Ain Alvin
VANDEADVOKAAT / PARTNER
SWORN ATTORNEY / PARTNER
Tartu Ülikool (MA) / mag.iur
ÕIGUSKANTSLER 5.05.2022
Avaldajad: 1. Postimees Grupp AS
Registrikood 10184643
aadress: Tartu mnt 80, Tallinn 10112
e-post:
[email protected]
Telefon: 666 2350
2. Ülle Harju
Isikukood: 47406180317
Aadress: Viinaköögi, Kärgula, Võru vald, 66632 Võrumaa
e-post:
[email protected]
Telefon: 5215381
Avaldajate esindaja: Vandeadvokaat Ain Alvin
Advokaadibüroo Glikman Alvin
Kose tee 66/1, Tallinn 12013
[email protected]
Telefon: 6540100
GLIKMAN ALVIN OÜ www.glikmanalvin.ee Telefon: +372 654 0100 Reg.nr: 14966019
Kose tee 66/1, Tallinn
[email protected] Swedbank: EE142200221073721933 KMKR : EE102264375
12013
Riigiasutus, mille tegevuse õiguspärasust ja vastavust heale haldustavale palutakse
kontrollida:
Riigimetsa Majandamise Keskus
Registrikood: 70004459
Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond
e-post:
[email protected]
Telefon: 676 7500
Seadused, mille põhiseaduslikkust palutakse kontrollida:
AvtS § 35 ja 41
Üldkorraldus, mille seaduslikkust palutakse kontrollida:
RKM juhatus esimehe käskkirjaga nr 1-5/73 käskkirjaga kinnitatud RMK juhend metsamaterjali
müügiks kestvuslepingute alusel
Avaldajate taotlused:
1. Kontrollida, kas Riigimetsa Majandamise Keskus on järginud põhiõiguste ja
vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava riigi poolt müüdava
metsamüügihinna ja krediidilimiitide avaldajatele mitteavalikustamisel.
2. Kontrollida, kas Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe käskkirjaga nr.
1-5/73 kinnitatud RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel
(Juhend) vastab põhiseadusele, seadusele ning kas selle vastuvõtmine vastab heale
haldustavale.
3. Teha Riigimetsa Majandamise Keskusele ettepanek rikkumiste kõrvaldamiseks ja
riigimetsa müügi hindade ja krediidilimiitide avalikustamiseks ja haldusakti
vastuvõtmiseks, millega tunnistatakse Juhendi tühisust või alternatiivselt, millega
tunnistatakse Juhend kehtetuks.
4. Teha ettekanne alternatiivselt: Vabariigi Valitsusele või Riigikogule või
Keskkonnaministeeriumile Riigimetsa Majandamise Keskuse väärpraktika kohta
riigimetsa müügihindade ja krediidilimiitide mitteavalikustamise kohta ning
õigusvastase Juhendi kehtestamise osas.
2
5. Kontrollida AvtS § 35 ja 41 põhiseaduslikkust ning teha Riigikogule ettepanek viia
norm 20 päeva jooksul kooskõlla põhiseadusega. Kui Riigikogu pole 20 päeva jooksul,
arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti põhiseadusega kooskõlla
viinud, teha Riigikohtule ettepanek tunnistada AvTS § 35 ja 41 kehtetuks.
RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS POLE PIKEMA AJA JOOKSUL
ANDNUD AVALDAJATELE AVALIKKU TEAVET SELLE KOHTA, MILLISTE
HINDADE JA KREDIIDILIMIITIDEGA MÜÜB RIIGIORGAN RIIGI
OMANDUSES OLEVAT METSA, RIKKUDES SELLEGA HEAD HALDUSTAVA
JA AVALDAJATE PÕHIÕIGUSI
1. Õiguskantsleri seaduse § 33 sätestab, et õiguskantsler kontrollib, kas järelevalvealune
asutus järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava. Vastavalt
õiguskantsleri seaduse § 34 võib õiguskantsler alustada menetlust isiku avalduse alusel või
omal algatusel. Tulenevalt õiguskantsleri seaduse § 35 1 lg-st 1 lõpeb õiguskantsleri
menetlus õiguskantsleri seisukohavõtuga, milles ta annab hinnangu selle kohta, kas
järelevalvealuse asutuse tegevus on õiguspärane ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas.
Sealjuures, vastavalt õiguskantsleri seaduse § 33 lg-le 2 ja 3 võib õiguskantsler kritiseerida,
anda soovitusi ja muul viisil väljendada oma arvamust, samuti teha ettepaneku rikkumise
kõrvaldamiseks, kusjuures õiguskantsleri seisukoht tehakse avaldajale ja menetluses
osalenud järelevalvealusele asutusele kirjalikult teatavaks.
2. Õiguskantsleri seaduse § 352 paneb õiguskantsleri soovituse saanud asutusele tagasiside
andmise kohustuse ettepaneku järgimise osas. Õiguskantsleril on seejuures järelepärimiste
tegemise õigus, samuti on tal õigus teha ettekanne järelevalvavale asutusele, Vabariigi
Valitsusele või Riigikogule, samuti teavitada avalikkust.
3. Avaldajate põhiõigusi rikub RMK poolt neile avaliku teabe mitteesitamine ning selline
tegevus on ühtaegu vastuolus hea haldustavaga. RMK on avaliku teabe andmisega rikkunud
nii avaldajate põhiõigusi, kui ka head haldustava, mistõttu küsimus kuulub õiguskantsleri
pädevusse õiguskantsleri seaduse §-i 33 alusel.
4. Avaldajad on pikemat aega ja tulutult üritanud Riigimetsa Majanduse Keskuselt (RMK)
avalikku teavet selle kohta, millise hinna alusel ja milliseid krediidilimiitide andes müüb
RMK riigi omanduses olevat metsa.
5. RMK on riigiasutus ja haldusorgan. HMS § 8 lg 1 kohaselt on haldusorgan seadusega ja
selle alusel antud määrusega avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus. Vabariigi
Valitsuse määrusega 09.01.2007 nr 4 kehtestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse
põhimääruse (põhimäärus) § 1 sätestab, et RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
tegutsev riigitulundusasutus, s.o. tegemist on riigiasutusega. RMK on riigitulundusasutus,
3
kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas seaduse, teiste
õigusaktide ja oma põhimääruse alusel (metsaseaduse § 47).
6. Vastavalt metsaseaduse § 48 lg 1 p-le 4 ja lg-le 3 on RMK ülesanne riigimetsa avaliku
funktsiooni täitmise tagamine. Müües riigi varaks olevat riigimetsa täidab RMK avalikku
funktsiooni. Metsaseaduse § 1 lg 2 sätestab, et kohaldamisele kuuluvad haldusmenetluse
seaduse sätted ning tulenevalt HMS § 7 lg 1 on haldusmenetlus avalik. See on üldreegel (4-
20-1588/28, p 30). RMK täidab haldusorgani ja riigiasutusena avalik-õiguslikke ülesandeid,
sh. annab raieõigusi ja võõrandab riigi omanduses olevat metsamaterjali (metsaseaduse §
48 lg 1 p 2; põhimääruse § 9 p 5).
7. Tulenevalt riigivaraseaduse § 8 lg-st 1 on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema
eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult (3-1-1-98-15, p 77, 78;
Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 otsus number 3-18-1621, p 15).
8. Üldrahvaliku ressursi võõrandamine saab toimuda üksnes avalikult ja avaliku kontrolli
tingimustes. Metsamaterjali müügihindade avalikustamises seisnev avalik huvi on iseäranis
suur, kuna metsaseaduse § 61 lg 1 sätestab, et vara võõrandamise viis on enampakkumine.
Sama sätte lõike 2 kohaselt võib vara võõrandamise otsustaja otsustada võõrandamise
enampakkumiseta, kui vara võõrandamine sel viisil annab suuremat kasu. Metsaseaduse §
47 lg 5 sätestab, et metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja
metsamaterjali harilikust väärtusest. Loomulikult peab erandkorras, s.o. enampakkumiseta,
olema riigivara võõrandamine otsustatud kaalutlusõiguse alusel iga üksikjuhtu arvestades
ning avalikkuse kontrolli all, sh. osas, kas ei toimu alla turuväärtuse võõrandamist. RMK
on seevastu avalikult deklareerinud, et ta müüb 85 % puitu enampakkumiseta (vt allpool).
9. RMK, müües riigivara, on haldusorganina ja riigivara valitsejana avaliku teabe valdaja ning
sellega seotud teave on saadud ja loodud avalikke ülesandeid täites (3-3-1-46-12, p 13).
Vastavalt AvTS § 3 lg-le 1, avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale
jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel
antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kuna RMK täidab riigiasutusena
avalikke ülesandeid ja müüb riigivara, s.o. muudab üldrahvaliku vara avalik-õiguslikku
staatust, siis on kogu tema valduses olev info avalik. Riigiasutus on automaatselt avaliku
teabe valdaja (3-3-1-19-14, p 11).
10. Avalduse esitajad on teinud korduvaid katseid saada teavet metsamaterjali müügihindade
osas, kuid RMK pole teavet edastanud. Avalduse esitajad on veendunud, et tulenevalt AvTS
§-st 4 on igaühel sellisele teabele juurdepääsu õigus. AvTS § 1 defineerib seaduse
eesmärgina tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu
võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna
põhimõtetest, ning sihist luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise
üle. Riigikohus rõhutas, et avatud ühiskonnas on avalike rahaliste vahendite väärkasutuse
ennetamisel oluline osa ka avalikkusel, sh ajakirjandusel, mida avaliku võimu enda tehtav
4
kontroll ei saa ega suuda täielikult asendada. Nii on teabe avalikkusel oluline roll võimalike
rikkumiste toimepanemisest heidutamisel ja nende ennetamisel. Kui avaliku võimu kontroll
piirdub enamasti õiguspärasusele hinnangu andmisega, siis avalikkus juhib tähelepanu ka
eetilistele küsitavustele. See aitab kaasa demokraatia ja avatud ühiskonna põhimõtetele
rajatud riigis legitimatsiooni- ja vastutusahela tegelikule toimimisele (3-15-3228/37, p 18,
samuti vt. 3-19-2069/19, p 10).
11. Vastavalt riigivaraseaduse § 8 lg-le 1 on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema
eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult (3-1-1-98-15, p 77, 78;
Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 otsus number 3-18-1621, p 15) ning sellekohane
tegevus peab olema avalikkuse kontrolli all. Riigikohus on toonitanud HMS §-i 5 kohaseid
haldusorgani tegevuse efektiivsuse ja eesmärgipärasuse printsiipe (3-17-2766/33, p 28; 3-
3-1-22-14, p 13 ), kuid RMK on neid ilmselgelt eiranud.
RMK KUI HALDUSORGANI KEELDUMISED AVALDADA AVALIKKU
TEAVET ON HEA HALDUSTAVA JA AVALDAJATE PÕHIÕIGUSTE
RIKKUMINE
12. Avaldajad on korduvalt osutanud sellele, et RMK tegutseb läbipaistmatult, algatades sellega
avaliku diskussiooni.
13. Avaldajad esitasid 21.02.2022 RMK-le teabenõude (Lisa 3), milles nad soovisid saada
puidumüügi ja/või metsa raieõiguse võõrandamise praegu kehtivate kestvuslepingute
koopiaid koos kõigi lisadega, mis on sõlmitud järgmiste ettevõtetega:
1) «Horizon» Tselluloosi ja Paberi AS
2) Stora Enso Eesti AS
3) Estonian Cell AS
4) Toftan AS
5) Combimill Reopalu OÜ
6) Graanul Invest AS
7) Jeld-Wen Eesti AS
8) Aegviidu Puit AS
9) UPM-Kymmene Otepää OÜ
10) Metsä Forest Eesti
11) Mercer Holz GmbH
12) Osula Graanul OÜ
13) Estonian Plywood AS.
14. RMK keeldus 16. märtsi 2022.a. dokumendiga nr 3-3.1/2022/1044 teabenõude vastuses
(Lisa 1) edastamast avaldajale kõige olulisemat teavet, milleks olid riigi poolt
kestvuslepingutega müüdava puidu hinnad ja krediidilimiidid, kattes need dokumentidel
5
kinni (Lisa 9-17.2). RMK õigustas keeldumist AvTS § 38 l-ga 2 sätestatud ja tema enda
poolt kehtestatud asutusesiseseks tunnistamise piiranguga.
15. RMK viitas sellele, et ta on ise AvTS § 35 lg 1 p-i 9 ja 17 alusel mõnedele
lepingutingimustele kehtestanud juurdepääsupiirangu ja seetõttu tingimusi ei avalikustata.
RMK väitis, et riigi poolt müüdava puidu ühikuhind võib Andmekaitseinspektsiooni arvates
olla ärisaladus. RMK viitas sellele, et lepingupartneritega lepitakse kokku erinevates
krediidilimiitides ja ühikuhindades ning nende limiitide ja hindade avalikuks saamisel
saavad klientide äripositsioonid kahjustada.
16. Riigi poolt müüdava puidu hinnad ja viimase poolt antavad krediidilimiitide tingimused
olid kõigi avaldajatele esitatud lepingute puhul RMK poolt kinni kaetud. Viitame siinkohal
avaliku teabe mitteandmisele järgmiste riigimetsa müügilepingute osas: „Horizon“
Tselluloosi ja Paberi AS, Stora Enso Eesti AS, Graanul Invest AS, Aegviidu Puit AS, UPM-
Kymmene Otepää OÜ, Metsä Forest Eesti, Mercer Holz GmbH, Osula Graanul OÜ ja
Estonian Plywood AS (Lisa 9-17.2). Kuna õiguskantsleri poolt läbiviidavas menetluses on
oluline RMK poolt seaduse – ja hea haldustava täitmine, mitte aga konkreetse teabe analüüs,
siis pole avaldajad menetlusökonoomiast ajendatuna kõiki lepingudokumente esitanud,
kuid esitame need Teie esimesel nõudmisel. Teabe mitteandmine nimetatud lepingute osas
pole üheski menetluses, sh. vaide- või kohtumenetluses.
17. Riigikohus on leidnud, et AvTS § 23 lg 3 kohane keeldumine avaliku teabe andmisest võib
olla haldusaktiga sarnane akt, mis peab küll vastama haldusakti tunnustele, sh kus peab
olema täidetud põhjendamiskohustus (3-19-2069, p 13). Avalduses kasutatakse lugemise
hõlbustamiseks terminit „haldusakt“. Sellekohane vaidlus teemal, kas AvTS § 23 lg 3
kohane keeldumine on haldusakt, on puhtakadeemiline, kuna avaldajad taotlevad, sõltumata
seaduses kasutatavast terminoloogiast, haldusorgani tegevuse kontrollimist avaldajate
õiguste rikkumisel ja hea haldustava järgimisel, mis on vastavalt õiguskantsleti seaduse §
33 tema pädevuses.
18. Kuna RMK keeldumine teabe andmisest, kus eitati avaldajate õigust saada avalikku teavet,
vastas sisult HKMS §-i 51 kohasele haldusakti tunnustele, kuid selle vorm ei vastanud HMS
§ 55-57 haldusakti nõuetele (need nõuded käivad ka AvTS § 23 lg 3 kohase keeldumise
kohta), esitas avaldaja RMKle 16.03.2022 teabenõude (Lisa 4), küsides, kas tegemist on
HMS § 51 kohase haldusaktiga. Kahjuks RMK sellele küsimusele ei vastanud, teatades
23.03.2022 kirjaga, et RMK täitis teabenõude 16.03.2022 ning tal oli õigus hinnateave kinni
katta (Lisa 5).
19. Kuivõrd RMK ei vastanud küsimusele, kas tegemist on haldusaktiga, avaldaja saatis RMKle
24.03.2022 täiendava küsimuse, nõudes selgitust, kas tegemist on haldusaktiga või mitte
(Lisa 6), kuid sellele RMK pikemat aega lihtsalt ei vastanud, eirates hea haldustava ja
selgitamiskohustuse elementaarnõudeid. RMK esitas pärast ligi kuu aja pikkust viivitust
6
22.04.2022 vastuse, kus ta ei vastanud avaldajate küsimusele, kas tegemist on haldusaktiga,
vaid kordas lühidalt oma varasemaid väiteid (Lisa 7).
20. Avaldajad lisavad, põhjendamaks järjepidevaid ja pikaajalisi katseid saada avalikku teavet,
et Andmekaitseinspektsiooni 12.10.2021 vaideotsusest nr 2.1.-3/21/2756 (Lisa 8) nähtub,
et Postimees Grupp AS oli nõudnud sellekohast teavet RMK ja AS Horizon Tselluloosi ja
Paberi vahel sõlmitud leping nr 3-3.6.1/1115 täies mahus (s.o. see ei puuduta ülaltoodud
hinnateavet), kuid RMK andmeid ei edastanud. Andmekaitseinspektsioon asus seisukohale,
et osa informatsiooni ei kuulu väidetava ärisaladuse tõttu avaldamisele. Kuigi Postimees
Grupp AS vaiet ei vaidlustanud, annab õiguskantsleri seaduse § 13 lg 5 õiguskantslerile
võimaluse hea haldustava järgimist ja õiguste rikkumist kontrollida ka varasema teabenõude
osas.
21. Andmekaitseinspektsiooni vaideotsus ei puuduta teavet, mis oli käesoleva avalduse Lisades
9-17.2. kinnikaetud ning viimatinimetatud teabe osas muud menetlused puuduvad.
AVALDAJATE PÕHIÕIGUSTE RIKKUMINE RMK POOLT, HEA
HALDUSTAVA EIRAMINE
22. Avaldajad toonitavad, et AvTS ei nõua avaliku teabe saamiseks haldusorganile õigusliku
põhjenduse esitamist. Riigikohus selgitas, et AvTS ei seo teabe saamist taotlemise
eesmärgiga (3-19-2069/19, p 10). Antud juhul esinesid avaldajatel ülekaalukad põhjused
andmete saamiseks:
1) avaldaja Postimees Grupp AS on ajalehe „Postimees“ väljaandja. Tegemist on Eesti
suurima ja enimloetud ajakirjandusväljaandega, millel on avalikkuse informeerimise
ülesanne;
2) avaldaja Ülle Harju on Postimehe ajakirjanik.
23. Mõlemad avaldajad on juhtinud avalikkuse tähelepanu RMK tegevuse läbipaistmatusele
tema poolt müüdava riigimetsa hindade ja krediidilimiitide osas. Ajakirjanduse
esmaülesanne on informeerida avalikkust avaliku elu küsimustest. See, millise hinnaga
müüb RMK üldrahvalikuks omandiks olevat metsa ning kas müügi puhul on lähtutud
avalikest huvidest ja otstarbekuse printsiibist, on avaliku huvi ja avaliku elu küsimus ning
igaühel on õigus sellekohast teavet saada.
24. Avaldajad nõudsid riigiorganilt avalikku teavet. RMK on riigiasutus ja haldusorgan, kes
täidab avalikke ülesandeid. Vastavalt HMS § 7 lg-le 1 on haldusmenetlus avalik ning see
on üldreegel (4-20-1588/28, p 13). Kuna RMK täidab riigiasutusena avalikke ülesandeid
(metsaseaduse § 47) ja müüb riigivara s.o muudab üldrahvaliku vara avalik-õiguslikku
7
staatust, siis on kogu tema valduses olev info avalik. Riigiasutus a priori avaliku teabe
valdaja (3-3-1-19-14, p 11). Tegemist on riigivaraseaduse § 4 lg 1 kohase riigivara
valitsejaga. Avalik teave on saadud ja loodud avalikke ülesandeid täites (3-3-1-46-12, p 13).
RMK täidab haldusorganina ja riigivara valitsejana ja riigi omanduses oleva metsa müüjana
avalikku funktsiooni (metsaseaduse § 43 ja 53, 48 lg 1 p 2; põhimääruse § 9 p 5). Seega on
tegemist avaliku teabega ja avaliku teabe valdajaga.
25. Riigikohus rõhutas lahendis 3-3-1-29-12, p-s 14: „Riigikohus on ka varasemas praktikas
asunud seisukohale, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases
menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja
proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele
vastavatel isikutel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-
66-10 (p 17) ja 3-3-1-59-05 (p 17) ning haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu otsust
haldusasjas nr 3-3-1-15-01 (p 14)“.
26. RMK tegutseb läbipaistmatult, kuivõrd riigivara müügi hindasid ja krediidilimiite
varjatakse. Kestvuslepingutega müüakse 85% puidust, mis on RMK poolt väljakuulutatud
mitte ühelgi õigusnormil põhinev müügistrateegia https://www.rmk.ee/puidumuuk-
/puidumuuk/muugistrateegia. Avalike enampakkumistega ehk turuhinnaga müüakse ainult
15% puidust. Avaldajad soovivad kontrollida põhjendatud kahtlust ja teavitada tulemustest
avalikkust, et viimasel viiel aastal on RMK müünud kestvuslepingutega puitu kokku
hinnanguliselt umbes 52 miljonit eurot odavamalt, kui müünuks keskmiste
oksjonihindadega. https://www.postimees.ee/7448810/ulvar-kaubi-rmk-voib-olla-teeniks-
rohkem-raha-aga-mitte-riik. Tegemist on ülekaaluka avaliku huvi sfääri kuuluva
küsimusega.
27. RMK selgitas et puitu müüakse odavamalt, kuna "muidu ei saaks riik investeeringuid"
https://www.postimees.ee/7448810/ulvar-kaubi-rmk-voib-olla-teeniks-rohkem-raha-aga-
mitte-riik, mis on asjakohatu väide, kuna riigivaraseadus ega metsaseadus ei luba müüa
riigivara alla turuhinna, v.a üksikud numerus clausus juhud, mis antud menetlust ei
puuduta (riigivaraseaduse § 33, metsaseaduse § 46 lg 5). RMK väide on igasuguse loogilise
sisuta, kuna investeeringud ei sõltu sellest, millise müügiviisiga puitu võõrandatakse.
Oksjonihinnad on avalikud ning pole takistanud investeeringuid teha.
28. Kuna metsaseaduse § 61 lg 1 kohaselt on puidu müügi põhiviisiks müük avalikul
enampakkumisel ning sama seaduse § 46 lg 5 keelab puidu müügi alla hariliku väärtuse,
siis on avalikkuse huvi rahvusliku ressursi võõrandamise osas iseäranis oluline.
29. PS § 44 sätestab, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat
informatsiooni. Seda õigust tõlgendatakse laiendavalt (3-13-2425, p-d 20-23; 3-3-1-3-12, p
31). Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-5-09, p 21, et PS § 44 lg 1 kaitseb isikuid avaliku
võimu poolsete piirangute eest niisuguse informatsiooniga tutvumisel. Riigikohus
8
siinjuures selgitas, et PS § 44 lg 1 sõnastus ei erista infokandjaid ega infolevitajaid,
vaid eristab informatsiooni, mida levitatakse üldiseks kasutamiseks, teabest, mida ei
levitata üldiseks kasutamiseks. Riigikohus sedastas, et üldiseks kasutamiseks levitatava
teabena tuleb mõista kogu avalikustatavat informatsiooni, kuivõrd määratlus lähtub
vajadusest tagada sellele põhiõigusele võimalikult lai kaitseala. PS § 44 ja 45 sätestatud
õigused on ka juriidilistel isikutel (PS § 9 lg 2).
30. PS § 44 järgne õigus saada informatsiooni on lahutamatult seotud PS §-s 45 sätestatud
õigusega vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni. EIK on
selgitanud, et nii juurdepääs informatsioonile, kui ka õigus seda levitada on EIÕK Art 10
kaitsealas (Delfi AS v. Estonia [GC], no. 64569/09, § 110; Cengiz and others v. Turkey §
47-48; Times Newspapers Ltd v. the United Kingdom (nos. 1 and 2). Direktiiv (EL)
2019/1024 avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, millega võeti üle
direktiiv 2003/98/EÜ ja sõnastati uuesti, rõhutab, et teabele juurdepääs on põhiõigus, mis
tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga sätestatud sõnavabadusest (preambula Art 5).
31. Riigikohus rõhutas lahendites 3-3-1-85-15, p 23 ja 3-17-62, p 15, et ajakirjandusel on
ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava
teemaderingi määratlemisel. Riigikohus, viidates EIK seisukohale, leidis et ajakirjanduse
kui „avalikkuse valvekoera“ ülesanne jagada teavet ja mõtteid kõigil avalikke huve
puudutavatel teemadel ning avalikkusel on õigus sellist teavet saada, sh mis puudutavad
avaliku halduse tegevuse seaduslikkust ja eetilisust. Kõik riigiasutused ja nende ametiisikud
on kohustatud seaduses sätestatud korras andma informatsiooni oma tegevuse kohta. EIK
on järjekindlalt toonitanud ajakirjanduse kui „avaliku valvekoera“ rolli, rõhutades oma
ülesannete täitmiseks vajaliku teabe saamise õigust (The Sunday Times v. the United
Kingdom (no. 2), § 50; Bladet Tromso and Stensaas v. Norway [GC], § 59 and 62;
Pedersen and Baadsgaard v. Denmark [GC], § 71; News Satakunnan MaRMKinapörssi
Oy and Satamedia Oy v. Finland [GC], § 126; Bedat v. Switzerland [GC], § 51; Axel
Springer AG v. Germany [GC], § 79; Animal Defenders International v. the United
Kingdom [GC], § 103).
32. EIK on iseäranis toonitanud uuriva ajakirjanduse õigust informatsiooni saamisel
(Shapovalov v. Ukraine, § 68 ; Magyar Helsinki Bizottsag v. Hungary; Guseva v. Bulgaria,
§ 37). Mida aktuaalsem on teema, seda olulisem on ajakirjandusvabadus (Stoll v.
Switzerland [GC], § 102).
33. Demokraatlikus ühiskonnas peavad riigiasutused ja ametnikud olema avatud avalikuks
kontrolliks (Radio Twist a.s. v. Slovakia, § 53, Dyuldin and Kislov v. Russia, § 83).
34. RMK tegutseb haldusorganina ilmselges vastuolus eeltoodud põhimõtetega.
9
HALDUSORGANI VIITED TEMA ENDA POOLT KEHTESTATUD (JA TALLE
MUGAVATELE) PIIRANGUTELE JA SELLE KAUDU AVALDAJATE
PÕHIÕIGUSTE RIKKUMINE NING AVALIKU INFO SALASTAMINE EI
VASTA PÕHISEADUSELE, SEADUSELE EGA HEALE HALDUSTAVALE
35. RMK pole kunagi vaidlustanud, et tegemist on avaliku teabega, samuti, et ta on avaliku
teabe valdaja. RMK viitas teabe mitteandmise õigustusena AvTS § 35 lg 1 p-le 17
(ärisaladus), kuid samas pole konkreetseid ärisaladuse tunnuseid välja toodud, mis kinnitab
hea haldustavaga lahutamatult kaasas käiva põhjendamiskohustuse olulist rikkumist. AvTS
§ 35 lg 1 p 17 näeb ette teabe asutusesiseseks tunnistamist, kui teabe avalikustamine võib
kahjustada ärisaladust. RMK pole esitanud arusaadavaid põhjendusi selle kohta, kuidas saab
ärisaladuseks olla teave, mille sisu ja kõik elemendid on algusest lõpuni avaliku
iseloomuga:
1) RMK on riigiasutus, haldusorgan ja riigivara valitseja;
2) RMK müüb täites avalikku funktsiooni riigi omanduses olevart metsa e.
riigivara;
3) Andes krediidilimiite käsutab RMK riigiasutusena riigi vara;
4) RMK on avaliku teabe valdaja.
36. RMK on viidanud AKI seisukohale teises asjas, kus viimane leiab, et krediidilimiit ja poolte
vahel kokku lepitud ühikuhind „võib olla ärisaladus“ ei tähenda AvTS § 23 lg 3 (HMS §-
de 55 ja 56) kohast põhjendamiskohustust. See, mida AKI võis teises haldusasjas oletada
„võib olla“ tasandil, on tähtsusetu. RMK põhjendustest ei nähtu ühtegi kaalutlust selle
kohta, miks on tegemist ärisaladusega ning kuidas võivad andmed riigiasutuse poolt avaliku
ressursi võõrandamise kohta olla ärisaladuseks.
37. RMK pole isegi tuginenud ärisaladuse määratletusele, sh sellele, millisest ärisaladuse
legaaldefinitsiooni tunnusest lähtutakse. Samuti jääb PS § 3 legaliteedi printsiibi, PS § 14
tõhusa õiguste kaitse põhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumisega arusaamatuks,
millistel tunnustel, millises otsustuskorras, millistest kaalutlustest lähtuvalt ja millise
siseakti alusel tunnistati teave asutusesiseseks kasutamiseks olevaks. Selline läbipaistmatu
lähenemine viitab pigem PS §-ga 13 keelatud riigi omavolile.
38. RMK põhimotiiviks on: „Lepingupartneritega lepitakse kokku erinevates krediidilimiitides
ja ühikuhindades ning nende limiitide ja hindade avalikuks saamisel saavad klientide
äripositsioonid kahjustada“ (Lisa 1). Milles seisneb „äripositsiooni kahjustamine“
puidumüügi kestvuslepingute puhul, samas, kui oksjonimüügi puhul seda ei toimu, jääb
põhjendamiskohustuse rikkumisega arusaamatuks. RMK tegevus ,mis peaks olema avalik
on selles osas kontrollimatu. Pealegi pole „klientide äripositsioonide“ kahjustamine
10
iseenesest AvTS numerus clausus mitteavalikustatava teabe nimekirjas. RMK pole ka välja
toonud, milles selline „äripositsioon“ seisneb. Kui RMK „kliendid“ ostavad puitu
turuhinnaga, mis on ainus legitiimne riigivara omandamise viis, siis ei saa turuhinnast
teada saamine kedagi kahjustada. Nii on teada ka turuhinnale vastavad
oksjonihinnad. Kui RMK müüb riigivara alla turuhinna, siis rikub ta seadust.
Haldusorgani poolne seaduserikkumine pole mitteavalik teave.
39. RMK viide sellele, et riigiasutusel on „kliendid“ (seega ilmselt soosingus olevad
metsaostjad, kes saavad puitu teistest odavamalt), kelle „äripositsiooni“ RMK kaitseb,
kõneleb iseäranis ülekaalukast avalikust huvist andmete avaldamise osas. Tegemist on
riigivara võõrandamisega riigiasutuse poolt, mis peab toimuma turuhinnaga, võrdsetel
alustel ja avaliku kontrolli tingimustes. Igasugune soosingus olek peab olema välistatud, sh.
eriseisund võrreldes nende ettevõtjatega, kes ostavad riigimetsa oksjonilt.
40. RMK avalikkusele antud selgitustest võib aru saada, et ärisaladus seisneb selles, et RMK
müüb teatud isikutele kestvuslepingute alusel puitu alla turuhinna ning kui teised isikud
saavad sellest teada, võib see kahjustada soosikute turupositsiooni, s.o ka teised võivad
hakata nõudma müüki madalama hinna eest, kui on turuhind. Samuti on RMK viidanud
sellele, et see justkui kahjustab investeeringuid, mida puudutasime põgusalt ülal. Selline
käitlus on demagoogiline, kuna RMK-l puuduvad õiguslikud alused müüa riigi vara alla
turuhinna -ja veelgi enam, seadus otsesõnu keelab seda. Järelikult ei saa ükski seadus
kaitsta olematut õigust omandada riigivara odavamalt, kui on turuhind. RMK pole
põhjendamiskohustuse rikkumisega selgitanud, miks pole ärisaladuseks puidu müügihind
oksjonil ning miks peab tingimata olema salajane kestvuslepingu müügihind. Mõlemad on
müügilepingud, kus müüjaks on riik ning müügiobjektiks on riigi vara.
41. Riigi vara võib alla hariliku väärtuse võõrandada üksnes riigivaraseaduse §-s 33 loetletud
juhtudel, mis pole antud juhul asjakohased. Metsaseaduse § 46 lg 5 sätestab üheselt ja
sõnaselgelt, et metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja
metsamaterjali harilikust väärtusest. Eeltoodu kinnitab, et puidumüügihindade
avalikustamise kaudu avaliku kontrolli teostamisel on ülekaalukas avalik huvi.
42. Vastavalt metsaseadusele saab RMK võõrandada vara riigivaraseaduses ettenähtud korras.
Tulenevalt riigivaraseaduse § 8 lg-st 4, tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid,
peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik
võib neist toimingutest või tehingutest saada ( 3-1-1-98-15, p-d 77, 78).
43. RVS § 8 lg 1, mille kohaselt riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema
eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult puudutab ka riigivara
võõrandamist. Riigivara valitseja kohustuseks on juhinduda põhimõttest suurendada kasu
ja vältida kahju ning ta peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning
läbipaistvalt ja kontrollitavalt (Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 otsus number 3-18-
1621, p 15). RMK üritab aga välistada avalikku kontrolli.
11
44. RMK pole PS § 11 põhimõttel kaalunud väidetava ärisaladuse ja avaliku huvi suhet
ja selle kaudu ka piirangu proportsionaalsust (vt allpool põhiseadusevastasuse käsitlust,
kui õiguskantsler leiab, et ATS § 35 lg 1 p 17 on sõnastatud imperatiivsena).
45. Riigikohus on leidnud, et PS § 44 õigused võivad küll olla vastuolus, millisel juhul peab
haldusorgan teostama kaalutlusõigust ning peab eelistama tõlgendust, mis tagab erinevate
põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse (3-15-3228/37, p 14; 3-2-1-73-04, p 36).
46. Vastavalt põhiseaduse §-le 11 peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev
(legitiimne) eesmärk ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv,
vajalik ja mõõdukas) (5-18-5, p 65; 3-4-1-1-02, p 15; 3-4-1-1-02, p 15; 5-21-10 p-d 54 ja
57; 5-21-10, p 54). Proportsionaalsus on seejuures ka EL õiguse baasprintsiip (C-30/00,
William Hinton & Sons Ldª v. Fazenda Pública, ECLI:EU:C:2001:536; C-189/01, H.
Jippes v. Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Visserij, EU:C:2001:420; EKo C-
310/04, ECLI:EU:C:2006:521 jt). Seega peaks salastamisel olema ülekaalukas huvi, mida
saab hinnata vaid kaalutlusõigust teostades. RMK pole kaalutlusõigust teostanud.
RMK TEGEVUSE ÕIGUSVASTASUS
47. Oleme eespool välja toonud, et tulenevalt AvTS § 3 lg 1 on avalik teave mis tahes viisil ja
mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud
seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Müües
riigivara täidab RMK riigivaravalitsejana, riigiasutusena ja haldusorganina avalikke
ülesandeid.
48. Mitteavalik (sh asutusesisene) saab olla teave seaduses numerus clausus põhimõttel
loetletud üksikjuhtudel. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku teabe seadus lähtub
põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja teabenõude täitmisest keeldumine
erand, mistõttu tuleb erandeid tõlgendada kitsendavalt (3-20-1265/25, p 28). Teave,
mida keeldus RMK avaldajale edastamast on avalik.
49. RMK pole seni vaidlustanud, et ta on haldusorganina ja riigivara valitsejana avaliku teabe
valdaja ning et teave on saadud ja loodud avalikke ülesandeid täites (3-3-1-46-12, p 13).
50. Teave selle kohta, millistel tingimustel võõrandab avaliku võimu kandja riigivara ning
milliseid krediidilimiite ta sealjuures kellele annab, s.o käsitab riigi varaks olevaid
nõudeõigusi, on avalik. Võõrandades riigi omanduses olevat puitu, täidab RMK
haldusorganina avalikku funktsiooni (metsaseaduse § 48 lg 1 p 2; põhimääruse § 9 p 5).
RMK tegutseb puitu müües metsaseaduse § 43 ja 53 kohase riigivara valitsejana. Tulenevalt
metsaseaduse § 53 lg-st 6 toimub müük mh. riigivaraseaduses sätestatud korras. Eeltoodust
tulenevalt on riigimetsa müük avalike ülesannete täitmine ning teave on AvTS § 3 lg 1
kohaselt avalik.
12
51. Metsaoksjonid on avalikud ja puudub igasugune põhjendus, miks peaksid puidu
müügihinnad olema kestvuslepingute puhul salastatud. Nii metsaoksjonite kui ka
kestvuslepingute puhul:
1) Müüjaks RMK poolt esindatav riik (müüja on sama isik);
2) RMK täidab riigivara müües avalikku funktsiooni (mõlemal juhul täidetakse avalikku
funktsiooni);
3) Hind peab mõlema müügiviisi puhul olema mitte madalam kui harilik väärtus;
4) Müügiesemeks riigi vara (müügiobjekt on sama);
5) RMK tegutseb avaliku teabe valdajana (teave ja teabevaldaja on samad).
52. Teabe sisu ega kvaliteet ega avalikustamise kohustus ei saa sõltuda pelgalt RMK
poolsest müügimeetodist.
53. AvTS § 36 lg 1 p 11 keelab kuulutada asutusesiseseks teabeks andmed teabevaldajale
kuuluva vara kohta. Müüdav mets on riigi vara. AvTS § 36 lg 1 p 9 sätestab, et dokumente
riigi eelarvevahendite kasutamise kohta ei tohi tunnistada asutusesiseseks. Krediidilimiitide
andmine on sisuliselt eelarvevahendite kasutamine. Vastavalt AvTS § 36 lg 1 p-le 10 ei tohi
asutusesiseseks tunnistada andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta.
Müügilepinguga võttis RMK riigile varalisi kohustusi – ja see puudutab müügihinna
tasumist ja krediidilimiite. Näiteks, kuigi advokaadibüroo täidab kõrgendatud
konfidentsiaalsusnõudeid leidis Tallinna Halduskohus 28.05.2020 lahendis 3-19-1937, et
kuivõrd riigiasutus kulutab avalikke vahendeid, kuuluvad riigi poolt makstavad
advokaadibüroo arved avalikustamisele.
54. Vastavalt metsaseaduse § 1 lg-le 2 kuuluvad kohaldamisele haldusmenetluse seaduse
sätteid. Vastavalt HMS § 7 lg 1 on haldusmenetlus avalik. Tulenevalt metsaseaduse § 48 lg
1 p-st 4 ja lg-st 3 on RMK ülesanne riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine.
55. RMK viited sellele, et ta on tunnistanud teabe asutusesiseseks, s.o mitteavalikuks, ei oma
õiguslikku sisu. Vastavalt AvTS § 3 lg 2, sama sätte lõikes 1 võib nimetatud teabele
juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. Seda põhimõtet toonitas Tallinna
Ringkonnakohus 11.02.2010 otsuses nr 3-09-1193, p-s 16. RMK poolt seadusest
mittetulenevatel alustel juurdepääsupiirangute kehtestamine ei saa mingil juhul piirata
avaldajate seadusest tulenevat õigust teavet saada. Kuna RMK ei või tugineda enda poolsele
rikkumisele, siis tegemist on ex injuria jus non oritur printsiibi rikkumisega.
56. Kui lähtuda RMK „loogikast“, siis võiks iga haldusorgan kehtestada asutusesiseseks
kuulutamise märgetega juurdepääsupiirangud kogu avalikule teabele, vabanedes
sellega mugavalt AvTS § 3 lg 1 alusel avalikustamise kohustusest.
57. RMK pole selgitanud, miks ei kuulu salastamisele teave, kui puitu müüakse oksjoni kaudu
ning miks on sisult sama hinnateave samade poolte vahel ja sama müügiobjekti osas
mitteavalik ainuüksi põhjusel, et RMK müüb puitu kestvuslepingutega.
13
58. RMK vaikib konkreetsete juurdepääsupiirangute, siseaktide ja nende aluste osas. Lepingute
päitsist nähtub pelgalt asutusesisene juurdepääsupiirangu märge ja viide AvTS-le.
Juurdepääsupiirangu kehtestas haldusorgan enese suhtes, tunnistades teabe asutusesiseseks.
Avaldajad ei ole juurdepääsupiirangu adressaadid.
59. HMS 7 lg 3 valguses saaks ärisaladuse hoidmine olla reguleeritud siseaktiga, millele viitab
ka asutusesisene märge lepingutel. Dokumentide väljastamine reguleeritakse siseaktiga (3-
3-1-78-13, p 15; Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsuse 3-15-1653, p 10).
60. Avaldajad leiavad, et tegemist võis olla RMK sisemise reeglistikuga teabe avaldamise
kohta, mille eesmärgiks ei ole reguleerida haldusvälise isiku õigusi ja kohustusi (3-3-1-54-
05, p 11). Teisisõnu, märkest nähtub sisereegel, milliseid andmeid nõustub riigiasutus
väljastama. Õigusvastase sisereegli kehtestamine pole avaldajate põhiõiguste rikkumise
alus. Isegi, kui tegemist oleks eelhaldusakti või haldustoiminguga, poleks see samuti eraldi
vaidlustatav.
61. Pelgalt viide RMK enda poolt tehtud märkele, millega ta tunnistab teabe asutusesiseseks,
s.o. „Asutusesiseseks“, ei saa piirata avaldajate põhiõigusi. Riigikohus selgitas, et
dokumentidele abstraktselt viitamine ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru
saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused. Samuti ei sunni see haldusorganit
otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viite
tegemisel peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline dokumendis sisalduv
informatsioon on osaks haldusakti põhjendusest (3-3-1-35-13, p 25 , 3-3-1-47-12, p 15 ja
3-3-1-87-08, p 18).
62. RMK pole selgitanud, kes konkreetselt ning millise otsustusprotsessi tulemusel tunnistas
teabe asutusesiseks. Asutusesiseseks tunnistamise põhjendatuse kontroll ei nähtu ka
haldusaktist. Lepingutel on lihtsalt märge “Asutusesiseseks kasutamiseks“ koos viitega
AvTS § 35 lg 1 p-le 17. Kes konkreetselt tunnistas teabe asutusesiseseks ning millisele sise-
või muule aktile tuginetakse, on ebaselge. Järelikult on avaliku teabe kättesaadavuse
piiramine suvaline ja läbipaistmatu.
63. AvTS § 41 lg 2 sätestab, et märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus,
lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev. Avaldajad tõlgendavad seda mitte üksnes kui
õigusliku aluse esitamise kohustust vaid ka kui viidet sellele, kes konkreetselt ja millise
aktiga teabe asutusesiseseks tunnistas. Vastasel juhul pole piirang kontrollitav. Lepingutel
(Lisa 9-17.2) on viide vaid seadusele. Riigikohus leidis, et AvTS §-s 35 sätestatud aluste
esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu
kehtestamine tuleb asutuse juhil otsustada (3-19-2069 , p 13).
64. Tulenevalt AvtS § 40 lg-st 1 kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele
juurdepääsupiirang kuni viieks aastaks. Puuduvad igasugused põhjendused, miks on kõigi
lepingute puhul rakendatud maksimaalset piirangut. Tegemist on kaalutlusõiguse
rikkumisega.
14
65. Vastavalt AvTS § 41 lg-le 1 tunnistab teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
asutuse juht. Kui tegemist on dokumendiloetelu sarjadega, siis võib piirangu kehtestada ka
juhi määratud pädev töötaja (sama sätte lõige 11). Lepingutel on märge ilma viiteta, kes ja
millise siseakti alusel märke asutusesiseseks tunnistas ning puudub ka info
dokumendiloetelu sarjade kohta.
66. RMK tegevus on õigusvastane ja vastuolus hea haldustavaga. RMK pole teinud viiteid
sellele, miks teave on kvalifitseeritud ärisaladuseks. Ka keeldumises pole ühtegi
ärisaladuse legaaldefinitsioonis esitatud ärisaladuse tunnust esitletud. Viide EKTÄK´
le sootuks puudub.
