Taotlus riigipreemiale

Eesti Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 10148 Tallinn 05.12.2018 nr 5-1/KV- 159 Käesolevaga on meil au esitada teenekas korvpallitreener Arnold Selge pikaajalise ja tulemusliku spordialase tegevuse eest riikliku spordipreemia kandidaadiks „Elutöö eest“. Arnold Selge on sündinud 22. veebruaril 1924 aastal Järvamaal, Võhmuta vallas. Kogu tema elu on seotud olnud korvpallialase tegevusega, aga eelkõige Eesti naistekorvpalli arenguga. Tema edukas treeneriöö algas peale Tallinna Kehakultuuritehnikumi lõpetamist 1954. aastal, mis kestis 55 aastat ja sellega on ta Eesti korvpalliajaloo kõige pikema staaziga treener. Ta on jätnud sügava jälje korvpallielu arengusse Paides, Kohtla - Järvel, Tartus ja Alatskivil. Kindlasti mängis tema tegevus väga olulist rolli Kohtla-Järvel, mille puhul võib Arnold Selget nimetada sealse korvpallielu aluspanijaks. Paide perioodil sai temalt korvpallialaseid algtõdesid hilisem tippkorvpallur, treener ning poliitik Jaak Salumets. Üle kümne aasta oli tema õlgadel Eesti naiste tippkorvpall. Aastatel 1978 – 1989 oli ta Tartu Ülikooli korvpallinaiskonna ja Eesti koondise peatreeneriks. Naiskond mängis Nõukogu Liidu meistrivõistluste I liigas. See oli sportlikus mõttes raske aeg. NSVL kõrgliiga oli sellel ajal maailma tugevaim „profiliiga“. Kaks korda jõuti TRÜ naisko n naga ka NSVL kõrgliigasse. Kuid eelkõige tasemega mängijate vähesuse tõttu langeti sealt tagasi esiliigasse, kus mängiti pidevalt kohtadele I - VI. Ta on üles kasvatanud 17 NSV Liidu meistersportlast. Euroopa noorte meistriks tuli Karin Murd. NSVL noortekoondise kandidaadid olid Teet Laur, Anne Sepp, Mare Laur ja täiskasvanute koondise kandidaadiks Vera Mitrofanova . Tal treeneritöö kogemus ka Soomest, kus juhendas Tampere naiskonda. Ta on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi auliige. Kõike seda arvestades, oleme seisukohal, et teenekas treener Arnold Selge väärib oma pikaajalise ja tulemusliku korvp a llialase tegevuse eest riikliku spordipreemiat „Elutöö eest“. L ugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Gert Prants Juhatuse esimees Lisa: Arnold Selge elulugu 1 eks. 3-l lehel RIIKLIK SPORDIPREEMIA ELUTÖÖ EEST ARNOLD SELGE Elulugu Peale Tallinna Kehakultuuri Tehni kumi lõpetamist suunati Arnold Selge tööle Rakvere. T a oli seal spordikooli treener iks, kuni 1. novembrer 1954. Siis tuli tal minna aega teenima Nõuk ogude Armeesse. Sealt vabanes 195 7. aastal. Armees võeti ta spordiroodu ja ta teenis aega Lää ne Ukrainas Lvovis. Armees teenides m ängis ta korvpalli ja oli ühtlasi ka võistkonna treener. Korvpallialase h ea koolituse sai ta tehnikumis t , kus tema esimeseks õpetaja ks oli Uno Kiivet ja hiljem Märt Sepik. Eriti viimasel e on ta tänu võlgu väga põhjaliku õpetamise eest. Vabanedes armeest kutsuti ta Paide spordikooli treeneriks. Kuna vabu poiste gruppe ei olnud, tuli olude sunnil hakata tal hakata tegelema tütarlaste gru ppidega . Hea treeneritöö tulemusena saavutas Arnold Selge Paide tüdrukutega B klassis teise ja A klassi tüdrukutega kolmanda koha vabariigis. Suur muudatus oli 1960 . a astal , kui Türi treener lahkus ootamatult oma ametist. Tal t uli hakata sõitma 3 korda nädalas Türile , ka sealseid poisse ja tüdrukuid treenima. Kuna naiskorvpallurite tase oli Paides ja Türil küllaltki võrdne , pandi vabariigi võistlustele välja üks võistkond. Spordiühing „Jõud“ võttis selle majandusliku poole enda kanda. S amal aastal hakati mängima teises liigas , mille nad kindlalt võitsid. Järg nevatel aastatel tuli mängida juba esi liigas. Esimesel a astal läks hästi, saavutati V koht ja seda Tallinna võ istkondade ees. Tartul oli välja s neli TRÜ naiskonda, kes saavutasid ka ka neli esimest kohta. Järgmisel aastal oldi Eesti karikavõistlustel kolmandad ja mei strivõistlustel neljandad. 