Teie: 6.04.2022 nr 7-
Kärt Muller 6/220521/2201907
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 22.04.2022 nr 9.1-
1.1/22/1684-2
Vastus teabe küsimisele
Austatud proua Muller
Täname võimaluse eest õiguskantslerile tehtud pöördumises tõstatatud teemal selgitusi anda.
Edastame vastused esitatud küsimustele.
1. Millist õpilast on silmas peetud mõiste intellektipuudega õpilane all, kellele rakendub
lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi LÕK, § 1 lg 1)?
Intellektipuudega õpilase all on mõeldud õpilast, kellel on vaimse arengu mahajäämus ehk
vaimupuue. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK) eristatakse kerget,
mõõdukat, rasket ja sügavat vaimset alaarengut. Vaimse alaarengu puhul on
tegemist intellekti peetunud või puuduliku arenguga. Vaimupuue on seisund, mis elu
jooksul on vähemuutuv ja mida pole võimalik ravida. Vaimupuudega inimeste
esindusorganisatsioonid eelistavad mõistet „intellektipuue“.
2. Kas vastab tõele, et LÕKi soovitus antakse kindla diagnoosi olemasolul? Kui nii, siis
millega sellist praktikat põhjendate?
Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) näol on tegemist põhihariduse standardiga
intellektipuudega laste jaoks. Eraldi õppekava loomise taust on arenguteoreetiline arusaam,
et on lapsi, kelle arengupotentsiaal ei võimalda tavaõppekava järgida. Tavaõppekavas
sisaldub palju abstraktseid teadmisi ja oskusi, mille omandamine pole piiratud
arengupotentsiaali korral võimalik, ebatavaliselt piiratud arengupotentsiaaliga õpilastel
peab õppekava sisu olema teistsugune. Lihtsustatud õppekava peab võimaldama ka selliste
teadmiste-oskuste õpetamist, mis tavalise arengupotentsiaaliga õpilastel kujunevad ilma
sihipärase õpetamiseta, spontaanselt.
Kuna põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse intellektipuudega õpilastele,
siis saab seda õppekava soovitada üksnes õpilasele, kellel vaimne alaareng on kindlaks
tehtud. Teisisõnu on lihtsustatud õppekava kasutamise eelduseks tingimus, et seda
kohaldatakse kindlale sihtrühmale, kes on arengupotentsiaali mõttes kategoriseeritav ehk
ühetaoline. Mistahes üldistus selliste kategooriate loomisel ei teeni aga vahetult õpilase
huve, sest ka konkreetse diagnoosiga laste arengutase ja -potentsiaal on üldjuhul
normaaljaotusele vastav. Seetõttu on standardiseeritud lihtsustus õppekava näol pigem
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
õppetöö läbiviija tegevuse lihtsustamiseks, kui lähtub konkreetse õpilase vajadusest. Kui
sihtrühma kategooriat luua ning on oht, et selle rühma sees on variatiivsus suur, on mõistlik,
et õppekava kohaldamise aluseks oleksid selged kriteeriumid nagu ka antud juhul on vaimse
alaarengu diagnostilised kriteeriumid.
3. Kas ja milline laps võib olla põhikooli riikliku õppekava (RÕK) ja LÕK piirimail? Mis
kaalutlustest lähtuvalt valitakse selle lapse õppekava ning kas ja kelle initsiatiivil peaks
õppekava ümberhindamine hiljem toimuma?
RÕK ja LÕK piirimail võivad olla lapsed, kel ei ole vaimset alaarengut tuvastatud, kuid
kelle kognitiivne profiil on ebaühtlane ja vaimne võimekus kokkuvõtvalt normi piiril.
Sellesse rühma võivad kuluda ka sellised lapsed, kelle päritolupere aineline ja kultuuriline
vaesus ei võimalda õpioskuste ja baasiliste teadmiste-oskuste nappuse tõttu saavutada
RÕKi miinimumnõuetele vastavaid tulemusi või on need saavutatavad mõnes valdkonnas
ning mõnes valdkonnas mitte. Selle sihtrühma puhul on õpipotentsiaal ajas muutuv ning
soodsate arengutingimuste juures võimalik kas kõikide või paljude valdkondade osas
saavutada RÕKis seatud eesmärgid.
Sellistel lastel võib olla tõsiseid raskusi RÕKiga toimetulemiseks ja seda ka vaatamata
rakendatud tugimeetmetele ja abile. Sel juhul on lähtudes lapse eripärast ja vajadustest vaja
kohandusi õppekavas, õppemahus, õppekorralduses ja – metoodikas, sageli ka õpitulemuste
vähendamist ühes või mitmes aines, mõnikord ka kohustuslikust õppeainest vabastamist või
asendamist. Teisisõnu peab selle sihtrühma puhul olema haridusasutus paindlik ja
reageerima vastavalt õppijas toimuvatele muutustele ning standardiseeritud õppe plaan võib
sisaldada ohtu mitte arvestada muutuvate oludega ning pakkuda õppesisu alla või üle
õpilase võimete. Õppekavaga toimetulekut näeb ja hindab eelkõige kooli meeskond –
õpetaja, tugispetsialistid, haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (HEVKO).
Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava vähendatud õpitulemusega aines, kus on
kirjas ka oodatavad õpiväljundid ja tulemused. Samuti avatakse koolis individuaalse arengu
jälgimise kaart, kuhu pannakse kirja õpetajate hinnangud, tugispetsialistide tegevus, õpiabi
jne. Kool on kohustatud hindama rakendatavate meetmete ja toe mõju vähemalt ühe korra
õppeaastas. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud toe mõju hinnatakse lisaks ka enne
rakendamise tähtaja lõppemist. Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et individuaalses
õppekavas püstitatud õpitulemuste saavutamine ei ole siiski õnnestunud, korraldab
HEVKO edasised tegevused (kooli tugimeeskond hindab ja analüüsib olukorda, kaasates
lapse ja lapsevanema, vajadusel Rajaleidja).
4. Mille alusel otsustab Rajaleidja nõustamismeeskond, et RÕK järgi õppiva õpilase huvides
on õpitulemuste vähendamine kõigis põhiainetes vastavalt õpilase tasemele? Millal
soovitatakse lapsele lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) järgi õppimist?
Riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi (eesmärgid, mida õpilane peab saavutama) saab
kool vähendada või asendada või õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest vabastada ainult
Rajaleidja keskuse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ning lapsevanema
nõusolekul. Arvestades õpitulemuste vähendamise või õppeainest vabastamise olulist mõju
edasistele õpingutele, on selline nõue seatud vältimaks üleliia kergekäelisi standardiseeritud
kohandusi, mis kitsendaksid õpilase tulevikuväljavaateid olukorras, kus õpilase potentsiaal
on ajas muutuv.
Kõikides õppeainetes vähendamine on erandlik soovitus, üldjuhul ei ole piirialase vaimse
võimekusega lapse intellektuaalne võimekus (kognitiivne võimekus) ühtlane, vaid kõigub
suures piires ea keskmisest kuni oluliselt madalama tasemeni erinevate oskuste lõikes.
Vähendamise aluseks on lapse hakkamasaamine õppekava omandamisel. Kui laps kõikidest
2 (6)
tugimeetmetest hoolimata ei saa õppekava miinimumiga hakkama, on vajalik õpitulemuste
vähendamine. Lihtsustatud õppekava soovitatakse siis, kui lapsel on intellektipuue kindlaks
tehtud, seeläbi leidnud kinnitust ajas püsiva iseloomuga vähesem arengupotentsiaal ning
standardiseeritud lihtsustusele on olemas õigustus.
5. Kas ja kuidas erineb oma sisu poolest õpilase õpe, kui tal on RÕK-i järgi õppides
vähendatud õpitulemusi kõigis põhiainetes tema tegeliku tasemeni ja sama õpilase õpe LÕK
järgi?
Selle küsimusele on keeruline üheselt vastata, kuna vähendamise korral lähtutakse
konkreetse lapse võimetest ning taotletavad õpitulemused seatakse õpilasele koostatud
individuaalses õppekavas, st vähendamise sisu varieerub.