67. Nii jääb olulise põhjendamiskohustuse rikkumisega arusaamatuks, millisest EKTÄKS § 5
lg 2 tunnustest lähtutakse. Kuna pole teada, millised on salastamise alused, siis on haldusakt
õigusvastane. EKTÄKS § 5 lg 2 nimetab kolme ärisaladuse tunnust, millele RMK poolt ei
tugineta:
1) teave ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või
kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi
teabega tegelevad (leiame, et teave riigivara müügi kohta riigiasutuse poolt saab olla
üksnes olema üldkasutatav);
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (riigivara müügi puhul
riigiasutuse poolt ei saa rääkida kaubanduslikust väärtusest);
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke
meetmeid, et hoida seda salajas (mis on ebaaktuaalne riigivara müügi puhul).
68. Vastavalt EKTÄKS § 5 lg 2 p-le 2, ärisaladus on teave, millel on kaubanduslik väärtus oma
salajasuse tõttu (3-17-62/57, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsus nr 3-18-1287,
p-d 9 ja 10; Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2019 otsus nr 1-18-4590, p 5.3). Sama tuleneb
ka EKTÄKS aluseks olevast direktiivist EL 216/943. Ärisaladust saab sisustada TRIPS-
lepingu art 39 lg 2 alusel (3-2-1-103-08 p 20; 3-2-1-22-07, p 13; 3-1-1-46-09, p 10.2). Teave
ei vasta TRIPS lepingu Art 39 lg. 2 määratlusele, kuna riigivara müügi teave peab olema
kättesaadav, sellel ei saa olla kaubanduslikku väärtust ning seda ei tohi hoida salajas.
69. Asjakohane on siinkohal viidata ka KonkS analoogiale. Vastavalt KonkS § 63 lg-le 2 ei
loeta muud teavet ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele
ei kuulu.
70. Kaubanduslik väärtus saab olla eraõigusliku suhtega seotud teabel. Avalikul teabel ei saa
olla mingit salastamisest endast tulenevat kaubanduslikku väärtust.
71. Riigivara valitseja poolne avalik-õiguslikes suhetes teostatav „salastamine“ ei saa tekitada
eraõiguslikku kaubanduslikku väärtust, s.o riik ei saa luua tema poolt välja valitud
lepingupartnerile sel viisil lisaväärtust.
72. Avalik-õiguslik teave pole kaubandusliku väärtusega teave. Millise hinnaga müüb riiki
esindav riigiasutus riigivara, pole kaubandusliku väärtusega teave ja seega ka ärisaladus.
15
Salastamisest tulev kaubanduslik väärtus on välistatud iseäranis põhjusel, et salastamise
alus puudub. Kaubanduslikku väärtust võivad evida RMK „klientide“ lepingud teiste
eraõiguslike isikutega, mitte aga müüdava riigivara hind.
73. RMK poolne motivatsioon on iroonilise iseloomuga, kuna ärisaladuse määratlus tuleneb
ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest, kusjuures riigi valikulistele
lepingupartneritele müüdava puidu hindade varjamine takistab ausat konkurentsi nende
puidukäitlejatega, kes pole RMK ees soosingus ning on sunnitud puitu tunduvalt kõrgema
turuhinnaga oksjonilt ostma, ilma et neil oleks riigipoolse krediidi saamise võimalust.
Direktiiv (EL) 2019/1024 avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta
2003/98/EÜ Art 5 seevastu rõhutab, et õigus avaliku teabe saamisele on põhiõigus,
kusjuures avalik teave aitab kaasa Euroopa Liidu toimimise lepinguga sätestatud siseturu
toimimisele moonutamata konkurentsi, millele aitab kaasa avaliku sektori valduses oleva
teabe avalikustamise normide ja tavade ühtlustamine liikmesriikides. Direktiivis on läbivalt
toonitatud, et avalik teave peab olema läbipaistev, kusjuures riigiga seotud ärilise teave (ka
riigi äriühingute puhul) avalikustamine toimub konkurentsi soodustamise eesmärgil (vt nt
preambula Art 7, 9, 36). Riigikohus rõhutas, et isegi avaliku ressursi kasutusse andmine
peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud
nõuetele vastavatel isikutel (3-3-1-59-05, p 17). Antud juhul pole salastatuse tingimustes
võrdne hinnakonkurents võimalik. Avalikustamine ja läbipaistvus tagavad võrdse
kohtlemise ja mittediskrimineerimise (3-20-718/28, p 15.2; 3-3-1-31-11, p 16).
74. RMK kontseptsioon on vastuolus kogu väljakujunenud õigussüsteemiga, mis eeldab
õiguskantsleri poolset sekkumist. Igasuguse muu (ja vähemsensitiivse) riigi vara müügi
andmed on avalikud. Avalikud on avaliku võimu poolt pakutava vee- ja
kanalisatsiooniteenuste, elektriteenuste, ühistransporditeenuste jne hinnad. Avalikud on
puidu oksjonihinnad.
75. Avaldajate poolne õiguskantsleri poole pöördumise alus on RMK tegevuse vastuolu
põhiseaduse, seaduse ja hea haldustavaga, mitte Euroopa liidu õigusega. Samas, viitame
Euroopa Liidu õigusele põhjendamaks oma seisukohti ning väljatoomaks, et ainuüksi
märge lepingul ei saa olla aluseks teabe varjamiseks. Euroopa Kohus lahkas olukorda
hankemenetluse läbiviimisel, kus võib salastamisel esineda vajadus, mitte aga post factum
müügihinna alandamisel. Euroopa Kohtu 7.09.2021 lahendi nr C‑927/19 (Klaipėdos
regiono atliekų tvarkymo centras), puudutas mitte avalikku teavet juba ostetud riigivara
hinna osas vaid hankemenetluse käigus avaldatavat infot, sh majandusliku ja finantsilise
suutlikkuse osas. Ka siin leidis Euroopa Kohus, et pelgalt märkest konfidentsiaalsuse
kohta ei piisa vaid seda peab tõendama. Lahendi p-de 111, 117 ja 137 kohaselt hankija
ei saa end väljavabandada, tuginedes ettevõtja väitele, et temale teave on konfidentsiaalne.
Euroopa kohus nimetas otsuse p-s 117: „Selline ettevõtja peab nimelt tõendama, et teave,
16
mille avalikustamisele ta on vastu, on tõesti konfidentsiaalne, tõendades näiteks, et see
sisaldab tehnika- või ärialaseid saladusi, et selle sisu võidakse kasutada konkurentsi
moonutamiseks või et teabe avalikustamine võiks olla talle kahjulik“. Euroopa Kohus
puudutas ka tõendamiskoormust. Peab olema tõendatud, et teave on tõepoolest
konfidentsiaalne, st et see sisaldab tehnika- või ärialaseid saladusi, et selle sisu võidakse
kasutada konkurentsi moonutamiseks jne. Kuna hankijad on allutatud ka hea halduse
põhimõttele, mille üheks väljundiks on otsuste põhjendamise kohustus, peab hankija
põhjendama, miks ta konkurendi pakkumust ei avalda. Euroopa Kohus leidis lahendi p-s
111, et hankija otsused teabe avaldamata jätmise kohta, tuginedes ärisaladusele, on
vaidlustatavad: „Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et viiendale kuni seitsmendale küsimusele
tuleb vastata, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõike 1 neljandat lõiku, artikli 1 lõikeid 3 ja 5
ning artikli 2 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et hankija otsus keelduda avaldamast
ettevõtjale teise ettevõtja taotluses või pakkumuses sisalduvat konfidentsiaalseks peetavat
teavet on akt, mille peale saab edasi kaevata, ning kui liikmesriik, kelle territooriumil
toimub kõnealune riigihankemenetlus, on näinud ette, et hankija otsust vaidlustada sooviv
isik esitaks enne kohtusse pöördumist kõigepealt halduskaebuse, võib see liikmesriik ette
näha ka seda, et selle avaldamisest keeldumise otsuse kohtus vaidlustamisele peab eelnema
sellise halduskaebuse esitamine“. Sama tuleneb otsuse p-st 137 lg 2.
76. Antud juhul pole tegemist käimasoleva hankemenetluse infoga (kus Euroopa kohus pidas
samuti põhjendamatut salastamist lubamatuks) vaid hoopis müügilepingu sõlmimise järgse
post factum teabega selle kohta, millise hinnaga riik müüb oma vara, kus on igasugused
teabepiirangud välistatud. Tegemist on juba toimunud tehingutega, millede puhul igasugune
alus hinna mitteavaldamiseks puudub.
TAOTLUS AvTS § 35 ja 41 PÕHISEADUSLIKKUSE KONTROLLIKS
77. Õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu
ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku
omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Vastavalt
õiguskantsleri seaduse § 15 l-le 1 on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri
poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse
kontrollimiseks. Tulenevalt õiguskantsleri seaduse §-st 17, kui õiguskantsler leiab, et
õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti
vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja
seadusega kooskõlla viia. Õiguskantsleri seaduse § 18 lg 1 sätestab, et kui õigustloova akti
17
vastu võtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise
päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler
Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks.
78. Praegune AvTS § 35 ja 41 sõnastus võimaldab haldusorgani poolt eelkirjeldatud olukorra
tekitamist, kus ta võib ise, kontrollimatutel suvaalustel tunnistada kogu tema valduses
oleva teabe asutusesiseseks ja see on formaalseks õigustuseks avalikku teavet mitte
edastada ja seeläbi rikkuda isikute PS § 44 ja 45 õigusi.
79. Taotleme AvTS § 35 ja 41 põhiseaduslikkuse kontrolli osas, kus see annab haldusorganile
võimaluse mitte avaldada ükskõik millist avalikku teavet ainuüksi põhjusel, et ta on ise
sellele „Asutusesiseseks kasutamiseks“ tunnistanud ja sellekohase märke lisanud. Seadus ei
sätesta selles osas PS § 13 (riigi omavoli keeld) ja 14 (tõhus õiguste kaitse) rikkumisega
adekvaatset kontrollimehhanismi, seda enam, et haldusvälisel isikul on halduse siseaktide
vaidlustamine ülimalt piiratud. Haldussisene akt pole eraldi vaidlustatav (3-3-1-81-07, p 13,
3-3-1-16-07, p 10; 3-3-1-54-05, p 11; Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsuse 3-15-1653,
p 10; Tallinna Halduskohtu 17.11.2005 otsus 3-3-1-54-05, p-d 11 ja 13).
80. Taotleme AvTS § 35 ja 41 põhiseaduslikkuse kontrolli vastuolu tõttu PS §-ga 3
(seaduslikkuse printsiip - riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas
olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on
Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa), §-ga 10 (õiguskindlus – ühelt poolt lubab PS avaliku
teabega tutvumist, kuid annab haldusorganile sisuliselt piiramatu õiguse ainuüksi
dokumendil oleva märke tegemisega selle õiguse elimineerimist); §-ga 11
(proportsionaalsus, mittevajalik piirang ja kaalutlusõiguse puudumine); §-ga 13 (riigi
omavoli keeld); §-ga 14 (efektiivne õiguskaitse); §-ga 15 (õigus kohtulikule kaitsele); §-
dega 44 ja 45 (õigus saada ja levitada teavet).
81. AvTS § 35 lg 1 p-le 17 on põhiseadusevastane ka seetõttu, et ta on sõnastatud sisult
imperatiivsena s.o. kui tegemist on väiksemagi ärisaladusega, siis on haldusorgan igal
juhul kohustatud kaalutlusõigust teostamata selle asutusesiseseks tunnistama ,sh. ka
siis, kui avalik huvi on ülekaalukas ja ärisaladuse riive marginaalne (vt. ülal
kaalutlusõiguse mitteteostamise osas). Igal juhul, seadus ei näe ette ei otsustusprotsessi
ega kaalutlusõiguse teostamist küsimuses, milline avalik huvi kaalub üles millise
ärisaladuse.
82. Norm on defektne ka seetõttu, et see ei ava ärisaladuse mõistet ega viita ärisaladust
defineerivale normile, kuid selles osas avaldajad põhiseaduslikkust ei vaidlusta, kuivõrd
ärisaladuse mõiste on kohtupraktikaga selgelt paika pandud. Küll on aga norm
põhiseadusevastane, kuna see ei võimalda vastavalt olukorrale kaalutlusõigust teostada.
83. Põhiõiguse riivel peab kooskõlas PS §-ga 11 olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk
ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (5-21-10, p 54; 5-18-5, p 65).
Proportsionaalsus on EL õiguse aluspõhimõte (C-30/00, William Hinton & Sons Ld v.
Fazenda Pública, ECLI:EU:C:2001:536; C-189/01, H. Jippes and others v. Minister van
18
Landbouw, Natuurbeheer en Visserij, ECLI:EU:C:2001:420; C-310/04). Kaalutlusõiguse
puudumine välistab proportsionaalsuse. Nagu oleme eespool märkinud, kui tegemist on
üliväikese ärisaladuse riivega ja ülekaaluka avaliku huviga, siis ikkagi kuulub teave
mitteavalikustamisele.
84. Riigikohus on toonitanud, et seadus peab ette nägema reeglid, mis võimaldavad
hinnata konkreetsete asjaoludega seotud piirangujuhtu ning selle proportsionaalsust.
Riigikohus olnud seisukohal, et imperatiivsed, kaalutlusõigust välistavad põhiõiguste
riiveid kaasatoovad seadused on üldjuhul põhiseadusevastased. Riigikohus tunnistas
lahendiga (3-4-1-12-13, p 26) põhiseadusega vastuolevaks ja kehtetuks relvaseaduse § 41
lg 9 koostoimes sama seaduse § 36 lg 1 p-ga 6 osas, milles see ei võimaldanud relvaloa või
relvakandmisloa vahetamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema
toimepandud tegu ehk välistatud oli igasugune diskretsioon. Sarnaselt tõi Riigikohus
lahendi 3-4-1-7-01 p-des 22, 23 ja 24 ja lahendis 3-4-1-16-08 välja, et relva soetamise
absoluutne piirang kunagise karistatuse põhjusel on põhiseadusevastane just seetõttu, et
haldusorgan ei saa konkreetse juhtumi suhtes diskretsiooni kohaldada. Lahendis 3-4-1-16-
08 nimetas Riigikohus, et relvaseaduse § 43 lg 1 p 2 on põhiseadusega vastuolus ja kehtetu
osas, milles see ei võimalda politseiprefektuuril arvestada kahtlustatava või süüdistatava
relva soetamise loa või relvaloa kehtivuse peatamisel kahtlustatava või süüdistatava isikuga
ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega. Riigikohus tunnistas lahendiga 3-
4-1-9-04, p 16 põhiseadusevastaseks sätte, millega ei antud täitevvõimu organile
kaalutlusõigust elamisloa andmisel juhul, kui elamisluba taotlev isik on varem esitanud
mistahes valeandmeid ning lahendiga 3-4-1-6-2000 (vt eriti p 17) tunnistas Riigikohus
kehtetuks alkoholi käitlemise õiguse äravõtmise kaalutlusõigust mittevõimaldava sätte
alusel.
85. Näiteks lahendatakse isegi kriminaalmenetlusega seotud isikuandmete avaldamine
ajakirjanikule viisil, mis võimaldab kaalutlusõigust teostada. Riigikohus leidis, et
vajaduse korral tuleb kaaluda, kas tutvumistaotluse esitaja õigustatud huvi toimikuga
tutvuda kaalub üles need õigused ja huvid, mis räägivad toimikule juurdepääsu
võimaldamise vastu (1-19-8262/17, p 38, 46).
86. Kui seadus näeks ka ärisaladuse puhul ette kaalutlusõiguse, siis oleks võimalik konfliktsete
huvide arvestamine.
87. Rõhutamist vajab, et ärisaladuse riive on üldse küsitav, kuna, ostes riigilt metsa, paneb
ettevõtja end olukorda, kus ta on õigussuhtes riigiga riigivara valitseja kaudu ning ta peab
eeldama, et hinnateave on avalik. Nii on hinnateave avalik ka puidumüügioksjonite puhul.
Mõlemal juhul toimub riigi omanduses oleva puidu müük riigivara valitseja kaudu ning
müügiviis ei oma PS § 44 ja 45 seisukohast mingit tähtsust.
19
TAOTLUS RKM JUHENDI METSAMATERJALI MÜÜGIKS
PÕHISEADUSLIKKUSE JA SEADUSLIKKUSE KONTROLLIKS
88. RKM juhatus esimehe käskkirjaga nr 1-5/73 Käskkirjaga on kinnitatud „RMK juhend
metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel“ (edaspidi Juhend). Vastuvõtmise kuupäev
pole teada, kuid juhend on interneti teel saadaval ja eelduslikult on see kinnitatud 2021.a.
https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/muugistrateegia_2021.pdf
https://media.rmk.ee/files/RMK_juhend_metsamaterjali_muugiks_kestvuslepingute_alus
89. Avaldajad on seisukohal, et tegemist on üldkorraldusega. Vastavalt HMS § 51 lg-le 2 on
üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele
või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Juhend vastab Riigikohtu poolt tõlgendatud
üldkorralduse tunnustele, kuna ta on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud,
piiratud isikute ringile - kestvuslepingu alusel puidu ostjatele, kuid konkreetseid isikuid
nimetamata, s.o üldkorraldusel on individuaal-abstraktne sisu (3-16-2290/23 p 17; 3-4-1-6-
10, p 55, 3-3-1-54-07, p 73-1-95-07, p-d 13–14).
90. Juhend viitab küll Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrusega nr 1vastuvõetud riigimetsas
kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korrale, kuid kord ei anna RMK juhatuse
esimehele (ega ühelegi teisele RMK organile) pädevust sellekohase üldkorralduse
kinnitamiseks ega kehtestamiseks.
91. Metsaseaduse § 47 ei sätesta RMK juhatuse esimehe õigust Juhendi kehtestamiseks.
92. Ka Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 kehtestatud Riigimetsa Majandamise
Keskuse põhimäärus ei anna RMK juhatuse esimehele sellekohast pädevust. Põhikirja p 15
tunneb juhatuse pädevust, mille hulka ei kuulu Juhendi vastuvõtmine. Juhatuse esimehe
sellekohane pädevus on aga täielikult välistatud.
93. Eeltoodu kinnitab, et korraldus on pädevuse puudumise tõttu õigusvastane ja tühine
(HMS § 63 lg. 2 p. 3), rääkimata hea haldustava rikkumisest.
94. Juhend on ka oma sisult õigusvastane. Juhendi p 3.2.1 näeb ette, et 85% puidust müüb riik
kestvuslepingute alusel, mis on ka RMK avalik müügistrateegia
https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/muugistrateegia.
95. Metsaseaduse § 61 lg 1 seevastu sätestab, et vara võõrandamise viis on enampakkumine.
Metsaseaduse 62 lg 2 lubab küll erandina otsustada võõrandamise enampakkumiseta, kui
vara võõrandamine sel viisil annab suuremat kasu. Seega lubab metsaseadus erandina igal
konkreetsel üksikjuhul kaalutlusõigust teostades valida enampakkumiseta
võõrandamise tee, kuid seadus välistab võimaluse a priori ette otsustada, et 85 % kogu
riigi omandusest olevast puidust tuleb võõrandadada enampakkumiseta. Seega on
juhend ilmselgelt õigusvastane.
20
96. Juhendi p-i 3.4 ebaselgest sõnastusest võib ka aru saada, et kui puiduostja teeb riigile
turuhinnast 15% kõrgema pakkumise, siis loetakse see „turumoonutusega pakkumiseks“.
Selline tingimus on otseses vastuolus riigivaraseaduse §-ga 8, kuna riik peab müüma vara
riigile kõige kasulikumal viisil. Antud juhul aga RMK sisuliselt deklareerib, et ta keeldub
kõrgema hinna vastuvõtmisest. Tingimus on ka ebaeesmärgipäratu, kuna harilik väärtus
selgitatakse eelkõige välja enampakkumisel. Enampakkumine välistab ka harilikust
väärtusest madalama võõrandamise, mida otsesõnu keelab metsaseaduse § 47 lg 5.
Lisad:
1. 16.03.2021 haldusakt nr 3-3.1/2022/1044;
2. Tähtaja pikendamine 01.03.2022;
3. 21.02.2022 teabenõue;
4. 6.03.2022 teabenõue;
5. RMK 23.03.2022 vastus;
6. 24.03.22 teabenõue;
7. 22.04.22 Vastus kirjale;
8. Vaideotsus:
9. Graanul Invest AS leping (lepingulisa Lisa 9.1);
10. Metsä Forest Eesti leping (lepingulisa Lisad Lisa 10.1 ja 10.2);
11. Stora Enso Eesti AS leping (lepingu Lisa 11.1.);
12. Mercer Holz GmbH leping (lepingu Lisa 12.1);
13. UPM-Kymmene Otepää OÜ leping (lepingu Lisa 13.1.);
14. Osula Graanul OÜ leping (lepingu Lisa 14.1.); 4;4.1. (lepingu Lisa 11.1.);
15. Estonian Plywood AS leping (lepingu Lisa 15.1.);
16. Aegviidu Puit leping (lepingu Lisa 16.1.);
17. „Horizon“ Tselluloosi ja Paberi AS leping (lepingu Lisad 17.1; 17.2).
18. Volikiri.
Lugupidamisega
Ain Alvin
Vandeadvokaat
Avaldajate esindaja
21
Teie 22.02.2022
Ülle Harju
Ajakirjanik Meie 16.03.2022 nr 3-3.1/2022/1044
Postimees Grupp AS
e-post:
[email protected]
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Teabenõude täitmine
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) sai Teilt 22.02.2022 teabenõude palvega saata avaldajale
puidumüügi ja/või metsa raieõiguse võõrandamise, kehtivuse lõpetanud kestvuslepingute koopiaid
koos kõigi lisadega, mis olid sõlmitud järgmiste ettevõtetega:
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (leping lõppes 31.12.2021)
Estonian Cell AS (leping lõppes 5.04.2021)
Toftan AS (leping lõppes 06.02.2019)
Combimill Reopalu OÜ (leping lõppes 17.02.2019)
Graanul Invest AS (leping lõppes 10.01.2019)
BillerudKorsnäs Eestonia OÜ (leping lõppes 03.01.2019)
Jeld-Wen Eesti AS (leping lõppes 16.01.2019)
Aegviidu Puit AS (leping lõppes 03.01.2021)
Barrus AS (leping lõppes 04.01.2021)
Mercer Holtz GMBH (leping lõppes 18.01.2021).
Vastavalt AvTS §-le 19 pikendasime oma 02.03.2022 kirjaga teabenõude täitmise tähtaega kuni
16. märtsini 2022.
Täidame Teie teabenõude. Lepingute ja lepingute lisade suure arvu ning failide suure mahu tõttu
kasutame nende edastamiseks FileSender rakendust.
AvTS § 38 lg 2 ütleb, et kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada
juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale
teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti.
Oleme AvTS § 35 lg 1 p 9 ja 17 alusel mõnedele lepingutingimustele kehtestanud
juurdepääsupiirangu ja seetõttu me neid tingimusi ei avalikusta.
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on oma 12.10.2021 vaideotsuses ja ettekirjutus-hoiatuses
avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/21/2756 leidnud, et ostjale võimaldatav krediidilimiit ja poolte vahel
kokku lepitud ühikuhind võib olla ärisaladus. Lepingupartneritega lepitakse kokku erinevates
krediidilimiitides ja ühikuhindades ning nende limiitide ja hindade avalikuks saamisel saavad
klientide äripositsioonid kahjustada.
2
Samuti on AKI märkinud, et küberturvalisuse huvides võib olla juurdepääsupiiranguga
andmevahetuseks kasutatav ftp-serveri aadress.
Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel kokku lepitud krediidilimiiti ja ühikuhinda sisaldav teave ja
ftp-serveri aadressid kinni kaetud.
Juurdepääsupiirang on kehtestatud lepingu või selle lisa allkirjastamisest 5 aastaks ja
juurdepääsupiirangut on pikendatud 5 aasta võrra. Seetõttu võivad ka käesolevaks ajaks lõppenud
kestvuslepingud ja/või nende lisad olla juurdepääsupiiranguga, millest tulenevalt on ärisaladust
sisaldav teave ja ftp-serveri aadressid kinni kaetud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvar Kaubi
Puiduturustusosakonna juhataja
Lisad:
Lepingute ja nende lisade failid (209 tk) edastatakse aadressile
[email protected]
FileSender rakenduse kaudu.
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud: 11.10.2021
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
AS Postimees Grupp Teie: 16.08.2021 nr
Riigimetsa Majandamise Keskus
Meie: 12.10.2021 nr 2.1.-
3/21/2756
[email protected] ;
[email protected]
VAIDEOTSUS
ja
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS
avaliku teabe asjas nr. 2.1.-3/21/2756
Vaideotsuse ja ettekirjutuse Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kadri Levand
tegija
Vaideotsuse ja ettekirjutuse 12.10.2021, Tallinnas
tegemise aeg ja koht
Riigimetsa Majandamise Keskus
Adressaat
[email protected]
Teabevaldaja vastutav isik Juhatuse liige
Vaide esitaja (teabenõudja) AS Postimees
[email protected]
RESOLUTSIOON
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 45 lg 1 punkti 1, AvTS § 51 lg 1 punkti 1 ning
haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõike 3
alusel teeme teabevaldajale täitmiseks kohustusliku vaideotsus-ettekirjutuse:
1) rahuldada vaie osaliselt;
2) väljastada RMK ja AS Horizon Tselluloosi ja Paberi vahel sõlmitud leping nr 3-
3.6.1/1115 täies mahus, kuna ärisaladuse juurdepääsupiirangu maksimaalne tähtaeg on
käesolevaks ajaks lõppenud. Väljastada ka kõik lepingu lisad, mille
juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud;
3) vaadata üle teabevaldajale juba edastatud Stora Enso Eesti AS-iga ja Graanul Invest
AS-iga sõlmitud puidumüügi kestvuslepingute need punktid, kus inspektsioon ei
tuvastanud vaidemenetluse käigus ärisaladust, ja teave kas teabenõudjale väljastada, või
esitada kinni kaetud osade kohta täpsem selgitus, mis on juurdepääsu piiramise alus ja
selged põhjendused, mis selle vajaduse tingivad;
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235
4) vaadata veelkord üle kõik kehtivad puidumüügi kestvuslepingud ja esitada
kontrolliks inspektsioonile nimekiri kõikidest lepingutest lähtuvalt lepingute
sõlmimisaegadest (juurdepääsupiirangute algusaegadest). Kõik ärisaladust sisaldavad
lepingud, mille juurdepääsupiirangut ei ole pärast 5 aasta möödumist pikendatud või
mille pikendamisest on omakorda möödunud teistkordne pikendamise aeg ehk
maksimaalselt 5 aastat (juurdepääsupiirangu kehtestamise ajast on möödas 5+5 aastat),
tuleb teabenõudjale täies mahus väljastada;
3) määran ettekirjutuse täitmise tähtajaks 05.11.2021.
AvTS § 52 kohaselt peab teabevaldaja ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul
võtma kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ja teatama sellest Andmekaitse
Inspektsioonile.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Vaide esitaja saab 30 päeva jooksul pöörduda Tallinna Halduskohtusse üksnes vaideotsuse
rahuldamata jäänud osas või juhul, kui Andmekaitse Inspektsioon rikkus menetlemisel vaide
esitaja õigusi muul viisil. Seejuures saab vaideotsuse tühistamist nõuda üksnes koos
teabevaldajale esitatud nõudega, mis jäi vaideotsusega rahuldamata.
Riigiasutus saab käesoleva haldusakti vaidlustada vaidega Andmekaitse Inspektsiooni
peadirektorile. Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks
vajalike abinõude rakendamist.
HOIATUS:
Kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse
Inspektsioon pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole
teenistusliku järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse
algatamiseks. (AvTS § 10 lõiked 1 ja 4, § 53 lõige 1).
FAKTILISED ASJAOLUD:
12.04.2021 esitas teabenõudja teabevaldajale algse teabenõude mitmetes küsimustes. Toome
välja teabenõude taotlused, mille täitmisest on teabevaldaja keeldunud, ja mis osas algatas
inspektsioon 18.05 vaidemenetluse:
- väljastada praegu kehtivate puidumüügi kestvuslepingute ja lepingute lisade koopiad (kui
lepingutes sisaldub juurdepääsupiiranguga isikuandmeid või muid juurdepääsupiiranguga
andmeid, siis palusin lisada juurdepääsupiirangute alus ja need andmed lepingus kinni
katta.).
- saada näidiseks kolm kõige mahukamat kestvuslepingut.
10.05.2021 keeldus teabevaldaja teabenõude täitmisest, tuues seletuseks:
kehtivate metsamaterjali müügi kestvuslepingute ja nende lisade koopiate edastamine võib
kahjustada RMK ja tema klientide ärisaladust, on need dokumendid tunnistatud
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks vastavalt AvTS § 35 lõike 1 punktile 17. Info
saatmiseks Teie poolt soovitud kujul oleks vajalik lepingute ja lisade sajad failid üles otsida ja
tuhandeid lehekülgi välja trükkida, ärisaladust puudutavad andmed välja selgitada ja kinni
katta ning seejärel lepingud uuesti skaneerida. Selleks tööks puudub meil nii ajaline ressurss
kui ka tööjõud.
27.05.2021 esitas teabenõudja vaide inspektsioonile.
18.05.2021.a esitas inspektsioon teabevaldajale järelepärimise.
2 (24)
01.06.2021 esitas teabevaldaja inspektsioonile oma vastuse.
02.07.2021 tegi inspektsioon teabevaldajale ettekirjutuse hiljemalt 23.07.2021:
1) väljastada kolm suuremat puidumüügi kestvuslepingut kattes kinni juurdepääsupiirangut
sisaldav osa ja esitades iga kinnikaetud lause või sõna osas selgitused, milles seisneb
ärisaladus. Vajadusel peab teabevaldaja küsima ärisaladuse hindamise otsustamiseks teise
lepingu poole selgitusi;
2) vaadata üle kõigi 96 lepingu osas juurdepääsupiirangu kehtivus ja väljastada need lepingud,
mille juurdepääsupiirangu aeg on lõppenud, täies mahus.
16.08.2021 esitas teabenõudja inspektsioonile täiendava vaide taotlusega väljastada kõik 96
puidumüügi kestvuslepingut täies mahus.
27.08.2021 algatas inspektsioon uue vaidemenetluse ja palus:
1) esitada selgitused ja põhjendused lähtuvalt eeltoodud ärisaladuse tingimustele vastavuse
kohta kinnikaetud osade kohta;
2) anda teada lähtudes eelnevast ettekirjutusest (vaadata üle kõigi 96 lepingu osas
juurdepääsupiirangu kehtivus ja väljastada need lepingud, mille juurdepääsupiirangu aeg on
lõppenud, täies mahus), millised kestvuslepingud 96-st olete teabenõudjale lisaks väljastanud.
22.09.2021 esitas teabevaldaja inspektsioonile kolme väljastatud puidumüügilepingu lepingu
osas oma põhjendused, miks on teatud osad kinni kaetud. Teise punkti osas vastas
teabevaldaja: RMK vaatas üle kõigi 96 metsamaterjali müügilepingu juurdepääsupiirangute
kehtivuse ning tuvastas, et kõik juurdepääsupiirangud kehtivad. Seetõttu ei ole vaide esitajale
täiendavate lepingute täies mahus väljastamine võimalik olnud.
VAIDE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED:
AS Postimees Grupp esitab vaide Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) otsuse peale
olulises osas mitte täita andmekaitse inspektsiooni vaideotsust-ettekirjutust ehk saata
väljaandele Postimeeshele 3 kõige mahukamat kestvuslepingut ettevõtetega, kellele RMK
müüb riigimetsast puitu, milles on kinni kaetud juurdepääsupiirangut sisaldav osa ja esitatud
kinnikaetud andmete osas selgitused, milles seisneb ärisaladus. Juurdepääsupiirangud ja
nende põhjendused on selgelt õigusvastased.
RMK saatis kolm kestvuslepingut, milles olid kinni katnud peaaegu kõik sisulist huvi
pakkuvad andmed, sh näiteks kas müüb ettevõttele männipalki või hoopis kasepaberipuud,
mislaadne teave ei ole ärisaladus isegi eraettevõtluses, rääkimata kogu Eesti rahva ühise
vara võõrandamise puhul. (lisatud 1 saadetud leping koos lisadega).
Lisaks on kinni kaetud absoluutselt kõik andmed, mis võimaldaks analüüsida tehingute
otstarbekust riigi jaoks ja seega avalike huvide kaitstust. On ilmselge, et paljasõnalised viited
võimalikule ärisaladusele on kantud üksnes eesmärgist iga hinna eest põhjendamatult vältida
avaliku teabe väljastamist.
Analüüs.
1) RMK on riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa majandamine.
Riigikohus selgitas 24.01.2017 otsuses nr 3-3-1-65-16, p 19.2, et riigi äriühinguid asutatakse
avalike huvide, mitte nende endi ärihuvide teenimiseks. Samuti, sõlmides lepinguid
metsamaterjali müügiks eraettevõtjale ning valides välja eraettevõtja, kellega ta lepingu
sõlmib, RMK jaotab piiratud avalikku ressurssi (vt analoogia korras Riigikohtu 29.11.2012
otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). Järelikult peab metsamaterjali müügilepingute sõlmimise
menetlus ja lepingute tingimused olema huvitatud isikutele kättesaadavad.
Kokkuvõttes: kuna RMK on riigiasutus, kes jaotab piiratud avalikku ressurssi, tuleb RMK
3 (24)
enda võimalikku ärisaladust sisustada kitsendavalt.
2) RMK 23.07.2021 vastuskirja (edaspidi Vastuskiri) lk 2 põhjenduse järgi: „Puidu
ostmisest huvitatud ettevõtjad hindavad äärmiselt kõrgelt tarnestabiilsust ja soovivad puitu
osta. See motiveerib ettevõtjaid pakkuma RMK-le puidu eest RMK konkurentidega võrreldes
kõrgemat hinda. Kui RMK konkurendid saaksid teada, millist hinda ettevõtjad on nõus
maksma ja kuidas müügimahud kokku lepitakse, võivad teised metsaomanikud nõuda ostjatelt
samu hindu ja kasutada enda huvides ära tarnemahtude infot. See võib vähendada klientide
võimalusi maksta edaspidi RMK-le kõrgemaid hindu puidu koguse eest ning sellest tulenevalt
võivad väheneda riigi tulud. RMK ärisaladuse puhul on seega tegemist teabega, mis
garanteerib riigile RMK äritegevuse edukuse ning mille kaitseks on rakendatud vajalikke
meetmeid. Ärisaladuseks tunnistatud teabe avaldamine ohustaks riigi huvi teenida RMK
kaudu riigile rohkem tulu.“
3) Eelpool punktis 2 toodud põhjendused on asjakohatud ja eksitavad. Vastuskirjas ei ole
näidatud, kes on RMK konkurendid. Igal juhul on selge, et RMK ja tema võimalikud
konkurendid ei ole võrdses olukorras, kuna: (a) RMK müüb riigimetsa, st avalikku vara,
samal ajal, kui RMK võimalikud konkurendid müüvad erametsa, st nendele endale kuuluvat
vara; (b) on küll usutav, et puiduostja hindab stabiilsust, st kindlust müüdava metsa koguse ja
kvaliteedi osas, kuid antud kontekstis ei ole see kohane argument: kuna RMK on Eesti suurim
metsaomanik, siis on äärmiselt ebausutav, et RMK konkurendid suudaksid pakkuda RMK-ga
puidu müügil samasuguseid tingimusi isegi olukorras, kui nad teaksid RMK müügihinda ja
müüdava metsakoguse arvutamise mudelit. Ehk teisisõnu – RMK põhjendus selle kohta, miks
puidu müügihind ja metsa kogused on RMK ärisaladus, ei ole asjakohane, vaid on kunstlik ja
otsitud.
4) Vastuskirja lk 2 ja 3 põhjendused selle kohta, miks maksetähtaja, krediidilimiidi,
tarnegraafiku ja hinnakokkuleppe avaldamine kahjustaks RMK olukorda: kui teised ettevõtjad
teaksid kolmele kestvuslepingu partnerile antud tingimusi, siis võiksid nad endale nõuda
samasuguseid tingimusi. RMK kui avaliku ressursi jagaja peab kõiki lepingupartnereid
nagunii kohtlema võrdselt, st kui kaks ettevõtjat ostavad RMK-lt võrdsetes kogustes puitu, siis
peab RMK andma mõlemale ettevõtjale samasugused tingimused maksetähtaja,
krediidilimiidi ja tarnegraafiku osas, või selgelt ja veenvalt põhjendama, mis annab
juriidiliselt erandliku võimaluse puidu ostjaid ebavõrdselt kohelda. Ühtlasi, RMK peab puidu
kui avaliku ressursi müügil tagama menetluse läbipaistvuse ja avalikkuse põhimõtete
järgimise (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). Järelikult – RMK põhjendus
selle kohta, miks puidu müügil maksetähtaeg, krediidilimiit, tarnegraafik ja hinnakokkulepe
on RMK ärisaladus, on selgelt ebaõige ning taaskord kunstlik ja otsitud.
5) Kuna RMK poolt lepingupartnerile antav maksetähtaeg, krediidilimiit, tarnegraafik ja
hinnakokkulepe on avalik teave (vt eelmist punkti), siis ei saa see olla ka RMK äripartneri
ärisaladus. Vastuskirja põhjendused, et kui äripartneri lepingupartner saaks sellest teada, siis
võiks ta nõuda äripartnerilt soodsamaid tingimusi või äripartneri konkurent teha (RMK-le)
soodsama pakkumuse ja kahjustada RMK olukorda, ei ole asjakohased. Avaliku ressursi
jagamist ei saa piirata põhjendusega, et avaliku ressursi saanud ettevõtja alltöövõtja võib
nõuda avaliku ressursi saanud ettevõtjalt soodsamaid tingimusi. See, kas ja kuidas avaliku
ressursi saanud ettevõtja suhtleb oma alltöövõtjatega, sh kuidas ta põhjendab neile
pakutavaid hindu, on avaliku ressurssi saanud ettevõtja probleem. Analoogselt – RMK
põhjendusega nõustudes võiks kõik või valdava osa avalikku ressursi kasutamist ettenägevaid
lepinguid (nt vee- ja kanalisatsiooniteenused, elektriteenused, ühistransporditeenused jne)
tunnistada ärisaladuseks põhjendusega, et avaliku ressursi saanud ettevõtja kardab, et tema
alltöövõtjad nõuavad talt paremaid tingimusi. See on ilmselgelt ebakohane lähenemine.
Samuti, mis puudutab äripartneri võimalikku konkureeriva pakkumuse tegemist, märgime, et:
(a) vastupidiselt RMK vastuskirja loogikale on just konkurents, mitte selle puudumine RMK
4 (24)
(ehk riigi ja maksumaksja) huvides. Sh konkurents tagab, et RMK saab puiduostjatelt parima
hinna; (b) RMK sõlmitud kestvuslepingu kehtivuse ajal on leping RMK-le täitmiseks
kohustuslik ning RMK peab selles näidatud tingimustel müüma puidu oma äripartnerile.
Järelikult, lepingu kehtivuse ajal ei kahjusta ülalnäidatud andmete avaldamine äripartneri
tarnekindlust.
6) Kvaliteedinõuetele mittevastava metsamaterjali osakaal. Kuna hinnakokkulepe ei saa
olla RMK ega RMK äripartneri ärisaladus, siis ei saa ka kvaliteedinõuetele mittevastava
metsamaterjali osakaal olla RMK ärisaladus põhjendusega, et vastav osakaal on alati seotud
hinnaga.
7) Metsamaterjali müügilepingu tähtaeg. Vastuses põhjendatakse lepingutähtaja
ärisaladuseks olemist järgmiselt: „Lepingu tähtaja osas jõutakse alati kokkuleppele
läbirääkimiste tulemusel ning info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada. Kui mõni Stora Enso
Eesti AS konkurent saaks info selle kohta, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud
lõppevad, siis saaks konkurent seda infot teades meie lepingupartnerit lepingu lõppemise
perioodi saabumisel adresseerida ning teha talle konkureeriva pakkumise just seda teavet ära
kasutades. See halvendaks oluliselt Stora Enso Eesti AS turupositsiooni. Teistel turuosalistel
on alati õigus teha konkureerivaid pakkumisi, kuid kui turuosaline teab täpselt, millal Stora
Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis annaks see ebaõiglase eelise
konkureeriva pakkumise tegemiseks ning lepingupartnerite „üleostmisel“.“ RMK seletusest
jääb ebaselgeks, kes on Stora Enso Eesti AS-i äripartner, kellele tehakse konkureeriv
pakkumus RMK ja Stora Enso Eesti AS-i vahelise lepingu tähtaja lõppemisel: kas see on RMK
või Stora Enso Eesti AS-i alltöövõtja. Kui Vastuses peetakse silmas RMK-d, siis RMK kui
riigivara valitseja huvi seisneb eeskätt konkurentsiolukorra loomises ja elavdamises RMK
poolt pakutava puidu müügiks. Mida rohkem on konkureerivaid pakkumusi seda parem on
RMK olukord. RMK loogika on antud juhul täiesti nuripidine ja kaitseb justkui oma
eraõiguslike partnerite, mitte riigi huve. Miks see nii on, võiks huvi pakkuda
õiguskaitseorganitele. Igal juhul – võimalus, et Stora Enso Eesti AS-i konkurent teeb pärast
RMK ja Stora Enso Eesti AS-i vahelise lepingu lõppemist RMK-le konkureeriva pakkumuse,
ei ole RMK probleem ega saa olla Stora Enso Eesti AS-i ärisaladus. Kui Vastuseks peetakse
Stora Enso Eesti AS-i konkurendina silmas tema alltöövõtjat, siis on Stora Enso Eesti AS-i
enda kohustus lahendada oma lepingulised suhted oma alltöövõtjatega nii, et RMK-ga
sõlmitud lepingu tähtaja möödumine ei kahjusta Stora Enso Eesti AS-i õigusi. Võimalus, et
RMK ja Stora Enso Eesti AS-i vahelise lepingu tähtaeg on ärisaladus, on ilmselgelt
põhjendamatu ning õigusliku aluseta.
Kokkuvõtlikud märkused RMK käitumise osas
Postimees on seisukohal, et RMK suhtub lugupidamatult nii avalikkuse õigustatud huvisse
info vastu, millistel tingimustel müüb riigiasutus meie kõigi ühist vara eraettevõtetele, aga ka
andmekaitse inspektsiooni järelevalvetöösse.
Printsiibis on ju selge, et avaliku ressursi võõrandamise lepingutes saavad ärisaladused olla
vaid väga piiratud juhtudel ja äärmiselt kaalukatel põhjendustel. Analoogselt on riigihangete
puhul nii konkurss kui ka andmed avalikud. Üldpõhimõte on, et avaliku ressursi kasutamine
peab olema läbipaistev, et välistada avalike huvide kahjustamine, sh korruptsioon.
Olukorras kus RMK ja keskkonnaministeerium on korduvalt vahele jäänud ebaõige ja
eksitava info jagamisega metsateemadel, on avalikkusel eriliselt kõrgendatud huvi metsa
müügilepingute vastu, sh müügihindade jm majanduslike tingimuste vastu. Kuidas AKI
hinnangul ajakirjandus/avalikkus saaks üldse kontrollida, et nende 96 lepingu puhul tegemist
riigile kasulike lepingutega, kui RMK loob kunstliku läbipaistmatuse, varjatesb olulist
avalikku huvi kandvaid andmeid põhjendamatult juurdepääsupiiranguga «ärisaladus»?