1962 tuldi meistrivõistlustel III koh ale. Suur üllatus sündis 1963. a astal, kui tuldi Paide Jõudi naiskonnaga esimest korda korvpalliajaloos Eesti naiste karika võitjaks. Samal aastal saavutati Eesti meistrivõistlustel teine koht. Paide „Jõud“ on mänginud ka NSVL meistrivõisltuste kvalifikatsiooni pääsu eest II liigasse ja seal saavutati kolmas koht . Peeti ka üks rahvusvaheline kohtumine Saksa DV Ha ll e võistkonnaga, mis võideti. Eesti koondises mängisid Anne ja Mari Vaikemaa’d , samuti Vaike Lüütsepp , Evi Hansumäe-Volmer . O ma korvpallite ed alustas Arnold Selge ju ures ka hilisem tippkorvpallur ja treener Jaak Salumets. Selge lahkus P aidest 1965 aastal. Põhjus oli eluline, talle ei suudetud tagada korterit. Treeneritöö p akkumine tuli kohe Tallinna „ Jõud“-ist , et asuda treeneriks. Kuid Selge valis Kohtla-Järv e ning asus vastloodud „Kalevi“ spordikoo li treeneriks. Selge teadis, et Kohtla-J ärvel korvpalli ei mängita ja seetõttu tegi teadlikult selle valiku, a lustada nullist ning viia ka korvpall Kohtla–Järvele. Alguses puudus seal igasugune varustus ja ka t reenimiseks saalid. Olid ainult spordihuvilised lapsed. Selleks, et saada saali aega koolis , tuli anda ka kehalise kasvatuse tunde. Tööpäev algas kell 8 .00 ja lõppes 23.30. Samas hakkas ta tegelema ka täiskasvanutega. Kohtla - Järve n aiskond pääses II liigasse. Liigas oli sel ajal 12 naiskonda. Oldi keskmikud. Meeskond alustas III liigas t , siis v õideti II liiga ja mängiti hiljem ka esi liigas kolm aastat. Kõigil neil aastatel oli meeskond VI kohal esiliigas . Kohtla-Järve t äi skasvanute võistkonda koondati mängijad, kes olid mänginud erinevates Tallinna võistkondades ja o lid tulnud Kohtla-Järvele tööle. Noorte võistkondadega oldi igas vanuseklassis Eestis I - V hulgas. Võideti Eesti koolidevahelin e karika s . Parim aks saavutus eks Kohtla - Järve perioodil oli NSV Liidu noorte meistrivõistlustel saavutatud VII koht. Selge kasvandikud Teet Laur, Ago Salm, Gunnar Niitsoo mängisid Eesti noortekoondises. Tema õpilas e ks oli ka 15 - aastane Jev geni Kulikov (pikkus 2,05), kes värvati Leningradi Spartaki . Selge töötas Kohtla-Järvel kuni 1978 . a astani . Suureks saavutuseks tuleb p idada, korvpalli elu käimalükkamist Kohtla-Järvel. 1978. aastal kutsuti Arnold Selge Tartu TRÜ naiskonna vanemtreeneriks ja ühtlasi E esti koondise peatreeneriks. Naiskond mängis Nõukogu Liidu meistrivõistluste I liigas. See oli sportlikus mõttes põnev, aga raske aeg. NSVL kõrgliiga ol i sellel ajal maailma tugevaim „ profiliiga “ . Kaks korda jõuti TRÜ naiskonaga ka NSVL kõrgliigasse . Tasemega m än gijate vähesuse tõttu langeti sealt tagasi (vigastused, lapsepuhkuse d, pühendumine ainult õppimisele jne) esi liigas se, kus mängiti pidevalt kohtadele I - VI. Palju saadi mängida ka rahvusvahel isi mänge, nii Saksa DV-s, Soomes, Kuubas, Rootsi, Ungaris, Bulgaarias, Jug oslaavias ja Sambias ning Tsehhoslovakkias . Parim turniir toimus 1988. a astal Riias, kus naiskond saavutas VI koha eespool Läti t ja Rootsi t . TRÜ n aiskonnaga tuldi ka Spordiühing „Trud“ meistriks. 1983. aastal omistati Arnold S elgele ENSV teenelise treeneri nimetus. Ta on töötanud 55 aastat järjest treenerina ja seetõttu on ta Eesti korvpalliajaloo kõige pikema staažiga treener. Viim ati töötas Alatsikivil . Sellel perioodil tuli ta Alatskivi kooli võistkonnaga esimeseks Eesti põhikoolide B sarjas. Tal on treeneritöö kogemus ka Soomest. 2000. aastate alguses asus Selge tööle Alatskivile, õpetama sealse keskkooli poistele ja tüdrukutele korvpallitõdesid. Võistlustegevuseks asutati korvpalliklubi „JUKU“, mis osales edukalt Eesti noortesarjades ja tegutseb ka tänasel päeval. Ta on üles kasvatanud 17 NSV Liidu meistersportlas t. Euroopa noorte meistriks tuli Karin Murd. NSVL noortekoondise kandidaadid olid Teet Laur, An ne Sepp, Mare Laur ja täiskasvanute koondise kandidaadiks oli Vera Mitrofanova.