Raido Saar Teie 14.03.2022 nr
Eesti Krüpotoraha Liit
[email protected] Meie 19.04.2022 nr 14-5/220457/2202133
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuste jõustumise aeg
Austatud Raido Saar
Palusite õiguskantsleril hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS)
§ 25 lõigete 25−28 ja § 1183 põhiseaduspärasust. Teie hinnangul on need sätted lühikese
jõustumistähtaja (kolm päeva) tõttu põhiseadusvastased ning peate vajalikuks jõustumistähtaega
kolme kuu võrra edasi lükata.
Teie viidatud normid on juba jõustunud. Need jõustusid avalduse esitamisele järgnenud päeval.
Virtuaalvääringu teenuse pakkujad saavad vajaduse korral oma õigusi kaitsta kohtus, vaidlustades
nt Rahapesu Andmebüroo haldusakti, mis kohustab neid nõudeid täitma, kuid millega
kohanemiseks ei olnud ettevõtja hinnangul jäetud piisavalt aega.
Esialgse analüüsi põhjal ei tekkinud veendumust, et sisulised muudatused õiguslikus olustikus
oleksid olnud sedavõrd ulatuslikud, nagu esmapilgul võib tunduda. Nimelt pidid
virtuaalvääringute valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ka varem rakendama tugevdatud
hoolsusmeetmeid (RahaPTS §-d 36, 37) ning rahvusvahelisi sanktsioone. Arvestades tehnoloogiat,
millel virtuaalvääringud rajanevad, poleks selliseid kohustusi saanud ka varem täita
automatiseeritud süsteeme kasutusele võtmata ehk siis kasutamata süsteeme, millega seotud
normid vaidlustasite.
Oluline on ka see, et nõudeid eiravate ettevõtjate tegevusluba ei saa kehtetuks tunnistada n-ö üleöö.
Esmalt tuleb teha ettekirjutus ja anda ettevõtjale võimalus oma tegevus nõuetega kooskõlla viia.
Ettekirjutuse tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva (RahaPTS § 75 lg 1 p 4). Rahapesu
Andmebürool on seejuures võimalik kohustuste täitmiseks tähtaega andes arvestada konkreetse
juhtumi eripära ning vajaduse korral määrata nõuete täitmiseks pikem aeg.
Õiguskindluse põhimõte näeb ette, et normi avaldamise ja jõustamise vahele peab jääma piisavalt
aega (vacatio legis), et inimene või ettevõtja saaks oma tegevuse ümber korraldada. Riigikohus on
märkinud, et uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja tagama, et inimesel või ettevõtjal
2
oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. Vacatio legis’e piisavuse ehk
mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte
muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses,
tuleb ka hinnata, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu (RKPJKo
02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26).
Hindamaks, kas ja mil määral nõudsid 15.03.2022 jõustunud seadusemuudatused ettevõtjatelt
tegevuse ümberkorraldamist ning kas kohanemiseks anti piisavalt aega, tuleb arvesse võtta enne
muudatusi eksisteerinud õiguslikku olustikku.
Küsimus on eelkõige nn travel rule’i rakendamises. Selle reegli järgi tuleb virtuaalvääringu
teenuse pakkujal koguda andmeid virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu
kordumatu tunnuse ja ka maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaatori kohta (kui neid
tehingu tegemiseks kasutatakse) ning võimaluse korral peab ta need andmed edastama
virtuaalvääringute saaja virtuaalvääringu teenuse pakkujale. Teisisõnu, virtuaalvääringute
liigutamist võimaldavad ettevõtjad lisavad ülekannetele samasuguse teabe, mis käib kaasas
pankade jt maksevahendajate kaudu raha ülekandmisel. Kui see on tehniliselt võimatu, on ette
nähtud alternatiiv (RahaPTS § 25 lg 28). Kui virtuaalvääringute ülekande saaja teenuse osutaja
asub näiteks riigis, kus regulatsioon puudub või puudub üldse virtuaalvääringute teenuse pakkuja
(virtuaalvääringute rahakott ilma teenuse pakkujata), tuleb tagada tehingute reaalajas jälgimine ja
riskianalüüs (nn plokiahela analüüs).
Ka enne 15.03.2022 jõustunud seadusemuudatusi oli virtuaalvääringu teenuse pakkujatel kohustus
rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid. RahaPTS § 19 lõikes 1 on ette nähtud, et
hoolsusmeetmeid pidi rakendama ärisuhte loomisel, varasemate andmete tõesuses kahtlemise
korral ja rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral. Virtuaalvääringu teenuse pakkujal
oli (ja on jätkuvalt) kohustus tuvastada kõrgema riskitasemega olukordi, mille puhul eksisteerib
tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus, ning arvestada rahvusvahelise sanktsiooni
rakendamise kohustust (vt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lg 1 p 3).
Hoolsusmeetmete valikul peab isik lähtuma enda protseduurireeglitest ja sisekorraeeskirjast, mis
põhineb omakorda riskihinnangul (RahaPTS § 13). Kohustatud isik peab riskihinnangu
koostamisel arvestama ka riiklikku riskihinnangut (RahaPTS § 11). Riikliku riskihinnangu
kohaselt on just virtuaalvääringute valdkond viimastel aastatel kõige kõrgema riskiga valdkond.1
Kohustatud isikud peavad oma riskihinnanguid riiklikku riskihinnangut arvesse võttes
ajakohastama.
Riski suurendavad asjaolud on sätestatud ka RahaPTS § 37 lõikes 3, millest on virtuaalvääringute
puhul alati esindatud järgmised asjaolud: 1) toote pakkumise või tehingu tegemine või
vahendamine, mis võib soodustada anonüümsust; 2) ärisuhe või tehing, mis luuakse või
algatatakse viisil, mille puhul ei viibita kliendi, tema esindaja või tehingu osapoolega samas kohas
ja ei kohaldata kaitseabinõuna RahaPTS § 31; 3) uued tehnoloogiad või uued äritavad, sh uus
edastamismehhanismi või uue või areneva tehnoloogia kasutamine nii uute kui ka olemasolevate
toodete puhul. Lisaks on olemas virtuaalvääringu teenuse klientidest tingitud riskid.
Arvestades kõrge riskiga valdkonnas tegutsemist pidid virtuaalvääringu teenuse pakkujad ka
varem koguma kõigi nende pakutavate teenuste raames teostatavate tehingute osapoolte kohta
informatsiooni ja kasutama riskimaandamise meetmeid, sealhulgas tehnoloogilisi ja/või
1
Riikliku riskihinnanguga saab tutvuda veebilehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-
ettevotluspoliitika/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamine.
3
automatiseeritud lahendusi. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad pidid ka varem olema suutelised
piisava kindlusega tuvastama, kes on iga tehingu algataja, samuti kontrollima, ega erinevate
rahakottide/tehingute/kasutajate vms taga ei seisa sama isikut, kes teeb seotud tehinguid (mille
korral võib esineda nt RahaPTS § 25 lõikes 11 või § 31 lõikes 12 nimetatud piirmäärade ületamist).
Virtuaalvääringu teenuse pakkujatel tuli teostada ärisuhte seiret, määrata riskiprofiili jne. Neid
tegevusi võibki sisuliselt kirjeldada kui tehingute jälgimist ja riskianalüüsi, mis on alates
15.03.2022 sõnastatud ka RahaPTS § 25 lõikes 28.
Virtuaalvääringu tehnoloogiat arvesse võttes poleks ka varem teisiti olnud võimalik
rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks vajalikke meetmeid tarvitusele võtta. Ka oma kirja
punktis 26 märkisite, et Rahapesu Andmebüroo kohustab juba praegu turuosalisi valima hoolikalt
oma KYC-i ja KYT-i (plokiahela analüüsi) teenusepakkujaid.
Seadusemuudatuse eesmärk oli teha teenusepakkujatele varem kehtinud nõuetes orienteerumine
lihtsamaks, seega oli suures osas tegemist nõuete täpsustamisega. Uus on nõue, mis kohustab
andmeid edastama teise tehingupoole teenusepakkujale. 2019. aasta juunis uuendas FATF[1]
soovitusi ning laiendas muu hulgas travel rule’i rakendamist ka virtuaalvääringu teenuse
pakkujatele. Ka 2021. aasta mais avaldatud Eesti riiklikus riskihinnangus kinnitati veel kord
vajadust rakendada virtuaalvääringute teenusepakkujate puhul travel rule’i. Ka olid kavandatud
muudatused õiguskorras virtuaalvääringu teenuse pakkujatele pikemat aega ettenähtavad,
arvestades nii rahvusvahelise standardi seadja soovitusi, riiklikke riskihinnanguid kui ka
teenusepakkujate kaasatust seadusemuudatuste väljatöötamisse. Ettevõtjate ettepanekuid võeti ka
arvesse, et meetmed oleksid sobivad, tõhusad ja rakendatavad. Nii nähti ette lahendus olukorraks,
kus tehingu üks osapool ei ole suuteline travel rule’i järgi edastatavat teavet vastu võtma või kui
teist osapoolt polegi olemas (nn cold wallet). Sel juhul tuleb rakendada automatiseeritud riski
hindamise süsteemi. Mõistagi hakkab ametlik kohanemisaeg kulgema seaduse Riigi Teatajas
avaldamisest ja õiguse adressaatide kaasamine ega õigusnormide ajendiks olnud rahvusvaheliste
standardite või riskihinnangute varasem avaldamine ei muuda piisava vacatio legise nõuet.
Märkisite oma kirja punktis 23, et praktikas enamasti rakendubki RahaPTS § 25 lõikes 28
sätestatud erand, mis kohustab jälgima tehinguid reaalajas ja tegema riskianalüüsi. Kuid erandi
rakendamiseks vajalikku tehnoloogiat pidi virtuaalvääringu teenuse pakkuja valdkonna kõrget
riskitaset arvestades sisuliselt kasutama juba enne 15.03.2022.
Rahandusministeeriumilt saadud teabe järgi on turul vajalike tarkvaralahenduste pakkujaid
piisavalt2, muu hulgas on saadaval ka tasuta lahendusi, mida on võimalik enda jaoks sobivaks
arendada. Kuna selles valdkonnas tegutsemine eeldab IT-tausta ning teenuse rahvusvahelist
iseloomu, ei saa teenusepakkuja valimine või tasuta lahenduse disainimine olla ka ületamatult
keeruline.
Kolmepäevane vacatio legis on tõesti väga lühike ning seda ei saa pidada heaks
õigusloomepraktikaks. Rahapesu tõkestamise norme kogumis vaadates selgub siiski, et
konkreetsel juhul on tegelik kohanemisaeg pikem. Oluline on ka see, et suures osas hõlmavad
vaidlustatud normid kohustusi, mida virtuaalvääringu teenuse pakkuja pidi täitma ka enne
seadusemuudatuse jõustumist.
[1]
Valitsusteülene organisatsioon, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid.
2
Nt CipherTrace lahendus Traveler, NotaBene Travel Rule Solution, Coinfirm Travel Rule Solution.
4
Kui peaks selguma, et ettevõtjal pole võimalik antud tähtaja jooksul nõudeid täita ning tema
tegevusluba tunnistatakse sel põhjusel kehtetuks, on tal võimalik enda õiguste kaitseks pöörduda
kohtusse.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Riigikogu rahanduskomisjon (
[email protected])
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]