Kiri

Ministeeriumid 06.12.2018 nr 1-4/18/5923-2 Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Kaitseala kaart Liggi Namm 522 6894, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 6/12/2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Emumäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Emumäe maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta pinnavorme, sealhulgas Emumäge, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, metsa- ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike. (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Emumäe piiranguvööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Emumäe, Mäiste, Salla ja Tammiku külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas2. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 1 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega; 2) inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine; 3) jahipidamine ja kalapüük; 4) ujuvvahendiga sõitmine; 5) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel; 6) jalgrattaga sõitmine radadel; 7) käesoleva lõike punktides 5 ja 6 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, olemasolevate ehitiste hooldustöödel ning metsa- ja põllumajandustöödel; 8) telkimine eramaal; 9) lõkke tegemine eramaa õuealal ja haritaval maal; 10) telkimine ja lõkke tegemine riigi- ja munitsipaalmaal kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud; 11) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) telkimine ja lõkke tegemine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetamata juhtudel; 2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 3) rajatise püstitamine; 4) hoone püstitamine, välja arvatud metsamaal; 5) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. § 6. Metsa majandamine (1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) lageraie hall-lepikutes; 2) lageraie kuusikutes langi pindalaga kuni üks hektar; 3) turberaie langi pindalaga kuni viis hektarit, kusjuures kuusikutes on turberaie keelatud. (2) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Kaitseala valitseja võib lubada vähendada elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jäetavate puude mahtu, kui see on kaitsekorralduslikult või muudel eesmärkidelt oluline. (3) Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab. 2 § 7. Vajalik tegevus Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalik heina niitmine või karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. § 8. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 9. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrus nr 291 „Emumäe maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. § 12. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1079 „Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise algatamine” algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos läbi viidud ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas3. 3 § 13. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Ala võeti esimest korda kaitse alla Väike-Maarja Rajooni TSN TK 10. septembri 1959. a otsusega nr 168 „Väike-Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisestˮ. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrusega nr 291 „Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustati Emumäe maastikukaitseala. 2 Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Siim Kiisler Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa. Emumäe maastikukaitseala 4  Vabariigi Valitsuse määruse „ Emumäe maastikukaitseala kaitse- eeskiri ˮ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS ) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olema soleva Emumäe maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala ) kaitse- eesmärke ja kaitsekorda ning täpsus ta ta kse välis - ja vööndi piir i . Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Emumäe, Mäiste , Salla ja Tammiku külas. E mumäe maastikukaitseala territoo rium võeti maastiku üksikobjektina kaitse alla Väike Maarja Rajooni T SN TK 1 0. septembri 19 59. a otsusega nr 168 „Väike-Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisestˮ . Sellest alast moodustat i Emumäe maastikukaitseala ning kinnitati kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus Vabariigi Valitsuse 2 1 . detsembri 1998. a määrusega nr 291 „ E mumäe maastikukaitseala kaitse-eeskir ja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine ”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord . Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitstava loodusobjekti kaitse- eesmärke ja kaitsekorda ning täpsusta takse välis - ja vööndi piiri . Muudatused on vajalikud, et tagada erinevate loodusväärtuste terviklik kaitse ning viia kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Liggi Namm (tel 325 8404 , e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise juhtiv spetsialist Riina Kotter (tel 325 8404, e post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna pea jurist Lüüli Junti (tel 680 7435; e-post: [email protected] ) ja advokaadibüroo FORT vandead vokaadi abi Kristel Raamat (tel 646 4045 , e-post [email protected]) , keeleliselt toimetanud Siiri Soidro ( tel 640 9308 , e post [email protected] ) . Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitam isel on Marika Erikson (tel 626 2880 , e-post marika.erikson @envir.ee) . 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse- eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Emumäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta p innavorm e, s ealhulgas Emumäge, maastikuilmet , elustiku mitmekesisust, metsa- ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike . Vastavalt LKS § -le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine . Emumäe maastiku kaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus , tüüpilisus ja esteetiline väärtus. Kaitseala maastik, kus liustikutekkelised pinnavormid moodustavad majapidamiste, põldude , pool looduslike koosluste ja oosil kasvava metsaga terviku, iseloomustab hästi kogu Pandivere piirkonda. Emumägi on ürglooduse objekt. Ürglooduse objektid on Eestis olulised ja kaitset vajavad eluta looduse objektid. Kaitse-eesmärgiks seatud metsa- ja poollooduslike koosluste peamiseks eelduseks on ohustatus. Metsaga kaetud pinnavormid vaheldumisi põllumajandusmaastikuga on Pandivere piirkonnale tüüpiline maastikuilme, mille kaunid vaated lisavad esteetilist väärtust. Kaitsealal asuvad mit u maastikku rikastavat kultuuriloolis t elemen ti . Need on muinsuskaitsealune arheoloogiamälest is K u ltusekivi ning pärandkultuuriobjektid kunagine Salla vallamaja ja väike Mursi kalmistu, mis mõlemad on heas seisukorras. Positiivseid pinnavorme ohustab peamiselt liiva ja kruusa kaevandamine, mille käigus pinnavorm (või selle osa) ja sellel olev kooslus hävineb. Maastikuilme säilimist ohustavad suurte lankidena tehtud metsaraied, lagedate alade võsastumine ja ehitustegevus. Need on peamised ohutegurid ka metsa- ja poollooduslike koosluste ning elustiku mitmekesisuse püsimisele . Lisaks ees pool nimetatud loodusväärtustele on Emumäe maastiku kaitseala kaitse all hoidmine oluline ka haruldaste ja ohustatud t aime- ja loomaliikide kaitseks. Teadaolevatest kaitsealustest liikidest on Emumäe maastikukaitsealal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluva mustlaik apollo ( Parnassius mnemosyne ) elupaik. Mustlaik- apollo eelistab elupaigana poollooduslikke kooslusi, mille ääres on mets või on puu- ja põõsarinne osa niidust. Oluline on lõokannuse perekonda kuuluvate taimede olemasolu, sest röövikud toituvad ainult nendest taimedest. Mustlaik-apollot ohustab ennekõike elupaikade kadumine, st niitude võsastumine ja lõokannuse kadumine niidutaimsetikust. Mustlaik-apollot pole kaitse-eesmärgiks seatud. Tema kaitse tagatakse elupaigaks oleva poolloodusliku koosluse kaitse kaudu . Samas on tõenäoline, et alal leidub ka teisi kaitsealuseid liike, mida pole veel kaardistatud ja keskkonnaregistrisse kantud. K aitsekorra väljatöötamisel on läht utud kaitse-eesmärgina nimetatud metsa- ja poollooduslike koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks need kooslused on. Kaitseala kaitse-eesm ärgiks on seatud need kooslused, mi lle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisund i säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõigus e teostamisel saavutatakse kaitsealuste liikide puhul kaitse-eesmär k (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Kaitsealuste liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib LKS § -s 55 sätestatud isendikaitse sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus E mumäe piirkond võeti kohaliku tähtsusega maa stikulise üksikobjektina kaitse alla 1959 . aastal. Emumäe maastikukaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega 1998. aastal . Kaitseala hõlmab voore, oosi ja ripporgude kompleks i , mille vahel on arvukalt sügavaid sulglohke ja orge. Kaitsealal asub Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp Emumägi, mille absoluutne kõrgus on keskkonnaregistri 2017. a asta andmete järgi 166,5 m. Kaitseala väärtuseks on maastik, millele on iseloomulik ala keskosa nõlvadel paiknev mets, mida ümbritsevad lagedad alad. Nimetatud väärtuste kaitseks on oluline, et ala oleks jätkuvalt riikliku kaitse all. Kaitsealast moodustab metsamaa umbes ühe kolmandiku (u 185 ha). Peamiselt on need sinilille kasvukohatüübi metsad järskudel oosinõlvadel. Sinilille kasvukohatüübi metsad ongi iseloomulikud just positiivsetel pinnavormidel. Sageli on sinilille kasvukohatüübi metsades peapuuliigiks kuusk , vähem on männikuid, kaasikuid, haavikud ja hall-lepikud . Emumäe maastikukaitseala l kasvavad peamiselt segametsad , kus leidub ka laialehiseid puuliike (saart, vahtrat, pärna ja tamme) . Liigirikka põõsarinde moodustavad sarapuu, pihlakas, kuslapuu, mage sõstar jt. Sellised liigirikkad viljaka kasvukohatüübi metsad on olulised elustiku mitmekesisuse säilitajad . Kaitseala looduslikest rohumaadest u 27 ha on keskkonnaregistrisse kantud poollooduslike kooslustena. Poollooduslikud kooslused on liigirikkad looduslike liikidega rohumaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusena. Hoolduse lakkamisel niidud võsastuvad, neile omane liigikoosseis muutub ja liigirikkus väheneb. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on mitmekesine, mis loob head tingimused ka tei stele elustikurühmadele. Emumäe maastikukaitseala poollooduslikest kooslustest u 85% on hinnatud keskmise, ülejäänud kõrge looduskaitselise väärtusega. Kaitseala lõunaosas asub u mbes 10 ha suurune poollooduslik kooslus, millest rohkem kui 7 ha on keskkonnaregistris märgitud mustlaik-apollo elupaigana . Mustlaik-apollot pole kaitse-eesmärgiks seatud, tema kaitse tagatakse elupaiga kaitse kaudu . 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Emumäe maastikukaitseala on moodustatud pinnavorm ide kompleksi kaitseks. Pinnavormid koos metsa- ja poollooduslike kooslustega on ka kaitseala peamiseks kaitse-eesmärgiks. Vastavalt looduskaitseseaduse § 28 lõikele 1 on maastikukaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks moodustatud kaitseala. Seega sobib Emumäel rakendada kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt maastikukaitseala. Hoiuala kaitsekord ei sobi, sest sellele ei koostata kaitse-eeskirja, mis on paljude erinevate kaitseväärtuste olemasolu korral kaitserežiimi täpsustamiseks vajalik. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4 . K aitstava loodusobjekti välis - ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel enamasti kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (mõõdistatud katastri üksused, teed , kõlvikupiirid). Kaitseala piir on kantud kaardile , kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatas tri andmeid . Emumäe maastikukaitseala pindala on 510,3 ha . Eramaad on kaitsealal ligikaudu 439 ha , munitsipaalmaad ligikaudu 9 ha ja riigimaad ligikaudu 60 ha. Umbes 2 ha on jätkuvalt riigi omandis olev maa. Võrreldes varasema kaitsekorra ga väheneb kaitseala pindala 2 8,9 ha võrra . Piiri muudetakse, et see oleks üheselt arusaadav ning selleks, et kaitsealasse jääksid olulis e looduskaitselis e väärtus ega objektid. Kaitsealast arvatakse välja peamiselt piiril olevad eramaade õuealad ja lauged põllud. S elguse hu vides korrigeeritakse teede ääres kulgevat piiri, mistõttu arvatakse kaitsealast välja ka väike osa riig i - ja munitsipaalomandis olev ast tee maa st . Pindalamuudatused eramaade osas on järgmised: Kaitse alt arvatakse välja 36 ,7 ha eramaid (õued, tasase reljeefiga põllud) . Kaitsealasse arvatakse täiendavalt 8,4 ha eramaid, mille moodustavad peamiselt pikad kitsad ribad teede ääres. Kaitseala suureneb eramaadel peamiselt piiriselguse huvides. Varem jooksis kaitseala piir tee kõrval põllumaal , olles mõnes kohas tee ääres t umbes ühe, teis es kohas kümne meetri kaugusel. Käesoleva määruse järgi kulgeb kaitseala piir mööda teemaa piiri või ühtlaselt nelja meetri kauguselt tee telgjoonest. Kaitseala põhja- ja kirdepiir kulgeb mööda katastripiire , kuni keerab Laane katastriüksuse (66001:005:0061) põhjapiirilt lõunasse , kulgedes mööda metsa maa kõlviku piiri. Metsa maa kõlviku lõppedes läheb piir sirgelt üle tee, kulgedes edasi mööda tee äärt punktini koordinaatidega X: 63 5 6 3 8 , 691 ja Y: 6 5 3 9 3 12 , 662 m . Edasi kulgeb p iir mõttelise sirgena üle Laane katastriüksuse (66001:005:0061) haritava maa L aane ja Laaneotsa katastriüksus e (66001:005:1540 ja 66001:005:0340) ristumiskohani. Laaneotsa katastriüksuste vahel kulgeb kaitseala piir mööda katastriüksuse või metsamaa kõlviku piiri selliselt, et Laaneotsa katastriüksus tunnusega 66001:005:1540 jääb tervenisti kaitsealast välja . Saareaugu katastriüksusest (66001:005:0610) alates kulgeb kaitseala piir lõuna poole mööda kõlvikupiiri. Nurmivara katastriüksusel (66001:001:0315) kulgeb piir osaliselt mööda raja äärt, rada jääb kaitsealast välja. Edasi kulgeb piir mööda katastri- ja kõlvikupiire . Küti katastriüksust (66001:005:0136) poolitab piir mõttelise sirgena , mille otsapunkt id on Küti katastriüksuse lääne ja idakülje käänupunktid. Salu (66001:005:1030) ja Torra (66001:0 05:1072) katastriüksust läbib ka i t seala piir mõttelise sirgena, mille otsapunktideks on katastriüksuste käänupunktid. Kaitseala kagu-, lõuna- ja edela - ja suures osas ka lääne piir kulgeb mööda tee äärt selliselt, et kohas, kus on olemas teemaa katastriüksus, kulgeb piir mööda katastriüksuse piiri. Kohas, kus teemaa katastriüksus puudub, kulgeb kaitseala piir viie meetri kauguselt tee telgjoonest. Viis meetrit on piiri kauguseks võetud sellepärast, et kohtades, kus teemaa on olemas, on selle välispiiri kaugus telgjoonest keskmiselt viie meetri kaugusel. Tee jääb kaitsealast välja. Kaitseala välispiir läheb üle Olju-Salla tee Tõusumaa (660 01:005:0442) katastriüksuse põhjatipu kään upunktist Paasvere metskond 139 (66001:005:0439) katastriüksuse lõunatipu käänupunktini. Lagediku katastriüksust (66001:005:0443) poolitab kaitseala piir mõttelise sirgena, mille otsapunktid on katastriüksuse kagu- ja loodepunktid. Ees-Kangru katastriüksuse l (66001:005:1660) kulgeb kaitseala piir kahes kohas mõttelise sirgena: lõunaosa mõttelise sirge otsapunktid on ühtlasi katastripiiri käänupunktid , idaosas oleva mõttelise sirge üks otsapunkt on katastripiiri käänupunk ning teine metsa- ja haritava maa ristumiskoht punktis koordinaatidega X: 63 5 006,940 ja Y: 6 5 3 9 6 85,350 m . Kaitseala loodepiir kulgeb mööda kõlvikupiiri. Kuna kaitseala on ühevööndiline , on kaitseala välispiir ühtlasi ka Emumäe piiranguvööndi piir. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitseala kaitsekor ra väljatööta misel on arvesta tud alal asuvaid keskkonnaregistrisse kantud loodusväärtusi 2018. a juuni seisuga . Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaal ne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele ( Eesti Vabariigi põhiseadus, edaspidi PS § 32 ). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvi tamise kohustus tuleneb PS § st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. O mandiõiguse põhiolemuse säilimi seks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirja ga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Seda eesmärk i saab lugeda õiguspäraseks , kuna abinõu d , mis soodusta vad eesmärgi saavutamist , on õiguslikult sobivad: k aitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate le tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alal e kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Emumäe maastikukaitsealal on potentsiaalne ettevõtlushuvi eelkõige maavarade kaevandamise ja metsamajandamise vastu. Ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Loodusväärtused, mida Emumäe maastikukaitsealal kaitstakse , on p innavorm id, maastikuilme , elustiku mitmekesisus, metsa- ja poollooduslikud kooslused ning kaitsealused lii gid (keskkonnaregistris on registreeritud ühe kaitsealuse liblikaliigi elupaik) . Neid väärtusi on võimalik kaitsta piiranguvööndi režiimiga. Seetõttu ei ole kaitsealale moodustatud rangema režiimiga sihtkaitsevööndit, vaid kaitseala tervikuna on vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele määratud piiranguvööndisse. Vabariigi Valitsuse 21 . detsembri 199 8 . a määrus nr 291 „ Emumäe maastikukaitseala kaitse eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine ” tunnistatakse kehtetuks. Kaitse-eeskiri ei reguleeri r oo varumist , sest selleks sobivad kohad ka i t sealal puuduvad. 