Kas AKI hinnangul peab avaliku ressursi müük olema läbipaistev ja kontrollitav? Kui EI, siis
5 (24)
kuidas saab maksumaksja olla kindel et tema huve ei kahjustata või ei eksisteeri
korruptiivseid suhteid/tegevusi?
Miks AKI aktsepteeris RMK poolset 96 lepingu saatmisega seotud «»suure mahu»
põhjendust? Kas arvate, et RMK paljasõnaline väide oma «tööprotsesside häirimisest»
kaalub üles terava avaliku huvi avaliku ressursi kasutamise otstarbekuse kontrolli järgi?
RMK ei ole selle kohta esitanud mitte mingit tõestust, et kestvuslepingute andmete
salastamine annab kõrgema puiduhinna ja riigile suurema tulu. Tegu on paljasõnalise
väitega.
Saadetud kinnikaetud andmetega kestvuslepingutest ja RMK selgitustest nähtub, et RMKl
puudub õiguslik alus andmete kinnikatmiseks. Viidatud IT-turvariskid ja isikuandmed ei ole
ärisaladus. Nende kinnikatmiseks võib olla teisi aluseid, mida AKI võib kaaluda. Palume
kaaluda ka varianti, et Postimees kohustub neid andmeid mitte avaldama ega tohi neid
edastada kolmandatele isikutele. Sisuliselt puudub meil nende andmete kasutamiseks huvi ja
vajadus.
VÕTTES ALUSEKS ÜLALTOODUD ASJAOLUD:
Palume AKI’l kohustada RMK-d esitama viivitamatult kõigi puidumüügi ja/või metsa
raieõiguse võõrandamise kestvuslepingute koopiaid koos kõigi lisadega, mis kehtisid aprillis
2021 (96) ning lisaks sellest ajast praeguseni (AKI tehtavas vaideotsuses-ettekirjutuses ette
nähtud kuupäev) RMK ja ettevõtete vahel sõlmitud uued kestvuslepingud koos kõigi lisadega.
Eelpool toodud põhjendustest nähtuvalt puudub RMK-l õiguslik alus juurdepääsupiirangute
rakendamiseks.
TEABEVALDAJA SELETUS:
RMK edastas vaide esitajale Stora Enso Eesti AS-iga sõlmitud metsamaterjali müügilepingu
nr 3-3.6.1./5192, AS-iga Graanul Invest sõlmitud metsamaterjali müügilepingu nr 3-
3.6.1./4195 ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-iga sõlmitud metsamaterjali müügilepingu
nr 3-3.6.1/1115. Metsamaterjali müügilepingutes kattis RMK kinni nii enda kui ka
lepingupartnerite poolt ärisaladuseks tunnistatud teabe. Ärisaladuse kaitset on peetud väga
oluliseks ning ärisaladuse kaitsmiseks on vastu võetud regulatsioonid nii Euroopa Liidu kui
ka Eesti tasandil. Euroopa Liidus reguleerib ärisaladuse kaitset eelkõige Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. a direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse
avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise
ja avalikustamise vastast kaitset (edaspidi direktiiv).
Direktiivi põhjenduste punktis 1 on selgitatud, et ettevõtjad investeerivad teadmistepõhise
majanduse keskseks väärtuseks oleva ja konkurentsieelist pakkuva oskusteabe ja teabe
omandamisse, arendamisse ja rakendamisse. Kuivõrd tehtud investeeringutest sõltub nende
ettevõtjate tegevuse algmotivatsioon, kasutatakse oma innovatsiooni tulemuste omandiõiguse
tagamiseks mitmeid erinevaid viise. Üheks selliseks võimaluseks on piirata juurdepääsu
ettevõtja jaoks väärtuslikele teadmistele, mis ei ole üldteada, ja teenida nende pealt tulu.
Sellist väärtuslikku oskus- ja äriteavet, mis ei ole avalikustatud ja mida soovitakse hoida
konfidentsiaalsena, nimetatakse ärisaladuseks.
Direktiivi põhjenduste punkti 4 kohaselt ohustavad ettevõtjaid aina enam ärisaladuste
omastamisele suunatud ebaausad tegevused, nagu vargus, loata kopeerimine,
majandusspionaaž või konfidentsiaalsusnõuete rikkumine, mis võivad lähtuda nii liidust kui
ka väljaspoolt. Ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine ei lase
ärisaladuse seaduslikul omajal oma innovatsiooni tulemustest esimese turuletulijana tulu
saada, mis aga takistab innovatsiooni ja loovust. Samuti vähenevad investeeringud,
kahjustades seeläbi siseturu tõrgeteta toimimist ja nõrgestades selle võimet suurendada
majanduskasvu.
6 (24)
Direktiivi põhjenduste punktis 14 on öeldud, et oluline on kehtestada ärisaladuse
ühetähenduslik määratlus, mis hõlmaks nii oskus-, äri- ja tehnoloogilist teavet juhul, kui on
olemas nii õigustatud huvi sellise teabe hoidmiseks konfidentsiaalsena kui ka õiguspärane
ootus sellise konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Samuti peaks sellisel oskusteabel või teabel
olema kas tegelik või potentsiaalne kaubanduslik väärtus ehk sellise oskusteabe või teabe
ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt teabe üle
seaduslikku kontrolli omava isiku huve, kuna kahjustab kõnealuse isiku teaduslikku ja
tehnilist potentsiaali, äri- või finantshuve, strateegilist positsiooni või konkurentsivõimet.
Eesti õiguses on avaliku teabe seaduse („AvTS“) § 35 lg 1 p 17 järgi teabevaldaja kohustatud
tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada
ärisaladust. AvTS § 35 lg 1 p 17 sõnastuse ja mõtte kohaselt tuleb asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada mitte üksnes ärisaladus, vaid ka muu teave, mis ei
ole ärisaladus, aga mille avalikustamine võib ärisaladust kahjustada.
Enne direktiivi jõustumist ja Eesti siseriikliku õigusesse üle võtmist mõistet „ärisaladus“
Eesti
õiguses defineeritud ei olnud. Mõiste sisustamisel lähtuti intellektuaalomandi õiguste
kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS leping) artikkel 39 lõikest 2, mis sätestas:
„Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli
all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende
nõusolekuta viisil,
mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel, et:
a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses
paigutuses ja kokku panus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes
tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
b) sellisel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;
c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke
meetmeid, et hoida seda salajas.“
Direktiivi kehtestamisega viidi ärisaladuse mõiste definitsioon üle ebaausa konkurentsi
takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) § 5 lõikesse 2. Seejuures
sisuliselt
midagi mõiste definitsioonis ei muutunud, st mõiste „ärisaladus“ defineeriti EKTÄKS-is
üksnes
seetõttu, et direktiiv seda nõudis. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et sätte sõnastus on võetud
praktiliselt muutmata kujul TRIPS lepingu artikkel 39 lõikest 2. Vastavalt EKTÄKS § 5 lõike 2
punktidele 1-3, peab ärisaladus vastama järgmistele tingimustele:
a) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokku panus üldteada või kergesti
kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
b) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke
meetmeid, et hoida seda salajas.
Seoses RMK poolt metsamaterjali müügilepingutes kinni kaetud teabega selgitame, et
tegemist on RMK ärisaladusega, kuivõrd:
a) nimetatud teave on teada vaid piiratud isikute ringile, st RMK-le ja konkreetsele
lepingupartnerile. Tegemist ei ole üldteada teabega ning samuti ei ole see kolmandatele
isikutele kergesti kättesaadav;
b) nimetatud teave omab kaubanduslikku väärtust, kuivõrd teabe avalikustamisel on
kolmandatel isikutel võimalik teavet vastuolus ausate kaubandustavadega ära kasutada.
Eestis kehtivad vabaturumajanduse põhimõtted ning RMK osaleb kaubaturul võrdselt kõigi
teiste turuosalistega. Seejuures moodustab RMK turuosa kohalikult puiduturul ligi
kolmandiku ehk RMK-l on oluline roll riigile tulu teenimisel. Aastakümnete jooksul on
suudetud lepinguid korrektselt täita, tagatud tarnekindlus ja oldud stabiilne puidu tarnija,
7 (24)
mistõttu hindavad puidu ostmisest huvitatud ettevõtjad RMK-d lepingupartnerina äärmiselt
kõrgelt. Eelnev omakorda motiveerib ettevõtjaid pakkuma RMK-le puidu eest RMK
konkurentidega võrreldes kõrgemat hinda. Kui RMK konkurendid saaksid teada, millist hinda
on ettevõtjad nõus RMK-le maksma ja kuidas lepitakse kokku müügimahud, saaksid teised
metsaomanikud seda teavet enda huvides ära kasutada. See võib aga potentsiaalselt
vähendada ettevõtjate võimalusi jätkata RMK-le puidu koguse eest kõrgemate hindade
maksmist, mis tooks endaga kaasa riigi tulude vähenemise. Seega omab nimetatud teave
kaubanduslikku väärtust, kuivõrd see teave garanteerib riigile RMK äritegevuse edukuse ning
riigi tulude kasvamise;
c) nimetatud teabe kaitseks on RMK rakendanud vajalikke meetmeid, mh tunnistanud teabe
ärisaladuseks ning asutusesiseseks teabeks, millele on ligipääs üksnes asjaomastel
lepingupooltel.
Alljärgnevalt esitab RMK üksikasjalikumad selgitused ja põhjendused vaide esitajale
edastatud
metsamaterjali müügilepingutes kinni kaetud teabe vastavuse kohta ärisaladuse tingimustele.
Seejuures on RMK pöördunud oma lepingupartnerite poole, kellega sõlmitud lepingud vaide
esitajale väljastati ning palunud neil kirjalikult selgitada, millist osa lepingutest ja millistel
põhjustel lepingupartner oma ärisaladuseks peab. Kõik pöördumise saanud lepingupartnerid
on RMK-le vastanud, mistõttu toob RMK esile ka lepingupartnerite poolt esitatud
põhjendused ja selgitused.
1. RMK ja Stora Enso Eesti AS metsamaterjali müügileping nr 3-3.6.1/5192
1.1. Lepingus on kinni kaetud järgmine RMK poolt ärisaladuseks tunnistatud teave:
1.1.1. lepingu punktid 8.2. Maksetähtaeg, 8.3. Krediidilimiit, 8.5-8.7. Tagatis. Vastavalt
eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning Stora Enso Eesti AS-ile.
Poolte vahel kokkulepitud maksetähtaja kaubanduslik väärtus avaldub asjaolus, et kui
nimetatud teave tehtaks teatavaks avalikkusele, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes
läbirääkimistes. Saamaks teada, milline on pikim (ostja jaoks soodsaim) maksetähtaeg, mida
RMK on nõus aktsepteerima, püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest
pikema maksetähtaja, mis suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Lepingus kokkulepitud
krediidilimiidi kaubanduslik väärtus avaldub sisuliselt samas asjaolus. Kui RMK avaldaks
krediidilimiidi, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Saades teada,
milline on maksimaalne (ostja jaoks soodsaim) krediidilimiit, mida RMK on nõus pakkuma,
püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest suurema krediidilimiidi, mis
samuti suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Ka poolte vahel kokku lepitud tagatise
avalikustamise kaubanduslik väärtus avaldub seoses tulevikus potentsiaalselt sõlmitavate
lepingutega. Kui RMK poolt varasemalt kokkulepitud tagatised saaksid avalikkusele
teatavaks, püüaks läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada endale senisest nõrgema
tagatise, mis juhul, kui potentsiaalsel lepingupartneril tekivad makseraskused, ei pruugi olla
piisav debitoorse võlgnevuse likvideerimiseks. See aga tähendab kahju tekkimist RMK-le ja
seeläbi riigi tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud
teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes
juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt;
1.1.2. lepingu lisad 1 kuni 1-8 pealkirjaga „Tarnegraafik“. Vastavalt eespool selgitatule on
nimetatud teave teada üksnes RMK-le ja Stora Enso Eesti AS-ile. Lepingus kokkulepitud
tarnegraafik sisaldab andmeid RMK poolt AS-ile Stora Enso Eesti müüdavate sortimentide
koguste ajalise jaotuse kohta kalendrikuude lõikes. Nimetatud teabe kaubanduslik väärtus
seisneb selles, et kui teave avalikustataks, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes
läbirääkimistes. Saamaks teada, millistel tingimustel tarnegraafikuid on RMK nõus sõlmima,
võib läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada RMK jaoks ebasoodsamate tingimustega
tarnegraafiku. Sellise tarnegraafiku täitmine toob RMK-le potentsiaalselt kaasa aga
lisakulutusi. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks
8 (24)
ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning
töötajatele vajaduspõhiselt;
1.1.3. lepingu lisad 3 kuni 3-7 pealkirjaga „Hinnakokkulepe“. Vastavalt eespool selgitatule
on
nimetatud teave teada üksnes RMK-le ja Stora Enso Eesti AS-ile. RMK selgitab, et
hinnakokkulepped sisaldavad andmeid müüdavate sortimentide kvaliteediklasside,
diameetrigruppide ja ühikuhindade kokku. Täpsemalt on RMK ärisaladuseks müügiartiklite
hinnad, sealjuures palkidel diameetrigruppide lõikes. Metsa müügil, nagu äris üldiselt, on
RMK
eesmärgiks võimalikult suure tulu teenimine ning RMK-l puudub õigus müüa metsa alla
turuhinna. Kui RMK poolt müüdava metsamaterjali hinnad saaksid avalikuks, taotleksid RMK
konkurendid enda poolt müüdava metsamaterjali eest samu hindu ning väheneks klientide
võime pakkuda metsamaterjali eest RMK-le samaväärseid või kõrgemaid hindu. Selgituseks,
et RMK-ga sõlmitud lepingute alusel maksavad RMK kliendid sageli kõrgemat hinda, kui on
kokku lepitud RMK konkurentidega sõlmitud lepingutes, sest RMK tarnib puitu stabiilselt.
Seeläbi halveneks nii RMK klientide kui ka RMK enda positsioon, mis omakorda tähendaks
metsamaterjali müügist riigile laekuvate tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet
salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks,
seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt.
1.2. Lepingus on kinni kaetud järgmine AS-i Stora Enso Eesti poolt ärisaladuseks tunnistatud
teave ning isikuandmed ja küberturvalisusega seonduv teave (vt Stora Enso Eesti AS
põhjendused ärisaladuse kohta, lisa 2):
1.2.1. lepingu ja lepingu lisade „Tarnegraafik“, „Kvaliteedinõuded“ ja „Hinnakokkulepe“
preambula. Lepingu preambulas sisaldub Stora Enso Eesti AS juhatuse liikme
mobiiltelefoninumber. Tegemist ei ole küll Stora Enso Eesti AS ärisaladusega, kuid info on
redigeeritud loetamatuks isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetest tulenevalt ning
juhatuse liikme isikuandmete kaitseks. Stora Enso Eesti AS-i kontaktandmed on avalikustatud
veebilehel, mille kaudu on kättesaadavad ka kontakttelefoninumbrid, kuid juhatuse liikme
mobiiltelefoninumber (mida kasutatakse ka isiklikuks otstarbeks) avaldamine ei ole
põhjendatud ega saa olla avalike huvide tagamiseks vajalik;
1.2.2. lepingu punkt 1.3. Stora Enso Eesti AS sõlmib erinevate klientidega lepinguid
erinevateks
tähtaegadeks. Lepingu tähtaja osas jõutakse alati kokkuleppele läbirääkimiste tulemusel ning
info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada. Kui mõni Stora Enso Eesti AS konkurent saaks info
selle kohta, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis saaks konkurent
seda infot teades Stora Enso Eesti AS-i lepingupartnerit lepingu lõppemise perioodi
saabumisel
adresseerida ning teha talle konkureeriva pakkumise just seda teavet ära kasutades. See
halvendaks oluliselt Stora Enso Eesti AS turupositsiooni. Teistel turuosalistel on alati õigus
teha konkureerivaid pakkumisi, kuid kui turuosaline teab täpselt, millal Stora Enso Eesti AS
poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis annaks see ebaõiglase eelise konkureeriva pakkumise
tegemiseks ning lepingupartnerite „üleostmisel“. Info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada.
Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK
ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub
RMK-d infot salajases hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted
sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja
tema töötajate töölepingutes;
1.2.3. lepingu punkt 5.3 ja lepingu lisa 4 punkt 3. Lepingu punktis 5.3. ja lepingu lisa 4
punktis 3 sisaldub unikaalne ftp-serveri aadress, millele tuleb edastada mõõtmisraporti
andmed. Kuigi Stora Enso Eesti AS ei pea seda infot enda ärisaladuseks, siis on seda infot
redigeeritud IT-turvalisuse huvides. Kui info oleks avalik, siis oleks küberkurjategijatel
9 (24)
võimalik aadressi rünnata, mis võiks tekitada kahju nii Stora Enso Eesti AS-ile kui ka RMK-
le;
1.2.4. lepingu punkt 6. Lepingu punktis 6 sisaldub kokkulepitud protsent, kuni millise
protsendini võib koorem sisaldada kvaliteedinõuetele mittevastavat metsamaterjali. Pooled
on täpse protsendi osas kokkuleppele jõudnud läbirääkimiste tulemusel ning kokkulepitud
protsendid on erinevate lepingute lõikes erinevad. Lisaks, protsent, milles kokkuleppele
jõutakse, on alati seotud hinnaga. Erineva hinnastandardi puhul kehtib erinev protsent
kvaliteedinõuete kohta. Stora Enso Eesti AS on pikaajalise kogemuse jooksul välja töötanud
hinnastandardid ja kvaliteedistandardid, millega ta metsamaterjali ostab. Kui see info saaks
teatavaks konkurentidele, siis nad saaksid seda infot teades teha konkureeriva pakkumise,
halvendades Stora Enso Eesti AS läbirääkimiste positsiooni. Info hindade ja kvaliteedinõuete
kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele
vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub
konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma.
Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS
juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes;
1.2.5. lepingu punkt 6.3. Lepingu punktis 6.3. sisaldub kokkulepitud protsent metsamaterjali
hindamise ja mõõtmise võimaliku hälbe kohta. Pooled on täpse protsendi osas kokkuleppele
jõudnud läbirääkimiste tulemusel ning kokkulepitud protsendid on erinevate lepingute lõikes
erinevad. Protsent, milles kokkuleppele jõutakse, on alati seotud hinnaga. Erineva
hinnastandardi puhul kehtib erinev protsent kvaliteedinõuete kohta. Stora Enso Eesti AS on
pikaajalise kogemuse jooksul välja töötanud hinnastandardid ja kvaliteedistandardid, millega
ta metsamaterjali ostab. Kui see info saaks teatavaks konkurentidele, siis nad saaksid seda
infot teades teha konkureeriva pakkumise, halvendades Stora Enso Eesti AS läbirääkimiste
positsiooni. Info hindade ja kvaliteedinõuete kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on
info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS
vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases
hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti
AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes;
1.2.6. lepingu punkt 8.2. Stora Enso Eesti AS poolt on maksetähtaeg erinevate klientidega
alati
eraldi läbi räägitud. Maksetähtaeg on alati seotud ka pakutava hinnaga. Kiiremate
maksetega on võimalik nõuda soodsamat hinda. Stora Enso Eesti AS on enda pikaajalisele
kogemusele tuginedes välja töötanud enda jaoks kõige optimaalsema tasakaalupunkti hinna
ja maksetähtaja vahel. Sellele tasakaalupunktile tuginedes on Stora Enso Eesti AS ka
lepingulistesse läbirääkimistesse astunud. Tasakaalupunkti ja läbirääkimiste tulemusi
arvestades on maksetähtaeg erinevate lepingute ja klientide puhul siiski erinev. Kui info
pakutava maksetähtaja kohta saaks avalikuks, kahjustaks see esiteks Stora Enso Eesti AS
ärisid, sest kliendid, kes leiavad, et neile pakutav maksetähtaeg on mingil põhjusel
ebasobivam, võivad soovida enda lepinguid läbirääkida. Lisaks, kui info Stora Enso Eesti AS
pakutavate maksetähtaegade kohta saaks avalikuks, siis saaks konkurendid seda infot ära
kasutades teha konkureeriva pakkumise ning halvendada Stora Enso Eesti AS turupositsiooni.
Info maksetähtaegade kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes
juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus
sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma.
Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS
juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes;
1.2.7. lepingu punkt 8.3. Lepingu punktis 8.3. sisaldub pakutava krediidilimiidi summa.
