dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja Teadusministeerium_Vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 22. aprill 2022
Viit
7-6/220521/2202222
Registreeritud
22. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-6/220521
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Haridus- ja Teadusministeerium_Vastus teabe küsimisele.asice404 KB

Sisu (failidest)

Teie: 6.04.2022 nr 7- Kärt Muller 6/220521/2201907 Õiguskantsleri Kantselei Meie: 22.04.2022 nr 9.1- 1.1/22/1684-2 Vastus teabe küsimisele Austatud proua Muller Täname võimaluse eest õiguskantslerile tehtud pöördumises tõstatatud teemal selgitusi anda. Edastame vastused esitatud küsimustele. 1. Millist õpilast on silmas peetud mõiste intellektipuudega õpilane all, kellele rakendub lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi LÕK, § 1 lg 1)? Intellektipuudega õpilase all on mõeldud õpilast, kellel on vaimse arengu mahajäämus ehk vaimupuue. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK) eristatakse kerget, mõõdukat, rasket ja sügavat vaimset alaarengut. Vaimse alaarengu puhul on tegemist intellekti peetunud või puuduliku arenguga. Vaimupuue on seisund, mis elu jooksul on vähemuutuv ja mida pole võimalik ravida. Vaimupuudega inimeste esindusorganisatsioonid eelistavad mõistet „intellektipuue“. 2. Kas vastab tõele, et LÕKi soovitus antakse kindla diagnoosi olemasolul? Kui nii, siis millega sellist praktikat põhjendate? Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) näol on tegemist põhihariduse standardiga intellektipuudega laste jaoks. Eraldi õppekava loomise taust on arenguteoreetiline arusaam, et on lapsi, kelle arengupotentsiaal ei võimalda tavaõppekava järgida. Tavaõppekavas sisaldub palju abstraktseid teadmisi ja oskusi, mille omandamine pole piiratud arengupotentsiaali korral võimalik, ebatavaliselt piiratud arengupotentsiaaliga õpilastel peab õppekava sisu olema teistsugune. Lihtsustatud õppekava peab võimaldama ka selliste teadmiste-oskuste õpetamist, mis tavalise arengupotentsiaaliga õpilastel kujunevad ilma sihipärase õpetamiseta, spontaanselt. Kuna põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse intellektipuudega õpilastele, siis saab seda õppekava soovitada üksnes õpilasele, kellel vaimne alaareng on kindlaks tehtud. Teisisõnu on lihtsustatud õppekava kasutamise eelduseks tingimus, et seda kohaldatakse kindlale sihtrühmale, kes on arengupotentsiaali mõttes kategoriseeritav ehk ühetaoline. Mistahes üldistus selliste kategooriate loomisel ei teeni aga vahetult õpilase huve, sest ka konkreetse diagnoosiga laste arengutase ja -potentsiaal on üldjuhul normaaljaotusele vastav. Seetõttu on standardiseeritud lihtsustus õppekava näol pigem Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 õppetöö läbiviija tegevuse lihtsustamiseks, kui lähtub konkreetse õpilase vajadusest. Kui sihtrühma kategooriat luua ning on oht, et selle rühma sees on variatiivsus suur, on mõistlik, et õppekava kohaldamise aluseks oleksid selged kriteeriumid nagu ka antud juhul on vaimse alaarengu diagnostilised kriteeriumid. 3. Kas ja milline laps võib olla põhikooli riikliku õppekava (RÕK) ja LÕK piirimail? Mis kaalutlustest lähtuvalt valitakse selle lapse õppekava ning kas ja kelle initsiatiivil peaks õppekava ümberhindamine hiljem toimuma? RÕK ja LÕK piirimail võivad olla lapsed, kel ei ole vaimset alaarengut tuvastatud, kuid kelle kognitiivne profiil on ebaühtlane ja vaimne võimekus kokkuvõtvalt normi piiril. Sellesse rühma võivad kuluda ka sellised lapsed, kelle päritolupere aineline ja kultuuriline vaesus ei võimalda õpioskuste ja baasiliste teadmiste-oskuste nappuse tõttu saavutada RÕKi miinimumnõuetele vastavaid tulemusi