaasata. üheselt mõistetav raamistik, mis on tehniliselt teostatav ning kooskõlas andmejälgija eesmärgiga (anda andmesubjektile ülevaade tema isikuandmetega seotud päringutest). Mitut isikut puudutavate päringute käsitlemisel lähtutakse põhimõttest, et andmejälgija annab inimesele ülevaate tema isikuandmete kotha 62  sooritatud päringutest, mitte kogu menetlusest või isikustatud kujul teiste isikute suhtes sooritatud päringutest. Siseministeeriumit kaasatakse kindlasti eelnõu koostamisse ja hoitakse edasiste arengutega kursis. 18. Eesti Linnade ja Valdade Liit Rõhutame, et KOVide võimekus Teadmiseks võetud andmejälgija rakendamiseks võib erineda riigiasutustest ning seda tuleks VTK-s eraldi Kõnealust küsimust käsitletakse eelnõu koostamisel, esile tuua. mõjuanalüüsi koosseisus. 19. Eesti Linnade ja Valdade Liit Enne andmejälgija kohustuslikku Teadmiseks võetud, selgitatud rakendamist KOVide andmekogudes tuleb lahendada KOVide andmekogude õigusliku Kooskõlastuskirjas on märgitud, et tänases aluse küsimus. „olukorras ei ole võimalik alustada andmetöötluse läbipaistvusega ilma, et eelnevalt oleks loodud Justiits- ja Digiministeerium on varasemalt vajalikud seaduslikud alused nende andmekogude selgitanud, et on valmis võtma oma vastava pidamiseks.”. analüüsi - ootame jätkuvalt, et see analüüs valmiks. Selle mõttekäiguga ei paraku saa nõustuda. Kui andmetöötlus tegelikkuses aset leiab, tuleb seda ka Ka VTKs viidatud Justiitsministeeriumi läbipaistvalt näidata ning seda sõltumata 2021. aasta analüüs „Andmekogud ja võimalikust õiguslikust vaieldatavusest, mis üht isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st või teist konkreetset andmekogu võib puudutada. tulenevad nõuded regulatsioonile“ toonitas Mingit teatud andmetöötlust või nende kogumit vajadust andmekogud regulatsiooniga ümbritsev õiguslik ebaselgus iseenesest ei saa vastavusse viia. Kõnealuse analüüsi kujutada endast ettekäänet kõnealuste peamine lahenduseta jäänud punkt ongi andmetöötlustoimingute andmesubjekti eest KOVide olemasolevate andmekogude varjamiseks. õiguslik alus. 63 20. Eesti Linnade ja Valdade Liit VTK koostajad on palunud arvamust selle Mittearvestatud kohta, kas andmejälgijas peaks kajastuma ka päringud, mis on tehtud isiklikul otstarbel. Täname tagasiside eest. IKÜM art 4 punkti 7 kohaselt saab isikuandmete vastutavaks töötlejaks Leiame, et selliste päringute kuvamine olla „füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori andmejälgijas ei ole põhjendatud järgmistel asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega põhjustel: määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid”. • IKÜM ei kohaldu töötlemisele, mida teostab füüsiline isik eranditult isiklikul või Asjaolust, et isikuandmeid on töödelnud (nt teise kodusel eesmärgil; isiku kohta päringu sooritanud) füüsiline isik, mitte mõni ettevõte või organisatsioon, ei järeldu • Ainuüksi päringu tegija nime kuvamine ei automaatselt ja ainuvõimalikult, et kõnealune võimalda andmesubjektil tegelikult oma andmetöötlus on toimunud n-ö “koduste tegevuste” õigusi teostada; erandi raames või kuuluks mistahes muul põhjusel väljapoole IKÜM kohaldamisala. • Samuti ei ole päringu teinud isikul kohustust andmesubjekti pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon on korduvalt, sh 2025. vastata, kuna tegemist ei ole aastal kahes olulises meediakünnist ületanud andmetöötlejaga IKÜM mõttes; juhtumis tuvastanud IKÜM rikkumised just nimelt olukordades, kus kinnistusraamatu päringuid • Selliste päringute kuvamine võib kaasa sooritasid füüsilised isikud ja algselt “koduste tuua põhjendamatuid konflikte, kaebusi ja tegevuste” erandile tuginedes. Asjaolude lähemal andmekaitseasutuse töökoormuse kasvu. vaatlusel (andmesubjektide päringutele vastamisel ja sellele järgnenud järelevalvemenetluste käigus) selgus, et tegemist siiski ei olnud erandi alla kuuluva tegevusega, vaid õigusvastase andmetöötlusega. Kõnealused juhtumid avastati suuresti just nimelt tänu andmejälgijale ning ilma vastavaid logikirjeid kuvamata oleks need juhtumid jäänud avastamata või 64  vähemalt ei oleks pälvinud niivõrd mõjukat ühiskondlikku arutelu. 21. Eesti Linnade ja Valdade Liit Andmejälgija kasutuselevõtt ei pruugi Teadmiseks võetud asutuste halduskoormust vähendada , vaid võib andmesubjektide pöördumiste arvu Kommentaaris väljendatuga arvestatakse eelnõu hoopis suurendada. Vältida tuleks koostamise raames läbi viidavas mõjuanalüüsis. ebaselgetest logikirjetest tulenevat Andmesubjektide huvi erinevates andmekogudes põhjendamatut küsimuste kasvu. toimuva andmetöötluse vastu varieerub ning üksikute andmekogude põhjal ei ole võimalik valitsemisalade üleselt kohalduvaid järeldusi teha. Nõustume, et andmejälgijas kuvatav teave (logikirjete selgitused) peavad olema võimalikult täpsed ega tohiks tekitada põhjendamatuid küsimusi või selguse asemel hoopis täiendavat segadust. VTK- s (nt lk-del 5 ja 15) on kõnealust mõtet ka selgelt väljendatud. 65 22. Eesti Linnade ja Valdade Liit Teeme ettepaneku jätta andmejälgijast välja Selgitatud andmekvaliteedi tagamiseks tehtavad automaatpäringud ning kuvada üksnes need Masin-masin päringute ja inimese algatatud päringud, mille puhul on konkreetse isiku päringute tehniline eristamine ei pruugi alati üheselt andmeid tegelikult avatud või kasutatud. võimalik olla. Samuti ei pruugi olla objektiivselt tuvastatav, kas konkreetse päringu tulemusel isikuandmeid üksnes väljastati või neid ka sisuliselt „vaadati“. Andmejälgija kasutusmugavuse ja logikirjete arusaadavuse tagamisel on seetõttu keskne roll kasutajaliidesel ja filtreerimisvõimalustel. Nende kavandamisel võetakse arvesse vajadust vähendada infomüra ning eristada eri liiki päringuid viisil, mis on tehniliselt teostatav ja ei moonuta ülevaadet tegelikust andmetöötlusest. 23. Eesti Linnade ja Valdade Liit Rõhutame vajadust kehtestada Teadmiseks võetud andmekogude vastutavatele töötlejatele kohustus koolitada kasutajaid, võimaldada Kasutajate koolitamise vajaduse rõhutamine on minimaalse andmekoosseisuga (nt „jah/ei“) põhjendatud, kuid avaliku sektori siseselt ei ole päringuid ning tagada tehniline võimalus otstarbekas seda lahendada eraldi regulatiivse märkida päringu tegemise põhjus. kohustusena. Tegemist on asutustel niigi lasuva juhtimis- ja korraldusliku vastutusega, mis on tuletatav juba kehtivast õigusest. Minimaalse andmekoosseisuga päringute võimaldamine on seotud iga andmekogu tehnilise ülesehitusega. Andmete minimaalse töötlemise põhimõte (IKÜM art 5 lg 1 p c) kehtib aga juba täna ning ei sõltu andmejälgija regulatsioonist. 66  Päringu tegemise põhjuse märkimise vajadus on asjakohane ning see tuleb eelnõu koostamisel tõepoolest lahendada. VTK autorid konsulteerivad RIA-ga, kas vastav lahendus on võimalik kujundada keskse nõudena või tuleb see rakendada andmekogupõhiselt, arvestades andmekogude erinevust ja muid, tehnilisi üksikasju. 24. Eesti Infotehnoloogia ja Juhime tähelepanu, et andmejälgija Teadmiseks võetud Telekommunikatsiooni Liit praegune sünkroonsele päringule ja päringuhetkel toimuvale agregeerimisele tuginev arhitektuur ei pruugi olla skaleeritav ega tulevikukindel, arvestades liidestuste suurt hulka, kasvavat andmekogude arvu ja kõrget päringumahtu. 25. Eesti Infotehnoloogia ja Leiame, et andmejälgija liidestamise Teadmiseks võetud Telekommunikatsiooni Liit koguinvesteering võib kujuneda riigi jaoks ebamõistlikult kulukaks, arvestades ühe Kavandatava regulatsiooniga seotud mõjusid andmekogu liidestamise hinnangulist käsitletakse üksikasjalikult eelnõu koostamise etapis maksumust, halduskulu ja kulude lineaarset ning selle tulemusi võetakse omakorda arvesse kasvu liidestatud andmekogude arvu üleminekuaegade kavandamisel. suurenemisel. VTK-ga planeeritavate muudatuste põhjal räägime liidestumise kogukulust vahemikus 1,2 miljonit eurot kuni 8 miljonit eurot (300 × 4 000 eurot kuni 800 × 10 000 eurot). 67  Senise praktika põhjal jääb ühe andmekogu andmejälgijaga liidestamise maksumus vahemikku 4 000–10 000 eurot, millele lisanduvad püsivad haldus- ja hoolduskulud. 26. Eesti Infotehnoloogia ja Juhime tähelepanu, et andmejälgija Teadmiseks võetud Telekommunikatsiooni Liit praegune lahendus ei toeta seadusest tulenevate nähtavuspiirangute (sh ajalise Vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3- viitega kuvamine) ühtset ja tsentraalset 5). rakendamist, mis võib tekitada riske õigusselguse ja ühtse praktika seisukohalt. 27. Eesti Infotehnoloogia ja Leiame, et andmejälgija tõhus valitsemine Teadmiseks võetud Telekommunikatsiooni Liit eeldab ühtset tsentraalset tehnilist lahendust, kuna praegune killustatus (keskne lahendus Nõustume, et andmejälgija tõhus toimimine eeldab vs asutuste enda versioonid) suurendab ühtset tehnilist raamistikku. VTK kohaselt nähakse kulusid, raskendab kvaliteedi juhtimist ja ette andmejälgija arendamine ja haldamine keskse järelevalvet. X-tee on suurepäraseks näiteks, lahendusena Riigi Infosüsteemi Ameti poolt. kuidas riik on suutnud andmevahetuse ühetaolise rakendamise lahendada Täpne keskse lahenduse valitsemismudel ja tsentraalse tehnilise lahenduse abil kogu tehnilised põhimõtted täpsustatakse eelnõu riigis. väljatöötamise järgmistes etappides. 28. Eesti Infotehnoloogia ja Rõhutame, et andmejälgija kohustuslikuks Teadmiseks võetud Telekommunikatsiooni Liit muutmisega peab kaasnema olemasoleva tehnilise lahenduse sisuline ülevaatamine. Oluline on vältida olukorda, kus seadusega lukustatakse lahendus, mis ei ole skaleeritav, tulevikukindel ega majanduslikult optimaalne. 68 29. Statistikaamet Juhime tähelepanu, et RStS kohaselt ei ole Selgitatud statistilised andmestikud ja registrid AvTS mõistes andmekogud. Seetõttu eeldame, et Kavandatav regulatsioon puudutab andmekogusid andmejälgijaga liidestumise kohustus AvTS tähenduses. Statistilised andmestikud ja Statistikaametile ei laiene . registrid, mis ei ole AvTS mõistes andmekogud, liidestumiskohustuse alla ei kuulu. 30. Statistikaamet Selgitame, et Statistikaamet kogub ka Selgitatud andmeid andmekogudest, pseudonümiseerib need ning teostab masstöötlemist, mistõttu Kui Statistikaamet teeb isikute kohta päringuid andmejälgija rakendamine kavandatud kujul teistesse andmekogudesse, mis on andmejälgijaga ei ole meie hinnangul otstarbekas. Nimelt liidestunud, kuvatakse vastavad päringud vastava tekitaks see lõppkasutajale suure hulga andmekogu kui andmeandja kaudu ka andmejälgijas. ebaolulisi kirjeid. Vajadusel saab andmesubjekt temale huvipakkuva info Sellisel juhul on Statistikaamet konkreetse päringu andmekogu vastutavalt töötlejalt või SA-lt osas isikuandmete vastutav töötleja ning peab suutma välja küsida. selgitada päringu eesmärki ja õiguslikku alust, sh vajadusel viidates oma privaatsustingimustele või muule kesksele selgitavale dokumendile. Statistilistest vajadustest ajendatud päringute võimalik ebaolulisus, millele olete viidanud, on subjektiivne. Küll aga võib andmejälgija kasutajaliidest arendades olla põhjendatud luua mh võimalus selliste päringute väljafiltreerimiseks. 31. Riigiprokuratuur Rõhutame, et kriminaalmenetlusega seotud Teadmiseks võetud päringud on ligipääsupiiranguga kaetud ning nende kuvamine andmejälgijas saab Nõustume. Sedasama on püütud VTK-s ka toimuda üksnes tagantjärele, pärast piirangu ühemõtteliselt edasi anda (nt lk 9). aluse äralangemist, sarnaselt kehtivale kriminaaltoimikuga tutvumise korrale. Ajutiselt varjatud päringutega seonduvalt vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3-5). 69 32. Riigiprokuratuur Ligipääsupiirangute lõppemise tuvastamine Teadmiseks võetud peab toimuma automatiseeritult, mitte käsitsi, et vältida ebamõistlikku Vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3- halduskoormust. Lahenduse kavandamisel 5). tuleb arvestada erinevate menetluste, asutuste ja mitut isikut puudutavate päringute eripäradega. 33. Riigiprokuratuur Juhime tähelepanu, et rahvusvahelise Teadmiseks võetud kriminaalkoostöö raames tehtud päringute puhul võivad juurdepääsupiirangud sõltuda Vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3- välisriigi menetlusest ja õigusest, mistõttu 5). tuleb eelnõu koostamisel hinnata, kas ja millistel tingimustel on selliste päringute kajastamine andmejälgijas rahvusvahelise õiguse kohaselt lubatav. 34. Riigiprokuratuur Kokkuvõtvalt on oluline, et eelnõu Teadmiseks võetud väljatöötamise edasistes etappides täpsustatakse kriminaalmenetlusega seotud Vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3- päringute andmejälgijas kajastamise 5). regulatsiooni ja tagatakse vajalikud ressursid kavandatavate muudatuste elluviimiseks. 35. Kultuuriministeerium Palume täiendavalt analüüsida, kas keskne Selgitatud andmejälgija on ainus võimalik tehniline lahendus IKÜM-i läbipaistvusnõuete Kavandatava regulatsiooni eesmärk on luua täitmiseks, arvestades, et kohustuslik keskne andmesubjektile üks keskne ja ühtne lahendus, mille mudel võib piirata andmekogude abil ta saaks ülevaate oma isikuandmetega seotud x- paindlikkust ja suurendada sõltuvust RIA-st.tee päringutest. Killustunud lahenduste korral ei oleks võimalik tagada kasutajale terviklikku vaadet Samuti juhime tähelepanu, et kõik ning pikemas plaanis suureneks nii riigiülene isikuandmeid töötlevad infosüsteemid ei ole arendus- kui ka halduskoormus. Ühtne keskne 70  x-teega liidestunud ning tuleks läbi mõelda lahendus loob võimalused protsesside lahendus ka x-tee välise andmetöötluse ühtlustamiseks ja kulude kokkuhoiuks. hõlmamiseks. Andmejälgija regulatsioon on tõepoolest seotud x-tee kaudu toimuvate päringutega ja seda seetõttu, et andmejälgija ise on oma tehnilise arhitektuuri tõttu x- teega lahutamatult seotud. Seetõttu ei hõlma kavandatav lahendus ka andmetöötlust, mis ei toimu x-tee kaudu. Kui asutus soovib pakkuda täiendavaid läbipaistvusmeetmeid ka x-tee välise andmetöötluse kohta, on see tervitatav, kuid ei kuulu kavandatava regulatsiooni esemesse. 36. Kultuuriministeerium Teiseks vajaks VTKs esitatud madala huvi Teadmiseks võetud erand selgitamist ning alternatiivide kaalumist. Hetkel on madala huvi Eelnõu koostamise käigus läbi viidava mõjude hindamiseks kasutusele võetud hindamise käigus konsulteeritakse tänaste tasuvusarvutus, mille loogikas on kaks andmejälgija kasutajatega ning esitatakse täpsem põhimõttelist puudust. Esiteks arvutatakse tasuvusarvutus. andmejälgija rakendamise tasuvust lähtudes eeldusest, et iga x-tee vahendusel tehtav Selgitame, et VTK-s esitatud tasuvusarvutuses ei ole päring toob kaasa ametnikule menetletava siiski võetud aluseks eeldust, et iga x-tee vahendusel teabepäringu. Muinsuskaitseameti tehtav päring toob kaasa ametnikule menetletava andmejälgija rakendamise kogemusele teabepäringu. Lk-l 10 esitatud lause puhul tuginedes võib öelda, et umbes 10000 x-tee “...saavutatakse tasuvus juhul, kui x-tee vahendusel päringu kohta aastas tehakse 30 päringut tehakse keskmiselt vähemalt 182 isikuandmeid ametnikele. See suhtarv kindlasti varieerub puudutavat päringut aastas” all on mõeldud 182 suuresti infosüsteemist infosüsteemi, aga andmesubjekti poolt andmekogu vastutavale reaalset kokkuhoidu sellises määras – iga x- töötlejale tehtavat päringut tema isikuandmete tee päringu kohta ca 7 € - reaalsuses kunagi töötlemise kohta - tegemist on sõnastusliku ei saavutata ning seetõttu ei ole arvutuskäik ebatäpsusega lk-l 10, mis lk-l 11 on täpsemalt tasuvuse hindamiseks sobilik. Mõistlikum väljendatud (“See tähendab, et süsteem saavutab oleks hinnata tegeliku andmesubjektide huvi tasuvuse, kui ühes kalendriaastas esitatakse selles 71  andmetöötluse toimingute vastu ning sisalduvate isikuandmete kohta keskmiselt 182 eeldada, et andmejälgija kasutamisele päringut.”). võtmisega, see pigem kasvab mitmekümnekordselt ning loodetavasti tulevikus kasvab veelgi. Näiteks – kui seni on andmetöötluse kohta tehtud kirjalikke päringuid 10 iga 10 000 x-tee päringu kohta, siis võib eeldada, et see huvi kasvab 10 kuni 100 korda. Seega majanduslik võit 100 või 1000 päringu realiseerimisel tavapärase menetlemise raames vs andmejälgijaga on 700 € kuni 7000 €. Praegusel hetkel on andmejälgijat rakendavatel asutustel piisavalt kogemusi, et öelda, milline on logikirjete kohta tehtavate päringute maht ning seda teadmist tuleks arvutuste juures kasutada. 37. Kultuuriministeerium Teiseks, VTK punktis 6 välja toodud Selgitatud arvutuskäigu järgi on andmejälgija erandi rakendumise lävendiks 180 x-tee päringut Selgitus antud eelmise kommentaari juures. Lävend aastas. Kultuuriministeeriumil on kasutusel ei puuduta kõiki x-tee päringuid, vaid mõned väga väiksed andmekogud, kus on andmesubjektide päringuid nende isikuandmete väga vähe isikuandmeid ning minimaalselt kohta üle x-tee tehtud päringute suhtes. liiklust, näiteks loomeliitude andmekogu. Kõigi mõõdetavate parameetrite järgi võiks seda pidada madala andmesubjektide huviga andmekoguks (kasutajate hulk, isikuandmete koosseis, andmeid kasutavad teenused jne.). Aga ka seal tehakse x-tee päringuid rohkem kui ettepanekus välja toodud piirmäär ning seaduse jõustudes tuleks rakendada andmejälgijat. Suure 72  tõenäosusega väga palju väiksemaid riigi infosüsteemi kuuluvaid andmekogusid riigis ei ole, mistõttu pakutud lävend ei anna andmesubjektide madala huvi eristamise jaoks head alust. 38. Kultuuriministeerium Soovitame kaaluda andmejälgija kohustuse Teadmiseks võetud sidumist majandusliku tasuvusarvutuse asemel andmekaitsealase mõjuanalüüsi Arvestades VTK-le saabunud tagasisides tooduga (DPIA) kriteeriumitega, et tagada kohustus kavatsevad VTK autorid eelnõu koostamise faasis ja liidestuda neil andmekogudel, milles sellele eelnevalt täiendavalt analüüsida, kas lisaks n- toimuval isikuandmete töötlemisel on ö „majandusliku põhjendamatuse“ kriteeriumile oluline mõju. tuleks eelnõu koostamisel kõnealust erandite loetelu täiendada mõne eraldiseisva, muu kui majandusliku põhjendatuse/põhjendamatuse kriteeriumiga. Majandusliku põhjendamatuse kui liidestumiskohustust välistava asjaolu täielikku väljajätmist ei ole siiski kavandatud, kuivõrd VTK autorite hinnangul on seegi vajalik erisus, vältimaks kavandatava regulatsiooniga asutustele kaasneva rahalise mõju ülemäärasust. 39. Majandus- ja Andmejälgija kohustuslikkus andmekogu Teadmiseks võetud. Kommunikatsiooniministeerium pidajatele on riigi läbipaistvuse ja ka andmekaitsenõuete seisukohast väga Nõustume. Vt ka kommentaarile nr 1 esitatud teretulnud nähtus. Selleks aga, et tekkivad vastust. logid ei tekitaks andmetöötlejatele isikutelt lisaküsimusi, siis oleks väga vajalik suunata andmekogu omanikud kasutama päringute juures pikemaid selgitusi. 73 40. Kaitseministeerium Peame vajalikuks sätestada andmejälgija Teadmiseks võetud regulatsioonis Kaitseväe suhtes erisused, tuginedes Kaitseväe korralduse seaduses Kui eriseaduses on sätestatud andmesubjekti sätestatud julgeoleku- ja luureülesannetele, teabeõiguse piirangud, kuuluvad need rakendamisele sh võimalusele teha varjatud päringuid ning ka andmejälgija kasutamisel. Andmejälgija piirata andmesubjekti teabeõigust. regulatsioon ei kitsenda ega laienda eriseadustes sätestatud teabeõiguse piiranguid. Eriseadustes konkreetsete menetluste või julgeolekuülesannetega seotud teabeõiguse piiranguid ei ole vajalik üldseaduses (AvTS) dubleerida. Andmejälgija tehniline lahendus peab võimaldama nende piirangute realiseerimist (päringut teostava asutuse poolt päringu vastavat markeerimist, et vastav logikirje andmejälgijas ei kajastuks). Vt selles osas ka kommentaarile nr 5 antud vastust (lõigud 3-5). 41. Kaitseministeerium Teeme ettepaneku lisada AvTS § 43¹⁰ lg 2 Selgitatud uus erand, mis võimaldab riigiasutusel eriseadusest tulenevalt andmejälgija VTK-s (lk 9) on juba viidatud, et riigisaladuse või kasutamisest loobuda, kui liidestamine oleks salastatud välisteabe töötlemiseks mõeldud seadusega vastuolus või ohustaks riigi andmekogudele andmejälgijaga liidestumise julgeolekut või riigikaitset. Samuti peame kohustus AvTS kohaldamisalast, x-tee määruse vajalikuks täpsustada rakendusaktis varjatud kohaldamisalast (täpsemalt kohaldamisala logikirjete hilisema avaldamise nõudeid piirangutest) ja RSVS regulatsioonist tulenevalt ei ning muuta sellega seotud, kavandatavaid kohaldu. sätteid. Palume täpsustada, milliste andmekogude puhul nähakse lisaks eeltoodule siiski ette vajadust täiendavaks üldiseks liidestumiskohustuse erandiks. 74  VTK kohaselt täpsustatakse rakendusakti tasandil ka põhimõtted, kuidas käsitleda algselt piiranguga logikirjete hilisemat avaldamist pärast teabeõiguse piirangu aluse äralangemist. Andmejälgija regulatsioon peab võimaldama eriseadustest tulenevate piirangute rakendamist, kuid ei loo uusi ega laiendatud piiranguid. Vt selles osas ka kommentaari nr 5 juures esitatud vastust (lõigud 3- 5). 42. Kaitseministeerium Leiame, et isiku enda tehtud päringute Teadmiseks võetud kuvamise senist põhimõtet ei ole vaja muuta (st, et vastavaid päringuid kuvatakse) ning Nõustume tagasisides toodud seisukohaga. võimalike muudatuste kaalumisel tuleb arvestada ka selliste logikirjete võimalikku tõendusväärtust. 43. Kaitseministeerium Kuigi alljärgnev probleemitõstatus ei ole Teadmiseks võetud otseselt seotud käesoleva AvTS VTK-ga, soovib Kaitsevägi selle siiski käesolevas tagasisides ära markeerida. Kaitsevägi on korduvalt puutunud kokku avaandmete masspäringute ja andmete kraapimise tagajärjel loodud eravalduses oleva andmebaasi (dokumendiregistrid.karlerss.com/) teemaga, kus eraisik on võtnud avaliku teabe töötleja rolli, kuid andmetöötlusele ei kohaldu AvTS sätted, sh kohustus kaitsta juurdepääsupiiranguga teavet avalikuks tuleku eest. Muuhulgas sisaldab eraisiku andmebaas infot riigiteenistujate ja nende 75  kontaktandmete kohta, juurdepääsupiiranguga teavet, aga ka teavet, mis on loodud asutuse sisekasutuseks Eesti näitel leidnud tõendamist, et ka avalikult kättesaadavat infot edastatakse vaenuliku riigi luureteenistusele. Lähtuvalt eelnevast leiab Kaitsevägi, et riigi julgeoleku tagamise sh riigikaitse korraldamise vaates, tuleb riigiüleselt hinnata millistele (ava)andmetele autentimata ja kasutamispiiranguta juurdepääs antakse. 44. Kaitseministeerium AvTS VTK loetleb punktis 6 erandid Selgitatud andmejälgija liidestamiskohustusest. VTK lk-del 9-10 on selgitatud, et Eranditena tuuakse välja muuhulgas ainult liidestumiskohustus on kavandatud lahenduse organisatsiooni sisemise töökorralduse kohaselt suunatud “x-teega liidestatud, avalike vajadusteks ning asutustevaheliseks ülesannete täitmiseks kasutatavatele dokumentide menetlemiseks peetavad andmekogudele”. andmekogud, kuid seda ainult juhul, kui vastavad andmekogud ei ole liidestunud x- See tähendab, et liidestumiskohustuse alt jäävad teega. Asutuste kasutuses võib olla nö välja „ainult organisatsiooni sisemise töökorralduse sisemise töökorralduse tagamiseks vajadusteks“ ja „asutustevaheliseks dokumentide andmekogusid (nt menetlemiseks peetavad andmekogud“ (AvTS § 433 dokumendihaldussüsteem), mis kasutavad lõike 4) tähenduses, aga seda ainult juhul, kui x-tee andmeliiklust, kuid on loodud sisemise vastavad andmekogud ei ole liidestunud x-teega. töökorralduse tagamiseks. Palume seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, millised Kui andmekogu on liidestatud x-teega, ei ole andmekogud liigituvad erandi alla. Samuti järelikult tegemist üksnes organisatsiooni sisemise palume kaaluda selles valguses täiendava töökorralduse tagamiseks mõeldud andmekoguga punkti (punkt 5) lisamist AvTS § 4310, mis 76  loob üldseaduses erandi tegemise AvTS tähenduses ning see tuleb liidestada võimaluse. andmejälgijaga. 45. Regionaal- ja Juhime tähelepanu, et KOV-e ei ole VTK-s Teadmiseks võetud, selgitatud Põllumajandusministeerium eraldi sihtrühmana käsitletud ning palume saata VTK kooskõlastamiseks ka Eesti Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse mõjude sihtrühmi Linnade ja Valdade Liidule, arvestades ning neile kaasnevat mõju üksikasjalikumalt, muudatuste mõju KOVidele. seejuures tuuakse välja ka KOV-id. Eelsti Linnade ja Valdade Liidu tagasiside VTK-le saabus 07.01.2026. 46. Regionaal- ja Palume analüüsida kavandatava Teadmiseks võetud Põllumajandusministeerium regulatsiooni mõju KOVide korraldusele ja eelarvele ning kaasata KOVid eelnõu Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse mõjude sihtrühmi väljatöötamisse ELVL-i kaudu. ning neile kaasnevat mõju üksikasjalikumalt, seejuures tuuakse välja ka KOV-id. Samuti kaasatakse KOV-id võtmetähtsusega küsimusi puudutavas osas ELVL kaudu eelnõu väljatöötamisse. 47. Regionaal- ja KOVidele uute kohustuste panemisel tuleb Teadmiseks võetud Põllumajandusministeerium ette näha ka kulude katmise allikad (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 7 lõige 2). 77 48. Regionaal- ja Palume eelnõu tasandil täpsustada Arvestatud Põllumajandusministeerium „majanduslikult põhjendamatu“ erandi sisu ning selgelt reguleerida, kuidas hinnatakse Nõustume. VTK-s on toodud esialgne loogika ja andmekogu liidestamise majanduslikku arvutuskäik, kuid detailne majandusliku põhjendatust. põhjendamatuse hindamismetoodika ning otsustusprotsess tuleb sätestada seaduseelnõu ja selle seletuskirja koostamisel. Väljatöötamiskavatsuse faasis ei ole võimalik kõiki kriteeriume lõplikult määratleda, kuid eelnõu ettevalmistamisel tagatakse, et erandi kohaldamise alused oleksid selged, läbipaistvad ja ühtselt rakendatavad. 49. Regionaal- ja Leiame, et kavandatud 6-kuuline Teadmiseks võetud Põllumajandusministeerium üleminekuaeg ei ole realistlik ning teeme ettepaneku pikendada üleminekuperioodi VTK-s esitatud üleminekuperiood on esialgne ning ühe aastani, arvestades eelarve ja IT- selle eesmärk oligi muu hulgas saada sihtrühmadelt arenduste planeerimise vajadust. tagasisidet kavandatava ajaraami realistlikkuse kohta. Üleminekuaja pikkus ning vajadusel etapiviisilise rakendamise loogika täpsustatakse seaduseelnõu ja selle seletuskirja koostamisel, arvestades võimaluste piires eelarvete ja arenduste planeerimise ajakavadega ning asutuste tegeliku valmisolekuga. 78 50. Regionaal- ja Leiame, et andmejälgija eesmärk on Mittearvestatud Põllumajandusministeerium teavitada isikut kolmandate osapoolte poolt tema andmete töötlemisest ning isiku enda Täname tagasiside eest, kuid jääme selles küsimuses tehtud päringute kuvamine ei pruugi olla eriarvamusele. Vt siinkohal kommentaarile nr 13 vajalik. Samuti juhime tähelepanu esitatud vastust. vajadusele eristada riigiportaalis selgelt isiku enda ja kolmandate isikute päringud, et vältida segadust kasvava logimahu korral. 51. Regionaal- ja Samuti oodati väljatöötamiskavatsuses Teadmiseks võetud Põllumajandusministeerium tagasisidet andmekogude vastutavatele töötlejatele muudatustega kaasnevate Täname tagasiside eest – seda võetakse eelnõu ja mõjude osas. Meie hinnangul võib seletuskirja koostamise etapis arvesse. Viimase osas andmejälgijaga liidestumine (logikirjete selgus) vt ka kommentaarile nr 1 esitatud halduskoormuse vähendamise asemel vastust. andmesubjektide pöördumiste arvu andmekogude vastutavate töötlejate suunal suurendada, kuna just andmejälgijast nähtava tõttu tekivad sageli küsimused andmetöötluse kohta. Leevendava meetmena toome esile vajaduse tagada selged ja arusaadavad logikirjete selgitused. 52. Riigikogu kantselei Soovitame kaaluda AvTS § 4310 lõike 2 Mittearvestatud täiendamist punktiga, mis praeguse kava kohaselt peaks jääma seletuskirja – et Vastavalt VTK lk-l 10 märgitule jäävad liidestumiskohustuse alt jäävad välja ainult organisatsiooni sisemise töökorralduse vajadusteks organisatsiooni sisemise töökorralduse ja asutustevaheliseks dokumentide menetlemiseks vajadusteks ja asutustevaheliseks peetavad andmekogud liidestumiskohustuse alt välja dokumentide menetlemiseks peetavad ainult juhul, kui vastavad andmekogud ei ole andmekogud. liidestunud x-teega. 79  Kavandatud AvTS § 4310 lg 2 kohaselt on andmejälgijaga liidestumine kohustuslik kõigi infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud andmekogude pidamisel (arvestades järgnevais sätetes toodud eranditega) – st juhul, kui andmekogu x-teega liidestunud ei ole, ei ole sellel ka andmejälgijaga liidestumise kohustust. Kui andmekogu on x-teega liidestatud, tuleb see andmejälgijaga liidestada sõltumata sellest, et see on formuleeritud kui “ainult organisatsiooni sisemise töökorralduse vajadusteks” ja “asutustevaheliseks dokumentide menetlemiseks” peetav andmekogu. 53. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku näha andmejälgija Teadmiseks võetud kohustuse rakendamisel ette etapiviisiline lähenemine, võttes arvesse andmekogude Täname tagasiside eest. VTK autorid kaaluvad suurust, tehnilist valmisolekut ja andmete ettepanekut eelnõu koostamise etapis. töötlemise riskiastet. 54. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku sätestada õigusaktis või Arvestatud selle rakendusaktides ühtsed miinimumnõuded andmejälgija kaudu Nõustume. Vt kommentaarile nr 1 esitatud vastust. kuvatavate logikirjete sisule ja esitusviisile. Selged ja üheselt mõistetavad nõuded aitaksid tagada andmesubjektidele arusaadava ja võrreldava ülevaate isikuandmete töötlemisest. 80 55. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku täpsustada Teadmiseks võetud andmejälgijaga liidestamise erandite kohaldamise kriteeriume, eelkõige mõiste Vt kommentaarile nr 48 esitatud vastust. „majanduslikult põhjendamatu“ sisu. Selgem regulatsioon vähendaks erineva tõlgendamise riski ning tagaks õigusselguse. 56. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni, Mittearvestatud mille kohaselt andmejälgija kaudu kättesaadav teave võib teatud juhtudel Andmejälgija abil inimesele antav teave ei asenda (ei asendada üksikjuhtumipõhiseid sisu ega ka eesmärgi poolest) IKÜM artikli 15 kohast teabenõudeid isikuandmete töötlemise teavitamiskohustust, mis on märkimisväärselt laiem. kohta. See aitaks vähendada nii Andmejälgijaga pakutava teabe üks eesmärk on andmesubjektide kui ka avaliku sektori laiemaid juurdepääsupäringuid ennetada. asutuste halduskoormust. Tänasel päeval ei ole ka andmeid selle kohta, et IKÜM art 15 kohastele taotlustele vastamine oleks asutuste jaoks sedavõrd kulukas, et oleks teoreetiliseltki võimalik rääkida näiteks IKÜM art 23 lg 1 p e) tähenduses andmesubjektide juurdepääsuõiguse piiramisest siseriikliku regulatsiooni alusel ja majanduslikel kaalutlustel. 57. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku täpsustada regulatsioonis Arvestatud või seletuskirjas andmejälgija toimimise, andmete kvaliteedi ja ajakohasuse Nõustume ettepanekuga. järelevalve eest vastutavate asutuste rollid ja vastutus. 81 58. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku koostada paralleelselt Arvestatud seadusemuudatustega keskne rakendusjuhend andmekogude pidajatele. Nõustume ettepanekuga. Rakendusjuhend on Juhend võiks sisaldada praktilisi näiteid, olemas. soovituslikke lahendusi ning korduma kippuvaid küsimusi, et toetada ühtset ja tõhusat rakendamist. 59. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku vaadata üle avaliku teabe Teadmiseks võetud ja isikuandmetega seotud päringute eest kehtestatud tasude suurus ning kaaluda nende vähendamist või ühtlustamist, tagamaks, et tasud ei muutuks takistuseks isikute põhiõigusele tutvuda oma andmete kasutamisega. 60. Kliimaministeerium Toetame seisukohta, mille kohaselt peaks Teadmiseks võetud andmejälgija (AJ) kajastama ka päringuid, mida füüsilised isikud teevad Täname tagasiside eest. VTK autorid nõustuvad andmekogudesse isiklikul otstarbel. tagasisides toodud arutluskäiguga. Vt ka kommentaarile nr 20 esitatud vastust. Kuivõrd isikuandmed on oma olemuselt isiklikud andmed, mille avaldamine kolmandale isikule on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, seadusest või õigustatud huvist tuleneval alusel, on põhjendatud, et ka sellised päringud oleksid andmete tegelikule omanikule nähtavad. Samuti peaks olema AJ poolt kuvatavates päringutes selgelt eristatav isiku enda poolt tehtud päringud. Hetkel küsitakse taoliste päringute kohta teabenõude korras infot 82  vastutavalt töötlejalt. Kuid siinkohal võib tekkida probleem andmekogude omavahelise ristpäringute ning taustal automaatpäringute tegemise kajastamisega AJ-s. 61. Kliimaministeerium Lisaks oleks otstarbekas, kui volitusnorm Teadmiseks võetud sätestaks selgelt AJ kirjete kohustusliku minimaalse koosseisu, sealhulgas teabe selle Tagasisides on ilmselt mõeldud, et volitusnormi kohta, kes päringu tegi, millal päring tehti alusel antav määrus võiks kirjeldatut sätestada. VTK ning mis eesmärgil andmeid kasutati. autorid on selle ettepanekuga nõus. Vt ka kommentaarle nr 1 esitatud vastust. 62. Sotsiaalministeerium Toetame eesti.ee-s kuvatava teabe Teadmiseks võetud ülevaatamist ja logikirjete selgituste ühtlustamist selge ja lihtsa keele põhimõttel, VTK autorid on selle ettepanekuga nõus. et parandada mõistetavust ja vähendada Vt ka kommentaarile nr 1 esitatud vastust. täiendavate selgituste andmisega kaasnevat koormust. Logikirjete mõistetavust tuleks parandada ka sõltumata VTK-s kavandatavatest muudatustest. 63. Sotsiaalministeerium Inimest tuleb teavitada, et saadav ülevaade Teadmiseks võetud andmetöötlustoimingutest ei ole terviklik. Teadlikkuse ja läbipaistvuse huvides olla VTK autorid nõustuvad ettepanekuga ning sama tuleks eesti.ee portaalis andmejälgija mõte on leidnud kajastamist ka VTK-s endas (“See päringute vaate juures inimesele kuvada peab olema üheselt arusaadav nii andmekogu lihtsas keeles info selle kohta, et pidajatele kui ka andmesubjektidele – viimastele ei andmejälgija ei ole kõikides riiklikes või jääda muljet, et AJ kaudu esitatakse neile andmekogudes rakendatud ja andmete töötlemist puudutav teave ühes kanalis ja andmejälgijasse ei jõua terviklik info kogu täiuses, kui see tegelikkuses nii ei ole” – lk 6). kõikide andmetöötlusfaktide kohta. 83  Sellise info andmesubjektile kuvamine on aga VTK koostajate hinnangul mõistlik lahendada AJ kasutajaliidese disainiga (ja selle koosseisus esitatavate teavitusteksti(de)ga), mitte regulatsiooniga. 64. Sotsiaalministeerium Inimesele tuleb anda selge info, kuhu Teadmiseks võetud pöörduda täiendavate selgituste saamiseks. Info selle kohta, et täiendava Üldjoontes nõustume. Sarnaselt eelmise selgitustaotlusega pöörduda just päringu kommentaari juures vastatule on aga siingi VTK sooritanud asutuse poole, võiks olla eesti.ee autorite hinnangul tegemist küsimusega portaalis andmejälgija põhilehel kirjas. kasutajaliidese arendamisest ja selle juurde Hetkel on info lisatud viidatud lehele, mitte kuuluvatest teavitustest. põhilehele. 