Krediidilimiiti teades on võimalik tuletada Stora Enso Eesti AS tagatise suurus, millest
omakorda saab tuletada Stora Enso Eesti AS ärimahu. Konkurendid hindavad turul teiste
10 (24)
turuosaliste mahtusid, võimekusi jms infot, millisest infost lähtutakse hinnastamisel ja
hinnapakkumiste tegemisel, et tagada võimalikult suur ärikasum, aga teha ka konkureeriv
pakkumine. Kui konkurent saab teada info Stora Enso Eesti AS mahtude kohta, siis saab ta
seda sisendit kasutada hinnaläbirääkimistel ning halvendada Stora Enso Eesti
turupositsiooni. Info krediidilimiidi kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info
teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS
vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases
hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti
AS juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes;
1.2.8. lepingu punkt 8.4. Punktis 8.4. sisaldub Stora Enso Eesti AS e-postiaadress, kuhu
müüja peab saatma müügiarved. Stora Enso Eesti AS ei pea seda infot küll ärisaladuseks,
kuid infot on redigeeritud küberturvalisuse eesmärgil. Kui info oleks avalik, siis oleks
küberkurjategijatel
võimalik saata e-postiaadressile võltsarveid või e-postiaadressi muul viisil rünnata. Stora
Enso
Eesti AS arvates ei saa info Stora Enso Eesti AS-i arvete e-postiaadressi kohta olla ka olulise
avaliku huvi objektiks. Seetõttu on info e-postiaadressi kohta redigeeritud;
1.2.9. lepingu punkt 9.1-9.3. Stora Enso Eesti AS sõlmib erinevate klientidega lepingud
erinevateks tähtaegadeks. Lepingu tähtaja osas jõutakse alati kokkuleppele läbirääkimiste
tulemusel ning info lepingu tähtaja kohta ei ole üldteada. Kui mõni Stora Enso Eesti AS
konkurent saaks info selle kohta, millal Stora Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud
lõppevad, siis saaks konkurent seda infot teades nende lepingupartnerit lepingu lõppemise
perioodi saabumisel adresseerida ning teha talle konkureeriva pakkumise just seda teavet ära
kasutades. See halvendaks oluliselt Stora Enso Eesti AS turupositsiooni. Teistel turuosalistel
on alati õigus teha konkureerivaid pakkumisi, kuid kui turuosaline teab täpselt, millal Stora
Enso Eesti AS poolt sõlmitud lepingud lõppevad, siis annaks see ebaõiglase eelise
konkureeriva pakkumise tegemiseks ning lepingupartnerite „üleostmisel“. Info lepingu
tähtaja kohta ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning
töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub
konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajases hoidma.
Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS
juhatuse liikmete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes;
1.2.10. lepingu punktid 10.2 ja 10.3. Lepingu punktides 10.2 ja 10.3. sisaldub Stora Enso
Eesti AS töötaja nimi, telefoninumber ja e-postiaadress. Punktides sisalduvad töötaja
andmed, kes ei ole juhatuse liige ning töötaja andmed ei ole muul viisil avalikult
kättesaadavad. Info töötaja andmete kohta on redigeeritud loetamatuks IKÜM nõuetest
tulenevalt ning töötaja isikuandmete kaitseks. Stora Enso Eesti AS kontaktandmed on
avalikustatud veebilehel, mille kaudu on kättesaadavad ka Stora Enso Eesti AS üldised
kontaktandmed, kuid konkreetse töötaja andmete avaldamist ei peeta töötaja isikuandmete
kaitse vajadusest lähtuvalt võimalikuks. Samuti ollakse seisukohal, et töötaja isikuandmed ei
saa olla olulise avaliku huvi esemeks;
1.2.11. lepingu lisad pealkirjaga „Tarnegraafik“. Lepingu lisades „Tarnegraafik“ on toodud
tabelid, milles on detailselt välja kirjutatud Stora Enso Eesti AS-ile tagatud erinevate
metsamaterjalide kogused ja osakaalud erinevate kvartalite ja kuude lõikes. Selle info põhjal
on võimalik teada saada Stora Enso Eesti AS ärimahud. Teades ärimahtu ja pakutavat hinda,
saab konkurent teha olemasolevat infot ära kasutades konkureeriva pakkumise ning Stora
Enso Eesti AS-i ärimahtu vähendada (teha ka nn hinna dumping’ut). Info ei ole üldteada.
Stora Enso Eesti AS-is on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK
ja Stora Enso Eesti AS vahelises lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub
RMK-d infot salajas hoidma. Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad
11 (24)
ka Stora Enso Eesti AS juhatuse liimete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate
töölepingutes;
1.2.12. lepingu lisad pealkirjaga „Hinnakokkulepe“. Lepingu lisades „Hinnakokkulepe“ on
toodud tabelid, milles sisaldub detailne hinnainfo, millega Stora Enso Eesti AS erinevat
metsamaterjali sisse ostab. Stora Enso Eesti AS on hinnainfo välja arvutanud tuginedes oma
pikaajalisele kogemusele ja hinnamudelitele, mida on pika aja jooksul välja arendatud ja
välja töötatud. Kui Stora Enso Eesti AS konkurendid saaksid hinnastamise info teada, siis
saaksid nad ka info ettevõtte äripositsiooni kohta ning selle kohta, millise võimekusega
ettevõte tegutseb. Seda infot teades oleks võimalik konkurendil teha konkureeriv pakkumine
ning turupositsiooni halvendada. Info ei ole üldteada. Stora Enso Eesti AS-is on info teada
üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt. RMK ja Stora Enso Eesti AS vahelises
lepingus sisaldub konfidentsiaalsusklausel, mis kohustub RMK-d infot salajas hoidma.
Konfidentsiaalsusklausel ja ärisaladuse kaitse sätted sisalduvad ka Stora Enso Eesti AS
juhatuse liimete lepingutes ning Stora Enso Eesti AS ja tema töötajate töölepingutes.
2. RMK ja AS Graanul Invest metsamaterjali müügileping nr 3-3.6.1/4159
2.1. Lepingus on kinni kaetud järgmine RMK poolt ärisaladuseks tunnistatud teave:
2.1.1. lepingu punktid 8.2. Maksetähtaeg, 8.3. Krediidilimiit, 8.5.-8.7. Tagatis. Vastavalt
eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning AS-ile Graanul Invest.
Poolte vahel kokkulepitud maksetähtaja kaubanduslik väärtus avaldub asjaolus, et kui
nimetatud teave tehtaks teatavaks avalikkusele, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes
läbirääkimistes. Saamaks teada, milline on pikim (ostja jaoks soodsaim) maksetähtaeg, mida
RMK on nõus aktsepteerima, püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest
pikema maksetähtaja, mis suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Lepingus kokkulepitud
krediidilimiidi kaubanduslik väärtus avaldub sisuliselt samas asjaolus. Kui RMK avaldaks
krediidilimiidi, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes, kuivõrd saades
teada, milline on maksimaalne (ostja jaoks soodsaim) krediidilimiit, mida RMK on nõus
pakkuma. Seeläbi püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest suurema
krediidilimiidi, mis samuti suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Ka poolte vahel kokku
lepitud tagatise avalikustamise kaubanduslik väärtus avaldub seoses tulevikus potentsiaalselt
sõlmitavate lepingutega. Kui RMK poolt varasemalt kokkulepitud tagatised saaksid
avalikkusele teatavaks, püüaks läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada endale senisest
nõrgema tagatise, mis juhul, kui potentsiaalsel lepingupartneril tekivad makseraskused, ei
pruugi olla piisav debitoorse võlgnevuse likvideerimiseks. See aga tähendab kahju tekkimist
RMK-le ja seeläbi riigi tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK
tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info
teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt;
2.1.2. lepingu lisad 1 kuni 1-8 pealkirjaga „Tarnegraafik“. Vastavalt eespool selgitatule on
nimetatud teave teada üksnes RMK-le ja AS-ile Graanul Invest. Lepingus kokkulepitud
tarnegraafik sisaldab andmeid RMK poolt AS-ile Graanul Invest müüdavate sortimentide
koguste ajalise jaotuse kohta kalendrikuude lõikes. Nimetatud teabe kaubanduslik väärtus
seisneb selles, et kui teave avalikustataks, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes
läbirääkimisteks. Saamaks teada, millistel tingimustel tarnegraafikuid on RMK nõus sõlmima,
võib läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada RMK jaoks ebasoodsamate tingimustega
tarnegraafiku. Sellise tarnegraafiku täitmine toob RMK-le potentsiaalselt kaasa aga
lisakulutusi. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks
ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes juhatusele ning
töötajatele vajaduspõhiselt;
2.1.3. lepingu lisad 3 kuni 3-8 pealkirjaga „Hinnakokkulepe“. Vastavalt eespool selgitatule
on
nimetatud teave teada üksnes RMK-le ja AS-ile Graanul Invest. RMK selgitab, et
hinnakokkulepped sisaldavad andmeid müüdavate sortimentide kvaliteediklasside ja
12 (24)
ühikuhindade kohta. Täpsemalt on RMK ärisaladuseks müügiartiklite hinnad. Metsa müügil,
nagu äris üldiselt, on RMK eesmärgiks võimalikult suure tulu teenimine ning RMK-l puudub
õigus müüa metsa alla turuhinna. Kui RMK poolt müüdava metsamaterjali hinnad saaksid
avalikuks, tõstaksid RMK konkurendid enda poolt müüdava metsamaterjali hindu ning
väheneks klientide võime pakkuda metsamaterjali eest RMK-le samaväärseid või kõrgemaid
hindu. Selgituseks, et RMK-ga sõlmitud lepingute alusel maksavad RMK kliendid sageli
kõrgemat hinda, kui on kokku lepitud RMK konkurentidega sõlmitud lepingutes. Seeläbi
halveneks nii RMK klientide kui ka RMK enda positsioon, mis omakorda tähendaks
metsamaterjali müügist riigile laekuvate tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet
salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks,
seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt.
2.2. Lepingus on kinni kaetud järgmine AS-i Graanul Invest poolt ärisaladuseks tunnistatud
teave ning isikuandmed ja küberturvalisusega seonduv teave (vt AS Graanul Invest
põhjendused ärisaladuse kohta, lisa 3):
2.2.1. teave hindade kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab.
Lepingu punkt 8.2 ja lepingu lisadena sõlmitud hinnakokkulepetes sisalduvad tabelid
sisaldavad informatsiooni hindade kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti
sisse ostab. Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest hinnad on kokkulepitud AS Graanul Invest
ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS Graanul Invest ei
ole teavet hindade kohta, millega ta erinevat puidusortimenti sisse ostab avaldanud avalikes
materjalides, näiteks oma veebilehel või aastaaruandes. Hinnakokkuleppele jõutakse alati
lepinguliste läbirääkimiste käigus ja informatsioon ei ole üldteada. Informatsioonil on
kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS Graanul Invest konkurent saab teada informatsiooni
hindade kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab, siis ta saab
teha konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. Turul on erinevatel turuosalistel
kujunenud välja erinevad tüüphinnad, millega nad puidusortimenti sisse ostavad.
Hinnanõuded on välja töötatud tuginedes pikaajalisele kogemusele, praktikale ja
oskusteabele, mille AS Graanul Invest on valdkonnas töötades saanud. AS Graanul Invest on
võtnud samme, et hoida kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest
kirjeldatud teavet avaldanud. Teiseks on AS Graanul Invest enda lepingulisi partnereid
teavitanud, et informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus (mille tõttu on Lepingule ja
selle lisadele seatud märge, et Leping ja selle lisad on mõeldud üksnes asutusesiseseks
kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel) ning sõlmitud lepingud sisaldavad
konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes
AS Graanul Invest valitud töötajatele, kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning
kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus sõlmitud töölepingute alusel;
2.2.2. täpne teave antud krediidilimiidi kohta. Lepingu punktis 8.3. sisaldub teave pakutud
krediidilimiidi kohta, mis on seotud kogusega ja pooltevaheline kokkulepe. Krediidilimiidi
arvutamise põhimõtted on toodud Lepingu punktis 8.5. ning arvutamise põhimõtteid ei pea AS
Graanul Invest ärisaladuseks. Konkreetne krediidilimiit on aga ärisaladus, kuna arvestades,
et see on seotud kogusega, siis saab seda infot teades välja arvutada kogused ja hinnad.
Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest hinnad ja kogused on kokkulepitud AS Graanul Invest
ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS Graanul Invest ei
ole teavet hindade kohta, millega ta erinevat puidusortimenti sisse ostab avaldanud avalikes
materjalides, näiteks oma veebilehel või aastaaruandes. Hinnakokkuleppele jõutakse alati
lepinguliste läbirääkimiste käigus ja informatsioon ei ole üldteada. Samuti ei ole avaldatud
informatsiooni koguste kohta, mida konkreetselt lepingupartnerilt ostetakse. Informatsioonil
on kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS Graanul Invest konkurent saab teada
informatsiooni hindade kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse
ostab, siis ta saab teha konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. Turul on
erinevatel turuosalistel kujunenud välja erinevad tüüphinnad, millega nad puidusortimenti
sisse ostavad. Hinnanõuded on välja töötatud tuginedes pikaajalisele kogemusele, praktikale
ja oskusteabele, mille AS Graanul Invest on valdkonnas töötades saanud. Samuti on välja
13 (24)
kujunenud kogused, mida iga konkurent ostab. AS Graanul Invest on võtnud samme, et hoida
kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest kirjeldatud teavet
avaldanud. Teiseks, AS Graanul Invest on enda lepingulisi partnereid teavitanud, et
informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus (mille tõttu on Lepingule ja selle lisadele
seatud märge, et Leping ja selle lisad on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks AvTS
§ 35 lg 1 p 17 alusel) ning sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu
punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes AS Graanul Invest valitud töötajatele,
kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus
sõlmitud töölepingute alusel;
2.2.3. teave kvaliteedinõuete kohta, millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse
ostab. Lepingu lisadena sõlmitud sisalduvad tabelid (analoogsed kõikide lisade puhul), mis
sisaldavad informatsiooni kvaliteedinõuete kohta, millega AS Graanul Invest erinevat
puidusortimenti sisse ostab. Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest kvaliteedinõuded on
kokkulepitud AS Graanul Invest ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud
lepingu osas. AS Graanul Invest ei ole teavet kvaliteedinõuete kohta, millega ta erinevat
puidusortimenti sisse ostab avaldanud avalikes materjalides, näiteks oma veebilehel või
aastaaruandes. Kvaliteedinõuete osas jõutakse kokkuleppele alati lepinguliste läbirääkimiste
käigus ja informatsioon ei ole üldteada. Informatsioonil on kaubanduslik väärtus, sest kui
mõni AS Graanul Invest konkurent saab teada informatsiooni täpsete kvaliteedinõuete kohta,
millega AS Graanul Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab, siis ta saab teha
konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. Turul on erinevatel turuosalistel
kujunenud välja erinevad kvaliteedinõuded, millega nad puidusortimenti sisse ostavad.
Kvaliteedinõuded on välja töötatud tuginedes pikaajalisele kogemusele, praktikale ja
oskusteabele, mille AS Graanul Invest on valdkonnas töötades saanud. AS Graanul Invest on
võtnud samme, et hoida kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest
kirjeldatud teavet avaldanud. Teiseks, AS Graanul Invest on enda lepingulisi partnereid
teavitanud, et informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus (mille tõttu on Lepingule ja
selle lisadele seatud märge, et Leping ja selle lisad on mõeldud üksnes asutusesiseseks
kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel) ning sõlmitud lepingud sisaldavad
konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes
AS Graanul Invest valitud töötajatele, kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning
kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus sõlmitud töölepingute alusel;
2.2.4. täpne teave tarnetingimuste ja -koha kohta. Lepingu punkt 3.1. sisaldab teavet täpse
tarnekoha kohta, mis on AS Graanul Invest ärisaladus. Üldiseid tarnetingimusi nagu Lepingu
peatükis 3 kirjeldatud, ei pea me enda ärisaladuseks, kuid ärisaladus on just teave konkreetse
tarnekoha kohta. Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest konkreetne tarnekoht on kokkulepitud
AS Graanul Invest ja tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS
Graanul Invest ei ole teavet avaldanud avalikes materjalides, näiteks oma veebilehel või
aastaaruandes. Kokkuleppele jõutakse alati lepinguliste läbirääkimiste käigus ja
informatsioon ei ole üldteada. Informatsioonil on kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS
Graanul Invest konkurent saab teada informatsiooni konkreetse tarnekoha kohta, siis ta saab
teha konkureeriva pakkumise seda teavet ära kasutades. AS Graanul Invest on võtnud samme,
et hoida kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest kirjeldatud
teavet avaldanud. Teiseks, AS Graanul Invest on enda lepingulisi partnereid teavitanud, et
informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus (mille tõttu on Lepingule ja selle lisadele
seatud märge, et Leping ja selle lisad on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks AvTS
§ 35 lg 1 p 17 alusel) ning sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu
punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes AS Graanul Invest valitud töötajatele,
kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus
sõlmitud töölepingute alusel;
2.2.5. isikuandmed. Lepingus ja selle lisades on kinni kaetud isikuandmed AS Graanul Invest
14 (24)
töötajate privaatsuse ja eraelu kaitseks. AS Graanul Invest ei ole kinni katnud isikuandmeid,
mis on kättesaadavad avalikest allikatest ja äriregistrist (nt juhatuse liikme nimi ja e-
postiaadress, kui Leping või selle lisa on allkirjastatud AS Graanul Invest juhatuse liikme
poolt). Küll aga on kinnikaetud juhatuse liikme isiklik mobiiltelefoninumber ning AS Graanul
Invest töötaja isikuandmed, kes on Lepingus nimetatud kontaktisikuna, kuid kes ei ole
juhatuse liige ning kelle isikuandmed (nimi, isikukood, aadress, telefon – vt Lepingu punkt 10)
ei ole avalikult kättesaadavad. Kinni katmata on jäetud e-posti domeeni lõpp
@graanulinvest.com, millest on näha, et kontaktisik on AS Graanul Invest töötaja, kuid
konkreetse töötaja nimi ja tema isikuandmed on töötaja privaatsuse kaitseks kinni kaetud.
3. RMK ja AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali müügileping nr 3-3.6.1/1115
3.1. Lepingus on kinni kaetud järgmine RMK poolt ärisaladuseks tunnistatud teave:
3.3.1. lepingu artikkel 7 Hind kõik alapunktid. Lepingu artikli 7 alapunktides sisaldub teave
hindade kokkuleppimise põhimõtete kohta. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave
teada üksnes RMK-le ning AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi. Metsa müügil, nagu äris
üldiselt, on RMK eesmärgiks võimalikult suure tulu teenimine ning RMK-l puudub õigus
müüa metsa alla turuhinna. Kui RMK avalikustaks hindade kokkuleppimise põhimõtted, võib
tulevikus läbirääkimiste teine pool saavutada endale võimaluse leppida kokku RMK jaoks
senistest ebasoodsamad tingimused. Seeläbi halveneks nii RMK positsioon kui ka väheneksid
RMK tulud ja suureneksid kulud, mis omakorda tähendaks riigile laekuvate tulude vähenemist
ja kulude suurenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud teabe
ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes
juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt;
3.3.2. lepingu punkt 8.2. Maksetähtaeg, 8.3. Krediidilimiit ja 8.4. Tagatis. Vastavalt eespool
selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning AS-ile Horizon Tselluloosi ja
Paberi. Poolte vahel kokkulepitud maksetähtaja kaubanduslik väärtus avaldub asjaolus, et kui
nimetatud teave tehtaks teatavaks avalikkusele, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes
läbirääkimistes. Saamaks teada, milline on pikim (ostja jaoks soodsaim) maksetähtaeg, mida
RMK on nõus aktsepteerima, püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest
pikema maksetähtaja, mis suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Lepingus kokkulepitud
krediidilimiidi kaubanduslik väärtus avaldub sisuliselt samas asjaolus. Kui RMK avaldaks
krediidilimiidi, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Saades teada,
milline on maksimaalne (ostja jaoks soodsaim) krediidilimiit, mida RMK on nõus pakkuma,
püüaks läbirääkimiste teine pool saavutada endale senisest suurema krediidilimiidi, mis
samuti suurendab debitoorse võlgnevuse riski. Ka poolte vahel kokku lepitud tagatise
avalikustamise kaubanduslik väärtus avaldub seoses tulevikus potentsiaalselt sõlmitavate
lepingutega. Kui RMK poolt varasemalt kokkulepitud tagatised saaksid avalikkusele
teatavaks, püüaks läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada endale senisest nõrgema
tagatise, mis juhul, kui potentsiaalsel lepingupartneril tekivad makseraskused, ei pruugi olla
piisav debitoorse võlgnevuse likvideerimiseks. See aga tähendab kahju tekkimist RMK-le ja
seeläbi riigi tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK tunnistanud
teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info teada üksnes
juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt;
3.3.3. lepingu lisad 1 kuni 1-24 pealkirjaga „Tarnegraafik“. Nimetatud lisad sisaldavad
andmeid RMK poolt AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi müüdavate sortimentide koguste
ajalise jaotuse kohta kalendrikuude lõikes. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave
teada üksnes RMKle ning AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi. Nimetatud teabe kaubanduslik
väärtus seisneb selles, et kui teave avalikustataks, halvendaks see RMK positsiooni tulevastes
läbirääkimisteks. Saamaks teada, millistel tingimustel tarnegraafikuid on RMK nõus sõlmima,
võib läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada RMK jaoks ebasoodsamate tingimustega
tarnegraafiku. Sellise tarnegraafiku täitmine toob RMK-le potentsiaalselt kaasa aga
lisakulutusi (raiekavade muutmine, ajutiste vaheladude moodustamine, mis seejuures
15 (24)
halvendaks metsamaterjali kvaliteeti jne). Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK
tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info
teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt;
3.3.4. lepingu lisad 3 kuni 3-27 pealkirjaga „Hinnakokkulepe“. Nimetatud lisad sisaldavad
andmeid RMK poolt AS-ile Horizon Tselluloosi ja Paberi müüdavate sortimentide
kvaliteediklasside ja ühikuhindade kohta. Täpsemalt on RMK ärisaladuseks müügiartiklite
hinnad. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning AS-ile
Horizon Tselluloosi ja Paberi. Nimetatud teabe kaubanduslik väärtus seisneb selles, et kui
RMK avalikustaks sellise teabe ja avalikuks saaksid RMK poolt müüdava metsamaterjali
hinnad, taotleksid RMK konkurendid enda poolt müüdava metsamaterjali eest samu hindu
ning väheneks klientide võime pakkuda metsamaterjali eest RMK-le samaväärseid või
kõrgemaid hindu. Selgituseks, et RMK-ga sõlmitud lepingute alusel maksavad RMK kliendid
sageli kõrgemat hinda, kui on kokku lepitud RMK konkurentidega sõlmitud lepingutes.
