Lp Urmas Reinsalu Teie 20.11.2018 nr 1-12/2246-1
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 14.12.2018 nr 1-12/2246-3
Täiendav seisukoht autoriõiguse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (757 SE) juurde
Austatud justiitsminister
Täpsustame oma 30.11.2018 kirjaga nr 1-12/2246-2 esitatud seisukohta, millega avaldasime
arvamust Riigikogu liikmete algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõule (757 SE).
Eelnõu punktiga 1 tehakse ettepanek autoriõiguse seaduse § 26 lõike 2 muutmiseks. Antud sätet
soovitakse täiendada tingimusega, et autoriõiguse seaduse § 26 lõige 1 ei laieneks juriidiliste
isikute pakutavatele teenustele.
Leiame, et paragrahvi 26 lõike 2 muudatus vajab senisest põhjalikumat analüüsi ja laiemat
mõjude hindamist, kuhu kaasatakse ka muudatusega puudutatud huvigrupid. Nagu viitasime oma
30.11.2018 saadetud kirjas, ei ole eelnõu seletuskirjas paragrahvi 26 lõike 2 muutmise tagamaid
täpsemalt avatud. Eelnõu seletuskirjast ei selgu muudatusest puudutatud subjektid, muudatusega
kaasnevad tagajärjed ja nende majanduslik mõju.
Euroopa Kohus on otsuses C-265/16 VCAST Limited versus RTI SpA asunud seisukohale, et
direktiiviga 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide
ühtlustamise kohta infoühiskonnas ja eelkõige selle artikli 5 lõike 2 punktiga b on vastuolus
siseriiklikud õigusnormid, mis võimaldavad ettevõtjal osutada üksikisikutele pilveteenusena
kaugsalvestamise teenust autoriõigusega kaitstud teoste isiklikuks tarbeks kopeerimiseks nii, et ta
osaleb koopiate salvestamises aktiivselt, ilma et selleks oleks õiguste omaja luba. Euroopa Kohtu
seisukoht on kitsama skoobiga kui Riigikogu liikmete eelnõuga välja pakutud muudatus.
Eesti õigus peab olema kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, kuid muudatused Eesti siseriiklikus
õiguses peavad olema piisavalt kaalutud ja põhjalikult analüüsitud. Eeltoodust tulenevalt
märgime, et Kultuuriministeerium peab enne eelnõu punkti 1 osas seisukoha kujundamist
vajalikuks põhjalikuma analüüsi läbiviimist.
Samas toetame endiselt eelnõu punktides 2–3 toodud muudatusettepanekuid, mille kohta
avaldasime oma 30.11.2018 kirjas järgmist: „Toetame ka eelnõu punktiga 2 pakutud
salvestusseadme tasu määra arvestuspõhimõtte muutmist seniselt seadme väärtusest lähtuvast
protsendipõhisest arvestusmääralt seadmepõhiseks fikseeritud tasumääraks. Seejuures toetame
tasu määra sätestamist vahemikuna 2–10 eurot ning konkreetsete määrade sätestamist valdkonna
eest vastutava ministri määruses (eelnõu punkt 3). Sellise lahenduse kasutamine võimaldaks
grupeerida teatud liiki salvestusseadmed ühte gruppi (näiteks tahvel-, hübriid-, süle- ja lauaarvuti)
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
ning rakendada neile ühtset tasu määra, vähendades seeläbi tasu kogumisega seotud
administratiivset koormust.
Eelnõu punktis 2 välja toodud tasu määra (2–10 eurot salvestusseadme kohta) võib pidada
võrreldes Euroopa Liidu teiste liikmesriikide tasu määradega pigem soodsateks. Eelnõu esitajad
on seletuskirjas välja toonud, et Eestile sarnase elatustaseme ja majandusega Leedus on vastavad
tasu määrad arvuti, sülearvuti ja hübriidarvuti puhul 5,79 eurot, tahvelarvuti ja mängukonsooli
puhul 4,34 eurot ning mobiiltelefoni puhul (16 GB kuni 256 GB) 4,34 eurot.
Punktis 3 toodud lahendus anda õigus valdkonna eest vastutavale ministrile määrata
salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta tagab
tühja kasseti tasu süsteemile piisava paindlikkuse, mis arvestaks asjakohaselt valdkonnas
toimuvaid arenguid.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Teadmiseks:
Riigikantselei
Mati Kaalep 628 2238
[email protected]
Siiri Pelisaar 628 2225
[email protected]