dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 5. detsember 2018
Viit
1-11/2253-4
Registreeritud
5. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
4. jaanuar 2019

Failid

  • 📎1.1-11_8715-2 Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord.bdoc413 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Teie 20.11.2018 nr 1-11/2253-1 [email protected] */ Meie 04.12.2018 nr 1.1-11/8715-2 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ määruse eelnõu Austatud härra minister Kooskõlastame kultuuriministri määruse „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu märkustega. 1. Palume eelnõu seletuskirjas põhjendada, miks § 4 lg 2 punktis 2 on vajalik taotlejate ringi piirata põhitegevusala kaudu. Ettevõttele seatavate muude sisunõuete puudumisel põhjustab see eeldatavalt lihtsalt kunstlikult uute ettevõtete loomist. 2. Palume §-s 5 kajastatud üldkulu, ettenägematute kulude ja tootmistasu määrad ning muud asjakohased kulude abikõlblikkust puudutavad nõuded koondada 3. peatükki sarnaselt toetuse määradega (sh § 5 lg 7 p 2, § 5 lg 8 p 2, § 5 lg 9 p 6 ja 8 ning § 5 lg 10). 3. Palume selgitada § 5 lõike 9 puhul, miks peab tootmistoetuse taotluse eelarves kajastama üldkulu otsestest kuludest, kuid teiste toetuse liikide puhul üldkulu abikõlblikest kuludest. Samuti palume selgitada, kuidas muutuv üldkulu osakaalu arvestamine juhul, kui arendustoetus arvestatakse projekti edasisel finantseerimisel tootmistoetuse hulka vastavalt § 10 lõikele 8. 4. Palume täiendavalt avada § 5 terminite „üldkulud“ ja tootmistasu nii eelnõus kui ka seletuskirjas. Seejuures märgime, et seletuskirjas pole termineid „üldkulud“ ja „tootmistasu“ üldse selgitatud. 5. Palume § 6 lõike 1 puhul seletuskirjas täpsustada, kas sisuliselt kinnitab kultuuriminister kulude jaotuse erinevate toetusliikude ja voorude vahel, kuivõrd kasutusel on nii ajaliselt piiritletud toetusvoorud kui ka jooksev taotlemine. Juhime tähelepanu, et kehtiva praktika kohaselt on kulude jaotuse taotlusvoorude (sihttoetuste) vahel kinnitanud Filmi Instituudi nõukogu. 6. Eelnõu § 8 lg 1 punkti 2 juures on seletuskirjas vajalik selgitada, mida peetakse silmas termini „algdokument“ all määruse kontekstis. Juhime tähelepanu, et tekkida võib vastuolu ülekulude, tootmistasu ja endale osutatud teenuste puhul, kus tehingut otseselt ei toimu, kuigi kulud on abikõlblikud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 7. Palume § 8 lg 1 punkti 5 juures täpsustada, mida loetakse „selgelt eristatavaks“ kuluks raamatupidamises ja kas sellega kaasneb toetuse saajale täiendav koormus, sh kas see tähendab algdokumentidele või raamatupidamiskannetele täiendava projektitunnuse lisamist, suuremate projektide jaoks eraldi arveldusarve loomist või midagi muud. 8. Palume § 8 juures kaaluda, kas oleks otstarbekas nõuda toetuse saajalt teatud osakaalus tasutud arvete olemasolu toetuse või selle osa saamise eeldusena juhul, kui eksisteerib oht, et toetuse saaja võib jätta arved tasumata. 9. Palume seletuskirjas välja tuua, mida loetakse § 10 lg 6 punktis 1 nimetatud mitterahaliseks panuseks ja kuidas mitterahaline panus kajastatakse projekti tuludes ja abikõlblikes kuludes. 10. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas hinnatakse § 10 lg 6 punkti 2 puhul toetuse saaja poolt talle endale turuhinnaga ja hinnakirja alusel osutatud teenuste mahu asjakohasust vms. Samuti palume kaaluda endalt turuhinnaga ostetud teenustele lae seadmist sarnaselt töötasuga. 11. Palume § 12 puhul kaaluda sätet, kus reguleeritakse juhtu, kus taotluste rahuldamise järel selgub toetuse saaja seotus hindamiskomisjoni liikmega. Sealhulgas palume kaaluda seotuse ilmnemisel otsuste üle vaatamisel võimalust lähtuda sellest, kas vastava liikme häälel oli piisav kaal taotluse rahuldamise positiivse otsuse kujunemisel või pingerea muutmisel. 12. Teeme ettepaneku kajastada taotluste rahuldamise otsuses kohe maksimaalne toetuse maht ja osakaal abikõlblikest kuludest. 13. Palume § 16 puhul täpsustada, kellele vaie esitatakse ja kes vaide lahendab. 14. Palume kaaluda teatud toetuse liikide või mahuga väikeprojektide puhul edaspidi ühikukulu-põhist vms lähenemist aruandluskoormuse vähendamiseks. 