65. Sotsiaalministeerium Soovitame võimaldada automaatsete Selgitatud masspäringute selget eristamist ja filtreerimist eesti.ee vaates, et vähendada VTK autorid nõustuvad ka siin toodud infomüra ja vältida ekslikku arusaama, nagu ettepanekutega. Päringute selgituste osas on sama oleks ametnik konkreetse isiku andmeid vajadust ja eesmärki väljendatud ka kommentaarile individuaalselt vaadanud. nr 1 antud vastuses. Muus osas (teatud päringute väljafiltreerimine) on siingi VTK autorite hinnangul tegemist küsimusega andmejälgija kasutajaliidese arendamisest. 84 66. Sotsiaalministeerium Toetame üldiselt ühtse regulatsiooni loomist Teadmiseks võetud, selgitatud AvTS-i, sh toetame legaaldefinitsiooni, kohaldusala ja seotud osapoolte vastutuse Täname tagasiside eest. Selgitame, et kirjeldamist. See loob õigusselgust ja liidestumiskohustus kehtib kõigi AvTS tähenduses võimaldab vältida regulatsioonide andmekogude suhtes (s.o avaliku ülesande täitmiseks killustatust. Ühtlasi peaks andmejälgija asutatud andmekogude suhtes), mis on x-teega kohustus laienema kohalike omavalitsuste liidestatud ja seda sõltumata sellest, kas nende andmekogudele, samuti neile eraõiguslikele vastutav töötleja on riik, kohaliku omavalitsuse andmekogudele, kus töödeldakse andmeid üksus või mistahes muu isik. Liidestumiskohustus ei seoses avalike ülesannete täitmisega. kohaldu erasektori andmekogudele (v.a juhul, kui andmekogu on asutatud avaliku ülesande täitmiseks ja erasektori osapool on saanud selle vastutavaks töötlejaks nt halduslepingu sõlmimise teel), x-teega liidestamata andmekogudele, AvTS reguleerimisalast välja jäävatele andmekogudele (nt riigisaladuse töötlemiseks kasutatavad andmekogud), isikukoodi mittesisaldavatele andmekogudele ja andmekogudele, mille liidestamine AJ-ga oleks majanduslikult põhjendamatu. Väärib märkimist, et eelnõu koostamise faasis kaalutakse (mh VTK-le laekunud tagasiside ajendil) võimalike täiendavate liidestumiskohustuse erandite loomise vajadust. 67. Sotsiaalministeerium Juhime tähelepanu, et esineb andmekogusid, Teadmiseks võetud mis küll pärivad andmeid teistest andmekogudest, kuid millelt teised Tähelepanekut võetakse eelnõu koostamisel arvesse. andmekogud andmeid ei päri, mistõttu Arvestades nii käesolevaga kui laiemalt VTK-le andmejälgija liidestamine võib olla saabunud tagasisides sisaldunud ettepanekutega ebaotstarbekas ja tekitada põhjendamatuid väärib potentsiaalselt “majandusliku kulusid; teeme ettepaneku täiendada AvTS § põhjendamatuse” kõrval kaalumist täiendava(te), 85  43¹⁰ lg 2 erandeid, võimaldades kohustusest objektiivselt põhjendamatuid kasutusjuhte loobuda ka muudel põhjendatud juhtudel. väljendavate erandite väljatoomine. Siin tagasisides Üheks selliseks andmekoguks on näiteks toodu võib olla üks sellistest olukordadest - küll aga Terviseameti menetlussüsteem MEIS, mida peavad sellised võimalikud täiendavad erandid amet kasutab järelevalvemenetluste põhinema veendumusel, et n-ö sissetulevaid läbiviimiseks. MEIS on liidestatud mitme päringuid andmekogusse ei tehta. teise andmekoguga, nt rahvastikuregistriga, kuid üksnes selleks, et MEIS saaks ise andmeid pärida. MEIS-ist endast ei päri andmeid ükski teine andmekogu. Analoogsed andmekogud on mitmed Tervise Arengu Instituudi statistilised registrid. 68. Sotsiaalministeerium Teatud juhtudel ei pruugi olla Teadmiseks võetud majanduslikult otstarbekas arendada vananenud tehnoloogiaga süsteeme selleks, et andmejälgija kohustust rakendada. Näiteks ei pruugi süsteemi senine logimise kord katta andmejälgija rakendamise vajadusi, tuues nii kaasa süsteemi arendusvajaduse. Teeme ettepaneku teatud juhtudel võimaldada rakendamise tähtaja osas teha erikokkuleppeid Riigi Infosüsteemide Ametiga juhtudel, kui vana süsteemi arendamine on majanduslikult põhjendamatu ning uue süsteemi arendamine on nagunii plaanis. 69. Sotsiaalministeerium Toetame riigis ühtset lähenemist, kui kaua Teadmiseks võetud andmejälgijas päringuid kuvatakse. VTK-s on pakutud päringute väljakuvamise ajaks 3 Täname tagasiside eest – seda võetakse eelnõu aastat või lühemalt, kui see tuleneb koostamise etapis arvesse. andmekogu pidamist reguleerivast 86  õigusruumist. Kaalutlust, kaua päringuid välja kuvada võiks, tuleks eelnõu etapis põhjendada. 70. Sotsiaalministeerium VTK lk-l 9 on selgitatud, et andmesubjekti Arvestatud õiguste piiramise otsustab andmejälgijat kasutav andmekogu vastutav töötleja. Meie Märkus õige, päringut sooritav asutus kui konkreetse hinnangul saab nimetatud õiguste piiramise päringu osas isikuandmete vastutav töötleja (asutus, üle otsustada vaid see asutus, kellele on kellel lasuvate avalike ülesannete täitmiseks vastav antud selline õigus andmesubjekti õigusi päring sooritatakse) on see, kes saab ja peab piirata. Juhime tähelepanu, et õigusi piirav otsustama vastava päringulogi kuvamise asutus ja andmekogu vastutav töötleja ei võimalikkuse ja sellega seotud piirangute üle. pruugi olla üks ja sama asutus. See omakorda toob kaasa, et otsus logikirje Nähtavuspiirangute toimeloogika (ja võimalusel- nähtavust piirata ja ka otsus selle piirangu vajadusel vastav tehniline lahendus) töötatakse välja äralangemise kohta ei pruugi olla järgnevates etappides, koostöös Riigi Infosüsteemi andmekogu vastutava töötleja pädevuses. Ametiga. Vt selles osas ka kommentaarile nr 5 Palume VTK-le järgnevas eelnõu etapis esitatud vastust (lõigud 3-5). täpsustada, milline võiks olla tulevikus riigiülene korraldus andmejälgija ajutiste eriseadustest tulenevate piirangute rakendamisel ja haldamisel. Eelistame, et selline ajutiste piirangute haldus oleks tagatud efektiivselt ja jätkusuutlikult piiranguid kehtestavate asutuste poolt. 71. Sotsiaalministeerium Teeme ettepaneku täiendada eelnõu alusega Selgitatud andmesubjekti teabeõiguse piiramiseks riikliku järelevalve teostamisel ning seega Andmejälgija logikirjete nähtavuspiirangud lähtuvad võimaldada järelevalvemenetluse käigus kehtivast õigusest tulenevatest andmesubjekti tehtud päringuid puudutavate logikirjete teabeõiguse piirangutest ning peavad andma ajutist varjamist andmesubjekti eest kuni samaväärse tulemuse võrreldes olukorraga, kus järelevalvemenetluse lõpetamiseni, kui andmesubjekt esitab traditsioonilise teabepäringu. 87  nende avaldamine võiks menetlust Kui eriseadus võimaldab andmesubjekti teabeõigust kahjustada.. ajutiselt piirata (nt riikliku järelevalve või muu menetluse huvides), tuleb sama põhimõtet kohaldada ka andmejälgija puhul. Vastavate piirangute rakendamise loogikat täpsustatakse õigusloomeprotsessi järgmistes etappides. Kui õigusakt ei näe ette alust andmesubjekti teabeõiguse piiramiseks, ei ole põhjendatud ka vastavate päringute varjamine andmejälgijas. 72. Sotsiaalministeerium Leiame, et nn isiku poolt enda kohta tehtud Teadmiseks võetud päringute kuvamise senise praktikaga võib jätkata, kuni see ei koorma süsteemi liigselt. Täname tagasiside eest. VTK autorid nõustuvad, et Samuti võiks jätkata füüsiliste isikute poolt nii isiku enda tehtud päringute kui ka teiste füüsiliste teiste füüsiliste isikute kohta tehtud isikute kohta tehtud päringute kuvamise praktikat päringute kuvamisega. Samas juhime tuleb jätkata. Samas ei ole võimalik välistada tähelepanu riskile, et avalikustatud andmete olukordi, kus andmesubjekt (andmejälgija kasutaja) kasutamine ei tohiks viia põhjendamatu pöördub temale logikirjest nähtava isiku poole pahameele või süüdistusteni päringu tegija küsimustega, esitab AKI-le kaebuse või koguni suhtes, nii nagu juhtus viimati avalikustab päringu tegija isiku avalikkuse ees (nt kinnistusraamatu andmete kasutamise sotsiaalmeedias) ning tõstatab tema tegevusega puhul. seoses küsimusi. Viimasel juhul on aga oluline tähele panna, et andmete avalikustaja muutub sellise tegevusega ise vastava tegevuse raames avalikustatud andmete suhtes vastutavaks töötlejaks ning tema tegevusele kohaldub isikuandmete kaitse regulatsioon koos sellest tulenevate kohustustega. Vajadusel on Andmekaitse Inspektsioonil võimalik hinnata vastava tegevuse õiguspärasust ning vajakajäämistele reageerida. 88 73. Sotsiaalministeerium Eelistame olemasolevate erilahenduste (nt Teadmiseks võetud, selgitatud terviseportaali logiraamat) paralleelset kasutamise võimalust ka pärast andmejälgija Vt kommentaarile nr 8 esitatud vastust. kohustuslikuks muutmist. 74. Sotsiaalministeerium Edastame kuluhinnangu andmejälgija Teadmiseks võetud teekaardi raames ning palume VTK koostajatel seda arvesse võtta. Rõhutame, et hinnangud on esialgsed, rahastus puudub ning tegelik rakendamine sõltub kavandavate õiguslike muudatuste lõplikust kujust ja rahastusest. Samuti märgime, et VTK tasuvusarvutuse tegemine on praktikas keeruline, kuna kulud sõltuvad oluliselt konkreetsete andmekogude eripäradest ning riigiülese rakendamise kogemus puudub. 75. Sotsiaalministeerium Leiame, et 6-kuuline rakendustähtaeg ei ole Teadmiseks võetud realistlik ning teeme ettepaneku pikendada seda 18 kuuni alates VTKs-s mainitud Vt kommentaarile nr 48 esitatud vastust. määruse jõustumisest, eeldusel et töödeks on tagatud rahastus. Detailne ressursivajadus selgub analüüsi käigus. 89 76. Sotsiaalministeerium Juhime tähelepanu, et senise praktika põhjal Selgitatud ei pruugi andmejälgija vähendada teabenõuete ja selgitustaotluste mahtu, vaid VTK-s (vt nt lk 13) on kirjeldatud ka võimalust, mille võib neid hoopis suurendada, kuna pelgalt kohaselt andmejälgija kasutuselevõtt võib tõepoolest andmejälgijas nähtava logikirje selgitusest tuua kaasa täiendavaid pöördumisi konkreetsete ei pruugi andmesubjektile päringu eesmärk andmetöötlustoimingute sisu ja põhjuste kohta. siiski arusaadav olla. Pöördumiste kasv on tõenäolisem vahetult pärast liidestumist ning võib sõltuda ka asutuse teatud tegevuste hooajalisusest ning töötlemise mahust. Samas ei viita VTK koostajatele teadaolev praktika (nt RIK näitel), et pöördumiste maht oleks andmejälgija kasutuselevõtmise järel püsivalt või märkimisväärselt kasvanud. Logikirjete selgituste kvaliteedi parandamine on oluline meede, mis aitab vähendada põhjendamatuid jätkupäringuid (vt ka kommentaarile nr 1 esitatud vastust). Andmejälgijaga liidestumise täpne mõju sõltub konkreetse andmekogu eripäradest ning selgub tegelikkuses paratamatult rakendamise käigus. Eelnevad prognoosid on hinnangulised. 77. Sotsiaalministeerium Palume täpsustada, kuidas rakendada Selgitatud andmejälgijat isikukoodi muutumise korral - kas piisab kehtiva isikukoodi alusel logikirjete kuvamisest või peab olema võimalik näidata ka endise isikukoodi alusel kirjeid. 90 78. Haridus- ja Teadusministeerium Teeme ettepaneku sätestada seaduses või Teadmiseks võetud. rakendusaktis ühtsed nõuded andmejälgijas kuvatavate logikirjete minimaalsele Nõustume. Vt selle kohta ka kommentaarile nr 1 koosseisule (sh päringu tegija, aeg ja esitatud vastust. eesmärk), et tagada inimestele arusaadav ja võrreldav ülevaade ning vähendada täiendavaid päringuid. 79. Haridus- ja Teadusministeerium Leiame, et andmejälgija peaks keskenduma Selgitatud kolmandate isikute poolt tehtud päringutele ning isiku enda päringuid ei peaks kuvama. Täname tagasiside eest, kuid jääme selles küsimuses Alternatiivina tuleb logikirjetes selgelt eriarvamusele. Vt siinkohal kommentaarile nr 13 eristada andmesubjekti enda päringuid (nt esitatud vastust. autentimine) kolmandate isikute tehtud päringutest, et vältida valearusaamu ja neist tingitud täiendavaid asutustele suunatud päringuid. 80. Haridus- ja Teadusministeerium Märgime, et kuni pole selge, milline Teadmiseks võetud andmekoosseis täpselt ning milliste päringute kohta peavad andmejälgijas Täpne andmekoosseis sätestatakse eelnõus kajastuma, ei ole võimalik hinnata (eelduslikult rakendusakti kavandi tasandil) ning liidestumisega kaasnevate arenduste mahtu. kooskõlastatakse kõigi valitsemisalade ja muude Sellest tulenevalt ei saa hinnata ka VTK-ga sihtrühmadega. planeeritavat jõustumistähtaega. 81. Haridus- ja Teadusministeerium Peame vajalikuks täpsustada seaduses või Teadmiseks võetud rakendusaktis andmejälgijaga liidestamise erandite aluseid, kuna mõiste Vt kommentaarile nr 48 esitatud vastust. „majanduslikult põhjendamatu“ vajab selgeid hindamiskriteeriume õigusnormis endas. 91 82. Haridus- ja Teadusministeerium VTK-st ei nähtu erandite kohaldamise Selgitatud võimalust teatud liiki päringutele, sh regulaarsetele masin-masin päringutele, Vt kommentaarile nr 22 esitatud vastust. mille puhul puudub konkreetne ametnikust töötleja ja mille vastu võib andmesubjekti huvi olla minimaalne. 83. Haridus- ja Teadusministeerium Andmejälgijas logikirjete viitega Teadmiseks võetud avaldamise osas (nt peale menetluse lõppu) märgime, et ei ole selge, milline tehniline Vt kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3-5). lahendus võimaldaks andmesaajal teavitada andmete väljastajat logikirje avalikustamise piirangust või selle lõppemisest. 84. Rahandusministeerium Leiame, et VTK-s puudub võimalus Selgitatud kohaldada erandeid teatud liiki päringutele ning teeme ettepaneku: 1) Vt kommentaarile nr 22 esitatud vastust; 1) võimaldada päringupõhiseid erandeid 2) Vt kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3- mass-, automaat- ja masin-masin päringutele 5); (võimaldada neid mitte andmejälgijas kuvada); 3) Vt kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3- 5). 2) välistada või ajutiselt varjata uurimisasutuste ja kriminaalmenetluses 4) Täname tagasiside eest. VTK autorid kaaluvad tehtud päringute kuvamine; rahvusvahelise ametiabi raames tehtavate päringute tarbeks täiendava erandi loomist või sõltuvalt 3) lahendada olukord, kus sama x-tee andmejälgija prognoositavate arenduskulude päringut kasutatakse nii haldus- kui ka proportsionaalsusest vajadusel ka laiemaid välistusi, süüteomenetluses. Peab olema tagatud, et vastavalt kommentaaris nr 5 kirjeldatule. uurimisasutuse tehtud päringud ei jõuaks andmejälgijasse üldse või väemalt enne menetluse lõppu. Selleks on vaja selget 92  mehhanismi menetluse lõppemise info edastamiseks ning vastutuse määratlemiseks (sh kas ja kuidas teavitab andmesaaja menetluse lõppemisest vastutavat töötlejat või andmeandjat). Ilma selle lahenduseta ei ole võimalik adekvaatselt hinnata arendus- ja ressursivajadust. Samuti võib vajalikuks osutuda andmejälgija rakendamine päringut tegeva asutuse juures, mis tähendab täiendavat arendust ja haldust ning mõjutab nii andmete andjaid kui saajaid. Küsimus tõstatati ka 18. novembril 2025. a toimunud kohtumisel Justiits- ja Digiministeeriumiga, millele vastati, et probleemiga tegelemiseks luuakse uuel aastal töögrupp; 4) välistada rahvusvahelise ametiabi raames tehtud päringud, arvestades, et riigisisese õigusega ei ole võimalik kohustada välisriike teavitama Eesti ametiasutusi menetluste lõppemisest. Seega puudub mehhanism logide õigeaegseks avalikustamiseks. 85. Rahandusministeerium Leiame, et andmejälgijaga liidestumise Teadmiseks võetud, selgitatud vastutus ja rollijaotus vajab selget määratlemist. Teeme ettepaneku sätestada Andmejälgija protsessides osalevate osapoolte liidestumise kohustus andmesaajale, kuna ollijaotust kindlasti täpsustatakse eelnõu ja just tema algatab menetluse ja teab seletuskirja tasandil. töötlemise eesmärki ning võimalikke vajadusi nähtavuspiirangute seadmiseks. Liidestumise kohustus on kavandatud päringu Samuti juhime tähelepanu, et X-tee vaates adressaadiks oleva andmekogu vastutavale puudub praegu mehhanism, millega töötlejale, lähtudes AvTS 5¹ peatüki regulatsioonist, 93 andmesaaja saaks teavitada andmeandjat mille kohaselt vastutab andmekogu vastutav töötleja logikirje avalikustamise piirangust või selle andmekogu haldamise ja arendamise seaduslikkuse äralangemisest (nt menetluse lõppemisest). eest (sh lihtsustatult öeldes ka selle eest, kas “küsijale” antakse andmekogust andmed välja või mitte). Andmejälgija tehniline arhitektuur lähtub samuti põhimõttest, et logikirje kuvatakse selle andmekogu juures, kust andmeid päritakse. Tõsi on, et täna puudub ühtne mehhanism, mille kaudu andmesaaja saaks struktureeritult teavitada andmeandjat logikirje avalikustamise piirangust või selle äralangemisest. Selle lahendamine on eeltingimus regulatsiooni rakendamiseks. Analüüsitakse nii vastava tehnilise arenduse maksumust kui ka alternatiive (sh teatud asutuste päringute / teatud menetlustes tehtud päringute n-ö blacklisting). Lahendus peab olema automatiseeritud ja süsteemne. Ei ole aktsepteeritav, et logikirjete nähtavuspiirangute rakendamine või piirangute äralangemisest teavitamine jääks manuaalseks suhtluseks. Selline valik tooks kaasa ülisuure veaohtlikkuse ja ebamõistliku töökoormuse. 94 86. Rahandusministeerium Juhime tähelepanu järgmistele täpsustamist Selgitatud vajavatele asjaoludele: 1) Kui andmetöötlustoiming tehakse konkreetse isiku 1) mitut isikut puudutavate päringute puhul suhtes, kuid vastuses sisalduvad ka teiste füüsiliste (nt sõiduki omaniku ja kasutajate andmed) – isikute andmed, tuleb andmejälgijas kuvada kelle suhtes tuleb logikirje kuvada, kas kõigi isikuandmete töötlemist puudutav teave kõigile isikute või ainult selle isiku osas, kelle isikutele, kelle isikuandmed algse päringu tulemusel suhtes paring tehti; tegelikult tagastati (vastuses sisaldusid). Iga andmesubjekt näeb siiski logikirjet enda 2) teatud teenuste kaudu tehtud päringute isikuandmete töötlemise kohta, mitte teiste päringule puhul (nt Pääsuke → RIA → MTA) – kes koostatud vastuses sisaldunud inimeste loetakse päringu teostajaks (nt kui juhatuse isikuandmeid. liige teostab päringu) ja milline info tuleb andmejälgijasse edastada; 2) Andmejälgija eesmärk on teha nähtavaks füüsiliste isikute isikuandmete töötlemine. Kui päringu 3) kas avalike andmete (nt maksuvõlg) kohta tulemusel saadakse andmeid füüsiliste isikute kohta, tehtud isikukoodipõhised päringud kuuluvad tuleb nende isikute andmejälgija vaadetes kajastada kuvamisele; vastav logikirje. Päringu teostaja isiku kuvamine sõltub rollist, milles ta tegutses (juriidilise isiku 4) kas kohustus laieneb üksnes riigiasutuste esindajana või füüsilise isikuna). vahelisele andmevahetusele või ikkagi kõigile (KOV-d, ettevõtted, kodanikud, 3) Andmete avalikkus (nt MKS § 27 tähenduses) ei välisriigi ametiasutused jne); välista isikuandmete töötlemise fakti. Kui üle x-tee tehakse konkreetse isikuga seotud päring, tuleb see 5) kas kohustus kaasneb siis, kui tehakse andmejälgijas kajastada vaatamata sellele, et andmed päring isikukoodi alusel või ka siis, kui on kõigile kättesaadavad, seda välja arvatud juhtudel, väljundis on isikukoodid; mil esineb seadusest tulenev alus andmesubjekti teabeõiguse piiramiseks. 6) milline on täpne avalikustamisele kuuluv andmekoosseis, sh kas ja millal tohib 4) Liidestumiskohustus kohaldub AvTS tähenduses avaldada päringu teostaja isikuandmeid, riigi infosüsteemi kuuluvatele, X-teega liidestatud andmekogudele, mis on asutatud avaliku ülesande 95  arvestades menetlus- ja täitmiseks ja töötlevad isikuandmeid. Seda sõltumata andmekaitsepiiranguid. sellest, kas andmekogu vastutav töötleja on riigiasutus, KOV või muu avaliku ülesande täitja. 5) Liidestumiskohustus ei sõltu sellest, kas päring tehakse isikukoodi alusel. Liidestumiskohus on andmekogu vastutaval töötlejal. Päringu andmejälgijas kuvamisel on otsustav on see, kas päringu tulemusel töödeldakse unikaalselt tuvastatava füüsilise isiku andmeid – st kas töödeldud andmed on kokku viidavad konkreetse inimese isikukoodiga, mis vastavas andmekogus sisaldub. Kui jah, siis peab vastav logikirje olema selle isiku vaates nähtav. 6) Andmejälgija vahendusel avalikustatavate logikirjete üksikasjad sätestatakse loodavas eelnõus (kavandatult rakendusakti tasandil). 87. Rahandusministeerium Palume täpsustada regulatsiooni päringu Selgitatud tegemise põhjendust puudutavaga, sh kas ja millises vormis sisaldavad tänased Nõustume, et andmejälgijas kuvatavad logikirjed logikirjed põhjendusi ning kuidas tagada peavad olema andmesubjektile arusaadavad ja nende arusaadavus. üheselt mõistetavad, et vältida põhjendamatute pöördumiste arvu kasvu. VTK-s on viidatud nii Tõstatame kaks põhiküsimust: tänaste selgituste ebaühtlasele kvaliteedile kui ka 1) kelle vastutus on tagada andmejälgijas vajadusele kehtestada määruse tasandil kuvatava päringu (logikirje) selgituse miinimumnõuded logikirjete põhjenduste selgusele arusaadavus ning kas ja millises ulatuses ning vajadusel toetada seda juhendmaterjalidega (vt peab andmekogu vastutav töötleja ka kommentaarile nr 1 esitatud vastust). päringutega koos esitatud selgituste üle järelevalvet tegema; Eesmärk ei ole panna päringu tegijatele kohustust iga päringut käsitsi ümber sõnastada, vaid kujundada 96  ühtlustatud reeglistik ja lahendus, mis võimaldab 2) kelle vastutus on tagada päringute menetluse liigi või töötleja rolli alusel esitada korrektne kajastamine andmejälgijas, piisavalt konkreetse ja arusaadava selgituse. arvestades, et andmeandjal ei pruugi olla täielikku teavet päringu eesmärgi või Päringu tegemise põhjuse sisuline määratlemine on andmesubjekti teabeõiguse piirangute päringut tegeva asutuse vastutus, kuna see asutus muutumise kohta. teeb päringu temal lasuvate avalike ülesannete täitmiseks (tema on vastava päringu osas isikuandmete vastutav töötleja); Päringute tehniline kajastamine andmejälgijas tuleneb andmekogu vastutava töötleja liidestumiskohustusest. Päringu eesmärki ja võimalikke avaldamispiiranguid puudutav sisuline teave peab aga pärinema päringu tegijalt. Oleme nõus, et eelnõu koostamisel saab eelnevat täpsustada ja eriarusaamade vältimiseks üheseltmõistetavalt sätestada. 88. Rahandusministeerium Regulatsioon peab täpselt määratlema Teadmiseks võetud andmejälgijas avalikustatavate andmete ulatuse, et tagada proportsionaalsus ja Nõustume. Andmesubjektil reeglina ei olegi õigust isikuandmete kaitse. konkreetsete ametnike nimede/isikukoodide tasandil infole, sest ametnik või töötaja ei kvalifitseeru Päringu teinud ametniku nime ja isikukoodi üldjuhul iseseisvaks isikuandmete töötlejaks (v.a kuvamine ei ole õigustatud ja võib kujutada juhul, kui ta oma ametialast pädevust ületab). endast turvariski. Pooldame ametipõhist Tööülesandeid täitev ametnik ega töötaja ei kuva ja asutusepõhist vastutust. Igal asutusel kvalifitseeru ka isikuandmete “vastuvõtjaks” IKÜM on kohustus jälgida andmetöötlusreeglite art 15(1)c) tähenduses. Andmetöötluse eest vastutab täitmist ning vajadusel tuvastada päringu teinud ametnik, kuid avalikkusele seda ei organisatsioon kui vastutav töötleja. Kindlasti ei pea andmejälgija vahendusel võimaldama indiviidi (ametnik, töötaja) tasandil juurdepääsu. Nendel 97  eksponeerita. See ei ole andmekaitseõiguste ülimalt erandlikel juhtudel, kus selline info võib tagamisel ka vääramatult vajalik. vajalik olla, tuleb andmesubjektil pöörduda vastutava töötleja poole n-ö traditsioonilise juurdepääsutaotlusega ning vajadusel pöörduda AKI poole. Eelmises lõigus kirjeldatud lähenemine on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga (nt C-579/21 - Pankki S), milles kohus kinnitas, et põhimõtteliselt ei anna IKÜM andmesubjektile õigust saada teavet oma isikuandmeid töödelnud konkreetsete töötajate isikuandmete kohta, v.a väga erandlikel juhtudel (kui vastav teave on andmesubjekti õiguste teostamiseks hädavajalik ning vastavate töötajate õigustega tasakaalus). 89. Rahandusministeerium Nõustume vajadusega tagada logikirjete Teadmiseks võetud arusaadavus, kuid juhime tähelepanu, et sama andmekoosseisu kasutamine Mõistame, et sama andmekoosseisu kasutamine erinevates menetlustes võib muuta erinevates menetlustes võib muuta logikirjetele selgitused keerukaks. Ühtlasi toob üheseltmõistetavate selgituste loomise keerukamaks. põhjenduste muutmine kaasa arenduskulud. Samas tuleb võimaluse piires tagada, et logikirje annaks inimesele arusaadava teabe selle kohta, Lisaks tuleb hinnata 3-aastase säilitustähtaja millis(t)e menetlus(t)e või alternatiivselt kooskõla eriseaduste ja andmekogude andmetöötluseesmärgi raames päring tehti. Täielikku põhimäärustega ning sellest tulenevat sisulist läbipaistvust ei ole andmejälgija kaudu võimalikku vajadust muuta asjassepuutuvate paraku võimalik saavutada, kuid võrreldes tänase andmekogude aluseks olevaid õigusakte. olukorraga on selgituste kvaliteeti kindlasti võimalik parandada. Eelnõu koostamisel analüüsitakse regulatsiooni koostoimet eriseaduste ja andmekogude 98  põhimäärustega, sh juhtumeid, kus kehtivad lühemad logide säilitamise tähtajad. Kavandatavas regulatsioonis (eelduslikult rakendusakti tasandil) nähakse ette just konkreetselt andmejälgija logikirjeid puudutavad erisused, vältimaks võimalikke normikollisioone. Andmekogude suure hulga tõttu on mõistlik kõnealune küsimus lahendada n-ö tsentraalselt, mitte iga andmekogu põhimääruse tasandil. 90. Rahandusministeerium Leiame, et mõjude eelanalüüs vajab Teadmiseks võetud, selgitatud täiendamist, sh: VTK-s on esitatud esmane mõjude kaardistus. 1) tuleb hinnata andmevahetuslepingute Detailsem mõjuanalüüs viiakse läbi eelnõu ja selle põhjade ülevaatamise ja olemasolevate seletuskirja koostamise etapis. Selles faasis lepingute muutmise vajadust; käsitletakse ka küsimust sellest, kas andmevahetuslepingute sisuline muutmine on vajalik 2) avaliku sektori andmesaajate mõju või piisab tehniliste lahenduste ja juhendmaterjalide kirjeldamisel tuleks kasutada konkreetseid täpsustamisest. Olukorras, kus andmejälgija võrdlusandmeid (nt andmesubjektiderakendamine toimub selge seadusliku aluse alusel, ei pöördumiste arv enne ja pärast ole vähemalt esmaselt ja ilmselgelt ette näha olulises andmejälgijaga liidestumist konkreetse mahus andmevahetuslepingute muutmise vajadust. infosüsteemi, nt POLISe näitel, kuna selle vastu on eelduslikult andmesubjektide huvi Mõjude hindamisel kaalutakse seletuskirjas suur). konkreetsete andmekogude kohta illustratiivsete näidete esitamist (sh teabepäringute maht enne ja Lisaks rõhutame, et ajalise viitega pärast liidestumist). Samas tuleb arvestada, et logikirjete avaldamise lahendus eeldab andmekogude ja -koosseisude eripärade tõttu ei täiendavat analüüsi ja arendust, kuna pruugi üksiknäited olla üldistatavad kõigile paljudel juhtudel ei ole võimalik avaldamise andmekogudele. aega ette fikseerida. 99  Teatud päringute ajalise viitega avaldamist puudutavas osas vt kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3-5). 91. Rahandusministeerium RIA roll andmejälgija kui keskse lahenduse Teadmiseks võetud, selgitatud kasutuselevõtmisel vajab täpsemat õiguslikku määratlemist. Kuigi vastutava töötleja roll on funktsionaalne, st tuleneb töötlemise faktilistest asjaoludest (kes VTK-s on viidatud võimalusele käsitada määrab kindlaks töötlemise eesmärgid ja vahendid RIA-t teatud ulatuses isikuandmete või – avaliku sektori puhul – kellel lasuvate avalike vastutava töötlejana, kuid see ei kajastu ülesannete täitmisega tegemist on), siis nõustume, et kavandatavates sätetes. üheseltmõistetavuse huvides võiks RIA roll andmejälgijaga seotud andmetöötluses olla Samuti ei ole selge, mida tähendab RIA sõnaselgelt määratletud. „haldamise” roll isikuandmete töötlemise kontekstis. Palume loodavas regulatsioonis RIA kui „AJ teenuse arendamise ja haldamise eest üheselt määratleda RIA roll ja vastutus vastutav asutuse” all on mõeldud eeskätt RIA rolli andmejälgijas töödeldavate isikuandmete andmejälgija rakenduse arendamisel ja selle suhtes. toimivuse tagamisel. Nii seda küsimust kui ka andmejälgija rakendamisega kaasneva RIA-poolse andmetöötluse sisu käsitletakse eelnõu ja seletuskirja koostamisel üksikasjalikumalt. Vajalik on tagada selgus, millises ulatuses ja millisel õiguslikul alusel kõigi andmejälgija rakendamisega seotud osapoolte läbiviidav andmetöötlus toimub. Eesmärk on vältida eriarusaamu ja vaidlusi, mh andmekaitsealast rollijaotust puudutavates küsimustes. 100 92. Rahandusministeerium AvTS § 439 sätestab riigi infosüsteemi Selgitatud kindlustavate süsteemide loetelu. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, miks ei ole [JustDigi] andmejälgija kindlustav süsteem, vaid eraldiseisev kohustuslik infosüsteem. 93. Rahandusministeerium Väljatöötamiskavatsuse punktis 7 Mittearvestatud käsitletakse olukorda, kus andmejälgijat kasutatakse isiklikul otstarbel, kasutusjuhu Asjaolu, et teatud andmed võivad kvalifitseeruda näitena on toodud päringud avaandmeteks (st olla üldiselt ja vabalt kinnistusraamatusse. See kättesaadavad), ei tähenda, et tegemist ei oleks väljatöötamiskavatsuse osa toob esile isikuandmetega ning et nende töötlemisel ei erinevate huvide põrkumise - ühelt poolt on kohalduks kogu isikuandmete töötlemisega seonduv tegemist avaandmetega, mis on kõigile regulatsioon. võrdsetel alustel kättesaadavad, teisalt võivad ka avaandmed oma olemuselt vajada AKI on korduvalt väljendanud seisukohta – ja VTK täiendavaid piiranguid (st avaandmete autorid nõustuvad sellega – et kõigi, sh avalikult taaskasutamise viisi piiranguid), et tagada kättesaadavate andmete kasutamine peab olema tõhusamalt inimese eraelu puutumatuse selgelt põhjendatud ning õiguslikult läbimõeldud. kaitse. Sellise lähenemise näiteks on 2025. Andmete avalikkus ei anna vaba voli nende mistahes aasta alguses jõustunud viisil töötlemiseks. kinnistusraamatuseaduse § 74 muudatused. Andmejälgija tehnilise ülesehituse tõttu on see Väljatöötamiskavatsus ei käsitle aga piiratud üle x-tee toimuva andmevahetuse ja mingilgi moel avaandmeid sisaldavate päringutega. Seetõttu ei ole näiteks võimalik andmekogude puhul andmejälgija andmejälgijat rakendada andmete teabevärava kasutuselevõtmist. Tegemist on olulise (varasemalt avaandmete portaal) kaudu küsimusega, kuna andmejälgija kasutamine kättesaadavate andmete allalaadimisel, mis võivad võib märkimisväärselt riivata avaandmete samuti sisaldada isikuandmeid. kohta päringuid tegeva isiku õigusi. Neid vastanduvaid õigusi tuleb eelnõu seletuskirjas põhjalikult analüüsida ning leida tasakaalustatud lahendus. 101 94. Rahandusministeerium Märgime, et VTK ei erista riigisektorit ja Selgitatud kohaliku omavalitsuse üksusi, mistõttu tuleb eeldada, et andmejälgija kohustus laieneb ka Vt sellega seoses kommentaaridele nr 18, 45 ja 46 KOVidele. esitatud vastuseid. KOVide võimekus võib riigisektorist oluliselt erineda ning seda aspekti ei ole VTK-s lahenduste ega mõjuhinnangu osas käsitletud. Palume eelnõu seletuskirjas KOVide eripära ja mõju eraldi analüüsida. 95. Rahandusministeerium Leiame, et kavandatud 6-kuuline Teadmiseks võetud, selgitatud rakendustähtaeg ei ole realistlik, arvestades nõuete ebaselgust ja liidestuste mahtu (nt Vt kommentaarile nr 49 esitatud vastust. EMTA-l 73 andmekogu, ca 60 alamsüsteemi ja 322 x-tee teenust). Palume arvestada kuni 2-aastase üleminekuajaga alates kohustuse jõustumisest ning realistliku lõpptähtajana 31.12.2029, eeldusel et tagatakse vajalik rahastus. Kulude täpset mahtu ei ole praegu võimalik hinnata. 96. Rahandusministeerium Palume arvestada, et andmejälgijaga Teadmiseks võetud, selgitatud liidestumine suurendab oluliselt töökoormust, sh: VTK sisaldab mõjude eelhinnangut (esmast mõjude kaardistust). Detailsem mõjuanalüüs koostatakse 1) võib kaasneda kliendipöördumiste eelnõu ja selle seletuskirja ettevalmistamisel. Selles märkimisväärne kasv; etapis hinnatakse võimaluste piires ka mõju andmekogude vastutavatele töötlejatele ja 2) andmevahetuslepingud tuleb üle vaadata andmesaajatele, sh töökoormuse, arendusvajaduste ja vajadusel muuta; vaates. 102  VTK-le laekunud tagasiside, sealhulgas 3) logikirjed tuleb ümber kujundada, et töökoormuse muutust ja logikirjete viitega kuvada arusaadav päringu põhjus. avaldamise lahendusi puudutavad tähelepanekud, on oluline sisend edasisele analüüsile. Viimase osas vt Leiame, et mõju andmekogude vastutavatele ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust. töötlejatele ja avaliku sektori andmesaajatele tuleb täiendavalt analüüsida ning rõhutame vajadust lahendada viitega avaldamise küsimus, mis eeldab täiendavaid arendusi. 97. Rahandusministeerium Normitehniline märkus: kuigi tegemist on Teadmiseks võetud alles väljatöötamiskavatsusega, juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse § 4310 on juba „broneeritud“ Riigikogus menetluses olevas Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõus (759 SE). 98. Rahandusministeerium Leiame, et andmejälgijas tuleb teha erand Selgitatud Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegevusele ning jätta RABi poolt registritesse tehtud Mõistame, et RAB tegevuse eripära tõttu esineb päringud andmesubjektile kuvamata. olukordi, kus andmesubjekti teabeõigus ja menetluse eesmärgi saavutamine huvidena omavahel põrkuvad. RABi päringute avalikustamine kahjustaks süütegude tõkestamist ja avastamist, VTK kohaselt on selles osas olukord põhimõtteliselt arvestades RABi ülesandeid rahapesu ja analoogne teiste menetlustega, mille puhul seadus terrorismi rahastamise tõkestamisel ning näeb ette andmesubjekti teabeõiguse ajutise või tegevuse konfidentsiaalsust. üldise piiramise. Kui eriseadus annab aluse jätta andmesubjekti nn traditsiooniline juurdepääsutaotlus RAB-i tegevuse salajasust rõhutab ka sisuliselt rahuldamata, tuleb samast alusest lähtuda RahaPTS ja FATF-i soovitused. ka andmejälgija logide nähtavuse määramisel. 103  Kui täna eriseaduses eskisteeriv õiguslik Regulatsiooni eesmärk ei ole võimaldada alus ei kata Justiits- ja Digiministeeriumi andmejälgija kaudu juurdepääsu teabele, millele hinnangul piisavalt RABi päringute andmesubjektil ka muul viisil õigust ei oleks. salajasust, palume eelnõus luua selge alus Õiguslik ja tehniline lahendus peab välistama RABi päringute andmejälgijas olukorra, kus andmejälgija kaudu avaldatakse teavet, mittekuvamiseks, arvestades ka mis seaduse kohaselt peab jääma konfidentsiaalseks. käimasolevat Euroopa Kohtu eelotsuse menetlust (C-222/25). Eelnõu ja tehnilise lahenduse kavandamise järgmistes etappides analüüsitakse koostöös RIA ja asjakohaste asutustega, kas teatud menetlustes tehtud päringud tuleks andmejälgija vaatest täielikult välistada (sh ka tagantjärele nähtavuse võimaluseta) või on põhjendatud teatud asutuste päringute täielik nn blacklist’i lisamine (sarnaselt tänase korraldusega). Vt selles osas ka kommentaarile nr 5 jäetud vastust. 99. Rahandusministeerium Informatiivselt juhime tähelepanu, et Teadmiseks võetud avaliku teabe seadust tuleb koostöös Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega täiendada ka uue dokumendihaldussüsteemi rakendamiseks vajalike sätetega. 104  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Väljatöötamise kavatsuste kooskõlastustabelid Väljatöötamise kavatsus nr 3 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise lahendus Kooskõlastaja/ettepane Märkus/ettepanek JDM seisukoht ku esitaja 1. Andmekaitse AKI nõustub väljatöötamiskavatsuses (VTK) toodud seisukohtadega ning toetab Võtame teadmiseks. Inspektsioon erinevate dokumentide kättetoimetamise tõhustamist. AKI nõustub VTK-s toodud seisukohaga, et juurdepääsu tuleks piirata eelkõige mugavusteenuste kasutamisele. Oluline on õigusliku aluse loomine keskses lahenduses isikuandmete töötlemise lubatavuseks ning kavandatav regulatsioon peab arvestama IKÜM-ist tulenevate andmekaitsenõuetega. 2. Eesti Advokatuur Nõustume, et keskse dokumentide kättetoimetamise võimaluse loomine on nii riigi kui Täname ettepaneku eest. ka üksikisikute huvides, sest see vähendab rahalist kulu ja loob õigusselgust. Samas ei Täpsemad arutelud arvesta VTK kättetoimetamisportaali jt sarnaste portaalide rakendamisega ilmnenud arendusplaani osas toimuvad kitsaskohtadega. Lisaks dokumentide kättesaamisele on isikutele tehtud keeruliseks ka jooksvalt. riigile dokumentide esitamine (vt Riigikohtu lahendit nr 3-23-462/20, pp 20.2-20.6.). 105  Seetõttu peaks loodav lahendus olema mitte ainult dokumentide kättetoimetamise, vaid ka dokumentide esitamise lahendus ehk selle kaudu toimuks kogu mõlemapoolne suhtlus riigiga. 3. Soovi korral peaks isikul olema võimalik seadistada talle kätte toimetatud ja esitatud Täname ettepaneku eest, dokumentide elektroonilise ärakirja automaatne saatmine valitud e-posti aadressile ning nõustume väljatoodud saada digitempliga kinnitus dokumendi kättesaamise või esitamise kohta. Isikul, eriti ettepanekutega. Täpsemad füüsilisel isikul, kes ei saa mingil põhjusel kättetoimetamisportaali kasutada, peab olema arutelud arendusplaani osas hõlbus võimalus kas määrata dokumentide vastuvõtmiseks esindaja või nõuda toimuvad jooksvalt. dokumentide edastamist paberpostiga või anda nõusolek, et dokumendid edastatakse talle e-postiga ilma kättetoimetamise kinnitamise vajalikkuseta. 4. Põhjendatud näib lähenemine, et lahenduse proportsionaalust hinnatakse konkreetse e- Võtame teadmiseks. teenuse põhiselt. Hetkel on küll raske ette näha, millisel juhul saaks dokumendi vastuvõtmist lugeda sedavõrd koormavaks, et pidada piirangut avalike e-teenuste kättesaadavusele ebaproportsionaalseks, kuid selliseid olukordi ei saa siiski välistada. 5. Advokaadi kutsega seoses tekib küsimus seoses võimaliku topeltrolliga. Kas advokaadi Võtame teadmiseks. poolt esindajana vastu võtmata dokument annab aluse piirata advokaadi kui eraisiku Postkasti lahenduses on ligipääsu e-teenustele? Ehk kas on võimalik, et näiteks puhkusreisil viibiva advokaadi eesmärgiks need kõrvaldada. ligipääsu teatud e-teenusele piiratakse seetõttu, et ta puhkuse ajal pole esindajana Postkasti vaates on menetlusdokumenti vastu 2 võtnud? Eelduslikult viivituse pikkus, mis piirangule aluse funktsionaalsus loodud ja on annab, on küll pikem, kui eeltooduga seonduv õigustatud viivitus, kuid see küsimus arendatud eraldi vaated – vajaks sellelegi poolest tähelepanu. Seejuures ei pruugi küsimus puudutada ainult eraisik ja ettevõtja. advokaate. Antud küsimuse osas oleme tänulikud, kui saame teie tagasiside. Eraisikute volituste tegemine tekib koos volituste haldamise süsteemi Pääsukese arendamisega. Eraisiku ligipääs e- 106  teenustele ei saa olla piiratud, kui tegemist on volitatud esindamisega. Esindaja rolli täites eraisiku teenuseid ei piirata. 6. Eesti Infotehnoloogia ja Toetame väljatöötamiskavatsuse üldist eesmärki tagada riigiga suhtlemisel kiirem, Võtame teadmiseks. Telekommunikatsiooni turvalisem ja tõhusam dokumentide kättetoimetamine. Liit 7. Puudub selge ülevaade, kui suur on tegelik lahendamist vajav probleem ja millist Võtame kommentaarid kokkuhoidu uus süsteem annaks. Eriti oluline on eristada kahte väga erinevat eesmärki: teadmiseks ja arvestame kas soov on luua toimiv ja kasutajasõbralik postkastiteenus või seatakse peamine fookus tähelepanekuid. Käsitlemegi mehhanismile, millega piirata inimeste juurdepääsu e-teenustele juhul, kui nad eraldi teemadena. E-teenuste dokumentidega ei tutvu? Need eesmärgid vajavad eraldi käsitlemist. Alles pärast seda on piiramise osa puudutab väga võimalik hinnata, milliseid kulusid ja sääste uus lahendus tegelikult kaasa toob, väike osa, see on üks sealhulgas näiteks kui palju tähitud kirju kodanikele täna saadetakse ja kui suures mahus funktsionaalsus kogu kulusid oleks võimalik vähendada. postkasti teenusest. 8. Eesti e-riigi tugevuseks on seni olnud hajus arhitektuur. Ühe keskse süsteemi Selgitame. Eesmärk on kohustuslik kasutuselevõtt looks pudelikaela ning toob kaasa kulusid kõigile konsolideerida sarnast osapooltele. Kui teenus tõesti lihtsustab protsesse, peaks see laienema loomuliku teenust pakkuvaid kasutuselevõtu kaudu, mitte kohustuslikult. Keskse süsteemi kaudu kogu ühiskonna keskkondi. Üks keskne dokumentide edastamine koondab riskid ühte kohta. Vajalik on põhjalik riskianalüüs teenus on turvalisem ja ning sõltumatu regulaarne audit, et tagada nii küberturvalisus kui ka usaldus kodanike ja usaldusväärsem ning ettevõtete silmis. kasutajasõbralik. RIA süsteemid on turvalisemad 107  kui üksikud postkastid erinevates asutustes. 9. Kavandatav teenus võiks vastata Euroopa Liidu määratletud registreeritud Mitte arvestada. andmevahetusteenuse (Registered Electronic Delivery Service) standardile. See looks Andmevahetus toimub üle ühtse regulatiivse raamistiku, tagaks sõltumatu järelevalve ja välistaks huvide konflikti, x-tee. kui sama asutus arendab teenust ning teostab järelevalvet. 10. Tuleks hinnata võimalust pakkuda teenust turult hangitava või litsentseeritava Mitte arvestada. lahendusena, sh rahvusvaheliselt, mitte ainult RIA arendatava teenusena. Miks on vaja Riiklik postkast juba luua riiklik keskne postkast selle asemel, et tekitada vaba postkastilahenduste turg läbi eksisteerib ja on keskne standardite? lahendus, uus versioon on 2.0. Vabalt turult hankides tekivad vastutuse, turvalisuse ja küberkaitse küsimused, mida ei ole võimalik keskselt hallata. Tegemist on kriisiolukorras keskse kanaliga. 11. Piirdumine ainult e-posti teavitustega on ebapiisav. Vähemalt SMS-teavitused ning Selgitame. SMS-teavitused kaasaegsed kanalid, nagu mobiilirakendused või API-põhised teavitused, on vajalikud, on olemas. Eesti.ee et tagada teavituste jõudmine erinevate kasutajarühmadeni. mobiilirakenduse teavitused on lähiajal tulemas. 12. Kavandatav automaatne e-teenuste piiramine, kui isik pole dokumenti vastu võtnud, on VTK-s on toodud, et e- ebaproportsionaalne ja võib viia olukorrani, kus riik kasutab elanike suhtes liigseid teenuste piiramise repressiivseid meetmeid. E-teenuste piiramine peaks olema viimane abinõu, mitte funktsiooni kasutuselevõtmine on võimalik vaid eelneva 108  lahenduse vaikimisi osa. ITL-i hinnangul võiks piiramist lubada üksnes kitsalt piiritletud põhjaliku mõjude ja juhtudel ning iga juhtumi puhul tuleks teha eraldi mõjude analüüs põhiõiguslikkuse analüüsiga, mis tehakse eelnõu raames. Selle funktsiooni rakendamine saab võimalik olla vaid tuginedes õiguslikule alusele. Samuti on tegemist meetmega, kus hoidutakse dokumendi vastuvõtmisest ja e-teenuseid piiratakse vaid tähtaja saabunud vastu võtmata dokumentide puhul ning dokumendi vastu võttes avatakse teenused koheselt. 13. Kokkuvõttes leiame, et kavandatud lahendus nõuab põhjalikku täiendavat analüüsi. Võtame teadmiseks ja oleme Toetame dokumentide elektroonilise kättetoimetamise arendamist, kuid see peab kohtumisele avatud. põhinema selgel probleemi määratlusel ja kulude-tulude analüüsil, olemasolevate lahenduste maksimaalsel kasutamisel, rahvusvaheliste standardite järgimisel ning proportsionaalsel ja piiratud sekkumisel kodanike õigustesse. Selle väljatöötamiskavatsusega kavandatakse väga põhimõttelist muudatust ehk eemaldumist senisest praktikast, mille järgi teenuste kättesaadavus ei sõltu üldjuhul kohustuse täidetavusest. See nõuab suuremat avalikku diskusiooni ning ei tohiks olla väike detail uue tehnilise lahenduse puhul nagu praegu väljatöötamiskavatsusest mulje jääb. Palume neid seisukohti eelnõu koostamisel arvesse võtta ning ITL on valmis ka edasises menetluses panustama ja kaasuma. Ühtlasi teeme ettepaneku korraldada kohtumine, kus 109  Justiits- ja Digiministeerium tutvustab algatust ning selle eesmärke, ITL-i liikmed saavad võimaluse selgitada oma seisukohti ja arutame ühiselt tekkinud küsimuste üle 14. Eesti Kaubandus- Väljatöötamiskavatsuse toob välja võimaluse piirata e-teenuste kasutamist juhul, kui Võtame teadmiseks. Tööstuskoda kättetoimetatud dokumenti ei ole vastu võetud (VTK lk 4, 6). Nõustume, et piiratavad e- teenused peavad olema Oleme seisukohal, et eluliselt tähtis on, et sellised piirangud oleksid proportsionaalsed proportsionaalsed ja ei takistaks ettevõtjate juurdepääsu vältimatutele teenustele. Näiteks ei tohiks see kättetoimetatava dokumendi takistada maksude deklareerimist, riigihangetel osalemist, tervishoiu- või vastuvõtmise olulisusega. sotsiaaltoetustega seotud teenuseid või muid elutähtsaid toiminguid. Näiteks kui Vastavad mõjude ja ettevõtja on jätnud vastu võtmata ühe dokumendi, mis on seotud äriregistri proportsionaalsuse analüüsid toimingutega, ei oleks proportsionaalne piirata tal ligipääsu kõigile riiklikele e- tehakse eelnõu raames. teenustele, näiteks maksude deklareerimisele. Kaubanduskoda on seisukohal, et e-teenuste piiranguid tuleks rakendada vaid juhtudel, kui teade või dokument on otseselt seotud konkreetse toiminguga, mida kasutaja on sooritanud või kavatseb sooritada. Näiteks, kui ettevõtja siseneb e-äriregistrisse, et esitada majandusaasta aruannet, võib piirata juurdepääsu samadele äriregistriga seotud teenustele seni, kuni ettevõtja ei ole vastu võtnud talle kättetoimetatud dokumenti, mis puudutab äriregistri toiminguid. See piirang ei tohiks aga ulatuda teiste e-teenusteni, nagu maksude deklareerimine või riigihangetel osalemine.. Leiame, et proportsionaalsed piirangud on need, mis on otseselt seotud konkreetse teenusega ja ei takista juurdepääsu teistele olulistele teenustele. Kaubanduskoda on seisukohal, et proportsionaalne on piirata juurdepääsu ainult teenustele, mis on seotud kättetoimetamata dokumendiga ehk kui ettevõtja on jätnud vastu võtmata ühe dokumendi, mis on seotud äriregistri toimingutega, ei oleks proportsionaalne piirata tal ligipääsu kõigile riiklikele e-teenustele. 110 15. Väljatöötamiskavatsuse lk-l 18 on välja toodud, et põhjalikum mõjuanalüüs tehakse Mõjud hinnatud eelnõu eelnõu(de) koostamise käigus koostöös keskse lahendusega liidestujatega. käigus. Kaubanduskoda leiab, et enne keskse lahenduse ja e-teenuste piirangute kehtestamist on vajalik läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mis hindaks, piirangute mõju ettevõtluskeskkonnale ja kas muudatused aitavad vältida ülemäärast koormust ettevõtetele. Lisaks on Kaubanduskoja hinnangul vaja hinnata mõjuanalüüsi käigus, kuidas ja kas uus süsteem täpselt vähendab ettevõtjate halduskoormust (näiteks, kas väheneks vajadus korraga mitmes süsteemis dokumente vastu võtta). Kaubanduskoja ettepanek on viia läbi põhjalik mõjuanalüüs enne keskse lahenduse ja e-teenuste piirangute kehtestamist, mis hindaks piirangute ja muudatuste igakülgset mõju ettevõtluskeskkonnale. 16. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Justiits- ja Digiministeeriumi Keskse teabe Võtame teadmiseks. Valdade Liit edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkuste ja ettepanekutega. ELVLi hinnangul on Keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, mida palume ministeeriumil täpsustada: 1. Väljatöötamiskavatsuse eesmärgid ja üldisemad põhimõtted on asjakohased ning halduskoormust silmas pidades vajalikud. Siiski ei ole probleemi kirjelduses ja olemasolevast olukorrast ülevaate koostamisel piisaval määral arvestatud kohalike omavalitsuste iseärasust ning erisusi. Kohalike omavalitsuste osas vajab väljatöötamiskavatsus olulist täiendamist. 17. 2. Täpsustamist vajab, milliste kohalike omavalitsuste teabe ja dokumentide edastamine Selgitame. Postkast on muutub läbi keskse lahenduse kohustuslikuks ning millises ulatuses jääb toimuma mõeldud riiklike teavituste dokumentide ja teabe edastamine posti teel, et tagada võimalus kõigil inimestel pääseda edastamiseks ja avalike juurde eluks vajalikele teenustele. Näiteks, kas teabe all mõeldakse ka kodanikele ja ülesannete täitmiseks. ettevõtjatele esitatavaid müügiarveid, mille edastamiseks kasutatakse täna e-arvete Meiliaadressile saab teabe 111  vahendajat, kes edastab arveid kodanike e-posti aadressidele? Kas e-arvete vahendaja edastada, kui see on seotud hakkab ka arveid saatma kesksesse lahendusse? Kas teabe all mõeldakse ka vastuseid avaliku ülesande täitmisega, teabenõuetele, selgitustaotlustele, märgukirjadele? Kuidas toimub sellise teabe kuid edastamine, mille puhul pole kodaniku isikukoodi teada (on meiliaadress, mille kaudu ta isikukoodi/registrikoodi on meie poole algselt pöördunud)? Kohalike omavalitsuste poole pöörduvad ka olemasolul tuleb seda välismaalased. kasutada. 19. 3. Selgusetuks jääb, kuidas peab toimuma suhtlus kohalike omavalitsuste ja teiste Selgitame. Haldusliidese osapoolte vahel (elanikud, ettevõtjad jt), kui erinevates andmebaasides ja pöördumistes kasutaja otsustab, kas teabe aadressandmed erinevad. Näiteks, kui elanik pöördub kohaliku omavalitsuse poole ühelt edastamine ja aadressilt, aga riigile on andnud teise aadressi. Kas sellisel juhul tekib kohustus vastata kättetoimetamine toimub läbi riikliku postkasti või võib vastata otse esitatud aadressile. Selgusetuks jääb, kuidas postkasti kaudu ja/või on planeeritud riiklikust postkastist edastatud teabele vastamine ehk kuidas jõuab pöördutud aadressile. ettevõtja, kodaniku vastuskiri tagasi kohalikule omavalitsusele ja vastavasse infosüsteemi. 20. 4. Tulenevalt regulatsioonide muudatustest tekib vajadus muuta kohalike omavalitsuste Arutatakse eraldi. poolt kasutatavaid infosüsteeme. Tänane väljatöötamiskavatsus ei võimalda hinnata muudatuste vajadust ega sellest tulenevalt ka võimalikke täiendavaid kulusid infosüsteemide muutmiseks. Tähelepanu tuleb pöörata küsimusele, kas ja kuidas on planeeritud katta kohalikele omavalitsustele kaasnevad infosüsteemide arenduskulud? Seda eriti olukorras, kus enamasti kasutatakse teabe edastamiseks ühiseid infosüsteeme (Amphora, Spoku, ARNO). 21. 5. Vabatahtlikuks on planeeritud jätta e-teenuste piiramise funktsionaalsus, aga sellega Võtame teadmiseks. seoses soovitakse väljatöötamiskavatsuse tagasisides vastuseid ka teatud küsimustele. Saaksime kohalike omavalitsuste poolt anda e-teenuste loetelu, aga proportsionaalsuse, lubatavuse, õiguste riive jms osas näeme, et see analüüs tuleks teha riigi tasandil. Juurdepääsu piiramine peaks olema lubatav e-teenuste puhul, mis ei ole seotud kodanike 112  tervishoiu- ega sotsiaaltoetustega (nt Transpordiameti e-teenus, täiteregister jms). Seevastu tervishoiu- ja sotsiaaltoetustega seotud teenuste ning laste või teiste ülalpeetavate heaolu puudutavate teenuste puhul tuleb juurdepääsu piiramine välistada. Kohalike omavalitsuste praktika näitab, et digipädevuse ja tehniliste vahendite puudumise tõttu (eriti eakate elanike hulgas) ei ole võimalik olulisi dokumente, näiteks üüriarveid, lepinguid või menetlusdokumente, edastada ainult elektroonilisel kujul. 22. 6. Väljatöötamiskavatsus kohandamiseks kohalike omavalitsuste halduspraktikaga ja Võtame teadmiseks. vajadustega oleks vajalik kaasata senisest rohkem kohalike omavalitsuste esindajaid. Soovitatav on korraldada väljatöötamiskavatsuse koostajate, ELVL-i ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel kohtumine. 23. Harju Maakohus VTK koostamisel on lähtutud mh eeldusest, et tavapostiga dokumentide Võtame teadmiseks. Tallinna kohtumaja kättetoimetamine ei ole turvaline teabe edastamise viis. Kahjuks puudub selle väite Elektrooniline toetamiseks igasugune informatsiooni ning kohus sellise väitega ei nõustu. Kohus ei ole kättetoimetamine on praktikas täheldanud, et tavapostiga dokumentide edastamine oleks ebaturvaline. esimene viis, kuid kõik kättetoimetamise viisid Kohus rõhutab, et dokumentide kättetoimetamine tagab väga olulist isiku põhiõigust- säilivad. olla oma kohtuasja arutamise juures, ning kohtul on kohustus isikut menetlusest teavitada, seega tuleb kohtul kasutada kättetoimetamise viise, mis selle põhiõiguse reaalselt tagavad. Kohtumenetluse osapoolteks on tihti inimesed, kes ei ole võimelised oma tervisest tulenevalt kohtuga elektrooniliselt suhtlema. Samuti ei ole nad võimelised teavitama riiki, et soovivad dokumentide kättetoimetamist paberil. 24. VTK märgib, et dokumentide kättetoimetamise praktika on liialt erinev ja killustunud Võtame teadmiseks. ning reguleeritud erinevates õigusaktides erinevalt. Kohtunike vaates tagab dokumentide kättetoimetamisel erinevates menetlustes küll sama eesmärki, tagada isiku osalemine menetluses, kuid menetlused ise on erineva kaaluga. Haldusmenetluses osalemine ei ole reeglina tagatud sundtoomise või trahvisanktsiooniga, kohtumenetluses osalemine seda 113  on. Vastavalt menetluse liigile peab olema ka tagatud dokumentide kättetoimetamise kindlus. Mida nn „tugevam menetluse“ seda kindlam peab olema kättetoimetamine. 25. VTK märgib, et rahvastikuregister kogub keskselt kontaktandmeid, aga nende kvaliteet Võtame teadmiseks. See ja ajakohasena hoidmine on keeruline, kuna e-posti aadresse vahetatakse ning erinevate probleem on teadvustatud ja asutustega suhtlemisel kasutatakse erinevaid e-posti aadresse. Kohtunike vaates ei taga ei ole hetkel selle VTK keskne kättetoimetamine seda, et inimesed oma e-posti aadresse ei vahetaks ja andmed skoobis. Inimesed hoiavad isiku e-posti aadressi kohta on vananenud või puudulikud. seda e-postiaadressi just ajakohasena, et saada kätte infot. Paralleelselt Postkast 2.0 juurutamisega toimub ka kontaktandmete mooduli juurutamise, mille eesmärgiks on tagada ka kontaktandmete kvaliteedi tõus. 26. Mööname, et pahatahtlikult on võimalik dokumentide kättetoimetamise vältimisega Selgitame. AT lisamine on venitada menetlust ja sellega tuleb tegeleda. VTK märgib, et võib tulevikus kaaluda, et plaanis, kuid arendatakse nende menetluste puhul, kus dokumente toimetatakse kätte ka Ametlike Teadaannete välja hiljem. (edaspidi AT) kaudu, toimuks eelnevates etappides ebaõnnestunud kättetoimetamise Võtame teadmiseks ja puhul avalik kättetoimetamine keskselt AT kaudu. AT kättetoimetamisel on kaalume arendusplaani menetlusseaduste kohaselt vajalik mitte üksnes teavitada menetlusest, vaid on vajalik lisamist. selgitada ka menetluse sisu ehk refereerida dokumenti. Keskne kättetoimetamine peab tagama selle, et ka AT kaudu kättetoimetamine oleks sisuliselt tagatud. 27. VTK pakub välja kolm alternatiivset lahendust keskselt teabe edastamiseks ja Võtame teadmiseks. dokumentide kättetoimetamiseks. Märgime, et riigil on voli kehtestada oma Kättetoimetamise viisid ametiasutustele ja ka kohtutele kohustuslikus korras teatud tehnoloogiliste lahenduste jäävad samaks. 114  kasutamist, kuid see ei tohi takistada võimalust, et konkreetses menetluses kasutatakse teisi kättetoimetamise viise. VTK lähtub eelkõige eeldusest, et kättetoimetamine oleks riigiasutusele mugav, odav ja kiire. Menetlus riigiasutuses ja kohtus käib ikkagi eelkõige ühiskonna hüvanguks ja menetluses osalevate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks ning menetluses osalemine peab olema sisuliselt tagatud. Seetõttu ei ole võimalik keelata kättetoimetamist muul moel ja piirata seda vaid ühe tehnoloogilise lahendusega. 28. Kohtul ja riigiasutustel peavad tagama kõikide ühiskonna liikmete menetluses osalemise Selgitame, et kõik sh haavatavate ühiskonna liikmetele, kes ei saa või ei oska kasutada tehnoloogilisi kättetoimetamise viisid on lahendusi. Eesti riigiasutused ja kohtud suhtlevad ka välisriigi isikute ja ettevõtetega, jätkuvalt samad. Inimestele, millel samuti puudub võimalus e-teenuseid kasutada ja kesksele kättetoimetamise kes ei kasuta elektroonilisi süsteemile ligi pääseda. VTK-s on küll kirjeldatud põgusalt Taani riigi eeskuju, kuid on kanaleid, on võimalik jäetud kirjeldamata, kuidas täpsemalt toimib e-postkasti teenusest loobumise mehhanism kättetoimetamist teostaval ning kuidas on korraldatud sotsiaalteenusena isiku abistamine. Ka VTK ei maini, kuidas asutusel dokumendid kätte toetada isikuid, kes ei ole võimelised keskse süsteemi kaudu dokumente kätte saama. toimetada käest-kätte kohapeal või tähitud kirjaga. 29. Kindlasti tuleb silmas pidada, et keskse lahenduse kaudu teiste e-teenuste piiramine ei Võtame teadmiseks. Täpsem muutuks ülemäära riivavavaks. Proportsionaalsuse analüüsi jaoks tuleks anda ka mõjude analüüs tehakse seadusega suunised. Isikutele on võimalik piirata mugavusteenuseid e-keskkonnas, kus eelnõu käigus. toimingute tegemine on võimalik ka kohapeal või kirja teel, Kindlasti ei ole võimalik piirata isikute sotsiaalset turvalisust ja hakkamasaamist pakkuvaid teenuseid nagu näiteks toimetuleku toetuste taotlemine vms. Kohtu hinnangul ei ole võimalik piirata ka alaealistele või eestkostet vajavatele täisealistele isikutele suunatuid teenuseid. VTK ei too kahjuks välja selgeid mõjusid tavakodanikule. 30. Kliimaministeerium/ Milliste e-teenuste puhul oleks juurdepääsu piiramine lubatav ja milliste puhul tuleks Võtame teadmiseks. Keskkonnaamet see kindlasti välistada? (Näiteks: kas tervishoiu- või sotsiaaltoetustega seotud teenused võiksid olla piiratud?) 115 Juurdepääsu piiramine võib olla lubatav järgmiste teenuste puhul: - kohtumenetlusega seotud teenused (nt kohtukutsed); - trahvide ja ettekirjutustega seotud teenused; - maaomanike kaitstavatest loodusobjektidest teavitamine (ntI kaitsekategooria liikide elupaigad või kasvukohad); - haldusmenetluse dokumendid, mille kättesaamine on oluline menetluse jätkamiseks. Juurdepääsu piiramine tuleks välistada järgmiste teenuste puhul: - tervishoiuteenused (nt digiretseptid, patsiendiportaal); - sotsiaaltoetused ja teenused (nt toimetulekutoetus, puuetega inimeste teenused); - haridusteenused (nt sisseastumisdokumendid, õpilaste infosüsteem). Kliimaministeeriumi valitsemisala asutuse Keskkonnaameti hinnangul võiks olla lubatav selliste e-teenuste juurdepääsu piiramine, mis ei ole esmatähtsad ega igapäevased (nt e-äriregister, e-kinnistusraamat, e-toimik, e-maksuamet). Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piiramine võiks olla välistatud. Keskkonnaameti enda e-teenustest võiks kaaluda selliste e-teenustele juurdepääsu piiramist, mille puhul isik taotleb Keskkonnaametilt keskkonnakasutuse õigusi – nt metsaregister, kalaluba.ee (harrastuspüügiõigus, kalastuskaart, jahipidamisõigus), KOTKAS (keskkonnakaitselubade taotlemine). Näiteks võiks olla põhjendatud keskkonnakaitseloa taotlemise või loa muutmise taotlemise piiramine isikutel, kes ei ole võtnud vastu järelevalveosakonna poolt edastatud dokumente. Samas on oluline, et keskkonnariski/kahju minimeerimiseks ja vältimiseks väljastatud dokumendid ja e- teenused oleks isikutele igal ajal kätte saadavad, et keskkonnakahju ära hoida. Samuti ei 116  tohiks piirata võimalusi esitada erinevate kohustuste aruandeid, deklaratsioone. Keskkonnaalaste teenuste piiramisel võib olla mõju ka teistele isikutele piirkonnas, mitte ainult sellele isikule, kes oma dokumente vastu ei võta. Samas tuleb aga rõhutada, et tehnilisest küljest eeldab VTK täiendavaid keerulisi IT arendusi, kuna Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis ja infosüsteemides pakutakse mitut erinevat teenust ja juurdepääsu piiramine ühele teenusele ei pruugi tähendada, et ka kõigile teistele teenustele soovitakse juurdepääsupiirangut seada. 31. Milliste kättetoimetatavate dokumentide või kättetoimetamismenetluste puhul soovite Võtame teadmiseks. rakendada e-teenuste piiranguid? (Palume tuua võimalusel konkreetseid näiteid.) Piiranguid võiks rakendada näiteks järgmistel juhtudel: - ettekirjutused (nt Keskkonnaametilt) ja trahviteated; - haldusaktid, mille täitmine on ajakriitiline. Keskkonnaameti hinnangul võiks rakendada e-teenuste piiranguid järgmiste dokumentide puhul: - Keskkonnatasu teade - Maksukontrolliga seotud menetlusdokumendid (maksukontrolli alustamise teade, kontrolliakt, maksuotsus, maksukontrolli lõpetamise teade) - Keskkonnatasuosakonna korraldused (sh sunniraha hoiatused ja määramised) - Väärteomenetlustega (edaspidi VTM) seotud dokumendid, mis nõuavad kättetoimetamist (nt VTM kutse), et oleks tagatud, et üks menetlusetapp on läbitud ning seejärel saab minna järgmise etapi juurde 117  - Haldusmenetluses kutsed, ettekirjutused ja sunniraha hoiatused - I kaitsekategooria liigi leiukoha kaitsekohustuse teatis maaomanikule. 32. Millised e-teenustele juurdepääsupiirangud oleksid proportsionaalsed? Võtame teadmiseks. Proportsionaalsed juurdepääsupiirangud on need, mis: - on ajutised ja seotud konkreetse menetlusega, kus isiku tegevusetus takistab menetluse jätkumist (nt dokumentide kättesaamine kohtumenetluses); - ei takista ligipääsu elutähtsatele teenustele, nagu tervishoid, sotsiaalabi või haridus; - rakendatakse selgelt määratletud tingimustel, näiteks juhul, kui isik ei ole tähtajaks vastu võtnud ametlikku dokumenti; - on tehniliselt ja sisuliselt läbipaistvad, st isikule on arusaadav, miks piirang rakendati ja kuidas seda eemaldada Keskkonnaameti hinnangul on proportsionaalsed piirangud sellistele ettevõtlusega seotud e-teenustele, mis ei takista ettevõtte tegevust täielikult, kuid teeb selle ebamugavaks. Näiteks e-äriregistris uute kannete tegemise või aruannete esitamise piiramine, juurdepääsu piiramine e-maksuameti teenustele. Juurdepääsupiirang e- teenustele on proportsionaalne, kui vastu võtmata dokument on seotud konkreetse teenusega või toiminguga ning e-teenuste piiramist rakendatakse kuni kättesaamise kinnitamiseni. Oluline on, et e-teenuste piiramine on põhjendatud ning isikule esitatakse informatsioon/teavitus, mis põhjusel e-teenustele juurdepääs puudub. 33. Millised e-teenuste piirangud kindlasti ei oleks proportsionaalsed? Ebaproportsionaalsed piirangud on need, mis: 118  - takistavad ligipääsu elutähtsatele või universaalsetele teenustele, mille kasutamine ei tohiks sõltuda dokumentide kättesaamisest; - mõjutavad ebavõrdselt haavatavaid sihtrühmi, nagu eakad, puudega inimesed või sotsiaaltoetuste saajad; - ei ole seotud konkreetse rikkumise või menetlusega, vaid rakendatakse üldise meetmena; - ei sisalda selget lõpetamistingimust või jäävad kehtima määramata ajaks. Piirang võiks olla valdkonnaga seotud, kuid kui valdkonnas on teenused seotud ainult riigipoolsete kohustustega, siis võiks kaaluda ka muude teenuste piiramist, sest kohustuste täitmisele juurdepääsu piiramine ei pruugi olla motiveeriv. Keskkonnaameti hinnangul tuleks kaaluda, kas ühe kindla valdkonnaga/teenusega seotud dokumendi vastu võtmata jätmine on piisav alus kõikidele e-teenustele juurdepääsupiirangu seadmiseks. Keskkonnaameti hinnangul ei ole proportsionaalne tervishoiuteenuste piiramine (nt ravimite ost, raviandmed), sotsiaalteenuste piiramine (nt toimetulekutoetused). Samuti ei ole proportsionaalne juurdepääs piiramine avalikule teabele või isiklikule e-teenusele volitatud esindaja rollikonflikti tõttu. 34. Lisaks kooskõlastame keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise Võtame teadmiseks. tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega: 1. Toetame VTKs esitletud keskse lahenduse kohustusliku kasutuselevõtu kolmandat alternatiivi, mille kohaselt on teabe edastuse lahenduse kasutamine kohustuslik ja e- teenuste piiramise funktsionaalsus dokumentide kättetoimetamisel on asutusele vabatahtlik. Sealjuures palume kohustusliku kasutuselevõtu planeerimisel arvestada, et asutustel võivad olla juba arendatud ja kasutusel oma tehnilised teavitamise lahendused. 119 35. 2. VTKs on välja toodud, et keskne infotehnoloogiline lahendus eeldatavalt vähendab IT Võtame teadmiseks. ülalpidamiskulusid. Kliimaministeeriumi andmekogudest on näiteks hetkel Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) aktiivses arenduses maaomanike teavitamine kaitstavatest loodusobjektidest. Samuti on juba realiseeritud lahendus ehitisregistris piirinaabrite teavitamisest. Sarnaseid teavitamise IT-funktsionaalsuseid on ehitatud ka Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). Keskse lahenduse ülalpidamiskulude kalkuleerimisel palume seda arvesse võtta. 36. 3. VTK punktis 2.2.2. on välja toodud ametiasutused, kes toimetavad teateid ja Arvestame ja võtame dokumente kätte ning on avaldanud soovi liituda keskse lahendusega. Palume antud teadmiseks. ametiasutuste loetellu lisada ja lahenduse väljatöötamisse kaasata ka Maa- ja Ruumiameti (Ehitisregistri volitatud töötleja ning maatoimingute teostaja) ning Transpordiameti. 37. 4. Palume VTKs selgitada kas 2022. a loodud kättetoimetamisportaal on plaanis Uut toodet/funktsionaalsust sulgeda, või analüüsiti ka võimalust arendada kättetoimetamisportaali edasi nii, et saaks ei arendata, lahendus täidetud keskse lahenduse eesmärgid. Täna on olemas riigis Postkast 2.0. Kui ehitatav baseerub Postkast 2.0-l. lahendus baseeruks Postkast 2.0 funktsionaalsusel, siis on võimalik riigis tehtud Postkast 2.0-is on ka e- lahendusi taaskasutada/laiendada. Kui ehitatakse täiesti uus funktsionaalsus, siis tuleks teenuste piiramise kaaluda Postkast 2.0 integratsiooni. funktsionaalsus välja arendatud. 38. 5. VTK punktis 8 on välja toodud keskse lahendusega liitumisega kaasnevad Postkast 2.0 on välja arenduskulud, mis võivad olla ca 75 000 € ja Postkast 2.0 paigaldamise kulud. Samuti arendatud. on välja toodud kättetoimetamise kulude kokkuhoid, mis on ligikaudu 1 000 000 € aasta. Palume punktis 8 välja tuua ka keskse infotehnoloogilise lahenduse loomise eeldatav arendus- ja ülalpidamiskulu ning rahastamise allikas. 120 39. 6. Kliimaministeerium palub kaasata edasisse protsessi ka Kliimaministeeriumit ja Võtame teadmiseks. vajaduse korral Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusi, mis otseselt keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamisega tegelevad 40. Maa- ja Ruumiamet Maa- ja Ruumiamet soovib liituda keskse dokumentide kättetoimetamise ja teabe Võtame teadmiseks. edastamise lahendusega. 41. Maa- ja Ruumiamet soovib kasutada dokumentide kättetoimetamisel e-teenuste Võtame teadmiseks. piiramise funktsiooni (haldusaktide kättetoimetamisel). Näiteks maatoimingute puhul saaks maatoimingute platvormil piirata sisselogival isikul võimaluse tutvuda oma kinnisasja andmetega või algatada maakorraldustoiminguid. Samuti piiratud asjaõiguste platvormil oleks võimalik sarnaselt piirata tutvumist kitsenduste andmetega, uute piiratud asjaõiguste alade loomist vms ning geoportaali teenuses oleks võimalik piirata sisselogival isikul suunatud kaardirakenduste ja oma kaardikihtide kasutamist. 42. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on rõhutatud (lk 8), et oluline on tõsta inimeste Välismaalaste teadlikkust oma kontaktandmete ajakohasusest ja uuendamise vajadusest kontaktandmed on enamasti rahvastikuregistris ja äriregistris. Juhime tähelepanu, et välismaalased (maaomanikud) ei PPA andmebaasis saa esitada oma kontaktandmeid näiteks rahvastikuregistrisse. Peaks olema ühtne lahendus ka nende kontaktandmete esitamiseks ja säilitamiseks, et oleks võimalik ka neile elektrooniliselt dokument kätte toimetada. 43. Esitame väljatöötamiskavatsuse osas ka täiendavad ettepanekud keskse dokumentide Võtame teadmiseks ja kättetoimetamise ja teabe edastamise lahenduse võimalike funktsionaalsuste suhtes: arutame ettepanekuid arendusplaani koostamisel. 4.1. Menetluste puhul, kus dokumente toimetatakse kätte ka Ametlike Teadaannete (edaspidi AT) kaudu, toimuks eelnevates etappides ebaõnnestunud kättetoimetamise puhul avalik kättetoimetamine keskselt AT kaudu. Ebaõnnestunud kättetoimetamise puhul võiks tähtaja möödumisel teave minna automaatselt AT-sse. 121  4.2. Vaide- või kaebetähtaja arvutamine ja näitamine adressaadile. Adressaadi põhiõiguste ja kohtuliku kaebeõiguse kaitseks võiks olla dokumendi kättesaamisel üheselt kaebetähtaeg nähtav. See vähendab ametnike tööd, kuna sel juhul ei pea arvutama ega selgitama vastavaid kuupäevi. 4.3. Esineb ka vajadus, et kui riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kodanikule või juriidilise isiku esindajale edastatav teave või dokument eeldab ka adressaadi poolset tegevust – nt digiallkirja, siis on ka see vajadus teatud juhtudel otstarbekas välja töötamisel oleva õigusaktide muudatuste paketiga reguleerida ja keskse tehnilise lahendusega lahendada. Näiteks kui on vaja allkirjastada piiriprotokoll. 4.4. Keskse dokumentide kättetoimetamise ja teabe edastamise lahendust võiksid saada kasutada ka erialaspetsialistid, näiteks maamõõtjad maakorraldustoimingus kutsete edastamisel. 44. Majandus- ja Toetame põhimõtteliselt halduskoormuse vähendamise ja kulude kokkuhoiu eesmärgil Võtame teadmiseks. Kommunikatsioonimini kavandatavaid tegevusi, sealhulgas elektrooniliste lahenduste kasutuselevõttu, mis steerium aitavad muuta avaliku sektori toimimist tõhusamaks ja kasutajasõbralikumaks. Samas peame väga oluliseks, et kavandatavad muudatused oleksid hästi läbimõeldud, proportsionaalsed ning arvestaksid erinevate asutuste ja sihtrühmade eripäradega. 1. Kohaldamisala ja kohustuslikkus avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele VTK-s on Selgitame, et dokumentide keskkonna kasutajatena nimetatud riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused. kättetoimetamine ja e- Palume täpsustada, kas kavandatud muudatus, mille kohaselt teabe edastuse lahenduse teenuste piiramine jääb kasutamine on kohustuslik, laieneb ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, nagu vabatahtlikuks. Eesti Töötukassa. Kui lahenduse kasutamine ei ole Töötukassale kohustuslik, soovime Liigume selles suunas, et teada, kas neil on võimalus vabatahtlikult lahendusega liituda. Kui aga kavandatakse keskse postkasti kasutusele kohustuslikku liitumist, palume täpsustada, kas dokumentide kättetoimetamine, mis on võtmine on kohtustulik reguleeritud eriseadustes (nt töötuskindlustuse seaduses), jääb vabatahtlikuks. teadete edastamisel. 