Mihhail Kõlvart
Tallinna Linnavalitsus Meie 23.05.2022 nr 6-4/212252/2202729
[email protected]
Ettepanek viia Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas kooskõlla seadusega
Austatud linnapea
Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2021 määruse nr 19 „Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas“
järgi nõuab linn ehitus- ja kasutusteatise ning ehitus- ja kasutusloa menetluses dokumente, mille
esitamist seadus ette ei näe ja mis ei ole taotluste lahendamiseks vajalikud. Eelkõige on küsimus
võrguvaldajate loetelus, ehitise ülevaatuse aktis ning nõudes süstematiseerida ehitisregistrisse
esitatavad andmed Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhiste järgi. Määrusest järeldub, et kui
taotleja jätab need dokumendid esitamata ja nõuded täitmata, on tegemist taotluse puudusega,
mille tõttu lükkub taotluse menetlustähtaeg edasi. Seadus seda ei luba.
Haldusmenetluses saab nõuda üksnes selliste dokumentide esitamist ja nõuete järgimist, millel on
seaduslik alus ja mis on taotluse lahendamiseks vajalikud. Ka kohaliku omavalitsuse
enesekorraldusõiguse (põhiseaduse (PS) § 154 lg 1) alusel ei saa kehtestada seadusega vastuolus
olevaid nõudeid. Ehitusvaldkonnas on lubade ja teatiste menetlused ehitusseadustikus (EhS)
piisavalt reguleeritud ja kohalikule omavalitsusele ei ole antud volitust kehtestada lisanõudeid ega
korraldada taotluse lahendamist teisti.
Olen mõningatele selle määruse probleemsetele sätetele varemgi Teie tähelepanu juhtinud
(õiguskantsleri 15.12.2021 märgukiri). Oma vastuses (21.01.2022 kiri nr 1-12/21/2082–2)
selgitasite kaalutlusi, miks on määruses sätestatud just selline regulatsioon. Paraku ei saa nende
selgitustega nõustuda.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 142 lõike 1 ja õiguskantsleri seaduse § 17 alusel teen
ettepaneku viia Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2021 määruse nr 19 „Tallinna linna töökorraldus
ehitusvaldkonnas“ § 7 lõige 3, § 8 lõike 3 punkt 2, § 14 lõike 3 punkt 2 ning § 15 lõike 1 punktid
5 ja 9 kooskõlla seadusega ja seaduslikkuse põhimõttega (põhiseaduse § 3 ja § 154 lg 1).
I. Võrguvaldajate loetelu
1. Määruse § 7 lõikes 3 on ette nähtud, et ehitusteatisele või ehitusloa taotlusele (edaspidi
taotlus) peab lisama menetlusse kaasatavate võrguvaldajate loetelu. Määruse § 8 lõike 3 punkt 2
sätestab, et kui taotluses ei ole teavet võrguvaldajate menetlusse kaasamise või selle puudumise
kohta, tagastab linn taotluse ja palub puudused kõrvaldada.
2
2. Ehitusloa taotlus peab sisaldama ka muid õigusaktiga ettenähtud andmeid (HMS § 14 lg 3
p 5). Õigusaktiga ettenähtud andmed on seega ka määruse § 7 lõike 3 järgi nõutud võrguvaldajate
loetelu. HMS § 15 lõike 2 kohaselt loetakse nõutud dokumendi esitamata jätmine taotluse
puuduseks. Määruse § 8 lõike 3 punktis 2 on rõhutatud, et taotluse puuduseks loetakse seda, kui
selles ei ole teavet võrguvaldajate menetlusse kaasamise vajaduse või selle puudumise kohta.
3. Kõnealuste menetluste reegleid on ehitusseadustikus käsitletud piisavalt täpselt ja sellest
ei tulene, et taotlusega koos tuleks esitada ka võrguvaldajate loetelu. Samuti ei saa sellise nõude
kehtestamise aluseks olla haldusmenetluse seadus, mis rakendub üldseadusena (EhS § 2 lg 4).
4. Seaduses on ette nähtud ehitusteatise ja ehitusloa taotluse vorminõuded. Majandus- ja
taristuministri 19.06.2015 määruses nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste
vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ ei ole nõutud, et koos ehitusteatisega või
ehitusloa taotlusega tuleks esitada ühtlasi ka menetlusse kaasatavate võrguvaldajate loetelu.
Kohalikul omavalitsusel ei ole volitust esitada taotluse kohta lisanõudeid.
5. Menetlusse kaasatavad isikud peab välja selgitama taotlust menetlev asutus ehk praegusel
juhul linn. Linn peab ehitusloa eelnõu esitama vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele
või isikule, kelle õigusi või huve võib kavandatav ehitamine mõjutada (EhS § 42 lg 7 p 2). Samuti
tuleb toimida EhS § 36 lõike 6 alusel ehitusteatise menetluses.
6. Linn peab ehitusteatise ja ehitusloa taotluse menetluses välja selgitama, keda tuleb
menetlusse kaasata. Menetlusse kaasatavad isikud ei pruugi olla üksnes võrguvaldajad, vaid neid
võib olla rohkem. Isegi kui taotleja esitab kaasatavate võrguvaldajate loetelu, tuleb menetlejal
kontrollida, kas loetletud isikute kaasamine on vajalik ja kas peaks kaasama veel mõne
võrguvaldaja, keda taotleja nimekirjas ei ole.
7. Kaasatavad võrguvaldajad on võimalik välja selgitada vähese vaevaga, selleks ei ole vaja
eraldi võrguvaldajate loeteluga dokumenti. Võrguvaldajad määravad ehitisregistris oma
huvipiirkonna ehk ala, kus paiknevad võrguvaldaja rajatised (EhS § 61, § 60 lg 1 p 13). Seega
peaks saama menetlusse kaasatavad võrguvaldajad välja selgitada ehitisregistri andmete abil. Ka
peab ehitusprojektis käsitlema asukohaspetsiifilisi asjaolusid, sh olemasolevaid tehnovõrke – nii
on võimalik, et taotlusega esitatud ehitusprojekti koostamisel ongi juba tehtud võrguvaldajatega
koostööd. Seda võib järeldada ka majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded
ehitusprojektile“ 3. peatükis sätestatud nõuetest.
8. Selleks, et menetlus kulgeks kiirelt ja otstarbekalt, võib ka taotleja ise korraldada arvamuse
või taotluse kooskõlastuse saamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõige 1). Muidugi võib
taotleja aidata linnal välja selgitada kaasatavad võrguvaldajad ja muud isikud. Samas ei saa
taotlejalt nõuda, et ta esitaks koos taotlusega menetlusse kaasatavate isikute ja asutuste nimekirja.
9. Võrguvaldajate loetelu esitamine ei hõlbusta ega kiirenda taotluse läbivaatamist. Küll aga
pikendab loetelu esitamata jätmine (koostoimes määruse § 8 lõike 3 punktis 2 sätestatuga) taotluse
menetlemisele kuluvat aega. Kui määruse § 7 lõikes 3 esitatud nõuet ei täideta, loetakse see
taotluse puuduseks, mille tõttu võib linn taotluse tagastada ja paluda puudused kõrvaldada
(määruse § 8 lg 3 p 2). Sama järeldub ka haldusmenetluse seaduse normide põhjal.
10. Põhiseaduse § 3 lõike 1 ning § 154 lõike 1 kooskõla saavutamiseks tuleks määruse § 7
lõige 3 kehtetuks tunnistada.
3
Samuti tuleb kaaluda määruse § 8 lõike 3 punkti 2 kehtetuks tunnistamist või sõnastuse muutmist
vaatamata sellele, et seda sätet on võimalik rakendada seadusega kooskõlaliselt. Kui taotlusest ja
sellega esitatud ehitusprojektist ei selgu, kas ja milliseid võrguvaldajaid on vaja kaasata, võib seda
käsitleda ehitusprojekti puudusena.
II. Ehitisregistrisse esitatavate dokumentide süstematiseerimine
11. Määruse järgi tagastab linn kasutusteatise või kasutusloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks
eelkõige siis, kui esitatud dokumendid ei ole süstematiseeritud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
veebilehel avaldatud juhiste põhjal (määruse § 14 lg 3 p 2).
12. Mõistagi peavad esitatavad dokumendid olema süstematiseeritud, eriti oluline on see siis,
kui dokumendid esitatakse infosüsteemi kaudu. Ehitus-, kasutusteatised ja ehitus- ja kasutusloa
taotlused tuleb esitada ehitisregistri vahendusel ja neid menetletakse ehitisregistris. Ehitisregister
on riiklik infosüsteem ning selle toimimine peaks olema ühesugune kõigis linnades ja valdades.
13. Probleem on selles, kui esitatavad dokumendid peavad olema süstematiseeritud just
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti veebilehel avaldatud juhiste järgi (määruse § 14 lg 3 p 2). Isegi
kui need juhised ei ole vastuolus seadusega, jätab selline määruse sõnastus võimaluse, et linn võtab
endale võimu mõjutada taotluste menetlust dokumentide süstematiseerimise juhiste kaudu.
Need kodulehel avaldatavad juhised ei ole õigusaktid, mis tähendab, et nende täitmata jätmine ei
tohi taotlejale kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Paraku ei saa aga negatiivsete tagajärgede
puudumist välistada – kui esitatud dokumendid ei ole süstematiseeritud linna juhiste järgi, on
tegemist taotluse puudusega, isegi kui dokumendid on muidu arusaadavalt ja taotluse lahendamist
võimaldavalt süstematiseeritud.
14. Oma selgitustes väitsite, et ehitisregistris ei ole avaldatud häid juhiseid esitatavate
dokumentide süstematiseerimise kohta. Kui oleks, siis meelsasti järgiksite neid. Kui leiate, et
ehitisregistris ei ole avaldatud häid juhiseid, siis tuleb see probleem lahendada koostöös
ehitisregistri vastutava töötlejaga ja ühiselt välja töötada ehitisregistris avaldatavad juhised.
Juhised võivad olla vajalikud, kuid linnal ei ole õigust oma juhenditega kehtestada erinõudeid
esitatavate dokumentide süstematiseerimisele ja tekitada seeläbi menetluses tõrkeid.
15. Taotluse esitaja puutub kokku ehitisregistri keskkonnaga ja on kursis seal avaldatud
juhistega. Tuleb eeldada, et kui isik järgib ehitisregistri keskkonnas avaldatud juhiseid, siis on
tema esitatavad dokumendid ka linna jaoks korrektselt süstematiseeritud ja taotlejal pole vaja
uurida, millised juhised on selle kohta avaldatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti veebilehel.
16. Määruse seadusega kooskõlla viimiseks tuleb kõnealune säte (määruse § 14 lg 3 p 2)
kehtetuks tunnistada. Siiski võib olla mõeldav ka selle sätte sõnastuse muutmine, näiteks nii, et
kasutusteatise või kasutusloa taotluse puuduseks loetakse üksnes seda, kui ehitisregistrisse
esitatavad dokumendid ei ole süstematiseeritud taotluse menetlemist võimaldavalt.
III. Omanikujärelevalve, ehitaja ja projekteerija kinnituste kontrollimine, ülevaatuse akti nõue
17. Määruses on sätestatud, et Linnaplaneerimise Amet kontrollib kasutusteatist ja kasutusloa
taotlust läbi vaadates, kas on olemas omanikujärelevalve, ehitaja ja projekteerija kinnitused ning
ülevaatuse akt (määruse § 15 lg 1 p-d 5 ja 9). Probleemne on ehitise ülevaatuse akti esitamise nõue.
4
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti veebilehel on kirjas, et koos ehitusdokumentidega esitatakse
ehitise ülevaatuse akt, mille on allkirjastanud omanikujärelevalve, ehitaja ja projekteerija.
18. Kehtiv õigus ei näe ette ehitise ülevaatuse akti esitamist. Ehitise ülevaatuse akt oli ette
nähtud praeguseks kehtetus ehitusseaduses (ehitusseaduse § 33 lg 4 ja majandus- ja
kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrus nr 11 „Ehitise ülevaatuse kord“). Ehitusseadus ja
kõik selle alusel kehtestatud määrused on kehtetud alates 30. juunist 2015.
19. Ehitise ülevaatuse akti saaks nõuda ehitusseadustiku alusel, kui seda saaks käsitada
ehitamist kajastava dokumendina (EhS § 15 lg 2). Ehitamist kajastav dokument on selline, millest
saab teavet ehitise kasutamiseks ja ehitise ning ehitamise kontrollimiseks. Ka peab ehitamist
kajastavast dokumendist olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.
20. Ülevaatuse akti ei saa käsitada ehitamist kajastava dokumendina. Selles ei ole olulist teavet
ehitise ega selle ehitamise kohta. Üksnes selle pärast, et ehitise ülevaatuse aktist võib selguda
vastutanud isik, ei saa akti pidada ehitamist kajastavaks dokumendiks. Vastutanud isik peab
selguma muudest ehitisregistrile esitatud dokumentidest ning projekteerimist ja ehitamist
käsitlevatest võla- ja asjaõiguslikes dokumentidest. Ehitamises osalenud isikute vastutuse
määramiseks ei ole ülevaatuse akt vajalik. Ülevaatuse akt oma deklaratiivse tähendusega ei muuda
vastutust selgemaks. Ka ei taga ülevaatuse akt ehitise vastavust nõuetele, kuigi Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti lehel avaldatud ülevaatuse akti vormi sõnastusest1 võiks seda ekslikult
järeldada.
21. Ülevaatuse akt ei saa olla ehitise kasutusteatise ja kasutusloa taotluse esitamisel nõutav
dokument. Sellel dokumendil ei ole tähtsust ehitise kasutusteatise menetluses ja kasutusloa
andmise üle otsustamisel. Kasutusteatise ja kasutusloa menetluses tuleb linnal välja selgitada, kas
ehitis vastab nõuetele. Ehitise nõuetele vastavuse üle ei saa otsustada deklaratiivse ülevaatuse akti
alusel. Samas mõjutab ülevaatuse akti esitamata jätmine menetluse kestust, kuna seda saab
käsitleda taotluse puudusena.
22. Igal nõudel, sealhulgas ehitise ülevaatuse akti esitamise nõudel, peab olema seaduslik alus
ja nõue ise peab olema konkreetsel juhtumil asjakohane, vajalik, sobiv ja mõõdukas õiguspärase
eesmärgi saavutamiseks. Ehitise ülevaatuse akti nõudel ei ole seaduslikku alust. Ka ei ole see
taotluse lahendamiseks vajalik dokument.
23. Ehitamise protsessis on palju osalejaid ja projekti koostamisest ehitise valmimiseni võib
kuluda palju aega. See tähendab, et ehitise ülevaatuse akti allkirjastamise ajaks ei pruugi olla lihtne
või ka võimalik saada kõigi isikute allkirju. Peale selle võib isiku vastutus allkirjastamise hetkeks
olla aegunud. Seega võib mõnel juhul ehitise ülevaatuse akti koostamine osutuda keeruliseks või
nõuetekohasena suisa võimatuks ning tegelik vajadus sellise dokumendi järele võib puududa.
Dokumendi koostamise nõudmine üksnes dokumendi enese pärast ei ole õigustatud ega hea
halduse tavaga kooskõlas.
24. Ülevaatuse akti esitamise nõue koormab põhjendamatult taotlejat. Eriti koormav on see
siis, kui ehitamine on kestnud kaua aega ning selle eest on vastutanud erinevad isikud, või ka
olukorras, kus ehitus on lõpetatud ammu ja selle eest vastutavaid isikuid ei ole enam võimalik
mõistlike jõupingutustega välja selgitada või ei ole võimalik saada nende allkirju. Peale selle tuleb
arvesse võtta ka nõuete aegumist – isegi, kui on võimalik tuvastada, kes vastutas ehitamise eest ja
1
Ülevaatusest osavõtjad kinnitavad, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab ehituseeskirjadele- ja normidele ning
keskkonna-, tervise-, tuleohutus- ja töökaitse nõuetele.
5
kui on võimalik saada ka tema allkiri, ei pruugi sellisel ülevaatuse aktil, aja möödudes olla enam
praktilist väärtust. Teadaolevalt täidetakse sellisel juhul linna esitatud nõuet nii, et ehitise omanik
või kasutusloa taotleja allkirjastab ülevaatuse akti nii projekteerija, ehitaja kui ka omaniku nimel
ise. See on näide selle kohta, et dokumenti nõutakse eelkõige dokumendi enese pärast.
25. Selgitasite, et märkimisväärse osa linna menetletavaid kasutusloa taotlusi hõlmab suuri ja
väga suuri objekte ning taotlusega koos tuleb esitada hulk dokumente, millest selguvad ehitamise
eest vastutavad isikud. Kokkuvõtlik ja ülevaatlik dokument võimaldab taotluse läbivaatamisel
vastutavad isikud leida väiksema ajakuluga.
See põhjendus ei õigusta ülevaatuse akti nõuet, ei formaalselt ega sisuliselt. Määruse nõuded
kohalduvad erisusteta nii suurtele kui ka väikestele ehitusobjektidele, kusjuures võib eeldada, et
viimaseid on valdav enamus. Linn peab suutma kõiki oma pädevuses olevaid menetlusi korraldada
seaduses ettenähtud viisil ja tähtaegu järgides – kui on palju mahukate dokumentidega menetlusi
või üldiselt palju menetlusi, siis tasub kaaluda, kas neid käsitlevaid ametnikke on piisavalt.
26. Isegi kui ülevaatuse akt võimaldab taotluse läbivaatamisel väikese ajakuluga leida
ehitamise eest vastutavad isikud, ei saa see õigustada sellise dokumendi nõudmist. Olulisematele
taotlusega esitatavatele dokumentidele on esitatud õigusaktides täpsemad nõuded, mille hulgas on
ka allkirjastamise nõue. Taotlusega esitatud dokumendid tuleb ikkagi läbi vaadata, samuti on vaja
veenduda, kas ehitis ka tegelikult vastab nõuetele. Pelgalt sellest, et mõni ehitisega või ehitamisega
väidetavalt seotud isik deklareerib ülevaatuse akti allkirjastades ehitise vastavust nõuetele, ei saa
teha järeldusi ehitise nõuetele vastavuse osas.
27. Põhiseaduse § 3 lõike 1 ja § 154 lõike 1 kooskõlla viimiseks tuleb määruse § 15 lõike 1
punkti 5 sõnastust muuta, jättes sellest välja sõnad „ja ülevaatuse akti“.
28. Määruse § 15 lõike 1 punkti 9 järele vajadus puudub ja see tuleks kehtetuks tunnistada.
Selles sättes esitatud nõue on hõlmatud muude sätetega. Omanikujärelevalve, ehitaja ja
projekteerija peavad enda koostatud dokumente allkirjastama ja selle tegemata jätmine on puudus,
mida ei saa kõrvaldada eraldi ülevaatuse akti allkirjastamisega. Kui nad isikud saavad ülevaatuse
akti allkirjastada, siis peaksid nad saama allkirjastada ka seaduse järgi nõutud ehitusdokumente.
IV. Avalikule teabele juurdepääsu piiramine
29. Olete linna dokumendiregistris õiguskantsleri märgukirjale ja sellele saadetud vastustele
lisanud juurdepääsupiirangu, tuginedes õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 24 lõikele 8. Viidatud sätte
järgi võib õiguskantsler tunnistada avalduse ja selle andmed asutusesiseseks teabeks, kui seda
taotleb avaldaja või õiguskantsleri hinnangul on see vajalik avaldaja õiguste ja vabaduste kaitseks.
Praegusel juhul ei ole õiguskantsler pidanud vajalikuks piirata Teile saadetud märgukirjale
juurdepääsu, õige ei ole piirata ka märgukirjale saadetud vastusele avalikku juurdepääsu.
Õiguskantsleri seaduses sätestatud erinormi teabele juurdepääsu piiramiseks rakendamise üle saab
otsustada üksnes õiguskantsler, mitte linn.
30. Määruses sätestatud õigusnormide kohta esitatud tähelepanekud ja Teie selgitused ei saa
olla piiratud juurdepääsuga ka mõnel muul õiguslikul alusel. Õigusaktid on Eestis avalikud, samuti
ei ole üldjuhul põhjust tunnistada piiratud juurdepääsuga teabeks ametkondade kirjavahetust, mille
ainus sisu on õigusakti puudustele tähelepanu juhtimine. Märkides avaliku teabe piiratud
6
juurdepääsuga teabeks, olete põhjendamatult piiranud avalikkuse võimalusi oma tegevust
kontrollida. Palun parandage dokumendiregistris see eksimus.
Palun viige määrus põhiseadusega kooskõlla hiljemalt 16. juuniks 2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]