RÕK ja LÕK õppekavad erinevad nii sisult kui ka struktuurilt. Erinevusi on nii õppeainetes
(nt LÕKis ei ole teist võõrkeelt, ühiskonnaõpetust, geograafiat, keemiat ja füüsikat (nende
asemel on loodusõpetus), õppeainete nädala koormuses (nt tööõpetuse maht on LÕKis
oluliselt suurem kui RÕKis) kui ka õppeaines käsitletavates teemades või nende käsitlemise
ajas (nt matemaatikas RÕKi alusel õppides valdab õpilane 3. lassi lõpuks korrutustabelit
(korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires), samas kui LÕKi alusel 4. klassi
lõpuks õpilane korrutab ja jagab täiskümneid ühekohalise arvuga 100 piires). Samuti on
erinevad õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused, õpetamise metoodika
ja õppematerjalid (LÕKi alusel toimub õpe eelkõige läbi eluks vajalike praktiliste
tegevuste.) Õpitulemuste vähendamisel on võimalik valida praktikas kaks suunda – kas
vähendada läbitavate teemade hulka või läbida siiski suurem osa teemasid, kuid tehes seda
vähendatud mahus. Nii võib vähendamisel osutuda asjakohaseks nt mitte loobuda teisest
võõrkeelest täielikult, küll aga jääda selle mahu juures oluliselt tagasihoidlikumaks. Samuti
võib lapse võimekusest tulenevalt olla kohane plaanida füüsika algteadmiste või ka mõne
jõukohase teema põhjalikku käsitlust, samas loobudes neist valdkondadest, mis ei ole ka
välise abiga omandatavad. LÕKi puhul on vähendamine standardiseeritud ja a priori
loobutakse tervetest teemaplokkidest või ainetest.
6. Kas ja kuidas (mis tuge pakkudes) on teie hinnangul koolil võimalik korraldada RÕK järgi
õppiva õpilase, kelle õpitulemusi on vähendatud kõigis põhiainetes, õpet nii, et see õpe oleks
talle jõukohane ja lapsel ei tekiks probleeme, millele avalduses on viidatud
(käitumisraskused, koolikohustuse mittetäitmine, koolikiusamine jne)?
Olenemata õppekavaga seatud raamistikust, saab õpetaja last õpetada tema lähima arengu
tsoonis. Lähima arengu tsoon on ala, kus õppimine toimub ainult siis, kui õppijat aitab ja
juhendab õpetaja või kaaslane, kes on oma arengult temast ees. Asju, mis on lähima arengu
tsoonis, ei suuda laps veel iseseisvalt teha, küll aga suudab ta neid teha kõrvalise abiga.
Õpetaja ülesanne on jälgida iga õpilase toimetulekut koolis ning kohandada õpet õpilase
individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Õpetamise individualiseerimine (sh õppekava
kohandamine) põhinebki konkreetse õpilase lähima arenguvalla täpsel tundmisel ja sellest
lähtuval õpikeskkonna loomisel. Võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpilasele tagatakse
õpetajate, tugispetsialistide ja abiõpetajate koostöös.
Õpilane, kelle taotletavaid õpitulemusi on vähendatud, õpib individuaalse õppekava alusel,
mis on õpetajate, lapsevanema ja tugimeeskonna koostöös paika pandud plaan, kuidas
õpilast toetada nii, et õpe oleks lapsele jõukohane, eduelamust pakkuv ja probleeme, millele
Tartu linna Hariduse Tugiteenuste Keskuse kirjas viidatakse, ei tekiks. Arvestades, et
õppetöö kohandamiseks ja õpilase toetamiseks on mitmeid paindlikke võimalusi, ei saa
öelda, et piirialase või ebaselge vaimse võimekusega laste õpetamine nii, et ka nemad
3 (6)
saaksid kogeda edu ja õnnestumist, oleks kuidagi takistatud. Juhul kui õpetamisel ei ole
arvestatud õpilase lähima arengutsooniga, tema arengupotentsiaaliga, võivad eelnimetatud
probleemid tekkida, kuid siin ei ole võtmeks standardiseeritud õppekava vaid konkreetse
kooli või õpetaja tegevus õppetöö individualiseerimisel. See kehtib kõikide õppekavade
puhul.
Kahtlemata on õpetajale vaja kõrvale abiõpetajat, kuna vähendatud õpitulemustega õpilane
vajab tunnis individuaalset juhendamist, kuna tema võime iseseisvalt õppida ja uut materjali
omandada on piiratud. Oluline on leida klassis tegevusi, ülesandeid, rühmatöid, kus laps
saaks kasutada oma tugevusi ja olla teistega võrdne partner. Vähendatud õpitulemustega
õpilase toetamiseks on üldjuhul vaja olulises mahus individuaalseid või väiksemas rühmas
tunde ja pidevat tugispetsialistide teenust.
Juhtudel, kus õpilasele on koostatud individuaalne õppekava ja tal ilmnevad saadetud kirjas
viidatud probleemid, on nii koolidele kui ka vanematele toeks olnud Rajaleidja keskus, kel
on pädevus nõustada, kuidas ühes või teises olukorras toime tulla. Avaram võimalus
kasutada standardiseeritud ehk teatud üldistusveaga õppekava ning seeläbi mitte arvestada
õpilase individuaalsusega võib vähendada mingis mahus töökoormust, sest väheneb nende
õpilaste hulk, kelle osas peab koostama individuaalse õppekava. Samas on sellises arutelus
eetilises plaanis argumentide kategooriaviga - õpilase õigus saada isiklikule
arengupotentsiaalile vastavat õpet ning võimalik kokkuhoid tööajas pole sama kategooria
argumendid.
7. Kui palju on viimase viie aasta jooksul olnud juhtumeid, kus lapsele, kes õppis LÕK-i järgi,
soovitati hiljem RÕK-i järgi õppimist?
Praktikas on olnud mõned üksikud juhtumid, kus korduvuuring ei kinnitanud vaimse arengu
mahajäämust ning õpilane on viidud tagasi RÕKile.
8. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 2017. aastal algatatud eelnõu kohaselt oli plaanis LÕK-
ist loobuda ja näha RÕK-is ette eraldi sätted intellektipuudega õpilastele. Eelnõu
menetlemise käigus sellest muudatusest siiski loobuti Riigikogu liikmete
muudatusettepaneku tõttu. Miks peeti vajalikuks LÕK-ist loobuda ja kas ministeeriumil on
kavas see muudatus tulevikus siiski algatada?
2017. aastaks oli erinevate uuringute tulemusena selgunud, et lihtsustatud, toimetuleku- ja
hooldusõppe korraldamise regulatsioon ei lähtu kõikidel juhtudel samadest väärtusalustest,
mida järgib riiklik õppekava. Teisalt oli selge, et põhihariduse omandamisel peavad kõik
õpilased olema võrdselt koheldud ja saama õpet vastavalt nende võimetele. Lisaks on järjest
kasvanud LÕKil õppijate arv tavakoolides, kes peavad oma õppekava koostamisel
arvestama mitme õppekavaga, seejuures orienteeruma regulatsiooni erinevustest
tulenevates nüanssides õppe kavandamisel ja korraldamisel. Selle tulemusena kujunes
seisukoht, et lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe eesmärgid ja korraldus on
asjakohane reguleerida ühes riiklikus õppekavas ning õppe sisu ja taotletavad õpitulemused
riikliku õppekava osana. LÕKi lisa 1 lihtsustatud õpe, lisa 2 toimetulekuõpe ning lisa 3
hooldusõpe oli kavas viia RÕKi lisadeks sarnaselt tänaste RÕKi ainevaldkonna kavadega.
RÕK ja LÕK määruste ühendamine eeldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist
ning selleks ka vajalikku poliitilist toetust. Täna on käimas mõlema õppekava ainekavade
ning õpitulemuste ajakohastamise protsess. Samal ajal töötatakse õppekavade arendamise
uue kontseptsiooniga ning õppekavade üldosade ühendamise otstarbekuse üle saab
otsustada uute õppekavade väljatöötamisel.
4 (6)
9. Kui RÕK järgi õppivale õpilasele soovitatakse õpitulemuste vähendamist kõigis põhiainetes
vastavalt õpilase tasemele, siis lõputunnistusel ega hinnetelehel see vähendamine ei kajastu
(hinnetelehel on näha üksnes see, kui õpilane on mõnest õppeainest vabastatud, määruse §
11 lg 4 p 8). Kuidas saab järgmise kooliastme õppeasutus teada, milline on õpilase tegelik
teadmiste ja oskuste tase ja kas põhikooli lõputunnistus on sel juhul usaldusväärne?
Lähtudes arusaamast, et õpetamise individualiseerimine põhineb konkreetse õpilase lähima
arenguvalla tundmaõppimisel ja sellest lähtuval õpikeskkonna loomisel, peab õppimine
alati lahti minema õpilase tegeliku taseme välja selgitamisest. Õppimine toimub õppija
lähima arengu tsoonis, mille kohta lõputunnistusele lisatav hinneteleht saab anda väga
piiratud infot. Selleks, et õpilaste üleminekuid paremini toetada, on tunnistuse muutmise
asemel hetkel valitud praktilisem lahendus – nii üldhariduskoolidel kui ka
kutseõppeasutustel on võimalus näha eelmise õppeasutuse ja koolivälise
nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise
nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tugiteenuste ja -
meetmete (sh nt individuaalse õppekava ja õpitulemuste vähendamiste/ asendamiste) kohta.
Suundudes järgmisele haridustasemele, on koolil kohustus selgitada vastuvõtuprotsessis
välja õpilase võimekus vastavale tasemele õppima asumiseks. Kutseõppesse suundudes on
koolil kohustus haridusliku erivajadusega õpilast sobiva erialavaliku tegemisel nõustada.
Haridus- ja teadusministri määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase
kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ § 4 lg 1 sätestab, et kool peab nõustama
õpilaskandidaati või tema seaduslikku esindajat õpilaskandidaadi potentsiaalile vastava
eriala ja õppekava taseme valikul, hinnates tema valmisolekut saavutada õppekavas seatud
õpiväljundid ja siirduda peale õpinguid tööturule või edasisse õppesse. Ka gümnaasiumisse
vastuvõtmisel võib kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lg 3 kohaselt hinnata isiku
teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt
avalikustatud kriteeriumidel. Seega on gümnaasiumit pakkuval haridusasutusel võimalus ja
ülesanne selgitada välja vajaminev info, mille alusel otsustada gümnaasiumisse
vastuvõetavad õpilased.
Täiendavalt esitatud küsimustele soovime rõhutada, et Tartu linna Hariduse Tugiteenuste
Keskuse pöördumises kirjeldatud olukord, kus osale haridusliku erivajadusega lastele ei ole
võimaldatud õppida jõukohase õppekava järgi nende vaimset tervist toetavas keskkonnas,
on selgelt vastuolus kehtiva õigusega.
Kaasava hariduse kontseptsioon tuleneb otseselt põhiõiguslikust eeldusest, et igaühel on
õigus saada kvaliteetset haridust, mis arvestab õpilase individuaalsete vajadustega ning
aitab igal õpilasel oma võimeid ja potentsiaali maksimaalselt välja arendada.
Haridusvaldkond tervikuna on liikumas üha enam õppe individualiseerimise ja õppijast
lähtuva õppe suunas. Olukorras, kus normintellektiga laps RÕKi õpitulemuste
saavutamisega hakkama ei saa, näeb kehtiv seadus ette piisavalt palju erinevaid paindlikke
võimalusi õppe jõukohastamiseks. Seega ei saa väita, et piirialase või ebaselge vaimse
võimekusega laste õpetamine nii, et ka nemad saaksid kogeda edu ja õnnestumist, oleks
kuidagi takistatud.
Mööname, et on lapsi, keda on näiteks piirialase vaimse võimekuse ja mõne psüühilise häire
koosmõju tõttu väga keeruline õpetada ning õpetaja vaatest on lihtsam valida valmis
õppekava kui kohandada seda lapsest lähtuvalt. Pidades ühtviisi oluliseks nii õpilase kui ka
õpetaja heaolu, oleme teinud ettepaneku väljatöötamisel olevasse õppekavade muutmise
eelnõusse täiendada LÕKi rakendamise aluseid. Ettepaneku kohaselt võib lihtsustatud
5 (6)
riikliku õppekava rakendada nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul
pervasiivse- ja/või spetsiifilise segatüüpi arenguhäirega õpilasele, keda haridusasutus on
toetanud tõhustatud ja eritoe tingimustel ja korras järjepidevalt vähemalt ühel õppeaastal
ning sellest hoolimata on õpilasel ületamatud raskused õppetöös.
Õppekavade muutmise eelnõu on plaanis Vanariigi Valitsusele esitada käesoleva aasta
juunis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Rakaselg Jaak Raie
kaasava hariduse valdkonna juht peadirektor
Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Noorteamet
Piret Liba
735 0136
[email protected]
6 (6)