dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Tartu Ülikooli uuringueetika komitee_selgitav vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 22. aprill 2022
Viit
16-5/220597/2202240
Registreeritud
22. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-5 Laste õiguste edendustöö
Toimik
16-5/220597
Vastutaja
Kristi Paron (Õiguskantsleri Kantselei, Laste ja noorte õiguste osakond)

Failid

  • 📎16-52205972202240 22.04.2022 Väljaminev kiri.bdoc477 KB

Sisu (failidest)

Aime Keis Teie 31.03.2022 nr Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Meie 22.04.2022 nr 16-5/220597/2202240 [email protected] Laste osalemine teadusuuringutes Lugupeetud Aime Keis Küsisite, kas Eestis võiks seadusega anda vähemalt 16-aastastele noortele võimaluse ise otsustada minimaalse riskiga ja ilma füüsilise sekkumiseta teadusuuringutes osalemise üle. Samuti soovisite teada, kas teadlastele ja eetikakomiteedele võiks anda seadusega õiguse hinnata, kas alaealine on pädev tegema ise otsuse teadusuuringus osalemise kohta. Eesti seadused ei reguleeri, mis vanusest alates võib alaealine ise teadusuuringutes osalemiseks nõusoleku anda. Üksnes ravimiseaduse § 995 lõikes 3 on sätestatud, et ravimi kliinilises uuringus osalemiseks on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule vaja ka lapse enda nõusolekut alates seitsmendast eluaastast. Selle konkreetse vanusepiiri on määranud Riigikogu ning see ei tulene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014, millele säte viitab. Määrus nõuab, et kliinilises uuringus osalemiseks peab andma nõusoleku alaealise seaduslik esindaja, kuid lisaks sellele tuleb arvesse võtta kaalutlusvõimelise alaealise tahet, kui ta ei soovi uuringus osaleda (art 32 p 1 (c)).1 Ka rahvusvahelises teaduskirjanduses käsitletakse alaealiste nõusolekuvõimet eelkõige kliiniliste uuringute kontekstis. Nii näiteks leidsid Irma M. Hein jt oma uuringus2, et lapsed alates vanusest 11,6 on võimelised tegema otsuse kliinilises uuringus osalemise kohta ning seetõttu võiks alates 12. eluaastast nõuda laste uuringus osalemiseks nii vanema kui ka lapse nõusolekut (duaalse nõusoleku süsteem). Viidatud autorid ei ole aga selles uuringus analüüsinud, mis vanusest alates võiks laps üksi nõusoleku anda. 1 A. Altavilla (2010) osutab, et kuigi Euroopa Liidus kehtib kliiniliste uuringute kohta ühtne regulatsioon, võivad riigid ise sätestada lapse nõusolekuvõime kohta erineva regulatsiooni. Ta viitab mitme Euroopa riigi seaduste nõuetele kliinilises uuringus osalemise kohta: Hispaanias arvestatakse lapse enda tahtega alates 12. eluaastast, Taanis 15. eluaastast, Eestis 7. eluaastast ning Hollandis 12. eluaastast. Vt Altavilla, A. Ethical key issues and fundamental rights in paediatric research. − European Journal of Clinical Pharmacology, Springer Verlag, 2010, 67 (S1), lk 117−123. 2 Hein, I. M., De Vries, M. C., Troost, P. W., Meynen, G., Van Goudoever, J. B., Lindauer, R. J. (2015). Informed consent instead of assent is appropriate in children from the age of twelve: Policy implications of new findings on children’s competence to consent to clinical research. − BMC medical ethics, 16(1), 1−7. 2 Üldisi lapsi puudutavate teadusuuringute eetikanõudeid ja tavasid on käsitletud põhjalikult Southern Cross University ja UNICEF’s Office of Research, Innocenti koostöös valminud juhendmaterjalis „Ethical Research Involving Children“ (ERIC). Selles juhendis (lk 57) viidatakse, et kuigi tavaliselt on uuringus osalemiseks vajalik lapsevanema nõusolek, võib riigisisese õigusega reguleerida ka lapse enda otsustusõigust. Näiteks on toodud Norra, kus noored vanuses 16−18 võivad tavaliselt ise anda nõusoleku uuringus osalemiseks ning lapsevanemaid informeeritakse uuringust. Teatud juhtudel