Maris Lauri Teie nr
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 24.05.2022 nr 7-7/212358/2202796
Surmajuhtumid vanglates
Austatud justiitsminister
Ajavahemikul 01.09.2020−01.09.2021 suri Eesti vanglates seitse inimest. Viis inimest suri
terviseprobleemide tõttu, kaks inimest sooritas enesetapu. Tapmisi ei ole vanglates olnud alates
2011. aastast. Terviserikke või raske haigusega seotud surmajuhtumite asjaolud kahtlust ei
tekitanud ning nende suhtes uurimist ei alustatud. Kahte enesetapujuhtumit uurisid vanglad
tõhusalt.
Vangla sisekontroll uuris mõlema enesetapujuhtumi asjaolusid haldusjärelevalve menetluses. Ühel
juhul alustas vangla ametniku suhtes distsiplinaarmenetlust, mille käigus uuriti põhjalikult
surmajuhtumi ajal ametiülesandeid täitnud ametniku tööd. Tuvastati, et ametnik rikkus
teenistuskohustust, ning selle eest määrati talle distsiplinaarkaristus. Samas järelevalve ja
enesetapujuhtumi vahel põhjuslikku seost ei tuvastatud.
Sisekontroll andis ka soovitusi, kuidas oleks võimalik surmajuhtumeid ära hoida. Soovitused
puudutasid eeskätt eluohtlikele sündmustele reageerimise kiirust ja tehniliste vahendite kasutamise
oskust. Leiti, et parandada tuleb eri vanglaametnike ja vangla meditsiinitöötajate koostööd. Ka
juhiti tähelepanu sellele, et kinnipeetav peab saama otsustava tähtsusega abi (nt psühhiaatri
vastuvõtule) ka siis, kui ta viibib vanglasse saabudes meditsiinilises isolatsioonis. Tunnistati, et
tuleb parandada asutustevahelist (nt arestimaja, kohus, vangla jt) infovahetust.
Ühtlasi andis Justiitsministeerium teada, et 2021. aasta detsembris kinnitati vanglates
enesetappude ennetamise juhendi täiendatud versioon ning et sel teemal tahetakse koolitada nii
vanglaametnikke kui ka meditsiinitöötajaid.
Leian, et käitumisjuhiste ühtlustamine ja ametnike koolitamine on väga oluline. Samuti pean
vajalikuks ja asjakohaseks soovitusi, mida vangla sisekontroll andis enesetapujuhtumite uurimise
tulemuste põhjal.
Juhin siiski taas tähelepanu vanglaametnike puudusele, mis on kestnud juba pikka aega. Tõhus
järelevalve tähendab, et vanglaametnikel on lisaks reeglitele vastava visuaalse järelevalve
teostamisele aega nende hoole all olevaid inimesi tundma õppida ja nende käitumist ja olekut
jälgida. Selleks et luua inimesega sisuline kontakt, ei piisa üksnes loenduse, toidujagamise jms
toimingute ajal suhtlemisest.
2
Tähenduslik suhtlemine on eriti oluline siis, kui inimene viibib üksikvangistuses. Olen mitmel
korral (viimati 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes) juhtinud vanglate
ja justiitsministri tähelepanu sellele, et üksikvangistuses suureneb enesevigastamise ja enesetapu
oht, ning olen palunud otsida üksikvangistusele alternatiive.1 Kiiresti tuleb lahendada vahistatute
liikumisvabaduse ja suhtlemisvõimaluste küsimus, kuivõrd seniajani eranditult kõik vahistatud
lukustatakse kambritesse ehk paigutatakse üksikvangistusse (vangistusseaduse § 90 lg 3 lause 1 ja
lõige 5).
Analüüsitud surmajuhtumid viitavad ka sellele, et vanglates vajatakse väga vaimse tervise õe
teadmiste ja oskustega spetsialiste. Selle tähelepaneku tegi ka psühhiaater, kes osales
tervishoiueksperdina 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigul. Ekspert leidis, et Viru
Vangla suurusesse asutusse (s.t ka sama suurtesse Tallinna ja Tartu Vanglasse) on vaja kindlasti
kohapeale vaimse tervise õdesid, kes toetaksid üldarste ja õdesid. Eksperdi hinnangul tuleks luua
ka vanglateülene psühhiaatriameeskond, mis aitaks muuta vaimse tervise teenused vanglates
kättesaadavamaks. Selline meeskond saaks vanglate üldarste ja õdesid nõustada sh veebis ja
videosilla vahendusel.2
Palun soovitustele tagasisidet hiljemalt 30. oktoobriks 2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Tallinna Vangla, Tartu Vangla, Viru Vangla
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404
[email protected]
1
Vt nt õiguskantsleri 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet ja seal viidatud allikaid.
2
Vt õiguskantsleri 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtte punkti 10.