Kiri

Saaja: Kultuuriministeerium Koopia: Maaeluministeeium Keskkonnaministeerium Jõelähtme Vallavalitsus Teie: 26.11.2018 nr 1-11/2296 Meie 05. detsember 2018 ja 08. november 2018 Märgukiri kultuuriministri määruse eelnõule Edastan märgukirja „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ eelnõule tekkinud küsimused-ettepanekud ning ootan teie vastust Rebala muinsuskaitseala inimeste poolt 8.11.2018 Kultuuriministeeriumile esitatud märgukirjale (298 toetusallkirja) . 1. Seletuskirjas kirjas: "Vabariigi Valitsus otsustas 12. aprillil 2018. a eraldada riigieelarvest aastatel 2019–2022 igal aastal 100 tuhat eurot taluelamute korrastamise kaudu taluarhitektuuri toetamiseks" Rebala muinsuskiatseala Vandjala küla ja 8.11.2018 teile edastatud märgukirja 298 allakirjutanud inimest tänab Kultuuriministeeriumit, et selline toetusprojekt ellu kutsutakse. Meile on arusaamatu, miks antud toetuse õigustatud toetuse taotlejate ring on väga suureks paisutatud? Muinsuskaitsealaste piirangutega talukompleksid ja Rebala muinsuskaitseala on pandud kokku mitte muinsuskaitsealalste piirangutega talukompleksidega. Palume teilt selgitust, miks just selline toetuse taotlejate ring on tekkinud? Nelja aasta peale 4x100 tuhat eurot toetuse raha jagamine on ilmselget olematu raha võrreldes vajadustega muinsuskaitseliste piirangutega piiratud omanikele meie pärandi säilitamiseks ja muinsuskaitseliste eesmärkide täitmiseks. Mõistlik oleks rakendada muinsuskaitsealale Rebala ja muinsuskaitse all olevatele talukompleksidele eraldi toetusprogramm, mis on välja pakutatud juba kevadel 2018 eelnevalt Muinastalude Ühenduse poolt. 2. „Seletuskirja lõike 3 kohaselt on toetuse andja Muinsuskaitseamet.“ Muinsuskaitseameti peamiseks ülesandeks on tagada esmalt muinsuskaitse all olevate talude ja muinsuskaitsealal olevatele taludele säilimine/toetamine, mis on avalikku huvi teenivana riikliku kaitse all! Rebala muinsuskaitsealale ja muinsatalude omanikele tekib eelnõud lugedes küsimus, miks Muinsuskaitseamet jagab sama toetusega rahalist toetust ka mitte muinsuskaitselisi piiranguid omavatele taludele? Selgituseks veel, et muinsuskaitse all olevatel taluhoonetel on keerulisem leida rahalisi lisa vahendeid kui tavakasutuses olevatele väärtuslikele hoonetele/majadele. Miks? Sest näiteks Rebala alal on kogu inimeste vara maaomandi näol piirangu all ja Muinsuskaitseamet kirjutab oma nõusolekus ette, mida omanik maaga (varaga) üldse teha võib. Ülejäänud Eesti aga saab teha planeeringuid, oma vara vabalt kasutada, teostada maa sihtotstarbe muutmist, mis annab neile võimaluse tekitada endale talukomplekside renoveerimiste mahukateks korrastustöödeks rahalist kapitali ilma igatsugu piiranguteta. Rebala alal on see aga pea võimatu! 3. "Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuste jagamise korda eraomanikele, kes soovivad teha korda ja kasutuses hoida või kasutusele võtta Eestile ainuomased ning arhitektuuriliselt olulised taluhooned " (esimene lause eelnõus) . Olukorras, kus muinastalusid ja Rebala muinsuskaitseala pole siiamaani suudetud piirangutele vastavalt riigi poolt rahastada, on selle määrusega loodud ulatuslik sihtrühm, kus nii muinsuskaitseliste piirangutega mälestised kui ka lihtsalt väärtuslikud taluhooned on toetuse taoltlemise