Kiri

. Seletuskiri kirjutab: "Vabariigi Valitsus otsustas 12. aprillil 2018. a eraldada riigieelarvest aastatel 2019–2022 igal aastal 100 tuhat eurot taluelamute korrastamise kaudu taluarhitektuuri toetamiseks": Kindlasti võiks valla seisukoht tänada Kultuuriministeeriumit, et selline toetusprojekt ellu kutsutakse. Kui aga vaadata, et 4 aasta peale on a 100 tuhat eurot aastas ja saajate ring on aetud ikka päris seinast seina suureks, Muinsuskaitseameti peamine eesmärk on ju ikkagi kaitsta muistiseid, muinsuskaitsea all olevaid hooneid ja muinsuskaitsealadel olevaid hooneid, kellel pole isegi muinsusksiatselisi piirnaguid peal. Muinsuskaitselaladel ja muinastaludel ka riiklikult pandud piirang-kohustus avalikku huvi teenima. Tahan rõhutada seda, et muinsuskaitse all olevatel taluhoonetel on keerulisem leida rahalisi vahendeid kui tavakasutuses olevatele hoonetele/majadele. Miks? Sest näiteks Rebala alal on kogu su maa piirnagute all ja Muinsuskaitseamet ütleb, mida sa sellel maaga teed. Ülejäänud Eesti aga saab teha planeeringuid ja luua elamumaid ning neid müüa, et tekitada endale talukomplekside sellisteks mahukateks korrastustöödeks rahalist kapitali ilma igatsugu piirangute. Rebala alal on see aga pea võimatu! Muinauskaitse all olevad taludki on pisut eelis olukorras, sest neil on vaid 50 m kaitsevöönd ümber ja selle sees oleva ala piiratud. 2. "Lõike 3 kohaselt on toetuse andja Muinsuskaitseamet" , tundub maastikulisele muinsuskaitsealale Rebalale ja muinsatalude omanikele pisut ülekohtune ja tekib küsimus, miks MKamet ei keskendu selle toetusega muinsuskaitse all olevate talude ja muinsuskaitsealalde olevate taludele, mis on riikliku kaitse all avaliku huviga, vaid jagab lisaks seda vähest toetusraha Keskkonna- ning Maaeluministeeriumis haldusalas olevatele taludele? Eelnõusse on haaratud Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad maastikukaistelade ja rahvusparkide vanad eluhooned. Kuigi nii MAK kui ja Keskkonnaministeerium on kohustatud oma vahenditest seda osa korrastama/haldama ja vahendeid eraldama! 3. "Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuste jagamise korda eraomanikele, kes soovivad teha korda ja kasutuses hoida või kasutusele võtta Eestile ainuomased ning arhitektuuriliselt olulised taluhooned " (esimene lause eelnõus) . Olukorras kus muinastalusid ja Rebala muinsuskaitseala pole siiamaani suudetud piirangutele vastavalt riigi poolt rahastada, on aga selle määrusega loodud väga suur sihtrühm, kus erinevad väärtuste kihid ühte patta pandud. Pole vahet tehtud, mis on riiklikult avalik huvi. Lisaks ka teiste ministeeriumide kohustustega haldusala siia sisse toodud. Mõistlik oleks eelnõus siiski piirangutega koormatud ainulaadset taluarhitektuuri toetada kui riigieelarvest raha napib. Või siis andagi Vabaõhumuuseumile laialijagamiseks taludele, millel pole muinsuskaitsealaseid piiranguid! 4. "Kultuuriministeerium on alates 2007. aastast toetanud maa-arhitektuuri uurimist ja omanike nõustamist. SA Eesti Vabaõhumuuseumi juurde on loodud Maaarhitektuuri keskus, kus tegeletakse maa-arhitektuuri uurimise ja omanike nõustamisega.1 Selle tulemusel on märgatavalt kasvanud teadlike omanike hulk, kes soovivad talumaju korrastada, kuid riiklikud toetused talumajade restaureerimiseks on seni puudunud " Minu arust on vaja siiski vahet teha muinsuskaitse all olevate piirangutega avaliku huviga koormatud talukomplekside ja muinsuskaitseala Rebala ning lihtsalt toredate-kenade vanade talude vahel. Kõiki ju riigi poolt toetada pole võimalik, teha tuleb valik, keda sellega toetada? 