või on need saavutatavad mõnes valdkonnas ning mõnes valdkonnas mitte. Selle sihtrühma puhul on õpipotentsiaal ajas muutuv ning soodsate arengutingimuste juures võimalik kas kõikide või paljude valdkondade osas saavutada RÕKis seatud eesmärgid. Sellistel lastel võib olla tõsiseid raskusi RÕKiga toimetulemiseks ja seda ka vaatamata rakendatud tugimeetmetele ja abile. Sel juhul on lähtudes lapse eripärast ja vajadustest vaja kohandusi õppekavas, õppemahus, õppekorralduses ja – metoodikas, sageli ka õpitulemuste vähendamist ühes või mitmes aines, mõnikord ka kohustuslikust õppeainest vabastamist või asendamist. Teisisõnu peab selle sihtrühma puhul olema haridusasutus paindlik ja reageerima vastavalt õppijas toimuvatele muutustele ning standardiseeritud õppe plaan võib sisaldada ohtu mitte arvestada muutuvate oludega ning pakkuda õppesisu alla või üle õpilase võimete. Õppekavaga toimetulekut näeb ja hindab eelkõige kooli meeskond – õpetaja, tugispetsialistid, haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (HEVKO). Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava vähendatud õpitulemusega aines, kus on kirjas ka oodatavad õpiväljundid ja tulemused. Samuti avatakse koolis individuaalse arengu jälgimise kaart, kuhu pannakse kirja õpetajate hinnangud, tugispetsialistide tegevus, õpiabi jne. Kool on kohustatud hindama rakendatavate meetmete ja toe mõju vähemalt ühe korra õppeaastas. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud toe mõju hinnatakse lisaks ka enne rakendamise tähtaja lõppemist. Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et individuaalses õppekavas püstitatud õpitulemuste saavutamine ei ole siiski õnnestunud, korraldab HEVKO edasised tegevused (kooli tugimeeskond hindab ja analüüsib olukorda, kaasates lapse ja lapsevanema, vajadusel Rajaleidja). 4. Mille alusel otsustab Rajaleidja nõustamismeeskond, et RÕK järgi õppiva õpilase huvides on õpitulemuste vähendamine kõigis põhiainetes vastavalt õpilase tasemele? Millal soovitatakse lapsele lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) järgi õppimist? Riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi (eesmärgid, mida õpilane peab saavutama) saab kool vähendada või asendada või õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest vabastada ainult Rajaleidja keskuse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ning lapsevanema nõusolekul. Arvestades õpitulemuste vähendamise või õppeainest vabastamise olulist mõju edasistele õpingutele, on selline nõue seatud vältimaks üleliia kergekäelisi standardiseeritud kohandusi, mis kitsendaksid õpilase tulevikuväljavaateid olukorras, kus õpilase potentsiaal on ajas muutuv. Kõikides õppeainetes vähendamine on erandlik soovitus, üldjuhul ei ole piirialase vaimse võimekusega lapse intellektuaalne võimekus (kognitiivne võimekus) ühtlane, vaid kõigub suures piires ea keskmisest kuni oluliselt madalama tasemeni erinevate oskuste lõikes. Vähendamise aluseks on lapse hakkamasaamine õppekava omandamisel. Kui laps kõikidest 2 (6) tugimeetmetest hoolimata ei saa õppekava miinimumiga hakkama, on vajalik õpitulemuste vähendamine. Lihtsustatud õppekava soovitatakse siis, kui lapsel on intellektipuue kindlaks tehtud, seeläbi leidnud kinnitust ajas püsiva iseloomuga vähesem arengupotentsiaal ning standardiseeritud lihtsustusele on olemas õigustus. 5. Kas ja kuidas erineb oma sisu poolest õpilase õpe, kui tal on RÕK-i järgi õppides vähendatud õpitulemusi kõigis põhiainetes tema tegeliku tasemeni ja sama õpilase õpe LÕK järgi? Selle küsimusele on keeruline üheselt vastata, kuna vähendamise korral lähtutakse konkreetse lapse võimetest ning taotletavad õpitulemused seatakse õpilasele koostatud individuaalses õppekavas, st vähendamise sisu varieerub. RÕK ja LÕK õppekavad erinevad nii sisult kui ka struktuurilt. Erinevusi on nii õppeainetes (nt LÕKis ei ole teist võõrkeelt, ühiskonnaõpetust, geograafiat, keemiat ja füüsikat (nende asemel on loodusõpetus), õppeainete nädala koormuses (nt tööõpetuse maht on LÕKis oluliselt suurem kui RÕKis) kui ka õppeaines käsitletavates teemades või nende käsitlemise ajas (nt matemaatikas RÕKi alusel õppides valdab õpilane 3. lassi lõpuks korrutustabelit (korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires), samas kui LÕKi alusel 4. klassi lõpuks õpilane korrutab ja jagab täiskümneid ühekohalise arvuga 100 piires). Samuti on erinevad õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused, õpetamise metoodika ja õppematerjalid (LÕKi alusel toimub õpe eelkõige läbi eluks vajalike praktiliste tegevuste.) Õpitulemuste vähendamisel on võimalik valida praktikas kaks suunda – kas vähendada läbitavate teemade hulka või läbida siiski suurem osa teemasid, kuid tehes seda vähendatud mahus. Nii võib vähendamisel osutuda asjakohaseks nt mitte loobuda teisest võõrkeelest täielikult, küll aga jääda selle mahu juures oluliselt tagasihoidlikumaks. Samuti võib lapse võimekusest tulenevalt olla kohane plaanida füüsika algteadmiste või ka mõne jõukohase teema põhjalikku käsitlust, samas loobudes neist valdkondadest, mis ei ole ka välise abiga omandatavad. LÕKi puhul on vähendamine standardiseeritud ja a priori loobutakse tervetest teemaplokkidest või ainetest. 6. Kas ja kuidas (mis tuge pakkudes) on teie hinnangul koolil võimalik korraldada RÕK järgi õppiva õpilase, kelle õpitulemusi on vähendatud kõigis põhiainetes, õpet nii, et see õpe oleks talle jõukohane ja lapsel ei tekiks probleeme, millele avalduses on viidatud (käitumisraskused, koolikohustuse mittetäitmine, koolikiusamine jne)? Olenemata õppekavaga seatud raamistikust, saab õpetaja last õpetada tema lähima arengu tsoonis. Lähima arengu tsoon on ala, kus õppimine toimub ainult siis, kui õppijat aitab ja juhendab õpetaja või kaaslane, kes on oma arengult temast ees. Asju, mis on lähima arengu tsoonis, ei suuda laps veel iseseisvalt teha, küll aga suudab ta neid teha kõrvalise abiga. Õpetaja ülesanne on jälgida iga õpilase toimetulekut koolis ning kohandada õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Õpetamise individualiseerimine (sh õppekava kohandamine) põhinebki konkreetse õpilase lähima arenguvalla täpsel tundmisel ja sellest lähtuval õpikeskkonna loomisel. Võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpilasele tagatakse õpetajate, tugispetsialistide ja abiõpetajate koostöös. Õpilane, kelle taotletavaid õpitulemusi on vähendatud, õpib individuaalse õppekava alusel, mis on õpetajate, lapsevanema ja tugimeeskonna koostöös paika pandud plaan, kuidas õpilast toetada nii, et õpe oleks lapsele jõukohane, eduelamust pakkuv ja probleeme, millele Tartu linna Hariduse Tugiteenuste Keskuse kirjas viidatakse, ei tekiks. Arvestades, et õppetöö kohandamiseks ja õpilase toetamiseks on mitmeid paindlikke võimalusi, ei saa öelda, et piirialase või ebaselge vaimse võimekusega laste õpetamine nii, et ka nemad 3 (6) saaksid kogeda edu ja õnnestumist, oleks kuidagi takistatud. Juhul kui õpetamisel ei ole arvestatud õpilase lähima arengutsooniga, tema arengupotentsiaaliga, võivad eelnimetatud probleemid tekkida, kuid siin ei ole võtmeks standardiseeritud õppekava vaid konkreetse kooli või õpetaja tegevus õppetöö individualiseerimisel. See kehtib kõikide õppekavade puhul. Kahtlemata on õpetajale vaja kõrvale abiõpetajat, kuna vähendatud õpitulemustega õpilane vajab tunnis individuaalset juhendamist, kuna tema võime iseseisvalt