dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 6. mai 2022
Viit
14-5/220880/2202461
Registreeritud
6. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid)
Toimik
14-5/220880
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. juuni 2022

Failid

  • 📎Advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ, 05.05.2022.asice400 KB
  • 📎E-kiri.pdf370 KB
  • 📎image001.jpg
  • 📎Lisa 1 Teabenoude taitmine (haldusakt) 1044_2022-03-16.asice106 KB
  • 📎Lisa 10.1. MFE_RMK_KL_lisa 1-2 ja 3-2.pdf1215 KB
  • 📎Lisa 10.2. MFE_RMK_KL_lisa 1-5 ja 3-5.pdf1011 KB
  • 📎Lisa 10 MFE_RMK_KL_5143 ja lisad 1 kuni 3.pdf6207 KB
  • 📎Lisa 11 _SEE ja RMK kestvusleping 5192.pdf8172 KB
  • Lisa 11.1. _SEE ja RMK KL 5192 lisad 1-3;3-2.pdf

Sisu (failidest)

Ain Alvin VANDEADVOKAAT / PARTNER SWORN ATTORNEY / PARTNER Tartu Ülikool (MA) / mag.iur ÕIGUSKANTSLER 5.05.2022 Avaldajad: 1. Postimees Grupp AS Registrikood 10184643 aadress: Tartu mnt 80, Tallinn 10112 e-post: [email protected] Telefon: 666 2350 2. Ülle Harju Isikukood: 47406180317 Aadress: Viinaköögi, Kärgula, Võru vald, 66632 Võrumaa e-post: [email protected] Telefon: 5215381 Avaldajate esindaja: Vandeadvokaat Ain Alvin Advokaadibüroo Glikman Alvin Kose tee 66/1, Tallinn 12013 [email protected] Telefon: 6540100 GLIKMAN ALVIN OÜ www.glikmanalvin.ee Telefon: +372 654 0100 Reg.nr: 14966019 Kose tee 66/1, Tallinn [email protected] Swedbank: EE142200221073721933 KMKR : EE102264375 12013 Riigiasutus, mille tegevuse õiguspärasust ja vastavust heale haldustavale palutakse kontrollida: Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood: 70004459 Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond e-post: [email protected] Telefon: 676 7500 Seadused, mille põhiseaduslikkust palutakse kontrollida: AvtS § 35 ja 41 Üldkorraldus, mille seaduslikkust palutakse kontrollida: RKM juhatus esimehe käskkirjaga nr 1-5/73 käskkirjaga kinnitatud RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel Avaldajate taotlused: 1. Kontrollida, kas Riigimetsa Majandamise Keskus on järginud põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava riigi poolt müüdava metsamüügihinna ja krediidilimiitide avaldajatele mitteavalikustamisel. 2. Kontrollida, kas Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe käskkirjaga nr. 1-5/73 kinnitatud RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel (Juhend) vastab põhiseadusele, seadusele ning kas selle vastuvõtmine vastab heale haldustavale. 3. Teha Riigimetsa Majandamise Keskusele ettepanek rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigimetsa müügi hindade ja krediidilimiitide avalikustamiseks ja haldusakti vastuvõtmiseks, millega tunnistatakse Juhendi tühisust või alternatiivselt, millega tunnistatakse Juhend kehtetuks. 4. Teha ettekanne alternatiivselt: Vabariigi Valitsusele või Riigikogule või Keskkonnaministeeriumile Riigimetsa Majandamise Keskuse väärpraktika kohta riigimetsa müügihindade ja krediidilimiitide mitteavalikustamise kohta ning õigusvastase Juhendi kehtestamise osas. 2 5. Kontrollida AvtS § 35 ja 41 põhiseaduslikkust ning teha Riigikogule ettepanek viia norm 20 päeva jooksul kooskõlla põhiseadusega. Kui Riigikogu pole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti põhiseadusega kooskõlla viinud, teha Riigikohtule ettepanek tunnistada AvTS § 35 ja 41 kehtetuks. RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS POLE PIKEMA AJA JOOKSUL ANDNUD AVALDAJATELE AVALIKKU TEAVET SELLE KOHTA, MILLISTE HINDADE JA KREDIIDILIMIITIDEGA MÜÜB RIIGIORGAN RIIGI OMANDUSES OLEVAT METSA, RIKKUDES SELLEGA HEAD HALDUSTAVA JA AVALDAJATE PÕHIÕIGUSI 1. Õiguskantsleri seaduse § 33 sätestab, et õiguskantsler kontrollib, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava. Vastavalt õiguskantsleri seaduse § 34 võib õiguskantsler alustada menetlust isiku avalduse alusel või omal algatusel. Tulenevalt õiguskantsleri seaduse § 35 1 lg-st 1 lõpeb õiguskantsleri menetlus õiguskantsleri seisukohavõtuga, milles ta annab hinnangu selle kohta, kas järelevalvealuse asutuse tegevus on õiguspärane ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas. Sealjuures, vastavalt õiguskantsleri seaduse § 33 lg-le 2 ja 3 võib õiguskantsler kritiseerida, anda soovitusi ja muul viisil väljendada oma arvamust, samuti teha ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks, kusjuures õiguskantsleri seisukoht tehakse avaldajale ja menetluses osalenud järelevalvealusele asutusele kirjalikult teatavaks. 2. Õiguskantsleri seaduse § 352 paneb õiguskantsleri soovituse saanud asutusele tagasiside andmise kohustuse ettepaneku järgimise osas. Õiguskantsleril on seejuures järelepärimiste tegemise õigus, samuti on tal õigus teha ettekanne järelevalvavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule, samuti teavitada avalikkust. 3. Avaldajate põhiõigusi rikub RMK poolt neile avaliku teabe mitteesitamine ning selline tegevus on ühtaegu vastuolus hea haldustavaga. RMK on avaliku teabe andmisega rikkunud nii avaldajate põhiõigusi, kui ka head haldustava, mistõttu küsimus kuulub õiguskantsleri pädevusse õiguskantsleri seaduse §-i 33 alusel. 4. Avaldajad on pikemat aega ja tulutult üritanud Riigimetsa Majanduse Keskuselt (RMK) avalikku teavet selle kohta, millise hinna alusel ja milliseid krediidilimiitide andes müüb RMK riigi omanduses olevat metsa. 5. RMK on riigiasutus ja haldusorgan. HMS § 8 lg 1 kohaselt on haldusorgan seadusega ja selle alusel antud määrusega avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus. Vabariigi Valitsuse määrusega 09.01.2007 nr 4 kehtestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse (põhimäärus) § 1 sätestab, et RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, s.o. tegemist on riigiasutusega. RMK on riigitulundusasutus, 3 kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel (metsaseaduse § 47). 6. Vastavalt metsaseaduse § 48 lg 1 p-le 4 ja lg-le 3 on RMK ülesanne riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine. Müües riigi varaks olevat riigimetsa täidab RMK avalikku funktsiooni. Metsaseaduse § 1 lg 2 sätestab, et kohaldamisele kuuluvad haldusmenetluse seaduse sätted ning tulenevalt HMS § 7 lg 1 on haldusmenetlus avalik. See on üldreegel (4- 20-1588/28, p 30). RMK täidab haldusorgani ja riigiasutusena avalik-õiguslikke ülesandeid, sh. annab raieõigusi ja võõrandab riigi omanduses olevat metsamaterjali (metsaseaduse § 48 lg 1 p 2; põhimääruse § 9 p 5). 7. Tulenevalt riigivaraseaduse § 8 lg-st 1 on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult (3-1-1-98-15, p 77, 78; Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 otsus number 3-18-1621, p 15). 8. Üldrahvaliku ressursi võõrandamine saab toimuda üksnes avalikult ja avaliku kontrolli tingimustes. Metsamaterjali müügihindade avalikustamises seisnev avalik huvi on iseäranis suur, kuna metsaseaduse § 61 lg 1 sätestab, et vara võõrandamise viis on enampakkumine. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib vara võõrandamise otsustaja otsustada võõrandamise enampakkumiseta, kui vara võõrandamine sel viisil annab suuremat kasu. Metsaseaduse § 47 lg 5 sätestab, et metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja metsamaterjali harilikust väärtusest. Loomulikult peab erandkorras, s.o. enampakkumiseta, olema riigivara võõrandamine otsustatud kaalutlusõiguse alusel iga üksikjuhtu arvestades ning avalikkuse kontrolli all, sh. osas, kas ei toimu alla turuväärtuse võõrandamist. RMK on seevastu avalikult deklareerinud, et ta müüb 85 % puitu enampakkumiseta (vt allpool). 9. RMK, müües riigivara, on haldusorganina ja riigivara valitsejana avaliku teabe valdaja ning sellega seotud teave on saadud ja loodud avalikke ülesandeid täites (3-3-1-46-12, p 13). Vastavalt AvTS § 3 lg-le 1, avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kuna RMK täidab riigiasutusena avalikke ülesandeid ja müüb riigivara, s.o. muudab üldrahvaliku vara avalik-õiguslikku staatust, siis on kogu tema valduses olev info avalik. Riigiasutus on automaatselt avaliku teabe valdaja (3-3-1-19-14, p 11). 10. Avalduse esitajad on teinud korduvaid katseid saada teavet metsamaterjali müügihindade osas, kuid RMK pole teavet edastanud. Avalduse esitajad on veendunud, et tulenevalt AvTS §-st 4 on igaühel sellisele teabele juurdepääsu õigus. AvTS § 1 defineerib seaduse eesmärgina tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning sihist luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Riigikohus rõhutas, et avatud ühiskonnas on avalike rahaliste vahendite väärkasutuse ennetamisel oluline osa ka avalikkusel, sh ajakirjandusel, mida avaliku võimu enda tehtav 4 kontroll ei saa ega suuda täielikult asendada. Nii on teabe avalikkusel oluline roll võimalike rikkumiste toimepanemisest heidutamisel ja nende ennetamisel. Kui avaliku võimu kontroll piirdub enamasti õiguspärasusele hinnangu andmisega, siis avalikkus juhib tähelepanu ka eetilistele küsitavustele. See aitab kaasa demokraatia ja avatud ühiskonna põhimõtetele rajatud riigis legitimatsiooni- ja vastutusahela tegelikule toimimisele (3-15-3228/37, p 18, samuti vt. 3-19-2069/19, p 10). 11. Vastavalt riigivaraseaduse § 8 lg-le 1 on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult (3-1-1-98-15, p 77, 78; Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 otsus number 3-18-1621, p 15) ning sellekohane tegevus peab olema avalikkuse kontrolli all. Riigikohus on toonitanud HMS §-i 5 kohaseid haldusorgani tegevuse efektiivsuse ja eesmärgipärasuse printsiipe (3-17-2766/33, p 28; 3- 3-1-22-14, p 13 ), kuid RMK on neid ilmselgelt eiranud. RMK KUI HALDUSORGANI KEELDUMISED AVALDADA AVALIKKU TEAVET ON HEA HALDUSTAVA JA AVALDAJATE PÕHIÕIGUSTE RIKKUMINE 12. Avaldajad on korduvalt osutanud sellele, et RMK tegutseb läbipaistmatult, algatades sellega avaliku diskussiooni. 13. Avaldajad esitasid 21.02.2022 RMK-le teabenõude (Lisa 3), milles nad soovisid saada puidumüügi ja/või metsa raieõiguse võõrandamise praegu kehtivate kestvuslepingute koopiaid koos kõigi lisadega, mis on sõlmitud järgmiste ettevõtetega: 1) «Horizon» Tselluloosi ja Paberi AS 2) Stora Enso Eesti AS 3) Estonian Cell AS 4) Toftan AS 5) Combimill Reopalu OÜ 6) Graanul Invest AS 7) Jeld-Wen Eesti AS 8) Aegviidu Puit AS 9) UPM-Kymmene Otepää OÜ 10) Metsä Forest Eesti 11) Mercer Holz GmbH 12) Osula Graanul OÜ 13) Estonian Plywood AS. 14. RMK keeldus 16. märtsi 2022.a. dokumendiga nr 3-3.1/2022/1044 teabenõude vastuses (Lisa 1) edastamast avaldajale kõige olulisemat teavet, milleks olid riigi poolt kestvuslepingutega müüdava puidu hinnad ja krediidilimiidid, kattes need dokumentidel 5 kinni (Lisa 9-17.2). RMK õigustas keeldumist AvTS § 38 l-ga 2 sätestatud ja tema enda poolt kehtestatud asutusesiseseks tunnistamise piiranguga. 15. RMK viitas sellele, et ta on ise AvTS § 35 lg 1 p-i 9 ja 17 alusel mõnedele lepingutingimustele kehtestanud juurdepääsupiirangu ja seetõttu tingimusi ei avalikustata. RMK väitis, et riigi poolt müüdava puidu ühikuhind võib Andmekaitseinspektsiooni arvates olla ärisaladus. RMK viitas sellele, et lepingupartneritega lepitakse kokku erinevates krediidilimiitides ja ühikuhindades ning nende limiitide ja hindade avalikuks saamisel saavad klientide äripositsioonid kahjustada. 16. Riigi poolt müüdava puidu hinnad ja viimase poolt antavad krediidilimiitide tingimused olid kõigi avaldajatele esitatud lepingute puhul RMK poolt kinni kaetud. Viitame siinkohal avaliku teabe mitteandmisele järgmiste riigimetsa müügilepingute osas: „Horizon“ Tselluloosi ja Paberi AS, Stora Enso Eesti AS, Graanul Invest AS, Aegviidu Puit AS, UPM- Kymmene Otepää OÜ, Metsä Forest Eesti, Mercer Holz GmbH, Osula Graanul OÜ ja Estonian Plywood AS (Lisa 9-17.2). Kuna õiguskantsleri poolt läbiviidavas menetluses on oluline RMK poolt seaduse – ja hea haldustava täitmine, mitte aga konkreetse teabe analüüs, siis pole avaldajad menetlusökonoomiast ajendatuna kõiki lepingudokumente esitanud, kuid esitame need Teie esimesel nõudmisel. Teabe mitteandmine nimetatud lepingute osas pole üheski menetluses, sh. vaide- või kohtumenetluses. 17. Riigikohus on leidnud, et AvTS § 23 lg 3 kohane keeldumine avaliku teabe andmisest võib olla haldusaktiga sarnane akt, mis peab küll vastama haldusakti tunnustele, sh kus peab olema täidetud põhjendamiskohustus (3-19-2069, p 13). Avalduses kasutatakse lugemise hõlbustamiseks terminit „haldusakt“. Sellekohane vaidlus teemal, kas AvTS § 23 lg 3 kohane keeldumine on haldusakt, on puhtakadeemiline, kuna avaldajad taotlevad, sõltumata seaduses kasutatavast terminoloogiast, haldusorgani tegevuse kontrollimist avaldajate õiguste rikkumisel ja hea haldustava järgimisel, mis on vastavalt õiguskantsleti seaduse § 33 tema pädevuses. 18. Kuna RMK keeldumine teabe andmisest, kus eitati avaldajate õigust saada avalikku teavet, vastas sisult HKMS §-i 51 kohasele haldusakti tunnustele, kuid selle vorm ei vastanud HMS § 55-57 haldusakti nõuetele (need nõuded käivad ka AvTS § 23 lg 3 kohase keeldumise kohta), esitas avaldaja RMKle 16.03.2022 teabenõude (Lisa 4), küsides, kas tegemist on HMS § 51 kohase haldusaktiga. Kahjuks RMK sellele küsimusele ei vastanud, teatades 23.03.2022 kirjaga, et RMK täitis teabenõude 16.03.2022 ning tal oli õigus hinnateave kinni katta (Lisa 5). 19. Kuivõrd RMK ei vastanud küsimusele, kas tegemist on haldusaktiga, avaldaja saatis RMKle 24.03.2022 täiendava küsimuse, nõudes selgitust, kas tegemist on haldusaktiga või mitte (Lisa 6), kuid sellele RMK pikemat aega lihtsalt ei vastanud, eirates hea haldustava ja selgitamiskohustuse elementaarnõudeid. RMK esitas pärast ligi kuu aja pikkust viivitust 6 22.04.2022 vastuse, kus ta ei vastanud avaldajate küsimusele, kas tegemist on haldusaktiga, vaid kordas lühidalt oma varasemaid väiteid (Lisa 7). 20. Avaldajad lisavad, põhjendamaks järjepidevaid ja pikaajalisi katseid saada avalikku teavet, et Andmekaitseinspektsiooni 12.10.2021 vaideotsusest nr 2.1.-3/21/2756 (Lisa 8) nähtub, et Postimees Grupp AS oli nõudnud sellekohast teavet RMK ja AS Horizon Tselluloosi ja Paberi vahel sõlmitud leping nr 3-3.6.1/1115 täies mahus (s.o. see ei puuduta ülaltoodud hinnateavet), kuid RMK andmeid ei edastanud. Andmekaitseinspektsioon asus seisukohale, et osa informatsiooni ei kuulu väidetava ärisaladuse tõttu avaldamisele. Kuigi Postimees Grupp AS vaiet ei vaidlustanud, annab õiguskantsleri seaduse § 13 lg 5 õiguskantslerile võimaluse hea haldustava järgimist ja õiguste rikkumist kontrollida ka varasema teabenõude osas. 21. Andmekaitseinspektsiooni vaideotsus ei puuduta teavet, mis oli käesoleva avalduse Lisades 9-17.2. kinnikaetud ning viimatinimetatud teabe osas muud menetlused puuduvad. AVALDAJATE PÕHIÕIGUSTE RIKKUMINE RMK POOLT, HEA HALDUSTAVA EIRAMINE 22. Avaldajad toonitavad, et AvTS ei nõua avaliku teabe saamiseks haldusorganile õigusliku põhjenduse esitamist. Riigikohus selgitas, et AvTS ei seo teabe saamist taotlemise eesmärgiga (3-19-2069/19, p 10). Antud juhul esinesid avaldajatel ülekaalukad põhjused andmete saamiseks: 1) avaldaja Postimees Grupp AS on ajalehe „Postimees“ väljaandja. Tegemist on Eesti suurima ja enimloetud ajakirjandusväljaandega, millel on avalikkuse informeerimise ülesanne; 2) avaldaja Ülle Harju on Postimehe ajakirjanik. 23. Mõlemad avaldajad on juhtinud avalikkuse tähelepanu RMK tegevuse läbipaistmatusele tema poolt müüdava riigimetsa hindade ja krediidilimiitide osas. Ajakirjanduse esmaülesanne on informeerida avalikkust avaliku elu küsimustest. See, millise hinnaga müüb RMK üldrahvalikuks omandiks olevat metsa ning kas müügi puhul on lähtutud avalikest huvidest ja otstarbekuse printsiibist, on avaliku huvi ja avaliku elu küsimus ning igaühel on õigus sellekohast teavet saada. 24. Avaldajad nõudsid riigiorganilt avalikku teavet. RMK on riigiasutus ja haldusorgan, kes täidab avalikke ülesandeid. Vastavalt HMS § 7 lg-le 1 on haldusmenetlus avalik ning see on üldreegel (4-20-1588/28, p 13). Kuna RMK täidab riigiasutusena avalikke ülesandeid (metsaseaduse § 47) ja müüb riigivara s.o muudab üldrahvaliku vara avalik-õiguslikku 7 staatust, siis on kogu tema valduses olev info avalik. Riigiasutus a priori avaliku teabe valdaja (3-3-1-19-14, p 11). Tegemist on riigivaraseaduse § 4 lg 1 kohase riigivara valitsejaga. Avalik teave on saadud ja loodud avalikke ülesandeid täites (3-3-1-46-12, p 13). RMK täidab haldusorganina ja riigivara valitsejana ja riigi omanduses oleva metsa müüjana avalikku funktsiooni (metsaseaduse § 43 ja 53, 48 lg 1 p 2; põhimääruse § 9 p 5). Seega on tegemist avaliku teabega ja avaliku teabe valdajaga. 25. Riigikohus rõhutas lahendis 3-3-1-29-12, p-s 14: „Riigikohus on ka varasemas praktikas asunud seisukohale, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid haldusasjades nr 3-3-1- 66-10 (p 17) ja 3-3-1-59-05 (p 17) ning haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu otsust haldusasjas nr 3-3-1-15-01 (p 14)“. 26. RMK tegutseb läbipaistmatult, kuivõrd riigivara müügi hindasid ja krediidilimiite varjatakse. Kestvuslepingutega müüakse 85% puidust, mis on RMK poolt väljakuulutatud mitte ühelgi õigusnormil põhinev müügistrateegia https://www.rmk.ee/puidumuuk- /puidumuuk/muugistrateegia. Avalike enampakkumistega ehk turuhinnaga müüakse ainult 15% puidust. Avaldajad soovivad kontrollida põhjendatud kahtlust ja teavitada tulemustest avalikkust, et viimasel viiel aastal on RMK müünud kestvuslepingutega puitu kokku hinnanguliselt umbes 52 miljonit eurot odavamalt, kui müünuks keskmiste oksjonihindadega. https://www.postimees.ee/7448810/ulvar-kaubi-rmk-voib-olla-teeniks- rohkem-raha-aga-mitte-riik. Tegemist on ülekaaluka avaliku huvi sfääri kuuluva küsimusega. 27. RMK selgitas et puitu müüakse odavamalt, kuna "muidu ei saaks riik investeeringuid" https://www.postimees.ee/7448810/ulvar-kaubi-rmk-voib-olla-teeniks-rohkem-raha-aga- mitte-riik, mis on asjakohatu väide, kuna riigivaraseadus ega metsaseadus ei luba müüa riigivara alla turuhinna, v.a üksikud numerus clausus juhud, mis antud menetlust ei puuduta (riigivaraseaduse § 33, metsaseaduse § 46 lg 5). RMK väide on igasuguse loogilise sisuta, kuna investeeringud ei sõltu sellest, millise müügiviisiga puitu võõrandatakse. Oksjonihinnad on avalikud ning pole takistanud investeeringuid teha. 28. Kuna metsaseaduse § 61 lg 1 kohaselt on puidu müügi põhiviisiks müük avalikul enampakkumisel ning sama seaduse § 46 lg 5 keelab puidu müügi alla hariliku väärtuse, siis on avalikkuse huvi rahvusliku ressursi võõrandamise osas iseäranis oluline. 29. PS § 44 sätestab, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Seda õigust tõlgendatakse laiendavalt (3-13-2425, p-d 20-23; 3-3-1-3-12, p 31). Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-5-09, p 21, et PS § 44 lg 1 kaitseb isikuid avaliku võimu poolsete piirangute eest niisuguse informatsiooniga tutvumisel. Riigikohus 8 siinjuures selgitas, et PS § 44 lg 1 sõnastus ei erista infokandjaid ega infolevitajaid, vaid eristab informatsiooni, mida levitatakse üldiseks kasutamiseks, teabest, mida ei levitata üldiseks kasutamiseks. Riigikohus sedastas, et üldiseks kasutamiseks levitatava teabena tuleb mõista kogu avalikustatavat informatsiooni, kuivõrd määratlus lähtub vajadusest tagada sellele põhiõigusele võimalikult lai kaitseala. PS § 44 ja 45 sätestatud õigused on ka juriidilistel isikutel (PS § 9 lg 2). 30. PS § 44 järgne õigus saada informatsiooni on lahutamatult seotud PS §-s 45 sätestatud õigusega vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni. EIK on selgitanud, et nii juurdepääs informatsioonile, kui ka õigus seda levitada on EIÕK Art 10 kaitsealas (Delfi AS v. Estonia [GC], no. 64569/09, § 110; Cengiz and others v. Turkey § 47-48; Times Newspapers Ltd v. the United Kingdom (nos. 1 and 2). Direktiiv (EL) 2019/1024 avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, millega võeti üle direktiiv 2003/98/EÜ ja sõnastati uuesti, rõhutab, et teabele juurdepääs on põhiõigus, mis tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga sätestatud sõnavabadusest (preambula Art 5). 31. Riigikohus rõhutas lahendites 3-3-1-85-15, p 23 ja 3-17-62, p 15, et ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Riigikohus, viidates EIK seisukohale, leidis et ajakirjanduse kui „avalikkuse valvekoera“ ülesanne jagada teavet ja mõtteid kõigil avalikke huve puudutavatel teemadel ning avalikkusel on õigus sellist teavet saada, sh mis puudutavad avaliku halduse tegevuse seaduslikkust ja eetilisust. Kõik riigiasutused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma informatsiooni oma tegevuse kohta. EIK on järjekindlalt toonitanud ajakirjanduse kui „avaliku valvekoera“ rolli, rõhutades oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe saamise õigust (The Sunday Times v. the United Kingdom (no. 2), § 50; Bladet Tromso and Stensaas v. Norway [GC], § 59 and 62; Pedersen and Baadsgaard v. Denmark [GC], § 71; News Satakunnan MaRMKinapörssi Oy and Satamedia Oy v. Finland [GC], § 126; Bedat v. Switzerland [GC], § 51; Axel Springer AG v. Germany [GC], § 79; Animal Defenders International v. the United Kingdom [GC], § 103). 32. EIK on iseäranis toonitanud uuriva ajakirjanduse õigust informatsiooni saamisel (Shapovalov v. Ukraine, § 68 ; Magyar Helsinki Bizottsag v. Hungary; Guseva v. Bulgaria, § 37). Mida aktuaalsem on teema, seda olulisem on ajakirjandusvabadus (Stoll v. Switzerland [GC], § 102). 33. Demokraatlikus ühiskonnas peavad riigiasutused ja ametnikud olema avatud avalikuks kontrolliks (Radio Twist a.s. v. Slovakia, § 53, Dyuldin and Kislov v. Russia, § 83). 34. RMK tegutseb haldusorganina ilmselges vastuolus eeltoodud põhimõtetega. 9 HALDUSORGANI VIITED TEMA ENDA POOLT KEHTESTATUD (JA TALLE MUGAVATELE) PIIRANGUTELE JA SELLE KAUDU AVALDAJATE PÕHIÕIGUSTE RIKKUMINE NING AVALIKU INFO SALASTAMINE EI VASTA PÕHISEADUSELE, SEADUSELE EGA HEALE HALDUSTAVALE 35. RMK pole kunagi vaidlustanud, et tegemist on avaliku teabega, samuti, et ta on avaliku teabe valdaja. RMK viitas teabe mitteandmise õigustusena AvTS § 35 lg 1 p-le 17 (ärisaladus), kuid samas pole konkreetseid ärisaladuse tunnuseid välja toodud, mis kinnitab hea haldustavaga lahutamatult kaasas käiva põhjendamiskohustuse olulist rikkumist. AvTS § 35 lg 1 p 17 näeb ette teabe asutusesiseseks tunnistamist, kui teabe avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. RMK pole esitanud arusaadavaid põhjendusi selle kohta, kuidas saab ärisaladuseks olla teave, mille sisu ja kõik elemendid on algusest lõpuni avaliku iseloomuga: 1) RMK on riigiasutus, haldusorgan ja riigivara valitseja; 2) RMK müüb täites avalikku funktsiooni riigi omanduses olevart metsa e. riigivara; 3) Andes krediidilimiite käsutab RMK riigiasutusena riigi vara; 4) RMK on avaliku teabe valdaja. 36. RMK on viidanud AKI seisukohale teises asjas, kus viimane leiab, et krediidilimiit ja poolte vahel kokku lepitud ühikuhind „võib olla ärisaladus“ ei tähenda AvTS § 23 lg 3 (HMS §- de 55 ja 56) kohast põhjendamiskohustust. See, mida AKI võis teises haldusasjas oletada „võib olla“ tasandil, on tähtsusetu. RMK põhjendustest ei nähtu ühtegi kaalutlust selle kohta, miks on tegemist ärisaladusega ning kuidas võivad andmed riigiasutuse poolt avaliku ressursi võõrandamise kohta olla ärisaladuseks. 37. RMK pole isegi tuginenud ärisaladuse määratletusele, sh sellele, millisest ärisaladuse legaaldefinitsiooni tunnusest lähtutakse. Samuti jääb PS § 3 legaliteedi printsiibi, PS § 14 tõhusa õiguste kaitse põhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumisega arusaamatuks, millistel tunnustel, millises otsustuskorras, millistest kaalutlustest lähtuvalt ja millise siseakti alusel tunnistati teave asutusesiseseks kasutamiseks olevaks. Selline läbipaistmatu lähenemine viitab pigem PS §-ga 13 keelatud riigi omavolile. 38. RMK põhimotiiviks on: „Lepingupartneritega lepitakse kokku erinevates krediidilimiitides ja ühikuhindades ning nende limiitide ja hindade avalikuks saamisel saavad klientide äripositsioonid kahjustada“ (Lisa 1). Milles seisneb „äripositsiooni kahjustamine“ puidumüügi kestvuslepingute puhul, samas, kui oksjonimüügi puhul seda ei toimu, jääb põhjendamiskohustuse rikkumisega arusaamatuks. RMK tegevus ,mis peaks olema avalik on selles osas kontrollimatu. Pealegi pole „klientide äripositsioonide“ kahjustamine 10 iseenesest AvTS numerus clausus mitteavalikustatava teabe nimekirjas. RMK pole ka välja toonud, milles selline „äripositsioon“ seisneb. Kui RMK „kliendid“ ostavad puitu turuhinnaga, mis on ainus legitiimne riigivara omandamise viis, siis ei saa turuhinnast teada saamine kedagi kahjustada. Nii on teada ka turuhinnale vastavad oksjonihinnad. Kui RMK müüb riigivara alla turuhinna, siis rikub ta seadust. Haldusorgani poolne seaduserikkumine pole mitteavalik teave. 39. RMK viide sellele, et riigiasutusel on „kliendid“ (seega ilmselt soosingus olevad metsaostjad, kes saavad puitu teistest odavamalt), kelle „äripositsiooni“ RMK kaitseb, kõneleb iseäranis ülekaalukast avalikust huvist andmete avaldamise osas. Tegemist on riigivara võõrandamisega riigiasutuse poolt, mis peab toimuma turuhinnaga, võrdsetel alustel ja avaliku kontrolli tingimustes. Igasugune soosingus olek peab olema välistatud, sh. eriseisund võrreldes nende ettevõtjatega, kes ostavad riigimetsa oksjonilt. 40. RMK avalikkusele antud selgitustest võib aru saada, et ärisaladus seisneb selles, et RMK müüb teatud isikutele kestvuslepingute alusel puitu alla turuhinna ning kui teised isikud saavad sellest teada, võib see kahjustada soosikute turupositsiooni, s.o ka teised võivad hakata nõudma müüki madalama hinna eest, kui on turuhind. Samuti on RMK viidanud sellele, et see justkui kahjustab investeeringuid, mida puudutasime põgusalt ülal. Selline käitlus on demagoogiline, kuna RMK-l puuduvad õiguslikud alused müüa riigi vara alla turuhinna -ja veelgi enam, seadus otsesõnu keelab seda. Järelikult ei saa ükski seadus kaitsta olematut õigust omandada riigivara odavamalt, kui on turuhind. RMK pole põhjendamiskohustuse rikkumisega selgitanud, miks pole ärisaladuseks puidu müügihind oksjonil ning miks peab tingimata olema salajane kestvuslepingu müügihind. Mõlemad on müügilepingud, kus müüjaks on riik ning müügiobjektiks on riigi vara. 41. Riigi vara võib alla hariliku väärtuse võõrandada üksnes riigivaraseaduse §-s 33 loetletud juhtudel, mis pole antud juhul asjakohased. Metsaseaduse § 46 lg 5 sätestab üheselt ja sõnaselgelt, et metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja metsamaterjali harilikust väärtusest. Eeltoodu kinnitab, et puidumüügihindade avalikustamise kaudu avaliku kontrolli teostamisel on ülekaalukas avalik huvi. 42. Vastavalt metsaseadusele saab RMK võõrandada vara riigivaraseaduses ettenähtud korras. Tulenevalt riigivaraseaduse § 8 lg-st 4, tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada ( 3-1-1-98-15, p-d 77, 78). 43. RVS § 8 lg 1, mille kohaselt riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult puudutab ka riigivara võõrandamist. Riigivara valitseja kohustuseks on juhinduda põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju ning ta peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt (Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 otsus number 3-18- 1621, p 15). RMK üritab aga välistada avalikku kontrolli. 11 44. RMK pole PS § 11 põhimõttel kaalunud väidetava ärisaladuse ja avaliku huvi suhet ja selle kaudu ka piirangu proportsionaalsust (vt allpool põhiseadusevastasuse käsitlust, kui õiguskantsler leiab, et ATS § 35 lg 1 p 17 on sõnastatud imperatiivsena). 45. Riigikohus on leidnud, et PS § 44 õigused võivad küll olla vastuolus, millisel juhul peab haldusorgan teostama kaalutlusõigust ning peab eelistama tõlgendust, mis tagab erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse (3-15-3228/37, p 14; 3-2-1-73-04, p 36). 46. Vastavalt põhiseaduse §-le 11 peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) (5-18-5, p 65; 3-4-1-1-02, p 15; 3-4-1-1-02, p 15; 5-21-10 p-d 54 ja 57; 5-21-10, p 54). Proportsionaalsus on seejuures ka EL õiguse baasprintsiip (C-30/00, William Hinton & Sons Ldª v. Fazenda Pública, ECLI:EU:C:2001:536; C-189/01, H. Jippes v. Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Visserij, EU:C:2001:420; EKo C- 310/04, ECLI:EU:C:2006:521 jt). Seega peaks salastamisel olema ülekaalukas huvi, mida saab hinnata vaid kaalutlusõigust teostades. RMK pole kaalutlusõigust teostanud. RMK TEGEVUSE ÕIGUSVASTASUS 47. Oleme eespool välja toonud, et tulenevalt AvTS § 3 lg 1 on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Müües riigivara täidab RMK riigivaravalitsejana, riigiasutusena ja haldusorganina avalikke ülesandeid. 48. Mitteavalik (sh asutusesisene) saab olla teave seaduses numerus clausus põhimõttel loetletud üksikjuhtudel. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku teabe seadus lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja teabenõude täitmisest keeldumine erand, mistõttu tuleb erandeid tõlgendada kitsendavalt (3-20-1265/25, p 28). Teave, mida keeldus RMK avaldajale edastamast on avalik. 49. RMK pole seni vaidlustanud, et ta on haldusorganina ja riigivara valitsejana avaliku teabe valdaja ning et teave on saadud ja loodud avalikke ülesandeid täites (3-3-1-46-12, p 13). 50. Teave selle kohta, millistel tingimustel võõrandab avaliku võimu kandja riigivara ning milliseid krediidilimiite ta sealjuures kellele annab, s.o käsitab riigi varaks olevaid nõudeõigusi, on avalik. Võõrandades riigi omanduses olevat puitu, täidab RMK haldusorganina avalikku funktsiooni (metsaseaduse § 48 lg 1 p 2; põhimääruse § 9 p 5). RMK tegutseb puitu müües metsaseaduse § 43 ja 53 kohase riigivara valitsejana. Tulenevalt metsaseaduse § 53 lg-st 6 toimub müük mh. riigivaraseaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt on riigimetsa müük avalike ülesannete täitmine ning teave on AvTS § 3 lg 1 kohaselt avalik. 12 51. Metsaoksjonid on avalikud ja puudub igasugune põhjendus, miks peaksid puidu müügihinnad olema kestvuslepingute puhul salastatud. Nii metsaoksjonite kui ka kestvuslepingute puhul: 1) Müüjaks RMK poolt esindatav riik (müüja on sama isik); 2) RMK täidab riigivara müües avalikku funktsiooni (mõlemal juhul täidetakse avalikku funktsiooni); 3) Hind peab mõlema müügiviisi puhul olema mitte madalam kui harilik väärtus; 4) Müügiesemeks riigi vara (müügiobjekt on sama); 5) RMK tegutseb avaliku teabe valdajana (teave ja teabevaldaja on samad). 52. Teabe sisu ega kvaliteet ega avalikustamise kohustus ei saa sõltuda pelgalt RMK poolsest müügimeetodist. 53. AvTS § 36 lg 1 p 11 keelab kuulutada asutusesiseseks teabeks andmed teabevaldajale kuuluva vara kohta. Müüdav mets on riigi vara. AvTS § 36 lg 1 p 9 sätestab, et dokumente riigi eelarvevahendite kasutamise kohta ei tohi tunnistada asutusesiseseks. Krediidilimiitide andmine on sisuliselt eelarvevahendite kasutamine. Vastavalt AvTS § 36 lg 1 p-le 10 ei tohi asutusesiseseks tunnistada andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta. Müügilepinguga võttis RMK riigile varalisi kohustusi – ja see puudutab müügihinna tasumist ja krediidilimiite. Näiteks, kuigi advokaadibüroo täidab kõrgendatud konfidentsiaalsusnõudeid leidis Tallinna Halduskohus 28.05.2020 lahendis 3-19-1937, et kuivõrd riigiasutus kulutab avalikke vahendeid, kuuluvad riigi poolt makstavad advokaadibüroo arved avalikustamisele. 54. Vastavalt metsaseaduse § 1 lg-le 2 kuuluvad kohaldamisele haldusmenetluse seaduse sätteid. Vastavalt HMS § 7 lg 1 on haldusmenetlus avalik. Tulenevalt metsaseaduse § 48 lg 1 p-st 4 ja lg-st 3 on RMK ülesanne riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine. 55. RMK viited sellele, et ta on tunnistanud teabe asutusesiseseks, s.o mitteavalikuks, ei oma õiguslikku sisu. Vastavalt AvTS § 3 lg 2, sama sätte lõikes 1 võib nimetatud teabele juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. Seda põhimõtet toonitas Tallinna Ringkonnakohus 11.02.2010 otsuses nr 3-09-1193, p-s 16. RMK poolt seadusest mittetulenevatel alustel juurdepääsupiirangute kehtestamine ei saa mingil juhul piirata avaldajate seadusest tulenevat õigust teavet saada. Kuna RMK ei või tugineda enda poolsele rikkumisele, siis tegemist on ex injuria jus non oritur printsiibi rikkumisega. 56. Kui lähtuda RMK „loogikast“, siis võiks iga haldusorgan kehtestada asutusesiseseks kuulutamise märgetega juurdepääsupiirangud kogu avalikule teabele, vabanedes sellega mugavalt AvTS § 3 lg 1 alusel avalikustamise kohustusest. 57. RMK pole selgitanud, miks ei kuulu salastamisele teave, kui puitu müüakse oksjoni kaudu ning miks on sisult sama hinnateave samade poolte vahel ja sama müügiobjekti osas mitteavalik ainuüksi põhjusel, et RMK müüb puitu kestvuslepingutega. 13 58. RMK vaikib konkreetsete juurdepääsupiirangute, siseaktide ja nende aluste osas. Lepingute päitsist nähtub pelgalt asutusesisene juurdepääsupiirangu märge ja viide AvTS-le. Juurdepääsupiirangu kehtestas haldusorgan enese suhtes, tunnistades teabe asutusesiseseks. Avaldajad ei ole juurdepääsupiirangu adressaadid. 59. HMS 7 lg 3 valguses saaks ärisaladuse hoidmine olla reguleeritud siseaktiga, millele viitab ka asutusesisene märge lepingutel. Dokumentide väljastamine reguleeritakse siseaktiga (3- 3-1-78-13, p 15; Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsuse 3-15-1653, p 10). 60. Avaldajad leiavad, et tegemist võis olla RMK sisemise reeglistikuga teabe avaldamise kohta, mille eesmärgiks ei ole reguleerida haldusvälise isiku õigusi ja kohustusi (3-3-1-54- 05, p 11). Teisisõnu, märkest nähtub sisereegel, milliseid andmeid nõustub riigiasutus väljastama. Õigusvastase sisereegli kehtestamine pole avaldajate põhiõiguste rikkumise alus. Isegi, kui tegemist oleks eelhaldusakti või haldustoiminguga, poleks see samuti eraldi vaidlustatav. 61. Pelgalt viide RMK enda poolt tehtud märkele, millega ta tunnistab teabe asutusesiseseks, s.o. „Asutusesiseseks“, ei saa piirata avaldajate põhiõigusi. Riigikohus selgitas, et dokumentidele abstraktselt viitamine ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused. Samuti ei sunni see haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viite tegemisel peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline dokumendis sisalduv informatsioon on osaks haldusakti põhjendusest (3-3-1-35-13, p 25 , 3-3-1-47-12, p 15 ja 3-3-1-87-08, p 18). 62. RMK pole selgitanud, kes konkreetselt ning millise otsustusprotsessi tulemusel tunnistas teabe asutusesiseks. Asutusesiseseks tunnistamise põhjendatuse kontroll ei nähtu ka haldusaktist. Lepingutel on lihtsalt märge “Asutusesiseseks kasutamiseks“ koos viitega AvTS § 35 lg 1 p-le 17. Kes konkreetselt tunnistas teabe asutusesiseseks ning millisele sise- või muule aktile tuginetakse, on ebaselge. Järelikult on avaliku teabe kättesaadavuse piiramine suvaline ja läbipaistmatu. 63. AvTS § 41 lg 2 sätestab, et märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev. Avaldajad tõlgendavad seda mitte üksnes kui õigusliku aluse esitamise kohustust vaid ka kui viidet sellele, kes konkreetselt ja millise aktiga teabe asutusesiseseks tunnistas. Vastasel juhul pole piirang kontrollitav. Lepingutel (Lisa 9-17.2) on viide vaid seadusele. Riigikohus leidis, et AvTS §-s 35 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb asutuse juhil otsustada (3-19-2069 , p 13). 64. Tulenevalt AvtS § 40 lg-st 1 kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirang kuni viieks aastaks. Puuduvad igasugused põhjendused, miks on kõigi lepingute puhul rakendatud maksimaalset piirangut. Tegemist on kaalutlusõiguse rikkumisega. 14 65. Vastavalt AvTS § 41 lg-le 1 tunnistab teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks asutuse juht. Kui tegemist on dokumendiloetelu sarjadega, siis võib piirangu kehtestada ka juhi määratud pädev töötaja (sama sätte lõige 11). Lepingutel on märge ilma viiteta, kes ja millise siseakti alusel märke asutusesiseseks tunnistas ning puudub ka info dokumendiloetelu sarjade kohta. 66. RMK tegevus on õigusvastane ja vastuolus hea haldustavaga. RMK pole teinud viiteid sellele, miks teave on kvalifitseeritud ärisaladuseks. Ka keeldumises pole ühtegi ärisaladuse legaaldefinitsioonis esitatud ärisaladuse tunnust esitletud. Viide EKTÄK´ le sootuks puudub. 67. Nii jääb olulise põhjendamiskohustuse rikkumisega arusaamatuks, millisest EKTÄKS § 5 lg 2 tunnustest lähtutakse. Kuna pole teada, millised on salastamise alused, siis on haldusakt õigusvastane. EKTÄKS § 5 lg 2 nimetab kolme ärisaladuse tunnust, millele RMK poolt ei tugineta: 1) teave ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad (leiame, et teave riigivara müügi kohta riigiasutuse poolt saab olla üksnes olema üldkasutatav); 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (riigivara müügi puhul riigiasutuse poolt ei saa rääkida kaubanduslikust väärtusest); 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (mis on ebaaktuaalne riigivara müügi puhul). 68. Vastavalt EKTÄKS § 5 lg 2 p-le 2, ärisaladus on teave, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (3-17-62/57, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsus nr 3-18-1287, p-d 9 ja 10; Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2019 otsus nr 1-18-4590, p 5.3). Sama tuleneb ka EKTÄKS aluseks olevast direktiivist EL 216/943. Ärisaladust saab sisustada TRIPS- lepingu art 39 lg 2 alusel (3-2-1-103-08 p 20; 3-2-1-22-07, p 13; 3-1-1-46-09, p 10.2). Teave ei vasta TRIPS lepingu Art 39 lg. 2 määratlusele, kuna riigivara müügi teave peab olema kättesaadav, sellel ei saa olla kaubanduslikku väärtust ning seda ei tohi hoida salajas. 69. Asjakohane on siinkohal viidata ka KonkS analoogiale. Vastavalt KonkS § 63 lg-le 2 ei loeta muud teavet ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. 70. Kaubanduslik väärtus saab olla eraõigusliku suhtega seotud teabel. Avalikul teabel ei saa olla mingit salastamisest endast tulenevat kaubanduslikku väärtust. 71. Riigivara valitseja poolne avalik-õiguslikes suhetes teostatav „salastamine“ ei saa tekitada eraõiguslikku kaubanduslikku väärtust, s.o riik ei saa luua tema poolt välja valitud lepingupartnerile sel viisil lisaväärtust. 72. Avalik-õiguslik teave pole kaubandusliku väärtusega teave. Millise hinnaga müüb riiki esindav riigiasutus riigivara, pole kaubandusliku väärtusega teave ja seega ka ärisaladus. 15 Salastamisest tulev kaubanduslik väärtus on välistatud iseäranis põhjusel, et salastamise alus puudub. Kaubanduslikku väärtust võivad evida RMK „klientide“ lepingud teiste eraõiguslike isikutega, mitte aga müüdava riigivara hind. 73. RMK poolne motivatsioon on iroonilise iseloomuga, kuna ärisaladuse määratlus tuleneb ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest, kusjuures riigi valikulistele lepingupartneritele müüdava puidu hindade varjamine takistab ausat konkurentsi nende puidukäitlejatega, kes pole RMK ees soosingus ning on sunnitud puitu tunduvalt kõrgema turuhinnaga oksjonilt ostma, ilma et neil oleks riigipoolse krediidi saamise võimalust. Direktiiv (EL) 2019/1024 avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta 2003/98/EÜ Art 5 seevastu rõhutab, et õigus avaliku teabe saamisele on põhiõigus, kusjuures avalik teave aitab kaasa Euroopa Liidu toimimise lepinguga sätestatud siseturu toimimisele moonutamata konkurentsi, millele aitab kaasa avaliku sektori valduses oleva teabe avalikustamise normide ja tavade ühtlustamine liikmesriikides. Direktiivis on läbivalt toonitatud, et avalik teave peab olema läbipaistev, kusjuures riigiga seotud ärilise teave (ka riigi äriühingute puhul) avalikustamine toimub konkurentsi soodustamise eesmärgil (vt nt preambula Art 7, 9, 36). Riigikohus rõhutas, et isegi avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (3-3-1-59-05, p 17). Antud juhul pole salastatuse tingimustes võrdne hinnakonkurents võimalik. Avalikustamine ja läbipaistvus tagavad võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise (3-20-718/28, p 15.2; 3-3-1-31-11, p 16). 74. RMK kontseptsioon on vastuolus kogu väljakujunenud õigussüsteemiga, mis eeldab õiguskantsleri poolset sekkumist. Igasuguse muu (ja vähemsensitiivse) riigi vara müügi andmed on avalikud. Avalikud on avaliku võimu poolt pakutava vee- ja kanalisatsiooniteenuste, elektriteenuste, ühistransporditeenuste jne hinnad. Avalikud on puidu oksjonihinnad. 75. Avaldajate poolne õiguskantsleri poole pöördumise alus on RMK tegevuse vastuolu põhiseaduse, seaduse ja hea haldustavaga, mitte Euroopa liidu õigusega. Samas, viitame Euroopa Liidu õigusele põhjendamaks oma seisukohti ning väljatoomaks, et ainuüksi märge lepingul ei saa olla aluseks teabe varjamiseks. Euroopa Kohus lahkas olukorda hankemenetluse läbiviimisel, kus võib salastamisel esineda vajadus, mitte aga post factum müügihinna alandamisel. Euroopa Kohtu 7.09.2021 lahendi nr C‑927/19 (Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras), puudutas mitte avalikku teavet juba ostetud riigivara hinna osas vaid hankemenetluse käigus avaldatavat infot, sh majandusliku ja finantsilise suutlikkuse osas. Ka siin leidis Euroopa Kohus, et pelgalt märkest konfidentsiaalsuse kohta ei piisa vaid seda peab tõendama. Lahendi p-de 111, 117 ja 137 kohaselt hankija ei saa end väljavabandada, tuginedes ettevõtja väitele, et temale teave on konfidentsiaalne. Euroopa kohus nimetas otsuse p-s 117: „Selline ettevõtja peab nimelt tõendama, et teave, 16 mille avalikustamisele ta on vastu, on tõesti konfidentsiaalne, tõendades näiteks, et see sisaldab tehnika- või ärialaseid saladusi, et selle sisu võidakse kasutada konkurentsi moonutamiseks või et teabe avalikustamine võiks olla talle kahjulik“. Euroopa Kohus puudutas ka tõendamiskoormust. Peab olema tõendatud, et teave on tõepoolest konfidentsiaalne, st et see sisaldab tehnika- või ärialaseid saladusi, et selle sisu võidakse kasutada konkurentsi moonutamiseks jne. Kuna hankijad on allutatud ka hea halduse põhimõttele, mille üheks väljundiks on otsuste põhjendamise kohustus, peab hankija põhjendama, miks ta konkurendi pakkumust ei avalda. Euroopa Kohus leidis lahendi p-s 111, et hankija otsused teabe avaldamata jätmise kohta, tuginedes ärisaladusele, on vaidlustatavad: „Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et viiendale kuni seitsmendale küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõike 1 neljandat lõiku, artikli 1 lõikeid 3 ja 5 ning artikli 2 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et hankija otsus keelduda avaldamast ettevõtjale teise ettevõtja taotluses või pakkumuses sisalduvat konfidentsiaalseks peetavat teavet on akt, mille peale saab edasi kaevata, ning kui liikmesriik, kelle territooriumil toimub kõnealune riigihankemenetlus, on näinud ette, et hankija otsust vaidlustada sooviv isik esitaks enne kohtusse pöördumist kõigepealt halduskaebuse, võib see liikmesriik ette näha ka seda, et selle avaldamisest keeldumise otsuse kohtus vaidlustamisele peab eelnema sellise halduskaebuse esitamine“. Sama tuleneb otsuse p-st 137 lg 2. 76. Antud juhul pole tegemist käimasoleva hankemenetluse infoga (kus Euroopa kohus pidas samuti põhjendamatut salastamist lubamatuks) vaid hoopis müügilepingu sõlmimise järgse post factum teabega selle kohta, millise hinnaga riik müüb oma vara, kus on igasugused teabepiirangud välistatud. Tegemist on juba toimunud tehingutega, millede puhul igasugune alus hinna mitteavaldamiseks puudub. TAOTLUS AvTS § 35 ja 41 PÕHISEADUSLIKKUSE KONTROLLIKS 77. Õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Vastavalt õiguskantsleri seaduse § 15 l-le 1 on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Tulenevalt õiguskantsleri seaduse §-st 17, kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia. Õiguskantsleri seaduse § 18 lg 1 sätestab, et kui õigustloova akti 17 vastu võtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks. 78. Praegune AvTS § 35 ja 41 sõnastus võimaldab haldusorgani poolt eelkirjeldatud olukorra tekitamist, kus ta võib ise, kontrollimatutel suvaalustel tunnistada kogu tema valduses oleva teabe asutusesiseseks ja see on formaalseks õigustuseks avalikku teavet mitte edastada ja seeläbi rikkuda isikute PS § 44 ja 45 õigusi. 79. Taotleme AvTS § 35 ja 41 põhiseaduslikkuse kontrolli osas, kus see annab haldusorganile võimaluse mitte avaldada ükskõik millist avalikku teavet ainuüksi põhjusel, et ta on ise sellele „Asutusesiseseks kasutamiseks“ tunnistanud ja sellekohase märke lisanud. Seadus ei sätesta selles osas PS § 13 (riigi omavoli keeld) ja 14 (tõhus õiguste kaitse) rikkumisega adekvaatset kontrollimehhanismi, seda enam, et haldusvälisel isikul on halduse siseaktide vaidlustamine ülimalt piiratud. Haldussisene akt pole eraldi vaidlustatav (3-3-1-81-07, p 13, 3-3-1-16-07, p 10; 3-3-1-54-05, p 11; Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsuse 3-15-1653, p 10; Tallinna Halduskohtu 17.11.2005 otsus 3-3-1-54-05, p-d 11 ja 13). 80. Taotleme AvTS § 35 ja 41 põhiseaduslikkuse kontrolli vastuolu tõttu PS §-ga 3 (seaduslikkuse printsiip - riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa), §-ga 10 (õiguskindlus – ühelt poolt lubab PS avaliku teabega tutvumist, kuid annab haldusorganile sisuliselt piiramatu õiguse ainuüksi dokumendil oleva märke tegemisega selle õiguse elimineerimist); §-ga 11 (proportsionaalsus, mittevajalik piirang ja kaalutlusõiguse puudumine); §-ga 13 (riigi omavoli keeld); §-ga 14 (efektiivne õiguskaitse); §-ga 15 (õigus kohtulikule kaitsele); §- dega 44 ja 45 (õigus saada ja levitada teavet). 81. AvTS § 35 lg 1 p-le 17 on põhiseadusevastane ka seetõttu, et ta on sõnastatud sisult imperatiivsena s.o. kui tegemist on väiksemagi ärisaladusega, siis on haldusorgan igal juhul kohustatud kaalutlusõigust teostamata selle asutusesiseseks tunnistama ,sh. ka siis, kui avalik huvi on ülekaalukas ja ärisaladuse riive marginaalne (vt. ülal kaalutlusõiguse mitteteostamise osas). Igal juhul, seadus ei näe ette ei otsustusprotsessi ega kaalutlusõiguse teostamist küsimuses, milline avalik huvi kaalub üles millise ärisaladuse. 82. Norm on defektne ka seetõttu, et see ei ava ärisaladuse mõistet ega viita ärisaladust defineerivale normile, kuid selles osas avaldajad põhiseaduslikkust ei vaidlusta, kuivõrd ärisaladuse mõiste on kohtupraktikaga selgelt paika pandud. Küll on aga norm põhiseadusevastane, kuna see ei võimalda vastavalt olukorrale kaalutlusõigust teostada. 83. Põhiõiguse riivel peab kooskõlas PS §-ga 11 olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (5-21-10, p 54; 5-18-5, p 65). Proportsionaalsus on EL õiguse aluspõhimõte (C-30/00, William Hinton & Sons Ld v. Fazenda Pública, ECLI:EU:C:2001:536; C-189/01, H. Jippes and others v. Minister van 18 Landbouw, Natuurbeheer en Visserij, ECLI:EU:C:2001:420; C-310/04). Kaalutlusõiguse puudumine välistab proportsionaalsuse. Nagu oleme eespool märkinud, kui tegemist on üliväikese ärisaladuse riivega ja ülekaaluka avaliku huviga, siis ikkagi kuulub teave mitteavalikustamisele. 84. Riigikohus on toonitanud, et seadus peab ette nägema reeglid, mis võimaldavad hinnata konkreetsete asjaoludega seotud piirangujuhtu ning selle proportsionaalsust. Riigikohus olnud seisukohal, et imperatiivsed, kaalutlusõigust välistavad põhiõiguste riiveid kaasatoovad seadused on üldjuhul põhiseadusevastased. Riigikohus tunnistas lahendiga (3-4-1-12-13, p 26) põhiseadusega vastuolevaks ja kehtetuks relvaseaduse § 41 lg 9 koostoimes sama seaduse § 36 lg 1 p-ga 6 osas, milles see ei võimaldanud relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu ehk välistatud oli igasugune diskretsioon. Sarnaselt tõi Riigikohus lahendi 3-4-1-7-01 p-des 22, 23 ja 24 ja lahendis 3-4-1-16-08 välja, et relva soetamise absoluutne piirang kunagise karistatuse põhjusel on põhiseadusevastane just seetõttu, et haldusorgan ei saa konkreetse juhtumi suhtes diskretsiooni kohaldada. Lahendis 3-4-1-16- 08 nimetas Riigikohus, et relvaseaduse § 43 lg 1 p 2 on põhiseadusega vastuolus ja kehtetu osas, milles see ei võimalda politseiprefektuuril arvestada kahtlustatava või süüdistatava relva soetamise loa või relvaloa kehtivuse peatamisel kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega. Riigikohus tunnistas lahendiga 3- 4-1-9-04, p 16 põhiseadusevastaseks sätte, millega ei antud täitevvõimu organile kaalutlusõigust elamisloa andmisel juhul, kui elamisluba taotlev isik on varem esitanud mistahes valeandmeid ning lahendiga 3-4-1-6-2000 (vt eriti p 17) tunnistas Riigikohus kehtetuks alkoholi käitlemise õiguse äravõtmise kaalutlusõigust mittevõimaldava sätte alusel. 85. Näiteks lahendatakse isegi kriminaalmenetlusega seotud isikuandmete avaldamine ajakirjanikule viisil, mis võimaldab kaalutlusõigust teostada. Riigikohus leidis, et vajaduse korral tuleb kaaluda, kas tutvumistaotluse esitaja õigustatud huvi toimikuga tutvuda kaalub üles need õigused ja huvid, mis räägivad toimikule juurdepääsu võimaldamise vastu (1-19-8262/17, p 38, 46). 86. Kui seadus näeks ka ärisaladuse puhul ette kaalutlusõiguse, siis oleks võimalik konfliktsete huvide arvestamine. 87. Rõhutamist vajab, et ärisaladuse riive on üldse küsitav, kuna, ostes riigilt metsa, paneb ettevõtja end olukorda, kus ta on õigussuhtes riigiga riigivara valitseja kaudu ning ta peab eeldama, et hinnateave on avalik. Nii on hinnateave avalik ka puidumüügioksjonite puhul. Mõlemal juhul toimub riigi omanduses oleva puidu müük riigivara valitseja kaudu ning müügiviis ei oma PS § 44 ja 45 seisukohast mingit tähtsust. 19 TAOTLUS RKM JUHENDI METSAMATERJALI MÜÜGIKS PÕHISEADUSLIKKUSE JA SEADUSLIKKUSE KONTROLLIKS 88. RKM juhatus esimehe käskkirjaga nr 1-5/73 Käskkirjaga on kinnitatud „RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel“ (edaspidi Juhend). Vastuvõtmise kuupäev pole teada, kuid juhend on interneti teel saadaval ja eelduslikult on see kinnitatud 2021.a. https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/muugistrateegia_2021.pdf https://media.rmk.ee/files/RMK_juhend_metsamaterjali_muugiks_kestvuslepingute_alus 89. Avaldajad on seisukohal, et tegemist on üldkorraldusega. Vastavalt HMS § 51 lg-le 2 on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Juhend vastab Riigikohtu poolt tõlgendatud üldkorralduse tunnustele, kuna ta on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud, piiratud isikute ringile - kestvuslepingu alusel puidu ostjatele, kuid konkreetseid isikuid nimetamata, s.o üldkorraldusel on individuaal-abstraktne sisu (3-16-2290/23 p 17; 3-4-1-6- 10, p 55, 3-3-1-54-07, p 73-1-95-07, p-d 13–14). 90. Juhend viitab küll Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrusega nr 1vastuvõetud riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korrale, kuid kord ei anna RMK juhatuse esimehele (ega ühelegi teisele RMK organile) pädevust sellekohase üldkorralduse kinnitamiseks ega kehtestamiseks. 91. Metsaseaduse § 47 ei sätesta RMK juhatuse esimehe õigust Juhendi kehtestamiseks. 92. Ka Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 kehtestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus ei anna RMK juhatuse esimehele sellekohast pädevust. Põhikirja p 15 tunneb juhatuse pädevust, mille hulka ei kuulu Juhendi vastuvõtmine. Juhatuse esimehe sellekohane pädevus on aga täielikult välistatud. 93. Eeltoodu kinnitab, et korraldus on pädevuse puudumise tõttu õigusvastane ja tühine (HMS § 63 lg. 2 p. 3), rääkimata hea haldustava rikkumisest. 94. Juhend on ka oma sisult õigusvastane. Juhendi p 3.2.1 näeb ette, et 85% puidust müüb riik kestvuslepingute alusel, mis on ka RMK avalik müügistrateegia https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/muugistrateegia. 95. Metsaseaduse § 61 lg 1 seevastu sätestab, et vara võõrandamise viis on enampakkumine. Metsaseaduse 62 lg 2 lubab küll erandina otsustada võõrandamise enampakkumiseta, kui vara võõrandamine sel viisil annab suuremat kasu. Seega lubab metsaseadus erandina igal konkreetsel üksikjuhul kaalutlusõigust teostades valida enampakkumiseta võõrandamise tee, kuid seadus välistab võimaluse a priori ette otsustada, et 85 % kogu riigi omandusest olevast puidust tuleb võõrandadada enampakkumiseta. Seega on juhend ilmselgelt õigusvastane. 20 96. Juhendi p-i 3.4 ebaselgest sõnastusest võib ka aru saada, et kui puiduostja teeb riigile turuhinnast 15% kõrgema pakkumise, siis loetakse see „turumoonutusega pakkumiseks“. Selline tingimus on otseses vastuolus riigivaraseaduse §-ga 8, kuna riik peab müüma vara riigile kõige kasulikumal viisil. Antud juhul aga RMK sisuliselt deklareerib, et ta keeldub kõrgema hinna vastuvõtmisest. Tingimus on ka ebaeesmärgipäratu, kuna harilik väärtus selgitatakse eelkõige välja enampakkumisel. Enampakkumine välistab ka harilikust väärtusest madalama võõrandamise, mida otsesõnu keelab metsaseaduse § 47 lg 5. Lisad: 1. 16.03.2021 haldusakt nr 3-3.1/2022/1044; 2. Tähtaja pikendamine 01.03.2022; 3. 21.02.2022 teabenõue; 4. 6.03.2022 teabenõue; 5. RMK 23.03.2022 vastus; 6. 24.03.22 teabenõue; 7. 22.04.22 Vastus kirjale; 8. Vaideotsus: 9. Graanul Invest AS leping (lepingulisa Lisa 9.1); 10. Metsä Forest Eesti leping (lepingulisa Lisad Lisa 10.1 ja 10.2); 11. Stora Enso Eesti AS leping (lepingu Lisa 11.1.); 12. Mercer Holz GmbH leping (lepingu Lisa 12.1); 13. UPM-Kymmene Otepää OÜ leping (lepingu Lisa 13.1.); 14. Osula Graanul OÜ leping (lepingu Lisa 14.1.); 4;4.1. (lepingu Lisa 11.1.); 15. Estonian Plywood AS leping (lepingu Lisa 15.1.); 16. Aegviidu Puit leping (lepingu Lisa 16.1.); 17. „Horizon“ Tselluloosi ja Paberi AS leping (lepingu Lisad 17.1; 17.2). 18. Volikiri. Lugupidamisega Ain Alvin Vandeadvokaat Avaldajate esindaja 21 Teie 22.02.2022 Ülle Harju Ajakirjanik Meie 16.03.2022 nr 3-3.1/2022/1044 Postimees Grupp AS e-post: [email protected] XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX Teabenõude täitmine Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) sai Teilt 22.02.2022 teabenõude palvega saata avaldajale puidumüügi ja/või metsa raieõiguse võõrandamise, kehtivuse lõpetanud kestvuslepingute koopiaid koos kõigi lisadega, mis olid sõlmitud järgmiste ettevõtetega: Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (leping lõppes 31.12.2021) Estonian Cell AS (leping lõppes 5.04.2021) Toftan AS (leping lõppes 06.02.2019) Combimill Reopalu OÜ (leping lõppes 17.02.2019) Graanul Invest AS (leping lõppes 10.01.2019) BillerudKorsnäs Eestonia OÜ (leping lõppes 03.01.2019) Jeld-Wen Eesti AS (leping lõppes 16.01.2019) Aegviidu Puit AS (leping lõppes 03.01.2021) Barrus AS (leping lõppes 04.01.2021) Mercer Holtz GMBH (leping lõppes 18.01.2021). Vastavalt AvTS §-le 19 pikendasime oma 02.03.2022 kirjaga teabenõude täitmise tähtaega kuni 16. märtsini 2022. Täidame Teie teabenõude. Lepingute ja lepingute lisade suure arvu ning failide suure mahu tõttu kasutame nende edastamiseks FileSender rakendust. AvTS § 38 lg 2 ütleb, et kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Oleme AvTS § 35 lg 1 p 9 ja 17 alusel mõnedele lepingutingimustele kehtestanud juurdepääsupiirangu ja seetõttu me neid tingimusi ei avalikusta. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on oma 12.10.2021 vaideotsuses ja ettekirjutus-hoiatuses avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/21/2756 leidnud, et ostjale võimaldatav krediidilimiit ja poolte vahel kokku lepitud ühikuhind võib olla ärisaladus. Lepingupartneritega lepitakse kokku erinevates krediidilimiitides ja ühikuhindades ning nende limiitide ja hindade avalikuks saamisel saavad klientide äripositsioonid kahjustada. 2 Samuti on AKI märkinud, et küberturvalisuse huvides võib olla juurdepääsupiiranguga andmevahetuseks kasutatav ftp-serveri aadress. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel kokku lepitud krediidilimiiti ja ühikuhinda sisaldav teave ja ftp-serveri aadressid kinni kaetud. Juurdepääsupiirang on kehtestatud lepingu või selle lisa allkirjastamisest 5 aastaks ja juurdepääsupiirangut on pikendatud 5 aasta võrra. Seetõttu võivad ka käesolevaks ajaks lõppenud kestvuslepingud ja/või nende lisad olla juurdepääsupiiranguga, millest tulenevalt on ärisaladust sisaldav teave ja ftp-serveri aadressid kinni kaetud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulvar Kaubi Puiduturustusosakonna juhataja Lisad: Lepingute ja nende lisade failid (209 tk) edastatakse aadressile [email protected] FileSender rakenduse kaudu. ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: 11.10.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 AS Postimees Grupp Teie: 16.08.2021 nr Riigimetsa Majandamise Keskus Meie: 12.10.2021 nr 2.1.- 3/21/2756 [email protected] ; [email protected] VAIDEOTSUS ja ETTEKIRJUTUS-HOIATUS avaliku teabe asjas nr. 2.1.-3/21/2756 Vaideotsuse ja ettekirjutuse Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kadri Levand tegija Vaideotsuse ja ettekirjutuse 12.10.2021, Tallinnas tegemise aeg ja koht Riigimetsa Majandamise Keskus Adressaat [email protected] Teabevaldaja vastutav isik Juhatuse liige Vaide esitaja (teabenõudja) AS Postimees [email protected] RESOLUTSIOON Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 45 lg 1 punkti 1, AvTS § 51 lg 1 punkti 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõike 3 alusel teeme teabevaldajale täitmiseks kohustusliku vaideotsus-ettekirjutuse: 1) rahuldada vaie osaliselt; 2) väljastada RMK ja AS Horizon Tselluloosi ja Paberi vahel sõlmitud leping nr 3- 3.6.1/1115 täies mahus, kuna ärisaladuse juurdepääsupiirangu maksimaalne tähtaeg on käesolevaks ajaks lõppenud. Väljastada ka kõik lepingu lisad, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud; 3) vaadata üle teabevaldajale juba edastatud Stora Enso Eesti AS-iga ja Graanul Invest AS-iga sõlmitud puidumüügi kestvuslepingute need punktid, kus inspektsioon ei tuvastanud vaidemenetluse käigus ärisaladust, ja teave kas teabenõudjale väljastada, või esitada kinni kaetud osade kohta täpsem selgitus, mis on juurdepääsu piiramise alus ja selged põhjendused, mis selle vajaduse tingivad; Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 4) vaadata veelkord üle kõik kehtivad puidumüügi kestvuslepingud ja esitada kontrolliks inspektsioonile nimekiri kõikidest lepingutest lähtuvalt lepingute sõlmimisaegadest (juurdepääsupiirangute algusaegadest). Kõik ärisaladust sisaldavad lepingud, mille juurdepääsupiirangut ei ole pärast 5 aasta möödumist pikendatud või mille pikendamisest on omakorda möödunud teistkordne pikendamise aeg ehk maksimaalselt 5 aastat (juurdepääsupiirangu kehtestamise ajast on möödas 5+5 aastat), tuleb teabenõudjale täies mahus väljastada; 3) määran ettekirjutuse täitmise tähtajaks 05.11.2021. AvTS § 52 kohaselt peab teabevaldaja ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul võtma kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ja teatama sellest Andmekaitse Inspektsioonile. VAIDLUSTAMISVIIDE: Vaide esitaja saab 30 päeva jooksul pöörduda Tallinna Halduskohtusse üksnes vaideotsuse rahuldamata jäänud osas või juhul, kui Andmekaitse Inspektsioon rikkus menetlemisel vaide esitaja õigusi muul viisil. Seejuures saab vaideotsuse tühistamist nõuda üksnes koos teabevaldajale esitatud nõudega, mis jäi vaideotsusega rahuldamata. Riigiasutus saab käesoleva haldusakti vaidlustada vaidega Andmekaitse Inspektsiooni peadirektorile. Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude rakendamist. HOIATUS: Kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse Inspektsioon pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. (AvTS § 10 lõiked 1 ja 4, § 53 lõige 1). FAKTILISED ASJAOLUD: 12.04.2021 esitas teabenõudja teabevaldajale algse teabenõude mitmetes küsimustes. Toome välja teabenõude taotlused, mille täitmisest on teabevaldaja keeldunud, ja mis osas algatas inspektsioon 18.05 vaidemenetluse: - väljastada praegu kehtivate puidumüügi kestvuslepingute ja lepingute lisade koopiad (kui lepingutes sisaldub juurdepääsupiiranguga isikuandmeid või muid juurdepääsupiiranguga andmeid, siis palusin lisada juurdepääsupiirangute alus ja need andmed lepingus kinni katta.). - saada näidiseks kolm kõige mahukamat kestvuslepingut. 10.05.2021 keeldus teabevaldaja teabenõude täitmisest, tuues seletuseks: kehtivate metsamaterjali müügi kestvuslepingute ja nende lisade koopiate edastamine võib kahjustada RMK ja tema klientide ärisaladust, on need dokumendid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks vastavalt AvTS § 35 lõike 1 punktile 17. Info saatmiseks Teie poolt soovitud kujul oleks vajalik lepingute ja lisade sajad failid üles otsida ja tuhandeid lehekülgi välja trükkida, ärisaladust puudutavad andmed välja selgitada ja kinni katta ning seejärel lepingud uuesti skaneerida. Selleks tööks puudub meil nii ajaline ressurss kui ka tööjõud. 27.05.2021 esitas teabenõudja vaide inspektsioonile. 18.05.2021.a esitas inspektsioon teabevaldajale järelepärimise. 2 (24) 01.06.2021 esitas teabevaldaja inspektsioonile oma vastuse. 02.07.2021 tegi inspektsioon teabevaldajale ettekirjutuse hiljemalt 23.07.2021: 1) väljastada kolm suuremat puidumüügi kestvuslepingut kattes kinni juurdepääsupiirangut sisaldav osa ja esitades iga kinnikaetud lause või sõna osas selgitused, milles seisneb ärisaladus. Vajadusel peab teabevaldaja küsima ärisaladuse hindamise otsustamiseks teise lepingu poole selgitusi; 2) vaadata üle kõigi 96 lepingu osas juurdepääsupiirangu kehtivus ja väljastada need lepingud, mille juurdepääsupiirangu aeg on lõppenud, täies mahus. 16.08.2021 esitas teabenõudja inspektsioonile täiendava vaide taotlusega väljastada kõik 96 puidumüügi kestvuslepingut täies mahus. 27.08.2021 algatas inspektsioon uue vaidemenetluse ja palus: 1) esitada selgitused ja põhjendused lähtuvalt eeltoodud ärisaladuse tingimustele vastavuse kohta kinnikaetud osade kohta; 2) anda teada lähtudes eelnevast ettekirjutusest (vaadata üle kõigi 96 lepingu osas juurdepääsupiirangu kehtivus ja väljastada need lepingud, mille juurdepääsupiirangu aeg on lõppenud, täies mahus), millised kestvuslepingud 96-st olete teabenõudjale lisaks väljastanud. 22.09.2021 esitas teabevaldaja inspektsioonile kolme väljastatud puidumüügilepingu lepingu osas oma põhjendused, miks on teatud osad kinni kaetud. Teise punkti osas vastas teabevaldaja: RMK vaatas üle kõigi 96 metsamaterjali müügilepingu juurdepääsupiirangute kehtivuse ning tuvastas, et kõik juurdepääsupiirangud kehtivad. Seetõttu ei ole vaide esitajale täiendavate lepingute täies mahus väljastamine võimalik olnud. VAIDE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED: AS Postimees Grupp esitab vaide Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) otsuse peale olulises osas mitte täita andmekaitse inspektsiooni vaideotsust-ettekirjutust ehk saata väljaandele Postimeeshele 3 kõige mahukamat kestvuslepingut ettevõtetega, kellele RMK müüb riigimetsast puitu, milles on kinni kaetud juurdepääsupiirangut sisaldav osa ja esitatud kinnikaetud andmete osas selgitused, milles seisneb ärisaladus. Juurdepääsupiirangud ja nende põhjendused on selgelt õigusvastased. RMK saatis kolm kestvuslepingut, milles olid kinni katnud peaaegu kõik sisulist huvi pakkuvad andmed, sh näiteks kas müüb ettevõttele männipalki või hoopis kasepaberipuud, mislaadne teave ei ole ärisaladus isegi eraettevõtluses, rääkimata kogu Eesti rahva ühise vara võõrandamise puhul. (lisatud 1 saadetud leping koos lisadega). Lisaks on kinni kaetud absoluutselt kõik andmed, mis võimaldaks analüüsida tehingute otstarbekust riigi jaoks ja seega avalike huvide kaitstust. On ilmselge, et paljasõnalised viited võimalikule ärisaladusele on kantud üksnes eesmärgist iga hinna eest põhjendamatult vältida avaliku teabe väljastamist. Analüüs. 1) RMK on riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa majandamine. Riigikohus selgitas 24.01.2017 otsuses nr 3-3-1-65-16, p 19.2, et riigi äriühinguid asutatakse avalike huvide, mitte nende endi ärihuvide teenimiseks. Samuti, sõlmides lepinguid metsamaterjali müügiks eraettevõtjale ning valides välja eraettevõtja, kellega ta lepingu sõlmib, RMK jaotab piiratud avalikku ressurssi (vt analoogia korras Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). Järelikult peab metsamaterjali müügilepingute sõlmimise menetlus ja lepingute tingimused olema huvitatud isikutele kättesaadavad. Kokkuvõttes: kuna RMK on riigiasutus, kes jaotab piiratud avalikku ressurssi, tuleb RMK 3 (24) enda võimalikku ärisaladust sisustada kitsendavalt. 2) RMK 23.07.2021 vastuskirja (edaspidi Vastuskiri) lk 2 põhjenduse järgi: „Puidu ostmisest huvitatud ettevõtjad hindavad äärmiselt kõrgelt tarnestabiilsust ja soovivad puitu osta. See motiveerib ettevõtjaid pakkuma RMK-le puidu eest RMK konkurentidega võrreldes kõrgemat hinda. Kui RMK konkurendid saaksid teada, millist hinda ettevõtjad on nõus maksma ja kuidas müügimahud kokku lepitakse, võivad teised metsaomanikud nõuda ostjatelt samu hindu ja kasutada enda huvides ära tarnemahtude infot. See võib vähendada klientide võimalusi maksta edaspidi RMK-le kõrgemaid hindu puidu koguse eest ning sellest tulenevalt võivad väheneda riigi tulud. RMK ärisaladuse puhul on seega tegemist teabega, mis garanteerib riigile RMK äritegevuse edukuse ning mille kaitseks on rakendatud vajalikke meetmeid. Ärisaladuseks tunnistatud teabe avaldamine ohustaks riigi huvi teenida RMK kaudu riigile rohkem tulu.“ 3) Eelpool punktis 2 toodud põhjendused on asjakohatud ja eksitavad. Vastuskirjas ei ole näidatud, kes on RMK konkurendid. Igal juhul on selge, et RMK ja tema võimalikud konkurendid ei ole võrdses olukorras, kuna: (a) RMK müüb riigimetsa, st avalikku vara, samal ajal, kui RMK võimalikud konkurendid müüvad erametsa, st nendele endale kuuluvat vara; (b) on küll usutav, et puiduostja hindab stabiilsust, st kindlust müüdava metsa koguse ja kvaliteedi osas, kuid antud kontekstis ei ole see kohane argument: kuna RMK on Eesti suurim metsaomanik, siis on äärmiselt ebausutav, et RMK konkurendid suudaksid pakkuda RMK-ga puidu müügil samasuguseid tingimusi isegi olukorras, kui nad teaksid RMK müügihinda ja müüdava metsakoguse arvutamise mudelit. Ehk teisisõnu – RMK põhjendus selle kohta, miks puidu müügihind ja metsa kogused on RMK ärisaladus, ei ole asjakohane, vaid on kunstlik ja otsitud. 4) Vastuskirja lk 2 ja 3 põhjendused selle kohta, miks maksetähtaja, krediidilimiidi, tarnegraafiku ja hinnakokkuleppe avaldamine kahjustaks RMK olukorda: kui teised ettevõtjad teaksid kolmele kestvuslepingu partnerile antud tingimusi, siis võiksid nad endale nõuda samasuguseid tingimusi. RMK kui avaliku ressursi jagaja peab kõiki lepingupartnereid nagunii kohtlema võrdselt, st kui kaks ettevõtjat ostavad RMK-lt võrdsetes kogustes puitu, siis peab RMK andma mõlemale ettevõtjale samasugused tingimused maksetähtaja, krediidilimiidi ja tarnegraafiku osas, või selgelt ja veenvalt põhjendama, mis annab juriidiliselt erandliku võimaluse puidu ostjaid ebavõrdselt kohelda. Ühtlasi, RMK peab puidu kui avaliku ressursi müügil tagama menetluse läbipaistvuse ja avalikkuse põhimõtete järgimise (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). Järelikult – RMK põhjendus selle kohta, miks puidu müügil maksetähtaeg, krediidilimiit, tarnegraafik ja hinnakokkulepe on RMK ärisaladus, on selgelt ebaõige ning taaskord kunstlik ja otsitud. 5) Kuna RMK poolt lepingupartnerile antav maksetähtaeg, krediidilimiit, tarnegraafik ja hinnakokkulepe on avalik teave (vt eelmist punkti), siis ei saa see olla ka RMK äripartneri ärisaladus. Vastuskirja põhjendused, et kui äripartneri lepingupartner saaks sellest teada, siis võiks ta nõuda äripartnerilt soodsamaid tingimusi või äripartneri konkurent teha (RMK-le) soodsama pakkumuse ja kahjustada RMK olukorda, ei ole asjakohased. Avaliku ressursi jagamist ei saa piirata põhjendusega, et avaliku ressursi saanud ettevõtja alltöövõtja võib nõuda avaliku ressursi saanud ettevõtjalt soodsamaid tingimusi. See, kas ja kuidas avaliku ressursi saanud ettevõtja suhtleb oma alltöövõtjatega, sh kuidas ta põhjendab neile pakutavaid hindu, on avaliku ressurssi saanud ettevõtja probleem. Analoogselt – RMK põhjendusega nõustudes võiks kõik või valdava osa avalikku ressursi kasutamist ettenägevaid lepinguid (nt vee- ja kanalisatsiooniteenused, elektriteenused, ühistransporditeenused jne) tunnistada ärisaladuseks põhjendusega, et avaliku ressursi saanud ettevõtja kardab, et tema alltöövõtjad nõuavad talt paremaid tingimusi. See on ilmselgelt ebakohane lähenemine. Samuti, mis puudutab äripartneri võimalikku konkureeriva pakkumuse tegemist, märgime, et: (a) vastupidiselt RMK vastuskirja loogikale on just konkurents, mitte selle puudumine RMK 4 (24) (ehk riigi ja maksumaksja) huvides. Sh konkurents tagab, et RMK saab puiduostjatelt parima hinna; (b) RMK sõlmitud kestvuslepingu kehtivuse ajal on leping RMK-le täitmiseks kohustuslik ning RMK peab selles näidatud tingimustel müüma puidu oma äripartnerile. Järelikult, lepingu kehtivuse ajal ei kahjusta ülalnäidatud andmete avaldamine äripartneri tarnekindlust. 6) Kvaliteedinõuetele mittevastava metsamaterjali osakaal. Kuna hinnakokkulepe ei saa olla RMK ega RMK äripartneri ärisaladus, siis ei saa ka kvaliteedinõuetele mittevastava metsamaterjali osakaal olla RMK ärisaladus põhjendusega, et vastav osakaal on alati seotud hinnaga. 7) Metsamaterjali müügilepingu tähtaeg. Vastuses põhjendatakse lepingutähtaja ärisaladuseks olemist järgmiselt: „Lepingu tähtaja osas jõutakse alati kokkuleppele läbirääkimiste tulemusel ning info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada. Kui mõni Stora Enso Eesti AS konkurent saaks info selle kohta, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis saaks konkurent seda infot teades meie lepingupartnerit lepingu lõppemise perioodi saabumisel adresseerida ning teha talle konkureeriva pakkumise just seda teavet ära kasutades. See halvendaks oluliselt Stora Enso Eesti AS turupositsiooni. Teistel turuosalistel on alati õigus teha konkureerivaid pakkumisi, kuid kui turuosaline teab täpselt, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis annaks see ebaõiglase eelise konkureeriva pakkumise tegemiseks ning lepingupartnerite „üleostmisel“.“ RMK seletusest jääb ebaselgeks, kes on Stora Enso Eesti AS-i äripartner, kellele tehakse konkureeriv pakkumus RMK ja Stora Enso Eesti AS-i vahelise lepingu tähtaja lõppemisel: kas see on RMK või Stora Enso Eesti AS-i alltöövõtja. Kui Vastuses peetakse silmas RMK-d, siis RMK kui riigivara valitseja huvi seisneb eeskätt konkurentsiolukorra loomises ja elavdamises RMK poolt pakutava puidu müügiks. Mida rohkem on konkureerivaid pakkumusi seda parem on RMK olukord. RMK loogika on antud juhul täiesti nuripidine ja kaitseb justkui oma eraõiguslike partnerite, mitte riigi huve. Miks see nii on, võiks huvi pakkuda õiguskaitseorganitele. Igal juhul – võimalus, et Stora Enso Eesti AS-i konkurent teeb pärast RMK ja Stora Enso Eesti AS-i vahelise lepingu lõppemist RMK-le konkureeriva pakkumuse, ei ole RMK probleem ega saa olla Stora Enso Eesti AS-i ärisaladus. Kui Vastuseks peetakse Stora Enso Eesti AS-i konkurendina silmas tema alltöövõtjat, siis on Stora Enso Eesti AS-i enda kohustus lahendada oma lepingulised suhted oma alltöövõtjatega nii, et RMK-ga sõlmitud lepingu tähtaja möödumine ei kahjusta Stora Enso Eesti AS-i õigusi. Võimalus, et RMK ja Stora Enso Eesti AS-i vahelise lepingu tähtaeg on ärisaladus, on ilmselgelt põhjendamatu ning õigusliku aluseta. Kokkuvõtlikud märkused RMK käitumise osas Postimees on seisukohal, et RMK suhtub lugupidamatult nii avalikkuse õigustatud huvisse info vastu, millistel tingimustel müüb riigiasutus meie kõigi ühist vara eraettevõtetele, aga ka andmekaitse inspektsiooni järelevalvetöösse. Printsiibis on ju selge, et avaliku ressursi võõrandamise lepingutes saavad ärisaladused olla vaid väga piiratud juhtudel ja äärmiselt kaalukatel põhjendustel. Analoogselt on riigihangete puhul nii konkurss kui ka andmed avalikud. Üldpõhimõte on, et avaliku ressursi kasutamine peab olema läbipaistev, et välistada avalike huvide kahjustamine, sh korruptsioon. Olukorras kus RMK ja keskkonnaministeerium on korduvalt vahele jäänud ebaõige ja eksitava info jagamisega metsateemadel, on avalikkusel eriliselt kõrgendatud huvi metsa müügilepingute vastu, sh müügihindade jm majanduslike tingimuste vastu. Kuidas AKI hinnangul ajakirjandus/avalikkus saaks üldse kontrollida, et nende 96 lepingu puhul tegemist riigile kasulike lepingutega, kui RMK loob kunstliku läbipaistmatuse, varjatesb olulist avalikku huvi kandvaid andmeid põhjendamatult juurdepääsupiiranguga «ärisaladus»? Kas AKI hinnangul peab avaliku ressursi müük olema läbipaistev ja kontrollitav? Kui EI, siis 5 (24) kuidas saab maksumaksja olla kindel et tema huve ei kahjustata või ei eksisteeri korruptiivseid suhteid/tegevusi? Miks AKI aktsepteeris RMK poolset 96 lepingu saatmisega seotud «»suure mahu» põhjendust? Kas arvate, et RMK paljasõnaline väide oma «tööprotsesside häirimisest» kaalub üles terava avaliku huvi avaliku ressursi kasutamise otstarbekuse kontrolli järgi? RMK ei ole selle kohta esitanud mitte mingit tõestust, et kestvuslepingute andmete salastamine annab kõrgema puiduhinna ja riigile suurema tulu. Tegu on paljasõnalise väitega. Saadetud kinnikaetud andmetega kestvuslepingutest ja RMK selgitustest nähtub, et RMKl puudub õiguslik alus andmete kinnikatmiseks. Viidatud IT-turvariskid ja isikuandmed ei ole ärisaladus. Nende kinnikatmiseks võib olla teisi aluseid, mida AKI võib kaaluda. Palume kaaluda ka varianti, et Postimees kohustub neid andmeid mitte avaldama ega tohi neid edastada kolmandatele isikutele. Sisuliselt puudub meil nende andmete kasutamiseks huvi ja vajadus. VÕTTES ALUSEKS ÜLALTOODUD ASJAOLUD: Palume AKI’l kohustada RMK-d esitama viivitamatult kõigi puidumüügi ja/või metsa raieõiguse võõrandamise kestvuslepingute koopiaid koos kõigi lisadega, mis kehtisid aprillis 2021 (96) ning lisaks sellest ajast praeguseni (AKI tehtavas vaideotsuses-ettekirjutuses ette nähtud kuupäev) RMK ja ettevõtete vahel sõlmitud uued kestvuslepingud koos kõigi lisadega. Eelpool toodud põhjendustest nähtuvalt puudub RMK-l õiguslik alus juurdepääsupiirangute rakendamiseks. TEABEVALDAJA SELETUS: RMK edastas vaide esitajale Stora Enso Eesti AS-iga sõlmitud metsamaterjali müügilepingu nr 3-3.6.1./5192, AS-iga Graanul Invest sõlmitud metsamaterjali müügilepingu nr 3- 3.6.1./4195 ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-iga sõlmitud metsamaterjali müügilepingu nr 3-3.6.1/1115. Metsamaterjali müügilepingutes kattis RMK kinni nii enda kui ka lepingupartnerite poolt ärisaladuseks tunnistatud teabe. Ärisaladuse kaitset on peetud väga oluliseks ning ärisaladuse kaitsmiseks on vastu võetud regulatsioonid nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil. Euroopa Liidus reguleerib ärisaladuse kaitset eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. a direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (edaspidi direktiiv). Direktiivi põhjenduste punktis 1 on selgitatud, et ettevõtjad investeerivad teadmistepõhise majanduse keskseks väärtuseks oleva ja konkurentsieelist pakkuva oskusteabe ja teabe omandamisse, arendamisse ja rakendamisse. Kuivõrd tehtud investeeringutest sõltub nende ettevõtjate tegevuse algmotivatsioon, kasutatakse oma innovatsiooni tulemuste omandiõiguse tagamiseks mitmeid erinevaid viise. Üheks selliseks võimaluseks on piirata juurdepääsu ettevõtja jaoks väärtuslikele teadmistele, mis ei ole üldteada, ja teenida nende pealt tulu. Sellist väärtuslikku oskus- ja äriteavet, mis ei ole avalikustatud ja mida soovitakse hoida konfidentsiaalsena, nimetatakse ärisaladuseks. Direktiivi põhjenduste punkti 4 kohaselt ohustavad ettevõtjaid aina enam ärisaladuste omastamisele suunatud ebaausad tegevused, nagu vargus, loata kopeerimine, majandusspionaaž või konfidentsiaalsusnõuete rikkumine, mis võivad lähtuda nii liidust kui ka väljaspoolt. Ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine ei lase ärisaladuse seaduslikul omajal oma innovatsiooni tulemustest esimese turuletulijana tulu saada, mis aga takistab innovatsiooni ja loovust. Samuti vähenevad investeeringud, kahjustades seeläbi siseturu tõrgeteta toimimist ja nõrgestades selle võimet suurendada majanduskasvu. 6 (24) Direktiivi põhjenduste punktis 14 on öeldud, et oluline on kehtestada ärisaladuse ühetähenduslik määratlus, mis hõlmaks nii oskus-, äri- ja tehnoloogilist teavet juhul, kui on olemas nii õigustatud huvi sellise teabe hoidmiseks konfidentsiaalsena kui ka õiguspärane ootus sellise konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Samuti peaks sellisel oskusteabel või teabel olema kas tegelik või potentsiaalne kaubanduslik väärtus ehk sellise oskusteabe või teabe ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku huve, kuna kahjustab kõnealuse isiku teaduslikku ja tehnilist potentsiaali, äri- või finantshuve, strateegilist positsiooni või konkurentsivõimet. Eesti õiguses on avaliku teabe seaduse („AvTS“) § 35 lg 1 p 17 järgi teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. AvTS § 35 lg 1 p 17 sõnastuse ja mõtte kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada mitte üksnes ärisaladus, vaid ka muu teave, mis ei ole ärisaladus, aga mille avalikustamine võib ärisaladust kahjustada. Enne direktiivi jõustumist ja Eesti siseriikliku õigusesse üle võtmist mõistet „ärisaladus“ Eesti õiguses defineeritud ei olnud. Mõiste sisustamisel lähtuti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS leping) artikkel 39 lõikest 2, mis sätestas: „Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel, et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokku panus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellisel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.“ Direktiivi kehtestamisega viidi ärisaladuse mõiste definitsioon üle ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) § 5 lõikesse 2. Seejuures sisuliselt midagi mõiste definitsioonis ei muutunud, st mõiste „ärisaladus“ defineeriti EKTÄKS-is üksnes seetõttu, et direktiiv seda nõudis. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et sätte sõnastus on võetud praktiliselt muutmata kujul TRIPS lepingu artikkel 39 lõikest 2. Vastavalt EKTÄKS § 5 lõike 2 punktidele 1-3, peab ärisaladus vastama järgmistele tingimustele: a) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokku panus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; b) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Seoses RMK poolt metsamaterjali müügilepingutes kinni kaetud teabega selgitame, et tegemist on RMK ärisaladusega, kuivõrd: a) nimetatud teave on teada vaid piiratud isikute ringile, st RMK-le ja konkreetsele lepingupartnerile. Tegemist ei ole üldteada teabega ning samuti ei ole see kolmandatele isikutele kergesti kättesaadav; b) nimetatud teave omab kaubanduslikku väärtust, kuivõrd teabe avalikustamisel on kolmandatel isikutel võimalik teavet vastuolus ausate kaubandustavadega ära kasutada. Eestis kehtivad vabaturumajanduse põhimõtted ning RMK osaleb kaubaturul võrdselt kõigi teiste turuosalistega. Seejuures moodustab RMK turuosa kohalikult puiduturul ligi kolmandiku ehk RMK-l on oluline roll riigile tulu teenimisel. Aastakümnete jooksul on suudetud lepinguid korrektselt täita, tagatud tarnekindlus ja oldud stabiilne puidu tarnija, 7 (24) mistõttu hindavad puidu ostmisest huvitatud ettevõtjad RMK-d lepingupartnerina äärmiselt kõrgelt. Eelnev omakorda motiveerib ettevõtjaid pakkuma RMK-le puidu eest RMK konkurentidega võrreldes kõrgemat hinda. Kui RMK konkurendid saaksid teada, millist hinda on ettevõtjad nõus RMK-le maksma ja kuidas lepitakse kokku müügimahud, saaksid teised metsaomanikud seda teavet enda huvides ära kasutada. See võib aga potentsiaalselt vähendada ettevõtjate võimalusi jätkata RMK-le puidu koguse eest kõrgemate hindade maksmist, mis tooks endaga kaasa riigi tulude vähenemise. Seega omab nimetatud teave kaubanduslikku väärtust, kuivõrd see teave garanteerib riigile RMK äritegevuse edukuse ning riigi tulude kasvamise; c) nimetatud teabe kaitseks on RMK rakendanud vajalikke meetmeid, mh tunnistanud teabe ärisaladuseks ning asutusesiseseks teabeks, millele on ligipääs üksnes asjaomastel lepingupooltel. Alljärgnevalt esitab RMK üksikasjalikumad selgitused ja põhjendused vaide esitajale edastatud metsamaterjali müügilepingutes kinni kaetud teabe vastavuse kohta ärisaladuse tingimustele. Seejuures on RMK pöördunud oma lepingupartnerite poole, kellega sõlmitud lepingud vaide esitajale väljastati ning palunud neil kirjalikult selgitada, millist osa lepingutest ja millistel põhjustel lepingupartner oma ärisaladuseks peab. Kõik pöördumise saanud lepingupartnerid on RMK-le vastanud, mistõttu toob RMK esile ka lepingupartnerite poolt esitatud põhjendused ja selgitused. 1. RMK ja Stora Enso Eesti AS metsamaterjali müügileping nr 3-3.6.1/5192 1.1. Lepingus on kinni kaetud järgmine RMK poolt ärisaladuseks tunnistatud teave: 1.1.1. lepingu punktid 8.2. Maksetähtaeg, 8.3. Krediidilimiit, 8.5-8.7. Tagatis. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning Stora Enso Eesti AS-ile. Poolte vahel kokkulepitud maksetähtaja kaubanduslik väärtus avaldub asjaolus, et kui nimetatud teave tehtaks teatavaks avalikkusele, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Saamaks teada, milline on pikim (ostja jaoks soodsaim) maksetähtaeg, mida RMK on nõus aktsepteerima, püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest pikema maksetähtaja, mis suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Lepingus kokkulepitud krediidilimiidi kaubanduslik väärtus avaldub sisuliselt samas asjaolus. Kui RMK avaldaks krediidilimiidi, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Saades teada, milline on maksimaalne (ostja jaoks soodsaim) krediidilimiit, mida RMK on nõus pakkuma, püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest suurema krediidilimiidi, mis samuti suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Ka poolte vahel kokku lepitud tagatise avalikustamise kaubanduslik väärtus avaldub seoses tulevikus potentsiaalselt sõlmitavate lepingutega. Kui RMK poolt varasemalt kokkulepitud tagatised saaksid avalikkusele teatavaks, püüaks läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada endale senisest nõrgema tagatise, mis juhul, kui potentsiaalsel lepingupartneril tekivad makseraskused, ei pruugi olla piisav debitoorse võlgnevuse likvideerimiseks. See aga tähendab kahju tekkimist RMK-le ja seeläbi riigi tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 1.1.2. lepingu lisad 1 kuni 1-8 pealkirjaga „Tarnegraafik“. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ja Stora Enso Eesti AS-ile. Lepingus kokkulepitud tarnegraafik sisaldab andmeid RMK poolt AS-ile Stora Enso Eesti müüdavate sortimentide koguste ajalise jaotuse kohta kalendrikuude lõikes. Nimetatud teabe kaubanduslik väärtus seisneb selles, et kui teave avalikustataks, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Saamaks teada, millistel tingimustel tarnegraafikuid on RMK nõus sõlmima, võib läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada RMK jaoks ebasoodsamate tingimustega tarnegraafiku. Sellise tarnegraafiku täitmine toob RMK-le potentsiaalselt kaasa aga lisakulutusi. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks 8 (24) ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 1.1.3. lepingu lisad 3 kuni 3-7 pealkirjaga „Hinnakokkulepe“. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ja Stora Enso Eesti AS-ile. RMK selgitab, et hinnakokkulepped sisaldavad andmeid müüdavate sortimentide kvaliteediklasside, diameetrigruppide ja ühikuhindade kokku. Täpsemalt on RMK ärisaladuseks müügiartiklite hinnad, sealjuures palkidel diameetrigruppide lõikes. Metsa müügil, nagu äris üldiselt, on RMK eesmärgiks võimalikult suure tulu teenimine ning RMK-l puudub õigus müüa metsa alla turuhinna. Kui RMK poolt müüdava metsamaterjali hinnad saaksid avalikuks, taotleksid RMK konkurendid enda poolt müüdava metsamaterjali eest samu hindu ning väheneks klientide võime pakkuda metsamaterjali eest RMK-le samaväärseid või kõrgemaid hindu. Selgituseks, et RMK-ga sõlmitud lepingute alusel maksavad RMK kliendid sageli kõrgemat hinda, kui on kokku lepitud RMK konkurentidega sõlmitud lepingutes, sest RMK tarnib puitu stabiilselt. Seeläbi halveneks nii RMK klientide kui ka RMK enda positsioon, mis omakorda tähendaks metsamaterjali müügist riigile laekuvate tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. 1.2. Lepingus on kinni kaetud järgmine AS-i Stora Enso Eesti poolt ärisaladuseks tunnistatud teave ning isikuandmed ja küberturvalisusega seonduv teave (vt Stora Enso Eesti AS põhjendused ärisaladuse kohta, lisa 2): 1.2.1. lepingu ja lepingu lisade „Tarnegraafik“, „Kvaliteedinõuded“ ja „Hinnakokkulepe“ preambula. Lepingu preambulas sisaldub Stora Enso Eesti AS juhatuse liikme mobiiltelefoninumber. Tegemist ei ole küll Stora Enso Eesti AS ärisaladusega, kuid info on redigeeritud loetamatuks isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetest tulenevalt ning juhatuse liikme isikuandmete kaitseks. Stora Enso Eesti AS-i kontaktandmed on avalikustatud veebilehel, mille kaudu on kättesaadavad ka kontakttelefoninumbrid, kuid juhatuse liikme mobiiltelefoninumber (mida kasutatakse ka isiklikuks otstarbeks) avaldamine ei ole põhjendatud ega saa olla avalike huvide tagamiseks vajalik; 1.2.2. lepingu punkt 1.3. Stora Enso Eesti AS sõlmib erinevate klientidega lepinguid erinevateks tähtaegadeks. Lepingu tähtaja osas jõutakse alati kokkuleppele läbirääkimiste tulemusel ning info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada. Kui mõni Stora Enso Eesti AS konkurent saaks info selle kohta, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis saaks konkurent seda infot teades Stora Enso Eesti AS-i lepingupartnerit lepingu lõppemise perioodi saabumisel adresseerida ning teha talle konkureeriva pakkumise just seda teavet ära kasutades. See halvendaks oluliselt Stora Enso Eesti AS turupositsiooni. Teistel turuosalistel on alati õigus teha konkureerivaid pakkumisi, kuid kui turuosaline teab täpselt, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis annaks see ebaõiglase eelise konkureeriva pakkumise tegemiseks ning lepingupartnerite „üleostmisel“. Info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes; 1.2.3. lepingu punkt 5.3 ja lepingu lisa 4 punkt 3. Lepingu punktis 5.3. ja lepingu lisa 4 punktis 3 sisaldub unikaalne ftp-serveri aadress, millele tuleb edastada mõõtmisraporti andmed. Kuigi Stora Enso Eesti AS ei pea seda infot enda ärisaladuseks, siis on seda infot redigeeritud IT-turvalisuse huvides. Kui info oleks avalik, siis oleks küberkurjategijatel 9 (24) võimalik aadressi rünnata, mis võiks tekitada kahju nii Stora Enso Eesti AS-ile kui ka RMK- le; 1.2.4. lepingu punkt 6. Lepingu punktis 6 sisaldub kokkulepitud protsent, kuni millise protsendini võib koorem sisaldada kvaliteedinõuetele mittevastavat metsamaterjali. Pooled on täpse protsendi osas kokkuleppele jõudnud läbirääkimiste tulemusel ning kokkulepitud protsendid on erinevate lepingute lõikes erinevad. Lisaks, protsent, milles kokkuleppele jõutakse, on alati seotud hinnaga. Erineva hinnastandardi puhul kehtib erinev protsent kvaliteedinõuete kohta. Stora Enso Eesti AS on pikaajalise kogemuse jooksul välja töötanud hinnastandardid ja kvaliteedistandardid, millega ta metsamaterjali ostab. Kui see info saaks teatavaks konkurentidele, siis nad saaksid seda infot teades teha konkureeriva pakkumise, halvendades Stora Enso Eesti AS läbirääkimiste positsiooni. Info hindade ja kvaliteedinõuete kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes; 1.2.5. lepingu punkt 6.3. Lepingu punktis 6.3. sisaldub kokkulepitud protsent metsamaterjali hindamise ja mõõtmise võimaliku hälbe kohta. Pooled on täpse protsendi osas kokkuleppele jõudnud läbirääkimiste tulemusel ning kokkulepitud protsendid on erinevate lepingute lõikes erinevad. Protsent, milles kokkuleppele jõutakse, on alati seotud hinnaga. Erineva hinnastandardi puhul kehtib erinev protsent kvaliteedinõuete kohta. Stora Enso Eesti AS on pikaajalise kogemuse jooksul välja töötanud hinnastandardid ja kvaliteedistandardid, millega ta metsamaterjali ostab. Kui see info saaks teatavaks konkurentidele, siis nad saaksid seda infot teades teha konkureeriva pakkumise, halvendades Stora Enso Eesti AS läbirääkimiste positsiooni. Info hindade ja kvaliteedinõuete kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes; 1.2.6. lepingu punkt 8.2. Stora Enso Eesti AS poolt on maksetähtaeg erinevate klientidega alati eraldi läbi räägitud. Maksetähtaeg on alati seotud ka pakutava hinnaga. Kiiremate maksetega on võimalik nõuda soodsamat hinda. Stora Enso Eesti AS on enda pikaajalisele kogemusele tuginedes välja töötanud enda jaoks kõige optimaalsema tasakaalupunkti hinna ja maksetähtaja vahel. Sellele tasakaalupunktile tuginedes on Stora Enso Eesti AS ka lepingulistesse läbirääkimistesse astunud. Tasakaalupunkti ja läbirääkimiste tulemusi arvestades on maksetähtaeg erinevate lepingute ja klientide puhul siiski erinev. Kui info pakutava maksetähtaja kohta saaks avalikuks, kahjustaks see esiteks Stora Enso Eesti AS ärisid, sest kliendid, kes leiavad, et neile pakutav maksetähtaeg on mingil põhjusel ebasobivam, võivad soovida enda lepinguid läbirääkida. Lisaks, kui info Stora Enso Eesti AS pakutavate maksetähtaegade kohta saaks avalikuks, siis saaks konkurendid seda infot ära kasutades teha konkureeriva pakkumise ning halvendada Stora Enso Eesti AS turupositsiooni. Info maksetähtaegade kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes; 1.2.7. lepingu punkt 8.3. Lepingu punktis 8.3. sisaldub pakutava krediidilimiidi summa. Krediidilimiiti teades on võimalik tuletada Stora Enso Eesti AS tagatise suurus, millest omakorda saab tuletada Stora Enso Eesti AS ärimahu. Konkurendid hindavad turul teiste 10 (24) turuosaliste mahtusid, võimekusi jms infot, millisest infost lähtutakse hinnastamisel ja hinnapakkumiste tegemisel, et tagada võimalikult suur ärikasum, aga teha ka konkureeriv pakkumine. Kui konkurent saab teada info Stora Enso Eesti AS mahtude kohta, siis saab ta seda sisendit kasutada hinnaläbirääkimistel ning halvendada Stora Enso Eesti turupositsiooni. Info krediidilimiidi kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes; 1.2.8. lepingu punkt 8.4. Punktis 8.4. sisaldub Stora Enso Eesti AS e-postiaadress, kuhu müüja peab saatma müügiarved. Stora Enso Eesti AS ei pea seda infot küll ärisaladuseks, kuid infot on redigeeritud küberturvalisuse eesmärgil. Kui info oleks avalik, siis oleks küberkurjategijatel võimalik saata e-postiaadressile võltsarveid või e-postiaadressi muul viisil rünnata. Stora Enso Eesti AS arvates ei saa info Stora Enso Eesti AS-i arvete e-postiaadressi kohta olla ka olulise avaliku huvi objektiks. Seetõttu on info e-postiaadressi kohta redigeeritud; 1.2.9. lepingu punkt 9.1-9.3. Stora Enso Eesti AS sõlmib erinevate klientidega lepingud erinevateks tähtaegadeks. Lepingu tähtaja osas jõutakse alati kokkuleppele läbirääkimiste tulemusel ning info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada. Kui mõni Stora Enso Eesti AS konkurent saaks info selle kohta, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis saaks konkurent seda infot teades nende lepingupartnerit lepingu lõppemise perioodi saabumisel adresseerida ning teha talle konkureeriva pakkumise just seda teavet ära kasutades. See halvendaks oluliselt Stora Enso Eesti AS turupositsiooni. Teistel turuosalistel on alati õigus teha konkureerivaid pakkumisi, kuid kui turuosaline teab täpselt, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis annaks see ebaõiglase eelise konkureeriva pakkumise tegemiseks ning lepingupartnerite „üleostmisel“. Info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes; 1.2.10. lepingu punktid 10.2 ja 10.3. Lepingu punktides 10.2 ja 10.3. sisaldub Stora Enso Eesti AS töötaja nimi, telefoninumber ja e-postiaadress. Punktides sisalduvad töötaja andmed, kes ei ole juhatuse liige ning töötaja andmed ei ole muul viisil avalikult kättesaadavad. Info töötaja andmete kohta on redigeeritud loetamatuks IKÜM nõuetest tulenevalt ning töötaja isikuandmete kaitseks. Stora Enso Eesti AS kontaktandmed on avalikustatud veebilehel, mille kaudu on kättesaadavad ka Stora Enso Eesti AS üldised kontaktandmed, kuid konkreetse töötaja andmete avaldamist ei peeta töötaja isikuandmete kaitse vajadusest lähtuvalt võimalikuks. Samuti ollakse seisukohal, et töötaja isikuandmed ei saa olla olulise avaliku huvi esemeks; 1.2.11. lepingu lisad pealkirjaga „Tarnegraafik“. Lepingu lisades „Tarnegraafik“ on toodud tabelid, milles on detailselt välja kirjutatud Stora Enso Eesti AS-ile tagatud erinevate metsamaterjalide kogused ja osakaalud erinevate kvartalite ja kuude lõikes. Selle info põhjal on võimalik teada saada Stora Enso Eesti AS ärimahud. Teades ärimahtu ja pakutavat hinda, saab konkurent teha olemasolevat infot ära kasutades konkureeriva pakkumise ning Stora Enso Eesti AS-i ärimahtu vähendada (teha ka nn hinna dumping’ut). Info ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajas hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad 11 (24) ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liimete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes; 1.2.12. lepingu lisad pealkirjaga „Hinnakokkulepe“. Lepingu lisades „Hinnakokkulepe“ on toodud tabelid, milles sisaldub detailne hinnainfo, millega Stora Enso Eesti AS erinevat metsamaterjali sisse ostab. Stora Enso Eesti AS on hinnainfo välja arvutanud tuginedes oma pikaajalisele kogemusele ja hinnamudelitele, mida on pika aja jooksul välja arendatud ja välja töötatud. Kui Stora Enso Eesti AS konkurendid saaksid hinnastamise info teada, siis saaksid nad ka info ettevõtte äripositsiooni kohta ning selle kohta, millise võimekusega ettevõte tegutseb. Seda infot teades oleks võimalik konkurendil teha konkureeriv pakkumine ning turupositsiooni halvendada. Info ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajas hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liimete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes. 2. RMK ja AS Graanul Invest metsamaterjali müügileping nr 3-3.6.1/4159 2.1. Lepingus on kinni kaetud järgmine RMK poolt ärisaladuseks tunnistatud teave: 2.1.1. lepingu punktid 8.2. Maksetähtaeg, 8.3. Krediidilimiit, 8.5.-8.7. Tagatis. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning AS-ile Graanul Invest. Poolte vahel kokkulepitud maksetähtaja kaubanduslik väärtus avaldub asjaolus, et kui nimetatud teave tehtaks teatavaks avalikkusele, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Saamaks teada, milline on pikim (ostja jaoks soodsaim) maksetähtaeg, mida RMK on nõus aktsepteerima, püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest pikema maksetähtaja, mis suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Lepingus kokkulepitud krediidilimiidi kaubanduslik väärtus avaldub sisuliselt samas asjaolus. Kui RMK avaldaks krediidilimiidi, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes, kuivõrd saades teada, milline on maksimaalne (ostja jaoks soodsaim) krediidilimiit, mida RMK on nõus pakkuma. Seeläbi püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest suurema krediidilimiidi, mis samuti suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Ka poolte vahel kokku lepitud tagatise avalikustamise kaubanduslik väärtus avaldub seoses tulevikus potentsiaalselt sõlmitavate lepingutega. Kui RMK poolt varasemalt kokkulepitud tagatised saaksid avalikkusele teatavaks, püüaks läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada endale senisest nõrgema tagatise, mis juhul, kui potentsiaalsel lepingupartneril tekivad makseraskused, ei pruugi olla piisav debitoorse võlgnevuse likvideerimiseks. See aga tähendab kahju tekkimist RMK-le ja seeläbi riigi tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 2.1.2. lepingu lisad 1 kuni 1-8 pealkirjaga „Tarnegraafik“. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ja AS-ile Graanul Invest. Lepingus kokkulepitud tarnegraafik sisaldab andmeid RMK poolt AS-ile Graanul Invest müüdavate sortimentide koguste ajalise jaotuse kohta kalendrikuude lõikes. Nimetatud teabe kaubanduslik väärtus seisneb selles, et kui teave avalikustataks, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimisteks. Saamaks teada, millistel tingimustel tarnegraafikuid on RMK nõus sõlmima, võib läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada RMK jaoks ebasoodsamate tingimustega tarnegraafiku. Sellise tarnegraafiku täitmine toob RMK-le potentsiaalselt kaasa aga lisakulutusi. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 2.1.3. lepingu lisad 3 kuni 3-8 pealkirjaga „Hinnakokkulepe“. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ja AS-ile Graanul Invest. RMK selgitab, et hinnakokkulepped sisaldavad andmeid müüdavate sortimentide kvaliteediklasside ja 12 (24) ühikuhindade kohta. Täpsemalt on RMK ärisaladuseks müügiartiklite hinnad. Metsa müügil, nagu äris üldiselt, on RMK eesmärgiks võimalikult suure tulu teenimine ning RMK-l puudub õigus müüa metsa alla turuhinna. Kui RMK poolt müüdava metsamaterjali hinnad saaksid avalikuks, tõstaksid RMK konkurendid enda poolt müüdava metsamaterjali hindu ning väheneks klientide võime pakkuda metsamaterjali eest RMK-le samaväärseid või kõrgemaid hindu. Selgituseks, et RMK-ga sõlmitud lepingute alusel maksavad RMK kliendid sageli kõrgemat hinda, kui on kokku lepitud RMK konkurentidega sõlmitud lepingutes. Seeläbi halveneks nii RMK klientide kui ka RMK enda positsioon, mis omakorda tähendaks metsamaterjali müügist riigile laekuvate tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. 2.2. Lepingus on kinni kaetud järgmine AS-i Graanul Invest poolt ärisaladuseks tunnistatud teave ning isikuandmed ja küberturvalisusega seonduv teave (vt AS Graanul Invest põhjendused ärisaladuse kohta, lisa 3): 2.2.1. teave hindade kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab. Lepingu punkt 8.2 ja lepingu lisadena sõlmitud hinnakokkulepetes sisalduvad tabelid sisaldavad informatsiooni hindade kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab. Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest hinnad on kokkulepitud AS Graanul Invest ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS Graanul Invest ei ole teavet hindade kohta, millega ta erinevat puidusortimenti sisse ostab avaldanud avalikes materjalides, näiteks oma veebilehel või aastaaruandes. Hinnakokkuleppele jõutakse alati lepinguliste läbirääkimiste käigus ja informatsioon ei ole üldteada. Informatsioonil on kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS Graanul Invest konkurent saab teada informatsiooni hindade kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab, siis ta saab teha konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. Turul on erinevatel turuosalistel kujunenud välja erinevad tüüphinnad, millega nad puidusortimenti sisse ostavad. Hinnanõuded on välja töötatud tuginedes pikaajalisele kogemusele, praktikale ja oskusteabele, mille AS Graanul Invest on valdkonnas töötades saanud. AS Graanul Invest on võtnud samme, et hoida kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest kirjeldatud teavet avaldanud. Teiseks on AS Graanul Invest enda lepingulisi partnereid teavitanud, et informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus (mille tõttu on Lepingule ja selle lisadele seatud märge, et Leping ja selle lisad on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel) ning sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes AS Graanul Invest valitud töötajatele, kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus sõlmitud töölepingute alusel; 2.2.2. täpne teave antud krediidilimiidi kohta. Lepingu punktis 8.3. sisaldub teave pakutud krediidilimiidi kohta, mis on seotud kogusega ja pooltevaheline kokkulepe. Krediidilimiidi arvutamise põhimõtted on toodud Lepingu punktis 8.5. ning arvutamise põhimõtteid ei pea AS Graanul Invest ärisaladuseks. Konkreetne krediidilimiit on aga ärisaladus, kuna arvestades, et see on seotud kogusega, siis saab seda infot teades välja arvutada kogused ja hinnad. Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest hinnad ja kogused on kokkulepitud AS Graanul Invest ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS Graanul Invest ei ole teavet hindade kohta, millega ta erinevat puidusortimenti sisse ostab avaldanud avalikes materjalides, näiteks oma veebilehel või aastaaruandes. Hinnakokkuleppele jõutakse alati lepinguliste läbirääkimiste käigus ja informatsioon ei ole üldteada. Samuti ei ole avaldatud informatsiooni koguste kohta, mida konkreetselt lepingupartnerilt ostetakse. Informatsioonil on kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS Graanul Invest konkurent saab teada informatsiooni hindade kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab, siis ta saab teha konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. Turul on erinevatel turuosalistel kujunenud välja erinevad tüüphinnad, millega nad puidusortimenti sisse ostavad. Hinnanõuded on välja töötatud tuginedes pikaajalisele kogemusele, praktikale ja oskusteabele, mille AS Graanul Invest on valdkonnas töötades saanud. Samuti on välja 13 (24) kujunenud kogused, mida iga konkurent ostab. AS Graanul Invest on võtnud samme, et hoida kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest kirjeldatud teavet avaldanud. Teiseks, AS Graanul Invest on enda lepingulisi partnereid teavitanud, et informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus (mille tõttu on Lepingule ja selle lisadele seatud märge, et Leping ja selle lisad on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel) ning sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes AS Graanul Invest valitud töötajatele, kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus sõlmitud töölepingute alusel; 2.2.3. teave kvaliteedinõuete kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab. Lepingu lisadena sõlmitud sisalduvad tabelid (analoogsed kõikide lisade puhul), mis sisaldavad informatsiooni kvaliteedinõuete kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab. Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest kvaliteedinõuded on kokkulepitud AS Graanul Invest ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS Graanul Invest ei ole teavet kvaliteedinõuete kohta, millega ta erinevat puidusortimenti sisse ostab avaldanud avalikes materjalides, näiteks oma veebilehel või aastaaruandes. Kvaliteedinõuete osas jõutakse kokkuleppele alati lepinguliste läbirääkimiste käigus ja informatsioon ei ole üldteada. Informatsioonil on kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS Graanul Invest konkurent saab teada informatsiooni täpsete kvaliteedinõuete kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab, siis ta saab teha konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. Turul on erinevatel turuosalistel kujunenud välja erinevad kvaliteedinõuded, millega nad puidusortimenti sisse ostavad. Kvaliteedinõuded on välja töötatud tuginedes pikaajalisele kogemusele, praktikale ja oskusteabele, mille AS Graanul Invest on valdkonnas töötades saanud. AS Graanul Invest on võtnud samme, et hoida kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest kirjeldatud teavet avaldanud. Teiseks, AS Graanul Invest on enda lepingulisi partnereid teavitanud, et informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus (mille tõttu on Lepingule ja selle lisadele seatud märge, et Leping ja selle lisad on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel) ning sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes AS Graanul Invest valitud töötajatele, kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus sõlmitud töölepingute alusel; 2.2.4. täpne teave tarnetingimuste ja -koha kohta. Lepingu punkt 3.1. sisaldab teavet täpse tarnekoha kohta, mis on AS Graanul Invest ärisaladus. Üldiseid tarnetingimusi nagu Lepingu peatükis 3 kirjeldatud, ei pea me enda ärisaladuseks, kuid ärisaladus on just teave konkreetse tarnekoha kohta. Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest konkreetne tarnekoht on kokkulepitud AS Graanul Invest ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS Graanul Invest ei ole teavet avaldanud avalikes materjalides, näiteks oma veebilehel või aastaaruandes. Kokkuleppele jõutakse alati lepinguliste läbirääkimiste käigus ja informatsioon ei ole üldteada. Informatsioonil on kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS Graanul Invest konkurent saab teada informatsiooni konkreetse tarnekoha kohta, siis ta saab teha konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. AS Graanul Invest on võtnud samme, et hoida kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest kirjeldatud teavet avaldanud. Teiseks, AS Graanul Invest on enda lepingulisi partnereid teavitanud, et informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus (mille tõttu on Lepingule ja selle lisadele seatud märge, et Leping ja selle lisad on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel) ning sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes AS Graanul Invest valitud töötajatele, kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus sõlmitud töölepingute alusel; 2.2.5. isikuandmed. Lepingus ja selle lisades on kinni kaetud isikuandmed AS Graanul Invest 14 (24) töötajate privaatsuse ja eraelu kaitseks. AS Graanul Invest ei ole kinni katnud isikuandmeid, mis on kättesaadavad avalikest allikatest ja äriregistrist (nt juhatuse liikme nimi ja e- postiaadress, kui Leping või selle lisa on allkirjastatud AS Graanul Invest juhatuse liikme poolt). Küll aga on kinnikaetud juhatuse liikme isiklik mobiiltelefoninumber ning AS Graanul Invest töötaja isikuandmed, kes on Lepingus nimetatud kontaktisikuna, kuid kes ei ole juhatuse liige ning kelle isikuandmed (nimi, isikukood, aadress, telefon – vt Lepingu punkt 10) ei ole avalikult kättesaadavad. Kinni katmata on jäetud e-posti domeeni lõpp @graanulinvest.com, millest on näha, et kontaktisik on AS Graanul Invest töötaja, kuid konkreetse töötaja nimi ja tema isikuandmed on töötaja privaatsuse kaitseks kinni kaetud. 3. RMK ja AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali müügileping nr 3-3.6.1/1115 3.1. Lepingus on kinni kaetud järgmine RMK poolt ärisaladuseks tunnistatud teave: 3.3.1. lepingu artikkel 7 Hind kõik alapunktid. Lepingu artikli 7 alapunktides sisaldub teave hindade kokkuleppimise põhimõtete kohta. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi. Metsa müügil, nagu äris üldiselt, on RMK eesmärgiks võimalikult suure tulu teenimine ning RMK-l puudub õigus müüa metsa alla turuhinna. Kui RMK avalikustaks hindade kokkuleppimise põhimõtted, võib tulevikus läbirääkimiste teine pool saavutada endale võimaluse leppida kokku RMK jaoks senistest ebasoodsamad tingimused. Seeläbi halveneks nii RMK positsioon kui ka väheneksid RMK tulud ja suureneksid kulud, mis omakorda tähendaks riigile laekuvate tulude vähenemist ja kulude suurenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 3.3.2. lepingu punkt 8.2. Maksetähtaeg, 8.3. Krediidilimiit ja 8.4. Tagatis. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi. Poolte vahel kokkulepitud maksetähtaja kaubanduslik väärtus avaldub asjaolus, et kui nimetatud teave tehtaks teatavaks avalikkusele, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Saamaks teada, milline on pikim (ostja jaoks soodsaim) maksetähtaeg, mida RMK on nõus aktsepteerima, püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest pikema maksetähtaja, mis suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Lepingus kokkulepitud krediidilimiidi kaubanduslik väärtus avaldub sisuliselt samas asjaolus. Kui RMK avaldaks krediidilimiidi, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Saades teada, milline on maksimaalne (ostja jaoks soodsaim) krediidilimiit, mida RMK on nõus pakkuma, püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest suurema krediidilimiidi, mis samuti suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Ka poolte vahel kokku lepitud tagatise avalikustamise kaubanduslik väärtus avaldub seoses tulevikus potentsiaalselt sõlmitavate lepingutega. Kui RMK poolt varasemalt kokkulepitud tagatised saaksid avalikkusele teatavaks, püüaks läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada endale senisest nõrgema tagatise, mis juhul, kui potentsiaalsel lepingupartneril tekivad makseraskused, ei pruugi olla piisav debitoorse võlgnevuse likvideerimiseks. See aga tähendab kahju tekkimist RMK-le ja seeläbi riigi tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 3.3.3. lepingu lisad 1 kuni 1-24 pealkirjaga „Tarnegraafik“. Nimetatud lisad sisaldavad andmeid RMK poolt AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi müüdavate sortimentide koguste ajalise jaotuse kohta kalendrikuude lõikes. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMKle ning AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi. Nimetatud teabe kaubanduslik väärtus seisneb selles, et kui teave avalikustataks, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimisteks. Saamaks teada, millistel tingimustel tarnegraafikuid on RMK nõus sõlmima, võib läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada RMK jaoks ebasoodsamate tingimustega tarnegraafiku. Sellise tarnegraafiku täitmine toob RMK-le potentsiaalselt kaasa aga lisakulutusi (raiekavade muutmine, ajutiste vaheladude moodustamine, mis seejuures 15 (24) halvendaks metsamaterjali kvaliteeti jne). Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 3.3.4. lepingu lisad 3 kuni 3-27 pealkirjaga „Hinnakokkulepe“. Nimetatud lisad sisaldavad andmeid RMK poolt AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi müüdavate sortimentide kvaliteediklasside ja ühikuhindade kohta. Täpsemalt on RMK ärisaladuseks müügiartiklite hinnad. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi. Nimetatud teabe kaubanduslik väärtus seisneb selles, et kui RMK avalikustaks sellise teabe ja avalikuks saaksid RMK poolt müüdava metsamaterjali hinnad, taotleksid RMK konkurendid enda poolt müüdava metsamaterjali eest samu hindu ning väheneks klientide võime pakkuda metsamaterjali eest RMK-le samaväärseid või kõrgemaid hindu. Selgituseks, et RMK-ga sõlmitud lepingute alusel maksavad RMK kliendid sageli kõrgemat hinda, kui on kokku lepitud RMK konkurentidega sõlmitud lepingutes. Seeläbi halveneks nii RMK klientide kui ka RMK enda positsioon, mis omakorda tähendaks metsamaterjali müügist riigile laekuvate tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 3.3.5. lepingu lisa 5 punkt 7.8 ja lisa 6 punkt 1.3. Nimetatud punktides sisaldub teave hindade kokkuleppimise põhimõtete kohta. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning AS-le Horizon Tselluloosi ja Paberi. Kui RMK avalikustaks AS-iga Horizon Tselluloosi ja Paberi kokkulepitud hindade määramise aluseks olevad põhimõtted, halvendaks see RMK positsiooni tulevastel läbirääkimistel. Saamaks teada, kuidas RMK hindu arvutab, võib läbirääkimiste teine pool saavutada võimaluse leppida kokku RMK jaoks senisest ebasoodsamad tingimused. Seeläbi väheneksid RMK tulud ja suureneksid kulud, mis tähendab ka riigile tulude vähenemist ja kulude suurenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt; 3.3.6. lepingu lisa 6 punkt 1.4. Nimetatud punktis sisaldub teave lepingu tagatise kohta. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-ile. Kui RMK poolt varasemalt kokkulepitud tagatised saaksid avalikkusele teatavaks, püüaks läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada endale senisest nõrgema tagatise, mis juhul, kui potentsiaalsel lepingupartneril tekivad makseraskused, ei pruugi olla piisav debitoorse võlgnevuse likvideerimiseks. See aga tähendab kahju tekkimist RMK-le ja seeläbi riigi tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. 3.2. Lepingus on kinni kaetud järgmine AS Horizon Tselluloosi ja Paberi poolt ärisaladuseks tunnistatud teave (vt AS Horizon Tselluloosi ja Paberi põhjendused ärisaladuse kohta, lisa 4): 3.2.1. lepingu artikkel 7 (7.1 kuni 7.7). Lepingu artikli 7 alapunktides sisaldub teave hinnamehhanismi kohta. Hinnamehhanism lepitakse kokku AS Horizon Tselluloosi ja Paberi ning tema tarnijate vahel iga lepingu osas. AS Horizon Tselluloosi ja Paberi ei avalda teavet hindade kokkuleppimise põhimõtete kohta avalikult. Hinnamehhanism lepitakse kokku läbirääkimiste käigus iga tarnijaga eraldi. Kui AS Horizon Tselluloosi ja Paberi teised tarnijad saaksid teada hinnamehhanismi, võib see viia info ebaausa kasutamiseni teiste tarnijate poolt, kellelt AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali ostab. Selle tulemusena võib nõrgeneda ettevõtte äripositsioon ning halveneda turupositsioon. Info ei ole üldteada ning AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi on see teada üksnes juhatuse liikmetele; 3.2.2. lepingu punkt 9.4. Lepingu punktis 9.4 sisaldub teave tingimuste kohta, mille alusel AS Horizon Tselluloosi ja Paberi kavandas lepingut sõlmides ettevõtte pikaajalist arengut. 16 (24) Ettevõtte konkurentsivõime säilitamiseks kavandati tootmise kaasajastamist ja tänapäevaste keskkonnanõuetega vastavusse viimist. Info ei ole üldteada ning AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi on see teada üksnes aktsionäridele ja juhatuse liikmetele; 3.2.3. lepingu lisa 1 (1-1 kuni 1-24). Lepingu lisades 1 „Tarnegraafik“ sisaldub detailne teave Asi Horizon Tselluloosi ja Paberi poolt ostetava metsamaterjali koguste kohta erinevate kvartalite ja kuude lõikes. Selle info põhjal on võimalik saada teada ostumahud. Kui AS Horizon Tselluloosi ja Paberi teised tarnijad saaksid teada ostumahud kuudel lõikes, oleks neil võimalik infot oma pakkumiste tegemisel ebaausalt ära kasutada. Info ei ole üldteada ja AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi on see teada üksnes juhatuse liikmetele ning vajaduspõhiselt töötajatele, keda on teavitatud, et ostumahud on konfidentsiaalne info; 3.2.4. lepingu lisa 3 (3-1 kuni 3-27). Lepingu lisades 3 „Hinnakokkulepe“ sisaldub detailne teave hindade kohta, millega AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali ostab. Hind on kokku lepitud tuginedes pika aja jooksul välja arendatud hinnamudelitele. AS Horizon Tselluloosi ja Paberi ei avalda teavet ostuhindade kohta avalikult oma veebilehel või ajalehtedes. Kui AS Horizon Tselluloosi ja Paberi tarnijad saaksid teada hinna, siis võib see viia info ebaausale kasutamisele teiste tarnijate poolt, kellelt AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali ostab. Kui AS Horizon Tselluloosi ja Paberi otsesed konkurendid Euroopas, pakkepaberi tootjate näol, saaksid teada toorme hinna, saaksid nad arvutada välja ettevõtte tootmiskulude struktuuri ning teha AS Horizon Tselluloosi ja Paberi klientidele konkureeriva pakkumise. Selle tulemusena võib nõrgeneda ettevõtte äripositsioon ning halveneda turupositsioon. Hinnainfo ei ole üldteada ning AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi on see teada üksnes juhatuse liikmetele ja vajaduspõhiselt töötajatele, keda on teavitatud, et hind on konfidentsiaalne info; 3.2.5. lepingu lisa 5 punkt 7.8 ja lisa 6 punkt 1.3. Lepingu lisa 5 punktis 7.8 ja lisa 6 punktis 1.3 sisaldub teave hinnamehhanismi kohta. Hinnamehhanism lepitakse kokku AS-i Horizon Tselluloosi ja Paberi ning tema tarnijate vahel iga lepingu osas. AS Horizon Tselluloosi ja Paberi ei avalda teavet hindade kokkuleppimise põhimõtete kohta avalikult. Hinnamehhanism lepitakse kokku läbirääkimiste käigus iga tarnijaga eraldi. Kui AS-i Horizon Tselluloosi ja Paberi teised tarnijad saaksid teada hinnamehhanismi, võib see viia info ebaausa kasutamiseni teiste tarnijate poolt, kellelt AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali ostab. Selle tulemusena võib nõrgeneda ettevõtte äripositsioon ning halveneda turupositsioon. Info ei ole üldteada ning AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi on see teada üksnes juhatuse liikmetele. Eelnevaga seonduvalt peab RMK vajalikuks selgitada, et RMK kui riigitulundusasutuse tegevusalaks on riigimetsa majandamine ja müük ning RMK eesmärgiks on teenida oma majandustegevusest tulu. Metsa müügist tulu teenimine on RMK äritegevus ning selleks, et seda eesmärki täita ja konkureerida teiste metsakasvatajatega, peab ka RMK-l olema võimalik kaitsta oma ärihuve. Kui RMK-l puuduks võimalus oma ärihuve kaitsta, siis paneks see RMK konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Kuivõrd RMK puhul on tegemist riigitulundusasutusega, kelle peamiseks eesmärgiks on majandustegevus, ei saa eeldada RMK üle samasuguses ulatuses avaliku kontrolli teostamist avalikkuse poolt, kui muude riigiasutuste osas, kes ei ole tulundusasutused. Seejuures ei ole ka riigi äriühingute teave täies ulatuses avalik. Kogu teabe avalikustamine paneks RMK konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. See aga ei tähenda, et RMK tegevuse üle kontroll puuduks. Erinevad riigiasutused teostavad RMK üle riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele. Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ § 24 kohaselt kontrollivad kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi vastavust kõnealusele määrusele riigivara valitseja ja Riigikontroll. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED: 17 (24) I Vaide ese 1. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mistahes viisil ja mistahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on loodud või saadud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt on teabevaldajaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus. 2. RMK on Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse § 1 kohaselt riigitulundusasutus. Seega on RMK puhul tegemist riigiasutusega, kes on teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 mõistes, mille kohaselt on RMK valduses olev teave avalik teave ning RMK-le kohalduvad kõik teabevaldaja kohustused, sh ka teabenõuetele vastamise kohustus. 3. Teabenõudja on soovinud kehtivate puidumüügi kestvuslepingute ja lepingute lisade koopiad. Lisaks on teabenõudja küsinud eraldi kolme mahukamat lepingut. 4. Kõigi lepingute väljastamisest teabevaldaja keeldus seoses suure mahu tõttu, mis osas on inspektsioon oma 02.07.2021 vaideotsuses leidnud, et see oli õiguspärane. Kolm mahukamat puidumüügi kestvuslepingut teabevaldaja väljastas, aga kattis kinni ärisaladust puudutava osa. Puudub vaidlus selle üle, millised on kolm mahukamat lepingut. Seetõttu lähtume asjaoludest, et vaide esemeks on lepingud RMK ja Stora Enso Eesti AS-i, Graanul Invest AS-ia Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i vahel. Käesolev vaidlus on selle üle, kas esitatud lepingutes kinni kaetud osade mitte väljastamine oli õiguspärane. Juurdepääsu piiramise ainsaks aluseks on RMK ise toonud ärisaladuse (AvTS § 35 lg 1 p 17). 5. Lisaks jäävad vaide esemeks ülejäänud lepingud ja nende lisad selles osas, mis kohustab teabevaldajat nende juurdepääsupiirangu kehtestamise ja sellest lähtuvalt kehtivuse ajad üle vaatama. Seetõttu peab teabevaldaja esitama inspektsioonile ülejäänud lepingute nimekirja lähtuvalt juurdepääsupiirangute kehtestamise ajast. Kui mõnel lepingul on täitunud ärisaladuse juurdepääsupiirangu kehtestamisest 5 aastat, siis esitama tõendid, millel alusel on juurdepääsupiirangut pikendatud ning kui kauaks. 6. Juhul kui mõne lepingu ja selle lisa osas on täitunud 5 + 5 aastat nagu RMK ja AS Horizon Tselluloosi ja Paberi (HTP) vaheline leping, siis kohustab inspektsioon lepingu teabevaldajale väljastama, kuna juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud. Seetõttu ei saa nende lepingute puhul arvestada, et ärisaladust sisaldava teabe osas on nende üle vaatamine ja ärisaladust sisaldavas osas teabe mitte väljastamise põhjendamine liiga ajamahukas. Kui juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud, muutub dokument automaatselt avalikuks ja tuleb teabenõude korras väljastada. Ettekirjutusega kohustame lisaks nimekirja esitamisele lepingud ja nende lisad teabenõudjale väljastama, kui nimekirja koostamise juures leitakse, et mõnel lepingul on samalaadselt HTP lepinguga juurdepääsupiirangu kehtivusaeg lõppenud. II Teabenõudele vastamine 1. AvTS § 15 lõigetest 2 ja 4 on teabevaldaja kohustatud igakülgselt abistama teabenõudjat teabenõude esitamisel ning talle vajaliku teabe asukoha ja juurdepääsuviiside väljaselgitamisel. Samuti kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. See tähendab, et antud juhul võiks teabevaldaja ja teabenõudja omavahel suhelda nt lepingu kõikide lisade esitamise vajaduse osas. Inspektsioon nõustub, et nt täpsed ühikuhinnad on lepingupoolte ärisaladus ja neid väljastada ei saa. Küll aga on teabenõudjal õigus saada teavet riigi raha puudutavate üldsummade ja lõppkoguste kohta, mida puudutav teave asub tõenäoliselt muudes dokumentidest (nt arvetes, lõppraportites vms) ning mis osas võiks teabevaldaja teabenõudjat ise sellise teabeni suunata, kuna teabenõudja ei saa, ega peagi ise teada, millistest dokumentides teda huvitav teave võib sisalduda. 18 (24) Tarnegraafikutes on kokku lepitud prognoositav tarne maht lühemateks perioodideks, aga see ei näita tegelikke tarnekoguseid ja seal puuduvad üldsummad. 2. AvTS § 23 lg 1 punkt 1 lubab teabenõude täitmisest keelduda, kui taotletavale teabele kehtivad juurepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb keeldumist põhjendada. 3. Teabevaldaja on kolm kestvuslepingut ja nende lisa väljastanud, aga viidanud, et kinni kaetud osad sisaldavad ärisaladuse juurdepääsupiirangut. Oma viimastes põhjendustes inspektsioonile on teabevaldaja esitanud ka täpsemad selgitused juurdepääsupiiramise põhjendamiseks. III Juurdepääsupiirangu aluse kasutamise õiguspärasus 1. Teabevaldaja peab alati valima teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise, kui ei esine reaalselt põhjendatud vajadust juurdepääsetavust mingis osas piirata, ning ka sel juhul tuleb eelistada osaliselt kättesaadavaks tegemist täielikule piiramisele. Antud juhul on jäetud ärisaladuse juurdepääsupiirangu tõttu osaliselt teave väljastamata. 2. Juurdepääsupiiranguid saab seada vaid seaduses ette antud tähtajaks ning lepingu pooled peavad olema sellest teadlikud, et pärast tähtaja möödumist ei saa algselt ärisaladusena käsitletav teave enam olla saladuseks ja see saab avalikuks. Nii on antud juhul ka RMK ja AS Horizon Tselluloosi ja Paberi vahel sõlmitud lepinguga nr 3-3.6.1/1115. Leping on sõlmitud 04.07.2011, seega sai ärisaladust sisalduva teabe osas juurdepääsupiirang alata samal ajal. Antud juhul oli juurdepääsupiirangu alus kehtestatud 5 aastaks ehk kuni 04.07.2016. Teabevaldaja ei ole lepingule märkinud või inspektsioonile teada andnud, et juurdepääsupiirangut oleks vastavalt AvTS § 40 lõike 1 alusele pikendatud. Küll aga juhime tähelepanu, et kui seda ka oleks pikendatud, siis saaks ärisaladust sisaldava teabe osas olla maksimaalne tähtaeg ikkagi vaid 5 + 5 aastat, seega antud juhul maksimaalselt kuni 04.07.2021. Sellega on antud lepingu juurdepääsupiirangu ärisaladust sisaldav juurdepääsupiirang igal juhul lõppenud ja leping tuleb väljastada. See ei kehti aga kõikide hiljem koostatud lepingu lisadele, mis tuleb lähtuvalt nende koostamise ja juurdepääsupiirangu kehtivuse ajast samamoodi üle vaadata. 3. Samal põhjusel kohustab inspektsioon teabevaldajat kõik teised lepingud üle vaatama ja need lepingud väljastama, kus ärisaladuse juurdepääsupiirang on lõppenud. See kehtib ka lepingu lisadele, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud. 4. RMK on ainsaks juurdepääsupiiranguks toonud ärisaladuse, küll aga esitanud oma viimastes selgitustes ka täpsustusi, et kõik kinni kaetu ei ole ärisaladus, vaid selle kinni katmiseks olid muud põhjused. Toonitame, et sel juhul ei piisa seletustest, vaid peab olema kehtestatud konkreetne seadusest tulenev juurdepääsupiirang vastaval alusel. 5. Juhime tähelepanu tingimustele, millele ärisaladus peab vastama (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2): 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokku panus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. 6. Seega ei ole mitte igasugune ettevõtlust puudutav teave käsitletav ärisaladusena, vaid ärisaladus peab vastama korraga eeltoodud kolmele tingimusele. Et konkreetset teavet saaks käsitleda ärisaladusena, peab ärisaladuseks tunnistatud teabel olema ettevõtja jaoks ka 19 (24) majanduslik väärtus, mis seisneb selles, et ärisaladus ei ole konkurentidele teada. Ärisaladuse puhul on tegemist teabega, mis garanteerib antud ettevõtja äritegevuse edukuse ning mille väljatöötamiseks või kogumiseks on ettevõtja teinud investeeringuid, mis vajavad õigustatult kaitset. Lisaks peab sellise informatsiooni avaldamine ohustama ettevõtja huve. 7. Kuna RMK teabevaldajana kehtestab dokumentidele juurdepääsupiirangud, peab RMK suutma ka hinnata ja põhjendada, kuidas sellise teabe avalikustamine kahjustab ärihuve (küsides vajadusel teiselt poolelt selgitusi). Kohus on asjas nr 3-08-1980 märkinud, et argumendi vastu, mille kohaselt saab ärisaladuse põhjendatuse üle otsustada üksnes ettevõtja ise, räägib mh ka Konkurentsiseaduse § 63 lg 2 – ettevõtja peab oma ärisaladuse määratlust põhjendama Konkurentsiametile ja Konkurentsiametil on õigus ka mitte nõustuda ettevõtja määratlusega. Samuti on kohus 16.05.2016 otsuse 1-15-8831/40 punktis 5.3 märkinud: „Iseenesest õige on kaitsja seisukoht, et ettevõtja pädevuses on määratleda, missugust informatsiooni ta ärisaladuseks loeb. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kui ettevõtja on tunnistanud mingi teabe ärisaladuseks, ei saa sellest veel järeldada, et tegu on ärisaladusega, kuna viimase määratlemisel tuleb lähtuda objektiivsest olukorrast, mitte üksnes ettevõtja subjektiivsest tahtest. Subjektiivselt peab teave olema ärisaladusena määratletud ja omaja poolt sellisena kaitstud. Objektiivselt aga tuleb tuvastada, et teabe sisu ei ole üldsuse jaoks teada ning et teabe sellisena hoidmine omab teatavat objektiivset väärtust.“ Eeltoodust tulenevalt ei saa igasugust teavet käsitleda ärisaladusena, vaid teabevaldajal tuleb hinnata, kas ärisaladusena märgitud teave vastab ärisaladuse tunnustele ning teabenõude täitmisest keeldumisel korral seda ka teabenõudjale põhjendada. 8. Järgnevalt analüüsime Stora Enso Eesti AS-iga ja Graanul Invest AS-iga sõlmitud puidumüügi kestvuslepingu neid kinni kaetud osi, kus inspektsioon ei tuvastanud, et juurdepääsu piiramine teabele oleks õiguspärane või selgelt põhjendatud: 8.1. Lepingutes toodud isikuandmed (Stora Enso p.10, Graanul Invest p. 9 ja ostja kontaktandmed esimesel lehel). AvTS § 35 lg 1 p 12 annab võimaluse kasutada juurdepääsupiirangut selliste isikuandmete osas, mis on isikute eraelu ülemääraselt kahjustavad. Seega vaid isiku nime ei saa selle juurdepääsupiirangu alusel kinni katta. Vastav teave puudutab vaid nende isiku tööalast tegevust, sh tuleb arvestada, et sellistesse lepingutesse pannakse ettevõtte esindajad või osakonna juhatajad, mitte nö reatöötajad. Nendel isikutel on oma ametikohast lähtuvalt suurem eeldus ja valmisolek, et nad peavad arvestama sellega, et esindavad ettevõtet oma nime ja näoga. Ühtlasi, kui kaks juriidilist isikut sõlmivad omavahel lepingu, siis eeldatakse, et kasutatakse juriidilise isiku kontaktandmeid. Seda juba seetõttu, et lepingut ei peaks asutust esindavate inimeste vahetumise korral muutma. Mobiiltelefoni numbri puhul ei saa eeldada, et tegemist on eranumbriga. Nt on lepingus toodud mõlema juhatuse liikme mobiilinumbrid määratud ka kontaktnumbriteks äriregistris juriidilisele isikule.1 Seega leiame, et antud juhul juhatuse liikmete numbritele juurdepääsu piiramiseks ei saa kasutada AvTS § 35 lg 1 punkti 12 ja teave peab olema teabenõude korras avalik. Edaspidi soovitame juba lepingu sõlmimisel teisele poolele selgitada, et ettevõtte kontaktandmed on avalik teave, et nad saaks valida, milliseid kontaktandmeid nad kasutavad. Kinni saaks lepingutes katta vaid need mobiilinumbrid, mis on eraisiku nimele registreeritud. Kui mingil põhjusel juriidiliste isikute vahelisse lepingusse on kellegi isiklikud kontaktid siiski lisatud, peaks see juba lepingu sõlmimisel olema pooltele teada, kuna teabevaldaja peab 1 Antud juhul kui teistele äriühingutele kui need, kellega on RMK sõlminud lepingu. 20 (24) lisama lepingule õiged juurdepääsupiirangud juba dokumendi loomisel. Vajadusel saab teabevaldaja antud juhul teiste lepingutes toodud isikute osas enne teabe väljastamist üle täpsustada, kas on kasutatud ostja esindajate isiklikke kontaktandmeid. Kui siiski selgub, et mõni kõnealune telefoni number kuulub eraisikule, saab selles osas keelduda teabe väljastamisest, aga dokumendile peab kehtestama ka vastava juurdepääsupiirangu aluse, mida hetkel tehtud ei ole. Seega kohustume lepingutes sisalduvate isikuandmete osas lepingud uuesti üle vaatama ja vajadusel (kui see on teabenõudja jätkuv soov) need teabenõudjale väljastama. 8.2. Lepingute kestvused Inspektsioon ei nõustu teabevaldaja põhjendustega, et lepingute kestvusi peaks piirama ärisaladuse tõttu. Sealjuures on teabevaldaja ise juba avaldanud AS Graanul Invest lepingu osas selle kehtivususaja, kuna ei ole kinni katnud lk 4 punkti 9.1. Leiame, et ettevõtte ärisaladuseks ei saa olla kui kaua kehtib tema riigilt metsa ostmise leping. Lepingute kestvusaeg ei vasta kindlasti mitte kõigile ärisaladuse nõuetele. Ettevõtja ei ole sellise teabe väljatöötamiseks teinud ise mingeid täiendavaid investeeringuid ning see ei ole teave, mis garanteeriks talle oma äritegevuse osas edukuse. Konkurendid saavad igal ajal teha RMK-le paremaid pakkumisi ning tähtaegade teadmine ei takista kuidagi vastavate pakkumiste tegemist. Sealjuures on iga puiduostja teadlik ja valmis, et tal on konkurendid, kes võivad igal ajal konkureerivaid pakkumisi teha. Sealjuures toome välja just sellise teabe varjamisel tekkiva vastupidise võimaluse ebaausa konkurentsi tekkimiseks. Puidumüügi lepingute osas on tegemist kestvuslepingutega ning võttes arvesse riigi huve saada riigile soodsaimad pakkumisi, siis teeme ettepaneku kaaluda võimalust kõikide lepingute kestvusaegade aktiivseks avalikustamiseks, kus lepingute lõppemisel on kõigil pakkujatel võrdne võimalus uuteks läbirääkimisteks. Igal juhul peab lepingute kehtivusajad teabenõudjale väljastama. 8.3. Küberturvalisus (Stora Enso lepingu punkt 5.3) RMK on kinni katnud ftp-serveri aadressi tuues põhjuseks küberturvalisuse. RMK on välja toonud Stora Enso seisukoha, et kui info oleks avalik, siis oleks küberkurjategijatel võimalik aadressi rünnata ja mõlemale poolele kahju tekitada. Selgitame, et kui teabevaldaja jääb selle põhjenduse juurde, siis peab ta viitama konkreetsele juurdepääsupiiramise õiguslikule alusele, kuna ainult põhjendusest ei piisa, et väljastamisest keelduda. 8.4. Graanul Investi tarnekoht (lepingutes punktid 3.1.) Leiame, et RMK ei ole tarnetingimuste kinni katmist piisavalt analüüsinud. Sealjuures on tarnekoha info kinni kaetud vaid Graanul Investiga sõlmitud lepingus. Graanul Invest on esitanud oma selgitused, miks on tarnekoht nende ärisaladus, samas kui Stora Enso sellist teavet oma ärisaladuseks ei pea. Leiame, et isegi kui see ei ole üldteada informatsioon, siis ei ole see siiski piisav põhjus ärisaladuse juurdepääsupiirangu kehtestamiseks ja leiame, et Graanul Invest ei ole piisavalt põhjendanud kuidas see tema ärihuve võrreldes konkurendi omadega kahjustab. Tarnekoht on oma olemuselt meie hinnangul selline teave, mis nö paistab välja, sest seda ei saa varjata, kuna toimub suurte veoste reaalne liikumine, mistõttu on see teave igale soovijale lihtsalt tuletatav. Seejuures on avalikud Graanul Investi puidutöötlemisüksuste asukohad,2 millest on võimalik ka tarnekohad lihtsalt tuletada. Ei ole eluliselt usutav, et ühe ostja jaoks 2 https://graanulinvest.com/et/meist/#arivaldkonnad; http://empl.ee/wp-content/uploads/2015/08/Puidu- kasutamine-energeetikas.-Jaano-Haidla.pdf; https://virumaateataja.postimees.ee/2290307/napi-saeveski-uus- juht-on-tonu-saaber 21 (24) on selline teave nende äritegevist kahjustav ja teisele mitte. Leiame, et teave tuleb väljastada või peab RMK esitama uued täpsustavad lisaselgitused. 8.5. Vaidluste lahendamine (erapooletu mõõtmisetulemuse erinevusprotsent lepingutes p. 6 vs 6.1. ja erinevusprotsent p. 6.3 vs 6.2) Stora Enso lepingust on RMK vastavad protsendid kinni katnud ja Graanul Investi omas mitte, mistõttu jääb taaskord arusaamatus esmalt erinev ettevõtete kohtlemine ja teiseks täpsem protsentide taga peituv ärisaladuse olemus. Seega lähtuvalt 8.3 ja 8.4 punktides toodult peab RMK kas teabe täies mahus väljastama või esitama lisaselgitused miks on erinevalt Graanul Investi lepingust ainult Stora Enso lepingus vastavad andmed ärisaladusena käsitletavad. 8.6. Aadress, kuhu arved esitatakse - mõlemas lepingus punkt 8.4. Stora Enso lepingus on see kinni kaetud. Sama info ei ole kinni kaetud Graanul Invest lepingus. RMK on selgituses välja toonud, et see ei ole ärisaladus, aga võib olla ohuks küberturvalisusele. Juhime tähelepanu, et kõik juurdepääsupiirangu alused peavad tuleneva avaliku teabe seadusest või eriseadusest. Leiame, et ainult meiliaadress ei saa olla selline teave, millele saaks kehtestada muud avaliku teabe seaduse juurdepääsupiirangut nagu nt tehnoloogiliste lahenduste või turvameetmete kaitse eesmärk. Seega peab selles osas teabe väljastama. 8.7. Mõlemas lepingus on kinni kaetud punktide 8.5-8.7 kõik laused täies mahus (garantiitingimused). Juhime tähelepanu, et terve lause kinni katmine on väga erandlik ja peaks olema sel juhul väga põhjendatud. Nõustume, et krediidilimiit ja maksetähtaeg võib olla ärisaladuseks, aga mitte kõik garantiitingimused täies mahus. Juhul kui RMK lepib ostjatega tõepoolest kokku erinevad garantiitingimused, siis saaks kinni katta vaid vastavad erinevad arvväärtused. Küll aga juhul kui tegemist on kõigile võrdsete tingimustega, siis sellisele teabele juurdepääsu piiramisel ei saa olla seost ärisaladusega. RMK peab kas teabe väljastama või esitama selgemad põhjendused ja väljastama teabe osaliselt (nt kattes kinni erinevad arvväärtused). 8.8. Tarnegraafikud RMK on toonud välja, et tarnegraafikute info põhjal on võimalik välja tuua Stora Enso ärimahud. Sellega on raske nõustuda, sest Stora Ensol on palju teisi müüjaid ning sellest infost ei ole võimalik tuletada nende turuosa.3 Samuti ei peegeldu tarnegraafikus hilisem, tegelik tarnekogus. Leiame, et RMK peab tarnegraafikutes sisalduvad andmete liigid ükshaaval veelkord üle vaatama ja hindama, kas ja mis osa ikkagi neist on ärisaladus. Eraldi peaks põhjendama iga kinni kaetud rida. Nt juhul kui RMK suudab ära põhjendada miks on kuude või kvartalite lõikes kogused ärisaladus, siis ei saa seda kasutada koguarvu puhul. Graanul Investi tarnegraafikus on kaetud kinni ka metsamaterjali liik, mida Stora Enso lepingus tehtud ei ole. Leiame, et metsamaterjali liigile (teave millist metsa müüb riik) ärisaladust kehtestada ei saa. Samas ei ole tarnegraafiku info Graanul Investi osas nende ärisaladus, vaid põhjendustes vaid RMK ärisaladus. Põhjendused, et teave avalikkus halvendaks RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes, on ebapiisav, et pidada teavet ärisaladuseks. Nagu eespool selgitasime, siis see, millist puitu riik müüb, on igal juhul avalikkuse huviorbiidis olev teema, mistõttu olukorras, kus tuleb kaaluda avalikkuse ning varjamise vahel, tuleb veenvate põhjenduste puudumisel eelistada avalikkust. 3 Stora Enso kodulehel oleva info kohaselt „Stora Ensol on umbes 25 000 töötajat üle 30 riigis ning see on avalikult noteeritud Helsingi ja Stockholmi börsidel. Meie käive oli 2019. aastal 10,1 miljardit eurot, äritegevuse ärikasum oli 1,0 miljardit eurot“. Stora Enso Eesti ASi käive ainuüksi 2021. a III kvartalis oli 73 607 427 eurot 22 (24) Kohustame tarnegraafikute teabe uuesti läbi vaatama ja see kas täies mahus väljastada või iga kinni kaetud osa kohta anda ärisaladuse kohta selge ja veenev põhjendus. 8.9. Hinnakokkulepped Kohustame ettekirjutusega üle vaadata lepingute lisadena vormistatud hinnakokkulepped. Leiame, et kõik andmeväljad ei saa olla ärisaladuseks, mistõttu tuleb need uuesti üle vaadata ja esitada iga andmevälja osas selge põhjendus, milles seisneb ärisaladus. Nt on Stora Enso hinnakokkuleppes sortiment ja tarnekoht avalik, aga Graanul Investi omas mitte. Eraldi vajab selgitusi asjaolu, miks on vajalik piirata juurdepääsu diameetrile ja pikkusele (sh kui sama teave on kvaliteedinõuetes jäetud avalikuks), kui nt on kinni kaetud ühikuhind. Täpsustame, et kinni peaks katma vaid selle osa, mis on reaalsuses ärisaladusena käsitletav lähtudes avaldatud andmete kogu koosseisust. Inspektsiooni hinnangul saab ärisaladuseks lugeda konkreetset poolte vahel kokku lepitud ühikuhinda. Samas ei pruugi see olla enam ärisaladus kui küsitakse kogusummasid, millest ei ole võimlik ühikuhindlasid tuletada. Samuti ei saa ärisaladuseks lugeda seda, mida on RMK kellelegi müünud, nt sortiment. 8.10. Kvaliteedinõuded Stora Enso kvaliteedinõuete lisas on kinni kaetud vaid juhatuse liikme telefon, mis osas kirjeldasime juba eelnevalt, et sellele ei saa juurdepääsupiirangut kehtestada. Graanul Investi kvaliteedinõuetes on lisaks juhatuse liikme numbrile kinni kaetud nii kogu kirjeldus kui ka arvandmed. Põhjenduseks on Graanul Invest toonud: Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest kvaliteedinõuded on kokkulepitud AS Graanul Invest ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS Graanul Invest ei ole teavet kvaliteedinõuete kohta, millega ta erinevat puidusortimenti sisse ostab avaldanud avalikes materjalides, näiteks oma veebilehel või aastaaruandes. Kvaliteedinõuete osas jõutakse kokkuleppele alati lepinguliste läbirääkimiste käigus ja informatsioon ei ole üldteada. Informatsioonil on kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS Graanul Invest konkurent saab teada informatsiooni täpsete kvaliteedinõuete kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab, siis ta saab teha konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. Turul on erinevatel turuosalistel kujunenud välja erinevad kvaliteedinõuded, millega nad puidusortimenti sisse ostavad. Kvaliteedinõuded on välja töötatud tuginedes pikaajalisele kogemusele, praktikale ja oskusteabele, mille AS Graanul Invest on valdkonnas töötades saanud. AS Graanul Invest on võtnud samme, et hoida kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest kirjeldatud teavet avaldanud. Teiseks, AS Graanul Invest on enda lepingulisi partnereid teavitanud, et informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus ning sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes AS Graanul Invest valitud töötajatele, kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus sõlmitud töölepingute alusel. Leiame, et tegemist ei ole piisava põhjendusega kasutada kvaliteedinõuetele ärisaladuse juurdepääsupiirangut. Konkurendid saavad ka nõudeid teadmata igal ajal konkureerivaid pakkumisi teha ning teabe salajas hoidmine ei hoia konkureerivaid pakkumisi ära ega anna äritegevuses ettevõttele edukuseks eelist. Eelis saadakse siiski hinna kaudu (keegi pakub samasuguse kvaliteediga toodet odavamalt). Ühisel turul tegutsejad ei saa kunagi välistada, et pole teisi konkurente, kes sama kvaliteediga tooteid pakuvad või osta soovivad. Leiame, et Graanul Investi tegevusvaldkonnast lähtudes on just oluline, et avalikkusel oleks võimalik kontrollida, millist puitu riik müüb. On ju Graanul Invest ka ise oma kodulehel rõhutanud, et kasutatakse üksnes puidutöötlusjääke või sellist palki, mis ei kõlba puitu väärindavale tööstusele (mädanenud või kõverad palgid). Samuti on avalikkuse suure tähelepanu all, millist puitu kasutatakse kütteks. Seetõttu leiame, et üksnes kvaliteedi kirjeldus 23 (24) ei ole ärisaladus, kuid omab suurt väärtust riigi tegevuse kontrollimisel ning antud teave tuleb väljastada. Kokkuvõte Ettekirjutusega kohustab inspektsioon teabevaldajal teabenõude eelmisel täitmisel kinni kaetud osad veelkord sisuliselt uuesti üle vaatama nendes punktides, kus inspektsioon ei tuvastanud selget ärisaladuse alusel juurdepääsu piiramise vajadust. Selles osas tuleb kas teave väljastada või teostada uus hindamine koos täpsemate selgitustega. Lisaks kohustab ettekirjutus RMK uuesti hindama kõigi teiste puidumüügi kestvuslepingute juurdepääsupiirangute kehtivusaegu ja need vajadusel väljastama. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Levand jurist peadirektori volitusel 24 (24) ÕIGUSKANTSLER Õiguskantsleri kantselei Kohtu 8, 10130 Tallinn VOLIKIRI Volitame advokaadibüroo Glikman Alvin vandeadvokaate, sh. vandeadvokaat Ain Alvinit esindama meid õiguskantslerile avalduste ja kaebuste esitamisel ja nende menetlemisel. Volikiri kehtib kuni 31.12.2022. Lugupidamisega Toomas Tiivel Juhatuse esimees Postimees Grupp AS Registrikood 10184643 Ülle Harju Isikukood: 47406180317 Martti Aavik Teie 16.03.2022 Peatoimetaja Postimees Grupp AS Meie 23.03.2022 nr 3-3.1/2022/1009 Ülle Harju Ajakirjanik Postimees Grupp AS e-post: [email protected] XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX Vastus 16.03.2022 kirjale 21.02.2022 teabenõudega nõudis Postimees RMK-lt puidumüügi kestvuslepinguid ja nende lisasid. RMK täitis teabenõude 15.03.2022. Vastuses teabenõudele selgitas RMK ühtlasi seda, et lepingutes on kinni kaetud RMK ja lepingupartnerite vahel kokkulepitud hindu ja krediidilimiite puudutavad andmed, mis on tunnistatud asutusesiseseks teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 9 ja 17 alusel. Mistahes teabenõude esitamisel peab teabenõudja arvestama, et nõutav dokument võib sisaldada piiratud andmeid. Sellisele seisukohale on asunud ka Andmekaitse Inspektsioon, öeldes, et väljastada tuleb üksnes see osa teabest, millele juurdepääsupiirangud ei laiene (https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/teabenoue). Seda on RMK ka teinud, st lepingutes oli kinni kaetud üksnes juurdepääsupiiranguga teave (seejuures on selgitatud miks on tegemist asutusesisese teabega), aga muus osas on lepingud teabenõudjale väljastatud. Seega on RMK teabe nõude kohaselt täitnud ja tegemist ei ole teabenõude täitmisest keeldumisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulvar Kaubi Puiduturustusosakonna juhataja Martti Aavik Teie 24.03.2022 Peatoimetaja Postimees Grupp AS Meie 22.04.2022 nr 3-3.1/2022/1009 Ülle Harju Ajakirjanik Postimees Grupp AS e-post: [email protected] XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX Vastus 24.03.2022 kirjale RMK selgitas Teile oma 23.03.2022 kirjas veelkord, et täitis RMK Postimees Grupp AS-i 21.02.2022 teabenõude 15.03.2022 kirjaga nr 3-3.1/2022/1009. Kooskõlas AvTS § 23 lõikega 3 põhjendas RMK vastuses teabenõudele, et lepingutes on kinni kaetud RMK ja lepingupartnerite ärisaladust puudutav teave (st ühikuhinnad ja krediidilimiidid), millele on AvTS § 35 lg 1 p-de 9 ja 17 alusel kehtestatud juurdepääsupiirangud. Ühtlasi viitas RMK ka Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 12.10.2021 vaideotsusele nr 2.1-3/21/2756, milles AKI nõustus, et kokkulepitud krediidilimiidi ja ühikuhinna puhul võib olla tegemist poolte ärisaladusega. Selgitame veelkord, et lepingutes kinni kaetud teabe, st ühikuhindade ja krediidilimiitide puhul on tegemist RMK ja lepingupartnerite ärisaladusega, kuivõrd RMK lepib oma lepingupartneritega kokku erinevates ühikuhindades ja krediidilimiitides ning sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks oluliselt poolte ärihuvisid. RMK 15.03.2022 vastus teabenõudele on kooskõlas nii seadustega kui ka AKI varasemate juhistega. Selgitame, et kui Te RMK vastusega ei nõustu, siis on Teil AvTS § 45 lõike 1 punkti 1 alusel õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulvar Kaubi Puiduturustusosakonna juhataja Saatja: Ain Alvin | Glikman Alvin <[email protected]> Saadetud: 05.05.2022 19:45 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] avaldus õiguskantslerile Manused: image001.jpg; 2022.05.05 - Avaldus õiguskantslerile.asice; Volikiri õiguskantslerile.asice; Lisa 1 Teabenoude taitmine (haldusakt) 1044_2022-03-16.asice; Lisa 2 Vastamise tähtaja pikendamine 01.03.2022 _1009.asice; Lisa 3 Teabenõue (põhiteabenõue) RMKle 21 02 2022.asice; Lisa 4 Teabenõue 16.03.2022 RMKle 21 02 2022 kiri teaben6ude taitmise kohta.asice; Lisa 5 vastus_kirjale_1009_2022-03-23.asice; Lisa 6 Teabenõue 24.03.22 RMKle 21 02 2022 kiri nr 2 teaben6ude taitmise kohta..asice; Lisa 7 vastus_kirjale_1009_2022- 04-22.asice; Lisa 8 vaideotsus2.1.-3212756 12.10.2021 Väljaminev kiri.bdoc Esitan avalduse õiguskantslerile. Lisad on osaliselt järgnevates e-kirjades oma mahu tõttu. Lugupidamisega Vandeadvokaat Ain Alvin Ain Alvin Vandeadvokaat / Sworn attorney Partner / Partner E-mail: [email protected] / Tel: (+372) 654 0100 Advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ Kose tee 66, Tallinn 12013, Estonia / Tel: (+372) 654 0100 www.glikmanalvin.ee Martti Aavik Teie 21.02.2022 Peatoimetaja Postimees Grupp AS Meie 01.03.2022 nr 3-3.1/2022/1009 Ülle Harju Ajakirjanik Postimees Grupp AS e-post: [email protected] XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX Teabenõude täitmise tähtaja pikendamine Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) sai Teilt 21.02.2022 teabenõude, millega palute saata puidumüügi ja/või metsa raieõiguse võõrandamise, praegu kehtivate kestvuslepingute koopiad koos kõigi lisadega, mis on sõlmitud järgmiste ettevõtetega: Estonian Cell AS Toftan AS Combimill Reopalu OÜ Jeld-Wen Eesti AS Aegviidu Puit AS UPM-Kymmene Otepää OÜ Metsä Forest Eesti AS Mercer Holz GmbH Osula Graanul OÜ Estonian Plywood AS Selgitame, et nimetatud lepingud ja nende lisad sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. AvTS § 38 lg 2 ütleb, et kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb meil lepingutes ja nende lisades kinni katta teave, millele kehtivad juurdepääsupiirangud. Kuna Teie soovitud dokumendid koosnevad sadadest failidest, siis on nende ülevaatamine ja asutusesisese teabe kinnikatmine aeganõudev, mistõttu tuleb meil teabenõude täitmise tähtaega pikendada. Vastavalt AvTS §-le 19 võib teabevaldaja teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäeva, kui tal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev. Tulenevalt eeltoodust teatame, et pikendame vastamise tähtaega kuni 15. märtsini 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulvar Kaubi Puiduturustusosakonna juhataja
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
📎
2357 KB
  • 📎Lisa 12.1 MH annexes 1-2;3-2.pdf1268 KB
  • 📎Lisa 12 MH_RMK_contract 2020_2 a.pdf5732 KB
  • 📎Lisa 13.1 UPM-Kymmene Otepaa OU metsamaterj....pdf1339 KB
  • 📎Lisa 13 UPM leping.pdf6602 KB
  • 📎Lisa 14.1. Osula Gr_RMK_KL_4196 lisad 1-9;3-9.pdf1328 KB
  • 📎Lisa 14 Osula Graanul_RMK_KL_4196 1.pdf5915 KB
  • 📎Lisa 15.1. Estonian Plywood AS - RMK muugil....pdf1194 KB
  • 📎Lisa 15 Estonian Plywood AS - RMK muugilepi....pdf1373 KB
  • 📎Lisa 16.1. Aegviidu Puit AS RMK KL 338 lisa....pdf1487 KB
  • 📎Lisa 16 Aegviidu Puit AS RMK KL 338_1.pdf5198 KB
  • 📎Lisa 17.1. HTP-RMK_KL_2011_lisa 1-10 ja 3-10.pdf1186 KB
  • 📎Lisa 17.2. HTP-RMK_KL_2011_lisa 1-16 ja 3-17.pdf1138 KB
  • 📎Lisa 17 HTP-RMK_KL_2011.pdf3588 KB
  • 📎Lisa 2 Vastamise tähtaja pikendamine 01.03.2022 _1009.asice106 KB
  • 📎Lisa 3 Teabenõue (põhiteabenõue) RMKle 21 02 2022.asice25 KB
  • 📎Lisa 4 Teabenõue 16.03.2022 RMKle 21 02 2022 kiri teaben6ude taitmise kohta.asice22 KB
  • 📎Lisa 5 vastus_kirjale_1009_2022-03-23.asice100 KB
  • 📎Lisa 6 Teabenõue 24.03.22 RMKle 21 02 2022 kiri nr 2 teaben6ude taitmise kohta..asice22 KB
  • 📎Lisa 7 vastus_kirjale_1009_2022-04-22.asice99 KB
  • 📎Lisa 8 vaideotsus2.1.-3212756 12.10.2021 Väljaminev kiri.bdoc754 KB
  • 📎Lisa 9 _Graanul Invest_RMK_KL_4195.pdf5710 KB
  • 📎Lisa 9.1 _2019_Q3_Graanul Invest_RMK_KL_4195.pdf1056 KB
  • 📎Volikiri õiguskantslerile.asice5677 KB