2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Liikumispiiranguid ei ole kehtestatud, sest puuduvad sellised kaitsealused liigid, mille isendite kasvukohas, elupaigas või koondumispaigas viibi mine võiks liike kahjustada . Samuti on lubatud pidada jahti ja püüda kala. A lal pole registreeritud selliseid kaitsealuseid loomaliike, kelle elutegevust inimese liikumine või jahipidamine oluliselt halvendaks. Kaitsealal on lubatud sõita ujuvvahendiga. S õidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend , samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused) . Sõidukiga ja maastikusõiduliga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamise ga seotud tegevusel , kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustegevusel , kaitse-eeskirjaga lubatud t egevusel , olemasolevate ehitiste hooldustöödel ning metsa - ja põllumajandus töödel . Kaitsealal on mit u külastuskorralduslikku rajatis t ( puhkekohad , vaatetorn jt) ja liinirajatis t , mille efektiivsemaks hooldamiseks võib olla otstarbekas sõita ka väljaspool teid. Võrreldes LKS § 31 lõike 2 punktiga 10 teeb kaitse-eeskiri leevendusi sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele, et tegevusi, mis ei ole kaitsealal keelatud (nt metsade majandamine, põllumajandustööd , rajatiste hooldustööd ) , saaks teha efektiivselt. Selline regulatsioon ei kah justa kaitseala loodusväärtusi. T elkimine on kaitsealal lubatud eramaal. Lõket võib teha eramaa õuealal ja haritaval maal. Riigi ja munitsipaalmaal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud vaid sellises kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud . Muul juhul peab telkimiseks ja lõkke tegemiseks küsima kaitseala valitseja nõusolekut. Lähtuvalt maaomandist reguleeritakse neid tegevusi erinevalt, sest kaitsealuse liigi elupaik ja looduskaitseliselt kõrgema väärtusega poollooduslikud kooslused, mida telkimisega kaasnev võimalik liigne tallamine võib kahjustada, asuvad peamiselt riigi- ja munitsipaalmaal . Eramaad on juba praegu inimtegevusest tugevamalt mõjutatud ja eramaal ei ole kaitsealuste liikide elupaiku, mistõttu pole otstarbekas seal telkimist piirata. L õkke tegemine võib kahjustada poolloodusliku koosluse rohukamarat ja metsa ning põhjustada kulu- ja metsapõlenguid. Seetõttu lubatakse eramaal lõkke tegemist vaid õ uemaal ja haritaval maal. Metsamaal ja looduslikul rohumaal tuleb lõkke tegemiseks küsida kaitseala valitseja nõusolekut. Sellisel juhul saab kaitseala valitseja suunata lõkkekoha sinna, kus selle mõju loodusväärtustele oleks minimaalne. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa sea duse §-des 35 ja 36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga. Kaitsealal on rohkem kui 50 osalejaga rahvaüritus e korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistamata ja tähistamata kohas (nt metsas ja niidul) lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks ei ole nõusolekut vaja. Suurema rahvaüritus e korraldamiseks on vajalik taotleda kaitseala valitsejalt nõusolek, et kaitseala valitseja saaks ürituse korraldamisele seada tingimusi rahvahulkade hajutamiseks ja suunamiseks kohtadesse, kus kaitseala kaitseväärtusi ja pinnast ei kahjustata . Kaitsealal asuvad poollooduslikud kooslused, mille taimkatet võivad suured rahvaüritused oluliselt kahjustada . E ttevalmistatud kohas (kaitseala valitsejaga kooskõlastatud puhkekoht , matkarada, õuemaa jms) osalejatele piirarvu ei seata. Kai tseala valitseja nõusolekul on lubatud püstitada rajatisi ja hooneid, kusjuures hooneid ei tohi püstitada metsamaale. Kaitseala metsad, mis moodustavad kogu kaitsealast umbes ühe kolmandiku, asuvad reljeefsel pinnal, kus hoone ja selle juurde kuuluva taristu rajamine kahjustaks oluliselt pinnast ja rikuks pinnavormi. Kuna kaitseala maastikuilme määravad oosil paiknev mets ja selle ümber lagedad alad, on oluline, et metsamaa säiliks metsasena. Rajatisi, milleks on näiteks suunaviidad ja infotahvlid, võib lubada ka metsamaale püstitada, sest nende mõju kaitseväärtustele puudub või on väike. Rajatise paigaldamine ja hoone püstitamine on vaja kaitseala valitsejaga kooskõlastada, et leida selle ks sobiv asukoht, kus mõju väärtustele o n minimaalne. Näiteks võib poollooduslikule kooslusele püstitatud suurem rajatis ja selle kasutamine kahjustada rohukamarat. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude v eetaseme ja kaldajoone muutmine. Kaitsealal on neli umbes 200 m 2 suurust tiiki, mis asuvad õuealal või selle vahetus läheduses , kus looduskaitselised väärtused on enamasti väikesed. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, et valitseja saaks hinnata konkreetse veekogu võimalikke looduskaitselisi väärtusi ning veekogude v eetaseme ja kaldajoone muutmise mõju neile . 2.5. 2.2 . Metsa majandamine Emumäe maastikukaitseala metsade peamine eesmärk on maastikuilme säilitamine. Kaitseala ei kuulu üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku ja vanade metsade ulatuslik säilimine ei ole kaitseala eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks on siiski oluline, et kaitsealal säiliks mingil määral ka vana metsa ja sellele iseloomulikke elemente nagu eri lagunemisastmes lamapuit , bioloogiliselt vanad puud, puude tüükad jms. LKS § 31 lõige 2 punkt 5 keelab piiranguvööndis uuendusraie, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Lähtuvalt eespool kirjeldatud eesmärkidest on k aitseala valitseja nõusolekul lubatud teha lage- ja turberaiet langi suuruse piiranguga ja nõudega säilitada elustiku mitmekesisuseks vajalikke puid. L ageraie t on lubatud teha vaid kuusikutes ja hall-lepikutes . Teistes puistutes pole lageraie lubatud (lubatud on turberaie), sest v õrreldes lageraiega on turberaie (eriti häil- ja aegjärkse raie) puhul maastikulised ja ökoloogilised häiringud väiksemad . Turberaie toimub enamasti järkude kaupa pikema perioodi jooksul ja eelduseks on see, et turberaie järkude lõpuks kasvab langil uuenenud mets. Kuusikutes on lageraielangile kehtestatud suuru s piirang 1 ha. Suur osa kaitseala viljakal pinnasel kasvavatest kuuskedest on juurepessu kahjustuse tõttu ümber kukkunud või kukkumas. Kuusikutes on lageraie lubatud, et vältida juurepessu alade järskudel nõlvadel turberaiega kaasnevat mitmekordset tallamist. Varem on kaitseala kuusikuid majandatud peamiselt sanitaarraiega. Sellised alad on jäetud looduslikule uuendusele, kuid vohama on hakanud sarapuu ja looduslikku uuendust ei toimu. Selline areng on vastuolus kaitse-eesmärgiks oleva maastikuilme säilitamisega – kõrgete puudega metsane maastikuilme muutub põõsastikuks , mistõttu maastikuilme säilitamise seisukohast on tõhuseam meede teha väikeses mahus lageraiet, kui majandada neid turberaiega . Sellisel kasvukohal on eriti oluline, et pärast uuendus raiet järgneks metsa istutamine koos hooldusega, mis takista b tiheda sarapuuvõsa tekkimist. Kuusikutes lageraielangi suuruse määramisel (1 ha) on arvestatud, et need asuvad reljeefsel pinnal, kus suured lageraielangid võivad ooside nõlvadel põhjustada erosiooni. Suurte lankide ääres tekivad lisaks päikesekahjustused. Samuti on langi suuruse piirang vajalik maastikukaitsealal uuendusraiete mõju leevendamiseks maastikuilmele. Väikeseid lageraielanke on kergem sobitada maastikusse selliselt, et mõju maastikuilmele on väike. Hall-lepikute lageraielangi pindala suurusele võrreldes metsaseadusega lisapiiranguid ei kavandata, sest h all lepp on lühikese raieringiga puuliik, mis uueneb loodusl ikult hästi ka pärast lageraiet. Hall-lepikute eraldiste pindalad kaitsealal ei ületa 1,5 ha-t . Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud turberaie langi pindalaga kuni 5 ha. Kuusikutes ei ole turberaie lubatud, seal saab uuendusraietest teha lageraiet . Vastavalt puistu koosseisule, struktuurile ja kasvukohale rakendatakse turberaiete puhul kas häil-, veer- või aegjärkset raiet. T urberaielangi suuruse le on seatud piirang kuni 5 ha , sest sellega tagatakse paremini maastikuilme säilimine ning hoitakse ära liiga kiired muutused metsade vanuselises struktuuris. Kaitsealale iseloomulik maastikuilme on metsaga kaetud pinnavormi nõlvad ja lagi. Metsasuse säilimiseks on vajalik, et metsade vanuseline ja liigiline struktuur oleks mitmekesine. Lage- ja turberaieks n õusoleku andmisel võib kaitseala valitseja seada tingimusi, mis aitavad täita kaitse-eesmärke. N äiteks võib seada tingimusi uuendusraielankide paigutusele ja turberaie viisile ( aegjärkne -, häil- või veerraie) , lähtudes konkreetse ala metsade koosseisust ja reljeefist . Tingimuste seadmisel arvestatakse, et parimal võimalikul viisil oleks tagatud metsa koosluse ja maastikuilme säilimine . O lenemata kavandatava langi suurusest , on kaitseala valitsejal kaalutlusotsusena õigus tegevust ka mitte lubada, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärke ja seisundit. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi , mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Selliste vanade puude jätmine langile suurendab perioodi, kui metsaliigid saavad puistut kasutada. Sellised puud on elupaigaks lindudele, nahkhiirtele, samblikele ja sammaldele , sageli leiab neilt ka ka i t sealuseid liike. Puud, mis langile alles jäävad, suurendavad sinna kujuneva puistu liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning on aluseks eritüübilise surnud puidu tekkele. Kaitseala valitseja võib lubada vähendada elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jäetavate puude mahtu, kui see on kaitsekorralduslikult v õi muudel eesmärkidelt oluline. Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Sademeterohkel perioodil on oht, et puidu kokku- või väljaveo käigus saab raskete masinate kasutamisel pinnas ja metsa alustaimestik oluliselt kahjustada. Kuna kaitseala metsad asuvad järskudel nõlvadel, võivad pinnasekahjustused põhjustada erosiooni. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu . 2.5. 2.3 . Vajalikud tegevused Selleks et k aitseala poollooduslik e kooslus te ilme ja liigikoosseis säiliks, on vaja neil heina niit a või loomi karjata da. Samuti võib osutuda vajalikuks harvendada puu- ja põõsarin n e t . Mitmekesisuse säilimiseks on vaja niide kokku koguda ja alalt ära viia. Poollooduslikke kooslusi on kaitsealal registreeritud 27 h a . Nende hulgas on nii aru- kui ka puisniite. Hoolduseta jäetud poollooduslikud kooslused metsastuvad ja seega hävivad olemasolevad elupaigad. Puisniidul p uu ja põõsarinde harvendamisel jäetakse kasvama er i liigist puid ja põõsaid , samuti van u , õõnsa i d ja kuivanud ning erilise kujuga pu i d. Aruniitude taastamisel jäetakse kasvama üksikud vanad või tähelepanuväärsed puud, kui neid on. Enamasti on aruniidud võsastunud haava ja lepaga ning need on vaja alalt eemaldada, et edaspidi oleks rohumaad võimalik niita või seal karjatada. Taastatud puisniidul loomi e i karjatata, ala hooldatakse ni i t misega. Vastavalt looduskaitseseaduse § -le 18 makstakse kaitseala poollooduslike koosluste säilimiseks vajalike tööde tegemiseks kinnisasja valdajale loodushoiutoetust. Looduskaitseseaduse § 17 lõike 8 alusel ei ole kinnisasja valdajal õigust takistada kaitseala valitsejal vajalikku tööd tegemast, kui ta ise ei nõustu seda tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitseala valitsejaga kokkuleppele. 2.5. 2.4 . Keelatud tegevused Kaitsealal on keelatud uu e maaparandussüsteemi rajamine ja maavara kaevandamine . Uue maaparandussüsteemi rajamine muudab looduslikke kooslusi . Kaevandamine kahjustab kaitseala põhiväärtuste , pinnavormide säilimist . Maaparandussüsteemina käsitletakse maaparanduse eesmärgil (s.o maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonna kaitseks – maaparandusseaduse § 2) maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogumit, mis on kantud või kavas kanda maaparandussüsteemide registrisse. Muudel eesmärkidel rajatavate kuivendus-, niisutus- või muude taoliste rajatiste (näiteks üksikkraavid, drenaaž hoonete aluse pinnase kuivendamiseks, hoonete säilimiseks vajaliku pinnase kandevõime tagamiseks) rajamisele kohaldatakse ehitusseadustiku ja kaitse-eeskirja ehitamist reguleerivaid sätteid (vt § 5 lg 2 p 3 ja 4 ning § 8 ). Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine on kaitsealal keelatud, sest see vaesestab looduslikku mitmekesisust ja võib muuta maastikuilmet. K eelatud on biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine , välja arvatud põllu- ja õuemaal , sest nende mõjul vaesestub elustiku mitmekesisus ja saab kahjustada alade looduslik seisund. Nende vahendite kahjulik mõju poollooduslikule kooslusele võib olla pöördumatu. Põllu- ja õuemaal on biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine lubatud, sest seal ei ole selliseid loodusväärtusi, mida nende kasutamine kahjustaks. 2.5. 2.5 . Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. K aitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoimingui d, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba , rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole antud vee erikasutusluba , ehitusluba ega esitada ehitusteatist , ning jahi ulukeid lisasööta. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust selli se tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealade piiranguvööndis majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 9 . juuli st 1 3. augusti ni 201 8 . a Keskkonnaameti Rakvere kontoris ning Väike-Maarja Vallavalitsuses . Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta avaldati 9 . juulil 201 8 . a ajalehes Postimees ning 1 1 . juulil 201 8 . a maakondliku levikuga lehes Virumaa Teataja. Samasisuline teade avaldati 5 . juulil 201 8 . a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt LKS § 9 kohasele kaitse alla võtmise menetlusele saadeti teade kaitsealal paiknevate kinnisasjade omanikele tähitud kirjaga paberkandjal või e-kirjaga . E-kirjad saadeti ka Maa-ametile, Maanteeametile, Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroole , MTÜle Emumäe Arenduskeskus ja Väike-Maarja Vallavalitsusele . Eelnõu kohta saatsid kirjalikult parandusettepanekud Keskkonnainspektsioon ja Maanteeamet. Keskkonnainspektsioon esitas ettepaneku täpsustada elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jäetavate puude regulatsiooni. Selle ettepaneku alusel lisati määruse § 6 lõikesse 2 täpsustus, et ühe hektari kohta allesjäetava 20 tm hulka loetakse ka puude säilinud püstiseisvaid osi. Keskkonnainspektsioon esitas ettepaneku ka määruse eelnõu § 5 lõikes 1 toodud sõidukitega sõitmise täpsustamiseks. Ettepanekuga ei arvestatud , sest see ei lahenda tõstatatud järelevalve pädevuse probleemi. Maanteeamet esitas ettepaneku arvata riigi kõrvalmaante 17111 Olju-Salla kaitsealast välja. Ettepanekuga ei arvestatud . Tee on rajatud läbi kaitse-eesmärgiks oleva pinnavormi . Selleks, et tee võimaliku laiendamise või muude suuremahuliste tööde käigus, mis vajavad ehitusluba, ei saaks pinnavorm kahjustada, on oluline, et kaitseala valitseja saaks anda suuniseid tööde teostamiseks. Omniva tagastas saatjale neli tähitud kirja hoiutähtaja möödumise tõttu. Nende eramaaomanik e teavitamiseks avaldati lisakuulutus 6 . septembri 201 8 . a ajalehes Postimees, milles anti eelnõu täiendus- ja parandusettepanekuteks aega 2 1. septembrini 201 8 . a. Kaitse-eeskirja avalik arutelu toimus 30. augustil 2018 a Salla seltsimajas , kus osales koos Keskkonnaameti töötajatega seitse inimest. Koosolekul kaitse-eeskirja eelnõule parandus- ega täiendusettepanekuid ei esitatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud E uroopa L iidu õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide täiendamine metsa - ja poollooduslike koosluste ga aitab kaasa kogu kaitseala mitmekesisuse säilitamisele ja koosluste soodsa seisundi saavutamisele. Emumäe maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Teadaolevalt ei ole vastuolusid kehtivate planeeringutega. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaoleva i d andme i d, mis on seotud antud eelnõuga. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitseala piiranguvööndis asuva maa eest maamaksu 50% maksumäärast . See on kompensatsioon kaitsealal kehtivate piirangute eest. Võrreldes 1998. aastal kinnitatud kaitse-eeskirjaga , väheneb kaitseala kogupindala u mbes 29 h a võrra. Selle s osas maamaksusoodustus kaob ja Väike-Maarja Vallavalitsuse maamaksutulu suureneb umbes 50 euro võrra aastas . Vas tavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kogu Emumäe maastikukaitseala asu b piiranguvööndis, kus metsa majandamine on lubatud. Seega ei piira kaitsekord oluliselt nende metsade kasutamist ja maa riigile omandamise kohustust ja kaasnevaid kulusid ei teki. Kuna kaitsealal puudub sihtkaitsevöönd ja kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku, ei kaasne riigile kulutusi N atura metsa toetusele. Riigimetsast saadav tulu ei vähene, sest kogu kaitseala jääb endiselt piiranguvööndisse. Kaitsealast arvata kse välja ligikaudu 1,5 ha suurune väheväärtuslik inimtegevusest tugevasti mõjutatud rohumaa, mis keskkonnaregistri s on arvel poolloodusliku kooslusena. Vastavalt maaelu ministri 22. aprilli 2015 . a määrusele nr 38 „P oolloodusliku koosluse hooldamise toetus” maksab riik poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust ühe hektari puisniidu kohta 450 eurot aastas ja ühe hektari muu poolloodusliku koosluse kohta 85–150 eurot aastas. Sellega vähenevad riigi kulud hooldustoetusele kuni 2 2 5 eurot aastas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Haldus kohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest a rvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine E elnõu kooskõlasta ta kse teiste ministeeriumite ga elektroonilise eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-1289 - Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6525bf99-604e-47b8-971b-4a0a7e9dafb5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6525bf99-604e-47b8-971b-4a0a7e9dafb5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main