Kiri

Rahandusministeerium Tallinna Linnavalitsus 06.12.2018 nr 1-11/2374-1 Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi riigiasutusena tegevuse lõpetamise ettepaneku esitamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord“ punktile 61 esitame kooskõlastamiseks riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tegevuse lõpetamise ettepaneku koos lõpetamisotsuse õigusaktide eelnõudega. Mõlema riigiasutuse ülesanded antakse üle asutatavale sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum. Palume võimaluse korral teie kirjalikku seisukohta 7 päeva jooksul, et jõuaksime asutuste tegevuse lõpetamisega seotud tegevustega alustada eelnõus kavandatud ajakava kohaselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Eesti Ajaloomuuseumi tegevuse lõpetamise määruse eelnõu 2 lehel 2. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse lõpetamise määruse eelnõu 2 lehel 3. Määruste eelnõude seletuskiri 5 lehel Marju Reismaa 628 2335 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr Eesti Ajaloomuuseumi tegevuse lõpetamine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas muuseumiseaduse ja Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. § 1. Tegevuse lõpetamine (1) Seoses vajaduse kadumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum tegevus alates 1. märtsist 2019. a ning tegevuse lõpetava riigiasutuse ülesanded antakse üle asutatavale Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum. (2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium. (3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Eesti Ajaloomuuseum (registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004376). § 2. Likvideerimiskomisjon (1) Eesti Ajaloomuuseumi tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon järgmises koosseisus: Eesti Ajaloomuuseumi direktor; Eesti Ajaloomuuseumi raamatupidaja; Eesti Ajaloomuuseumi peavarahoidja; Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja; Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik; Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist; Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist; Kultuuriministeeriumi üldosakonna personalijuht; Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja- pearaamatupidaja. (2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik. (3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 1. jaanuaril 2019. a ning lõpetab töö ja esitab tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi 28. veebruari 2019. a seisuga, riigivara üleandmise- vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 15. märtsil 2019. a. § 3. Töölepingute üleminek Eesti Ajaloomuuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad 1. veebruarist 2019. a muutumatul kujul üle Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum vastavalt võlaõigusseadusele. § 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine Eesti Ajaloomuuseumi kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse 1. märtsist 2019. a. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 6 „Eesti Ajaloomuuseumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 5 jõustub 2019. aasta 1. märtsil. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler 2(2)  MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse lõpetamine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas muuseumiseaduse ja Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. § 1. Tegevuse lõpetamine (1) Seoses vajaduse kadumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse riigiasutuse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tegevus alates 1. märtsist 2019. a ning tegevuse lõpetava riigiasutuse ülesanded antakse üle asutatavale Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum. (2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium. (3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004382). § 2. Likvideerimiskomisjon (1) Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon järgmises koosseisus: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor; Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi finantsjuht; Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi peavarahoidja; Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja; Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik; Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist; Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist; Kultuuriministeeriumi üldosakonna personalijuht; Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja- pearaamatupidaja. (2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik. (3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 1. jaanuaril 2019. a ning lõpetab töö ja esitab tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi 28. veebruari 2019. a seisuga, riigivara üleandmise- vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 15. märtsil 2019. a. § 3. Töölepingute üleminek Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad 1. veebruarist 2019. a muutumatul kujul üle Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum vastavalt võlaõigusseadusele. § 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse 1. märtsist 2019. a. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 13 „Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 5 jõustub 2019. aasta 1. märtsil. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler 2(2)  Kultuuriministri määruste „Eesti Ajaloomuuseumi tegevuse lõpetamine“ ja „Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse lõpetamine“ eelnõude seletuskiri Määruste eesmärk on Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tegevuse lõpetamine Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“ punkti 56 alapunkti 2 alusel. Riigiasutuste tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne, kui on asutatud Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi sihtasutus), mis võtab üle mõlema eelnimetatud riigiasutuse põhiülesanded kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Sihtasutuse asutamisega seotud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on ette valmistatud ning asutamine on kavandatud 2018. aasta detsembrikuu jooksul. Kavandatava sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Kultuuriministri määruste eelnõud ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335), õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist Andrea Kivi ([email protected], tel 628 2231) ja varahalduse peaspetsialist Erle Toiger ([email protected], tel 628 2229) ning finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas ([email protected], tel 628 2264). 1. Tegevuse lõpetamise põhjendus 12.02.2014. a kinnitas Riigikogu „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mis annab suunised Eesti kultuurivaldkonna arendamiseks aastatel 2014–2020. Muuseumide peatükis sätestatakse, et riik lähtub muuseumivõrgu kujundamisel asutuste tegevuse jätkusuutlikkuse ja muuseumide mitmekesisuse tagamisest ning seejuures kaasatakse partnerina kohalikke omavalitsusi ja erasektorit. Kultuuriministeerium on juba alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes igakordselt konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Riik on selle ajaga asutanud kümme uut muuseumi sihtasutust (lisaks juba 2002. aastal asutatud Sihtasutusele Virumaa Muuseumid) ning kohalike omavalitsuste juhtida on antud viis endist riigimuuseumi. 25.08.2016. a toimunud kabinetiistungil võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse jätkata muuseumivõrgu korrastamisega vastavalt Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud riigiülesannete analüüsis välja toodud ettepanekutele. Vastavalt sellele tuleb kõik riigimuuseumid viia üle sihtasutuse vormile või anda üle kohalikule omavalitsusele hiljemalt 31.12.2018. a, jättes vajadusel hallatava riigiasutuse vormis tegutsema Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi. Vabariigi Valitsuse 11.05.2017. a kabinetiistungil heaks kiidetud riigireformi kavaga on seda tähtaega pikendatud kuni 2019. aasta lõpuni. Sihtasutusel kui eraõiguslikul juriidilisel isikul on võrreldes riigi- ja munitsipaalmuuseumiga majandustegevuse korraldamisel teatud eelised, mis annab eeldatavalt ka paremad võimalused muuseumikogu eksponeerimisel ja täiendamisel. Tänapäevase muuseumi juurde kuuluvad lisaks kultuuriväärtuste kogumis- ja säilitustööle ka hariduslik tegevus, erinevad tegevusruumid, samuti muuseumipood ja toitlustamine, mis annavad muuseumile kultuuriettevõtte rolli. Muuseumide tegevus on viimastel aastatel muutunud aina mitmepalgelisemaks. Eesti Ajaloomuuseum tegeleb lisaks põhitegevusele ka ürituste korraldamisega, kaubandusega, 1 konverentsiteenuse osutamisega ning näitab Filmimuuseumi programmist tulenevalt filme, mis kõik on seotud muuseumikülastajate parema teenindamisega. Eesti Ajaloomuuseumi alla kuulub ka Eesti Filmimuuseum ning hetkel tehakse tihedat koostööd Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga levimuusika tutvustamisel. Samas vajab sellise asutuse opereerimine vabamaid tegutsemisvõimalusi ning paindlikumat ja konkreetsemat juhtimismudelit kui seda võimaldab jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ning administratiivseteks toiminguteks. Sihtasutuse vorm tagab lisaks valdkonna parema kaasatuse muuseumi arendamisel võrreldes riigiasutuse vormiga. Sihtasutuse juhtimissüsteem on võrreldes riigiasutusega lihtsama ülesehitusega ning võimaldab konkreetsete volituste ja vastutuse jaotumisega kahetasandilist juhtimismudelit. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Juhatus tagab sihtasutuse igapäevase majandustegevuse. Mõlemad organid vastutavad ka varaliselt oma kohustuste rikkumisega sihtasutusele tekitatud kahju eest. Ministeeriumi hallatava riigiasutuse juht allub otse ministrile, omades töölepingu alusel töötades piiratud vastutust. Igapäevategevuse raame ületavates küsimustes koordineerib tööd ministeeriumi kantsler; eelarveküsimusi lahendab ministeeriumi finantsosakond; sisutegevusi koordineerib ministeeriumi muuseuminõunik. Sellises hajutatud vastutuse olukorras kannatab tegelikkuses nii tervikkontroll kui ka ministeeriumi operatiivne ning toimiv side asutuse tegevusega. Samasuguse reformi on riigis läbi viinud ka Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega 1994. aastal, jättes seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse1. Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega. Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et sihtasutuse vormis tegevust jätkanud muuseumid on suurendanud külastajate arvu ja omatulu ning muutunud laiema juhtimiskompetentsi toel kuluefektiivsemaks, mis aitab panustada rohkem muuseumi sisuliste eesmärkide saavutamisse. Sihtasutuste asutamisega on muuseumid tugevdanud oma positsiooni kogukonnas. Läbi sihtasutuste nõukogude on kaasatud juhtimisse erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. Kultuuriministeerium on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt. Tuginedes juba varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees kokkuvõtlikult järgmised: 1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel; 2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja tegevuspiirkonnaga siduda; 3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi; 4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid; 5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik nõukogu liikmetest; 6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes; 7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja asutuse vara kasutamisel; 8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse; 1 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation. Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994. 2  9) kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite piirangut (riigiasutuses on see 3 protsenti); 10) kaasfinantseerimise võimalused erinevatest fondidest on paindlikumad kui riigiasutuse puhul. Muuseumiseadusega on loodud võimalus anda riigile kuuluv muuseumikogu halduslepinguga sihtasutusele kasutamiseks. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu. Asutataval sihtasutusel on 5-liikmeline nõukogu, mille moodustavad asutaja poolt määratud isikud. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning asutajate huvidest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul pole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilist juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saab alati nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll pöörduda ministeeriumi poole suuremate probleemide korral, aga see ei asenda igapäevast tuge, mida pakub sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu. Asutatava sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib üheliikmeline juhatus. Kahe riigiasutuse ühendamine üheks sihtasutuseks tugevdab tugiteenuste kvaliteeti ning loob sünergiat sisutegevustes: nt ühiselt kogude töö arendamine, ürituste korraldamine, turundus- ja kirjastustegevuse ühendamine. Juba praegu on Eesti Ajaloomuuseumi territooriumil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi algatusel koostatud näitus „Kuulsuste koda“, mis on heaks näiteks kahe muuseumi vahelisest koostööst. Samuti kuulub Eesti Ajaloomuuseumi koosseisu Eesti Filmimuuseum, mis oma teema poolest sobitub väga hästi nii teatri kui muusika valdkonnaga. Ette on valmistatud ühise sihtasutuse struktuur, mille eesmärk on olnud kahe asutuse sisuline liitmine läbi tegevuste põimise ja üksuste koostöö. Kultuuriministeeriumi hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena. Sihtasutuse asutamine on kavandatud 2018. a detsembrikuu jooksul. Sihtasutuse nõukogu liikmed ja juhataja nimetatakse enne sihtasutuse asutamislepingu ja sellega kinnitatud põhikirja tõestamist notari poolt. Mõlema riigiasutuse tegevus lõpetatakse alates 1. märtsist 2019, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast”. 2. Majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigimuuseumi valduses oleva riigivara ning riigimuuseumi tegevuse finantseerimiseks ettenähtud eelarveassigneeringute edasise kasutamise kohta Asutatava sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Sihtasutusele antakse üle tegevuseks vajalik riigiasutuste bilansis olev põhi- ja väikevara ning kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide täitmisel. 3 Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemakena üle riigiasutustes arvel oleva põhivara hulka kuuluv vallasvara ja kaks Tallinnas asuvat kinnistut: 1) Lai tn 14 // Pikk tn 17 asuv kinnistu, millel asub Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone; 2) Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 asuv kinnistu, millel asub Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks, sh Maarjamäe loss ja tallihoone, filmimuuseum ja muuseumi hoidlad. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kasutuses oleva Tallinnas Müürivahe tn 12 // Vabaduse väljak 4 asuva hoone ja kinnistu omanik ja haldaja on Riigi Kinnisvara AS ning seda sihtasutusele üle ei anta. Samuti üürib Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinna linnalt pinda aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 11 // Tina tn 23, Tallinn (Särevi teatrituba) ja Eesti Hoiuraamatukogult museaalide hoidlapinda aadressil Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn. Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu Kantselei vahel on sõlmitud koostööleping, mille kohaselt kasutab Eesti Ajaloomuuseum aadressil Toom-Kooli 3, Tallinn asuvaid ruume meenekauplusena. Nimetatud lepingud antakse sihtasutusele üle. Põhivara hulka mittekuuluvate väikevarade üleandmine toimub samuti riigiasutuste lõpetamise perioodil. Riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muuseumikogusid sihtasutusele ei võõrandata. Riigile kuuluvate muuseumikogude kasutamiseks sõlmib Kultuuriministeerium sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse, millega kultuuriminister peaks saama volitused sihtasutuse asutamiseks, lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise seniste riigiasutuste õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuste funktsioneeriva terviku üleandmisel riigi asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamisel tagatakse muuseumide tegevuse jätkumine riigiasutuste asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata. Riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuste lõpetamisel ja ühise sihtasutuse asutamisel riigiasutuste tegevuse ja varade baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavale sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud kui ka riigiasutuste tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mõlema riigimuuseumi töötajate töölepingud, mis on kehtivad 31.01.2019. a seisuga, välja arvatud direktorite töölepingud, lähevad alates 1. veebruarist 2019. a muutumatul kujul üle sihtasutusele. Töötajate tööstaaž jätkub. Muuseumide ülemineku tõttu töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi ei kavandata, kuid edaspidi kinnitab sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu sihtasutuse nõukogu, mis võib kaasa tuua muudatusi tööülesannetes. Direktorite ametikohad kaovad, kuna sihtasutuse 4 juhatus määratakse asutamisel sihtasutuse asutaja poolt ja edaspidi sihtasutuse nõukogu poolt ning tegemist ei ole töösuhtega töölepingu seaduse mõistes. Sihtasutuse juhatuse liikmena jätkab Kultuuriministeeriumi kui asutajaõiguste teostaja ettepanekul Eesti Ajaloomuuseumi praegune direktor. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi praegune direktor valiti Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum uueks juhatuse liikmeks ning ta lahkub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktori kohalt omal soovil pärast riigiasutuse tegevuse lõppemist. Seega seoses riigiasutuste tegevuse lõpetamisega täiendavaid personalikulusid ei kaasne. Riigieelarves on riigiasutuste tegevuskulude katmiseks vahendeid kavandatud kuni 2019. aasta veebruarikuu lõpuni (s.t likvideerimisperioodiks). Riigiasutuste likvideerimiskomisjonide töö toimub 01.01.2019-28.02.2019, asjaajamine ja töötajad antakse 01.02.2019 seisuga asutatavale sihtasutusele üle. Veebruarikuu lõpuni töötavad 0,2 koormusega paralleelselt riigiasutustes edasi asutuste direktorid ning raamatupidajad, et viia lõpule asutuste tegevuse lõpetamisega seotud toimingud. Sisutegevusi veebruaris riigiasutuste kaudu enam ei toimu. Järgnevatel aastatel menetleb Kultuurministeerium sihtasutuse tegevustoetuse taotlusi vastavalt kultuuriministri 08.07.2013. a määrusele nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“. 3. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides Tulenevalt riigiasutuste tegevuse lõpetamisest tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 6 „Eesti Ajaloomuuseumi põhimäärus” ning kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 13 „Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi põhimäärus“. 4. Kooskõlastamine Lõpetamisettepanek saadetakse kooskõlastamiseks Tallinna Linnavalitsusele ja Rahandusministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler 5