Üllike Luts Teie 05.04.2022 nr
[email protected]
Meie 20.04.2022 nr 14-1/220531/2202174
Lapse abistamiseks pädev kohalik omavalitsus
Lugupeetud Üllike Luts
Küsisite õiguskantslerilt, millise kohaliku omavalitsuse poole peab kool pöörduma selle õpilase
probleemidega, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole selles omavalitsuses, kus asub kool.
Selgitasite, et Vändra vald, kus on rahvastikuregistri andmete kohaselt lapse elukoht, pole nõus
lapse probleemidega tegelema.
Vastus küsimusele, milline kohalik omavalitsus peab õpilase probleemiga tegelema, sõltub
probleemist ning sellest, kus on lapse (pere) rahvastikuregistrijärgne elukoht ja kus laps (pere)
tegelikult elab. Lapse registrisse kantud ja tegelik elukoht võivad omakorda sõltuda näiteks lahus
elavate vanemate kokkulepetest või kohtu otsus(t)est hooldusõiguse kohta. Nii võib juhtuda, et kui
laps elab mõlema vanema juures võrdse aja, siis on tal kaks elukohta. Selleks, et saaksime anda
täpsemaid selgitusi, oleks meil vaja teada rohkem konkreetse juhtumi asjaolude kohta. Selgitan
üldiselt.
Kuigi seaduse järgi peab lapsele tagama koolikoha see omavalitsus, kus on tema elukoht
rahvastikuregistri andmetel (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1), ei pea laps alati
selle kohaliku omavalitsuse koolis õppima. Nii võib laps õppida ühes kohalikus omavalitsuses, kuid
tema pere elukoht (ja ka tegelik elukoht) võib olla teises kohalikus omavalitsuses (nt kui laps käib
haridusliku erivajaduse tõttu teise kohaliku omavalitsuse koolis või kui pere on kolinud, kuid laps
pole kooli vahetanud). Sellisel juhul ei peaks tekkima küsimust, milline kohalik omavalitsus lapse
probleemidega tegeleb, kuna lapse registrijärgne ja tegelik elukoht on ühes ja samas kohalikus
omavalitsuses ning last aitabki see kohalik omavalitsus.
Ette võib tulla ka olukordi, kus laps ei käi elukohajärgses koolis ega ela tegelikult
rahvastikuregistrijärgses kohalikus omavalitsuses. Sellisel juhul on andmed rahvastikuregistris
valed, sest inimene peab esitama rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta
alaliselt või peamiselt elab. Inimene on kohustatud hoolitsema selle eest, et rahvastikuregistrisse
oleks kantud tema enda ja alaealiste laste ning eestkostetavate tegelik elukoht (rahvastikuregistri
seaduse § 65 lg 1 ja 68). Kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on vale ja ta elab
tegelikult teises kohalikus omavalitsuses, tuleb kas koolil või kooli asukohajärgsel või
rahvastikuregistrijärgsel kohalikul omavalitsusel võtta ühendust lapse vanematega, et need
kannaksid registrisse lapse õige elukoha aadressi.
2
Kui rahvastikuregistrisse kantud andmed on valed, võib küsimus tekkida ennekõike sotsiaalteenuste
(nt tugiisik) saamisel.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lõike 1 järgi on kohustatud isikule sotsiaalteenuste,
sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse
kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Siiski leidis Riigikohus 9. detsembri 2019
otsuses nr 5-18-7/8 (p 137), et SHS § 5 lõikest 1 tulenevat kohustust tuleb mõista nii, et inimesel on
õigus abi saada sellelt kohalikult omavalitsuselt, kus ta tegelikult elab ja mille elanik ta on ka
rahvastikuregistri kohaselt. See tähendab, et linnal ja vallal ei ole kohustust korraldada
sotsiaalteenuseid neile registrijärgsetele elanikele, kes tegelikult elavad mõne teise linna või valla
territooriumil ehk kelle elukohaandmed rahvastikuregistris on valed.
Kui jutt on kooli pakutavast toest (nt õpiabi, kooli tugiteenused), tuleb kõnealuse kooli õpilasele
osutada abi sõltumata sellest, kus on tema registrijärgne või tegelik elukoht. Seega, kui kool on
lapse õpilaseks võtnud, tuleb koolil talle ka tuge pakkuda, hoolimata sellest, et ta ei ela registri järgi
kooli asukohajärgses kohalikus omavalitsuses.
Abivajav laps peab igal juhul abi saama. Lastekaitseseaduse § 27 lõigete 3 ja 4 kohaselt on lapse
abivajaduse väljaselgitamine tema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Peale selle on seadusega ette nähtud, et ametiasutused peavad tegema lapse abistamisel koostööd
(lastekaitseseaduse § 6 lg 1). Lapse ja pere seisukohast ei ole vahet, milline kohalik omavalitsus abi
osutamise eest vastutab. Oluline on, et kohalikud omavalitsused teevad koostööd ja laps saab abi.
Pole välistatud, et lapse ja pere jaoks on parim lahendus selline, mis eeldabki mitme kohaliku
omavalitsuse panust. Kui kohalikud omavalitsused kokkulepet ei saavuta, tuleb lapsele ikkagi abi
osutada, kuid abi osutanud kohalikul omavalitsusel on võimalus nõuda tehtud kulud sisse teiselt
kohalikult omavalitsuselt halduskohtu kaudu.
Abi ja nõu saamiseks võib pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kes teeb järelevalvet
lastekaitseseaduses sätestatud nõuete täitmise üle ning nõustab kohalikke omavalitsusi
sotsiaalteenuste pakkumisel.
Loodan, et selgitusest on Teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]