5. "Tervikuna panustab meede nii kultuuripoliitika kui ka maaelu arengukava eesmärkidesse, aidates tagada maapiirkondade tasakaalustatud arengut ja säilitada Eestile omast ehituspärandit. Samuti panustab meede Euroopa maastikukonventsiooni eesmärkidesse, aidates säilitada Eestile iseloomulikku maa-maastikku ja asustuspilti " Juhiks tähelepanu sellele, et MAK meetmetes on ju raha piisavalt ja kogu see kena jutt, mis eelpool tuleks rahastada MAK-i kaudu! Mu arust Kultuuriministeeriumi ülesanne on ikkagi muinsuskaitseteemal just muinsuskaitse all olevaite hoonetega ikka tegeleda! Eelnõud ja seletuskirja lugedes joonistub siin hästi välja ka see tõsiasi, millest oleme Jõelähtme vallas pidevalt rääkinud: aeg on niikaugel, et tuleb vaadata üle 3 ministeeriumi töökorraldus, juba ammu tundub, et ühtse suure ministeeriumina oleksid asjad ehk hoopis paremini korraldatud? Praegu tundub, et Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ja Kultuuriministeerium nagu korraldaksid kõik ühte ja sama teemat-asja, eelnevalt omavahel kokku leppida suutmata: maastikud, pärandmaastike korrashoid koos seal olevate taluarhitektuuriliste hoonetega on tegelikult kõigi nende 3 ministeeriumi eesmärgilisi ülesandeid. Mina olen aga 150% arvamusel, et näiteks Rebala maastikuline muinsuskaitseala vajab ammu ümberkorraldust, kus keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium tegeleks maasitikulise ja põllumajanduspärandi säilimise teemadega ja Kultuuriministeerium siis kaitseks mälestisi, mis on nende ambluaa 6. See lõik seletuskirjas on vastuolus Rebala muinsuskaitseala põhimõtetega ja -eritingimustega: Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud tegevusi, milleks on taluelamu katusekatte ja vajadusel katusekonstruktsioonide taastamine või asendamine. Sealjuures on tingimuseks, et katusekattematerjal asendatakse samaväärsega (näiteks roog rooga, laast laastuga) või algupärase ehk piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulikuga (näiteks eterniit roo vm hoonetüübile algupärase ja arhitektuuriga sobivaga). Eterniidi vahetamine eterniidi vastu või profiilpleki vahetamine profiilpleki vastu on küll asendamine samaväärse materjaliga, kuid kuna toetuse andmise eesmärk on maamaastiku ilme parandamine ja eterniitkatuse või profiilplekist katuse paigaldamine ei kannaks traditsioonilise maastikupildi säilitamise eesmärki, siis on see välistatud. Sel juhul rakendatakse nõuet kasutada algupärast ehk piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulikku katusekattematerjali. Meie muinsuskaitsealal ei ole roo, õlg, laast siiski 1930-1940 olönud valdav, Ja MKamaet ise on olnud nõud valtsplekkkatuste paigaldusefa, mis meie külamiljöösse sobib väga hästi. Tuleks kirjuatada siis ka sisse, et Rebala alal on lubatud siiski panna see valtsplekk! Nappide vahendite jagamisel tuleks eelistada siiski pikka aega vastupidavaid katusekatteid? Kui ikka raha pole ja napib, siis on pisut kummaline soosida rookatuste ehitamist, mida peavad poole vaähem aega vastu, on kordi kallimad kui plekk näiteks peab vastu +50 aastat! 7. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Toetus on mõeldud taluelamu füüsilisest isikust omanikule, kes soovib oma taluelamut korrastada Eelistatult tuleks toetada muinsuskaitse all ja muinsuskaitsealaldel asuvaid taluhooneid! Kinnitan siis üle ka, et paraku minul endal selliseid hooneid pole, sest olen ainuke talu, mis karjääri alla läks Vandjala külas. Seega olen ma pigem Rebala MKala maaomanike huvisid silmas pidades siia mõtted kirja pannud Head soovides, Tiia Välk Vandjala küla Rebala muinsuskaitseala