15. Eelnõu § 20 lõikes 1 sätestab, et toetus makstakse toetuse saajale välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Palume seletuskirjas välja tuua, kas toetuse täieliku väljamaksmise tingimus filmi puhul võib olla ka selle linastumine. 16. Palume selgitada, kuidas kontrollitakse toetuse saaja eelnõu § 21 punktis 8 toodut kohustust kulutada vähemalt 50% arendustoetusest ja tootmistoetusest projektiga seotud majandustegevusele Eestis. 17. Palume § 21 punkti 15 kohta seletuskirjas täpsustada, kas toetuse kasutamata jäägi all mõeldakse vahendeid, mis ületavad projektile lubatud vahendite mahtu ja osakaalu. 18. Palume § 21 lõike 16 puhul täpsustada, kas tagasinõude saab vaidlustada alles pärast toetuse tagastamist. 19. Teeme ettepaneku § 23 punkti puhul täpsustada lähtuvalt otstarbekuse printsiibist, mis juhtudel toetuse andja peab teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. 20. Palume seoses § 24 punktiga 8, milles sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Palume § 5 lg 5 punkti 2 juures selgitada, 2 kas saame õigesti aru, et taotluses esitatakse kõik kulud, sh mitteabikõlblikud kulud. Teisisõnu on toetuse andjal olemas alusinfo, mille vastu kontrollida algselt määratletud mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. 21. Palume § 25 lg 1 punkti 1 kohta seletuskirjas täpsustada, kuidas tuvastatakse toetuse kasutamine mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Juhime tähelepanu, et toetust makstakse proportsionaalselt abikõlbulike kulude mahuga ja kuna kulusid kaetakse ka omaosaluse arvelt, ei ole põhimõtteliselt võimalik tuvastada, millisest allikast konkreetne kulu kaeti. Sisuliselt tuleks selgitada, et juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlbulik, sest see ei vasta 3. peatükis toodud abikõlbulikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt projektile eraldatavat toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Seega soovitame lisada ühe toetuse tagasinõudmise alusena, kus kaalutlusõigust ei rakendata, et „kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi“. Vastav sõnastus lahendaks automaatselt ka § 25 lg 1 punktis 3 kirjeldatud olukorra, 22. Palume § 25 lg 1 punkti 5 puhul täpsustada, kas toetuse saaja kohustuste või nõuete all on silmas peetud eelnõu kohaseid kohustusi ja nõudeid ning kuidas on see alus seotud kulude abikõlblikkusega. 23. Palume eelnõu § 25 lg 1 punkti 9 seletuskirjas täpsustada, kas ja kuidas on võimalik sellisel juhul tagada näiteks allhankijate kulude korvamine juhul, kui projekti kavandatav tulemus on saavutatud. 24. Palume § 21 lõike 7 puhul täpsustada, kus sätestatud osakaalude alusel võib toetuse saaja kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega, kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust hinnata. 25. Palume § 25 lõike 9 kohta seletuskirjas täpsustada, kas tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamisel võib toetuse saaja jätkuvalt saada valdkonna teisi toetusi. 26. Eelnõu kohaselt võib anda riigiabi grupierandi määruse artikli 54 kohaselt. Selle artikli rakendamisel kehtib riigiabi ergutava mõju nõue, mis tähendab, et projekti tegevusi ei tohi alustada enne abi andjale abi taotluse esitamist. Palume seletuskirjas eelnõu § 9 lg 2 kohta täiendavalt selgitada, mida tähendab tööde alustamine komisjoni määruse (EL) 651/2014 kontekstis; 28. Eelnõu § 23 punkti 3 suhtes juhime tähelepanu, et vastavalt komisjoni määruse (EL) 651/2014 artiklile 12 tuleb abi andjal säilitada andmed grupierandi alusel antud abi kohta kümme aastat alates kuupäevast, mil anti abikava kohaselt viimane abi. 29. Eelnõu § 10 puhul palume seletuskirjas riigiabile kohalduvatest nõuetest nimetada grupierandi määruse artikli 53 ja 54 lõiked, millest lähtutakse toetuse maksimaalse summa ja osakaalu määratlemisel. Lugupidamisega 3 (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Erika Meejärv 6113480 [email protected] Ljudmilla Sokolnikova 6113360 [email protected] Rando Härginen 6113397 Rando.Hä[email protected] 4
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel