Riigimetsa Majandamise Keskus Meie 12.04.2022 nr 7-6/220336/2202026
[email protected]
Metsatee sulgemine liiklemiseks
Lugupeetud juhatuse esimees
Õiguskantsleri poole pöördus Viimsi valla elanik, kes on mures, et Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK) on sõlminud Viimsis asuva metsatee kasutamiseks reaalservituudi seadmise
lepingu, mis lubab riigimetsamaal eraisikul sulgeda metsatee nii, et kohalikud elanikud ei saa enam
sealtkaudu kohalikus riigimetsas käia.
RMK seadis Viimsi vallas asuvale riigimetsamaa kinnistule (katastritunnus 89001:001:1274)
reaalservituudi, et anda seal asuva metsatee kaudu juurdepääs riigimetsamaa kõrval paiknevale
erakinnistule. Üks servituudi lepingu tingimus on see, et eramaa omanik võib riigi omandis oleva
juurdepääsutee (ehk metsatee) algusesse paigaldada lukustatud tõkkepuu või automaatvärava (vt
08.11.2021 sõlmitud notariaalne leping nr 7240, punkt 2.6).
Metsaseaduse (MS) ja riigivaraseaduse (RVS) kohaselt saab piiratud asjaõiguse koormamise
lepinguid (sh reaalservituudi seadmise lepingud, vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 5 lg 1) sõlmida
lähtuvalt vara liigist ja majanduslikust otstarbekusest ning tingimustel, mis ei ole vastuolus
kehtivate õigusaktidega ega koormamise otsusega (vt MS § 53 lg 6, § 58 lg 2; RVS § 27 lg 1).
Riigikogu on ette näinud, et metsateed võib kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav
isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liikumist piiranud (vt
ehitusseadustiku (EhS) § 93 lg 1).
Reaalservituudi seadmise aluseks olevas RMK otsuses (RMK metsaosakonna peametsaülema
12.10.2021 käskkiri nr 3-1.56/158) ei ole paraku käsitletud metsatee sulgemise tagamaid ega
kaalutlusi. Samas on antud eramaaomanikule õigus otsustada ise riigimetsamaal asuva metsatee
sulgemise vajalikkuse ja viisi üle (tõkkepuu või automaatvärav).
Ehitusseadustik lubab riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel sulgeda metsatee
või selle osa (või piirata teel liiklust) liikluskorraldusvahenditega mitmel juhul. Tee võib sulgeda
näiteks tuleohutuse tagamiseks; metsa ökosüsteemide kaitseks; õigusrikkumise takistamiseks;
metsamajandamistöödel ohutuse tagamiseks või kui teed ei vajata riigimetsa majandamiseks ja
kohalikuks liiklemiseks. Metsatee võib sulgeda ka siis, kui pinnase sulamise, vihma või muude
liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed
kahjustada või teel liigelda on ohtlik (vt EhS § 93 lõiked 6 ja 7). Liikluskorraldusvahendid, millega
tohib teel liiklust piirata, on nimetatud liiklusseaduse § 2 punktis 29.
2
Õiguskantsleri nõunik võttis ühendust Ida-Harjumaa metskonna metsaülemaga, kes selgitas, et
konkreetne metsatee oli vaja sulgeda selleks, et takistada metsatee äärde prügi ja jäätmete
vedamist, mida on tehtud aastaid. Ühtlasi kinnitas metsaülem, et metsatee sulgemiseks
paigaldatakse praegu automaatväravat ja et metsatee sulgemisega ei tõkestata otseselt kohalike
elanike ligipääsu riigimetsale. Ta lisas, et inimesed saavad parkida oma sõidukid Viimsi vallale
kuuluva Reinu tee äärde, kuhu on rekonstrueerimise käigus rajatud ka kolm asfalteeritud
mahasõitu. Seega on metsaülema kinnitusel võimalik metsateele jõuda ka jalgsi läbi riigimetsa.
Metsaülema viidatud põhjused võivad olla piisavad, et metsatee (ajutiselt) sulgeda või seal liiklust
piirata nii, nagu näeb ette EhS § 93. Siiski ei saa tee sulgemise otsustamist delegeerida isikule,
kellel puudub kokkupuude riigimetsa majandamisega, sest nii lubatakse metsatee kasutust
sisuliselt kontrollida kõrvalisel isikul. Samuti ei saa anda kõrvalisele isikule võimalust tee lõplikult
(ajaliselt piiramata) sulgeda, kuna see oleks vastuolus seadusest tuleneva igaühe õigusega
metsateed kasutada. Metsa reostamise takistamine on oluline, ent selle nimel ei saa võtta
seaduslikke õigusi neilt, kes metsa lugupidavalt suhtuvad. Reostajate tabamiseks ja karistamiseks
ning metsaaluse puhastamiseks tuleb rakendada tulemuslikke abinõusid, mis ei karista
kõrvalseisjaid.
Ka riigimetsa majandajal tuleb metsatee sulgemise otsus teha väga kaalutletult − kaaluda tuleb
erinevaid huve, sealhulgas igaühe õigust metsateed kasutada. Näiteks kui metsatee suletakse
automaatväravaga, võib see takistada riigimetsas või naaberkinnistutel puhkenud tulekahju kiiret
kustutamist.
Kokkuvõttes, riigimetsa majandaja võib sõlmida kokkuleppeid metsatee kasutamiseks ja selle
korrashoiu korraldamiseks, aga mitte selleks, et mõni kõrvaline isik võiks oma vajadustest
tulenevalt metsatee sulgemise või metsateel liikluse piiramise üle otsustada (vt EhS § 93 lg 2).
Seega ei ole õiguspärane sõlmida metsatee sulgemise või seal liikluse piiramise kohta
kokkuleppeid isikutega, kes ei ole kuidagi seotud riigimetsa majandamisega.
Palun kaaluge, kas RMK-l on võimalik sellised kokkulepped üle vaadata ja sõlmida need
tingimustel, mis arvestaksid seaduse mõtet ja sätteid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Notarite Koda, avaldaja
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]