Merilin-Siret Sahku Teie 22.03.2022 nr 1.5-7/2717-1
ühisosakonna juhataja
Rahandusministeerium Meie 22.04.2022 nr 14-1/220589/2202238
[email protected]
Pöördumistele vastamine
Lugupeetud ühisosakonna juhataja
Küsisite, kuidas on võimalik kooskõlas põhiseadusega menetleda ministeeriumidele saadetud
teabenõudeid, märgukirjasid ja selgitustaotlusi, mille puhul on tekkinud kahtlus, et isik(ud)
kasutavad seaduses ettenähtud ja infotehnoloogilisi võimalusi pahatahtlikult ja riigi töö koormamise
eesmärgil. Tõite näite, et 2022. aasta 16. märtsi seisuga on ühelt e-posti aadressilt tulnud neljale
ministeeriumile1 kokku 469 pöördumist. Pöördumised on puudutanud väga erinevaid
teemavaldkondi ning siiani ei ole ministeeriumid tuvastanud, et isikul on küsitud teabe vastu
põhjendatud huvi või et see puudutab otseselt teda ennast. Lisasite, et pöördumiste saatjat ei ole
rahvastikuregistrisse kantud ning nii pole võimalik kontrollida andmeid tema teovõime piiramise
kohta.
Avalik-õiguslik teave peaks demokraatlikus ühiskonnas olema hõlpsasti kättesaadav, sest see tagab
avaliku võimu tegevuse läbipaistvuse ning avalikkuse ühiskonnaelus osalemise. Inimestel on õigus
saada teavet avaliku võimu tegevuse kohta ning küsida ka selgitusi. Seadused kohustavad riiki
teavet avalikustama ja selgitusi jagama. See on ametiasutuste töö lahutamatu osa.
Eeldus, et inimene suhtleb ametiasutustega oma nime all, on igati õigustatud. Nõuded avalduse
sisule (sh nime esitamisele) on sätestatud õigusaktis. Anonüümsuse võimaldamine teatud
olukordades võib olla põhjendatud. On olukordi, kus isik soovib juhtida riigi tähelepanu teatud
rikkumistele, kuid ei soovi oma nime teada anda, kartes näiteks töökoha kaotust, kolleegide või
kaaslaste pahameelt või kiusamist jne. Kahtlemata võiks aga inimene enne ametiasutuse poole
pöördumist kaaluda, kas tema pöördumine on põhjendatud. Iga menetlus tähendab halduskulu ehk
avaliku raha kulutamist (pöördumine tuleb registreerida, läbi vaadata jne).
Seadustes on piisavalt aluseid, mis võimaldavad tegelda pöördumistega, mis on esitatud riigi
koormamise eesmärgil. Pole siiski ka välistatud kaaluda võimalust täiendada seadusi nõnda, et oleks
lubatud jätta pöördumisele vastamata, kui on ilmselge, et pöördumine on alusetu või kui pöörduja
oma õigusi kuritarvitab. Õiguskantslerile teadaolevalt on Justiitsministeerium mõni aeg tagasi seda
ka kaalunud, kuid ei ole sellega edasi läinud.2 Eelhinnanguid selliste täienduste põhiseadusega
kooskõla kohta ei saa õiguskantsler anda. Saame selles asjas anda üldiseid selgitusi.
1
Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
2
Vt nt Kranich, H. Seadus, mida ei tahaks kirjutada. Pärnu Postimees, 21.07.2020.
2
Põhiseaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 46 sätestatud põhiõigused – õigus saada asutustelt
informatsiooni ning pöörduda asutuste poole märgukirjadega ja avaldustega – on igaühel, st nii
Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel (PS § 9
lg 1). Arvestades elektroonilist andmetöötlust ja elektroonilisi suhtluskanaleid, mis võimaldavad
kirjavahetust isiku asukohast sõltumata, ei ole sisulist tähendust, kas isik viibib Eestis või mitte.3
Need põhiõigused on ka piiratud teovõimega inimestel4 ja juriidilistel isikutel, kui see ei ole
vastuolus vaadeldavate põhiõiguste ja -vabaduste olemusega (PS § 9 lg 2). Põhiseaduses sätestatud
põhiõiguste kandjad ei ole arvutiprogrammid ega robotid.5 Sestap, kui on ilmselge, et pöördumise
on saatnud arvutiprogramm või robot, ei ole ametiasutusel (õigusaktidest tulenevalt) kohustust
sellele reageerida (sh küberrünnakust tingitud masspostitustele).
Ametiasutused peavad isikute pöördumisi lahendama õigusaktides sätestatud korras. Kõnealusel
juhul on asjakohased nii märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seadus (MSVS) kui ka avaliku teabe seadus (AvTS).
Dokumentide registreerimiskohustus ja selle kohustuse täitmata jätmise võimalus
anonüümsete pöördumiste puhul
Dokumendid (sh teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad ja vastused neile) tuleb
dokumendiregistris registreerida hiljemalt saabumise päevale järgneval tööpäeval. Sellise nõude
näeb ette seadus (AvTS § 12 lg 1 p 1, MSVS § 7). MSVS ega AvTS ei ole öeldud, et isik peab
märgukirja, selgitustaotluse või teabenõude digitaalselt allkirjastama või nende esitamiseks ilmuma
ametiasutusse kohale ja oma isikut tõendama.6 Seega võib isik esitada märgukirja, selgitustaotluse
ja teabenõude tema valitud vormis (nt suuliselt telefoni teel või e-posti teel) ja ametiasutus peab
pöördumise registreerima dokumendiregistris (pöördumisi ei pea registreerima, kui suulisele
pöördumisele antakse koheselt vastus suuliselt, vt AvTS § 16 lg 3 p 2, MSVS § 7 lg 2).
MSVS ei sätesta nõudeid märgukirja ja selgitustaotluse sisule, sh ei nõuta isiku ees- ja
perekonnanime esitamist. Märgukiri ja selgitustaotlus on loodud selleks, et vahetada isiku ja riigi
vahel teavet, neil puudub eriline roll õiguste ja vabaduste kaitsel kui ka puuduvad õiguslikud
tagajärjed7. Seega ei ole sisule nõuete esitamine ka põhjendatud. Kui isik soovib oma pärisnime
mingil põhjusel varjata, võib ta märgukirja ja selgitustaotluse esitada ka anonüümselt ning selline
pöördumine tuleb dokumendiregistris registreerida.
AvTS seevastu kohustab teabenõudes esitama isiku ees- ja perekonnanime (AvTS § 14 lg 1 p 1).
Anonüümse teabenõude (nt on teabenõude esitaja ees- ja perekonnanimeks märgitud Olen
Teabenõue) võib jätta registreerimata ja ühtlasi teabenõude täitmata (vt AvTS § 16 lg 3 p 1). Kui
ametiasutusel on tõsikindlaid andmeid, et teabenõude esitanud isik ei kasuta oma pärisnime, on
võimalik kaaluda sellegi teabenõude käsitlemist anonüümsena ning jätta see dokumendiregistris
registreerimata ja ühtlasi teabenõue täitmata.
3
Parrest, N. Vene, E. Kommentaarid PS §-le 46, komm 7. – Madise, Ü. jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne. 2020.
4
Albi, K. Kommentaarid PS §-le 9, komm 10. – Madise, Ü. jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud
väljaanne. 2020.
5
Vt ka Turk, K., Pild, M. Kratiga või kratita – see on küsimus. Robotitest ja tehisintellektist tsiviilõiguslikult. Juridica
2019/1.
6
Kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, peab
asutus isiku tuvastama (AvTS § 14 lg 2).
7
Vt ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 4.
3
Kui kasutada ennetavalt Teie pakutud infotehnoloogilisi vahendeid (spämmifilter, e-posti aadressi
blokeerimine jms), siis pole võimalik pöördumisi lahendada õigusaktidega kooskõlas ja täita
dokumentide registreerimiskohustust.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisest loobumine ning teabenõude täitmisest
keeldumine
MSVS-is on sätestatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisest loobumise alused ja AvTS-is
teabenõude täitmisest keeldumise alused (MSVS § 5 lg 9, AvTS § 23). Neid aluseid ei saa kasutada
kergekäeliselt ja nende kasutamine on põhjendatud juhul, kui pöördumisele sisuliselt vastamine
suurendaks ülemäära asutuse töökoormust ning see ei oleks pöörduja huvidega võrreldes õigustatud.
Seega saab konkreetset alust kasutada kaalumise tulemusel.
Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest võib loobuda, kui isikut ei ole võimalik kindlaks
teha (MSVS § 5 lg 9 p 1). Kui isik soovib edastada teavet rikkumiste kohta või soovib üldiseid
selgitusi õigusaktide sätete kohta, puudub üldjuhul vajadus isikut kindlaks teha. Ka siis, kui inimene
ei kasuta asutuse poole pöördumisel oma pärisnime, ei pruugi selle aluse kasutamine olla iga kord
õigustatud. Rikkumistest teavitamisel saab ametiasutus isikule lühidalt vastata, et täname
teavitamast, kontrollime asjaolusid ja vajaduse korral võtame ühendust.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisest võib loobuda ja teabenõude täitmisest keelduda, kui
isikul on piiratud teovõime ja kohus on määranud talle eestkostja (vt AvTS § 23 lg 2 p 6, MSVS § 5
lg 9 p 3). Kui ametiasutusel on kahtlusi pöörduja teovõimes, saab ta teovõime piiramise ja
eestkostja määramise andmeid kontrollida rahvastikuregistrist. Rahvastikuregistrisse on kantud
näiteks andmed Eesti kodanike teovõime piiramise kohta (rahvastikuregistri seaduse § 21 lg 1 p 13,
rahvastikuregistri andmesubjekti kohta vt RRS § 5).
Kui isik ei ole rahvastikuregistri subjekt (nt on Eesti kodakondsuse kaotanud ja Euroopa Liidu muu
liikmesriigi kodanik, kes ei ela Eestis), pole võimalik rahvastikuregistrist tema teovõime piiramise
kohta andmeid leida. Kui rahvastikuregistris inimese teovõime piiramise kohta andmeid ei ole, ei
saa sel alusel vastamisest loobuda. Sellisel juhul on võimalik paluda isikul ennast tuvastada
vabatahtlikult või kasutada võimaluse korral teisi õigusaktides sätestatud vastamisest loobumise või
keeldumise aluseid (nt AvTS § 23 lg 1 p 3 ja lg 2 p 3, MSVS § 5 lg 9 p-d 6 ja 7).
Seaduses on alus ka olukorra jaoks, kui inimene soovib teavet väga suures mahus (nt lihtsalt
teadmisvajadusest või ka uurimistöö kirjutamiseks). Nii võib selgitustaotlusele vastamisest loobuda
ja teabenõude täitmisest keelduda, kui see nõuab asutuse või organi töökorralduse muutmist,
takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi (MSVS
§ 5 lg 9 p 7, AvTS § 23 lg 2 p 3).
Saanud isikult korduva märgukirja või selgitustaotluse, võib asutus vastata lühidalt, viidates
varasemale vastusele, millega on isiku märgukirjale või selgitustaotlusele vastatud. Korduva
teabenõude täitmisest võib loobuda, kui isik ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda (AvTS
§ 23 lg 2 p 1).
Isiku teavitamine märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisest loobumisest ja teabenõude
täitmisest keeldumisest
MSVS-is on sätestatud, et kui asutus teatud alustel vastamisest loobub, tuleb isikule saata selle
kohta teade. Teates tuleb ära näidata, millised puudused tuleb isikul kõrvaldada, selleks et asutus
saaks talle vastata (vt MSVS § 5 lg 10). Näiteks tuleb inimest teavitada esindaja nõusoleku
4
vajadusest, kui pöördumise on saatnud piiratud teovõimega inimene, kellele on kohus määranud
eestkostja. Kui märgukirja ja selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav, tuleb isikule anda
teada, et sisulise vastuse saamiseks peab ta kirjutama loetavamalt või arusaadavamalt. Kui aga
selgitustaotlus on suuremahuline, siis tuleks isikule anda teada, millises osas on võimalik talle
vastata. Kui ametiasutus keeldub teabenõude täitmisest, tuleb sellestki isikule teada anda (AvTS
§ 23 lg 3). Seega ei võimalda seadused jätta isikut teavitamata, kui ametiasutus loobub tema
märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest või teabenõude täitmisest.
Euroopa hea halduse tava eeskirjas8 on öeldud, et kirja või kaebuse kättesaamist kinnitavat teatist
ega vastust ei pea saatma, kui kirjad või kaebused on pahatahtlikud nende liigse arvukuse või
korduva või sisutu iseloomu tõttu (art 14 lg 3). Eeskiri laieneb Euroopa Liidu institutsioonidele,
organitele või asutustele ning nende ametnikele või muudele teenistujatele suhetes avalikkusega (vt
art 2). Sestap ei saa Eesti ametiasutus lähtuda sellest eeskirjast ning jätta vastamata märgukirjadele,
selgitustaotlustele või teabenõuetele, mis on pahatahtlikud nende liigse arvukuse või korduva või
sisutu iseloomu tõttu.9
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja, õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443,
[email protected]
8
Kättesaadav Euroopa ombudsmani kodulehelt.
9
Euroopa hea halduse üldiste tavadega võib arvestada siis, kui rakendatakse Euroopa Liidu õigust või Euroopa Liidu
õigust Eesti õigusesse üle võtvat õigust (vt Riigikohtu 19.12.2006 otsus nr 3-3-1-80-06, p 20).