tingimustega ühele pulgale seatud. Pole vahet tehtud, mis on riiklikult avalik huvi ja sellest tulenevad piirangud. Leiame, et Rebala muinsuskaitsealal ja muinastalud vajavad omaette toetuse programmi, et väärtuslikud hooned/talukompleksid edasi säiliksid. Toetuse jagamisel tuleb Kultuuriministeeriumil tunnistada fakti, et muinsuskaitseliste piirangutega talukompleksid on antud toetuse andmisel ebavõrdses olukorras võrreldes tavakasutuses olevate talukompleksidega. Esimestel on ranged nõuded ehitamisel, mis nõuavad lisakulutusi ja ehitamine on tunduvalt kallim kui seda on tavakasutuses oleval hoonel! Eelnõud lugedes on toetuse saajateks ka teiste ministeeriumide haldusala kompetentsi kuuluvad hoonete omanikud liidetud siia juurde õigustatud toetajate saajateks, kuigi on olemas eraldi eriprogrammid /toetused nende jaoks? Miks? Mõistlik oleks eelnõus siiski esmalt muinsuskaitseliste piirangutega koormatud ainulaadset taluarhitektuuri toetada kui riigieelarvest raha napib. Praegusel juhul jääb meile arusaamatuks, miks on eelnõu selliselt koostatud? Selgelt on muinsuskaitseliste piirangutega hoonetel keerulisem leida selliste tingimuste alusel vabu rahalisi vahendeid investeeringuteks. Lisaks vajavad paljudel hoonetel korrastamist ka vundamendid, seinad, jne. Küsitav on, kas ainult katuse remont päästab midagi? 4. "Kultuuriministeerium on alates 2007. aastast toetanud maa-arhitektuuri uurimist ja omanike nõustamist. SA Eesti Vabaõhumuuseumi juurde on loodud Maaarhitektuuri keskus, kus tegeletakse maa-arhitektuuri uurimise ja omanike nõustamisega.1 Selle tulemusel on märgatavalt kasvanud teadlike omanike hulk, kes soovivad talumaju korrastada, kuid riiklikud toetused talumajade restaureerimiseks on seni puudunud " Veelkord rõhutame, et on vaja siiski vahet teha muinsuskaitse all olevate piirangutega avaliku huviga koormatud talukomplekside ja Rebala muinsuskaitseala hoonestuste vahel võrreldes ilma muinsuskaitseliste piirangutega hoonetustega. Neid ei ole EETILINE seada ühele pulgale toetuse taotlemisel. Meie ettepanek on teha antud toetuse raames valik, keda sellega napi rahaga toetada? Kas muinsuskaitsealiste piirangutega talukomplekse või jagada raha laiali ilma piiranguteta talukomplekside vahel. Ühesugustel/võrdetel tingimustel toetamine muinsuskaitseliste piirangutega ja ilma munsuskaitseliste piiranguteta omanikele on selgelt muinsuskaitseliste piirangutega omanike suhtes ebaõiglane. 5. "Tervikuna panustab meede nii kultuuripoliitika kui ka maaelu arengukava eesmärkidesse, aidates tagada maapiirkondade tasakaalustatud arengut ja säilitada Eestile omast ehituspärandit. Samuti panustab meede Euroopa maastikukonventsiooni eesmärkidesse, aidates säilitada Eestile iseloomulikku maa-maastikku ja asustuspilti " Juhime tähelepanu sellele, et MAK (maaelu arengukava) meetmetes on selliste tegevuste toetamiseks raha piisavalt ja võimalik realiseerida/rahastada MAK-i ja Keskkonnaministeeriumi toetustusprogrammide kaudu! Leiame, et Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti peamine ülesanne on esmalt tegeleda muinsuskaitse all olevate talukomplekside säilitamisega ja toetamisega! Seletuskirja lugedes tundub, et Muinsuskaitseamet soovib lisaks tegeleda ka Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvate teemadega ja toetada ka nende ministeeriumite kohustusi? 6. See lõik seletuskirjas on vastuolus Rebala muinsuskaitseala eritingimustega: Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud tegevusi, milleks on taluelamu katusekatte ja vajadusel katusekonstruktsioonide taastamine või asendamine. Sealjuures on tingimuseks, et katusekattematerjal asendatakse samaväärsega (näiteks roog rooga, laast laastuga) või algupärase ehk piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulikuga (näiteks eterniit roo vm hoonetüübile algupärase ja arhitektuuriga sobivaga). Eterniidi vahetamine eterniidi vastu või profiilpleki vahetamine profiilpleki vastu on küll asendamine samaväärse materjaliga, kuid kuna toetuse andmise eesmärk on maamaastiku ilme parandamine ja eterniitkatuse või profiilplekist katuse paigaldamine ei kannaks traditsioonilise maastikupildi säilitamise eesmärki, siis on see välistatud. Sel juhul rakendatakse nõuet kasutada algupärast ehk piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulikku katusekattematerjali. Rebala muinsuskaitsealal ei ole roo/õlg, laastkatused olnud 1930-1940 valdav katusetüüp. Muinsuskaitseamet on olnud nõus valtsplekkkatuste paigaldusega, mis meie külamiljöösse sobib hästi. Eelnõusse tuleb kirjutada sisse, et Rebala alal on lubatud siiski panna ja asendada ka katuse kattena valtsplekk! Nappide vahendite jagamisel tuleb eelistada pikka aega vastupidavaid katusekatteid. Kui raha pole ja napib, siis on kummaline soosida rookatuste ehitamist, mis peavad poole vähem aega vastu, on kordi kallimad paigaldada. Plekk näiteks peab vastu +50 aastat! Lisaks on ka muinsuskaitseliste piirangutega hoonete omanikel vaja teha muinsuskaitse- eritingimusi jälgides kordi suuremad kulutused katuse panemiseks/vahetamiseks kui seda teevad tava kasutuses olevate hoonete omanikud. Neil tuleb täita kõiki ettekirjuattud tingimusi ning ka ehitajale on Muinsuskaitseamet seadnud omad nõuded. Ilma muinsuskaitseliste piiranguteta väärtuslikele hoonetele/majadele puuduvad aga ranged muinsuskaitselised nõuded ja ettekirjutused! Seepärast tekib juba siin muinsuskaitse all olevate talukompleksidel ja Rebala muinsuskaitsealal võrreldes piiranguteta väärtuslike hoonetega ebavõrdne kohtlemine ja ka katuste rajamisel oluline erinevus rahaliste vahendite kulutamiseks ja oma osaluse panustamise osas. Piirangutest tulenevad kulutused on esimesetel tunduvalt suuremad kui piiranguid mitte omavad taoltejatel. 7. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Toetus on mõeldud taluelamu füüsilisest isikust omanikule, kes soovib oma taluelamut korrastada Eelistatult tuleks toetada muinsuskaitse all ja muinsuskaitsealaldel asuvaid taluhooneid! Või siis luua nende jaoks eraldi toetusprogramm. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et muinsuskiatselistest piirangutest lähtuvalt on selline ehitamine ka kallim ja kehtivad Muinsuskaitseameti poolt kehtestatud nõuded. Seega muinsuskaitseliste piirangutega taluhooned, käesolevas eelnõus käsitletud eluhoone, puhul palume mitte rakendada 50% omaosaluse nõuet. Piirduda võiks kuni 20% omaosaluse nõudega näiteks. Vandjala külas 5.12.2018 MTÜ Rebala Kultuuriruum Rebala muinsuskaitseala 298 toetusallkirja andnute nimel Tiia Välk /allkirjastatud digitaalselt/