Seeläbi halveneks nii RMK klientide kui ka RMK enda positsioon, mis omakorda tähendaks
metsamaterjali müügist riigile laekuvate tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet
salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks,
seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt;
3.3.5. lepingu lisa 5 punkt 7.8 ja lisa 6 punkt 1.3. Nimetatud punktides sisaldub teave hindade
kokkuleppimise põhimõtete kohta. Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada
üksnes RMK-le ning AS-le Horizon Tselluloosi ja Paberi. Kui RMK avalikustaks AS-iga
Horizon Tselluloosi ja Paberi kokkulepitud hindade määramise aluseks olevad põhimõtted,
halvendaks see RMK positsiooni tulevastel läbirääkimistel. Saamaks teada, kuidas RMK
hindu arvutab, võib läbirääkimiste teine pool saavutada võimaluse leppida kokku RMK jaoks
senisest ebasoodsamad tingimused. Seeläbi väheneksid RMK tulud ja suureneksid kulud, mis
tähendab ka riigile tulude vähenemist ja kulude suurenemist. Hoidmaks nimetatud teavet
salajas on RMK tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks,
seejuures on info teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt;
3.3.6. lepingu lisa 6 punkt 1.4. Nimetatud punktis sisaldub teave lepingu tagatise kohta.
Vastavalt eespool selgitatule on nimetatud teave teada üksnes RMK-le ning Horizon
Tselluloosi ja Paberi AS-ile. Kui RMK poolt varasemalt kokkulepitud tagatised saaksid
avalikkusele teatavaks, püüaks läbirääkimiste teine pool tulevikus saavutada endale senisest
nõrgema tagatise, mis juhul, kui potentsiaalsel lepingupartneril tekivad makseraskused, ei
pruugi olla piisav debitoorse võlgnevuse likvideerimiseks. See aga tähendab kahju tekkimist
RMK-le ja seeläbi riigi tulude vähenemist. Hoidmaks nimetatud teavet salajas on RMK
tunnistanud teabe ärisaladuseks ning üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, seejuures on info
teada üksnes juhatusele ning töötajatele vajaduspõhiselt.
3.2. Lepingus on kinni kaetud järgmine AS Horizon Tselluloosi ja Paberi poolt ärisaladuseks
tunnistatud teave (vt AS Horizon Tselluloosi ja Paberi põhjendused ärisaladuse kohta, lisa 4):
3.2.1. lepingu artikkel 7 (7.1 kuni 7.7). Lepingu artikli 7 alapunktides sisaldub teave
hinnamehhanismi kohta. Hinnamehhanism lepitakse kokku AS Horizon Tselluloosi ja Paberi
ning tema tarnijate vahel iga lepingu osas. AS Horizon Tselluloosi ja Paberi ei avalda teavet
hindade kokkuleppimise põhimõtete kohta avalikult. Hinnamehhanism lepitakse kokku
läbirääkimiste käigus iga tarnijaga eraldi. Kui AS Horizon Tselluloosi ja Paberi teised
tarnijad saaksid teada hinnamehhanismi, võib see viia info ebaausa kasutamiseni teiste
tarnijate poolt, kellelt AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali ostab. Selle
tulemusena võib nõrgeneda ettevõtte äripositsioon ning halveneda turupositsioon. Info ei ole
üldteada ning AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi on see teada üksnes juhatuse liikmetele;
3.2.2. lepingu punkt 9.4. Lepingu punktis 9.4 sisaldub teave tingimuste kohta, mille alusel AS
Horizon Tselluloosi ja Paberi kavandas lepingut sõlmides ettevõtte pikaajalist arengut.
16 (24)
Ettevõtte konkurentsivõime säilitamiseks kavandati tootmise kaasajastamist ja tänapäevaste
keskkonnanõuetega vastavusse viimist. Info ei ole üldteada ning AS-is Horizon Tselluloosi ja
Paberi on see teada üksnes aktsionäridele ja juhatuse liikmetele;
3.2.3. lepingu lisa 1 (1-1 kuni 1-24). Lepingu lisades 1 „Tarnegraafik“ sisaldub detailne
teave Asi Horizon Tselluloosi ja Paberi poolt ostetava metsamaterjali koguste kohta erinevate
kvartalite ja kuude lõikes. Selle info põhjal on võimalik saada teada ostumahud. Kui AS
Horizon Tselluloosi ja Paberi teised tarnijad saaksid teada ostumahud kuudel lõikes, oleks
neil võimalik infot oma pakkumiste tegemisel ebaausalt ära kasutada. Info ei ole üldteada ja
AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi on see teada üksnes juhatuse liikmetele ning
vajaduspõhiselt töötajatele, keda on teavitatud, et ostumahud on konfidentsiaalne info;
3.2.4. lepingu lisa 3 (3-1 kuni 3-27). Lepingu lisades 3 „Hinnakokkulepe“ sisaldub detailne
teave hindade kohta, millega AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali ostab. Hind on
kokku lepitud tuginedes pika aja jooksul välja arendatud hinnamudelitele. AS Horizon
Tselluloosi ja Paberi ei avalda teavet ostuhindade kohta avalikult oma veebilehel või
ajalehtedes. Kui AS Horizon Tselluloosi ja Paberi tarnijad saaksid teada hinna, siis võib see
viia info ebaausale kasutamisele teiste tarnijate poolt, kellelt AS Horizon Tselluloosi ja
Paberi metsamaterjali ostab. Kui AS Horizon Tselluloosi ja Paberi otsesed konkurendid
Euroopas, pakkepaberi tootjate näol, saaksid teada toorme hinna, saaksid nad arvutada välja
ettevõtte tootmiskulude struktuuri ning teha AS Horizon Tselluloosi ja Paberi klientidele
konkureeriva pakkumise. Selle tulemusena võib nõrgeneda ettevõtte äripositsioon ning
halveneda turupositsioon. Hinnainfo ei ole üldteada ning AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi
on see teada üksnes juhatuse liikmetele ja vajaduspõhiselt töötajatele, keda on teavitatud, et
hind on konfidentsiaalne info;
3.2.5. lepingu lisa 5 punkt 7.8 ja lisa 6 punkt 1.3. Lepingu lisa 5 punktis 7.8 ja lisa 6 punktis
1.3 sisaldub teave hinnamehhanismi kohta. Hinnamehhanism lepitakse kokku AS-i Horizon
Tselluloosi ja Paberi ning tema tarnijate vahel iga lepingu osas. AS Horizon Tselluloosi ja
Paberi ei avalda teavet hindade kokkuleppimise põhimõtete kohta avalikult. Hinnamehhanism
lepitakse kokku läbirääkimiste käigus iga tarnijaga eraldi. Kui AS-i Horizon Tselluloosi ja
Paberi teised tarnijad saaksid teada hinnamehhanismi, võib see viia info ebaausa
kasutamiseni teiste tarnijate poolt, kellelt AS Horizon Tselluloosi ja Paberi metsamaterjali
ostab. Selle tulemusena võib nõrgeneda ettevõtte äripositsioon ning halveneda turupositsioon.
Info ei ole üldteada ning AS-is Horizon Tselluloosi ja Paberi on see teada üksnes juhatuse
liikmetele. Eelnevaga seonduvalt peab RMK vajalikuks selgitada, et RMK kui
riigitulundusasutuse tegevusalaks on riigimetsa majandamine ja müük ning RMK eesmärgiks
on teenida oma majandustegevusest tulu. Metsa müügist tulu teenimine on RMK äritegevus
ning selleks, et seda
eesmärki täita ja konkureerida teiste metsakasvatajatega, peab ka RMK-l olema võimalik
kaitsta oma ärihuve. Kui RMK-l puuduks võimalus oma ärihuve kaitsta, siis paneks see RMK
konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Kuivõrd RMK puhul on tegemist
riigitulundusasutusega, kelle peamiseks eesmärgiks on majandustegevus, ei saa eeldada RMK
üle samasuguses ulatuses avaliku kontrolli teostamist avalikkuse poolt, kui muude
riigiasutuste osas, kes ei ole tulundusasutused. Seejuures ei ole ka riigi äriühingute teave
täies ulatuses avalik. Kogu teabe avalikustamine paneks RMK konkurentidega võrreldes
ebavõrdsesse olukorda. See aga ei tähenda, et RMK tegevuse üle kontroll puuduks. Erinevad
riigiasutused teostavad RMK üle riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele. Vabariigi
Valitsuse 04.01.2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali
müügi kord“ § 24 kohaselt kontrollivad kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi
vastavust kõnealusele määrusele riigivara valitseja ja Riigikontroll.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED:
17 (24)
I Vaide ese
1. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mistahes viisil ja mistahes teabekandjale
jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on loodud või saadud avalikke ülesandeid täites.
AvTS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt on teabevaldajaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus.
2. RMK on Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse § 1 kohaselt riigitulundusasutus.
Seega on RMK puhul tegemist riigiasutusega, kes on teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 mõistes,
mille kohaselt on RMK valduses olev teave avalik teave ning RMK-le kohalduvad kõik
teabevaldaja kohustused, sh ka teabenõuetele vastamise kohustus.
3. Teabenõudja on soovinud kehtivate puidumüügi kestvuslepingute ja lepingute lisade
koopiad. Lisaks on teabenõudja küsinud eraldi kolme mahukamat lepingut.
4. Kõigi lepingute väljastamisest teabevaldaja keeldus seoses suure mahu tõttu, mis osas on
inspektsioon oma 02.07.2021 vaideotsuses leidnud, et see oli õiguspärane. Kolm mahukamat
puidumüügi kestvuslepingut teabevaldaja väljastas, aga kattis kinni ärisaladust puudutava osa.
Puudub vaidlus selle üle, millised on kolm mahukamat lepingut. Seetõttu lähtume asjaoludest,
et vaide esemeks on lepingud RMK ja Stora Enso Eesti AS-i, Graanul Invest AS-ia Horizon
Tselluloosi ja Paberi AS-i vahel. Käesolev vaidlus on selle üle, kas esitatud lepingutes kinni
kaetud osade mitte väljastamine oli õiguspärane. Juurdepääsu piiramise ainsaks aluseks on
RMK ise toonud ärisaladuse (AvTS § 35 lg 1 p 17).
5. Lisaks jäävad vaide esemeks ülejäänud lepingud ja nende lisad selles osas, mis kohustab
teabevaldajat nende juurdepääsupiirangu kehtestamise ja sellest lähtuvalt kehtivuse ajad üle
vaatama. Seetõttu peab teabevaldaja esitama inspektsioonile ülejäänud lepingute nimekirja
lähtuvalt juurdepääsupiirangute kehtestamise ajast. Kui mõnel lepingul on täitunud
ärisaladuse juurdepääsupiirangu kehtestamisest 5 aastat, siis esitama tõendid, millel alusel on
juurdepääsupiirangut pikendatud ning kui kauaks.
6. Juhul kui mõne lepingu ja selle lisa osas on täitunud 5 + 5 aastat nagu RMK ja AS Horizon
Tselluloosi ja Paberi (HTP) vaheline leping, siis kohustab inspektsioon lepingu teabevaldajale
väljastama, kuna juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud. Seetõttu ei saa nende lepingute
puhul arvestada, et ärisaladust sisaldava teabe osas on nende üle vaatamine ja ärisaladust
sisaldavas osas teabe mitte väljastamise põhjendamine liiga ajamahukas. Kui
juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud, muutub dokument automaatselt avalikuks ja tuleb
teabenõude korras väljastada. Ettekirjutusega kohustame lisaks nimekirja esitamisele lepingud
ja nende lisad teabenõudjale väljastama, kui nimekirja koostamise juures leitakse, et mõnel
lepingul on samalaadselt HTP lepinguga juurdepääsupiirangu kehtivusaeg lõppenud.
II Teabenõudele vastamine
1. AvTS § 15 lõigetest 2 ja 4 on teabevaldaja kohustatud igakülgselt abistama teabenõudjat
teabenõude esitamisel ning talle vajaliku teabe asukoha ja juurdepääsuviiside
väljaselgitamisel. Samuti kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet
teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga
viivitamata ühendust. See tähendab, et antud juhul võiks teabevaldaja ja teabenõudja
omavahel suhelda nt lepingu kõikide lisade esitamise vajaduse osas. Inspektsioon nõustub, et
nt täpsed ühikuhinnad on lepingupoolte ärisaladus ja neid väljastada ei saa. Küll aga on
teabenõudjal õigus saada teavet riigi raha puudutavate üldsummade ja lõppkoguste kohta,
mida puudutav teave asub tõenäoliselt muudes dokumentidest (nt arvetes, lõppraportites vms)
ning mis osas võiks teabevaldaja teabenõudjat ise sellise teabeni suunata, kuna teabenõudja ei
saa, ega peagi ise teada, millistest dokumentides teda huvitav teave võib sisalduda.
18 (24)
Tarnegraafikutes on kokku lepitud prognoositav tarne maht lühemateks perioodideks, aga see
ei näita tegelikke tarnekoguseid ja seal puuduvad üldsummad.
2. AvTS § 23 lg 1 punkt 1 lubab teabenõude täitmisest keelduda, kui taotletavale teabele
kehtivad juurepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb keeldumist põhjendada.
3. Teabevaldaja on kolm kestvuslepingut ja nende lisa väljastanud, aga viidanud, et kinni
kaetud osad sisaldavad ärisaladuse juurdepääsupiirangut. Oma viimastes põhjendustes
inspektsioonile on teabevaldaja esitanud ka täpsemad selgitused juurdepääsupiiramise
põhjendamiseks.
III Juurdepääsupiirangu aluse kasutamise õiguspärasus
1. Teabevaldaja peab alati valima teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise, kui ei esine
reaalselt põhjendatud vajadust juurdepääsetavust mingis osas piirata, ning ka sel juhul tuleb
eelistada osaliselt kättesaadavaks tegemist täielikule piiramisele. Antud juhul on jäetud
ärisaladuse juurdepääsupiirangu tõttu osaliselt teave väljastamata.
2. Juurdepääsupiiranguid saab seada vaid seaduses ette antud tähtajaks ning lepingu pooled
peavad olema sellest teadlikud, et pärast tähtaja möödumist ei saa algselt ärisaladusena
käsitletav teave enam olla saladuseks ja see saab avalikuks. Nii on antud juhul ka RMK ja AS
Horizon Tselluloosi ja Paberi vahel sõlmitud lepinguga nr 3-3.6.1/1115. Leping on sõlmitud
04.07.2011, seega sai ärisaladust sisalduva teabe osas juurdepääsupiirang alata samal ajal.
Antud juhul oli juurdepääsupiirangu alus kehtestatud 5 aastaks ehk kuni 04.07.2016.
Teabevaldaja ei ole lepingule märkinud või inspektsioonile teada andnud, et
juurdepääsupiirangut oleks vastavalt AvTS § 40 lõike 1 alusele pikendatud. Küll aga juhime
tähelepanu, et kui seda ka oleks pikendatud, siis saaks ärisaladust sisaldava teabe osas olla
maksimaalne tähtaeg ikkagi vaid 5 + 5 aastat, seega antud juhul maksimaalselt kuni
04.07.2021. Sellega on antud lepingu juurdepääsupiirangu ärisaladust sisaldav
juurdepääsupiirang igal juhul lõppenud ja leping tuleb väljastada. See ei kehti aga kõikide
hiljem koostatud lepingu lisadele, mis tuleb lähtuvalt nende koostamise ja
juurdepääsupiirangu kehtivuse ajast samamoodi üle vaadata.
3. Samal põhjusel kohustab inspektsioon teabevaldajat kõik teised lepingud üle vaatama ja
need lepingud väljastama, kus ärisaladuse juurdepääsupiirang on lõppenud. See kehtib ka
lepingu lisadele, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud.
4. RMK on ainsaks juurdepääsupiiranguks toonud ärisaladuse, küll aga esitanud oma
viimastes selgitustes ka täpsustusi, et kõik kinni kaetu ei ole ärisaladus, vaid selle kinni
katmiseks olid muud põhjused. Toonitame, et sel juhul ei piisa seletustest, vaid peab olema
kehtestatud konkreetne seadusest tulenev juurdepääsupiirang vastaval alusel.
5. Juhime tähelepanu tingimustele, millele ärisaladus peab vastama (ebaausa konkurentsi
takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2):
1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokku panus üldteada või kergesti
kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke
meetmeid, et hoida seda salajas.
6. Seega ei ole mitte igasugune ettevõtlust puudutav teave käsitletav ärisaladusena, vaid
ärisaladus peab vastama korraga eeltoodud kolmele tingimusele. Et konkreetset teavet saaks
käsitleda ärisaladusena, peab ärisaladuseks tunnistatud teabel olema ettevõtja jaoks ka
19 (24)
majanduslik väärtus, mis seisneb selles, et ärisaladus ei ole konkurentidele teada. Ärisaladuse
puhul on tegemist teabega, mis garanteerib antud ettevõtja äritegevuse edukuse ning mille
väljatöötamiseks või kogumiseks on ettevõtja teinud investeeringuid, mis vajavad õigustatult
kaitset. Lisaks peab sellise informatsiooni avaldamine ohustama ettevõtja huve.
7. Kuna RMK teabevaldajana kehtestab dokumentidele juurdepääsupiirangud, peab RMK
suutma ka hinnata ja põhjendada, kuidas sellise teabe avalikustamine kahjustab ärihuve
(küsides vajadusel teiselt poolelt selgitusi). Kohus on asjas nr 3-08-1980 märkinud, et
argumendi vastu, mille kohaselt saab ärisaladuse põhjendatuse üle otsustada üksnes ettevõtja
ise, räägib mh ka Konkurentsiseaduse § 63 lg 2 – ettevõtja peab oma ärisaladuse määratlust
põhjendama Konkurentsiametile ja Konkurentsiametil on õigus ka mitte nõustuda ettevõtja
määratlusega. Samuti on kohus 16.05.2016 otsuse 1-15-8831/40 punktis 5.3 märkinud:
„Iseenesest õige on kaitsja seisukoht, et ettevõtja pädevuses on määratleda, missugust
informatsiooni ta ärisaladuseks loeb. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kui ettevõtja on
tunnistanud mingi teabe ärisaladuseks, ei saa sellest veel järeldada, et tegu on ärisaladusega,
kuna viimase määratlemisel tuleb lähtuda objektiivsest olukorrast, mitte üksnes ettevõtja
subjektiivsest tahtest. Subjektiivselt peab teave olema ärisaladusena määratletud ja omaja
poolt sellisena kaitstud. Objektiivselt aga tuleb tuvastada, et teabe sisu ei ole üldsuse jaoks
teada ning et teabe sellisena hoidmine omab teatavat objektiivset väärtust.“ Eeltoodust
tulenevalt ei saa igasugust teavet käsitleda ärisaladusena, vaid teabevaldajal tuleb hinnata, kas
ärisaladusena märgitud teave vastab ärisaladuse tunnustele ning teabenõude täitmisest
keeldumisel korral seda ka teabenõudjale põhjendada.
8. Järgnevalt analüüsime Stora Enso Eesti AS-iga ja Graanul Invest AS-iga sõlmitud
puidumüügi kestvuslepingu neid kinni kaetud osi, kus inspektsioon ei tuvastanud, et
juurdepääsu piiramine teabele oleks õiguspärane või selgelt põhjendatud:
8.1. Lepingutes toodud isikuandmed (Stora Enso p.10, Graanul Invest p. 9 ja ostja
kontaktandmed esimesel lehel).
AvTS § 35 lg 1 p 12 annab võimaluse kasutada juurdepääsupiirangut selliste isikuandmete
osas, mis on isikute eraelu ülemääraselt kahjustavad. Seega vaid isiku nime ei saa selle
juurdepääsupiirangu alusel kinni katta. Vastav teave puudutab vaid nende isiku tööalast
tegevust, sh tuleb arvestada, et sellistesse lepingutesse pannakse ettevõtte esindajad või
osakonna juhatajad, mitte nö reatöötajad. Nendel isikutel on oma ametikohast lähtuvalt
suurem eeldus ja valmisolek, et nad peavad arvestama sellega, et esindavad ettevõtet oma
nime ja näoga.
Ühtlasi, kui kaks juriidilist isikut sõlmivad omavahel lepingu, siis eeldatakse, et kasutatakse
juriidilise isiku kontaktandmeid. Seda juba seetõttu, et lepingut ei peaks asutust esindavate
inimeste vahetumise korral muutma.
Mobiiltelefoni numbri puhul ei saa eeldada, et tegemist on eranumbriga. Nt on lepingus
toodud mõlema juhatuse liikme mobiilinumbrid määratud ka kontaktnumbriteks äriregistris
juriidilisele isikule.1 Seega leiame, et antud juhul juhatuse liikmete numbritele juurdepääsu
piiramiseks ei saa kasutada AvTS § 35 lg 1 punkti 12 ja teave peab olema teabenõude korras
avalik. Edaspidi soovitame juba lepingu sõlmimisel teisele poolele selgitada, et ettevõtte
kontaktandmed on avalik teave, et nad saaks valida, milliseid kontaktandmeid nad kasutavad.
Kinni saaks lepingutes katta vaid need mobiilinumbrid, mis on eraisiku nimele registreeritud.
Kui mingil põhjusel juriidiliste isikute vahelisse lepingusse on kellegi isiklikud kontaktid
siiski lisatud, peaks see juba lepingu sõlmimisel olema pooltele teada, kuna teabevaldaja peab
1
Antud juhul kui teistele äriühingutele kui need, kellega on RMK sõlminud lepingu.
20 (24)
lisama lepingule õiged juurdepääsupiirangud juba dokumendi loomisel. Vajadusel saab
teabevaldaja antud juhul teiste lepingutes toodud isikute osas enne teabe väljastamist üle
täpsustada, kas on kasutatud ostja esindajate isiklikke kontaktandmeid. Kui siiski selgub, et
mõni kõnealune telefoni number kuulub eraisikule, saab selles osas keelduda teabe
väljastamisest, aga dokumendile peab kehtestama ka vastava juurdepääsupiirangu aluse, mida
hetkel tehtud ei ole. Seega kohustume lepingutes sisalduvate isikuandmete osas lepingud
uuesti üle vaatama ja vajadusel (kui see on teabenõudja jätkuv soov) need teabenõudjale
väljastama.
8.2. Lepingute kestvused
Inspektsioon ei nõustu teabevaldaja põhjendustega, et lepingute kestvusi peaks piirama
ärisaladuse tõttu. Sealjuures on teabevaldaja ise juba avaldanud AS Graanul Invest lepingu
osas selle kehtivususaja, kuna ei ole kinni katnud lk 4 punkti 9.1.
Leiame, et ettevõtte ärisaladuseks ei saa olla kui kaua kehtib tema riigilt metsa ostmise leping.
Lepingute kestvusaeg ei vasta kindlasti mitte kõigile ärisaladuse nõuetele. Ettevõtja ei ole
sellise teabe väljatöötamiseks teinud ise mingeid täiendavaid investeeringuid ning see ei ole
teave, mis garanteeriks talle oma äritegevuse osas edukuse. Konkurendid saavad igal ajal teha
RMK-le paremaid pakkumisi ning tähtaegade teadmine ei takista kuidagi vastavate
pakkumiste tegemist. Sealjuures on iga puiduostja teadlik ja valmis, et tal on konkurendid, kes
võivad igal ajal konkureerivaid pakkumisi teha.
Sealjuures toome välja just sellise teabe varjamisel tekkiva vastupidise võimaluse ebaausa
konkurentsi tekkimiseks. Puidumüügi lepingute osas on tegemist kestvuslepingutega ning
võttes arvesse riigi huve saada riigile soodsaimad pakkumisi, siis teeme ettepaneku kaaluda
võimalust kõikide lepingute kestvusaegade aktiivseks avalikustamiseks, kus lepingute
lõppemisel on kõigil pakkujatel võrdne võimalus uuteks läbirääkimisteks. Igal juhul peab
lepingute kehtivusajad teabenõudjale väljastama.
8.3. Küberturvalisus (Stora Enso lepingu punkt 5.3)
RMK on kinni katnud ftp-serveri aadressi tuues põhjuseks küberturvalisuse. RMK on välja
toonud Stora Enso seisukoha, et kui info oleks avalik, siis oleks küberkurjategijatel võimalik
aadressi rünnata ja mõlemale poolele kahju tekitada. Selgitame, et kui teabevaldaja jääb selle
põhjenduse juurde, siis peab ta viitama konkreetsele juurdepääsupiiramise õiguslikule alusele,
kuna ainult põhjendusest ei piisa, et väljastamisest keelduda.
8.4. Graanul Investi tarnekoht (lepingutes punktid 3.1.)
Leiame, et RMK ei ole tarnetingimuste kinni katmist piisavalt analüüsinud. Sealjuures on
tarnekoha info kinni kaetud vaid Graanul Investiga sõlmitud lepingus. Graanul Invest on
esitanud oma selgitused, miks on tarnekoht nende ärisaladus, samas kui Stora Enso sellist
teavet oma ärisaladuseks ei pea. Leiame, et isegi kui see ei ole üldteada informatsioon, siis ei
ole see siiski piisav põhjus ärisaladuse juurdepääsupiirangu kehtestamiseks ja leiame, et
Graanul Invest ei ole piisavalt põhjendanud kuidas see tema ärihuve võrreldes konkurendi
omadega kahjustab.
Tarnekoht on oma olemuselt meie hinnangul selline teave, mis nö paistab välja, sest seda ei
saa varjata, kuna toimub suurte veoste reaalne liikumine, mistõttu on see teave igale soovijale
lihtsalt tuletatav. Seejuures on avalikud Graanul Investi puidutöötlemisüksuste asukohad,2
millest on võimalik ka tarnekohad lihtsalt tuletada. Ei ole eluliselt usutav, et ühe ostja jaoks
2
https://graanulinvest.com/et/meist/#arivaldkonnad; http://empl.ee/wp-content/uploads/2015/08/Puidu-
kasutamine-energeetikas.-Jaano-Haidla.pdf; https://virumaateataja.postimees.ee/2290307/napi-saeveski-uus-
juht-on-tonu-saaber
21 (24)
on selline teave nende äritegevist kahjustav ja teisele mitte. Leiame, et teave tuleb väljastada
või peab RMK esitama uued täpsustavad lisaselgitused.
8.5. Vaidluste lahendamine (erapooletu mõõtmisetulemuse erinevusprotsent lepingutes
p. 6 vs 6.1. ja erinevusprotsent p. 6.3 vs 6.2)
Stora Enso lepingust on RMK vastavad protsendid kinni katnud ja Graanul Investi omas
mitte, mistõttu jääb taaskord arusaamatus esmalt erinev ettevõtete kohtlemine ja teiseks
täpsem protsentide taga peituv ärisaladuse olemus.
Seega lähtuvalt 8.3 ja 8.4 punktides toodult peab RMK kas teabe täies mahus väljastama või
esitama lisaselgitused miks on erinevalt Graanul Investi lepingust ainult Stora Enso lepingus
vastavad andmed ärisaladusena käsitletavad.
8.6. Aadress, kuhu arved esitatakse - mõlemas lepingus punkt 8.4. Stora Enso lepingus on
see kinni kaetud. Sama info ei ole kinni kaetud Graanul Invest lepingus. RMK on selgituses
välja toonud, et see ei ole ärisaladus, aga võib olla ohuks küberturvalisusele. Juhime
tähelepanu, et kõik juurdepääsupiirangu alused peavad tuleneva avaliku teabe seadusest või
eriseadusest. Leiame, et ainult meiliaadress ei saa olla selline teave, millele saaks kehtestada
muud avaliku teabe seaduse juurdepääsupiirangut nagu nt tehnoloogiliste lahenduste või
turvameetmete kaitse eesmärk. Seega peab selles osas teabe väljastama.
8.7. Mõlemas lepingus on kinni kaetud punktide 8.5-8.7 kõik laused täies mahus
(garantiitingimused). Juhime tähelepanu, et terve lause kinni katmine on väga erandlik ja
peaks olema sel juhul väga põhjendatud. Nõustume, et krediidilimiit ja maksetähtaeg võib olla
ärisaladuseks, aga mitte kõik garantiitingimused täies mahus. Juhul kui RMK lepib ostjatega
tõepoolest kokku erinevad garantiitingimused, siis saaks kinni katta vaid vastavad erinevad
arvväärtused. Küll aga juhul kui tegemist on kõigile võrdsete tingimustega, siis sellisele
teabele juurdepääsu piiramisel ei saa olla seost ärisaladusega. RMK peab kas teabe väljastama
või esitama selgemad põhjendused ja väljastama teabe osaliselt (nt kattes kinni erinevad
arvväärtused).
8.8. Tarnegraafikud
RMK on toonud välja, et tarnegraafikute info põhjal on võimalik välja tuua Stora Enso
ärimahud. Sellega on raske nõustuda, sest Stora Ensol on palju teisi müüjaid ning sellest
infost ei ole võimalik tuletada nende turuosa.3 Samuti ei peegeldu tarnegraafikus hilisem,
tegelik tarnekogus. Leiame, et RMK peab tarnegraafikutes sisalduvad andmete liigid
ükshaaval veelkord üle vaatama ja hindama, kas ja mis osa ikkagi neist on ärisaladus. Eraldi
peaks põhjendama iga kinni kaetud rida. Nt juhul kui RMK suudab ära põhjendada miks on
kuude või kvartalite lõikes kogused ärisaladus, siis ei saa seda kasutada koguarvu puhul.
Graanul Investi tarnegraafikus on kaetud kinni ka metsamaterjali liik, mida Stora Enso
lepingus tehtud ei ole. Leiame, et metsamaterjali liigile (teave millist metsa müüb riik)
ärisaladust kehtestada ei saa. Samas ei ole tarnegraafiku info Graanul Investi osas nende
ärisaladus, vaid põhjendustes vaid RMK ärisaladus. Põhjendused, et teave avalikkus
halvendaks RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes, on ebapiisav, et pidada teavet
ärisaladuseks. Nagu eespool selgitasime, siis see, millist puitu riik müüb, on igal juhul
avalikkuse huviorbiidis olev teema, mistõttu olukorras, kus tuleb kaaluda avalikkuse ning
varjamise vahel, tuleb veenvate põhjenduste puudumisel eelistada avalikkust.
3
Stora Enso kodulehel oleva info kohaselt „Stora Ensol on umbes 25 000 töötajat üle 30 riigis ning see on
avalikult noteeritud Helsingi ja Stockholmi börsidel. Meie käive oli 2019. aastal 10,1 miljardit eurot, äritegevuse
ärikasum oli 1,0 miljardit eurot“. Stora Enso Eesti ASi käive ainuüksi 2021. a III kvartalis oli 73 607 427 eurot
22 (24)
Kohustame tarnegraafikute teabe uuesti läbi vaatama ja see kas täies mahus väljastada või iga
kinni kaetud osa kohta anda ärisaladuse kohta selge ja veenev põhjendus.
8.9. Hinnakokkulepped
Kohustame ettekirjutusega üle vaadata lepingute lisadena vormistatud hinnakokkulepped.
Leiame, et kõik andmeväljad ei saa olla ärisaladuseks, mistõttu tuleb need uuesti üle vaadata
ja esitada iga andmevälja osas selge põhjendus, milles seisneb ärisaladus. Nt on Stora Enso
hinnakokkuleppes sortiment ja tarnekoht avalik, aga Graanul Investi omas mitte. Eraldi vajab
selgitusi asjaolu, miks on vajalik piirata juurdepääsu diameetrile ja pikkusele (sh kui sama
teave on kvaliteedinõuetes jäetud avalikuks), kui nt on kinni kaetud ühikuhind. Täpsustame,
et kinni peaks katma vaid selle osa, mis on reaalsuses ärisaladusena käsitletav lähtudes
avaldatud andmete kogu koosseisust. Inspektsiooni hinnangul saab ärisaladuseks lugeda
konkreetset poolte vahel kokku lepitud ühikuhinda. Samas ei pruugi see olla enam ärisaladus
kui küsitakse kogusummasid, millest ei ole võimlik ühikuhindlasid tuletada. Samuti ei saa
ärisaladuseks lugeda seda, mida on RMK kellelegi müünud, nt sortiment.
8.10. Kvaliteedinõuded
Stora Enso kvaliteedinõuete lisas on kinni kaetud vaid juhatuse liikme telefon, mis osas
kirjeldasime juba eelnevalt, et sellele ei saa juurdepääsupiirangut kehtestada. Graanul Investi
kvaliteedinõuetes on lisaks juhatuse liikme numbrile kinni kaetud nii kogu kirjeldus kui ka
arvandmed.
Põhjenduseks on Graanul Invest toonud:
Kirjeldatud teave ei ole üldteada, sest kvaliteedinõuded on kokkulepitud AS Graanul Invest ja
tema koostööpartnerite vahel iga konkreetse sõlmitud lepingu osas. AS Graanul Invest ei ole
teavet kvaliteedinõuete kohta, millega ta erinevat puidusortimenti sisse ostab avaldanud
avalikes materjalides, näiteks oma veebilehel või aastaaruandes. Kvaliteedinõuete osas
jõutakse kokkuleppele alati lepinguliste läbirääkimiste käigus ja informatsioon ei ole
üldteada. Informatsioonil on kaubanduslik väärtus, sest kui mõni AS Graanul Invest
konkurent saab teada informatsiooni täpsete kvaliteedinõuete kohta, millega AS Graanul
Invest erinevat puidusortimenti sisse ostab, siis ta saab teha konkureeriva pakkumise seda
teavet ära kasutades. Turul on erinevatel turuosalistel kujunenud välja erinevad
kvaliteedinõuded, millega nad puidusortimenti sisse ostavad. Kvaliteedinõuded on välja
töötatud tuginedes pikaajalisele kogemusele, praktikale ja oskusteabele, mille AS Graanul
Invest on valdkonnas töötades saanud. AS Graanul Invest on võtnud samme, et hoida
kirjeldatud informatsioon salajases. Esiteks ei ole AS Graanul Invest kirjeldatud teavet
avaldanud. Teiseks, AS Graanul Invest on enda lepingulisi partnereid teavitanud, et
informatsioon on AS-i Graanul Invest ärisaladus ning sõlmitud lepingud sisaldavad
konfidentsiaalsusklauslit (vt Lepingu punkt 12.1). Kirjeldatud informatsioon on teada üksnes
AS Graanul Invest valitud töötajatele, kellele on teavitatud, et teave on konfidentsiaalne ning
kellel lasub konfidentsiaalsuskohustus sõlmitud töölepingute alusel.
Leiame, et tegemist ei ole piisava põhjendusega kasutada kvaliteedinõuetele ärisaladuse
juurdepääsupiirangut. Konkurendid saavad ka nõudeid teadmata igal ajal konkureerivaid
pakkumisi teha ning teabe salajas hoidmine ei hoia konkureerivaid pakkumisi ära ega anna
äritegevuses ettevõttele edukuseks eelist. Eelis saadakse siiski hinna kaudu (keegi pakub
samasuguse kvaliteediga toodet odavamalt). Ühisel turul tegutsejad ei saa kunagi välistada, et
pole teisi konkurente, kes sama kvaliteediga tooteid pakuvad või osta soovivad.
Leiame, et Graanul Investi tegevusvaldkonnast lähtudes on just oluline, et avalikkusel oleks
võimalik kontrollida, millist puitu riik müüb. On ju Graanul Invest ka ise oma kodulehel
rõhutanud, et kasutatakse üksnes puidutöötlusjääke või sellist palki, mis ei kõlba puitu
väärindavale tööstusele (mädanenud või kõverad palgid). Samuti on avalikkuse suure
tähelepanu all, millist puitu kasutatakse kütteks. Seetõttu leiame, et üksnes kvaliteedi kirjeldus
23 (24)
ei ole ärisaladus, kuid omab suurt väärtust riigi tegevuse kontrollimisel ning antud teave tuleb
väljastada.
Kokkuvõte
Ettekirjutusega kohustab inspektsioon teabevaldajal teabenõude eelmisel täitmisel kinni
kaetud osad veelkord sisuliselt uuesti üle vaatama nendes punktides, kus inspektsioon ei
tuvastanud selget ärisaladuse alusel juurdepääsu piiramise vajadust. Selles osas tuleb kas
teave väljastada või teostada uus hindamine koos täpsemate selgitustega. Lisaks kohustab
ettekirjutus RMK uuesti hindama kõigi teiste puidumüügi kestvuslepingute
juurdepääsupiirangute kehtivusaegu ja need vajadusel väljastama.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Levand
jurist
peadirektori volitusel
24 (24)
ÕIGUSKANTSLER Õiguskantsleri kantselei Kohtu 8, 10130 Tallinn VOLIKIRI Volitame advokaadibüroo Glikman Alvin vandeadvokaate, sh. vandeadvokaat Ain Alvinit esindama meid õiguskantslerile avalduste ja kaebuste esitamisel ja nende menetlemisel. Volikiri kehtib kuni 31.12.2022. Lugupidamisega Toomas Tiivel Juhatuse esimees Postimees Grupp AS Registrikood 10184643 Ülle Harju Isikukood: 47406180317
Martti Aavik Teie 16.03.2022
Peatoimetaja
Postimees Grupp AS Meie 23.03.2022 nr 3-3.1/2022/1009
Ülle Harju
Ajakirjanik
Postimees Grupp AS
e-post:
[email protected]
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Vastus 16.03.2022 kirjale
21.02.2022 teabenõudega nõudis Postimees RMK-lt puidumüügi kestvuslepinguid ja nende lisasid.
RMK täitis teabenõude 15.03.2022.
Vastuses teabenõudele selgitas RMK ühtlasi seda, et lepingutes on kinni kaetud RMK ja
lepingupartnerite vahel kokkulepitud hindu ja krediidilimiite puudutavad andmed, mis on
tunnistatud asutusesiseseks teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 9 ja 17 alusel. Mistahes teabenõude
esitamisel peab teabenõudja arvestama, et nõutav dokument võib sisaldada piiratud andmeid.
Sellisele seisukohale on asunud ka Andmekaitse Inspektsioon, öeldes, et väljastada tuleb üksnes see
osa teabest, millele juurdepääsupiirangud ei laiene (https://www.aki.ee/et/teabe-
avalikkus/teabenoue). Seda on RMK ka teinud, st lepingutes oli kinni kaetud üksnes
juurdepääsupiiranguga teave (seejuures on selgitatud miks on tegemist asutusesisese teabega), aga
muus osas on lepingud teabenõudjale väljastatud.
Seega on RMK teabe nõude kohaselt täitnud ja tegemist ei ole teabenõude täitmisest keeldumisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvar Kaubi
Puiduturustusosakonna juhataja
Martti Aavik Teie 24.03.2022
Peatoimetaja
Postimees Grupp AS Meie 22.04.2022 nr 3-3.1/2022/1009
Ülle Harju
Ajakirjanik
Postimees Grupp AS
e-post:
[email protected]
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Vastus 24.03.2022 kirjale
RMK selgitas Teile oma 23.03.2022 kirjas veelkord, et täitis RMK Postimees Grupp AS-i
21.02.2022 teabenõude 15.03.2022 kirjaga nr 3-3.1/2022/1009.
Kooskõlas AvTS § 23 lõikega 3 põhjendas RMK vastuses teabenõudele, et lepingutes on kinni
kaetud RMK ja lepingupartnerite ärisaladust puudutav teave (st ühikuhinnad ja krediidilimiidid),
millele on AvTS § 35 lg 1 p-de 9 ja 17 alusel kehtestatud juurdepääsupiirangud. Ühtlasi viitas
RMK ka Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 12.10.2021 vaideotsusele nr 2.1-3/21/2756, milles
AKI nõustus, et kokkulepitud krediidilimiidi ja ühikuhinna puhul võib olla tegemist poolte
ärisaladusega. Selgitame veelkord, et lepingutes kinni kaetud teabe, st ühikuhindade ja
krediidilimiitide puhul on tegemist RMK ja lepingupartnerite ärisaladusega, kuivõrd RMK lepib
oma lepingupartneritega kokku erinevates ühikuhindades ja krediidilimiitides ning sellise teabe
avalikuks tulek kahjustaks oluliselt poolte ärihuvisid.
RMK 15.03.2022 vastus teabenõudele on kooskõlas nii seadustega kui ka AKI varasemate
juhistega.
Selgitame, et kui Te RMK vastusega ei nõustu, siis on Teil AvTS § 45 lõike 1 punkti 1 alusel
õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvar Kaubi
Puiduturustusosakonna juhataja
Saatja: Ain Alvin | Glikman Alvin <
[email protected]>
Saadetud: 05.05.2022 19:45
Adressaat: Info <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] avaldus õiguskantslerile
Manused: image001.jpg; 2022.05.05 - Avaldus õiguskantslerile.asice; Volikiri
õiguskantslerile.asice; Lisa 1 Teabenoude taitmine (haldusakt) 1044_2022-03-16.asice; Lisa 2
Vastamise tähtaja pikendamine 01.03.2022 _1009.asice; Lisa 3 Teabenõue (põhiteabenõue)
RMKle 21 02 2022.asice; Lisa 4 Teabenõue 16.03.2022 RMKle 21 02 2022 kiri teaben6ude
taitmise kohta.asice; Lisa 5 vastus_kirjale_1009_2022-03-23.asice; Lisa 6 Teabenõue 24.03.22
RMKle 21 02 2022 kiri nr 2 teaben6ude taitmise kohta..asice; Lisa 7 vastus_kirjale_1009_2022-
04-22.asice; Lisa 8 vaideotsus2.1.-3212756 12.10.2021 Väljaminev kiri.bdoc
Esitan avalduse õiguskantslerile.
Lisad on osaliselt järgnevates e-kirjades oma mahu tõttu.
Lugupidamisega
Vandeadvokaat Ain Alvin
Ain Alvin
Vandeadvokaat / Sworn attorney
Partner / Partner
E-mail:
[email protected] / Tel: (+372) 654 0100
Advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ
Kose tee 66, Tallinn 12013, Estonia / Tel: (+372) 654 0100
www.glikmanalvin.ee
Martti Aavik Teie 21.02.2022
Peatoimetaja
Postimees Grupp AS Meie 01.03.2022 nr 3-3.1/2022/1009
Ülle Harju
Ajakirjanik
Postimees Grupp AS
e-post:
[email protected]
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Teabenõude täitmise tähtaja pikendamine
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) sai Teilt 21.02.2022 teabenõude, millega palute saata
puidumüügi ja/või metsa raieõiguse võõrandamise, praegu kehtivate kestvuslepingute koopiad
koos kõigi lisadega, mis on sõlmitud järgmiste ettevõtetega:
Estonian Cell AS
Toftan AS
Combimill Reopalu OÜ
Jeld-Wen Eesti AS
Aegviidu Puit AS
UPM-Kymmene Otepää OÜ
Metsä Forest Eesti AS
Mercer Holz GmbH
Osula Graanul OÜ
Estonian Plywood AS
Selgitame, et nimetatud lepingud ja nende lisad sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teavet. AvTS § 38 lg 2 ütleb, et kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada
juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale
teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb
meil lepingutes ja nende lisades kinni katta teave, millele kehtivad juurdepääsupiirangud.
Kuna Teie soovitud dokumendid koosnevad sadadest failidest, siis on nende ülevaatamine ja
asutusesisese teabe kinnikatmine aeganõudev, mistõttu tuleb meil teabenõude täitmise tähtaega
pikendada.
Vastavalt AvTS §-le 19 võib teabevaldaja teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15
tööpäeva, kui tal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev.
Tulenevalt eeltoodust teatame, et pikendame vastamise tähtaega kuni 15. märtsini 2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvar Kaubi
Puiduturustusosakonna juhataja