EELNÕU
29.11.2018
MINISTRI MÄÄRUS
Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Tagasipöördumistoetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord kehtestatakse
Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 rakenduskava eesmärkide elluviimiseks.
(2) Määrusega kehtestatakse Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate
Eestisse elama asumise toetamise tingimused ja kord.
(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(4) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus.
§ 2. Terminid
Määruse tähenduses
1) tagasipöörduja on täiskasvanud etniline eestlane, kes on võõrsile emigreerunud
kümme aastat tagasi või võõrsil sündinud ning Eestisse püsivalt naasnud;
2) tagasipöördumine on välisriigist Eestisse püsivalt elama asumine.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-majandusliku
olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest.
(2) Toetuse andmise tulemusena on soodustatud etniliste eestlaste ja Eesti kodanike ning
nende järeltulijate Eestisse elama asumist.
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud isikutele käesoleva määruse §-s
3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetus jaguneb põhitoetuseks ja
lisatoetuseks.
(2) Põhitoetusega toetatakse tagasipöörduja
1) elamistingimuste loomist Eestis;
2) kiiremat ühiskonda sulandumist ning kohanemist.
(3) Lisatoetusega toetatakse tagasipöörduja
1) alaealiste laste elamistingimuste loomist Eestis;
2) transpordi- ja kolimiskulude katmist.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse summa
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja peab olema Eesti kodakondsust omav isik või Eesti elamisluba omav etniline
eestlane, kes
1) on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning
kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või
2) on välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 30-aastane välismaal
magistri- ja doktoriõppe läbinud või
3) on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud
täieliku töövõime puudumisega isik;
4) on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse esitamist ja
registreerinud oma elukoha Eesti Vabariigi rahvastikuregistris;
5) vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse
tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks
toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast
alla poole.
(2) Üks taotleja võib esitada ühe taotluse.
(3) Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele käesoleva määruse § 4 lõikes 2 ja 3
nimetatud toetatavale tegevusele, tuleb esitada kõik tegevused ühes taotluses.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse §-s 7 nimetatud summa
piiridesse.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) isikut tõendav dokument ja koos taotlejaga taotlusankeedile kantud lapse isikut
tõendav dokument, millega Eestisse saabuti;
2) Eesti elamisluba ja dokument, mis tõendab eesti rahvust, kui taotleja ei ole Eesti
kodanik;
3) dokument, mis tõendab taotleja Eestist eemalviibimist vähemalt kümme aastat;
4) taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu sissetuleku tõend;
5) lähteriigi eluaseme rendi- või omandisuhte korraldamise tõend;
6) transpordi- ja kolimiskuludega seotud kuludokumendid või kalkulatsioon;
7) notariaalselt kinnitatud volikiri, kui taotleja eest esitab taotluse tema esindaja;
8) seadusliku eestkostja kirjalik nõusolek, kui taotluse esitab 15- kuni 18- aastane
isik;
9) täieliku töövõime puudumist kinnitav dokument;
10) kirjeldus oma pere toimetuleku raskuste kohta.
(3) Kuni 18-aastase lapse andmed tuleb kanda ühe vanema taotlusankeedile.
§ 7. Toetuse summa
(1) Põhitoetuse maksimaalne suurus on 640 eurot taotleja kohta.
(2) Lisatoetuse maksimaalne suurus on
1) 640 eurot alaealise lapse elamistingimuste loomise toetus iga tagasipöörduva
lapse kohta või laste kohta kui tagasipöörduja on olnud ainuke pere toitja;
2) 640 eurot transpordi- ja kolimiskulude toetus.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 8. Taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarve käskkirjaga.
(2) Taotlusi esitatakse jooksvalt. Jooksva taotlusvooru avamisest teavitab toetuse andja oma
veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlus tuleb esitada pärast taotleja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kandmist, kuid
mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotleja Eestisse tagasipöördumist.
(4) Taotlus peab olema esitatud toetuse andja poolt kinnitatud taotlusvormil.
(5) Taotlus tuleb esitada toetuse andjale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või
paberkandjal. Väljaspool Tallinna saab taotluse esitada paberkandjal Politsei- ja
Piirivalveameti teenindusbüroosse.
§ 9. Taotluse menetlemine
(1) Toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.
(2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab
taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.
(3) Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlusvooru eelarve jääk saab
võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi,
lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole
piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei
ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja
anda taotlejale kuni 60 tööpäeva, mil peatud taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja teeb
taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-s 5 ja 6 sätestatud nõuded.
4. peatükk
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ja toetuse maksmine
§ 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses
sätestatud nõuetele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud
toetuse summat ja tegevusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud
toetuse vähendamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega
nõus.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub
või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse
seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel
vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksele. Õigus toetusega seotud maksele, tekib toetuse saajal pärast toetuse andja poolt
tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja
arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-s 5 ja 6 nimetatud
nõudele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) taotleja on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult
esitamata;
4) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;
6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise kohta.
(7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks
taotluses nõusoleku andnud, või tähtkirjana posti teel.
§ 11. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse
rahuldamise otsuse tegemist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või
täitmisest, makstakse toetus välja seitsme tööpäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse
saabumist või täitmist.
5. peatükk
Ärakuulamine ja vaide esitamine
§ 12. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses
esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist, välja arvatud juhul, kui toetuse
saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
§ 13. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast,
millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada
saama.
(2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses
rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja
korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
2) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud
teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise korral käesoleva määruse §-s 15 sätestatud korras tagastada.
§ 15. Toetuse tagasinõudmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja
kaalutlusõiguse kohaselt käesoleva määruse § 14 lõige 1 punktis 1 ja 2 sätestatud juhtudel.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsus edastatakse toetuse saajale elektrooniliselt või tähtkirjana
posti teel.
(4) Toetuse saaja peab maksma tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi
kümne kalendripäeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
(5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(6) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 14
kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse,
milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida
toetuse andja nõuab.
(7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 14
kalendripäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.
(8) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega.
(10) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise
otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(11) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse
andja toetuse tagasi kohtu kaudu eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete
kohaselt.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 16. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja kohustub tagama käesolevas määruses sätestatud tingimuste täitmise,
sealhulgas
1) kasutama toetust vastavalt taotluses ja käesolevas määruses sätestatule;
2) esitama toetuse andjale tähtaegselt nõutud teabe.
(2) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
käesolevas määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega, sealhulgas
1) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja
puuduste kõrvaldamise raames;
2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud
teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 17. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andja on kohustatud
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused
käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
2) tegema taotlusvormid ning asjakohased juhendmaterjalid taotlejale kättesaadavaks;
3) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse
kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
4) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
(2) Toetuse andjal on õigus jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku
tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust.
Indrek Saar Tarvi Sits
minister kantsler
29.11.2018
Kultuuriministri määruse „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“
eelnõu (edaspidi eelnõu) seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
Eelnõuga viiakse ellu Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 (edaspidi programm)
rakenduskava eesmärke ja tulemusi.
Programmi eesmärk on soodustada Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate
Eestisse elama asumist. Eesti jaoks on oluline, et riigi elanikkond suureneks Eesti kodanike ja
etniliste eestlaste arvel. Igal eestlasel või Eesti kodanikul on põhiseaduslik õigus kodumaale tagasi
pöörduda ja seda on oluline toetada. Seoses Eesti ühiskonna ja majanduse arenguga ning aatelise
soovi tõttu siduda iseenda ja oma laste tulevik Eestiga, tunneb osa väliseestlasi ja Eesti kodanikke
huvi Eestisse elama asumise vastu. Sageli ei ole aga tagasipöördujate keeletase ega teadmised
Eesti ühiskonnakorraldusest siin hakkamasaamiseks piisavad, mistõttu võib tagasipöördumisel
ette tulla materiaalseid ja halduslikke raskusi ning seetõttu võidakse Eestisse elama asumisel ja
kohanemisel vajada riigipoolset tuge.
Programmi on rakendatud alates 2004. aastast. Eestlaste tagasipöördumist on toetatud alates
1994. aastast. Kuni 2010. aastani oli tagasipöördumistoetuste eraldamine Eesti
Migratsioonifondi pädevuses.
Toetuse andmise tingimused ei ole välja töötatud eelnõu raames. Eelnõuga kitsendatakse
varasemaga võrreldes osaliselt toetatavaid tegevusi ja toetuse saajate sihtrühma. Eelnõu alusel
soovitakse pakkuda rahalist tuge lastega peredele, välismaal magistri ja doktoriõppe läbinud
noortele ning täieliku töövõime puudumisega isikutele. Poliitikakujundaja hinnangul on
nendel sihtrühmadel tagasipöördumisega seoses kõrgem risk sattuda majanduslikesse
raskustesse.
Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt toetuse andmise tingimused terviktekstina
kultuuriministri määrusega. Toetusskeemi rakendajaks jääb Integratsiooni Sihtasutus.
Eraldatud tagasipöördumistoetuste kohta leiab teavet Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt
www.integratsioon.ee.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna
rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa (e-post
[email protected], telefon 628
2217), Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik (e-post
[email protected], tel 659 9032), Integratsiooni Sihtasutuse
administratiivdirektor Eda Silberg (e-post
[email protected], tel 659 9038) ja
Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post
[email protected], telefon 628 2224), kes teostas ka eelnõu juriidilise ekspertiisi.
Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse
rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 17 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõu Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 rakenduskava
eesmärkide ja tulemuste elluviimiseks.
Lõike 2 kohaselt kehtestatakse eelnõuga Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende
järeltulijate Eestisse elama asumise toetamise ehk tagasipöördumistoetuse taotlemise,
andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ning kord.
Lõike 3 kohaselt kohaldatakse eelnõus reguleerimata küsimustele haldusmenetluse seaduse
sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Lõikes 4 nimetatakse toetuse andja. Kultuuriminister on halduslepinguga, mis on sõlmitud
riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 kohaselt, volitanud haldusülesannet täitma Integratsiooni
Sihtasutuse. Toetuse andja vastutab taotlusvooru avamise ja koordineerimise eest ehk teavitab
taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotluseid ja otsustab, kas
taotlused rahuldada või mitte. Toetuse andja detailsem õiguste ja kohustuste loend on toodud
seletuskirja § 17 sisukirjelduse juures.
Paragrahvis 2 defineeritakse eelnõu kontekstis olulisemad mõisted.
Punktis 1 defineeritakse käesoleva eelnõu mõistes tagasipöördujat kui täiskasvanud etnilist
eestlast, kes on võõrsile emigreerunud kümme aastat tagasi või võõrsil sündinud ning Eestisse
püsivalt naasnud.
Punktis 2 defineeritakse käesoleva eelnõu mõistes tagasipöördumine, mis on välisriigist
Eestisse püsivalt elama asumine. Püsivalt Eestisse elama asumise kinnituseks on
tagasipöörduja ja tema alaealiste laste rahvastikuregistri andmete alusel Eestis elamine ehk
residentsus.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-
majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest.
Tagasipöördumistoetusega soovitakse leevendada lastega perede tagasipöördumise kulutusi
ning pakkuda sotsiaal-majanduslikku tuge vanematele, kel pole tagasipöördumise järgselt
õnnestunud leida tööd või tulenevalt laste east siirduda tööturule.
Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi. Toetuse andmise
tulemusena on soodustatud etniliste eestlaste ja Eesti kodanike ning nende järeltulijate
Eestisse elama asumist. Väljarännanute teise ja kolmanda põlve või veel kaugematele
järeltulijatele on Eestisse asumisel oluline nende eesti päritolu tõestamine. Isik loetakse
põlvnevaks eestlaste hulgast, kui tema vanemate või vanavanemate hulgas on eestlasi.
Paragrahviga 4 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse põhi- ja lisatoetusega toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse
saavutamisele suunatud tegevusi, milleks on lõike 2 kohaselt Eestisse kolimisel
elamistingimuste loomine ja ühiskonda sulandumise ning kohanemise soodustamine ja lõike 3
kohaselt taotleja alaealistele lastele elamistingimuste loomine ning taotleja pere transpordi- ja
kolimiskulude katmine.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse summa
Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Programmi eesmärk on
soodustada Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist.
Lõike 1 kohaselt saab taotlejaks olla Eesti kodakondsust omav isik või Eesti elamisluba omav
etniline eestlane.
Taotleja peab olema Eestist emigreerunud vähemalt kümne aasta eest või sündinud välisriigis.
Tagasipöördumistoetus on suunatud pikka aega võõrsil viibinud lastega perede
tagasipöördumise soodustamiseks, kuivõrd aastatega suureneb pereliikmete arv ning
tagasikolimisteenused on kulukad. Pikka aega võõrsil viibimise ehk kümne aasta nõuet ei
kohaldata kuni 30-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noortele, et
soodustada võõrsil hariduse saanud noorte tagasipöördumist ja tööle asumist Eestis.
Taotleja peab olema naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse
esitamist ja registreerinud oma elukoha Eesti Vabariigi rahvastikuregistris.
Taotleja peab vajama oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse
tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid,
mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.
Lõikes 2 sätestatakse, et iga taotleja võib esitada taotluse ainult ühe korra. Kui taotleja taotlus
on korra juba rahuldatud, siis ta enam uuesti toetust taotlema tulla ei saa.
Tagasipöördumistoetus on ühekordne toetus Eestisse tagasipöördumiseks. Kui isikule on juba
aastate eest tagasipöördumistoetus määratud, siis seda eeldusel, et isik on püsivalt Eestisse
tagasipöördunud.
Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui taotleja taotleb põhitoetust ja sellele lisaks mõnda lisatoetust,
esitada kõikide toetusliikide kohta üks taotlus.
Paragrahviga 6 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses peab olema märgitud taotletava toetuse summa, mis peab
jääma eelnõuga kehtestatud maksimumsumma piiresse.
Lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid, kinnitusi ja dokumente peab taotlus sisaldama.
Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele isikut tõendava dokumendi ja koos taotlejaga
taotlusankeedile kantud ja Eestisse saabunud lapse (laste) isikut tõendava dokumendi koopia.
Taotleja võib esitada nii isikutunnistuse kui passi koopia.
Taotlejad, kes pole Eesti Vabariigi kodanikud, peavad lisama taotlusele Eesti elamisloa ja
dokumendi, mis tõendab eesti rahvusesse kuulumist (nt vanemate või vanavanemate
sünnitunnistus).
Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele dokumendi, mis tõendab taotleja Eestist
eemalviibimist vähemalt kümme aastat. Selleks võib olla tööraamat, töölepingud,
sotsiaalkindlustuse väljavõtted tasutud sotsiaalmaksudest, õpingute tunnistused, tööandjate
soovituskirjad, rendilepingud jmt. Kindlasti ei piisa vaid elukoha registreerimise tõendist.
Taotleja peab tõendama oma võõrriigis püsivalt viibimist läbi seal toimunud tegevuse. Juhul,
kui tagasipöördujaks on mittetöötav isik, siis on võimalik võõrriigis viibimist tõendada läbi
erinevate kliendilepingute (nt telefonikõned, tarbimiskontod jne).
Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele selle esitamisele eelnenud 12 kuu sissetuleku tõendi.
Naaberriikidest tagasipöördujad peavad esitama igapäevases kasutuses olnud pangakonto
väljavõtte täies mahus. Isikud, kellel pole olnud sissetulekuid, saavad samuti esitada
igapäevases tarbes olnud pangakonto väljavõtte.
Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele lähteriigi eluaseme rendi- või omandisuhte
korraldamise tõendi. Taotlusankeedil märgib taotleja, milline oli tema viimane elukoht
võõrsil. Kui taotleja on elupinda rentinud, siis esitab ta viimase rendilepingu koopia. Kui
taotleja on omanud elupinda, siis tuleb taotlejal taotlusele lisada omandi müügileping. Kui
omand pole müüdud, siis peab elupinda omanud isik selgitama ja vajadusel tõendama,
millistel asjaoludel pole elupinda müüdud ning lisama taotlusele nii elupinna ostulepingu
koopia kui ostuks tarbitud laenu (juhul, kui on laenu võetud) väljatrükk. Toetuse andja
käsitleb omandit tuluna ning võtab arvesse omandi müügist või eeldatavast müügist saadavat
tulu toetuse määramisel.
Täieliku töövõime puudumisega isikul tuleb esitada selle kinnituseks tõend.
Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele transpordi- ja kolimiskuludega seotud
kuludokumendid või kalkulatsiooni. Taotleja ja tema pere transpordi- ja kolimiskulusid
hüvitatakse vastavalt tekkinud kulutustele. Need tuleb dokumentidega (arved, tšekid)
tõendada. Kalkulatsioon on lubatud vaid isikutel, kes pöörduvad tagasi kriisipiirkondadest ja
kulutuste tõendamine pole võimalik. Samuti on kalkulatsioon lubatud sõiduvahendi
küttekulude katteks.
Kui taotleja eest esitab taotluse tema esindaja, siis tuleb taotlusele lisada notariaalselt
kinnitatud volikiri taotleja esindamiseks.
Kui taotluse esitab 15- kuni 18- aastane isik, tuleb taotlusele lisada seadusliku eestkostja
kirjalik nõusolek. 15-aastased ja vanemad lapsed võivad tagasipöördumistoetust taotleda
vanematest eraldi ankeedil.
Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele kirjelduse oma pere toimetuleku raskuste kohta.
Tagasipöördumistoetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-
majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnenud kuludest.
Seepärast tuleb taotlejatel selgitada nende ja nende pereliikmete majanduslikku olukorda,
sissetulekuid, võimalikke kohustusi ning toimetulemist takistavaid asjaolusid. Juhul, kui
isikud on töötud, siis tuleb taotlejal lisada Eesti Töötukassa tõend töötuks registreerimise
kohta ning lisada selgitused töö leidmist takistavate asjaolude kohta. Taotleja peab olema
valmis kirjeldatud toimetulekuraskusi tõendama (nt tervislik seisund, kulukas lahutus,
õnnetusjuhtumid jne).
Lõikes 3 sätestatakse, et kui taotlust ei esita seadusliku eestkostja kirjalikul nõusolekul
alaealine laps ise, vaid seda teeb tema seaduslik eestkostja (näiteks üks vanem), siis tuleb
lapse andmed kanda ühe vanema taotlusesse ja teine vanem sama lapse eest toetust enam
taotleda ei saa.
Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse suurus.
Lõigetega 1 ja 2 kehtestatakse taotletava toetuse maksimaalsed summad tegevuste ehk
toetusliikide lõikes.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
Paragrahvis 8 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarve käskkirjaga.
Lõike 2 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt. Jooksva taotlemise avamisest annab toetuse
andja teada oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise kuupäeva.
Lõike 3 kohaselt saab taotlust esitada pärast taotleja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse
kandmist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotleja Eestisse tagasipöördumist.
Kuuekuuline periood võimaldab tagasipöördujal komplekteerida taotlust ja ilma
tagasipöördumistoetuse õigust kaotamata esitada taotlus mõistliku aja jooksul.
Tagasipöördumistoetuse taotlemise vajadus võib tekkida alles tagasipöördudes, kui kavandatu
ei rakendus plaanipäraselt (nt töölepingut tegelikult ei sõlmitagi või tabab taotlejat või tema
peret mõni ootamatu haigus või õnnetus) ning taotlejal on vaja toetuse taotlemiseks vajalikke
dokumente alles võõrsilt koguma hakata.
Lõike 4 kohaselt peab taotlus olema esitatud ettenähtud vormil. Taotluse vorm on toetuse
andja poolt koostatud ja kättesaadav toetuse andja veebilehel PDF kujul.
Lõike 5 kohaselt võib taotluse esitada kas elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti
aadressile
[email protected] või paberkandjal toetuse andja aadressile Tallinnas
Rävala pst 5, VI korrus. Lisaks on toetuse andja loonud väljaspool Tallinna elavatele
taotlejatele võimaluse paberkandjal taotluse esitamiseks vastavas maakonnas asuvasse
Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse.
Paragrahviga 9 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest
arvates. Haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 4 kohaselt algab menetlustähtaja arvutamine
taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses dokumendi registreerimise hetkest alates.
Lõike 2 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras hetkest, kui esitatud
taotluste maht saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlusvooru eelarve jääk
saab võrdseks menetluses olevate ja veel otsustamata taotluste mahuga.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et
taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.
Taotlejale edastatakse e-posti teel vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis
vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet ning märgitud tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni 60
tööpäeva, mil peatub eelnõu § 9 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse juhul, kui taotleja ei ole eelnõu § 9
lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames
esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale
eelnõu § 10 lõikes 7 toodud viisil.
Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja taotluse
vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei
kõrvaldata kuni 60 tööpäeva jooksul, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele
mittevastavaks ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
4. peatükk
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine
Paragrahvis 10 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda
algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, toetatavaid tegevusi ja
tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise
otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses
taotlus rahuldatakse.
Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud näiteks asjaolust, et taotluste
rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta.
Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema
toetussummaga. Muudatusettepaneku tegemisel on otsustajal kohustus taotleja ärakuulata.
Kui taotlejaga kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kooskõlas haldusmenetluse
seaduse §-ga 53 võib taotluse rahuldamise otsus olla tingimuslik. Juhul kui mõni nõue ei ole
taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning
kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul täidetav, võib taotluse
rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida
toetuse saaja peab tegema või millise asjaolu saabumine peab olema tõendatud ja millise aja
jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel vormistatakse sellekohane teave taotluse
rahuldamise otsuse juurde.
Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus
on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kui kõrvaltingimus on täidetud.
Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal
õigust toetuse maksetele. Makseid saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale
teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet
esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada.
Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus kui taotleja või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse
või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli, taotleja on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on jätnud teabe
teadlikult esitamata, taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust
rahuldada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise kohta.
Lõike 7 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on
selleks taotluses nõusoleku andnud või tähtkirjana posti teel menetlustähtaja jooksul.
Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 1 kohaselt maksab toetuse andja toetuse saajale toetuse seitsme tööpäeva jooksul
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetus makstakse toetuse saaja poolt taotluses
näidatud arvelduskontole.
Lõige 2 sätestab, et kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud kõrvaltingimusega, makstakse
toetus välja seitsme tööpäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
5. peatükk
Ärakuulamine ja vaide esitamine
Paragrahviga 12 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.
Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda
arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukohta
haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.
Lõigetega 1 ja 2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid
menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada
selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse
seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks.
Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille
kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või
seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.
Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja selle
menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab
öelda, et taotleja on ära kuulatud.
Paragrahviga 13 reguleeritakse vaide esitamise õigust.
Lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja juhtudel toetuse andja
otsuse või toimingu peale esitada vaide. Vaide menetlejaks on toetuse andja ja vaie
lahendatakse tuginendes haldusmenetluse seadusele. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva
jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine haldusmenetluse
sedause § 79 kohaseid vaide tagasitamise aluseid.
Lõike 2 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on
vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib
pöörduda ka vaiet esitamata.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks
rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget
või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse
rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita või toetuse saaja
esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Lisaks tunnistatakse kogu taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks
vastuolus eelnõus sätestatuga. Näiteks tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants
puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks tunnistada.
Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku
aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada.
Paragrahviga 15 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse
tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb otsuse osalise või täieliku toetuse tagasinõudmise kohta ning
ka seda, et tegemist on toetuse andja kaalutlusõigusega, kas ja kui palju toetust tagasi
nõutakse. Toetuse tagasinõudmise peamiseks aluseks on asjaolu ilmnemine, mille korral ei
oleks taotlust rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt või kui taotlemisel on esitatud
teadlikult ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja
vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk otsuse võib teha kolme aasta jooksul
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Lõike 3 kohaselt edastatakse toetuse saajale toetuse tagasinõudmise otsus elektrooniliselt kui
ta on selleks taotluses nõusoleku andnud või tähtkirjana posti teel.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetuse tagasinõudmise otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus
tagastada kümne kalendripäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Toetuse
tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab vastavalt haldusmenetluse seaduse § 61 lõikele 1
kehtima alates selle kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2
punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega
teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui otsuse
sisuks on kogu toetuse tühistamine, tuleb taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta ära kuulata eelnõu § 12 kohaselt. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema
suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid
asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõigetes 5-10 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse
tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab ta olulisel määral makseraskustesse.
Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse
tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise
vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Toetuse andja nõudmisel peab ajatamise
taotlusele olema lisatud toetuse saaja finantsseisu kajastavad dokumendid.
Toetuse andjal on õigus määrata toetuse tagasimakse ajatamise periood ning ta võib ajatamise
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha koos toetuse tagasinõudmise
otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja
kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest ning otsusest teavitatakse toetuse saajat
elektrooniliselt või tähtkirjaga posti teel.
Toetuse andjal on õigus tunnistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise otsus ehk
ajatamisotsus kehtetuks, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast. Sellisel
juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse
kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
Lõike 11 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui toetuse saaja tagasimaksmisele kuuluvat
toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksa, nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi
haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise
sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmine on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
Paragrahviga 16 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, mis rakenduvad alates
taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest.
Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama eelnõus sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas
kasutama toetust vastavalt taotluses ja eelnõus sätestatule ja esitama tähtaegselt toetuse andja
poolt nõutud teabe. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustus peab olema
täidetud tema enda poolt. Kohustuste all mõeldakse näiteks seda, et toetuse saaja peab toetust
kasutama sihtotstarbeliselt taotluses ja eelnõus kavandatud eesmärkidel. Lisaks on toetuse
saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe esitamisel, arusaadavate selgituste
andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.
Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud eelnõus sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega, sealhulgas on toetuse saajal
õigus esitada eelnõu § 12 kohaselt oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses
eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses
piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel
esitatud dokumentide suhtes. Lisaks on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud
dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja
õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument
sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Samuti rõhutatakse üle toetuse saaja õigus
toetusest igal ajal loobuda või toetus tagastada.
Paragrahviga 17 kehtestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Toetuse andja täidab halduslepinguga talle pandud ülesandeid sealhulgas teavitab avalikkust
ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalustest ning taotlemise korras, menetleb taotlust
ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte, annab taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse
andmise ja kasutamisega seotud küsimustes ning täidab muid käesoleva eelnõuga ja muude
õigusaktidega toetuse andjale pandud ülesandeid.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja
otsuste teatavaks tegemise tähtaegu, koostada taotlusvormid ning asjakohased
juhendmaterjalid ja teha need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab,
kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid
reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest.
Lõikes 2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida taotluses toodud andmete õigsust ning
nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Lisaks on toetuse andjal õigus tunnistada
taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ja teha toetuse tagasinõudmise otsus ning
teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on Euroopa õigusega puutumus isikuandmete töötlemise kaudu.
Isikuandmete töötlemise eesmärk on tagasipöördumistoetuse õiguspärane ja vajaduspõhine
andmine.
Isikuandmete koosseis on järgmine: nimi, isikukood, isikuttõendava dokumendi number,
elukoht, kodakondsus, rahvus, haridus, laste arv, leibkonna liikmed, leibkonna suurus,
sissetulekud, leibkonna majanduslikud näitajad, pangakonto number.
Isikuandmeid säilitatakse 75 aastat tulenevalt Rahvusarhiivi nõudest. Rahvusarhiiv on andnud
rändetoetuse saanud isikute andmekogule (sh käskkirjad ja nende lisad) arhiiviväärtuse.
Isikuandmete töötlemine toimub nii paberil kui elektrooniliselt, kolmandatele isikutele
edastatakse andmeid ainult põhjendatud juhtudel vastava avalduse alusel. Isikuandmeid ei
edastata kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Taotlejaid on teavitatud isikuandmete töötlemise vajalikkusest, ulatusest ja laadist, hilisemast
andmete säilitamisest, arhiveerimisest ja hävitamisest, andmete kogumise õiguspärasusest
ning konfidentsiaalsusnõude kohustusest. Isikuandmete töötlemisel on tagatud minimaalsuse
põhimõte - töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud toetuse määramiseks. Lisaks on
andmekaitsetingimused toetuse andja kodulehel. Toetuse andjal on õigus küsida täiendusi ja
täpsustada andmete õigusust.
Andmeid töötleb tagasipöördumistaotluse menetleja, taotlused esitatakse reeglina paberil, sest
isikutel ei ole digiallkirja võimalust. Menetleja teeb koha peal koopiad vajalikest
originaaldokumentidest (isikutunnistused, tõendid jms), peab toetuse saajate registrit, toetuse
saanud kajastuvad maksete registris (andmebaasis). Paberil avaldused säilitatakse lukustatud
kapis, hiljem arhiveeritakse, elektroonilised avaldused säilitatakse kaitstult serveris.
Ohtude hinnang
Riskid
Andmeleke Inimtegevus, tehnoloogiline (server)
Andmekaitse nõuded ei ole tagatud Tegevus ei ole kooskõlas seadusandlusega
ega asutuse sisekorraga
Osapooli ei ole teavitatud Puudub nõuetekohane teavitus
Valeandmete esitamine või andmete Toetust antakse ebaõigete andmete alusel,
esitamata jätmine mistõttu võib tekkida vajadus toetuse
osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks
Töötleja küsib menetlemiseks Ei ole järgitud andmete minimaalsuse
mittevajaminevaid andmeid printsiipi
Tagajärjed
Otsene kahju Mainekahju - asutus ei ole enam
usaldusväärne, võidakse nõuda täiendavat
kontrolli; rahaline kahju - toetuse
tagasinõudmisega seotud kulud
Põhitegevuse protsessi häire Turvalisus ei ole täies mahus tagatud
Toetuse tagasinõudmisele kuluv ressurss Rahaline kahju, ajakulu
Kaudsed kahjud Isikult küsitakse andmeid, mida
menetlemiseks ei ole tegelikult vaja
Maandustegevused Kes mida teeb?
Andmeleke IT-teenuse osutaja ja toetuse andja: pidev
kontroll, asutuse sisekord, andmekaitsenõuete
täitmine
Andmekaitse nõuded ei ole tagatud Toetuse andja hoolitseb, et töötajad on
koolitatud, protseduurireeglid on selged,
pidev kontroll
Osapooli ei ole teavitatud Taotluse andja hoolitseb selle eest, et asutuse
kodulehel on olemas andmekaitsetingimused
ja taotlejat on teavitatud avalduse esitamisel
ja ka edaspidi
Valeandmete esitamine või andmete Taotluse menetleja kontrollib põhjalikult
esitamata jätmine esitatud andmete õigsust
4. Eelnõu mõju
Toetust on kuni aastani 2018 antud Rahvuskaaslaste programmi rakenduskava alusel. Kuna
alates 17. juulist 2017. aastal kehtima hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette
volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri
määrusega, sätestatakse nimetatud toetuse andmise kord määrusega.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja iga-aastane eelarve kinnitatakse
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2017. aastal oli kogu meetme
eelarve 90 000 eurot.
Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga.
Haridus- ja Teadusministeerium
Siseministeerium
Välisministeerium 06.12.2018 nr 1-12/2373-1
Kultuuriministri määruse kooskõlastamiseks
esitamine
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse „Tagasipöördumistoetuse maksmise
tingimused ja kord“ eelnõu.
Palume kooskõlastust 7 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Lisad: 1. Eelnõu 7 lehel
2. Seletuskiri 12 lehel
Anne-Ly Reimaa 628 2217,
[email protected]
Kadri Kilvet 628 2224,
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941