122 45. 2. E-teenuste piiramine dokumentide kättetoimetamisega seoses VTK kohaselt Võtame teadmiseks ja piiratakse e-teenuste kasutamist juhul, kui inimene ei ole dokumenti keskkonnas kinnitame, et eelnõu õigeaegselt vastu võtnud. Leiame, et sellise piirangu rakendamine eeldab iga juhtumi koostamise faasis hinnatakse puhul eraldi proportsionaalsuse analüüsi. Dokumentide kättetoimetamise tähtsus ja kaal iga piirangu on erinev, mistõttu ei ole võimalik üldiste andmete põhjal hinnata piirangu proportsionaalsust eraldi. proportsionaalsust. Analüüsi saab teha alles siis, kui on teada konkreetsed stsenaariumid – milliste dokumentide kättetoimetamise eesmärgil milliseid e-teenuseid piiratakse. Lähtume eeldusest, et eelnõu koostamise faasis hinnatakse iga piirangu proportsionaalsust eraldi. Tööturuteenuste ja -toetuste, töötuskindlustushüvitiste ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse dokumentide puhul tuleks e-teenuste piiramine välistada, kuna see piiraks inimeste õigust riigi abile töötuse ja töövõimetuse korral. 46. 3. Eesti Töötukassa seisukoht ja kulude analüüs Võtame teadmiseks. Konsulteerisime kavandatavate muudatuste osas Eesti Töötukassaga, kes ei toeta keskse lahenduse kohustuslikuks tegemist. Lahendusega liitumine ja selle käigushoidmine tekitab lisaarenduste ja tööjõu vajaduse. Kuigi VTK toob välja postikulu vähenemise kui peamise kokkuhoiu allika, võivad liidestumise ja süsteemi tööshoidmise kulud olla oluliselt suuremad. Lisaks ei ole kõigil Eesti inimestel interneti ja e-posti kasutamise võimalust, mistõttu postikulu täielik kadumine ei ole realistlik. Seetõttu vajab VTK-s toodud kokkuhoiu eesmärk täiendavat analüüsi. 47. 4. Vabatahtliku liitumise positiivsed küljed Võtame teadmiseks. Oleks väga positiivne, et inimene, nii kodaniku kui ettevõtja rollis, saab kõikide asutuste poolt talle saadetud dokumentidega tutvuda ühes keskkonnas. Kättetoimetamislahendus võimaldaks dokumentide ristkättetoimetamist ja teavitaks tegelikust kättetoimetamisest. Sellest võiks olla abi näiteks õigusliku aluseta makstud hüvitiste ja toetuste tagasinõuete ning ettekirjutuste kättetoimetamisel. 123 48. 5. Dokumentide mitte vastu võtmise põhjused Võtame teadmiseks. Dokumendis on välja toodud dokumentide vastu võtmise statistika, kuid ei ole välja toodud põhjuseid miks kodanikud ja ettevõtjad ei võta dokumente vastu. Proportsionaalse lahenduse leidmiseks on oluline teada millised on tegelikud põhjused, nt puuduvad tehnoloogilised lahendused, riistvara, oskused, erinevad seotud õiguslikud tagajärjed/ koosmõjud. 49. Rahandusministeerium Rahandusministeerium kooskõlastab keskse teabe edastuse ja dokumentide Selgitame. Riiklik postkast kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsuse järgmise märkusega. on erinevates lahendustes Väljatöötamise kavatsuses on märgitud, et RIA püsikulud riikliku postkasti haldusele, olnud riigis kasutusel üle 20 toetusele ja hooldusele on ligikaudu 400 000 kuni 450 000 eurot aastas (sh tööjõu ja aasta. Tänasel päeval riigipilve kulud). Samas teistel asutustel kulud vähenevad. Palume täpsustada, kuidas on kaetakse kulud RES ning SF kavas RIA tekkivad kulud katta, kas nt vähendades teiste asutuste kulusid? vahenditest. Laiemalt, riikliku keskse teenuse laialdane kasutuselevõtt toob kokkuhoiu teiste sarnaste teenuste kaotamise ning sisse ostmise arvelt, mida on võimalik suunata keskse teenuse kulude katteks. 50. Riigikogu Kantselei Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust dokumentide ja teabe edastuse Võtame teadmiseks. lahenduse väljatöötamiskavatsuse kohta. Riigikogu ja Riigikogu Kantselei töö spetsiifika tõttu on Riigikogu Kantseleil vähe dokumente, mis nõuaksid fikseeritud 124  kättetoimetamist väljatöötamiskavatsuse mõttes. Erakonnaseaduse alusel on kantseleile pandud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni teenindamine ja selle komisjoni ettekirjutused (mida tehti aastal 2024 paarikümne ringis) võiksid olla need dokumendid, millele väljatöötamiskavatsus laieneks. Sellest tulenevalt oleks võimalik kulude kokkuhoid, millele kavatsuses korduvalt viidatakse, Riigikogu Kantselei puhul peaaegu olematu. Teisalt nõuab digikeskkonnaga liitumine riigiasutuselt rahalist kulutust („Iga liitunud asutus tasub keskkonnaga liidestumisega seotud kulud, mis on olenevalt süsteemist asutuseti väga varieeruv. Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua võimaluse, et keskse dokumentide kättetoimetamise ja teabe edastamise lahenduse liitumisel ületavad uue keskse lahendusega liidestumise kulud olemasoleva süsteemi tööshoidimise ja kasutamise kulud.“ – lk 14), mille suurus ja kulutõhusus ei ole hetkel selged. Riigikogu Kantselei ei ole vastu keskse elektroonilise platvormi loomisele, ent kantselei puutumus sellega oleks vähene ja praktilist vajadust me selle järele ei näe. Eelistame olukorda, kus dokumentide kättetoimetamise ja teabe edastamise keskse lahenduse kasutamine oleks asutusele vabatahtlik. Dokumendi vastu võtmata jätmisel teiste e-teenuste piirangute sätestamisel tuleks arvestada, et ei piirataks isiku põhiõigusi, eelkõige valimisõiguse, lapsevanema õiguste ja kohustuste ning tervise ja sotsiaaltoetustega seonduvate teenuste kasutamist. 51. Siseministeerium Justiits- ja Digiministeeriumi soov leida lahendusi, kuidas teavet edastada ning Võtame teadmiseks. dokumente kätte toimetada vähemate kuludega ja kiiremini, samuti soov ühtsemalt reguleerida elektroonilist kättetoimetamist, on igati tervitatav. Seega täname, et esitasite kooskõlastamiseks keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Siseministeerium pooldab riigis keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise kasutuselevõttu, et täita riigi digiarengu strateegilisi eesmärke. Nõustume, et riigis on kättetoimetamise põhimõtete ühtlustamine oluline. Dokumentide kättetoimetamine ja teabe edastamine peab olema 125  ajaliselt kindlaks tehtav ning toimuma turvalises keskkonnas, kasutades selleks kuluefektiivset infotehnoloogilist lahendust. 52. Küll aga leiame, et esimeses etapis ei saa keskne lahendus olla kohustuslik. Selleks Võtame teadmiseks. vajab lahenduse väljatöötamine eelnevat detailsemat tehnilist analüüsi, koostööd asutustega ja järkjärgulist tegevuskava. Samuti tuleb sätestada tingimused, millisel juhul on keskse lahenduse kasutamine kohustuslik ning millistel juhtudel nõue ei kohaldu. Järkjärguline keskse lahenduse kasutuselevõtt tagab, et asutused saavad hinnata keskse süsteemiga liidestumise sobivust, sh liidestumise kulu, süsteemi sobivust ja piiranguid. Siseministeeriumi valitsemisala asutustes on valdavalt juba kasutusel elektrooniline teabe edastus ja dokumentide kättetoimetamine, mille võimaldamiseks on arendatud iseteeninduskeskkonnad või muud infotehnoloogilised lahendused. Samas tuleb arvestada, et Siseministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkonnas on menetlusosalisteks muuhulgas välismaalased, kellel ei pruugi olla võimalik kasutada digitaalseid lahendusi, mistõttu on vajalik säilitada ka paberil teabe edastamise või dokumentide kättetoimetamise võimalus. Seega juhul, kui liikuda keskse lahenduse suunas, peab lahenduse rakendamisel olema võimalik arvestada konkreetse menetluse ja protsessi eripäradega. 53. VTK pinnalt ei selgu üheselt, kas ja milline saab olema seos tänase Selgitame, et riiklikku kättetoimetamisportaali, riikliku postkasti ja planeeritava lahenduse vahel, kas postkasti arendatakse kättetoimetamisportaal on osa riiklikust postkastist, st integreeritud riiklikku postkasti? sarnane funktsionaalsus nagu täna on kättetoimetamisportaalis. 54. Ka on VTK regulatiivsete võimaluste kirjelduse punkt (alapunkt 3, lk 10) mõneti Võtame teadmiseks. vastuoluline ning ei selgu, millistel juhtudel on planeeritava lahenduse kasutuselevõtt kohustuslik. VTK-st ei selgu ka lahenduse rakendamisega kaasnevat kulu. Selleks, et võimalikes kulukomponentides kaasa rääkida, sh hinnata, mis kulu jääb keskse teenuse 126  kanda ja mis kulu liidestuja kanda, on oluline lahenduse väljatöötamisel kokku leppida selge rollijaotus ja juhtimismudel. Olukorras, kus VTK seab eesmärgiks kulude kokkuhoiu, ent ei hõlma asjakohast tasuvusanalüüsi, mis võtaks arvesse kõiki kaasuvaid kulusid, sh kõikide liidestuvate asutuste arenduskulusid ning investeeringute mahakandmise kahjusid, ei ole võimalik anda hinnangut, kas VTK-ga pakutav lahendus on kulutõhus ning taotletav eesmärk üldse saavutatav. VTK-s puuduvad andmed, mis võimaldaks eesmärgi saavutamist mõistlikult kontrollida. Kulutõhususe analüüs eeldab ka selget kindlasti liidestuvate, võib-olla liidestuvate ja kindlasti mitte liidestuvate teenuste eristamist, et oleks võimalik hinnata, millised on keskse lahenduse kulutõhususe vahemikud ning milline on minimaalne liitunute maht kulutõhususe saavutamiseks. 55. E-teenuste piiramise võimaldamine vajab kindlasti laiemat ja detailsemat arutelu ning Võtame teadmiseks ja e- VTK faasis arvamuse avaldamiseks taustainfot napib – kas ja milline on teenuste piiramise proportsionaalne ja kohane meede taotletava eesmärgiga. Igal juhul ei tohi piiramise võimaldamine analüüsitakse rakendamise korral ohtu sattuda inimese elu või tervis, aga samuti ei tohi jääda eelnõu koostamise etapis. kättesaamatuks igapäevast (esmast) toimetulekut mõjutavad teenused. Lisaks vajab e- teenuste piiramine vastavaid arendusi seda pakkuvas infosüsteemis. Eeltoodut kokkuvõttes Siseministeerium kooskõlastab esitatud VTK, kuid palume eelnõu ettevalmistamisel arvestada ülaltoodud tähelepanekutega ning kaasata analüüside koostamiseks vajalike andmete saamiseks ning erinevates aruteludes osalemiseks ka Siseministeeriumi ja vajaduse korral Siseministeeriumi valitsemisala asutuste teenistujaid. 56. Sotsiaalministeerium Olete esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTK eesmärk on luua riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele keskne infotehnoloogiline lahendus dokumentide kättetoimetamiseks ning teabe tõhusaks 127  edastamiseks. Seejuures soovitakse dokumentide kättetoimetamise tõhusamise eesmärgil võimaldada lisafunktsioonina e-teenuste ajutist piiramist kuni dokument on kätte toimetatud. 57. Sotsiaalkindlustusamet toob oma tagasisides välja, et uut kavandatavat lahendust tuleks Nõustume ja võtame vaadata koosmõjus sellega, mis täna juba olemas on ning mida saaks ühtsena kasutusele teadmiseks. võtta. Näiteks on neil valminud paari aasta eest analüüs, mis nägi ette kättetoimetamise lahendamise läbi iseteeninduskeskkonna. Lahenduses ei ole rõhku pandud teenuste tarbimise piiramisele, vaid lahendatud on kättetoimetatava dokumendi kätte toimetamist. Lahendus toimib nii, et kui isik logib iseteenindusse sisse, siis esimese asjana näeb ta hüpikakent kättetoimetatavate dokumentidega. Tegevuste jätkamiseks tuleb kuvatud dokumendid alla laadida, misjärel teavitatakse dokumentide kättetoimetamisest. 58. On ilmne, et igasugused piirangud eeldavad õigusliku aluse olemasolu ning peavad Võtame teadmiseks. olema lõppastmes proportsionaalsed ning on kaheldav, kas sotsiaalteenuste ja hüvitiste saamisele saaks selliseid piiranguid seda. Eriti vältimatu abi, toimetulekutoetuse või teiste sotsiaalkaitsehüvitiste puhul, mille juures kujutaks piirang sotsiaalsete põhiõiguste olulist riivet. Seejuures tasuks kaaluda, kas keskse dokumentide kättetoimetamise lahendust on vaja nende dokumentide juures, mis oma sisult ei eelda kättetoimetamist HMS § 25 lõike 3 mõttes. Eriti olukorras kui keskse lahendusega võib kaasneda e- teenuste piiramine. Nii saab näiteks järelevalve ettekirjutuste kättetoimetamist täita ka Ametlike Teadaannete kaudu. Lastekaitse vaatest puudutab VTK eelkõige lastekaitsemenetluses tehtavate haldusotsuste (teenuste ja toetuste määramine, perest eraldamine, ettekirjutused) ja teatud muude dokumentide (nt juhtumiplaan) kättetoimetamist. Kohtumenetlustes kättetoimetatavate menetlusdokumentide osas on süsteem VTK-st nähtuvalt juba mõni aeg tagasi käivitunud, mistõttu VTK-ga plaanitavad muudatused nende kättetoimetamist ei puuduta. Kindlasti tuleb lastekaitsemenetluses tehtud haldusotsuste ja muude dokumentide kättetoimetamisel välistada võimalus, et need dokumendid jäävad lapsevanemast või muust last 128  kasvatavast isikust adressaadile kättetoimetamata seetõttu, et adressaat pole vastu 2 võtnud muid talle kättetoimetatavaid dokumente. Lastekaitsemenetluses tehtavad haldusotsused ja muud adressaatidele saadetavad dokumendid puudutavad lapse heaolu. Juhul, kui need jääksid last kasvatavale isikule kätte toimetamata seetõttu, et last kasvatav isik pole vastu võtnud muid teda puudutavaid dokumente, võib lapse heaolu sattuda ohtu. Me ei ole Tervisekassaga tuvastanud ühtegi terviseportaali teenust, mille puhul ei oleks tegemist tervishoiuteenuse kasutamise või sellega seotud teabe kättesaadavuse tagamisega. Seetõttu ei ole VTK-s kirjeldatud e-teenuste piiramise meede tänaste terviseportaali teenuste puhul rakendatav. Kavandatav lahendus toob esile mitmeid riske, kui riikliku postkasti tervikandmestik, sealhulgas tervisevaldkonnaga mitteseotud teave, tehakse isikule kättesaadavaks terviseportaali kaudu. - Esiteks võimaldab terviseportaal määrata mõne teise isiku enda esindajaks ning anda talle volitusi erinevas ulatuses: näiteks täieõiguslik volitus kõikide terviseportaalis tehtavate toimingute tegemiseks või piiratud volitus üksnes konkreetseteks toiminguteks nagu ravimi väljaostmine. Sellised volitused kehtivad üksnes terviseandmetele ning ei hõlma teistes eluvaldkondades (nt maksundus, haridus, sotsiaaltoetused) sisalduvat teavet. VTK lisas kujutatud tehnilise lahenduse kohaselt oleks aga kogu riiklik postkast, sealhulgas tervisevaldkonnast sõltumatu teave, kättesaadav terviseportaali kaudu. See võib tekitada olukorra, kus isikul, kellele on antud täieõiguslik volitus terviseandmetele ligipääsuks, avaneb terviseportaali kaudu juurdepääs ka sellisele teabele, mille osas tal tegelikult volitust ei ole. Näiteks võib see isik saada ligipääsu maksuteabega seotud infole, hooldusotsustele või muudele ametlikele dokumentidele, mis ei ole seotud terviseandmetega. 59. Teiseks ei selgu VTK-st täpselt, kuidas on kavandatud logide haldus ja andmejälgimine Võtame teadmiseks. terviseportaali (või mõne muu süsteemi) ja keskse teabe edastamise lahenduse kooskasutamisel. Puudub selge eristus selle kohta, millistele andmetele rakendub teise keskkonna (nt terviseportaali puhul logiraamatu teenus) ning millistele teabevärava 129  postkasti andmejälgija teenus. Samuti ei ole kirjeldatud, millises süsteemis ning millises ulatuses saab andmesubjekt ise jälgida, kes on tema andmetele ligi pääsenud ja milliseid toiminguid on tehtud. 60. Kolmandaks tuleb vältida olukordi, kus terviseandmed satuvad kättesaadavaks Võtame teadmiseks. keskkondades, mis ei ole nende töötlemiseks tehniliselt ega õiguslikult ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku tagada selge valdkondlik eristatus ja tehniline paindlikkus keskse teabe edastamise lahenduse rakendamisel. 61. Kokkuvõttes jäi ebaselgeks, kas uus lahendus on mõeldud juba arendatava Postkast 2,0-i Selgitame. See on Postkast sisese täiendava funktsionaalsusena või on see mõeldud eraldi lisana, nagu näiteks 2.0. edasiarendus. kontaktide moodul. Seega, kas asutus saab selle lahenduse kaudu dokumente edastada, kuid enda iseteeninduses samal ajal postkasti ennast ja dokumente/teavitusi kuvamata. Samuti mainime üldise kommentaarina, et eelnõu ettevalmistamisel tuleks luua mõistetes suurem selgus ning need ühtlustada. Näiteks oli raske aru saada, mida mõeldakse e-teenuste isikutele piiramise all ja kuidas on see lahendus toimima kavandatud, mis teenuseid täpsemalt piirataks, kas kõiki või ainult teabe edastaja omi, kui pikalt jne. Kasutati erinevaid mõisteid nagu piiramise funktsionaalsus, e-teenuste piirangud, e-teenuste juurdepääsupiirangud jms. Samuti nt: „kättetoimetamislahenduse portaal“, „kättetoimetamislahenduse funktsionaalsus“ jne. Samuti käsitleda täpsemalt erinevate andmetöötlejate rolle – kes on millises osas vastutav, kes volitatud töötleja. 62. Maksu- ja Tolliamet Dokumentide kättetoimetamise ja teabe edastamise korraldus Eestis on killustatud üle Nõustume ja võtame erinevate õigusaktide, kontaktandmete kvaliteet registrites ei ole alati tagatud ning teadmiseks. asutustel on välja kujunenud erisugused praktikad ja infosüsteemid. Nimetatu suurendab kulusid, aeglustab menetlusi ning loob ebavõrdsust isikute õiguste kaitsel. Ka Maksu- ja Tolliamet seisab sageli silmitsi olukorraga, kus dokumentide vastuvõtmisest hoidumine takistab menetluste jätkamist ja pikendab nende kestust. Samuti on adressaatidel keeruline orienteeruda erinevate asutuste dokumentide edastamise viisides. Peaaegu igal 130  asutusel on välja kujunenud oma e-kanal ja erisugune kättetoimetamise praktika, mis tekitab killustatust ja vähendab süsteemi arusaadavust ning tõhusust. Postkast 2.0 kui keskne elektrooniline kättetoimetamiskeskkond loob tervikliku lahenduse, mis on oluline nii avaliku kui erasektori jaoks. • Avalikule sektorile: vähendab dubleerimist, loob ühtsed standardid, alandab postikulusid, tagab dokumentide õigeaegse kohaletoimetamise ning toetab menetluste tõhusust. • Eraisikutele ja ettevõtjatele: pakub ühtset kontaktpunkti kõigi riigiga suhtlemisel vajalike dokumentide ja teadete jaoks, olenemata nende päritolust või isiku asukohast. Näeme, et lahendus on vajalik kogu e-riigi edasise arengu seisukohalt. 63. KÄPO VTK seab ühe keskse teemana üles e-teenuste ajutise piiramise funktsiooni, kui Võtame teadmiseks. adressaat ei ole õigeaegselt dokumenti vastu võtnud. Maksu- ja Tolliamet on seda lahendust oma haldusalas juba kasutanud (e-MTA juurdepääsu ajutine piiramine), mis on praktikas parandanud dokumentide kättetoimetamist. Samas tõstatab see mitmeid kaalutlusi: 1.1 Toetavad argumendid: • piiramine motiveerib adressaate dokumente vastu võtma ning tagab menetluste sujuvuse ja teiste menetlusosaliste õiguste kaitse. Riskid: • MTA teenused on enamuses oma olemuselt suunatud kohustuste täitmisele (nt Nõustume ja võtame maksudeklaratsioonide esitamine, registreerimised). Nende kasutamise piiramine võib teadmiseks. kaasa tuua olukorra, kus isikul ei ole võimalik seadusest tulenevaid kohustusi täita. See võib suurendada rikkumisi ja tuua kaasa täiendavaid menetlusi. • MTA infosüsteemid ei võimalda tänase arhitektuuri juures piirata üksikuid teenuseid; piirang rakendub kogu e-MTA keskkonnale. Näiteks ei saa piirangut seada ajatamise - või enammakse tagastamise taotlusele, samas maksudeklaratsioone saaks esitada. 131  Taoline osaline disainitud piiramine eeldaks märkimisväärseid arendusi ja kaasneks olulise kulu ning ajakuluga. • Masin-masin liideste laialdane kasutamine muudab ainult e-MTA kaudu piiramise ebapiisavaks. 64. 2.1 toetame ühtse keskse kättetoimetamissüsteemi kasutuselevõttu ning oleme valmis Nõustume ja võtame liituma Postkast 2.0 lahendusega; teadmiseks. 2.2 e-teenuste piirangu funktsiooni kasutamine peaks jääma asutuste vabatahtlikuks otsuseks, lähtudes iga asutuse ülesannetest ja teenuste iseloomust; 2.3 piiranguid tuleks eelistada rakendada soodustuste, privileegide ja mugavusteenuste osas (nt juhiloa taotlemine, rahaliste vahendite tagastamine), mitte kohustuste täitmiseks vajalike teenuste puhul (nt maksudeklaratsiooni esitamine); 2.4 teenuste piiramine peab olema proportsionaalne ja paindlik, võimaldades asutusel vajadusel piirang ajutiselt peatada (nt süsteemi ülekoormuse perioodil); 2.5 arvestades MTA süsteemide ülesehitust, oleks kogu e-MTA piiramine jätkusuutlik ainult juhul, kui dokumendi vastuvõtmata jätmine on seotud vahetu ja vältimatu menetlusvajadusega (nt maksuhalduri otsus). 65. Maksu- ja Tolliamet toetab Postkast 2.0 lahenduse väljatöötamist ning näeb selles olulist Võtame teadmiseks. võimalust vähendada killustatust, kulusid ja menetlusriske. Samas tuleb e-teenuste piiramise rakendamisel tagada, et see oleks proportsionaalne, läbimõeldud ja tehniliselt teostatav. MTA seisukohalt on põhjendatud liituda keskse süsteemiga, kuid piirangu funktsioon peaks olema vabatahtlik ja diferentseeritud vastavalt asutuse eripärale. 66. Riigikohus Väljatöötamiskavatsuse üldmulje on positiivne. VTK-s märgitakse, et ühtne Selgitame, et e-teenustele dokumentide ja teabe edastamise süsteem parandab teabe kättesaadavust, väldib viivitusi juurdepääsu piirang kaob ning vähendab riski, et olulised teated jäävad tähelepanuta. Kuigi keskse lahendusega ei koheselt, kui dokument on 132  looda dokumentide kättetoimetamise funktsiooni, soovib riik vähendada oma vastu võetud. Eesmärgiks ei halduskoormust, sh kohustust teha mõistlikke pingutusi isiku kättesaamiseks. Sisuliselt ole vähendada kohustust tähendab see seda, et riik vähendab oma kohustust hoolitseda selle eest, et inimene saaks hoolitseda selle eest, et dokumendiga tutvuda ja inimene peab ise regulaarselt jälgima, kas riik on talle mõne inimene saaks dokumendiga olulise teate või dokumendi saatnud. Eesmärk on tervitatav, kuid dokumentide tutvuda ja inimene peab ise mittevastuvõtmisel juurdepääsu piiramine kujutab endast arvestatavat põhiõiguste riivet. regulaarselt jälgima, kas Kui piirang rakendub üksnes menetlusosalistele, kes teadlikult väldivad dokumentide talle on kättetoimetatav kättesaamist, võib regulatsiooni pidada proportsionaalseks eeldusel, et piirang kaob dokument saadetud, vaid kohe pärast dokumendi vastuvõtmist. Samas ei ole selgitatud, kui kiiresti piirang vastupidi keskne süsteem eemaldatakse juhul, kui kättesaamiskinnitus antakse muul viisil kui näitab, et on saabunud kättetoimetamisportaalis. kättetoimetatav dokument ja inimesel on võimalus see vastu võtta. Samuti kui juba e-teenuste piirangud on rakendunud dokumendi vastuvõtmise tähtaja saabumisel, siis e-teenuse piiramise korral (nt äriregistrisse sisselogimisel) koheselt on võimalus inimesel dokument vastu võtta, misjärel teenus avaneb. Seega täidab kirjeldatud funktsionaalsus ka meeldetuletuse eesmärki. 67. VTK-s on esitatud kolm alternatiivi keskse lahenduse kohustuslikuks kasutuselevõtuks. Nõustume ja võtame Toetada võiks kolmandat varianti – teabe edastamise lahenduse kasutamine on teadmiseks. 133  kohustuslik, kuid e-teenuste piiramise funktsionaalsus dokumentide kättetoimetamisel jääb asutustele vabatahtlikuks. See on eesmärgipärane lahendus, mis ei piira oluliselt asutuste võimalusi keskse lahenduse kasutamisel. 68. Praegu kavandatakse piirata kättetoimetamisportaalis isiku juurdepääsu e-teenustele Võtme teadmiseks. Postkasti sõltumata tema rollist dokumendi kontekstis. Kas juriidilisele isikule kehtestatud piirang lahenduses on eesmärgiks mõjutab ka tema füüsilisest isikust esindaja juurdepääsu? Siin tekib küsimus, kas selline need kõrvaldada. Postkasti riive on põhjendatud. Olukorras, kus juriidilisel isikul on mitu juhatuse liiget, kas siis vaates on funktsionaalsus dokumendi vastuvõtmisega hilinemisel rakendub piirang kõigile juhatuse liikmetele? loodud ja on arendatud Lisaks eeldab piirangu eesmärgipärane ja proportsionaalne rakendamine, et registrites eraldi vaated – eraisik ja olev info on ajakohane ja korrektne. Kuidas juriidilisele isikule kehtestatud piirang ettevõtja. Eraisikute mõjutab tema esindajat, vajab täiendavat analüüsi. volituste tegemine tekib koos volituste haldamise süsteemi Pääsukese arendamisega. Eraisiku ligipääs e-teenustele ei saa olla piiratud, kui tegemist on volitatud esindamisega. 69. Oluline küsimus on, kas on mõistlik ja proportsionaalne piirata ligipääsu Võtame teadmiseks. infosüsteemidele, mis ei ole seotud sama menetluse või teenusega. Regulatsiooni rakendamisel tuleks esmalt välistada piirangud infosüsteemidele, mis puudutavad sotsiaalteenuseid, toetusi, pensioni- ja terviseteenuseid (nt patsiendiportaal). Eriti infosüsteemidele, mille kaudu isikul on ainus võimalus mõne teenuse osas riigiga suhelda või esitada vajalikke taotlusi. Tuleb arvestada ka vanemaealiste digioskustega ning asjaoluga, et kasutajatunnused võivad olla antud kolmandale isikule, kes saab dokumendi menetlusosalise eest vastu võtta. 134 70. Statistikaamet Teabe edastamise keskse lahenduse muutmine kohustuslikuks riigiasutustele ja kohalike Võtame teadmiseks. omavalitsuste asutustele. Arvestades asjaoluga, et statistikaamet kasutab täna teabe Tulevikus plaanis edastamiseks oma klientidele ehk andmeesitajatele, kelle hulka kuuluvad nii füüsilised terviklahendus, aga hetkel ei kui juriidilised isikud, enda asutuse erinevaid infokanaleid (nt statistikaameti ole selline funktsionaalsus iseteeninduskeskkond, erinevad andmete kogumist hõlbustavad rakendused), oleks võimalik. vajalik täpsemalt määratleda, mida tähendab ressursi ja mõjude mõttes kesksele lahendusele üleminek olemasolevate süsteemide jaoks. VTK-s on viide, et teabe edastamise osas oleks funktsionaalsuste keskne kasutamine kohustuslik, kuid kättetoimetamislahendusest tulenevate funktsionaalsuste osas on asutustel võimalik jätkuvalt kasutada olemasolevaid võimalusi. Samuti on välja toodud, et muudatuste rakendamisega ja keskse lahendusega liidestumine võivad tuua kaasa liidestuda soovivatele asutustele täiendavad arenduskulud, mille suurus sõltub asutuse infosüsteemi arendusvajadusest. Mis puudutab funktsionaalsust, siis statistikaameti jaoks on jätkuvalt oluline, et teenus võimaldaks jälgida kontakteerumise kulgu, see tähendab, kas klient on saanud talle edastatud teabe kätte ning mil moel on toimunud vahepealne suhtlus. Viimane on vajalik näiteks tõrgete tekkimisel andmete esitamisel veendumaks, et klient on info kätte saanud ja temaga on püütud suhelda lahendusvariantide leidmiseks 71. Dokumentide kättetoimetamine juriidilistele isikutele. VTK-s kirjeldatakse, et praegused Selgitame, et elektroonilised dokumentide kättetoimetamise kanalid ei pruugi alati olla tõhusad, sest kättetoimetamismenetluste kuigi e-postile saadetud dokument saadi kätte, ei saadeta vastu kinnituskirja. põhimõtteid ei ole plaanis Statistikaamet nõustub, et kättetoimetamise lahenduse puhul on üheks olulisimaks hetkel muuta. Kätte funktsionaalsuseks, mida vajame enda igapäevases töös, kättesaamise kinnitus koos toimetatava dokumendi infoga, kes ja millal kirja avas ning teavitus edastamise ebaõnnestumise kohta. Amet on vastuvõtmist tuleb portaalis hetkel üle minemas RIA poolt hallatava riikliku postkasti teenuse kasutamisele, et kinnitada. edastada juriidilisest isikust andmeesitajatele ettekirjutusi ja sunniraha hoiatusi, kui andmete esitamine vastavalt õigusaktist tulenevale kohustusele jäetakse vaatamata 135 muudele abistavatele meetmetele teostamata. Sellest tulenevalt ei saa me anda veel lõplikku hinnangut, kuivõrd pakutav funktsionaalsus vastab meie ootustele ja VTK poolt taotletavale eesmärgile tulevikus. Samas juhime tähelepanu, et VTK keskendub eelkõige füüsilise isiku ja tema kontaktandmete kättesaadavuse ning korrektsuse probleemile. Näiteks on välja toodud, et Justiits- ja Digiministeeriumi ning RIA algatatud rahvastikuregistri kontaktandmete ajakohastamise projekti Postkast 2.0 eesmärk on kontaktandmete parem liikuvus erinevate riiklike süsteemide ja rahvastikuregistri vahel, mis parandab kontaktandmete kvaliteeti läbi ühtse kogumismooduli ning esitatavate andmete valideerimise ning vähendab kasutajate koormust, kuna kaob vajadus liidestunud asutustele pidevalt uuesti kontaktandmeid esitada. Samas võib analoogne probleem tekkida juriidiliste isikute puhul, kui räägime elektroonilisest kättetoimetamisest haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 27 mõttes, mille korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Siinkohal jääb üles küsimus, kas VTK-s viidatud võimalus tõsta inimeste teadlikkust oma kontaktandmete ajakohasusest ja uuendamise vajadusest äriregistris on piisav. Seda põhjusel, et keskse lahenduse puhul on vaja aru saada, milline saab olema juriidilise isiku korrektne aadress digitaalseks suhtluseks – näiteks riikliku postkasti lahenduse taolisesse keskkonda edastamisel peaks olema eelduseks, et see on seotud juriidilise isiku aadressiga, mida viimane ka kasutab. Vastasel juhul pole võimalik HMS-is sätestatud korda rakendada. Statistikaamet sooviks ka täpsustada, kuidas on mõeldud keskse kättetoimetamise korral rakendada HMS § 40 lõiget 2, mis sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamine võimaldab isikul nõustumise korral täita kohustus ilma täiendavate kuludeta. See seostub ka eelneva aadressi korrektsuse probleemiga, kuna ärakuulamise käigus peaks asjaomane asutus kontrollima, kas isikule talle edastatud dokument siiski kohale jõudis või mitte. Eeldame hetkel, et VTK näeb siin lahendust tegevuse automatiseerimises, mille puhul portaali kaudu dokumendi 136  edastamisel ei loeta seda automaatselt kättetoimetatuks, vaid dokumendi adressaat peab selle vastu võtma ja kui adressaat seda ette antud tähtajal ei tee, piiratakse tema ligipääsu seaduses sätestatud e-teenustele. 72. E-teenuste piiramine ja selle proportsionaalsus VTK-s on palutud muuhulgas hinnata, Võtame teadmiseks. milliste e-teenuste puhul oleks juurdepääsu piiramine lubatav ja milliste puhul tuleks see kindlasti välistada. Statistikaamet ei ole seni rakendanud vastavat võimalust, kuigi kättetoimetamisportaaliga liidestamise kaalumisel tutvustati ka selliseid lahendusi. Kuna tegemist on isiku õiguste riivega, siis tuleb loomulikult sellist sekkumist põhjalikult kaaluda. Arvestades statistikaameti poolt tehtavate ettekirjutuste iseloomu, ei pea me kindlasti proportsionaalseks nn kahjustava või takistava mõjuga teenustele nagu sotsiaal- või tervishoiuteenused piirangute seadmist. Arvestades, et ameti sihtgrupiks on eeskätt juriidilised isikud kohustava sisuga dokumentide kättetoimetamisel, ei ole nimetatud teenused ilmselt ka tõenäolised piirangutena kohaldatavaks. Juurdepääsupiirangute asjakohasuse hindamisel oleks vajalik eelnevalt välja tuua, millised teenused on üldse piiratavad ehk kaaluda võiks vastava keskse kataloogi loomist. See tagaks keskselt võrdse kohtlemise sarnase iseloomuga rikkumiste puhul, mis peaks sõltuma kahju ulatusest. Kuigi amet leiab, et kõige proportsionaalsem oleks piirata selliseid teenuseid, mida saab alternatiivselt ka silmast silma kujul kasutada, piirates seega kliendi õigusi eeskätt kasutajamugavuse aspektist, peaks olema ka mingi kriteerium valiku tegemisel. Täna on piisavalt selge näiteks ka VTK-s viidatud TsMS § 3111 lõige 9, mille kohaselt isikul, kes ei ole menetlusdokumente ettenähtud tähtaja jooksul kohtumenetluses vastu võtnud, ajutiselt, s.o dokumendi kättetoimetamiseni, juurdepääsu e-kinnistusraamatule, e-äriregistrile ja e-toimikule. Piirangute rakendumisel on eelduseks, et isik saab info selle kohta, miks tema juurdepääsu vastavale teenusele piiratakse, et teenuse osutamine on jätkuvalt võimalik silmast silma vormis ja et kohustuse täitmisel piirang eemaldatakse. 137 73. Tallinna Linnakantselei Tallinna linn on tutvunud väljatöötamiskavatsusega ning nõustub selles esitatud Selgitame, et põhimõtetega. Peame keskse tehnilise lahenduse loomist vajalikuks, kuna see aitab kättetoimetamise viise ei vähendada halduskoormust, ühtlustada praktikat ja kokku hoida kulusid. Elektrooniline muudeta. kättetoimetamine peab olema esmane, kuid mitte ainus viis. Meie hinnangul peab posti teel kättetoimetamine jääma alles alternatiivina mõeldes eelkõige inimestele, kelle digivõimekus on madal. Elektroonilise lahenduse kasutuselevõtmisel peab säilima ka nende inimeste ligipääs eluks hädavajalikele teenustele, kelle digivõimekus on madal. 74. Eraldi toome esile, et äärmiselt oluliseks peame, et oleks üheselt selgelt määratletud, Selgitame. Funktsionaalsus millal loetakse dokument kättetoimetatuks – kas saatmise või adressaadi tegeliku on välja arendatud, et avamise hetkel. See peab olema üheselt arusaadav nii saatjale kui ka saajale. kasutajale kättetoimetamise aeg ning kinnitus kuvada. Dokumendi vastuvõtmine kinnitatakse portaalis. 75. Milliste e-teenuste puhul oleks juurdepääsu piiramine lubatav ja milliste puhul tuleks Võtame teadmiseks. see kindlasti välistada? (Näiteks: kas tervishoiu- või sotsiaaltoetustega seotud teenused võiksid olla piiratud?) Juurdepääsu piiramine peaks olema lubatav e-teenuste puhul, mis ei ole seotud kodanike tervishoiu- ega sotsiaaltoetustega (nt Transpordiameti e-teenus, täiteregister jms). Seevastu tervishoiu- ja sotsiaaltoetustega seotud teenuste ning laste või teiste ülalpeetavate heaolu puudutavate teenuste puhul tuleb juurdepääsu piiramine välistada. Tallinna Linnavaraameti praktika näitab, et digipädevuse ja tehniliste vahendite puudumise tõttu (eriti eakate elanike hulgas) ei ole võimalik olulisi dokumente – näiteks üüriarveid, lepinguid või menetlusdokumente – edastada ainult elektroonilisel kujul. 76. Milliste kättetoimetatavate dokumentide või kättetoimetamismenetluste puhul soovite Võtame teadmiseks. rakendada e-teenuste piiranguid? (Palume tuua võimalusel konkreetseid näiteid) 138 Toome näita Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti praktikast. Ameti jaoks on kõige suuremateks probleemkohtadeks kuritahtlik haldusmenetluste takistamine/viivitamine ning väärteomenetluses kirjaliku hoiatamismenetluse trahviteadete kättetoimetamine ja üldmenetluse raames kutsete kättetoimetamine. Amet teostab riiklikku järelevalvet väljastatud taksoveolubade osas ennekõike sõidukijuhi teenindajakaartide osas (ÜTS § 13 lg 1 p 12, § 80 lg 2). Haldusmenetluse käigus on vaja tagada loa omajale HMS § 40 lg 2 mõistes ärakuulamisõigus. Selleks, et tagada menetlusosalise ärakuulamisõigus, edastab amet teavituse selle kohta esmalt e– posti teel majandustegevuse registris märgitud e-posti aadressile. Kui menetlusosaline ei vasta teavitusele ning ei kinnita e-kirja kättesaamist, edastab amet teavituse ärakuulamisõiguse kohta tähitud kirjana posti teel. Kahjuks esineb laialdaselt dokumendi kättetoimetamise pahatahtlikku edasi lükkamist (tähitud kirja ei võeta vastu) ning dokumenti ei võeta läbi e-kanalite vastu. Seoses sellega takistab menetlusosaline kuritahtlikult haldusmenetluste läbiviimist, mille tõttu pikenevad haldusmenetluse läbiviimise menetlustähtajad. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 543 lg 1 sätestab, et füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. VTMS § 41 lg 4 sätestab, et kutse elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse kutse isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga kättetoimetatud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui elektrooniliselt 139  saadetud trahviteate kättesaamist ei kinnitata 15 päeva jooksul alates selle saatmisest, saadetakse trahviteade väljastusteatega tähtkirjana. Eelnimetatud regulatsioon põhjustab laialdaselt väärteomenetluses dokumendi kättetoimetamise pahatahtlikku edasi lükkamist (tähitud kirja ei võeta vastu) ning dokumenti ei võeta läbi e-kanalite vastu ning jäetakse kinnitamata. See omakorda toob kaasa pikad viivitused seoses üldmenetluses olevate menetlustähtaegadega ning on kaasa toonud ka ükskikutel juhtudel väärteomenetluse aegumise. 77. Millised e-teenustele juurdepääsupiirangud oleksid proportsionaalsed? Võtame teadmiseks.  Piirangud, mis on ajutised ja seostatavad konkreetse dokumendi vastuvõtmisega.  Piirangud teenustele, mis ei puuduta otseselt inimese elu, tervist ega sotsiaaltoetusi. 78. Millised e-teenuste piirangud kindlasti ei oleks proportsionaalsed? Võtame teadmiseks.  Piirangud, mis takistavad juurdepääsu esmavajalikele teenustele (tervishoid, sotsiaaltoetused, laste heaolu puudutavad teenused).  Piirangud, mis kestaksid kauem kui dokumendi vastuvõtmiseni. 79. Tarbijakaitse ja Toetame põhimõtteliselt ühtse riikliku postkasti süsteemi loomist, kuid rõhutame, et Kättetoimetamise viisid ei Tehnilise Järelevalve dokumentide kättetoimetamine selle süsteemi kaudu ei tohiks muutuda menetlejale muutu. Äriühingutele Amet kohustuslikuks. Ühiskond ei pruugi olla valmis täielikult digitaalsele asjaajamisele üle toimetatakse dokumendid minema ning eriti riigiga suhtlemisel on oluline säilitada kättetoimetamise viisid, mis kätte automaatselt ja arvestavad ka nendega, kellel puudub igapäevane või iseseisev ligipääs e-teenustele. kättesaamise kinnitust ei Samuti võib selline kohustav kättetoimetamise viis teatud juhtudel teha riigiasutuste nõuta. jaoks dokumentide kättetoimetamise keerulisemaks. Näiteks arvestatakse haldusmenetluse seaduse § 27 lg 2 p 3 mõistes täna dokument kättetoimetatuks juhul, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Äriühingu 140  elektronpostile edastamine ei eelda teise poole kinnitust dokumendi kättetoimetamise osas ning teeb selliste dokumentide kättetoimetamise oluliselt lihtsamaks. Kui planeeritav muudatus hetkel reguleeritud kättetoimetamist raskendaks, tooks see menetluste läbiviimisel haldusorganitele suuremat ressursikulu. 80. VTK-s tuuakse läbivalt välja, et läbi kavandatava süsteemi edastatakse teavitusi ja Võtame teadmiseks. kättetoimetamist vajavaid dokumente ka ettevõtetele. Samas ei tulene VTK-st kas ja Postkasti lahenduses on kuidas selline postkast luuakse ning kas ettevõttel oleks sellega seotud eraisikust erinev eesmärgiks need kõrvaldada. postkast. TTJA hinnangul ei saa eeldada, et juhatuse liikmete isiklikesse postkastidesse Postkasti vaates on peaks saabuma ettevõttele edastatud dokumendid ning lahenduse väljatöötamisel funktsionaalsus loodud ja on eelistame rollipõhist postkasti, ehk isiku eri rollidel (nt eraisik, ettevõtte A esindaja, arendatud eraldi vaated – ettevõtte B esindaja jne) on ka erinev postkast. eraisik ja ettevõtja. Eraisikute volituste tegemine tekib koos volituste haldamise süsteemi Pääsukese arendamisega. Eraisiku ligipääs e- teenustele ei saa olla piiratud, kui tegemist on volitatud esindamisega. 81. Palume eelnõu koostamise etapis hinnata dokumentide kättetoimetatuks lugemist Selgitame, et kasutajal on olukorras, kus isik avab postkasti, kuid see näiteks tehnilise rikke tõttu koheselt sulgeb võimalik uuesti postkasti ja isikul ei olnud reaalselt võimalik dokumentide olemasoluga tutvuda (kuigi süsteem siseneda ja kirja lugeda. nende avamise tuvastab). Palume täpsemalt välja tuua, kas ja millisel hetkel loetakse dokumendid sellisel juhul kättetoimetatuks. 141 82. VTK-s on kirjeldatud, et läbi ühtse riigi postkasti süsteemi saavad asutused hakata Selgitame, et postkast on isikutele elektrooniliselt teavitusi ja dokumente edastama. Palume eelnõu koostamisel mõeldud avalike ülesannete täpsustada, millised teavitused kuuluvad edastamisele läbi planeeritud süsteemi. Ühtse täitmiseks. postkasti kaudu edastatav info vajaks täpset reguleerimist, sest riigiasutused ja nende Teabe sisu haldab teenusega infosüsteemid saadavad mitmesuguseid teavitusi kasutaja tegevuse kohta näiteks e- liidestunud asutus. Piirangud teenuste kasutamise hetkel. Samuti edastatakse haldusmenetluste läbiviimisel isikutele on fikseeritud liidestuja ning teavet ja dokumente, mis ei vaja kättetoimetamist haldusmenetluse seaduse (HMS) teenuse pakkuja vahel mõistes. Eelnõu koostamisel oleks vajalik analüüsida, kas kõik teavitused läbiksid ühtse sõlmitud lepingus. postkasti või on see eelkõige mõeldud olulisemate menetlusdokumentide edastamiseks. 83. VTK näeb ette võimaluse piirata riigi e-teenuste kasutamist juhul, kui isikul on riigi Sellest eelnõu versioonist ühtses postkastis kättetoimetamata dokumente. TTJA esmasel hinnangul ei peaks iga jääb piiramine välja. kättetoimetamist vajav kiri kaasuma kõikide riigi e-teenuste piiramisega. Võimalik Plaanitakse täiendavat piirang peaks meie hinnangul sõltuma kättetoimetamist vajava kirja iseloomust ning analüüsi koostöös arvestama isiku rollidega. Samuti tuleb TTJA hinnangul arvestada, et e-teenuste asutustega, kes hindavad e- piiramine kättetoimetamata kirjade puhul võib tuua riigile täiendavat ressurssi, kui isik, teenuste piiramise kes soovib hoiduda dokumentide kättetoimetamist, ei saa teha talle kohustuslikke funktsionaalsuse tegevusi riiklikes infosüsteemides. Seeläbi võib probleem isikuga, kes kättetoimetamist proportsionaalsust vastavalt väldib, süveneda ning lisaks algsele kättetoimetamata kirjale võib kaasneda e-teenuste enda piiramise tõttu uue kohustuse rikkumine, mis eeldab taaskord riigi ressursi kulutamist kättetoimetamismenetlustel. näiteks järelevalvemenetluse teel rikkumise kõrvaldamiseks. E-teenuste piiramine vajab TTJA hinnangul täiendavat ja olulist analüüsi, et tagada proportsionaalselt nii isikute põhiõigused kui riigiasutuste huvi dokumentide kättetoimetamisel. Palume täpsustada, millisel määral planeeritakse anda asutustele volitusi oma e-teenuste piirangute kohaldamiseks ning kas asutus saab piirangute kohaldamist läbivalt ajas muuta. 84. VTK-s ei ole täpsustatud kas ja kuidas ettevõttele edastatavad kättetoimetamist vajavad Proportsionaalsus sõltub kirjad mõjutavad ettevõtte eraisikutest esindajate e-teenuste kasutamist. TTJA esmasel kättetoimetatava dokumendi olulisusest ning selle määrab 142  hinnangul ei oleks selline piirang tõenäoliselt proportsionaalne ning eelistame rollide saatev asutus. Ettevõtte ja eristamist (vt ka käesoleva arvamuse p 1.2). eraisiku teenus ja piirangud hoitakse lahus. 85. VTK-s tuuakse välja, et kavandatava muudatuse rakendamisel ei ole riigiasutusel enam Postkast kasutab vajalik dokumentide kättetoimetamiseks isiku e-posti aadressi teadmine. Kuivõrd TTJA isikukoodi/registrikoodi. teostab järelevalvet mh infoühiskonna vahendusel toimuva tegevuse osas, mil andmed Jääb segaseks kuidas teostab info avaldanud isikutest on piiratud, siis ei ole isiku täisnimi või isikukood tihti TTJA hetkel tuvastatav. Seetõttu palume täpsustada, milliseid andmeid riigiasutus dokumentide kättetoimetamist edastamiseks vajaks ning kas ja kuidas oleks riikliku postkasti võimalik kasutada juhul, eraisikut/ettevõtet kui näiteks isikukood ei ole teada, kuid on teada e-posti aadress. tuvastamata. Vajab täpsustamist 86. Palume ühtse riikliku postkasti süsteemi kavandamisel võimalusel arvestada, et süsteem Postkast ei piira ei osutuks piiravaks infosüsteemide teistele ja juba arendatud võimekustele (näiteks funktsioone, mida teenuse interaktiivsetele, kasutaja sekkumist võimaldavatele elementidele). Kui riikliku postkasti kasutaja pole määranud, et süsteem infosüsteemidele piiranguid seab, siis palume nendest asutusi esimesel see piiraks. võimalusel teavitada. 87. Kuivõrd isikud eelistavad tänapäeval üha enam info saamiseks arvutite kasutamisele Võtame teadmiseks mobiilseid vahendeid, siis palume ühtse postkasti arendamisel pöörata erilist tähelepanu Eesmärgiks on, et postkasti ka mobiilsetele kasutajatele ja nende kasutusmugavusele. täisfunktsionaalsus on liidestatud 2026 I poolaastal Eesti Teabevärava mobiilirakendusse. 143 88. Toetame keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise eesmärke, Võtame teadmiseks. kuid palume eelnõu koostamisel arvestada eeltoodud tähelepanekutega. 89. Tööinspektsioon Tööinspektsioon on edastatud dokumendid läbi vaadanud ja teatab, et toetab VTK Võtame teadmiseks. eesmärki luua üks tehniline lahendus, mille kaudu inimestele ja ettevõtetele infot edastatakse ja dokumente kättetoimetatakse. Elektroonilise kättetoimetamise teeb tunduvalt tõhusamaks kui kõik e-posti aadressid, mis isik kunagi on riigile teada andnud, võetakse teabe edastamiseks kasutusse. 90. Tööinspektsioon peab täna menetlusosalistele kätte toimetama haldusakte ja Võtame teadmiseks. menetlusdokumente (nt ettekirjutused, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiskokkuvõtted, kutsed haldusmenetlusest osavõtuks, VTM kutsed, määrused, otsused, väärteoprotokollid jne). Samuti tuleb kätte toimetada töövaidluskomisjonide (TVK) loodavad dokumendid, nagu määrused, kutsed, otsused. Mõlemal juhul soovime kasutada tulevikus keskset dokumentide kättetoimetamise süsteemi. E-teenused, mis võiksid eelnimetatud dokumentide kättetoimetamiseks olla piiratud (ja seeläbi meie hinnangul proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas), võiksid olla näiteks e-toimik, e-äriregister ja e-kinnistusraamat, eesti.ee ning e-Maksuameti teenused ehk teenused, mida enamik juriidilisi ja füüsilisi isikuid täna igapäevaselt kasutavad. Allpool toome välja ka VTK-ga tutvumise käigus tekkinud mõtted. Tehnilist laadi küsimusi või mõtteid liidestumise osas on täna keeruline välja tuua, kuna see eeldaks juba täiendavat analüüsi Töökeskkonna andmekogust (TEIS) ehk Tööinspektsiooni kasutatavast infosüsteemist lähtuvalt ja ka täpsemat tehnilist kirjeldust uuest süsteemist ning liidestumise juhiseid. 91. Tööinspektsioon on koostöös TEHIKuga arendamas TVK jaoks TEIS-i töövaidluste Süsteemide omavahelise lahendamise moodulit, sh kättetoimetamise kinnitamise funktsionaalsust iseteeninduse koostoime ning optimaalse vaates (süsteemis kuvatakse välja, kui dokument on iseteeninduses alla laaditud), kuna kasutuse osas toetame TVK menetluses on seadusest tulenev nõue, et teatud dokumendid vajavad koostöökohtumise 144  kättetoimetamise kinnitamist. TVK töövaidluste lahendamise mooduli arendust me korraldamist. Kindlasti oleks keskse lahenduse (s.o VTK-s toodud lahendus) ootamiseks kindlasti ootele panna ei saa. esimene samm keskse Kui ühel hetkel tuleb lauale keskse lahendusega liidestumine, siis peame oma süsteemi lahendusega liidestumine ja täiendama ja võib-olla tuleb keskne süsteem siis lisaks, mitte ei välistata otseselt teavituste suunamine iseteeninduse kaudu kättetoimetamist – ehk siis TVK jaoks jääks kättetoimetamise kasutajatele ka läbi keskse vaates kasutusele nii TEIS-i kaudu kättetoimetamine, kui ka keskne lahenduse. kättetoimetamiskeskkond. 92. VTK-st ei selgu hetkel veel keskse lahenduse analüüsi ja arenduse ajakava. Lisatud Arutame koosolekul. dokumendist loeme välja, et eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastuse aeg on 2025 ja 2026 aasta jooksul. Eeldame, et keskse arenduste ning võimalike liidestusteni partnerite poolt jõutakse pärast seda. 93. TVK töövaidluste mooduli arenduse vaates on iseteeninduse kättetoimetamise kinnituse Võtame teadmiseks. lahendus kindlasti kogu arendusmahu vaates väike kulu. Töövaidlusi lahendatakse täna TVK poolt Tööinspektsiooni dokumendihalduse süsteemis ITI (webware platvormil), mille aastase ülalhoiu kulu on täna kerkinud pea 75 000 euroni (koos km-ga summa). Arvestades veel, et TVK mooduli TEIS-is valmimine on põhiline eeldus ITI sulgemiseks, on TEIS arenduste (sh kättetoimetamise funktsionaalsuse loomise) ootele panek täiesti välistatud. ITI hoolduskulud on kindlasti suuremad, kui selle arendatud funktsionaalsuse kulu, mida hiljem muutma peab. Seega TEIS-i vaates TVK arenduste ootele panek läheb riigile rohkem maksma kui hilisem loodud lahenduse muutmine. 94. TEIS on täna infosüsteem, mis „ei kasuta paberit“ vaid edastabki kõiki Võtame teadmiseks. teateid/dokumente elektrooniliselt, samuti ei ole meil (s.o Tööinspektsioonil) endal isikute andmebaasi, mis võiks olla vananenud andmetega, vaid kasutamegi just eesti.ee aadresse. Seega kui saame TVK menetluse üle viidud TEIS-i, siis võiks loota, et ka paberitel infovahetuse osa väheneb, kuna palju mugavamalt ja kiiremalt saab menetluse infot vahetadagi iseteeninduses. Keskne kättetoimetamiskeskkond võimaldaks TVK-l 145  dokumente kätte toimetada tsiviilkohtumenetluse § 3111 alusel nii, et TVK koostab menetlusdokumendid TEIS-is ning edastab siis need kesksesse süsteemi kättetoimetamiseks ning selle fikseerimiseks. 95. Lisaks võib postkast 2.0 raames tulevikus mõelda, et mingid üldisemad infokirjad Võtame teadmiseks ja koostatakse seal kasutajaliideses ning saadetakse sealt kaudu välja ning nende jaoks kaasame. TEIS-i malle ei ole vaja. Kuid kuna TEIS-is on väga selged parameetrid, mis erinevaid teavitusi esile kutsuvad (ei ole lahendus, et kõik peavad kindlal kuupäeval mingit kohustust täitma), siis on ainult eraldiseisva lahenduse kasutamine meie hinnangul veidi keerulisem. Loodame, et konsultatsiooni protsessi kaasatakse lisaks äripooltele ka vastavate IT majade arhitekte, sest ilmselt sealt tuleks oluline sisend just ka tehnilisele poolele. 146  EELNÕU 30.04.2026 Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabe kohta avaldatakse andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht.“ 2) 1. peatükki lisatakse paragrahvid 42 ja 43 järgnevas sõnastuses: „§ 42. Andmeelement Andmeelement on kõige väiksem eristatud andmete struktuuri ühik andmekogus või muus andmestikus. See on jagamatuna käsitletav andmete üksus. § 43. Andmekirjeldused Andmekirjeldused on andmeelemendi ning kõigi tema nime ja sõnu sisaldavate andmestruktuuride kindlale struktuurile vastav kirjeldused.“ 3) paragrahvi 29 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(6) Teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja kogu tema poolt avalike ülesannete täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu.“ 4) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5: „5) andmekirjeldustele;“ 5) paragrahvi 321 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „valdkonna teenuste“ tekstiosaga „ ja andmekirjelduste“. 6) paragrahvi 321 lõiget 5 täiendatakse pärast teksti osa „kogutavate andmete täpsemakoosseisu“ tekstiosaga „, nõuded riigiportaali kaudu kättesaadavaks tehtavate avaandmetele ja andmekirjeldustele, nende avaldamise korrale“. 7) paragrahvi 432 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: “(1) Riigi infosüsteemi kuuluvad infosüsteemide andmevahetuskihiga liitunud andmekogud ja andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.“ 8) paragrahvi 433 lõiked 3-5 tunnistatakse kehtetuks; 1 9) paragrahvi 435 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Andmekogude põhimäärused tuleb kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja Ruumiametiga, Statistikaametiga ning Riigi Infosüsteemi Ametiga.“ 10) paragrahvi 439 lg 1 p 6 tunnistatakse kehtetuks; 11) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-ga 4311 järgmises sõnastuses: “§ 4311. Andmejälgija (1) Andmejälgija on riiklik infosüsteem, mille eesmärk on võimaldada füüsilisele isikule anda Eesti teabevärava vahendusel ülevaade tema isikuandmetega seotud päringutest avalike ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes. (2) Andmejälgija vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium ning volitatud töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet. (3) Andmejälgijaga liidestunud andmekogu vastutav töötleja tagab, et andmesubjektil on võimalik andmejälgija vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud päringulogidega kolme aasta jooksul alates vastava logikirje avaldamisest Eesti teabeväravas. Kui andmekogu aluseks olevas õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast lühem päringulogide säilitustähtaeg, lähtutakse lühemast säilitustähtajast. (4) Nõuded andmejälgija kasutusele võtmise, kasutamise, haldamise ja majandusliku põhjendatuse hindamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ 12) paragrahvi 4311 täiendatakse lõigetega 21-25 järgmises sõnastuses: „(21) Andmejälgijaga liidestumine on kohustuslik kõigi infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud andmekogude pidamisel, välja arvatud andmekogudele: 1) milles töödeldav andmekoosseis ei sisalda andmesubjekti Eesti isikukoodi; 2) mis on asutatud rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks; 3) mille liidestamine andmejälgijaga on majanduslikult põhjendamatu. (22) Andmekogu andmejälgijaga liidestamata jätmisel teavitab andmekogu vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Ametit põhjendamatu viivituseta vastavast otsusest ja andmekogu suhtes kohalduvast, käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 - 3 sätestatud liidestumiskohustuse erandist koos põhjendustega. (23) Andmejälgijasse edastab andmesubjektiga seotud päringu logikirjed andmekogu vastutav töötleja, kes andmeid päris. (24) Täiendavalt võib andmekogu vastutav töötleja, kes andmeid väljastas, edastada andmejälgijasse sama päringuga seotud logikirje, kui logikirje kirjeldab andmete saaja poolt andmesubjekti isikuandmete töötlemist. (25) Kui andmed väljastatakse eraõiguslikule juriidilisele isikule, edastab päringulogikirje andmejälgijasse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmekogu vastutav töötleja.“ 13) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-ga 4312 järgmises sõnastuses: 2 „§ 4312. Riiklik postkast (1) Riiklik postkast on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis on asutatud järgmistel eesmärkidel: 1) võimaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel edastada isikule elektrooniliselt teavet ning tõendada teabe saatmise fakti; 2) kätte toimetada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel dokumente ning tõendada kättetoimetamise fakti; 3) võimaldada dokumentide ristkättetoimetamist erinevate infosüsteemide vahel. (2) Riikliku postkasti andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) teadete andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärkidel; 2) kätte toimetatavate dokumentide andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud eesmärkidel. (3) Riikliku postkasti andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) teadete andmestikus – füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku puhul tema registrikoodi ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, isikule saadetud teavitused postkasti tulnud kirjade kohta ning muid teavituse metaandmeid; 2) kätte toimetatavate dokumentide andmestikus – füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku puhul tema registrikoodi ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, kätte toimetavate dokumentide puhul kättetoimetamise fakt ja vastuvõtmise aeg ning muid kättetoimetamise metaandmeid. (4) Riikliku postkasti andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet. (5) Riikliku postkasti andmekogu andmeid säilitatakse kolm aastat. Kättetoimetamist vajavaid dokumente ja nende andmeid säilitatakse vastavalt eriseadustes sätestatule. (6) Riikliku postkast andmekogu infosüsteemi pidamise, haldamise ja kasutamise korra ning andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) vastutava töötleja ülesanded; 2) andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord, sealhulgas vajaduse korral andmekogus töödeldavate isikustamata andmete koosseis; 3) andmekogu infosüsteemidega liidestamise täpsemad tingimused; 4) andmeandjad ja nende poolt edastatavad andmed; 5) muud riikliku postkasti andmekogu infosüsteemi pidamise, haldamise ja kasutamisega seotud korralduslikud küsimused.“ 14) paragrahvi 4312 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: “(3)1 Riikliku postkasti kasutamine on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele kohustuslik isikule elektroonilise teabe edastamisel.” 15) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-iga 4313 järgmises sõnastuses: “§ 4313. Dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS 3 (1) Dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS on riiklik andmekogu, mille eesmärk on tagada dokumentide ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku sektori asutustes, toetada asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust ning dokumentide avalikustamist ja läbipaistvust. (2) Dokumendihalduse riiklikus infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isiku suhted perekonnaga ja tuttavatega seotud andmed; 3) isikuga seotud dokumentide andmed; 4) isikuga seotud menetluste andmed; 5) isiku hariduse ja tööga seotud andmed; 6) isiku varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, sh sissetulekute andmed; 7) isiku karistatuse andmed; 8) isiku terviseandmed; 9) isiku poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmed; 10) maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed. (3) Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Riigi Tugiteenuste Keskus ja infosüsteemi kasutavad asutused. (4) Dokumendihalduse riiklikus infosüsteemis töödeldavaid andmeid säilitatakse kuni 75 aastat. (5) Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) andmeandjad ja neilt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) kaasvastutavad töötlejad ja nende ülesanded; 4) volitatud töötlejad ja nende ülesanded; 5) andmetele juurdepääs ja nende väljastamise kord; 6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad andmekategooriate kaupa; 7) muud korralduslikud küsimused.” 16) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamisel ja kättesaadavaks tegemisel.“ 17) paragrahvi 466 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmete põhiandmeteks oleku määrab andmekogu vastutav töötleja kindlaks andmekogu aluseks oleva õigusakti alusel Eesti teabeväravas. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist.“ 18) paragrahvi § 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: “51) on jätnud avaandmed või andmekirjeldused nõuetekohaselt kättesaadavaks tegemata.” 19) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 531 järgmises sõnastuses: „§ 531 . Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalve 4 Riigi Infosüsteemi Amet teostab haldus- ja riiklikku järelevalvet infosüsteemide andmevahetuskihiga ja andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle ning käesoleva seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 ja § 4311 lõike 9 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete täitmise üle.“ § 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1562 lõikes 2 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“; 2) paragrahvi 1562 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tähtajad menetlusdokumendi elektrooniliseks vastuvõtmiseks on: 1) e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud dokumentidel 20 päeva; 2) äriregistrist saadetud dokumentidel 5 päeva.“ § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: „(24) Maksusaladusele juurdepääsu õigus on Riigi Infosüsteemi Ametil ulatuses, mis on vajalik avaliku teabe seaduse § 4310 nimetatud keskse volituste haldamise andmekogu haldamiseks, arendamiseks ja klienditoe pakkumiseks. Juurdepääs hõlmab isiku üldandmeid ning esindusõiguse andmeid.“ § 4. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduse § 75 lõiked 2-9 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikku tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3111 lõikes 8 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“; 2) paragrahvi 3111 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Tähtajad menetlusdokumendi elektrooniliseks vastuvõtmiseks on: 1) e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud dokumentidel 20 päeva; 2) äriregistrist saadetud dokumentidel 5 päeva.“ § 6. Väärteomenetluse seadustiku täiendamine Väärteomenetluse seadustikku tehakse järgmised muudatused: 5 1) paragrahvi 471 lõikes 2 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“; 2) § 471 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tähtajad menetlusdokumendi elektrooniliseks vastuvõtmiseks on: 1) e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud dokumentidel 20 päeva; 2) äriregistrist saadetud dokumentidel 5 päeva.“ § 7. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2027. aasta 1. juunil. Käesoleva seaduse § 1 punkt 15 jõustub 2027. aasta 1. juulil. Käesoleva seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2030. aasta 24. aprillil. 6  30.04.2026 Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu koondab viis digitaliseerimist toetavat muudatust, mis suurendavad läbipaistvust, selgust ametlikus suhtluses ning vähendavad killustatust andme- ja dokumendihalduses: • Andmejälgija Inimesel puudub lihtne ülevaade, kes ja miks tema andmeid kasutas, mis vähendab usaldust ja tekitab lisapöördumisi. Lahendusena nähti andmejälgija teha riiklikes andmekogudes standardiks, sätestades erandid. Lahendus suurendab läbipaistvust. Inimene saab info kätte iseteeninduslikult ning päringute käsitlemise koormus väheneb, kuid asutustele kaasneb muudatusega ühekordne liidestamise arenduskulu ja püsihaldus. • Riiklik postkast Riigiasutuste poolt inimeste teavitamine ja dokumentide edastamine on killustunud, mistõttu ametlik suhtlus on ebaselge ja kulukas. Lahendusena nähti rakendada riiklik postkast ühtse ja turvalise kanalina ametlike teadete ning dokumentide kättetoimetamiseks. Lahendusega väheneb paberipõhisus ja paralleelsete kanalite ülalpidamine. Riiklikkusse postkasti ühendatakse kaks täna eraldiseisvat lahendust: riiklik postkast ja kättetoimetamise portaal. Isik leiab info ühest kohast ning asutuste halduskoormus väheneb. • Andmekorraldus ja andmete teabevärav Täna on riigis andmete kirjeldused ebaühtlased ja need ei ole teatud juhtudel ajakohased, mis raskendab andmete leidmist, teenuste arendamist ja järelevalvet. Lahendusena nähti kujundada teabevärav keskseks kontaktpunktiks ning kehtestada andmete kirjeldustele standardi- ja ajakohasusnõuded (sh mitteavalike andmete kirjeldused) ning täpsustada Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevust. Andmete korrastamise vaatest tähendab see asutustele alguses ajutist lisatöö, kuid hiljem vähem korduvat andmete täpsustamist ning paraneb andmete leitavus ja taaskasutus. • Dokumendihaldussüsteem (DORIS) Riigis on probleemiks, et avaliku sektori asutustes on kasutusel erinevad ja kohati vananenud dokumendihaldussüsteemid. Nende süsteemide ressursimahukus ning rohkus takistavad ühtseid tööprotsesse. Lahendusena nähti luua riigiülene dokumendihaldussüsteem DORIS ning sätestada selle õiguslik raamistik. Uuele süsteemile üleminekul tekib avaliku sektori asutustel ajutine halduskoormus ja kulud, kuid pikemas vaates halduskulud ja dubleerimine vähenevad ning asutuste vahel koostöö tõhusam ja süsteem on töökindlam. 1 Lisatud on eelnõule ka maksukorralduse seaduse tehniline muudatus seoses volituste haldamise süsteemi kasutamiseks Maksu- ja Tolliameti poolt. Muudatuse sisuks on MTA-le õiguse andmine jagada maksusaladuse andmeid volituste haldamise süsteemiga. See muudab äriühingute esindusõiguse haldamise sujuvamaks. Ettevõtjate halduskoormust eelnõu ei tõsta. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja andmejälgija (edaspidi ka AJ) osa on koostanud on Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp (5448 0013, [email protected]), sama talituse juhataja Ott Velsberg (teenistusest lahkunud), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (5886 4212, [email protected]) ja sama talituse juhataja Stina Avvo (639 7659, [email protected]), õigusloome poliitika osakonna andmekaitse õiguse talituse nõunik Kristel Niidas (5305 5220, [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) andmevahetuse osakonna andmete talituse tootejuht Joel Järvik ([email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Mehis Lõhmus ning sama osakonna juhataja Lauri Kriisa ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja riikliku postkasti osa on JDM õigusloome poliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Mai-Liis Kullama (5347 2954, [email protected]), sama talituse juhataja Marget Pae (5303 9969, [email protected]), digiriigi osakonna teenuste talituse nõunik Marten Jakobson (5884 3195, [email protected]), sama talituse juhataja Maris Leivategija (5790 0677, [email protected]), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (5886 4212, [email protected]) ja sama talituse juhataja Stina Avvo (639 7659, [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) õigusosakonna õigusnõunik Mehis Lõhmus ning sama osakonna juhataja Lauri Kriisa ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja andmete teabevärav osa on koostanud on Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse andmehalduse programmijuht Kuldar Aas (522 3571, [email protected]), sama talituse juhataja Ott Velsberg (teenistusest lahkunud), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (5886 4212, [email protected]) ja sama talituse juhataja Stina Avvo (639 7659, [email protected]), õigusloome poliitika osakonna andmekaitse õiguse talituse nõunik Kristel Niidas (5305 5220, [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) andmevahetuse osakonna andmete talituse tootejuht Joel Järvik ([email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Mehis Lõhmus ning sama osakonna juhataja Lauri Kriisa ([email protected]). Andmejälgija, riikliku postkasti ja andmete teabevärava valdkonna eest on vastutav digiriigi valdkonna asekantsler Lauri Luht. Eelnõu ja seletuskirja dokumendihaldussüsteem DORISe osa koostanud Riigi Tugiteenuste Keskuse arendusosakonna jurist-andmekaitseekspert Ragne Tsäkko (5917 1748, 2 [email protected]). RaM-ist osales eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamises ka personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (5885 1493, [email protected]). Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatused ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon: 5885 1321; e-post: [email protected]) ja nõunik Anneli Valgma ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDM-i õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja … (keeleline toimetus tehakse eelnõule ja seletuskirjale enne Vabariigi Valitsusse esitamist). 1.3. Märkused JDM-i valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 59 lg 1 alusel digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome. RaM-i valitsemisalas on VVS § 65 lg 1 alusel muuhulgas Rahandusministeeriumi valitsemisalas avaliku teenistuse poliitika koordineerimine ning riigivara seotud tegevus, riigihalduse kavandamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:  AvTS-i 2026. aasta 16. märtsil jõustunud redaktsiooni (RT I, 06.03.2026, 3);  Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) 2026. aasta 01. jaanuaril jõustunud redaktsioon (RT I, 22.12.2025, 3);  MKSi 2026. aasta 24. aprillil jõustunud redaktsiooni (RT I, 15.04.2026, 5);  Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) 2025. aasta 01. jaanuaril jõustunud redaktsioon (RT I, 30.12.2024, 17);  Tsiviilmenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 2025. aasta 13. aprillil jõustunud redaktsioon (RT I, 03.04.2025, 2);  Väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) 2025. aasta 06. juulil jõustunud redaktsioon (RT I, 05.07.2025, 19). Kõnesoleva eelnõu eri osad on seotud ühte eelnõusse tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest. Eelnõu ei ole sisuliselt seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse nõuetega. Andmejälgija osas on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-2027 punktiga 211 (andmejälgija kasutamise kohustuslikuks muutmine läbi avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu). Riiklik postkasti osas on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-2027 punktiga 262 (keskse teabe ja kättetoimetamise lahenduse õiguslik regulatsioon, sh VTK). 3 Andmete teabevärava osas on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025- 2027 punktiga 207 (avaliku teabe seaduse ja RIHA määruse muutmine õigusliku aluse loomiseks andmete teabeväravale). Uue keskse dokumendihaldussüsteemi DORIS projektile eelnes juba 2020. aastal Rahandusministeeriumi tellimusel Civitta Eesti ASi poolt läbi viidud asutuste dokumendihaldusteenuse hetkeolukorra kaardistus ning konsolideerimise teostatavus- ja tasuvusanalüüs1, milles tuvastati, et valitsusasutustes oli kasutusel kaheksa erinevat dokumendihaldussüsteemi, millest mitmed on taakvarad, süsteemid on erinevalt juurutatud ning paralleelne haldus ja arendamine on ressursimahukas, mistõttu teenuse areng on pidurdatud. Suurimad murekohad seondusid just dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsuse ja kasutusmugavusega. 2022. aasta kevadel otsustasid kõigi ministeeriumite kantslerid, et kõik täidesaatva riigivõimu asutused viiakse üle ühele ühisele dokumendihaldussüsteemile. 2024. aastal alustas Riigi Tugiteenuste Keskus koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega süsteemi arendamist. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Andmejälgija eesmärk on võimalda inimestel näha, kes, millal ja miks nende andmeid riiklikes andmekogudes kasutas. Seaduse eelnõu sätestab andmejälgija regulatsiooni, sealhulgas kasutamise kohustuslikkuse avalike ülesannete täitmiseks kasutatavatele andmekogudele, et suurendada andmetöötluse läbipaistvust ja usaldust. Seadusega sätestatakse erandid, millistel juhtudel andmejälgijat ei rakendada ning sellistele eranditele tuginemise põhjendamiskohustuse. Praegu on AJ-ga liidestumine vabatahtlik ja hõlmab vaid väikest osa andmekogudest. Lisaks aitab andmejälgija vähendada andmesubjektide päringute hulka ja toetab andmetöötluse auditeeritavust. Viimastel aastatel on AJ abil tuvastatud ka andmekaitse rikkumisi.2 Andmejälgija osas kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel käinud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (eelnõu toimiku number: 25-1397). Väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel oli lisatud seletuskirjale (lisa 2, väljatöötamise kavatsus nr 2). Riikliku postkasti eesmärk on luua ühtne keskne elektrooniline keskkond, mis võimaldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel edastada inimestele nii õigusaktidest tulenevalt kättetoimetamist vajavaid dokumente kui ka muud olulist teavet ja teateid senisest lihtsamal, kiiremalt ja kuluefektiivsemalt. Riiklikkusse postkasti ühendatakse kaks täna eraldiseisvat 1 Analüüs kättesaadav: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021- 09/DHT%20anal%C3%BC%C3%BCs_l%C3%B5pparuanne_30.10.pdf. 2 https://www.aki.ee/uudised/kinnisturaamatu-paringud; https://www.aki.ee/uudised/ulevaade-siseministeeriumi- jarelevalvest. 4 lahendust: riiklik postkast ja kättetoimetamise portaal. Eelnõuga luuakse õiguslik raamistik uute kättetoimetamise protsesside ja nendega seotud funktsioonide rakendamiseks. Lahendus hõlmab kahte sisuliselt erinevat, kuid praktikas tihedalt seotud liiki edastusi: 1. Kättetoimetamist vajavad dokumendid, mille õiguslik tähendus ja kättetoimetamise viis on reguleeritud õigusaktides (nt kohtukutsed, ettekirjutused, kohtumäärused, trahvid, korraldused). 2. Teabe edastamine, mis ei ole õiguslikus mõttes kättetoimetamine, kuid on isiku jaoks oluline (nt sõeluuringule kutsed, teavitused dokumentide aegumise kohta, valijakaardid), mida praegu edastatakse killustatult erinevate e-kanalite kaudu. Keskse elektroonilise keskkonna loomisega soovitakse need kaks liiki edastused koondada ühtsesse ja kasutajasõbralikku süsteemi, säilitades samal ajal selge õigusliku vahe kättetoimetamise ja pelgalt teabe edastamise vahel. Ühtne lahendus toetab põhimõtet, et e-riigis edastatakse dokumendid ja teave esmalt elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui õigusakt näeb ette teisiti või kui isik on ise märkinud eelistuse kasutada muud kanalit. See aitab vähendada paberipõhist asjaajamist, postikulusid ja menetluste venimist ning tagab, et teated ja dokumendid jõuavad adressaadini õigeaegselt. Keskne keskkond võimaldab ühtlustada ka erinevaid kättetoimetamise ja teavitamise praktikaid asutuste lõikes, vähendades avaliku sektori töökoormust ja kulusid ning parandades kodanike ja ettevõtjate õiguskindlust ja teavituste kasutatavust. Riikliku postkasti osas kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel käinud Keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsus (eelnõu toimiku number: 25-0714). Väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel oli lisatud seletuskirjale (lisa 2, väljatöötamise kavatsus nr 3). Andmete teabevärava eesmärk on korrastada ja ajakohastada riigi andmekorralduse õiguslik raamistik nii, et tekiks õiguspärane ja tehniliselt koosvõimeline andmekogude pidamine ning täpne, ajakohane ja ühest kohast leitav ülevaade riigi andmetest, mille keskseks kanaliks ja õiguslikult selgelt määratletud keskkonnaks on andmete teabevärav. Tegemist on avaandmete portaali edasiarendusega. Kehtiv andmekorralduse raamistik ei toimi mitmes osas ühtselt, mistõttu ei teki süsteemset ja järjepidevat “kvaliteedikontrolli” selle üle, kas andmekogude pidamine ja andmetöötlus on nii õiguslikult kui tehniliselt nõuetekohane. RIHA kooskõlastusprotsess ja sellele järgnev registreerimine ei toimi praktikas süsteemselt: andmekogu dokumentatsioon kooskõlastatakse sageli hilinenult või jäetakse üldse tegemata ning andmekoosseisude muudatused jäävad pahatihti RIHAs registreerimata. Tänast olukorda süvendavad ebavajalik formalism, käsitöö, topelt kohustused ja nõuded, mis oma ebapraktilisuse tõttu pole praktikas tööle hakanud. Selle tulemusena takistab tänane killustunud ja ebaühtlane korraldus andmete rist- ja taaskasutust ning hägustab avaliku sektori andmetöötluse läbipaistvust. 5 Andmete teabevärava osas kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel käinud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (eelnõu toimiku number: 26-0172). Väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel oli lisatud seletuskirjale (lisa 2, väljatöötamise kavatsus nr 1). Eelistatuks valikuvariandiks osutus RIHA kooskõlastusprotsessi kaotamine tänasel kujul ja andmekirjelduste nõuete sätestamine (VTK alternatiiv IV). Dokumendihalduse riiklik infosüsteemi „DORIS“ (edaspidi dokumendihaldussüsteem DORIS) eelnõu osaga soovitakse luua õiguslik alus nimetatud süsteemi loomiseks. Dokumendihaldussüsteemi DORIS peamine eesmärk on toetada dokumendihaldus- ja arhiiviteenust, hoides kokku kulusid ning rakendades ühtset standardiseeritud ja kasutajasõbralikku platvormi dokumentide ning andmete koosloomeks ja haldamiseks. Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt võimaldab korraldada riigiasutuste dokumendihaldust ühtsel ja koordineeritud viisil ning juhtida asutuseülest dokumentidega seotud tööd avaliku võimu ülesannete täitmisel. Dokumentide loomine, menetlemine, säilitamine ja arhiveerimine toimuvad kooskõlas ühtsete põhimõtete ja nõuetega, mille tulemusena väheneb dokumendihalduse killustatus ja ühtlustuvad tööprotsessid. Keskse infosüsteemi kasutamine loob eeldused dokumendihalduse tõhusamaks korraldamiseks ning asutuste vahelise koostöö parandamiseks, võimaldades dokumentide menetlemist ja asutuseüleseid töövooge ühes keskkonnas. See omakorda toetab avaliku halduse läbipaistvust, menetluslikku selgust ja õiguskindlust ning aitab asutustel keskenduda oma põhifunktsioonide täitmisele. Lisaks võimaldab keskne dokumendihaldussüsteem rakendada ühtseid tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi, mis toetavad dokumentide turvalist ja kestlikku haldamist ning loovad aluse süsteemide edasiseks arendamiseks ja koostoimeks teiste riigi infosüsteemidega. Sel viisil toetab süsteem laiemalt riigi digitaalse halduse arengut ning riigi sujuvat toimimist. Eesti praktikas ei olnud senini dokumendihaldussüsteemidel seaduse tasandil eraldiseisvat õiguslikku alust. Teiste andmekogude põhimääruste puhul lähtutakse sellest, et seaduse tasandil peab olema sätestatud, mis eesmärgil andmekogu peetakse, milliseid isikuandmete kategooriaid seal töödeldakse, kui kaua neid andmeid säilitatakse, kes on andmekogu vastutav töötleja ning millised on andmekogu põhimääruse kehtestamise volituse raamid. Seda ennekõike seetõttu, et isikuandmete töötlemine on eraelu puutumatuse riive ja kõik põhiõiguste riive raamid tuleb sätestada seaduses3. Dokumendiregistri eripära on aga see, et AvTS annab üldise raamistiku 3 Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena . PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt 6 dokumendiregistri pidamiseks, samas kui võtta ükshaaval ette nii-öelda kohustuslikud elemendid, mis tuleks seaduses kehtestada, siis dokumendiregistri pidamise eesmärk on võimalik seaduses kindlaks määrata ning seda on ka AvTS § 11 lõikes 1 tehtud. Samas ei ole seaduses siiani kindlaks määratud vastutavaid töötlejaid ega isikuandmete kategooriaid, kuna dokumendihaldussüsteemi saadetav teave võib sisaldada ükskõik, milliseid andmeid. Uue dokumendihaldussüsteemi DORIS puhul tuleks ette seaduse tasandi regulatsioon, milles on ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk, vastutav töötleja, töödeldavate isikuandmete kategooriad, isikuandmete säilitamise tähtajad ning põhimääruse kehtestamiseks volituse selged raamid, milles on kajastatud vähemalt andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, täpsem andmekoosseis, vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, vajadusel andmete säilitamise täpsemad tähtajad ja muud korralduslikud küsimused. Dokumendihaldussüsteemile DORIS-le ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. Uue keskse dokumendihaldussüsteemi DORIS projektiga alustati 2022. aasta kevadel, mil kõigi ministeeriumite kantslerid võtsid vastu protokollilise otsuse viia kõik täidesaatva riigivõimu asutused üle ühele dokumendihaldussüsteemile ning olemasolevate süsteemide puhul otsustati jätkata üksnes vältimatute arendustegevustega. 2023. aastal lepiti kokku projekti rahastamine ministeeriumite vahel osalusel ning uue dokumendihaldussüsteemi arendamisega alustas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (edaspidi SMIT). 2023. aasta sügisel moodustati dokumendihaldussüsteemi juhtrühm ja aasta lõpus alustas tööd dokumendihaldussüsteemi töörühm, kuhu kuuluvad kõigi ministeeriumite, Riigikantselei, Rahvusarhiivi, Andmekaitse Inspektsiooni ning süsteemi arendavate asutuste (RTK, SMIT ja RIK) esindajad. Kuivõrd uue keskse dokumendihaldussüsteemi loomise vajalikkust kinnitati juba 2022. aastal toimunud osaliste kaasamise käigus, ei ole otstarbekas sama küsimust uuesti arutada väljatöötamiskavatsuses ja selle avaliku konsultatsiooni käigus. 2.2. Põhiseaduspärasus isikuandmete töötlemisel (puuduolevad hinnangud lisatakse enne VV-sse esitamist) 2.2.1. Andmejälgija põhiseaduspärasus 2.2.2. Riikliku postkasti põhiseaduspärasus Õigus eraelu puutumusele on muuhulgas tõrjeõigus. PS-i § 26 alusel on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule. 7 Esemeline kaitseala PS § 26 kaitseb isikut riigi poolt tema eraellu sekkumise eest. Riigikohtu praktika alusel kaitseb säte kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.4 Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“5 Seega on eraelu üks sfäär isiku informatsioonilise enesemääramise õigus, mis tagab igaühe õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja säilitatakse.6 Keskne infotehnoloogiline lahend, teabe edastamiseks ja dokumentide kättetoimetamiseks, sisaldab isikuandmete säilitamist ja töötlemist ning seetõttu puudutab isiku informatsioonilist enesemääramist. Isikuline kaitseala Eraelu puutumatus on igaühe põhiõigus. PS-i § 9 lg 1 alusel kaitsevad igaühe õigused võrdselt nii Eesti kodanikke kui ka Eestis viibivaid välisriikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Tulenevalt põhiseaduse §-st 9 lg 2 laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui need on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Arvestades, et põhiõiguste kaitseala tuleb sisustada võimalikult laialt ning eraelu ei ole olemuslikult omane vaid inimestele, tuleb juriidiliste isikute õigust eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramise õigusele jaatada.7 Piiriklausel Õigus eraelu puutumatusele on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga õigus, lubades riigiasutustel, kohalikudel omavalitsustel ja nende ametiisikutel kellegi perekonna- või eraellu sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eraelu puutumatuse piiramine saab olla õiguspärane vaid PS-i § 26 teises lauses nimetatud eesmärkidel. Põhiõiguse piiramisel tuleb, lisaks legitiimsele eesmärgile, järgida PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema vajalikud ning ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Eelnõu eesmärgiks on, keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise lahendusega, tagada isikute õigus saada neile suunatud ametlikke teateid ja dokumente õigeaegselt ja usaldusväärselt, tagades sellega isikute PS-i §-s 14 sätestatud üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele.8 Meede loob riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele keskse infotehnoloogilise lahenduse teabe edastamiseks ja dokumentide kättetoimetamiseks. 4 RKPJKo 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16. 5 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 6 K. Jaanimägi, L. Oja. PS § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf 7 K. Albi. PS § 9 kommentaarid, p 23. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf 8 K. Jaanimägi, L. Oja. PS § 14 kommentaarid, p 25. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf 8 Sobivus Meede on sobiv kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisel. Meede aitab lahendada praeguses süsteemis esinevaid probleeme, nagu isikute puudulikud kontaktandmed riiklikes registrites, killustatud menetluspraktikad erinevates asutustes ja paberkandjal edastamise kulukus. Need probleemid takistavad dokumentide tõhusat ja õigeaegset kättetoimetamist, suurendavad avaliku sektori töökoormust ning aeglustavad menetlusi, mõjutades negatiivselt nii riigi kui ka menetlusosaliste huve. Keskne elektrooniline informatsiooni edastamise lahendus võimaldaks dokumentide ja teabe kiirema ja kuluefektiivsema kättetoimetamise ning ühtlustaks erinevaid menetlusi. See vähendaks avaliku sektori, töökoormust, suurendaks menetluste tõhusust ning tagaks, et kodanikud ja ettevõtted saavad neile suunatud teavitused ja dokumendid õigeaegselt kätte. Arvestades meetme eesmärki, tagada isikute PS-is sätestatud põhiõigus korraldusele ja menetlusele, on meede sobilik. Vajalikkus Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik õigusi vähem riivaval viisil vähemalt sama tõhusalt saavutada. Keskse lahenduse loomine riivaks eraelupuutumatust vähem kui praegused kasutusel olevad lahendused. Meetmega pääseks teadete sisule ikka ligi vaid kirja adressaat ja saatja. kuid asutustel kaoks ära vajadus koguda ja hoida isiku kontaktandmeid. Eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud alternatiivsed lahendused, mis oleksid vähemalt sama tõhusad aga õigusi vähem riivavad. Eesmärgi saavutamisele aitaks kaasa asutuste rahastuse suurendamine, see ei oleks aga vähemalt sama tõhus kui keskne lahendus ega riivaks isiku õigusi vähem, sest siis säilitaks asustustel ikka kohustuse isiku kontaktandmeid talletada, mida keskse lahenduse puhul ei toimuks. Isikute kontaktandmete kogumist ja säilitamist kõikide asutuste enda poolt on võimalik vältida ainult keskset süsteemi kasutades. Seega puuduvad muud alternatiivsed meetmed, mis aitaksid tagada isiku PS-i §-is 14 sätestatud õigusi vähemalt sama tõhusalt, riivates samas isiku eraelu puutumatust (PS § 26) nii vähesel määral. Arvestades eesmärki on antud meede vajalik. Mõõdukus Meede on mõõdukas, kui püstitatud eesmärk, tagada isikutele PS-i §-s 14 sätestatud üldine põhiõiguse korraldusele ja menetlusele, kaalub üles meetmest tekkiva perekonna- ja eraelu puutumatuse riive. Lahendus riivab isiku eraelu- ja perekonna puutumatust väiksel määral. Asutuste poolt saadetakse isikule teateid eelkõige tema enda huvides. Teadete saatmisel, keskse edastamise lahenduse abil, ei kaasne suuremat riivet isiku eraellu ja informatsiooni enesemääratluse õigusesse, kui asutuste praeguse praktikaga. Teadete sisule pääseb keskset süsteemi kasutades ikkagi ligi vaid teate saatja ja adressaat. Keskne lahendus saadab isikutele teavitusi kättetoimetamist vajavate dokumentide või saabunud teabe kohta ilma, et seda peaks tegema asutus ise. Keskne lahendus kaotab seega ära asutuste ja teavet edastavate süsteemide vajaduse 9 ise teada inimeste ja ettevõtete kontaktandmeid. Meetme kasutamisel säilitatakse isiku kontaktandmed vaid keskse postkasti kontaktandmete moodulis ja rahvastikuregistris. See riivab isiku õigusi vähem, kui praegune praktika. Isiku õigus, saada talle suunatud ametlikke teateid ja dokumente õigeaegselt ja usaldusväärselt on aga demokraatlikus riigis hädavajalik, tagades isikule võimaluse enda õiguste realiseerimiseks. Arvestades, et keskse informatsiooni edastamise süsteemi loomise eesmärk on tagada isikute õigus saada neile suunatud ametlikke teateid ja dokumente õigeaegselt ja usaldusväärselt, on meede proportsionaalne, riivates eesmärgi saavutamiseks isiku eraelu puutumatust väiksel määral, talletades isikute kohta vaid isikute kontaktandmeid, mis on vajalikud teabe edastamiseks, ning kaotades sellega vajaduse igal asutustel neid andmeid ise koguda. 2.2.3. Andmete teabevärava 2.2.4. Dokumendihaldussüsteem DORIS 2.2.5. MKSi muudatuse põhiseaduspärasuse analüüs Analüüsime, millises ulatuses võib tekkida isiku üldandmete ja esindusõiguse andmete töötlemisega riive põhiseaduses (edaspidi: PS) sätestatud põhiõigustele ja -vabadustele. MTA-ga suhtlemiseks vajalike volituste haldamisel töödeldakse Pääsukese rakenduses olemuslikult sama liiki andmeid kui mistahes teise asutusega suhtlemiseks vajalike volituste haldamisel. Teiste asutustega suhtlemiseks vajalike volituste haldamisega kaasneva andmetöötluse põhiseaduslikud mõjud on hinnatud eelnevalt viidatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõus, mistõttu laiemalt Pääsukese rakenduse põhiseaduslikku mõju siin ei hinnata. Teoreetiliselt võib olla mõeldav PS §-de 19, 26 ja 31 koosmõjul kujuneva informatsioonilise enesemääramisõiguse riive. Perioodil, mil isik võib volituste haldamiseks valida kas e-MTA või Eesti teabevärava eesti.ee kasutajaliideste vahel, on riive teke andmesubjekti kontrolli all. St, kui andmesubjekt ei soovi, et RIA-l tekiks juurdepääs tema andmetele, on tal võimalik seda vältida hallates esindusõiguse andmeid e-MTA-s või teha e-MTAs kõik toimingud ise, ilma esindajata. Pääsuke kuvab maksukohustuslaste registris olevaid andmeid üksnes juhul, kui andmesubjekt soovib oma e-MTA esindusõiguseid hallata Eesti teabevärava eesti.ee portaalis. Muul põhjusel Pääsukese rakendus maksukohustuslaste registri andmeid ei töötle ja RIA juurdepääsu ei saa. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et tegemist on juriidilise nüansiga, millest kõik Eesti teabevärava eesti.ee lõppkasutajad ei pruugi olla teadlikud. Seetõttu järgneb kolmeastmeline proportsionaalsuse test. Antud juhul võib MKS muudatus riivata PS §-dest 19, 26 ja 31 tuletatud informatsioonilist enesemääramisõigust, mis hõlmab isiku õigust kontrollida, ehk ise otsustada, kes, mis ulatuses ja kui kaua võib tema kohta käivat informatsiooni töödelda. Muudatuse eesmärgiks on pakkuda andmesubjektile paremaid ning mugavamaid lahendusi administreerimaks talle ning tema poolt antud volitusi justnimelt MTA-ga suhtlemiseks. Halduskoormuse vähendamine ning mugavamad avalikud teenused on eesmärgina selgelt legitiimsed. 10 Eesti teabevärav eesti.ee on keskne portaal, mis võimaldab isikutel mugavalt ning turvaliselt suhelda riigiga, st esitada taotlusi ja võtta vastu ametlikke dokumente, samuti kasutada teabevärava kaudu pakutavaid muid avalikke teenuseid. E-MTA volituste haldamine lisaks volituste haldamisele Pääsukese rakenduses teiste Eesti valitsusasutustega suhtlemiseks suurendaks selle rakenduse ja laiemalt Eesti teabevärava eesti.ee portaali kasutamisväärtust ning otstarbekust. Sellisena on muudatus sobiv, sest sobiv on iga meede, mis soodustab eesmärgi saavutamist – antud juhul soodustab see e-MTA volituste haldamist läbi turvalise ning ühe akna põhimõttel töötava süsteemi, mida isikud tõenäoliselt sageli kasutavad. Muudatus on ka vajalik, sest kasutajasõbralikkuse ning mugavuse perspektiivist ei ole muud sama tõhusat alternatiivi. Esiteks, muudatusega ei kaasne automaatset põhiõiguste ja -vabaduste riivet – kui isikud ei soovi, et RIA saaks juurdepääsu nende andmetele, siis on võimalik neil jätkuvalt hallata oma pääsuõigusi e-MTA-s kuni kolme aasta jooksul. Sellest juriidilisest nüansist on võimalik andmesubjekte informeerida läbi selgituste ning avalikult kättesaadavate juhiste (nt läbi MTA kodulehe). Teiseks, maksusaladust kaitseks tõesti paremini see, kui jätta e-MTA Pääsukesega liidestamata ning maksukohustuslased teabevärava teenustest ilma. Samas, maksukohustuslastel on vaba voli otsustada, kuidas enda andmetega ümber käia. Kui maksukohustuslane soovib oma e-MTA pääsuõigusi hallata RIA poolt kontrollitavas Pääsukeses, siis on see igati kooskõlas informatsioonilise enesemääramisõigusega, ehk selle mittevõimaldamisega võib kaasneda omaette põhiõiguste ja -vabaduste riive, mille proportsionaalsust tuleks hinnata. Riigipoolne paternalism maksusaladuse kaitse osas ei ole antud juhul põhjendatud. Kolmandaks, muudatuse säästlikkust ilmestab ka asjaolu, et maksukohustuslaste registrist andmete kuvamisel ei salvesta Pääsuke mitte midagi jäädavalt oma andmekogusse. Teisisõnu, Pääsuke ei funktsioneeri e-MTA juurdepääsuvolituste kontekstis dubleeritud andmekoguna, vaid pelgalt aknana, mis vahendab maksukohustuslaste registris olevaid andmeid lõppkasutajale. Kui lõppkasutaja on oma toimingud Pääsukeses lõpetanud, siis Pääsuke kommunikeerib uued andmed küll tagasi maksukohustuslaste registrisse, kus tehakse vajalikud pääsuõiguste muudatused, kuid Pääsukesse endasse midagi jäädavalt ei salvestata. See tähendab seda, et Pääsukese igakordsel kasutamisel on RIA teoreetiline juurdepääs maksusaladusele vaid ajutine, mis lõpeb kohe, kui lõpeb Pääsukese kasutamise sessioon. Neid asjaolusid silmas pidades võib Pääsukese ühendamist e-MTA-ga pidada vajalikuks. Muudatus on ka mõõdukas, ehk saadav kasu kaalub üle põhiõiguste ja -vabadustega kaasneva võimaliku riive. Suurem osa andmetest, millele RIA saab juurdepääsu, on niikuinii juba avalik informatsioon, mis kajastub rahvastikuregistrist või äriregistrist – asjaolu, et MTA per se neid andmeid ilma õigusliku aluseta jagada ei saa, on maksusaladuse kaitse regulatsiooni eripära. Pääsukese kaudu ei kuvata ka sellist tüüpi maksusaladust, millest oleks võimalik tuletada rohkem tundlikumat informatsiooni andmesubjekti kohta, näiteks ärisaladust, poliitilisi vaateid, religioosseid veendumusi, tarbimiseelistusi ega mistahes teavet tema maksukohustuste kohta. Nagu eelnevalt öeldud, piirdub kuvatav maksusaladus vaid isiku üldandmete ja esindusõiguste andmetega. 11 Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on selge, et muudatus on sobiv, vajalik ja mõõdukas legitiimse eesmärgi saavutamisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu § 1 näeb ette avaliku teabe seaduse muutmise, et luua õiguslikud alused andmete teabeväravale, riiklikule postkastile, andmejälgijale ning uuele dokumendihaldussüsteemile DORIS. Eelnõu §-d 2, 5 ja 6 muudavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku, väärteomenetluse seaduse ja kriminaalkohtumenetluse dokumentide vastuvõtmise tähtaegasid. Need on seotud riikliku postkasti muudatustega AvTSis. Eelnõu § 4 näeb ette ruumiandmete seaduse muutmise seoses RIHA kinni panemisega ja § 3 näeb ette maksukorralduse seaduse muutmise seoses volituste halduse süsteemi kasutusele võtuga. Eelnõu viimane paragrahv 7 on jõustumise sätted. Eelnõu § 1 punktid 1-9 puudutavad andmekorraldust ning andmete teabevärava (ATV) regulatsiooni. Eelnõu § 1 punkt 1 muudab AvTS §-i 31 lõiget 6. Muudatuse kohaselt teabe kohta avaldatakse andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht. JDMi ning RIA koostöös valminud ATV kontseptsiooni kohaselt peab ATV-st kujunema Eesti keskne andmete kontaktpunkt. Selles tuleb teabeväravas lisaks avaandmetele avaldada ka andmekirjeldused (sealhulgas juurdepääsupiirangutega andmete andmekirjeldused). Antud kontekstis tuleb avaandmeid mõista Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/10249 kontekstis, mille kohaselt on tegemist üldmõistega, mille all mõistetakse avatud vormingutes olevaid andmeid, mida võib igaüks igasugusel eesmärgil vabalt kasutada, taaskasutada ja jagada. Andmekirjeldused on andmeelemendi ning kõigi ta nime ja ta sõnu sisaldavate andmestruktuuride formaliseeritud (s.o kindlale struktuurile vastav) kirjeldused.10 Seega tuues näite: andmeelement „eesnimi“ kuulub andmekogusse „rahvastikuregister“, tegemist on tekstiväljaga, välja täitmisel ei kasutata klassifikaatorit. ATV kasutajatele tuleb andmekirjelduste kujul, ilma juurdepääsupiiranguga teavet ennast avalikustamata, pakkuda võimalikult terviklikku ülevaadet kõigist riigi andmetest. Täna puudub kohustus koostada ja avaldada andmekirjeldus ka selliste andmete kohta, mis ei ole avaandmed või mida ei anta juurdepääsupiirangute tõttu üldiseks kasutamiseks. Andmepõhiste otsuste toetamiseks ja -teenuste arendamise edendamiseks tuleks vaadeldavat sätet muuta selliselt, et teabevaldajal oleks siiski kohustus avaldada ka juurdepääsupiiranguga andmete kohta andmekirjeldus ja seda sellisel viisil, et ohtu ei satuks juurdepääsupiiranguga andmete konfidentsiaalsus. Sättes on põhjendatud andmekirjelduste kontekstis termini „avaldamine“ eristamine „üldiseks kasutamiseks andmisest“, kuna need terminid kannavad erinevat regulatiivset eesmärki. 9 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. Direktiiv on kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj. Direktiiv on Eesti õigusesse ülevõetud avaliku teabe seadusega. 10 Definitsioon põhineb standardil ISO/IEC 2382-17. 12 Andmekirjelduste „avaldamine“ tähendab teabe olemasolu, sisu ulatuse, ajakohasuse, vormingu ja kättesaadavuse tingimuste läbipaistvat teatavakstegemist, võimaldades avalikkusel mõista, millist teavet asutus haldab ja mis alustel seda väljastatakse. Samas „üldiseks kasutamiseks andmine“ viitab teabe tegelikule taaskasutatavusele (sh võimalusele teavet edasi töödelda ja kasutada), mis eeldab eraldi hinnangut juurdepääsupiirangute ning võimalike riskide suhtes. Eelnõu sõnastus („…avaldatakse andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest…“) välistab tõlgenduse, et pelgalt andmekirjelduse avaldamine tooks automaatselt kaasa kogu kirjeldatud teabe vaba kasutamise. Üldiseks kasutamiseks antava osa piiramine teabega, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet, ning täiendav tingimus, et üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku ohtu, on vajalik ka nn kaudse avalikustumise vältimiseks (nt tuletatavus, kombineeritavus või kontekstitundlikkus). Selline sõnakasutus toetab proportsionaalsuse põhimõtet: maksimeeritakse läbipaistvus (kirjeldused on avalikud), kuid säilitatakse kontroll teabe tegeliku jagamise ja taaskasutuse üle, kui see võiks ohustada piiranguga teabe kaitset. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse AvTS esimesse peatükki kaks uut legaaldefinitsiooni – andmeelement ning andmekirjeldus. Esitatud definitsioonide kohaselt andmeelement tähistab andmekogus väikseimat eristatavat andmeüksust ning andmekirjeldus on andmeelemendi ja seda sisaldavate struktuuride formaliseeritud kirjeldus. Andmekorralduse valdkond on terminoloogiliselt ja tehniliselt keerukas ning selle puhul on ühtne arusaam eelduseks selgele rakendamisele. Mõistete defineerimine on vajalik, et määratleda üheselt, mida ATV kaudu avaldatakse ja millisel detailsusastmel, tagada kirjelduste masinloetavus ja automatiseeritav ajakohastamine ning vältida vastuolusid õigusaktis sätestatud andmekoosseisu ja tegeliku andmetöötluse vahel. Selguse loomiseks on Statistikaamet koostöös JDMiga teinud ka andmekirjelduse juhised.11 Eelnõu § 1 punktis 3 sõnastatakse ümber AvTS § 29 lõige 6. Säte muudetakse ja sõnastatakse selliselt, et teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja kogu tema poolt avalike ülesannete täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu. Varasema versiooni kohaselt pidid avaandmed olema masinloetaval kujul juurdepääsetavad Eesti teabeväravast. Avaandmete teabeväravast saab Eesti teabevärava osa, nn üks võimalikke esitluskihte (vt täpsemalt muudatusi ja selgitusi, mis puudutavad AvTS § 322). Muudatuse eesmärk on teha vastutus selgemaks ja vältida selle hajumist. Avaandmete kättesaadavuse eest Eesti teabeväravas (täpsemalt ATV-s) vastutab see teabevaldaja, kelle asutuse tegevuses need avaandmed tekivad. Selleks, et avaandmed ja andmekirjeldused oleksid ATV kaudu kättesaadavad, on vajalik teabevaldaja ja Eesti teabevärava ühe kaasvastutava töötleja, s.o. RIA, omavaheline koostöö. Samas ei ole vaja seda sättes eraldi rõhutada, kuna koostöökohustus tuleneb juba AvTS § 321 lõikest 3. Sellest tulenevalt on ka selge, et juhul kui avaandmed või andmekirjeldused ei ole ATV-s kättesaadavad RIA-st tulenevatel põhjustel, ei saa vastutust panna teabevaldajale. Kavandatud lahenduse järgi avalikustatakse ATV-s nii avaandmed kui ka kõik teised andmekirjeldused, mitte üksnes avaandmete kohta käivad kirjeldused. 11 Andmekirjelduse juhised on kättesaadavad Statikaameti kodulehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus/andmehalduse-juhised-ja-koolitusmaterjalid) ning krattide lehel (https://www.kratid.ee/juhised). 13 Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse AvTS § 321 lõiget 1 punktiga 5. Eesti Teabeväravasse (õigemini selle alamkihti andmete teabevärvasse) lisatakse ka andmekirjeldused. Tänane sõnastus ei käsitle aga andmekirjeldusi ning isegi kui tänast sätte sõnastust laiendavalt tõlgendada (ja lugeda, et andmekirjeldused käivad avaandmetega olemuslikult kokku), ei puuduta sätte sõnastus andmekogude andmekirjeldusi ega selliseid andmekirjeldusi, mis käivad juurdepääsupiiranguga andmete kohta ehk andmete kohta, mis ei kvalifitseeru avaandmeteks. Seega selguse mõttes tuleb eraldi viide sättes teha andmekirjeldustele. Kehtiva normi alusel on Eesti teabevärav riiklik keskne kontaktpunkt koos andmekoguga, mille kaudu isik pääseb ligi: 1) teabevaldaja tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutavale avalikkusele suunatud teabele; 2) isikule suunatud isikustatud teabele; 3) taaskasutatavale teabele; 4) otsestele avalikele e-teenustele ja neid toetavatele tugiteenustele. Seega taaskasutatav teave on juba kehtiva avaliku teave seaduse regulatsiooni kohaselt Eesti Teabeväravas. Taaskasutatava teabe all on mõeldud ka avaandmeid ja neid ei ole vaja enam eraldi sättes välja tuua. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse AvTS § 321 lõiget 4. Uue sätte eesmärk on teha selgeks, et teabevaldaja kohustus ei piirdu üksnes oma asutuse tegevust puudutava teabe avaldamisega (täna kehtiva AvTS § 321 lg 4 alusel). Teabevaldajal on ka kohustus hoida Eesti Teabeväravas oma andmekirjeldused ajakohased ja arusaadavad. Muudatusega kehtestatakse teabevaldajatele selgesõnaline kohustus, et Eesti teabevärava kaudu kättesaadavad andmekirjeldused oleksid mitte üksnes olemas, vaid ka õiged, korrastatud ning ülevaatlikud. Need peavad vastama AvTS § 31 lõikes 41 toodud tingimustele ehk andmekirjeldused peavad vastama kokkulepitud kirjalikule standardile, mis tagab andmete ja süsteemide koostalitlusvõime. Andmekirjelduste, eriti andmekogude andmekirjelduste, ajakohasus on keskse tähtsusega olukorras, kus senine RIHA kooskõlastusprotsess tunnistatakse kehtetuks. See muutus on ette nähtud kõigi andmekogude asutamist ja pidamist puudutavate muudatusalternatiivide puhul. Andmekirjelduste kvaliteedist ja detailsusest sõltub, kas praktikas on võimalik järgida andmete ühekordse kogumise põhimõtet, toetada andmete rist- ja taaskasutust ning tagada andmete leitavus. Samuti on see oluline tõhusa järelevalve võimaldamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 321 lõikes 5 olevat volitusnormi selliselt, et määrusega saaks ette näha muuhulgas ka riigiportaali kaudu kättesaadavaks tehtavatele avaandmetele ja andmekirjeldustele kohalduvad nõuded ja nende esitamise korra. Täna kehtiv volitusnorm näeb ette, et Eesti teabevärava kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Volitusnormi täiendamine on vajalik selleks, et vajadusel oleks võimalik tagada avaliku sektori üleselt ühetaolisel viisil ATV kui Eesti teabevärava osaks oleva keskkonnaga liidestumine ning selles ühetaolisel kujul ja kõrge kvaliteediga avaandmete ja andmekirjelduste avaldamine. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse AvTS §-i 432 lõiget 1 selliselt, et võetakse riigi infosüsteemi kuuluvatest komponentidest maha RIHAs avaldamine. Muudatus on vajalik, kuivõrd käesoleva eelnõuga kaotatakse ära RIHA kooskõlastamine. Seega uue sätte kohaselt on riigi infosüsteemi osaks infosüsteemide andmevahetuskihiga (ehk X-teega) liitunud andmekogud ja andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid. Sellistest süsteemidest on leitav nimekiri AvTS § 439 lõikes 1. 14 Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks AvTS § 433 lõiked 3-5. Need sätted on seotud RIHA kooskõlastamisprotsessiga, mida tulevikus enam ei ole. Sellest tulenevalt ei ole vajalikud ka nimetatud sätted. Eelnõu § 1 punktiga 9 lisatakse AvTS §-ile 435 lõige 3. Selle uue lõike kohaselt lisaks Vabariigi Valitsuse reglemendi (edaspidi VV reglemendi)12 § 6 lg 1 kohasele kooskõlastusele, tuleb andmekogude põhimäärused kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja Ruumiametiga, Statistikaametiga ning Riigi Infosüsteemi Ametiga. See on vajalik, et tagada andmekogude põhimääruste koostamisel ühtne ja siduv kooskõlastuskord ning kaasata varakult andmekaitse, andmekorralduse ja andmete kvaliteedi eest vastutavad asutused. See aitab ennetada hilisemaid õiguslikke ja sisulisi puudujääke, suurendab õigusselgust ning toetab andmekogude korrektset ja kooskõlalist kujundamist kogu avalikus sektoris. Samuti on tänased RIHA kooskõlastajad (Andmekaitse Inspektsioon, Maa- ja Ruumiamet, Statistikaamet ja RIA) avaldanud soovi ka tulevikus, isegi kui RIHA kooskõlastamist enam ei toimu, tutvuda andmekogude põhimäärustega ja enda pädevuse ning avalik õiguslike ülesannete piires anda tagasisidet. Säte sobiks normitehniliselt ja struktuurilt ka VV reglementi, kuid ühtsuse ning andmekogu ülevaatlikuse raames oleks mõistlik see lisada AvTS andmekogude peatükki. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lõike 1 punkt 6. Tegemist on Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ kehtetuks tunnistamisega seoses RIHA kooskõlastamisprotsessi ja süsteemi kaotamisega. Tänane RIHAs olev info migreeritakse andmete teabeväravasse. Eelnõu § 1 punktid 11-12 on seotud andmejälgija regulatsiooniga. Nimetatud punktiga 11 sätestatakse andmejälgija üldine regulatsioon (AvTS § 4311). Uus säte, AvTS § 4311 lg 1 sätestab andmejälgija definitsiooni ja eesmärgi. Selle kohaselt andmejälgija on riiklik infosüsteem, mille eesmärk on võimaldada füüsilisele isikule anda Eesti teabevärava vahendusel ülevaade tema isikuandmetega seotud päringutest avalike ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes. Inimene saab selge ja lihtsa ülevaade sellest, kuidas riik nende isikuandmeid kasutab – kes andmeid vaatas, millal ja mis eesmärgil. See aitab inimestel paremini oma õigusi kasutada ning suurendab usaldust riigi andmetöötluse vastu. Kui andmesubjekt kasutab andmejälgijat, teeb keskne AJ kasutajaliides tema valitud filtrite alusel isikustatud päringud AJ-ga liidestunud andmekogudesse, kus otsitakse ja koondatakse vastavad logikirjed (sealhulgas vahel ka kolmandate isikute andmed), ning tulemused kuvatakse ühtses vaates. Samas on need toimingud ise isikuandmete töötlemine, mis vajab selget õiguslikku alust ja rollijaotust. Kehtivas õiguses on see praegu ebamäärane, tekitades õiguslikku ebakindlust, pärssides AJ kasutuselevõttu ja soodustades killustunud praktikaid. AJ on eelkõige andmesubjekti õigusi ja läbipaistvust edendav tööriist, mitte ainus kanal ega täielik 12 Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“. VV reglemendi kohaselt enne ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kooskõlastatakse see teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Eelnõu, mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust, kooskõlastatakse üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga. 15 ülevaade kõigest. AJ toetab andmesubjekti ligipääsu oma teabele, milline avaldamine on ka IKÜM artiklite 13 ja 14 alusel nõutud. AvTS § 4311 lg 2 sätestab andmejälgija vastutava ja volitatud töötleja. IKÜM mõistes (vt IKÜM art 4 punkte 7 ja 8) on vastutav töötleja see, kes määrab isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid (st „miks“ ja „kuidas“ andmeid töödeldakse), ning volitatud töötleja töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Käesoleval juhul on Justiits- ja Digiministeerium vastutav töötleja, kuivõrd andmejälgija kui riikliku läbipaistvusmeetme eesmärk ja põhireeglid kujundatakse riigi tasandi õigus- ja poliitikaraamistiku kaudu. Riigi Infosüsteemi Amet on volitatud töötleja, sest ta täidab andmejälgija puhul eeskätt teenuse tehnilise arendamise ja haldamise ülesandeid ning töötleb andmeid vastutava töötleja raamistikus ja juhiste alusel. IKÜM art 28 loogika järgi volitatud töötleja kohustus on mh rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. See rollijaotus on kooskõlas ka seletuskirjas rõhutatud põhimõttega, et logikirjete kuvamise/ajutise mittekuvamise sisulised otsused (andmesubjekti õiguste piiramine eriseaduse alusel) teeb AJ-d kasutava andmekogu vastutav töötleja, mitte Riigi Infosüsteemi Amet kui teenuse arendaja ja haldaja. § 4311 lg 3 sätestab andmelogide säilitamise 3 aasta logikirje avaldamisest Eesti teabeväravas. Andmejälgijaga liidestunud andmekogu vastutav töötleja tagab, et andmesubjektil on võimalik andmejälgija vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud päringulogidega selle aja jooksul. IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed kas kustutada või anonüümida. Säilitustähtaja pikendamine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega. Arvestades riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid nõusoleku andmise kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Lisaks tagab selline kolmeaastane säilitustähtaeg riigil võimaluse tõendada vastava teabe edastamisega seonduvat ja annab andmesubjektile võimaluse kasutada andmesubjektil muid haldusmenetluslikke ja tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lõike 1 esimese lausega. Kui andmekogu aluseks olevas õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast lühem päringulogide säilitustähtaeg, lähtutakse lühemast säilitustähtajast. Sellisel juhul on andmekogu regulatsioon erinorm käesoleva üldnormi tähenduses. § 4311 lg 4 annab volitusnormi Vabariigi Valitsuse määrusele, milles sätestatakse nõuded andmejälgijale, sealhulgas andmejälgija kasutusele võtmise, kasutamise, haldamise ja majandusliku põhjendatuse hindamise täpsemad tingimused ja kord. 16 Eelnõu § 1 punkt 12 lisab andmejälgija regulatsiooni lõiked 21-25. § 4311 lg 21 sätestab andmejälgija liidestumise kohustuslikkuse ja sellest erandid. Andmesubjektil puudub täna praktiline ja terviklik ülevaade sellest, kes, millal ja mis eesmärgil tema isikuandmeid avalike ülesannete täitmisel eri andmekogude vaheliste päringute kaudu kasutab, sest andmetöötlus on hajus paljude riigi- ja KOV-asutuste ning vahel ka halduseväliste isikute vahel ja eeldaks jälgimiseks ulatuslikke valdkonna- ja süsteemiteadmisi. Samal ajal on X-tee andmekogudes päringulogid olemas (X-tee määruse13 alusel ning IKÜM-i turvalisuse ja vastutuse loogikast tulenevalt peab vastutav töötleja teadma, kes ja kuidas andmeid töötles), kuid andmejälgija ei koonda neid logisid täna vähese liidestumise tõttu keskseks ja arusaadavaks ülevaateks, mida inimene saaks lihtsasti kasutada. Seega andmejälgija kohustuslikkus on vajalik, sest kuigi X-tee andmekogudes on päringulogid olemas, ei anna vabatahtlik liidestumine inimestele täna terviklikku ja arusaadavat ülevaadet sellest, kes, millal ja mis eesmärgil nende andmeid kasutas. Kohustus loob ühtse läbipaistvusmehhanismi ja vähendab killustumist ning päringukoormust. Andmejälgijaga liidestumine on kohustuslik kõigi infosüsteemide andmevahetuskihiga ehk X- teega liidestatud andmekogude pidamisel. Kohustus ei laiene nendele andmekogudele, mis ei ole X-teega liitunud. X-teega ei ole liidestumiskohustust riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldava infosüsteemil.14 Kuna sellistel süsteemidel puudub liidestumiskohustus X-teega, ei ole võimalik neile kohustust laiendada ka andmejälgija rakendamiseks. Lisaks näeb IKÜM artikkel 12 lg 3 ette, et andmesubjektile tuleb tema kohta käiv teave esitada viivitamata, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. AJ-ga liidestumine vähendab oluliselt formaalsete päringute vajadust, sest inimene näeb AJ kasutajaliideses ilma taotlust esitamata, kes, millal ja mis eesmärgil on tema andmeid kasutanud. Huvi korral saab ta esitada täpsustava päringu otse konkreetsele päringu teinud asutusele ja viidata konkreetsele töötlemistoimingule, mitte teha “kõikehõlmavat” päringut andmekogu vastutavale töötlejale. Kuigi mõnes andmekogus võib olla eraldi kohalik logide kuvamise lahendus, süvendab see killustatust ja raskendab tervikpildi mõistmist. AJ võimaldab ühtseid põhimõtteid ning hoiab kokku päringute menetlemise aega. AJ-ga liidestumata jätmine tähendab praktikas tarbetut töökoormust ja pikemat menetlust, mis suurendab korduvpöördumiste, vigade ja vaidluste riski. Erandid liidestumise kohustuslikkusest on väljas järgmised andmekogud: 1) milles töödeldav andmekoosseis ei sisalda andmesubjekti Eesti isikukoodi; AJ päringuid teostatakse Eesti isikukoodi alusel, mis tähendab, et AJ kasutamiseks, kuid ka logikirjete konkreetse isikuga automatiseeritult seostamiseks andmekogu poolel on vajalik Eesti isikukoodi olemasolu. See omakorda tähendab, et AJ ei saa kasutada isikud, kes ei oma riigiportaali sisselogimiseks vajalikku e-identimise vahendit või omavad küll riigiportaali sisselogimiseks vajalikku e-identimise vahendit, kuid neil ei ole Eesti isikukoodi. 13 Vabariigi Valitsuse 23.09.2017 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“. 14 Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“, § 1 lg 2. 17 2) mis on asutatud ainult rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks; Rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogude puhul võib AJ kohaldamine olla piiratud, kuna rahvusvaheliste menetluste ja ametiabi kontekstis ei pruugi Eesti riigil olla võimalik tagada logikirjete avalikustamiseks vajaliku info (nt menetluse lõppemise) õigeaegset ja süsteemset kättesaadavust. Riigisisese õigusega ei ole võimalik kohustada välisriike selliste menetluste lõppemisest Eestit teavitada, mistõttu ei ole praktikas võimalik tagada AJ vajalike logikirjete saamist ja nende õigsust. 3) mille liidestamine andmejälgijaga on majanduslikult põhjendamatu. Kuna AJ kasutuselevõtt tekitab andmekogu pidajale arendus- ja halduskulusid, ei ole mõistlik kohustada liidestuma andmekogusid, mille puhul andmesubjektide huvi või päringute kogumaht on nii väike, et AJ ei tasu end süsteemi elutsükli jooksul ära. „Väike” päringute arv on ajas muutuv ning hinnanguline, mistõttu tuleb selle lävend ja metoodika sisustada rakendusakti tasemel. Metoodika taandub sisuliselt AJ rakendamise tasuvusajale. Liidestumise kohustus ei kehti andmekogudele, mille puhul viimase kalendriaasta andmete põhjal nähtub, et AJ rakendamine ei tasuks end AJ kui süsteemi hinnangulise elutsükli vältel majanduslikult ära. Kuna „väike“ on subjektiivselt tõlgendatav hinnang, siis Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse majandusliku põhjendatuse hindamise metoodika (vt volitusnormi § 4311 lg 9). Allpool on pakutud konkreetsem lähenemine, kuidas seda küsimust on võimalik hinnata. Tavapäraselt on IT-süsteemi elutsükkel kuni 10 aastat, mistõttu võiks see aeg olla põhjendatud võtta aluseks ka tasuvusloogikal. AJ kaudu päringu kulu on hinnanguliselt ~0,3 € võrreldes „käsitsi“ pöördumise lahendamise 4–12 €-ga. Sellest järeldub, et näiteks 14 000 € elutsükli kulu tasub end ära, kui andmekogusse tehakse keskmiselt vähemalt ~182 isikuandmeid puudutavat päringut aastas. Numbrid on hinnangulised ja kulud erinevad andmekoguti, seega tuleb kasutada konkreetse andmekogu erandile tuginedes ja selle põhistamisel RIA-le tegelikke konkreetse andmekogu sisendandmeid. Tõsi on asjaolu, et AJ kasutamisele võib siiski järgneda andmesubjekti nö „traditsiooniline“ teabepäring mõne konkreetse logikirje suhtes. Seda ei saa aga tasuvusarvutuses arvesse võtta, kuivõrd täpselt samasugune jätkupäring võib järgneda ka mitte AJ vahendusel esitatud esmasele päringule. AJ kasutamiskohustus ei saa siiski tähendada seda, et andmesubjektile kuvataks valimatult mistahes avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate andmekogude vahelisi päringulogisid. Sellega on kooskõlas ka IKÜM artiklis 23 ja IKS § 24 lõikes 2 (süütegude ja karistusvaldkonna spetsiifiliselt) sätestatu, mis kokkuvõtvalt sedastab põhimõtte, et andmesubjekti teabeõigus ei ole absoluutne. See tähendab, et kui mõnes eriseaduses sisaldub alus andmesubjekti teabeõiguse piiramiseks, ei kuvata samal alusel andmesubjektile ka AJ-s vastavat andmetöötlust puudutavaid logikirjeid juhul, kui see kahjustaks mõne spetsiifilise avaliku ülesande täitmist. Sellised juhud on riigi julgeolek, riigikaitse, avalik julgeolek, süütegude tõkestamine, uurimine ja avastamine, kohtusüsteemi sõltumatus ja kohtumenetlused, reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine, teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset või tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine (vt 18 lähemalt IKÜM art 23 lg 1 punktid a-j). AJ-s võib päringulogisid ajutiselt mitte kuvada samadel alustel, mille alusel lubab eriseadus andmesubjektile vastavat teavet ajutiselt mitte anda. Näiteks kui esineb õiguslik alus kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 152 lõike 5 punktis 1 või julgeolekuasutuste seadus (JAS) § 211 lg-s 3 sätestatud piirangute rakendamiseks. Oluline on rõhutada, et logikirjete kuvamise või ajutise mittekuvamise üle ei otsusta RIA kui AJ teenuse arendaja ja haldaja, vaid selle otsuse teeb AJ-d kasutava andmekogu vastutav töötleja (st see, kes andmesubjekti õigusi piirab). Seetõttu ei ole põhjendatud teha AJ-ga liidestumise kohustusest üldist erandit „varjatud“ logikirjeid sisaldavatele andmekogudele: selliseid logisid võib olla peaaegu igas andmekogus ning pärast piirangu põhjuse äralangemist tuleb logikirjed ikkagi AJ avalikustada. Andmesubjektil on õigus selle teabega tutvuda ka AJ-st sõltumata (nt tavapärase päringu kaudu), mistõttu ei ole põhjendatud jätta selliseid logikirjeid AJ-st täielikult ja tähtajatult välja. § 4311 lg 22 kohaselt kui andmekogule kehtib liidestumiskohustuse erand, peab andmekogu vastutav töötleja viivitamatult teavitama RIA-t, milline erand kohaldub ja mis on selle põhjendus. Teavitus puudutab § 4311 lõikes 2 väljatoodud erandeid ja tuleb teha viivitamatult. Seda teavitamiskohustust on vaja eelkõige selleks, et RIA teaks, millised andmekogud liidestumise kohustusest erandina välja jäävad ja miks, ning saaks oma ülesandeid AJ suhtes kohaselt täita. Seda eelkõige osas, mis puudutab AJ toimimist ja liidestumise korrektset haldust. Lisaks loob selline teavitus jälje ja selguse, et erandi kasutamine ei jääks “vaikimisi” (st ilma põhjenduseta) ning et vajadusel oleks hiljem võimalik hinnata, kas erand oli põhjendatud ja kas/ millal saab logikirjete kuvamisega edasi minna. § 4311 lg 23 kohaselt kohustatud pooleks on andmekogu vastutav töötleja, kes andmeid päris. Sellise andmekogu vastutav töötleja teab oma andmekoguga seotud juurdepääsupiiranguid, mistõttu oskab ka hinnata seda, kuna AJ-sse saab teabe lisada. AJ-sse peavad jõudma sellised päringulogid, mis võimaldavad andmesubjektil saada arusaadava ülevaate kes, millal ja mis eesmärgil tema andmeid töötles. Kuna päringu teinud asutus (st andmeid pärinud andmekogu vastutav töötleja) on see, kes päringu algatas, on tal ka tegelik teadmine päringu eesmärgist ja seosest konkreetse avaliku ülesande täitmisega. Just seetõttu on loogiline ja õigusselge, et logikirje edastamise kohustus lasub päringu tegijal. § 4311 lg 24 muudatus on vaja selleks, et andmejälgijas oleks vajaduse korral võimalik kuvada „täiendav vaade“ sama päringu kohta – mitte ainult see, et päring tehti, vaid ka see, kuidas andmete saaja selle päringu käigus andmesubjekti isikuandmeid töötles, juhul kui just seda kirjeldav logikirje tekib või on mõistlik lisada andmeid väljastanud poolel. Säte ütlebki, et andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja võib edastada sama päringuga seotud logikirje, kui see logi kirjeldab andmete saaja poolset töötlemist, ning see ei ole kohustuslik. Praktikas võivad päringuga seotud toimingud ja logid olla erineva ülesehituse ja sisuga ning päringu „teisel poolel“ (andmeid väljastanud andmekogus) ei pruugi alati olla lisalogi, mis sisuliselt kirjeldab andmete saaja töötlemist – seetõttu jäetakse norm teadlikult paindlikuks, et võimaldada lisainfo edastamist siis, kui see on olemas ja annab andmesubjektile sisulist lisaväärtust, ilma et tekiks automaatne lisakoormus. 19 § 4311 lg 25 loob erandi juhuks kui andmed väljastatakse eraõiguslikule juriidilisele isikule. Sellisel juhul edastab päringulogikirje andmejälgijasse andmeid väljastanud riikliku andmekogu vastutav töötleja. Erand tagab, et logimine ja AJ-s kuvamine ei jää sõltuma eraõigusliku saaja valmisolekust või lahendustest, vaid toimib avaliku sektori poolel ühtse kohustuse alusel. Samuti on selline lahendus halduskoormuse vaatest vähemkoormavam ettevõtjatele. Eelnõu § 1 punktis 13 on ka riikliku postkasti regulatsioon (AvTS § 4312). § 4312 lg 1 sätestab riikliku postkasti kui andmekogu eesmärgid. Keskne dokumentide kättetoimetamise ja teabe edastamise lahendus võimaldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel dokumentide välja saatmisel ja muu olulise teabe edastamisel kasutada ja kombineerida erinevaid funktsionaalsuseid vastavalt asutuse vajadustele:  informatiivse sisuga teadete/dokumentide edastamine;  õigusaktiga reguleeritud dokumentide kättetoimetamine ja kättetoimetamise fakti, sh aja, talletamine asjaomastes keskse süsteemi haldusliidestes;  piirata õigusaktiga reguleeritud dokumendi mittevastuvõtmisel ligipääsu erinevatele e- teenustele;  dokumendi ristkättetoimetamine. Käesolevas lahenduses eristatakse kahte tegevust: kättetoimetamine on õiguslikult tähenduslik menetlustoiming, mille korral kättesaamine peab olema tõendatav ja millele võivad järgneda tähtajad ning muud õiguslikud tagajärjed; teabe edastamine on seevastu informatiivne teavitamine (nt kutsed, meeldetuletused), mida ei käsitata õiguslikus mõttes kättetoimetamisena. Lihtsustatult saab öelda, et teabe edastamine on see, kui riik annab teada ehk annab infot või teavitab. Näiteks kutse sõeluuringule, valijakaart. Kättetoimetamine on õiguslik toiming, kus riik toimetab menetlusdokumendi kätte. Sellisel tegevusel on selge õiguslik tagajärg ja tõendatav peab olema selle dokumendi kättesaamine adressaadi poolt. Näiteks Harju Maakohus teeb kohtuotsuse, mis toimetatakse menetlusosalistele kätte. Lisaks nähakse ette ristkättetoimetamine kui tehniline lahendus, kus liidestunud e-teenusesse sisenemisel suunatakse kasutaja esmalt keskkonda, kus ta peab enne edasiliikumist talle saadetud kättetoimetatavad dokumendid vastu võtma. Ristkättetoimetamine ei ole “uus menetlusliik”, vaid kasutajakogemuse ja protsessi korralduslik-tehniline võte, mis aitab vältida olukorda, kus inimene kasutab e-teenuseid, kuid jätab talle saadetud menetlusdokumendid tähelepanuta. § 4312 lg 2 sätestab eesmärkide täitmiseks kaks erinevat andmestikku – teadete ja kätte toimetatavate dokumentide oma. Tegemist on kahe eraldi andmestikuga, millel on erinevad eesmärgid. See aitab luua selguse ka teadete edastamine ja dokumentide kätte toimetamise vahele, kuivõrd tegemist ei ole samade toimingutega. Kättetoimetamist vajavad dokumendid (nt kohtulahendid, haldusaktid) on Eesti õiguses juba reguleeritud mitmetes eriseadustes (nt haldusmenetlust, kohtumenetlust, maksuhaldust või täitemenetlust reguleerivad õigusaktides). Teadete esitamine ei vaja kättetoimetamist. Säte loob üheselt mõistetavad seosed andmestike ja andmekogu eesmärkide vahel. 20 § 4312 lg 3 sätestab andmed, mida postkastis töödeldakse andmestike kaupa. Teadete andmestikus on füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku puhul tema registrikoodi ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, sh isiku telefoninumber, isikule saadetud teavitused postkasti tulnud kirjade kohta ning muid teavituse metaandmeid, mida süsteem vajab oma toimimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Isiku telefoninumbri kaudu edastatakse isikule kiireloomulisi teateid SMS-i teel. Kätte toimetatavate dokumentide andmestikus on füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku puhul tema registrikoodi ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, kätte toimetavate dokumentide puhul kättetoimetamise fakt ja vastuvõtmise aeg ning muid kättetoimetamise metaandmeid, mida infosüsteem vajab oma eesmärkide täitmiseks. § 4312 lg 3 kohaselt on riikliku postkasti andmekogu vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Amet. IKÜM art 4 p 7 tähenduses on vastutav töötleja isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Riikliku postkasti puhul vastab sellele rollile Riigi Infosüsteemi Amet, kuna just tema kujundab süsteemi toimimise põhimõtted, määrab andmetöötluse eesmärgid ning otsustab keskse lahenduse tehnilise ja funktsionaalse ülesehituse üle. RIA on käsitletud riikliku postkasti omanikuna ja arenduse koordineerijana ning ta kannab keskset rolli süsteemi ressursside ja eesmärkide määramisel, sealhulgas partnerite liidestamisel, juhendamisel ja toetamisel. Selline positsioon tähendab, et RIA otsustab, millisel viisil ja milliste vahenditega isikuandmeid riiklikus postkastis töödeldakse, mis on IKÜMi kohaselt vastutava töötleja tunnus. Seeläbi tagatakse, et andmetöötlus toimub ühtsete ja ette määratud eesmärkide alusel ning et isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja turvalisuse eest vastutab üks selgelt määratletud vastutav töötleja, nagu nõuab IKÜM art 5 ja art 24. RIA vastutava töötleja roll ei välista üksikute liidestunud asutuste vastutust nende endi poolt algatatud andmete edastamise või dokumentide kättetoimetamise õiguspärasuse eest, kuid keskse süsteemi tasandil tagab RIA IKÜMi mõttes andmetöötluse üldise vastavuse IKÜM sätestatud nõuetele. § 4312 lg 4 sätestab andmete säilitustähtajad. IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed kas kustutada või anonüümida. Säilitustähtaja pikendamine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega. Teabe puhul, mis ei vaja kättetoimetamist, on säilituseajaks kolm aastat. Arvestades riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid teate saamise kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lõike 1 esimese lausega. 21 Kättetoimetamist vajavaid dokumente ja nende andmeid säilitatakse vastavalt eriseadustes sätestatule. Kättetoimetamist vajavate dokumentide säilitamise tähtajad ja tingimused on Eesti õiguses juba reguleeritud mitmetes eriseadustes (nt haldusmenetlust, kohtumenetlust, maksuhaldust või täitemenetlust reguleerivad õigusaktid), mis lähtuvad konkreetse menetlusliigi eripäradest ja menetlusosaliste õiguste tagamise vajadusest. Sellised eriseadustes sätestatud säilitustähtajad on otseselt seotud kaebeõiguse, menetlustähtaegade, õiguskaitsevõimaluste ning tõendite säilitamisega ning nende muutmine või dubleerimine üldseaduse tasandil ei ole põhjendatud ega normitehniliselt otstarbekas. Avaliku teabe seaduse eesmärk ei ole menetluslike dokumentide säilitamise detailne reguleerimine, vaid üldise infosüsteemide ja andmekogude raamistikuga seotud küsimuste sätestamine. Seetõttu on põhjendatud jätta kättetoimetamist vajavate dokumentide säilitamise kord ja tähtajad eriseaduste reguleerida ning neid sätteid avaliku teabe seaduses mitte korrata. Selline lahendus välistab regulatsiooni kattumise ja vastuolud erinevate õigusaktide vahel ning tagab õigusselguse olukordades, kus sama dokument võib olla seotud eri liiki menetlustega. Lisaks toetab eriseadustele viitamine õiguspärase eesmärgi ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist isikuandmete töötlemisel, kuna säilitamine toimub üksnes niikaua, kui see on konkreetse menetluse eesmärgi täitmiseks vajalik. § 4312 lg 5 annab volitusnormi riikliku postkasti andmekogu põhimääruseks, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Säte avab määruse sisu. Eelnõuga § 1 punktiga 14 sätestatakse riikliku postkasti teadete edastamise kohustuslikkus ettenähtud süsteemi kaudu. Kohustus ei laiene kätte toimetatavatele dokumentidele. Kohustuslikkus ettenähtud süsteemi kaudu on vajalik, et tagada avaliku sektori suhtluse ühtsus, õiguskindlus ja töökindlus. Kohustuslik keskse süsteemi kasutamine loob selge ja läbipaistva raamistiku, kus on üheselt määratletud:  millist teavet edastatakse (teade vs kättetoimetatav dokument),  kuidas ja millal see loetakse edastatuks,  kust isik saab talle saadetud teated kätte ja  kuidas on edastamine hiljem tõendatav. Ilma kohustuslikkuseta ei kujune riiklik postkast tegelikuks keskseks lahenduseks, vaid jääb üheks valikuliseks kanaliks teiste seas, mis säilitab senise killustatuse ning ei võimalda saavutada eelnõu eesmärki – avaliku sektori teabeedastuse süsteemset korrastamist ja lihtsustamist. Kohustuslikkus on vajalik ka halduskoormuse vähendamiseks ja kulutõhususe saavutamiseks. Ühtse süsteemi kasutamine välistab olukorra, kus asutused peavad paralleelselt ülal pidama ja arendama mitut teavituskanalit, ning võimaldab koondada teavitamisega seotud tehnilised, turbe- ja kasutajatoe lahendused ühte keskse vastutusega süsteemi. Kohustuslikkus toetab isikute õigusi ja õiguskindlust, kuna loob ühetaolise ja etteaimatava viisi olulise teabe saamiseks riigilt. Isik ei pea teadma, milline asutus millist kanalit kasutab, vaid saab eeldada, et riigi poolt saadetud teated jõuavad temani riikliku postkasti kaudu. 22 Eelnõuga § 1 punktiga 15 täiendatakse AvTS 5.peatükki (andmekogude peatükki) dokumendihalduse riikliku infosüsteemi „DORIS“ õigusliku alusega (AvTS § 431). AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu mistahes avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum. Sama seaduse § 433 lõike 1 kohaselt asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. Käesoleval juhul tuleneb DORISe õigusliku aluse loomise vajadus järgmisest:  tegemist on korrastatud andmete kogumiga AvTSi mõttes;  dokumendihaldussüsteemis töödeldakse isikuandmeid. Igasugune isikuandmete töötlemine on põhiõiguste riive, mistõttu peab sellise töötluse piir olema sätestatud seaduses;  tegemist on keskselt kasutatava riikliku dokumendihaldussüsteemiga, mille kaudu täidab riik oma ülesandeid ja mida hakkavad esialgse plaani kohaselt kasutama ca 160 riigiasutust. § 4310 lõige 1 sätestab dokumendihaldussüsteemi eesmärgi, milleks on tagada dokumentide ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku sektori asutustes, toetada asutustevahelist koostööd ja teabevahetust ning dokumentide avalikustamist ja läbipaistvust. Uue süsteemi kasutuselevõtuga saavutatakse lihtsam ja mugavam dokumendihaldussüsteemi kasutamine. Uues süsteemis luuakse tehnilised võimalused teabe osaliseks avalikustamiseks ning paindlikumaks ja selgemaks juurdepääsupiirangute haldamiseks. See võimaldab teavet paremini jälgida, avalikustada võrreldaval ja struktureeritud kujul ning täita seadusest tulenevaid kohustusi tõhusamalt. Keskne dokumendihaldussüsteem toetab avaliku teabe paremat kättesaadavust, otsustusprotsesside suuremat läbipaistvust ning kodanike õigust saada teavet avaliku võimu tegevuse kohta. Uues süsteemis saavutatakse dokumentidega efektiivsemad tööprotsessid, muuhulgas tekib võimalus rakendada asutuseüleseid töövooge, mis kiirendab dokumentide menetlusprotsessi, vähendab dubleerimist ning tõhustab riigiasutuste omavahelist koostööd. Lisaks toetab keskne dokumendihaldussüsteem vastutuse selgust ja sujuvat üleminekut olukordades, kus avaliku sektori struktuuris toimuvad muudatused – näiteks asutuste ümberkorraldamisel, teenuste tsentraliseerimisel või ülesannete üleviimisel ühelt asutuselt teisele. Ühtne süsteem tagab teabehalduse järjepidevuse ning aitab selgelt määratleda, kes on konkreetse teabe või dokumentatsiooni eest vastutav igas ümberkorralduse etapis. Süsteemis on võimalik rakendada pilvetehnoloogiat ning tehisintellekti, sealhulgas automatiseerida protsesse, mis vähendab töökoormust. Uus süsteem on töökindel, turvaline ja jätkusuutlik, võimaldades vähendada digitaalset jalajälge. Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt on samm edasi riigireformi suunas, vähendades bürokraatiat, suurendades läbipaistvust ning tagades kiirema suhtluse kodaniku ja riigi vahel. Lisaks toob see kaasa ka olulise majandusliku kokkuhoiu seni kasutusel oleva mitme dokumendihaldussüsteemi arendus- ja hoolduskuludelt. Uus dokumendihaldussüsteem vastab tänapäevastele arhitektuurinõuetele – see on pilvepõhine, vabavaraline ja litsentsivaba, võimaldades paindlikku taaskasutust ja edasiarendusi ka teistes avaliku sektori asutustes. 23 § 4313 lõikes 2 sätestatakse andmekategooriate kaupa loetelu, milliseid isikuandmeid dokumendihaldussüsteemis töödeldakse. Esmalt töödeldakse isiku üldandmeid, milleks on isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed (sh aadress) ning emakeel. Lähtuvalt asjaolust, et dokumendihaldussüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kõik süsteemi kasutavad asutused, sh ministeeriumid koos oma haldusala asutustega, kes täidavad õigusaktidest tulenevalt erinevaid ülesandeid ning seetõttu töötlevad dokumendihaldussüsteemis erinevaid isikuandmeid, on sätestatud töödeldavad isikuandmed järgmiste andmekategooriate kaupa: isiku suhted perekonnaga ja tuttavatega seotud andmed, isiku hariduse ja tööga seotud andmed, isiku terviseandmed, isiku poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmed, isiku varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, mis võivad hõlmata ka isiku sissetulekutega seotud andmeid, isiku karistatuse andmed, isikuga seotud menetluste ja dokumentide andmed ning maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed. Eelnõus ei ole nimetatud dokumendihaldussüsteemi kogutavate andmete täpset koosseisu. Täpsem isikuandmete koosseis esitatakse dokumendihalduse süsteemi põhimääruses. Selline lähenemine on kooskõlas ka AvTS §-i 435 lõikega 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses tuleb reguleerida. § 4313 lõige 3 kohaselt dokumendihaldussüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Riigi Tugiteenuste Keskus ning süsteemi kasutavad asutused. Dokumendihaldussüsteem on üks ühtne standardiseeritud platvorm, milles iga asutuse andmed on eraldatud. See tähendab, et iga süsteemi kasutav asutus on enda loodud ning sisestatud teabe suhtes vastutav asutus. Seetõttu loetakse kõik dokumendihaldussüsteemi kasutavad asutused andmekogu kaasvastutavateks töötlejateks. Siit tuleneb ka igale vastutavale asutusele kohustus vastata tema koostatud teavet puudutavatele päringutele ning tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus. Asutused, kes vastutavad dokumendihaldussüsteemi arendamise ees, sätestatakse põhimääruse tasandil. Dokumendihaldussüsteemi arendamise ülesanne on Riigi Tugiteenuste Keskusel, kes teostab seda koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega. § 4313 lõige 4 reguleerib andmete säilitamist dokumendihaldussüsteemis, sätestades, et andmeid säilitatakse kuni 75 aastat. Näiteks avaliku teenistuse seadus sätestab teenistusstaaži arvestamiseks vajalike andmete säilitamise tähtajaks 75 aastat, raamatupidamisseadus sätestab raamatupidamise algdokumentide säilitamise tähtajaks 7 aastat, töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab tervisekontrolli otsuste säilitamise tähtajaks 10 aastat töösuhte lõpetamisest ning tööõnnetuste ja kutsehaigustega seonduvate dokumentide säilitamise tähtajaks 55 aastat. Täpsemad andmete säilitamise tähtajad sätestatakse dokumendihaldussüsteemi põhimääruses. § 4313 lõige 5 näeb ette dokumendihaldussüsteemi põhimääruse kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega. Arvestades, et dokumendihaldussüsteemi loomine puudutab kõiki ministeeriume, nende valitsemisalasid ja Riigikantseleid, on põhjendatud kehtestada põhimäärus Vabariigi Valitsuse määrusega. Põhimääruses sätestatakse täpsemalt andmeandjad ning andmed, mida neilt saadakse, dokumendihaldussüsteemis täpsemalt töödeldavate andmete koosseis, kaasvastutavate töötlejate, sh Riigi Tugiteenuste Keskuse ja dokumendihaldussüsteemi kasutavate asutuste ülesanded, ning samuti volitatud töötlejate ülesanded. Põhimääruse tasandile delegeeritakse andmete väljastamise ja juurdepääsu ning andmete säilitamise kord, aga ka muud korralduslikud küsimused nagu näiteks logide säilitamine. 24 Eelnõu § 1 punktid 16 -19 sätestavad andmete teabevärav järelevalve ja põhiandmete märgistamise. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse AvTS § 45 lõiget 1 punktiga 4 AKI järelevalvepädevuse osas. Tulevikus teeb AKI haldusjärelevalvet ka andmekogude vastutavate töötlejate üle avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Muudatus on vajalik selleks, et AKI-l oleks sõnaselgelt õigus teostada haldusjärelevalvet selle üle, kas teabevaldaja on oma avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamist puudutavad kohustused täitnud ehk need Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks teinud. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 466 lõiget 3, mille kohaselt andmete põhiandmeteks oleku määrab andmekogu vastutav töötleja kindlaks andmekogu aluseks oleva õigusakti alusel Eesti teabeväravas. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse AvTS § 51 lõiget 1 punktiga 51, mis puudutab AKI ettekirjutusi. Selle kohaselt on tulevikus AKI-l võimalik teha ettekirjutus kui andmekogu vastutav töötleja on jätnud avaandmed või andmekirjeldused nõuetekohaselt kättesaadavaks tegemata. Muudatus on vajalik selleks, et AKI-l oleks selgesõnaline õigus ettekirjutuse abil juhtida teabevaldaja tähelepanu asjaolule, et viimane on jätnud avaandmed või andmekirjeldused avalikustamata või nõutud vormingus kättesaadavaks tegemata. Tuleb tähele panna, et riigiasutustest teabevaldajate suhtes AvTS § 51 lg-s 3 toodud ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha rakendamise võimalus siiski ei kohaldu. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse AvTS § 531 lõike 1 sõnastust, et selgelt hõlmata Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalvepädevuses lisaks infosüsteemide andmevahetuskihiga (X‑tee) liidestumise kohustusele ka andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle järelevalve tegemine. Muudatus on vajalik, et andmejälgija kohustuslikkuse regulatsioon oleks rakendatav ja täidetav: kohustus annab soovitud läbipaistvusmõju üksnes juhul, kui selle täitmist saab ühtselt kontrollida ning vajadusel puudused kõrvaldada. Eelnõu kohaselt teostab RIA haldus- ja riiklikku järelevalvet nii X‑tee kui andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle ning eelnõus viidatud rakendusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, sh AvTS § 4311 lg 9 alusel kehtestatavas määruses sätestatud nõuete üle. Viited rakendusaktides sätestatud nõuetele on esitatud pigem õigusselguse huvides. Tegelikkuses hõlmab ka tänane RIA järelevalvepädevus § 531 lg-s 1 esitatud sõnastuses kõiki nõudeid, mis x-tee määruses sisalduvad (neid nõudeid täitmata ei olegi võimalik x-teega liidestuda). Lisaks järelevalve on vajalik ka selleks, et tagada erandite läbipaistvus ja kontrollitavus. Andmekogu liidestamata jätmisel tuleb vastutaval töötlejal teavitada RIA-t erandi kohaldumisest ja esitada põhjendused (vt AvTS § 4311 lg 3 selgitusi). Eelnõu §-ga 2 muudetakse KrMS-i, et sätestada elektroonilise kättetoimetamise ajad seoses uuele riiklikule postkastile üleminekuga. Eelnõu §-ga 3 täiendatakse MKS §-i 26 uue lõikega 24, mille kohaselt on Riigi Infosüsteemi Ametil (edaspidi: RIA) juurdepääs maksusaladust sisaldavale teabele ulatuses, mis on piirdub vajadusega hallata ja arendada keskset volituste haldamise infosüsteemi (edaspidi: Pääsuke) ning pakkuda klienditoe teenust. 25 MKS § 26 lõige 1 kohustab käsitlema kõiki andmeid maksusaladusena, mida MTA ametnikud ja töötajad saavad teada seoses seadusest tulenevate ülesannete täitmisega, sh äri- ja pangasaladust. Maksusaladusega on hõlmatud ka teave maksukohustuslase andmeid sisaldavate dokumentide olemasolu kohta. MKS § 26 lõige 2 lubab maksusaladust avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või MKS §-des 27–30 nimetatud juhtudel. MKS muudatuse eesmärk on anda MTA-le õigus jagada kolmanda isikuga maksukohustuslast puudutavat teavet selleks, et maksukohustuslasel oleks võimalik hallata Eesti Teabevärava kaudu Maksu- ja Tolliametiga (edaspidi: MTA) suhtlemiseks vajalikke esindusõiguseid. Pääsukese rakenduse kasutamise tingimusi MKS muudatus ei puuduta. Pääsukese rakenduse õiguslikud alused, selle kasutamise praktilised ja andmekaitse üksikasjad on reguleeritud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõus15. Selleks, et Pääsukese rakenduse kaudu oleks võimalik hallata MTA e-teenuste keskkonna (edaspidi: e-MTA) juurdepääsuvolitusi, peab MTA (infosüsteem) kuvama Pääsukese (infosüsteemi) kaudu lõppkasutajale volituste haldamiseks vajalikku teavet. See teave aga tuleneb maksukohustuslaste registrist ja on seega käsitletav maksusaladusena, mida MTA võib avaldada kolmandale osapoolele (infosüsteemile) üksnes maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või MKS-st tuleneval õiguslikul alusel. RIA on Pääsukese rakenduse vastutav töötleja ning infosüsteemid on RIA kontrolli all. Sellest järeldub, et Pääsukese ühendamisel e-MTA-ga tekib RIA-l kui kolmandal osapoolel faktiline juurdepääs maksusaladusele. Maksusaladuse kaitse reeglite kohaselt eeldab nende andmete töötlemine õiguslikku alust, mis luuakse eelnõus sätestatud MKS § 26 lõike 24 näol. Ilma vahetult MKS-st tuleneva õigusliku aluseta eeldaks Pääsukese rakenduses MTA-lt saadud andmete kasutamine igakordset kirjaliku nõusoleku võtmist maksukohustuslaselt (lõppkasutajalt), kelle kohta Eesti teabeväravas eesti.ee kuvatavad andmed käivad. Haldus- ega töökoormuse, samuti Pääsukese kasutajasõbralikkuse perspektiivist ei ole selline lahendus mõistlik. Tähtsust ei oma asjaolu, kas RIA reaalselt kasutab tehnilist võimekust MTAst saadavate andmete vaatamiseks või mitte – maksusaladuse kaitse hõlmab mitte üksnes maksusaladuse aktiivset avaldamist, vaid ka juurdepääsuõiguse võimaldamist. Vastavalt andmekaitsealastele reeglitele, sätestab norm andmete kasutamise eesmärgi, milleks on Pääsukese rakenduse haldamine, arendamine ja klienditoe pakkumine – see hõlmab kõik vajalikud toimingud, mida RIA-l on vaja, et kasutada saadud andmeid volituste haldamise teenuse pakkumiseks lõppkasutajale. Pääsukese ühendamine e-MTA-ga eeldab RIA juurdepääsu järgmistele andmetele: 1) lõppkasutaja ja tema esindaja andmed; 2) volitustega antud esindusõiguse andmed; 3) andmekogu vastutava töötleja andmed; 4) andmekogu volitatud töötleja olemasolul tema andmed; 15 Leitav eelnõude infosüsteemist aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e84a428-f2c6-4374- 984a-948b1e6d6e29 26 5) infosüsteemide andmevahetuskihi alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu metaandmed; 6) andmetöötlustoimingute logid. Sättes nimetatud isiku üldandmed ning esindusõiguse andmed tähendavad isikute ja nende esindatavate nime, isikukoodi/registrikoodi, volituste ulatust ja nimetust, volituse kehtivuse lõppemise kuupäeva. Andmete töötlemise üksikasjad lepitakse kokku MTA ja RIA vahelises andmevahetuskokkuleppes kus muuhulgas reguleeritakse ka andmekaitse ja andmeturbe nõuded. Eelnõu § 4 tunnistatakse kehtetuks ruumiandmete seaduse (RAS) §-i 75 lõiked 2-9. Need sätted viitavad otseselt ja kaudselt RIHA kooskõlastusele. Eelnõuga tühistatakse RIHA kooskõlastamise protsess, seega tuleb ka RAS vastavad sätted tühistada. Vastasel juhul jäävad kehtima sisutühjad laused, millel pole enam protsessi taga. Eelnõu §-iga 5 täiendatakse TsMSi sätteid, et sätestada elektroonilise kättetoimetamise ajad seoses uuele riiklikule postkastile üleminekuga. Eelnõu §-iga 6 täiendatakse VTMSi sätteid, et sätestada elektroonilise kättetoimetamise ajad seoses uuele riiklikule postkastile üleminekuga. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse seaduse jõustumise ajad. Seadus jõustub üldises korras kolme erandiga: andmejälgija kohustuslikkus, riikliku postkasti kohustuslikkus ja dokumendihaldussüsteemi DORISe õiguslikud alused. 4.Eelnõu terminoloogia Eelnõus ja rakendusaktis kasutatakse järgmisi termineid, mis saavad seaduse tasandil endale legaaldefinitsioonid:  andmeelement – kõige väiksem eristatud andmete struktuuri ühik andmekogus või muus andmestikus, jagamatuna käsitletav andmete üksus;  andmekirjeldus – andmeelemendi ning kõigi ta nime ja ta sõnu sisaldavate andmestruktuuride formaliseeritud (s.o kindlale struktuurile vastav) kirjeldus. Uued terminid on vajalikud, et selgitada andmete teabeväravasse kantavaid üksuseid ning nende tähendust. Samuti on ühtne definitsioon terminitele vajalik, et kõik osapooled mõistaksid uute sätet sisu ja kohaldumise vajadusi ühtemoodi ning ei tekiks killustatust erinevate tõlgenduste vaatest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, mille järgi antakse inimesele kontroll oma andmete üle ning võimaldatakse senisest efektiivsemalt kasutada IKÜM-ist tulenevaid õigusi. 6. Seaduse mõjud (mõjusid täiendatakse jooksvalt enne VV-sse esitamist) 27 6.1. Andmejälgija 6.1.1. Mõju andmesubjektidele Sihtrühm I - andmesubjektid, kes on potentsiaalselt kõik Eesti elanikud, kellel on isikukood ja e-identimise vahend Pakutud lahendus mõjutab positiivselt nii andmesubjektide IKÜM-s kui ka IKS-s kirjeldatud teabeõigust. Andmetöötluse läbipaistvusel on oluline mõju ka elanikkonna usaldusele riigivõimu ja -asutuste vastu. Lisaks plaanitavad muudatused parandavad oluliselt andmesubjekti võimalusi saada ülevaade oma andmete kasutamisest riiklikes andmekogudes, tugevdavad tema õigusi ja suurendavad läbipaistvust. Edaspidi saab andmesubjekt AJ kaudu tervikliku ülevaate sellest, kes, millal ja mis eesmärgil tema andmeid riiklikes andmekogudes kasutas. Selline läbipaistvuse suurenemine aitab tugevdada usaldust riigi vastu ning vähendab vajadust esitada eraldi päringuid oma andmete kasutamise kohta. Kui AJ on kohustuslik, saab andmesubjekt info oma andmete kasutamise kohta kiiresti ja mugavalt AJ kasutajaliidese kaudu, ilma et peaks esitama formaalseid päringuid erinevatele asutustele. Võimalik negatiivne mõju: AJ kasutuselevõtu alguses võib esineda ajutist päringute mahu kasvu, nagu teiste liidestujate kogemus täna näitab. Samuti võivad logikirjete tõlgendamisest tulenevad küsimused suurendada selgitustaotluste arvu. Sihtrühm II - andmekogude vastutavad töötlejad Pakutav lahendus suurendab andmetöötluse läbipaistvust, omab potentsiaali vähendada, andmesubjekti päringute, teabenõuete ja selgitustaotluste mahtu ning toetab sisekontrolli ja auditeeritavust. AJ-ga liidestumisega ja süsteemi haldamisega kaasnevad asutusele ka arendus- ja halduskulud, mis tuleb katta liidestuva andmekogu pidajal ning mille suurusjärk sõltub konkreetsest andmekogust ning selle infotehnoloogilisest ülesehitusest. Varasemate uuringute põhjal on teada, et näiteks metsaressursi arvestuse riikliku registri puhul kulus liidestamiseks vajalikule arendusele ca 100 töötundi kogumaksumusega 6000 eurot (sh KM). Töötuskindlustuse andmekogu puhul kulus orienteeruvalt 3300-4000 eurot, millele lisandus käibemaks. Seejuures moodustas tööde mahust orienteeruvalt 25% analüüs, 60% arendus ja seadistamine ning 15% testimine. Politsei- ja Piirivalveameti politsei taktikalise juhtimise andmekogu puhul kulus arendusele hinnanguliselt umbes 250 töötundi – sh andmekogu volitatud töötleja (SMIT) ressurssi umbes 100 töötunni ulatuses ning sisseostetud ressurssi 145,25 töötunni ulatuses. Võimalik negatiivne mõju: Ebasoovitava riskina võib esineda olukord, kus logikirjeid tõlgendatakse valesti, mis võib omakorda suurendada ajutiselt selgitustaotluste hulka. Seda riski aitavad maandada AJ logikirjete selgitused, mis on esitatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Sihtrühm III – avaliku sektori andmesaajad Avaliku sektori andmesaajad (asutused, kelle poolt sooritatud päringud kuvatakse andmesubjektile AJ kasutajaliideses) peavad arvestama minimaalsel hulgal täiendavate andmesubjektide päringutega konkreetsete andmetöötlustoimingute kohta. Seesuguste päringute hulk on prognoositult suurem AJ-ga liitumisele vahetult järgnevatel kuudel ning 28 sõltuvalt asutuse avalike ülesannete hooajalisusest (suuremamahulisel töötlemise ajal prognoositult rohkem päringuid). Päringute arvu tõus ei saa VTK koostajatele teadaoleva statistika põhjal siiski olema märkimisväärne – näiteks on selgunud varasemalt esitatud tagasiside pinnalt (RIK näitel), et päringute arv ei ole pärast AJ-ga liidestumist tõusnud. Vastavalt AJ rakendamise kulukuse analüüsi raames laekunud tagasisidele tähendab ühele logipäringule (nn jätkupäringule) vastamine asutusele ca 2-3 töötunni mahus tööd. Sihtrühm IV – erasektori andmesaajad Erasektori andmesaajad (isikud ja ettevõtjad, kelle poolt sooritatud päringud kuvatakse andmesubjektile AJ kasutajaliideses) peavad samuti arvestama täiendavate andmesubjektide päringutega konkreetsete andmetöötlustoimingute kohta. Erasektori andmesaajate puhul on päringute arvu märkimisväärse tõusu tõenäosus veelgi madalam kui avaliku sektori andmesaajate puhul, sest erasektori osapooled töötlevad avalike ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid isikuandmeid üldjuhul oluliselt väiksemas mahus ja andmesubjekti vaates sageli vahetumalt tajutaval põhjusel (nt lepingu täitmise vajadus, nõusolek) võrreldes avalike ülesannete täitmisega, millega kaasneva andmetöötlusega kursisolek eeldab sageli erinevate asutuste avalike ülesannete ja nendega kaasnevate andmetöötlusprotsesside tundmist. Sihtrühm V – RIA Kuigi RIA tegeleb AJ arendamise ja haldamisega juba täna ja olemasolevaid ressursse kasutades, kaasneb kõnealusele asutusele täiendav töökoormus seoses liidestujate arvu tõusuga. See hõlmab nii liidestujate nõustamist, koolitamist, juhendmaterjalide koostamist kui ka testimist ja tehnilistele küsimustele vastamist. Ühtlasi tõuseb RIA töökoormus tulenevalt AJ-ga liidestumist puudutava järelevalveülesande lisandumisest. RIA-le kaasneva mõju täpsemaks hindamiseks eelnõu koostamise käigus paluvad VTK koostajad RIA tagasisidet. Mõju halduskoormusele Andmesubjektide halduskoormus väheneb märkimisväärselt, kuna AJ kasutuselevõtt võimaldab saada ülevaate oma andmete kasutamisest ilma teabenõudeid või juurdepääsutaotlusi esitamata. Ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nende roll piirdub üksikute logikirjete selgitamisega juhuks, kui andmesubjekt esitab täpsustava päringu. Selline koormus on juba ka täna olemas, sest selgitustaotluste esitamine on juba täna võimalik. 6.2. Riiklik Postkast 6.3. Andmete teabevärav RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted tunnistatakse kehtetuks, andmekogude registreerimise kohustus säilib, kuid kujundatakse ümber. RIHA kui keskkonna ülalpidamisest loobutakse ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekogude registreerimine hakkab toimuma ATV-s, mitte enam RIHA-s ning ei sõltu enam andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisest. ATV toimib samaaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise kohana (seda nii avaandmete kui andmekogude vaates) kui ka n-ö „andmekogude kataloogina“, 29 mille vahendusel on võimalik saada ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende haldajatest, nendega seotud õigusaktidest jm üksikasjadest. Mõju majandusele Rakendamisel kaasneb majandusele eeldatavasti mõõdukas kuni oluline positiivne mõju, mis väljendub peamiselt kaudselt ehk läbi andmepõhise majanduskasvu soodustamise ja andmete taaskasutuse võimaluste parendamise. ATV-st kujundatakse üks keskne portaal, mille kaudu avaldatakse nii andmekogude andmekirjeldused, andmekoguväliste andmete andmekirjeldused kui ka avaandmed. Riik ei jätkata RIHA kui eraldiseisva keskkonna ülalpidamist. Seeläbi ei teki andmevaldkonna huviliste, sh ettevõtjate seas ka paralleelsüsteemide kasutamisega kaasnevat võimalikku segadust. Teisisõnu on teave avaliku sektori andmetöötluse kohta, olgu see siis ülevaade andmekogudest ja nendega seotud infosüsteemidest (andmekogude kataloog), andmekirjeldused, avaandmed või muu selline, kõik kättesaadav ATV-st kui ühest kesksest kanalist ja seda maksimaalses ulatuses masinloetavalt. Ühest kesksest kohast võimaldatav ühtlustatud juurdepääs masinloetavatele andmekirjeldustele vähendab ettevõtjate koormust ja kulusid andmete leidmisel ning kasutamisel. See loob paremad eeldused andmepõhiste teenuste (sh analüütika, TI-lahendused, andmete visualiseerimistööriistad jms) arendamiseks. Dokumenteerimiskohustuse kehtestamine kogu tehisarulahenduse elutsükli ulatuses on positiivse majandusliku mõjuga võimaldades erinevatel osapooltel saada ülevaade realiseeritud lahendustest, nende mõjust ning teadmise, kuidas on võimalik loodut taaskasutada. Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) Rakendamisel kaasneb riigivalitsemisele oluline ja valdavalt positiivne mõju, kuid sellega kaasnevad riskid on oluliselt vähemintensiivsed kui teistel kaalutud lahendustel. Andmekogude vastutavatel töötlejatel (praktikas sageli ka volitatud töötlejatel) lasuvatest, RIHA kooskõlastusprotsessiga seotud tänastest koormavatest kohustustest loobutakse. Samuti loobutakse RIHA kui eraldiseisva keskkonna ülalpidamisest, milles täna andmekogusid registreeritakse ja millesse andmekogude vastutavad töötlejad andmekogu registreerimiseks ja dokumentatsiooni kooskõlastamiseks teavet peavad esitama. Nii jääb andmekogude asutamise ja pidamisega seotud formaalne ja tehniline „taristu“ (nii andmete ja andmekirjelduste avaldamise kui ka andmekogude registreerimise mõttes) ühtselt ATV juurde. Muudatus näeb ette andmekirjelduste senisest ulatuslikuma koostamise ja avaldamise kohustuse, mistõttu võib andmekogude vastutavate ja volitatud töötlejate töökoormus teatud ulatuses kasvada (nt võib kaasneda vajadus värvata asutusse andmehaldur või koolitada olemasolevat personali). Samuti tuleb asutustes, kus seda veel tehtud ei ole, kasutusele võtta andmehaldustarkvara, mis võimaldab andmekirjeldusi ATV-s pidevalt ajakohasena hoida. See suurendab lühikeses vaates asutuse töökoormust, kuid loob keskmises ja pikas plaanis eelduslikult paremad eeldused andmekorralduse kvaliteedi paranemiseks. Ennetava andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamise asemel liigutakse kooskõlastusmenetlustes aktiivsemalt osalemise, riskipõhise seire ja juhendamise suunas. RIA 30 vaatest väärib märkimist, et RIHA kui eraldi registri ja infosüsteemi sulgemisega väheneb selle keskkonna ülalpidamisega kaasnev töökoormus ja ressursikulu. Samas saab RIA koheselt selle asemel ülesandeks ATV kui ühe keskse süsteemi haldamise, asutuste ja ATV vaheliste liidestusvõimaluste arendamise ning asutuste nõustamise ja koolitamise. Seega kokkuvõttes saab vaatamata RIHA sulgemisele ja RIHA kooskõlastusprotsessist loobumisele prognoosida RIA töökoormuse kasvu. AKI kui teabe avalikustamise ning andmekogude asutamise ja pidamise eest vastutava järelevalveasutuse jaoks tähendab üleminekuvajadust tänaselt, n-ö reaktiivselt RIHA kooskõlastusprotsessilt proaktiivsemat panustamist nõudvale riskipõhisele seirele ja samuti tihedamat koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga, et AKI seisukohtadega oleks arvestatud juba andmekogu aluseks oleva õigusakti VV reglemendi järgses kooskõlastusmenetluses (kui tegemist on sellise õigusaktiga, mis VV reglemendi järgi kooskõlastamisele kuulub). AKI jaoks muutub ATV lisaks kõigele muule ka tööriistaks, mille abil on võimalik haldusjärelevalvet läbi viia. Järelevalverolli muutumine ja seirepõhisele nõuetelevastavuse kontrollile üleminek võib endast aga kujutada võimalikku lisakoormust, mis võib nõuda täiendavat tööjõudu. Kokkuvõtvalt suureneb iga üksiku asutuse vastutus andmekogude asutamise ja pidamise nõuete järgimisel ning andmekirjelduste avaldamisel märkimisväärselt, sest nõuete täitmise kontroll muutub sisult seiravaks ja tagantjärele toimivaks. Siiski ei ole siinse alternatiivi järgi pakutavad muudatused nii intensiivsed kui muud kaalutud võimalikud lahendused. Kahtlemata tuleb aga siinsegi alternatiivi järgseid regulatiivseid muudatusi toetada mitteregulatiivsete meetmetega: juhendmaterjalid, selgitus- ja koolitustöö jms, et asutuste tänased andmehalduse alased vajakajäämised ei takistaks muudatustest oodatava positiivse mõju realiseerumist. Mõju infoühiskonnale Kavandatud muudatustega kaasneb infoühiskonnale eeldatavasti oluline positiivne mõju. ATV muutub üheks keskseks kanaliks. ATV kõrval ei säilitata paralleelse keskkonnana RIHA-t ning kogu seal kajastuv info liigub ATV-sse. See lihtsustab nii avaliku sektori töötajate, KOV-de kui ka andmete rist- ja taaskasutusest huvitatud isikute jaoks riigi andmekorralduse üldarusaadavust. Kaotatakse suur osa tegevustest, mida asutused on pidanud tehniliseks „topelttegevuseks“ ja tarbetuks käsitööks (nt sama info mitmekordne esitamine kahte eraldi süsteemi). Avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise koha ning andmekogude nn kataloogi koondamine ühte portaali muudab andmevaldkonnast huvitatud isikute ja asutuste jaoks neile vajaliku materjali leidmise hõlpsamaks. Keskse avaliku tehisarulahenduste nimekirja loomine parandab läbipaistvust, suurendab avalikkuse ja huvigruppide teadlikkust ning tugevdab usaldust avaliku sektori algoritmiliste otsuste vastu. Lisaks sellele toetab nimekirja loomine tehtud lahenduste taaskasutust ning seeläbi vähendab arendustele kuluvat aega ja raha. Mõju teadus- ja arendustegevusele 31 Muudatuste rakendamisega kaasneb teadus- ja arendustegevusele potentsiaalselt märkimisväärne positiivne mõju, mis on sisuliselt sarnane I ja III alternatiivi juures kirjeldatuga. Mõju ettevõtjate, elanike ja mittetulundusühingute halduskoormusele Ühest kesksest kohast võimaldatav ühtlustatud juurdepääs masinloetavatele andmekirjeldustele vähendab ettevõtjate koormust ja kulusid andmete leidmisel ning kasutamisel. See loob paremad eeldused andmepõhiste teenuste (sh analüütika, TI-lahendused, andmete visualiseerimistööriistad jms) arendamiseks. Kaudsemalt tekib võimalus andmete ühekordse pärimise printsiibi efektiivsemaks rakendamiseks ja seeläbi ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Olulised riskid:  RIHA kooskõlastusprotsessist loobumisel kaob andmekogude asutamise ja pidamise juurest üks nn kvaliteedikontrolli etapp, mille eesmärk on ennetada, et õigusvastased või tehnilistele nõuetele mittevastavad andmekogud ei jõuaks asutamiseni või vähemalt kasutusele võtmiseni. Kuigi säilib andmekogude registreerimise kohustuse (ATV-s), ei asenda see üks-üheselt sisulist eelhindamist, mida RIHA kooskõlastusprotsess (kuigi praktikas mittetoimiv) ette nägi;  Kuigi RIHA kooskõlastusprotsess ei toiminud praktikas ka seni, tekitab sellest täielik loobumine koos RIHA kui keskkonna sulgemisega küsimuse, kas riik on valmis liikuma suuresti post-hoc kontrolli mudelile, kus probleemid (näiteks seoses andmekogu andmekoosseisu tehnilise ja õigusaktis sätestatu vahelise kooskõlaga) võivad tulla ilmsiks mitte enne andmekogu kasutuselevõtmist, vaid tagantjärele, peamiselt seire ja järelevalvemenetluste käigus. Sellel on eriline kaal isikuandmete kaitse ja andmete ühekordse küsimise põhimõtte järgimise seisukohalt.  ATV muutmine üheaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise keskkonnaks kui ka andmekogude „kataloogiks“ toob sellesse süsteemi kokku rohkem funktsionaalsuseid, rolle ja ootusi kui senises RIHA ja ATV „jagatud“ mudelis. Kui ATV tehnilist arhitektuuri, äriprotsesse ja kasutajaliidest ei kavandata piisavalt läbimõeldult, võib tekkida ühes süsteemis liigne keerukus, mis tegelikkuses hoopis raskendab nii kasutatavust, nõuete järgimise seiret kui ka haldusjärelevalvet;  Kuna muudatuse edukas rakendamine eeldab olulist mitteregulatiivset tuge (protsesside efektiivsemaks muutmine asutustes, juhendite koostamine, koolitus- ja selgitustöö, riskipõhiste seiremeetodite väljatöötamine), esineb arvestatav risk, et nende meetmete alarahastamisel või alahindamisel asendatakse üks mittetoimiv regulatsioon (RIHA kooskõlastusprotsess) uue, kuid samuti praktikas mittetoimivaga;  ATV rolli märkimisväärne laiendamine ja asutuste ülesannete muutmine sellega kaasnevaid ressursse võimaldamata võib suurendada RIA ja teiste võtmeasutuste (tänased RIHA kooskõlastajad) töökoormust ulatuses, mida ei ole võimalik katta olemasolevate ressurssidega, kuid milleks ei ole võimalik ette näha ka muid rahalisi katteallikaid. 6.4. Riiklik dokumendihaldussüsteem DORIS 32  1.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Kavandatava muudatuse sihtrühm on keskvalitsuse asutused, ca 160 riigiasutust ligi 33 900 töötajaga. Muudatuse mõju on ulatuslik ja mitmetahuline. Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt muudab riigiasutuste töökorraldust eelkõige tööprotsesside ühtlustamise, koostöö paranemise ja juhtimisülevaate suurenemise kaudu. Ühtse keskse platvormi kasutamine vähendab senist killustatust ning vajadust hallata paralleelselt mitut erinevat dokumendihaldussüsteemi, mis omakorda aitab vähendada dubleerivat tööd. Asutuseülesed töövood ja menetlused loovad eeldused tõhusamaks koostööks erinevate asutuste vahel ning kiirendavad otsustus- ja menetlusprotsesse, vähendades vajadust dokumentide edastamiseks eraldi kanalite kaudu. Riigiasutuste töökorraldus muutub paindlikumaks, uue süsteemi kasutamine toetab senisest enam digitaalseid ja automatiseeritud protsesse, mis aitab suunata asutuste töötajate aega rutiinsete haldustoimingute asemel sisuliste ülesannete täitmisele ning parandab avalike teenuste osutamise kvaliteeti. Negatiivse mõjuna võib välja tuua keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtuga kaasnevad ajutised töökorralduslikud, tehnilised ja organisatsioonilised riskid, mis avalduvad eelkõige üleminekuperioodil. Uue süsteemi kasutuselevõtt eeldab töötajatelt seniste tööharjumuste muutmist. Üleminekuperioodil võib väheneda tööefektiivsus, kuna kasutajad vajavad aega süsteemi loogika, funktsionaalsuse ja uute protsesside omandamiseks. Paralleelne töö vanas ja uues süsteemis, andmete korrastamine ja ajalooliste dokumentide ümberstruktureerimine võivad ajutiselt suurendada töökoormust ning põhjustada stressi. Asutusel tekib muudatuste juhtimise koormus ning vajadus panustada koolitusse ja kasutajatoesse. Ebapiisava juhendamise korral suureneb vigade risk, mis võib mõjutada töö kvaliteeti ning õigusnõuete täitmist. Nimetatud negatiivsed mõjud on lühiajalised ning on maandatavad piisava koolituse, selge muudatuste juhtimise ja realistliku ajakava. Negatiivsed lühiajalised mõjud kompenseerib muudatuse pikaajaline mõju töö efektiivsuse, läbipaistvuse ja ressursitõhususe suurendamise näol. Mõjuvaldkond Kirjeldus Mõju laad Tööprotsesside Dokumentide loomine, Positiivne ühtlustamine registreerimine, menetlemine, arhiveerimine ja hävitamine toimub ühtsete põhimõtete ja töövoogude alusel, vähendades asutustevahelist killustatust. Asutusteülene Võimaldab asutusteüleseid töövooge Positiivne koostöö ja dokumentide koosmenetlemist ühes süsteemis, vähendades dubleerimist ja kiirendades menetlusi. 33  Rollide ja Süsteem on keskne, kuid iga asutus Positiivne / neutraalne vastutuse selgus vastutab enda loodud ja sisestatud andmete ning isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest. Juhtimine ja Parandab ülevaadet menetluste seisust, Positiivne läbipaistvus tähtaegadest ja töökoormusest, toetades tõenduspõhist juhtimist. Personalikasutus Vähendab vajadust hoida igas asutuses Positiivne ja kompetentsid eraldi dokumendihalduse ressursse ning suurendab digipädevuste olulisust. Efektiivsus ja Loob eeldused protsesside Positiivne automatiseerimine automatiseerimiseks ja liidestamiseks, vähendades rutiinset käsitööd. Kulusääst ja Võimaldab vähendada arendus- ja Positiivne ressursitõhusus hoolduskulusid ning dubleerivaid tegevusi. Andmekaitse ja Keskse dokumendihaldussüsteemi Positiivne infoturve kasutamine võimaldab rakendada ühtseid isikuandmete kaitse ja infoturbe meetmeid. Iga süsteemi kasutav asutus vastutab enda loodud ja sisestatud andmete töötlemise õiguspärasuse eest. Mõju on positiivne eeldusel, et vastutused ja turvameetmed on selgelt reguleeritud ja rakendatud. Muudatuste Üleminekuperioodil kaasneb vajadus Ajutiselt negatiivne juhtimine koolituste ja tööharjumuste muutmise järele; mõju on ajutine. 1.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt avaldab positiivset mõju infoühiskonnale, toetades avaliku sektori digitaalse toimimise ühtlustamist, läbipaistvust ja tõhusust, andmete taaskasutust ning asutustevahelist koostööd. Ühtse, standardiseeritud ja kasutajasõbraliku platvormi kasutamine vähendab infosüsteemide killustatust ning loob eeldused riigi teabe paremaks kättesaadavuseks ja taaskasutatavuseks, mis on infoühiskonna arengu oluline eeldus. 34 Keskne dokumendihaldussüsteem võimaldab kiiremat ja sujuvamat suhtlust kodanike ja riigi vahel, kuna dokumentide menetlemine ja asutustevaheline infovahetus toimub ühtses keskkonnas ning asutusteülesed töövood vähendavad menetlusaegu ja dubleerimist. See suurendab avalike teenuste kasutajasõbralikkust ja usaldusväärsust infoühiskonnas Lisaks loob keskne süsteem eeldused innovaatiliste digitaalsete lahenduste edasiseks arendamiseks, sh automatiseerimiseks ja süsteemide vaheliseks andmevahetuseks, mis toetab andmepõhist juhtimist ja otsustamist avalikus sektoris ning võimekust pakkuda kaasaegseid ja kestlikke e-teenuseid. Samuti aitab see vähendada avaliku sektori digitaalset jalajälge ning toetab riigi teabe pikaajalist säilimist ja kättesaadavust. Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutamine aitab kaasa läbipaistvama, tõhusama ja digitaalselt küpsema infoühiskonna kujunemisele, milles riigi teabe haldamine ja avalike teenuste osutamine on paremini koordineeritud ja kodanikule arusaadavam. 1.3. Mõju riigieelarvele Dokumendihaldussüsteemi arendustööde tellija on Riigi Tugiteenuste Keskus. Dokumendihaldussüsteemi arendamine on kavandatud etapiviisiliselt. Arendustöid rahastatakse riigieelarvest. Esimese etapi investeeringumaht on hinnanguliselt 2 349 900 eurot ning täpsustub arendustööde käigus. Järgnevate etappide rahastus sõltub süsteemi kasutuselevõtu tulemustest ja edasistest arenguplaanidest. Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise järgselt ei too kaasa täiendavat mõju riigieelarvele võrreldes senise olukorraga. Dokumendihaldussüsteemide arendamise ja ülalhoiu kulud on ka varasemalt riigiasutuste poolt riigieelarvesse planeeritud. Uuele süsteemile üleminekul kasutatakse täna kasutusel olevatele süsteemidele kavandatud kulusid uue keskse dokumendihaldussüsteemi tarbeks. Lähtuvalt eeltoodust ei kehtestata riigiasutustele uusi rahalisi kohustusi ega suurendata riigieelarvelisi kulusid. 1.4. Mõju isikute põhiõigustele Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt riivab isikute eraelu puutumatust ja õigust isikuandmete kaitsele (PS § 26), kuna süsteemis töödeldakse riigi ülesannete täitmisel isikuandmeid, sealhulgas vajaduse korral ka eriliiki isikuandmeid. Tegemist on põhiõiguste riivega, mis on seadusandja poolt ette nähtud ja teadlikult reguleeritud. Põhiõiguste riivele on olemas selge õiguslik alus seaduse tasandil, kus on määratletud süsteemi eesmärk, töödeldavate andmete liigid, säilitamise üldraamistik ning vastutavate ja volitatud töötlejate ring. Riive legitiimseks eesmärgiks on avaliku võimu ülesannete tõhus, läbipaistev ja õiguspärane täitmine ning riigi teabe korrastatud ja turvaline haldamine. Meede on sobiv ja vajalik, kuna keskne dokumendihaldussüsteem võimaldab ühtlustada andmetöötluse praktikaid, vähendada andmete killustatust ning rakendada tõhusamaid turva- ja järelevalvemehhanisme kui senine hajutatud lahenduste kasutamine. Sama eesmärki ei ole võimalik saavutada sama tõhusalt vähem riivavate vahenditega. 35 Põhiõiguste riive on proportsionaalne, kuna iga süsteemi kasutav asutus vastutab üksnes enda loodud ja sisestatud andmete töötlemise eest, andmetele juurdepääs on piiratud ning töötlemine toimub üksnes seaduses ja selle alusel kehtestatud põhimääruses sätestatud eesmärkidel. Keskne süsteem toetab isikute õigust heale haldusele ja teabele, muutes menetlused läbipaistvamaks ja paremini kontrollitavaks. Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtuga kaasnev põhiõiguste riive on põhiseadusega kooskõlas ning meetme mõju isikute põhiõigustele on valdavalt positiivne, eeldusel et isikuandmete töötlemisel järgitakse järjepidevalt eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja turvalisuse põhimõtteid. 6.5. MKS muudatuse mõjud 6.5.1. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Sihtrühm: juriidilised isikud, kellel on huvi hallata e-MTA pääsuõigusi Pääsukeses, ning juriidiliste isikute füüsilisest isikust esindajad. Pääsukese rakenduses saab esialgu hallata e- MTA pääsuõiguste pakette. Füüsiliste isikute erinevad volituste haldamise funktsionaalsused on RIAs alles ettevalmistamisel. Sihtrühma tegelik suurus saab selgeks alles pärast muudatuse rakendumist, mistõttu on keeruline hinnata, kui suur on tegelik sihtrühm võrreldes praeguse e- MTA pääsuõiguste pakette kasutavate juriidiliste isikute hulgaga. Muudatusega ei kaasne märkimisväärset mõju sihtrühmale, st see ei too automaatselt kaasa uusi kohustusi, piiranguid ega täiendavat halduskoormust. Võimalus hallata Pääsukese kaudu oma volitusi on vabatahtlik ning nii kaua, kuni Pääsukest ei kasutata, ei teki RIA-l ka juurdepääsu sihtrühma maksusaladusele. Juhul, kui siiski otsustatakse Pääsukest kasutada, tähendab see praktikas RIA juurdepääsu vaid teabele, mis niikuinii on enamjaolt avalik äriregistri ja rahvastiku registri kaudu ning mida RIA kasutab teistele asutustele sama teenuse pakkumiseks. Küll aga võib muudatus sihtrühma halduskoormust vähendada niivõrd kuivõrd neil väheneb vajadus kasutada erinevaid infosüsteeme suhtlemisel riigiga, ehk tugineda rohkem Eesti teabevärava eesti.ee portaalile. Valikuvõimaluste suurenemine võimaldab sihtrühmal leida rohkem nende vajadustele vastavaid lahendusi. Mõju ulatus on seega väike, kuid mõjub siiski sihtrühma halduskoormusele pigem positiivselt. Mõju esinemise sagedust ei ole võimalik prognoosida, sest e-MTA pääsuõiguste haldamine on vabatahtlik teenus. Sellest järeldub, et mõju esinemise sagedus on sihtrühma kontrolli all. Teoorias ei ole sihtrühmal vaja pääsuõigusi üldse hallata, kuivõrd nad saavad kõik vajalikud e- MTA toimingud (nt deklaratsioonide ja erinevate taotluste esitamine) teha põhimõtteliselt ka ise. Praktikas siiski delegeeritakse e-MTA kasutamine edasi mõnele ettevõtte töötajale, näiteks raamatupidajale, kuid sellisel juhul on üldreeglina tegemist ühekordse toiminguga, mida on vaja teha vaid kord mitme aasta jooksul. Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 36 7.1. Andmejälgija Asutuste esitatud hinnangute põhjal jääb andmejälgija rakendamise tüüpiline kulu ühe infosüsteemi või andmekogu kohta ligikaudu 15 000–30 000 euro vahemikku, mis on kooskõlas ka varasema esialgse prognoosiga. Sellesse suurusjärku jäävad valdavalt funktsionaalselt piiritletud infosüsteemid, kus rakendamine hõlmab logimise täiendamist, X-tee päringute kaardistamist ning liidestamist keskse andmejälgija teenusega. Samas näitab teekaart, et keerukamate või mitut infosüsteemi koondavate platvormilahenduste (nt suured valdkondlikud platvormid või kesksete teenuste koondarendused) puhul võib andmejälgija rakendamise kulu olla oluliselt suurem, ulatudes ligikaudu 100 000–400 000 euroni. Sellistel juhtudel on suurem kulu seotud ulatuslikuma arendusmahuga, teenuste suurema arvuga, täiendavate autentimis- ja autoriseerimislahenduste vajadusega, logide mahu märkimisväärse kasvuga ning keerukamate reeglite ja erandite väljatöötamisega. 7.2.Riiklik postkast Investeeringud Tööjõukulu (4 Majandamiskulud Kasv Aastane kogukulu Aasta (€) FTE) (€) (€) % (€) 2026 739 000 201 000 590 000 – 1 530 000 2027 752 000 211 000 615 000 5% 1 578 000 2028 775 000 217 000 635 000 3% 1 627 000 2029 795 000 224 000 655 000 3% 1 674 000 Kokku 3 061 000 853 000 2 495 000 – 6 409 000 7.3. Andmete teabevärav  Asutuste andmehaldustarkvarade (andmekataloogide) esmane soetamine: 30 x 25 000€ = 750 000€  Riigi kõige olulisemate andmekogude kirjelduste loomist ja ajakohasena hoidmist toetavate lahenduste pikaajaline kulu kokku 350 000€ aastas.  AKI-il vajadus järelevalveks: 120 000€ 7.4. DORIS Arendustöid rahastatakse riigieelarvest. Esimese etapi investeeringumaht on hinnanguliselt 2 349 900 eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu laiendab Eesti teabevärava volitusnormi AvTS § 321 lg-s 5 Vabariigi Valitsusele, et oleks võimalik lisada Eesti teabeväravasse ka andmekirjeldused. Eelnõu sisaldab järgmisi uusi volitusnorme Vabariigi Valitsusele: 37   AvTS § 4311 lg 9 - volitusnorm andmejälgija nõuete kasutusele võtmisele, kasutamisele, haldamisele ning majandusliku põhjendatuse hindamisele.  AvTS § 4312 lg 6 – volitusnorm riikliku postkasti põhimäärusele ja selle sisule.  AvTS § 4313 lg 5 – volitusnorm dokumendihalduse riiklikule infosüsteemi DORIS põhimäärusele ja selle sisule. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Tegemist on esialgsete kavanditega, mis võivad veel muutuda. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras mõne erandiga. Erandid on järgmised:  Andmejälgija kohustuslikkuse sätted jõustuvad 1. juunil 2027. Esiteks vajab kohustuslikuks muutmine korralduslikku ja tehnilist eeltööd, sest kohustus tähendab andmekogudele liidestumist, logikirjete ühtlustamist ning protsesside kohandamist (sh erandite rakendamine ja RIA teavitamine erandile tuginemisel). Eelnõu järgi luuakse kohustuse täitmiseks ka rakenduslik raamistik (sh Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavad andmejälgija nõuded, kasutuselevõtu ja haldamise tingimused ning majandusliku põhjendatuse hindamise kord), mis eeldab enne jõustumist nii määruse ettevalmistamist kui ka selleks vajalike juhiste ja töökorralduse kujundamist.  dokumendihaldussüsteemi DORIS sätted jõustuvad 1. juulil 2027. Jõustumisaja sätestamisel lähtuti dokumendihaldussüsteemi arenduse ja kasutuselevõtu kavandatud ajakavast. See aeg on asutuste vaheline kokkulepe ja piisav uue süsteemi kasutusele võtmiseks.  Riikliku postkasti kasutamise kohustuslikkuse sätted teabe edastamiseks jõustuvad 24. aprillil 2030. Vana riikliku postkastiga seotud sätted tunnistatakse osaliselt kehtetuks alates 24.04.2030, kuna selleks ajaks peavad asutused olema üle läinud uuele postkastiteenusele. Teatud ajal on saadaval mõlemad postkastiteenused ja 24.04.2030 on viimane päev viia oma kirjad üle uue teenuse alla. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja kaasamine (lisatakse peale I kooskõlastusringi) AvTS muutmise eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu … ning arvamuse avaldamiseks … Märkuste ja ettepanekute kohta on selgitusi antud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelites (lisa). 38