õppida ja uut materjali omandada on piiratud. Oluline on leida klassis tegevusi, ülesandeid, rühmatöid, kus laps saaks kasutada oma tugevusi ja olla teistega võrdne partner. Vähendatud õpitulemustega õpilase toetamiseks on üldjuhul vaja olulises mahus individuaalseid või väiksemas rühmas tunde ja pidevat tugispetsialistide teenust. Juhtudel, kus õpilasele on koostatud individuaalne õppekava ja tal ilmnevad saadetud kirjas viidatud probleemid, on nii koolidele kui ka vanematele toeks olnud Rajaleidja keskus, kel on pädevus nõustada, kuidas ühes või teises olukorras toime tulla. Avaram võimalus kasutada standardiseeritud ehk teatud üldistusveaga õppekava ning seeläbi mitte arvestada õpilase individuaalsusega võib vähendada mingis mahus töökoormust, sest väheneb nende õpilaste hulk, kelle osas peab koostama individuaalse õppekava. Samas on sellises arutelus eetilises plaanis argumentide kategooriaviga - õpilase õigus saada isiklikule arengupotentsiaalile vastavat õpet ning võimalik kokkuhoid tööajas pole sama kategooria argumendid. 7. Kui palju on viimase viie aasta jooksul olnud juhtumeid, kus lapsele, kes õppis LÕK-i järgi, soovitati hiljem RÕK-i järgi õppimist? Praktikas on olnud mõned üksikud juhtumid, kus korduvuuring ei kinnitanud vaimse arengu mahajäämust ning õpilane on viidud tagasi RÕKile. 8. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 2017. aastal algatatud eelnõu kohaselt oli plaanis LÕK- ist loobuda ja näha RÕK-is ette eraldi sätted intellektipuudega õpilastele. Eelnõu menetlemise käigus sellest muudatusest siiski loobuti Riigikogu liikmete muudatusettepaneku tõttu. Miks peeti vajalikuks LÕK-ist loobuda ja kas ministeeriumil on kavas see muudatus tulevikus siiski algatada? 2017. aastaks oli erinevate uuringute tulemusena selgunud, et lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamise regulatsioon ei lähtu kõikidel juhtudel samadest väärtusalustest, mida järgib riiklik õppekava. Teisalt oli selge, et põhihariduse omandamisel peavad kõik õpilased olema võrdselt koheldud ja saama õpet vastavalt nende võimetele. Lisaks on järjest kasvanud LÕKil õppijate arv tavakoolides, kes peavad oma õppekava koostamisel arvestama mitme õppekavaga, seejuures orienteeruma regulatsiooni erinevustest tulenevates nüanssides õppe kavandamisel ja korraldamisel. Selle tulemusena kujunes seisukoht, et lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe eesmärgid ja korraldus on asjakohane reguleerida ühes riiklikus õppekavas ning õppe sisu ja taotletavad õpitulemused riikliku õppekava osana. LÕKi lisa 1 lihtsustatud õpe, lisa 2 toimetulekuõpe ning lisa 3 hooldusõpe oli kavas viia RÕKi lisadeks sarnaselt tänaste RÕKi ainevaldkonna kavadega. RÕK ja LÕK määruste ühendamine eeldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist ning selleks ka vajalikku poliitilist toetust. Täna on käimas mõlema õppekava ainekavade ning õpitulemuste ajakohastamise protsess. Samal ajal töötatakse õppekavade arendamise uue kontseptsiooniga ning õppekavade üldosade ühendamise otstarbekuse üle saab otsustada uute õppekavade väljatöötamisel. 4 (6) 9. Kui RÕK järgi õppivale õpilasele soovitatakse õpitulemuste vähendamist kõigis põhiainetes vastavalt õpilase tasemele, siis lõputunnistusel ega hinnetelehel see vähendamine ei kajastu (hinnetelehel on näha üksnes see, kui õpilane on mõnest õppeainest vabastatud, määruse § 11 lg 4 p 8). Kuidas saab järgmise kooliastme õppeasutus teada, milline on õpilase tegelik teadmiste ja oskuste tase ja kas põhikooli lõputunnistus on sel juhul usaldusväärne? Lähtudes arusaamast, et õpetamise individualiseerimine põhineb konkreetse õpilase lähima arenguvalla tundmaõppimisel ja sellest lähtuval õpikeskkonna loomisel, peab õppimine alati lahti minema õpilase tegeliku taseme välja selgitamisest. Õppimine toimub õppija lähima arengu tsoonis, mille kohta lõputunnistusele lisatav hinneteleht saab anda väga piiratud infot. Selleks, et õpilaste üleminekuid paremini toetada, on tunnistuse muutmise asemel hetkel valitud praktilisem lahendus – nii üldhariduskoolidel kui ka kutseõppeasutustel on võimalus näha eelmise õppeasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tugiteenuste ja - meetmete (sh nt individuaalse õppekava ja õpitulemuste vähendamiste/ asendamiste) kohta. Suundudes järgmisele haridustasemele, on koolil kohustus selgitada vastuvõtuprotsessis välja õpilase võimekus vastavale tasemele õppima asumiseks. Kutseõppesse suundudes on koolil kohustus haridusliku erivajadusega õpilast sobiva erialavaliku tegemisel nõustada. Haridus- ja teadusministri määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ § 4 lg 1 sätestab, et kool peab nõustama õpilaskandidaati või tema seaduslikku esindajat õpilaskandidaadi potentsiaalile vastava eriala ja õppekava taseme valikul, hinnates tema valmisolekut saavutada õppekavas seatud õpiväljundid ja siirduda peale õpinguid tööturule või edasisse õppesse. Ka gümnaasiumisse vastuvõtmisel võib kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lg 3 kohaselt hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel. Seega on gümnaasiumit pakkuval haridusasutusel võimalus ja ülesanne selgitada välja vajaminev info, mille alusel otsustada gümnaasiumisse vastuvõetavad õpilased. Täiendavalt esitatud küsimustele soovime rõhutada, et Tartu linna Hariduse Tugiteenuste Keskuse pöördumises kirjeldatud olukord, kus osale haridusliku erivajadusega lastele ei ole võimaldatud õppida jõukohase õppekava järgi nende vaimset tervist toetavas keskkonnas, on selgelt vastuolus kehtiva õigusega. Kaasava hariduse kontseptsioon tuleneb otseselt põhiõiguslikust eeldusest, et igaühel on õigus saada kvaliteetset haridust, mis arvestab õpilase individuaalsete vajadustega ning aitab igal õpilasel oma võimeid ja potentsiaali maksimaalselt välja arendada. Haridusvaldkond tervikuna on liikumas üha enam õppe individualiseerimise ja õppijast lähtuva õppe suunas. Olukorras, kus normintellektiga laps RÕKi õpitulemuste saavutamisega hakkama ei saa, näeb kehtiv seadus ette piisavalt palju erinevaid paindlikke võimalusi õppe jõukohastamiseks. Seega ei saa väita, et piirialase või ebaselge vaimse võimekusega laste õpetamine nii, et ka nemad saaksid kogeda edu ja õnnestumist, oleks kuidagi takistatud. Mööname, et on lapsi, keda on näiteks piirialase vaimse võimekuse ja mõne psüühilise häire koosmõju tõttu väga keeruline õpetada ning õpetaja vaatest on lihtsam valida valmis õppekava kui kohandada seda lapsest lähtuvalt. Pidades ühtviisi oluliseks nii õpilase kui ka õpetaja heaolu, oleme teinud ettepaneku väljatöötamisel olevasse õppekavade muutmise eelnõusse täiendada LÕKi rakendamise aluseid. Ettepaneku kohaselt võib lihtsustatud 5 (6) riikliku õppekava rakendada nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul pervasiivse- ja/või spetsiifilise segatüüpi arenguhäirega õpilasele, keda haridusasutus on toetanud tõhustatud ja eritoe tingimustel ja korras järjepidevalt vähemalt ühel õppeaastal ning sellest hoolimata on õpilasel ületamatud raskused õppetöös. Õppekavade muutmise eelnõu on plaanis Vanariigi Valitsusele esitada käesoleva aasta juunis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Rakaselg Jaak Raie kaasava hariduse valdkonna juht peadirektor Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Noorteamet Piret Liba 735 0136 [email protected] 6 (6)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel