dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Ü.L_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 20. aprill 2022
Viit
14-1/220531/2202174
Registreeritud
20. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ü. L.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/220531
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎14-12205312202174 20.04.2022 Väljaminev kiri.bdoc324 KB

Sisu (failidest)

Üllike Luts Teie 05.04.2022 nr [email protected] Meie 20.04.2022 nr 14-1/220531/2202174 Lapse abistamiseks pädev kohalik omavalitsus Lugupeetud Üllike Luts Küsisite õiguskantslerilt, millise kohaliku omavalitsuse poole peab kool pöörduma selle õpilase probleemidega, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole selles omavalitsuses, kus asub kool. Selgitasite, et Vändra vald, kus on rahvastikuregistri andmete kohaselt lapse elukoht, pole nõus lapse probleemidega tegelema. Vastus küsimusele, milline kohalik omavalitsus peab õpilase probleemiga tegelema, sõltub probleemist ning sellest, kus on lapse (pere) rahvastikuregistrijärgne elukoht ja kus laps (pere) tegelikult elab. Lapse registrisse kantud ja tegelik elukoht võivad omakorda sõltuda näiteks lahus elavate vanemate kokkulepetest või kohtu otsus(t)est hooldusõiguse kohta. Nii võib juhtuda, et kui laps elab mõlema vanema juures võrdse aja, siis on tal kaks elukohta. Selleks, et saaksime anda täpsemaid selgitusi, oleks meil vaja teada rohkem konkreetse juhtumi asjaolude kohta. Selgitan üldiselt. Kuigi seaduse järgi peab lapsele tagama koolikoha see omavalitsus, kus on tema elukoht rahvastikuregistri andmetel (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1), ei pea laps alati selle kohaliku omavalitsuse koolis õppima. Nii võib laps õppida ühes kohalikus omavalitsuses, kuid tema pere elukoht (ja ka tegelik elukoht) võib olla teises kohalikus omavalitsuses (nt kui laps käib haridusliku erivajaduse tõttu teise kohaliku omavalitsuse koolis või kui pere on kolinud, kuid laps pole kooli vahetanud). Sellisel juhul ei peaks tekkima küsimust, milline kohalik omavalitsus lapse probleemidega tegeleb, kuna lapse registrijärgne ja tegelik elukoht on ühes ja samas kohalikus omavalitsuses ning last aitabki see kohalik omavalitsus. Ette võib tulla ka olukordi, kus laps ei käi elukohajärgses koolis ega ela tegelikult rahvastikuregistrijärgses kohalikus omavalitsuses. Sellisel juhul on andmed rahvastikuregistris valed, sest inimene peab esitama rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Inimene on kohustatud hoolitsema selle eest, et rahvastikuregistrisse oleks kantud tema enda ja alaealiste laste ning eestkostetavate tegelik elukoht (rahvastikuregistri seaduse § 65 lg 1 ja 68). Kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on vale ja ta elab tegelikult teises kohalikus omavalitsuses, tuleb kas koolil või kooli asukohajärgsel või rahvastikuregistrijärgsel kohalikul omavalitsusel võtta ühendust lapse vanematega, et need kannaksid registrisse lapse õige elukoha aadressi. 2 Kui rahvastikuregistrisse kantud andmed on valed, võib küsimus tekkida ennekõike sotsiaalteenuste (nt tugiisik) saamisel. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lõike 1 järgi on kohustatud isikule sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Siiski leidis Riigikohus 9. detsembri 2019 otsuses nr 5-18-7/8 (p 137), et SHS § 5 lõikest 1 tulenevat kohustust tuleb mõista nii, et inimesel on õigus abi saada sellelt kohalikult omavalitsuselt, kus ta tegelikult elab ja mille elanik ta on ka rahvastikuregistri kohaselt. See tähendab, et linnal ja vallal ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenuseid neile registrijärgsetele elanikele, kes tegelikult elavad mõne teise linna või valla territooriumil ehk kelle elukohaandmed rahvastikuregistris on valed. Kui jutt on kooli pakutavast toest (nt õpiabi, kooli tugiteenused), tuleb kõnealuse kooli õpilasele osutada abi sõltumata sellest, kus on tema registrijärgne või tegelik elukoht. Seega, kui kool on lapse õpilaseks võtnud, tuleb koolil talle ka tuge pakkuda, hoolimata sellest, et ta ei ela registri järgi kooli asukohajärgses kohalikus omavalitsuses. Abivajav laps peab igal juhul abi saama. Lastekaitseseaduse § 27 lõigete 3 ja 4 kohaselt on lapse abivajaduse väljaselgitamine tema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse ülesanne. Peale selle on seadusega ette nähtud, et ametiasutused peavad tegema lapse abistamisel koostööd (lastekaitseseaduse § 6 lg 1). Lapse ja pere seisukohast ei ole vahet, milline kohalik omavalitsus abi osutamise eest vastutab. Oluline on, et kohalikud omavalitsused teevad koostööd ja laps saab abi. Pole välistatud, et lapse ja pere jaoks on parim lahendus selline, mis eeldabki mitme kohaliku omavalitsuse panust. Kui kohalikud omavalitsused kokkulepet ei saavuta, tuleb lapsele ikkagi abi osutada, kuid abi osutanud kohalikul omavalitsusel on võimalus nõuda tehtud kulud sisse teiselt kohalikult omavalitsuselt halduskohtu kaudu. Abi ja nõu saamiseks võib pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kes teeb järelevalvet lastekaitseseaduses sätestatud nõuete täitmise üle ning nõustab kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste pakkumisel. Loodan, et selgitusest on Teile abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Muller sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Aigi Kivioja 6938428 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel