Kiri

Ministeeriumid Meie 05.12.2018 nr 1.2-2/132-1 Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks immuniseerimiskava muutmise määruse eelnõu. Ootame Teie kooskõlastusi ja arvamusi eelnõude infosüsteemis (EIS) 11. detsembriks 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. im.kava_EN_27.11 2. im.kava_SK_27.11 Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Haigekassa Ravimiamet Eesti Perearstide Selts Tervise Arengu Instituut Sotsiaalkindlustusamet Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Haiglate Liit Eesti Õdede Liit Eesti Arstide Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Kärt Sõber +372 715 3471 [email protected]  EELNÕU (27.11.18) MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruses nr 9 „Immuniseerimiskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral võib immuniseerida lõikes 1 nimetatud nakkushaiguste vastu kõigis vanuserühmades olevaid isikuid kuni 500 vaktsiinidoosi ulatuses. Terviseamet teavitab Eesti Haigekassat ja Sotsiaalministeeriumi vaktsiinide varu kasutamisest.“ 2) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja sõna „riigieelarvest“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljaspool kodu ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibivatele isikutele tagatakse gripivastane immuniseerimine.“; § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a. (2) Määruse § 1 punkt 3 jõustub 1. septembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler  Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrust „Immuniseerimiskava“ muudetakse seoses vaktsiinide rahastuse ja hankimise kohustuse üle andmisega Eesti Haigekassale alates 1. jaanuarist 2019. Samuti lisatakse immuniseerimiskavasse gripivastane vaktsineerimine väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibivatele isikutele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 7153 471). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected]; 626 9337). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri 02.03.2017 määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ redaktsiooni RT I, 25.05.2018, 14. Määruse keeleline toimetamine tehakse pärast EIS kooskõlastust. Eelnõu on seotud menetluses oleva SE-ga 650, mille raames täiendatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses immuniseerimiskava volitusnormi selliselt, et immuniseerimiskava alusel saaks tagada immuniseerimisi ka riskirühmadele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 2 paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatusega võimaldatakse nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral immuniseerida ohustatud isikuid sõltumata vanusest, kasutades selleks Terviseameti immuunpreparaatide varus olemasolevaid immuniseerimiskava täitmiseks hangitud vaktsiine. Maksimaalselt võib olemasolevatest varudest ohustatud isikute immuniseerimiseks kasutada 500 vaktsiinidoosi ühes kalendriaastas. Nakkushaiguste seast, mille vastu immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse, on kõige tõenäolisemaks leetrite puhangud ja sellest tulenevalt leetrite epideemilise leviku oht. 2017. a lõpus ja 2018.a kevadel on olnud mitmed leetrite puhangud üle Euroopa. 2018. aasta alguses oli ka Eestis 8 leetrite juhtu ning tänu kiirele reageerimisele ja ohustatud isikute vaktsineerimisele suudeti nakkuse edasine levik peatada. Ohustatud isikuid tuleb leetrite puhangu korral vaktsineerida maksimaalselt 72 tunni jooksul. Leetrite vastaseks vaktsineerimiseks kasutatakse mumps-leetrid-punetised (MMR) liitvaktsiini. Vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku ohtu ja vaktsiinidooside kasutamise vajadust hindab Terviseamet, teavitades sellest esimesel võimalusel Sotsiaalministeeriumit ja Eesti Haigekassat. Vastav õigus varude kasutamiseks on tegelikkuses sätestatud juba 28.05.2018 jõustunud immuniseerimiskava muudatusega, kuid seoses vaktsiinihangete ja rahastuse üle viimisega Eesti Haigekassasse alates 1. jaanuarist 2019 on vajalik määruse sõnastust vastavalt muuta. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 1. jaanuaril 2019 jõustuva redaktsiooni § 42 lõike (12) kohaselt rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ning immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike immuunsustausta uuringuid. Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse määruse § 2 lõikest 3 välja sõna „riigieelarvest“. Seoses vaktsiinihangete ja rahastuse üle viimisega Eesti Haigekassasse on vajalik olemasolevat sõnastust vastavalt muuta. 28.05.2018 jõustunud immuniseerimiskava muudatusega võimaldati luuüdi siirdamise järgselt neile patsientidele tasuta immuniseerimiskava vaktsiinidega immuniseerimist. Luuüdi siirdamise patsientide immuunsüsteem on peale siirdamist nö nullitud ning seetõttu tuleb sellele sihtrühmale immuniseerimiskava vaktsiinid uuesti teha. Sihtrühma suurus on väike- maksimaalselt 30 patsienti aastas. Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse immuniseerimiskavasse hooajalise gripi vastane vaktsineerimine väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele (SHS § 20) ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibivatele isikutele (SHS §-id 100 ja 105). Ameerika Ühendriikide Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (CDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) arvestuste järgi sureb aastas grippi umbes 650 000 inimest. 2017/2018 gripi hooajal suudeti CDC andmetel gripivastase vaktsineerimisega ennetada 5,29 miljonit gripijuhtu, 2,64 miljonit gripiga seotud arstivisiiti ning 84 700 hospitaliseerimist. Eestis on gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus kõige väiksem Euroopa Liidus. 2017/2018 oli hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega Eesti elanikkonnas kõigest 4% ning vanemaealiste seas 5.01% (EL keskmine 56%). Sellest tulenevalt on meil suurim ka gripist tingitud suremus. Terviseameti andmetel hospitaliseeriti Eestis aastatel 2011-2018 gripi tõttu 6035 inimest, intensiivravi vajas 543, suri 211 inimest. Gripi tõttu intensiivravi vajanud patsientidest 80% olid vanemaealised, kellest 85,7% surid. Keskmine intensiivravi kestus oli 13,8 päeva. Keskmine voodipäeva maksumus oli 1500 EUR ning ECMO (ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon) ravimeetodi kasutamisel võib voodipäeva hind olla kuni 4500 EUR. 2016/2017 hooajal suri gripi tõttu 47 inimest, neist 24 ehk 51,1% olid hooldekodude elanikud. 2017/2018 hooajal sattus hooldekodude elanikest gripi tõttu intensiivravisse 21 inimest, 10 neist suri. Terviseameti käsutuses oleva info alusel ei olnud ükski neist gripi tõttu surnud või intensiivravi vajanud inimestest end gripi vastu vaktsineerinud. Hooldekodudes elavad vanemaealised on gripi kõige ohustatumaks riskirühmaks eelkõige vanuse poolest ja teiseks põhjusel, et see riskirühm elab koos kinnisel territooriumil ning enamik neist on vaktsineerimata. Kõik need tegurid soodustavad gripiviiruse levikut, kui see peaks mõnda hooldekodu tabama. Gripivastase vaktsineerimise sihtrühm on käesolevas eelnõus piiritletud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibivate isikutega. Kuigi kõige prioriteetsemaks gripi riskirühmaks on oma vanuse poolest hooldekodude 65+ elanikud, on mõistlik võimaldada tasuta gripivastast vaktsineerimist ka teistele koos vanemaealistega samas asutuses teenusel viibivatele isikutele. Mida vähem on vaktsineerimata isikuid, seda väiksem on tõenäosus gripi levikuks ja grippi haigestumiseks. Ka alla 65-aastased on ööpäevaringsetel üld- ja erihoolekandeteenustel peamiselt tervislikel põhjustel ning põevad raskeid kroonilisi haiguseid, mis muudab nad samuti gripi riskirühmaks. Ühtlasi võimaldab kõigile hooldekodu elanikele vaktsineerimise võimaldamine kaitsta neid, kellele vaktsineerimine on mingil põhjusel vastunäidustatud või kellelt vaktsineerimiseks nõusolekut ei ole võimalik saada. Gripivastase vaktsineerimise tagamist riigi poolt on arutatud ka immuniseerimiskava osas tervise- ja tööministrile nõuandvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis ning jõutud järeldusele, et riik peaks tagama gripivastase vaktsineerimise esmajoones kõige ohustatumale sihtrühmale ehk hoolekandeasutuste elanikele. Muudatus ei hõlma hoolekandeasutuste töötajaid, sest vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 lõikele 4 peab neile tagama immuniseerimise tööandja. 2017.a andmete kohaselt on erihooldekandeteenusel viibijaid ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajaid kokku 10 761 inimest, neist 7434 vanuses 65+. Kuna vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, küsitakse eelnevalt selleks isikult nõusolekut. Prognoositav hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega hooldekodude elanike seas on 80%. Gripivastase vaktsineerimisega on plaanis alustada järgmise gripihooaja alguses ehk 2019.a septembris. Vaktsineerimise läbiviimise korralduslikud lahendused täpsustatakse 2019.a I poolaasta jooksul. Eelnõu § 2 lõikega 1 sätestatakse määruse punktide 1 ja 2 jõustumine 1. jaanuaril 2019.a seoses vaktsiinide rahastuse ja hankimise üle viimisega Eesti Haigekassasse. Eelnõu § 2 lõikega 2 sätestatakse määruse punkti 3 jõustumine 1. septembril 2019.a seoses hooldekodude elanike tasuta gripivastase vaktsineerimisega alates 2019. aasta sügisest. 3. Määruse mõjud 3.1 Immuniseerimiskava täitmiseks hangitud vaktsiinivarude kasutamise võimaldamine nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral ohustatud isikute immuniseerimiseks maksimaalselt 500 vaktsiinidoosi ulatuses kalendriaasta jooksul Muudatus tähendab seda, et Eesti Haigekassa hangitud ja Terviseameti laos säilitatavaid immuniseerimiskava täitmiseks hangitud vaktsiine võib nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral kasutada ohustatud isikute ehk vastavasse nakkushaigusesse haigestunud isikuga kokku puutunute vaktsineerimiseks. Maksimaalselt võib varusid kasutada 500 vaktsiinidoosi ulatuses kalendriaasta jooksul. Antud võimalus oli olemas ka senises seadusandluses, kuid selle täideviija oli seni Sotsiaalministeerium, muudatuse kohaselt saab selleks aga Eesti Haigekassa. 3.1.1 Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm I: Eesti Haigekassa Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kuni 2018. aasta lõpuni teostab vaktsiinihankeid Sotsiaalministeerium, kuid alates 1. jaanuarist 2019 viiakse need üle Eesti Haigekassasse koos vastava pädeva personaliga. Eesti Haigekassale vaktsiinivarude kasutamisega koheselt täiendavaid kulusid ei kaasne, sest kasutatakse Terviseameti laos olemasolevaid immuniseerimiskava täitmiseks hangitud vaktsiinidoose, kuid järgmist riigihanget tehes tuleb Haigekassal vajadusel kasutatud kogus juurde hankida. 500 doosi kalendriaastas on optimaalne arv, mille kasutamine hinnanguliselt olulisi lisakulusid kaasa ei too ja varude seisu ei mõjuta. Varude kasutamine toimub vajaduspõhiselt. Nakkushaigustest, mille vastu immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse, võib kõige tõenäolisemaks pidada leetrite puhanguid ja vastavat epideemilise leviku ohtu. Leetrite vastaseks vaktsineerimiseks hangitakse MMR liitvaktsiini ning 500 doosi hankimise kulu jääb suurusjärku 3000-3500 eurot (2018. aasta Eesti Haigekassa eelarvest moodustab see alla 1%). Varem pidi antud kulud katma Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Samas võimaldab ohustatud isikute kiire vaktsineerimine peatada nakkuse edasise leviku ja seeläbi vältida ravikulusid. Ebasoovitavaid mõjusid antud muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju aga pidada Eesti Haigekassale väikseks. 3.2. Luuüdi siirdamise järgselt tasuta immuniseerimiskava vaktsineerimiste võimaldamine vastava näidustusega isikutele Võimalus saada vastavate näidustustega isikutel luudi siirdamise järgselt tasuta immuniseerimiskava vaktsineerimist oli olemas ka seni kehtivas seadusandluses. Varem pidi need kulud katma Sotsiaalministeeriumi eelarvest ning muudatuse kohaselt võtab selle kohustuse üle Eesti Haigekassa. 3.2.1 Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm: Eesti Haigekassa Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Alates 1. jaanuarist 2019 hakkab vaktsiine hankima ja rahastama Eesti Haigekassa, varem tegi seda Sotsiaalministeerium. Luuüdi siirdamise näidustusega patsiente on vähe, maksimaalselt 30 patsienti aastas ehk tegemist on harva esineva sündmusega, mis ei eelda Eesti Haigekassas olulisi ümberkorraldusi arvestades, et immuunpreparaatide hankimise kohustus antakse Haigekassale üle koos pädeva personaliga. 30 patsiendi revaktsineerimise kulu immuniseerimiskava vaktsiinidega jääb hinnanguliselt vahemikku 2700-3000 eurot kalendriaastas (alla 1% 2018. aasta Eesti Haigekassa eelarvest). Muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada väikeseks. 3.3 Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse saajatele tasuta gripivastase vaktsineerimise võimaldamine immuniseerimiskava alusel Muudatuse tulemusena saavad väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel ja erihoolekandeteenusel olevad isikud tasuta vaktsineeritud hooajalise gripi vastu. 3.3.1 Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Sihtrühm: väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse saajad. 2017. a andmetel oli neid teenusesaajaid kokku 10 761 inimest. Prognoositavaks hõlmatuseks gripivastase vaktsineerimisega on 80%, arvestusega, et kõigilt teenusesaajatelt erinevatel põhjustel vaktsineerimiseks nõusolekut saada ei õnnestu ning teatud osa keeldub vaktsineerimisest. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega võimaldatakse tasuta hooajalise gripi vastast vaktsineerimist hinnanguliselt gripist kõige ohustatumale sihtrühmale ehk väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenusesaajatele. Need inimesed kuuluvad riskirühma oma vanuse ja kaasuvate krooniliste haiguste poolest ning eelkõige seetõttu, et elavad koos piiratud territooriumil, mis võimaldab gripil kergelt ja kiirelt levida. Muudatus võimaldab kaitsta seda riskirühma grippi haigestumise eest ning vältida gripi tüsistusi ning sellest tingitud suremust. Hooldekodu elanike hulgas on Eestis grippi või gripi tüsistustesse suremus väga kõrge. 2017/2018 hooajal suri seni kõige suurem hulk inimesi läbi aastate - 47 inimest, kellest 24 ehk 51,1% olid hooldekodude elanikud. Terviseameti andmetel ei olnud ükski surnutest gripi vastu vaktsineeritud. Arvestades, et hetkel võimaldatakse gripivastast vaktsineerimist vaid üksikutes hooldekodudes (nt kohaliku omavalitsuse, lähedast või inimese enda kulul) ning et teenusesaajad iseseisvalt ei ole võimelised mujale vaktsineerima minema, siis võib eeldada, et hooldekodude elanikud on enamjaolt gripi vastu hetkel vaktsineerimata. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju. Kuna vaktsineerimine toimub korra aastas regulaarselt ning praegu on vaid vähesed hooldekodude elanikud gripi osas vaktsineeritud (vt eest poolt eelnõu § 1 punkt 3 kirjeldust) ehk see eeldab nende käitumises muutust, siis võib mõju hooldekodude elanikele pidada suureks. Antud muudatuse tulemusena hoitakse tulevikus ära nii grippi haigestumist, tüsistusi kui ka surmajuhte. 3.3.2 Muudatusega kaasnev majanduslik mõju Sihtrühm I: väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse saajad ja nende pereliikmed, eestkostjad. Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta: senini on gripivastane vaktsineerimine olnud kõigile tasuline, kuid ennast on vaktsineerinud vaid vähesed hoolekandeasutuste elanikud. Vaktsineerima peaks ennast korra aastas regulaarselt ehk kulu on aastas ühekordne. Sõltuvalt vaktsiinist jääb gripivastase vaktsineerimise orienteeruv kulu vahemikku 9-20 eurot. Seega võib eeldada, et mõju eelarvele on harv ning oli ka varasemalt väikese ulatusega, kuigi teatud juhtudel on saanud takistuseks ka gripivastase vaktsineerimise hind. Küll aga võimaldab muudatus hooldekodu elanikel või tema pereliikmetel-eestkostjal säästa raha ning vältida grippi haigestumisest tulenevaid lisakulusid. Muudatusega ei kaasne ebasoovivaid mõjusid. Kokkuvõttes võib mõju pidada väikeseks. Sihtrühm II: ööpäevaringset üldhooldusteenust ja erihoolekandeteenust osutavad asutused. 2017. aastal oli 158 ööpäevaringset üldhooldusteenuse ja 74 erihoolekandeteenuse osutajat. Paljud neist asutustest kattuvad kuna osutavad mõlemat teenust (26 erihoolekandeteenuse osutajast osutavad ka üldhooldusteenust). Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta: 158 ööpäevaringsest üldhooldusteenuse osutajast 26 on ka tervishoiuteenuse osutajad ehk nad on eelduslikult võimelised enda hooldealuseid gripi vastu vaktsineerima, kui vastav immuniseerimise koolitus on läbitud. Üldhoolekandeteenuse osutajate juures oli 2017. a kokku tööl 163 õde ja 7 arsti. Erihoolekandeteenuse osutajate juures aga 25 õde ning 4 arsti. Seega oli keskmiselt üldhooldusteenuse osutajatel 2017. aastal enam kui üks tervishoiutöötaja asutuse kohta ning erihoolekandeteenuse osutajatel 0,4 tervishoiutöötajat asutuse kohta. Kuna vaktsineerimine toimub korra aastas ei eelda see üldhooldusteenuse osutajate osas tõenäoliselt olulisi ümberkorraldusi ja kohanemine uute tööülesannetega läheb tõenäoliselt sujuvalt ega too kaasa ebasoovitavaid mõjusid. Küll aga eeldab muudatus ümberkorraldusi erihoolekandeteenuse osutajatelt kuna täna ei ole kõigil neil olemas vaktsineerimise võimekust. Gripivastase vaktsineerimise läbiviimise täpsemad korralduslikud lahendused töötatakse välja 2019.a I poolaastal. Nii väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kui ka ööpäevaringse erihoolekande teenuse osutajatele lisandub kohustus esitada gripivastase vaktsineerimisega hõlmatuse aruandeid Terviseametile. See ei eelda aga lisakulusid. 3.3.3 Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm I: Eesti Haigekassa Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Alates jaanuarist 2019. a rahastab ja hangib immuniseerimiskava vaktsiine Eesti Haigekassa. Gripivaktsiini hankimise kulu Eesti Haigekassale ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse saajatele hõlmatuse määraga 80% suuruse (8609 in) jääb hinnanguliselt vahemikku 65 000-70 000 eurot aastas, moodustades 2018. aasta Eesti Haigekassa eelarvest alla 1%). Samas võimaldab vaktsineerimine hoida kokku grippi haigestumise ja tüsistustega kaasnevates tervishoiu- ja ravikuludes. Majanduslikku mõju Eesti Haigekassa eelarvele võib pidada väikeseks. 4. Määruse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta: alates 2019. aastast hangib immuniseerimiskava täitmiseks vaktsiine Sotsiaalministeeriumi asemel Eesti Haigekassa ehk määruse muudatustega kaasnevad täiendavad kulud Haigekassa eelarvele. Haigekassale on lisakuluks luuüdi siirdamise patsientide immuniseerimiskava vaktsiinidega revaktsineerimisega kaasnev kulu, mis on 2700-3000 eurot aastas. Lisaks eelnevale on edaspidi Eesti Haigekassal vaktsiinvälditava nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral immuniseerimiskava täitmiseks hangitud vaktsiinivarude kasutamise (maksimaalselt 500 doosi kalendriaastas) järel kohustus kanda varude taastamise kulusid, mis jäävad hinnanguliselt vahemikku 3000-3500 eurot. Viimase osas ei ole tegemist aga püsikuluga, kuna varusid kasutatakse vajaduspõhiselt vaid nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral ning kui seda ei esine, siis neid ka ei kasutata. Gripivaktsiini hankimise kulu Eesti Haigekassale väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibijatele on hinnanguliselt 65 000-70 000 eurot aastas (sihtrühma suurus 10 761, hõlmatus 80%). Kokku on kõigi eespool nimetatud muudatuste mõju Eesti Haigekassa eelarvele ühekordne, kuid iga-aastane ehk pidev. Muudatus eeldab Eesti Haigekassa senises töös ümberkorraldusi, kuid need ei tekita kohanemisraskuseid, sest vastav pädevus immuunpreparaatide hankimiseks on Haigekassal alates 1. jaanuarist 2019. Kokku on muudatuse rahaline mõju Eesti Haigekassa eelarvele väike, sest moodustab aastas kokku alla 1% kogu Haigekassa eelarvest. Muudatusega kaasneb positiivne kaasmõju, kuna muudatustega hoitakse pikemas perspektiivis kokku ravikuludes ehk tegelik kogukulu Eesti Haigekassa eelarvele on tõenäoliselt veelgi väiksem. Terviseametile täiendavaid kulusid määruse muudatustega ei kaasne, küll aga laienevad järelevalvekohustused hooldekodudes läbiviidavate vaktsineerimiste osas ning samuti suureneb vähesel määral Terviseameti töökoormus seoses gripivastase vaktsineerimisega hõlmatuse aruannete esitamisega hoolekandeasutuste poolt. 5. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2019 ning § 1 punkt 3 jõustub 1. septembril 2019. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Haigekassale, Ravimiametile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-1284 - Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/636cd832-2976-4ce3-b1a7-0c0fe0772b0a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/636cd832-2976-4ce3-b1a7-0c0fe0772b0a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main