võivad ka alla 16-aastased iseseisvalt uuringus osalemisega nõustuda, kuid nooremad kui 12-aastased saavad uuringus osaleda üksnes vanema nõusolekul. Norraga sarnaselt on olukord lahendatud ka Soomes. Sealsete inimuuringuid puudutavate teaduseetika juhiste (The ethical principles of research with human participants and ethical review in the human sciences in Finland) järgi piisab uuringus osalemiseks 15-aastase alaealise enda nõusolekust, kuid vanemaid tuleb uuringust informeerida. Ka Eestis võib seadusandja sätestada vanusepiiri, millest alates saab laps anda iseseisva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks. Milline see vanusepiir täpselt olla võiks, on Riigikogu otsustada, õiguskantsler ei saa seda ette kirjutada. Eesti seadustes on mitmeid sätteid, mille kohaselt seadusandja on pidanud noort piisavalt küpseks, et ise oma elu puudutavaid otsuseid teha. Nii näiteks lubab tsiviilseadustiku üldosa seadus vähemalt 15-aastase noore teovõimet laiendada, kui see on noore huvides ning tema arengutase seda võimaldab. Kui vähemalt 15-aastane alaealine astub sellise noorteühingu liikmeks, mis vastab noorsootöö seaduses sätestatule, ei pea ta mittetulundusühingute seaduse järgi esitama seadusliku esindaja nõusolekut (kui mittetulundusühingu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti). Kirikute ja koguduste seaduse järgi võib iga vähemalt 15-aastane inimene astuda iseseisvalt koguduse liikmeks. Kohalike volikogude valimisel on 16-aastastele antud hääletamisõigus. Sarnaseid näiteid on mitmeid ning kõik need osutavad sellele, et laps areneb pidevalt ning omandab järk-järgult oskusi ja teadmisi ühiskonnaelus osalemiseks. Paljude oma elu puudutavate otsuste vastuvõtmiseks on noored küpsed enne 18-aastaseks saamist. Lisaks kindla vanusepiiri määramisele võib Riigikogu sätestada ka põhimõtte, et teadusasutuste eetikakomiteed võivad lubada teatud tingimustel ka seaduses määratud vanusepiirist nooremate laste osalemist uuringus laste iseseisval nõusolekul (nagu näiteks Norras). Ka siis, kui laps ei saa anda iseseisvat nõusolekut uuringus osalemiseks, tuleb ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) ja teaduseetika põhimõtete järgi uuringu läbiviimisel alati lähtuda lisaks lapsevanemate soovile ka lapse enda tahtest. Uuringus osalemiseks tuleb saada lapse heakskiit, sõltumata lapse vanusest ning sellest, kas lapsevanem annab formaalse nõusoleku uuringus osalemiseks või mitte. Kui laps ei ole riigisisese õiguse järgi nõusolekuealine, tuleb tema tahtega arvestada nõnda, et austatakse lapse soovi uuringus osalemisest keelduda (vt näiteks ERIC juhendmaterjal lk 56). Selleks, et laps saaks sellist keeldumise õigust kasutada, tuleb teda asjakohaselt informeerida. 3 Lapse arvamusega arvestamist nõuab LÕK artikkel 12, mille järgi on lapsel õigus väljendada vabalt oma vaateid kõigis teda puudutavates küsimustes. LÕK artikli 5 järgi peab lapse suunamine ja juhendamine olema kooskõlas lapse arenevate võimetega. Samuti tuleb LÕK-i põhimõtete kohaselt otsida igas olukorras mõistlikku tasakaalu täiskasvanu suunamise ja lapse iseotsustusõiguse vahel.3 Mida rohkem on lapsel teadmisi ja kogemusi ning mida arusaamisvõimelisem ta on, seda suurem kaal tuleb anda tema arvamusele.4 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Aru laste ja noorte õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristi Paron 6938404 [email protected] 3 Aru, A., Paron, K. Lapse arenevate võimete põhimõte. – Oja, L. (toim) Raamat „Inimõigused“. Õiguskantsleri Kantselei, 2022. 4 Paron, K. Lapse osalemine teda puudutava küsimuse otsustamisel. Kuidas hinnata lapse küpsust ning anda tema arvamusele kohane kaal. − Juridica 2021/9, lk 647–657.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel