Kiri

Kultuuriministeerium Teie 26.11.2018 nr 1-11/2295-1 [email protected] */ Meie 13.12.2018 nr 1.1-11/8905-2 „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022“ määruse eelnõu Austatud härra minister Edastame Rahandusministeeriumi märkused kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022“ eelnõule. 1. Eelnõu § 6 lg 2 – neli taotlusvooru on põhjendamatult suur halduskoormus kohalikele omavalitsustele arvestades toetussummat; 2. Eelnõu § 7 lg 3 punkti 1 juures on seletuskirjas vajalik selgitada, mida peetakse silmas termini „algdokument“ all määruse kontekstis; 3. Palume § 7 lg 3 punkti 3 juures täpsustada, mida loetakse „selgelt eristatavaks“ kuluks raamatupidamises ja kas sellega kaasneb toetuse saajale täiendav koormus, sh kas see tähendab algdokumentidele või raamatupidamiskannetele täiendava projektitunnuse lisamist, suuremate projektide jaoks eraldi arveldusarve loomist või midagi muud; 4. Teeme ettepaneku eelnõu § 14 lisada hindamiskomisjoni kuuendaks liikmeks maakondliku spordiliidu esindaja; 5. Eelnõu seletuskiri § 6 lg 2 – Põhjendatud ei ole, miks eelistatakse just sellise mahuga projekte (20 000 – 40 000 euro suuruse toetuse ja 50%-lise omaosalusega). Põhjendama peaks, miks KOVide haldusreformi järgselt ja tulubaasi kiire kasvu tingimustes on vajalik toetada selliseid väiksemahulisi projekte. 6. Palume § 19 lg 1 punkti 1 kohta seletuskirjas täpsustada, kuidas tuvastatakse toetuse kasutamine mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Juhime tähelepanu, et toetust makstakse proportsionaalselt abikõlbulike kulude mahuga ja kuna kulusid kaetakse ka omaosaluse arvelt, ei ole põhimõtteliselt võimalik tuvastada, millisest allikast konkreetne kulu kaeti. Sisuliselt tuleks selgitada, et juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlbulik, sest see ei vasta 2. peatükis toodud abikõlbulikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt projektile eraldatavat toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Seega soovitame lisada ühe toetuse tagasinõudmise alusena, kus kaalutlusõigust ei rakendata, et „kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi“. Vastav sõnastus lahendaks automaatselt ka § 19 lg 1 punktis 3 kirjeldatud olukorra; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 7. Palume eelnõu § 19 lg 1 punkti 7 seletuskirjas täpsustada, kas ja kuidas on võimalik sellisel juhul tagada näiteks allhankijate kulude korvamine juhul, kui projekti kavandatav tulemus on saavutatud; 8. Eelnõu § 14 lg 3/lg 4 – Soovituslik on määruses välja tuua, mis tingimustel kasutatakse 5-pallist punktisüsteemi; 9. Eelnõu § 23 punktiga 3 sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Palume selgitada, kas taotluses esitatakse kõik kulud, sh mitteabikõlblikud kulud ning mille põhjal kontrollida algselt määratletud mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. 10. Eelnõu seletuskiri peatükk 1 – Seletuskirjast ei selgu, miks tervisespordikeskusi on vaja toetada. Mainitakse, et eesmärgiks on liikuda liikumisharrastuse taseme poolest Põhjamaade tasemele ja valitsus on juba rakendanud meetmeid soodustamaks liikumistrendi kasvu. Samas ei ole selgitatud, miks on valitud liikumise edendamise vahendina just tervisespordikeskuste toetamine. Loogilise seose tekitamiseks oleks võimalik näiteks välja tuua alternatiivid tervisespordikeskuste toetamisele ja miks ikkagi tasub keskusi toetada (sh tuua välja varasem kogemus keskustega) ning statistikat keskuste ja nende kasutuse kohta. Sissejuhatuses toodud programmi rakendamise mõjud (paraneb tervisespordi teenuste kättesaadavus regionaalselt jm) on üldise sõnastusega ning tekitavad kohati küsimusi (nt programm mõjutab positiivselt rahvaarvu suurenemist), samuti puuduvad väiteid toetav statistika ja viited vastavatele uuringutele; 11. Eelnõu seletuskiri § 14 lg 3/ eelnõu § 14 lg 3 p 1 – Ei ole aru saada, mida tähendab projekti teostatavuse hindamine. Samuti tuleb seletuskirjast välja, et esimese kriteeriumiga hinnatakse ka projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, mida ei ole välja toodud määruses. Seletuskirja põhjal on vastavus taotlusvooru eesmärkidele antud kriteeriumi olulisim aspekt (ebakõla määrusega); 12. Eelnõu seletuskiri § 14 lg 3 – Mõjude hindamine ei ole objektiivne. Puudulik on selgitus, kuidas mõjusid hinnatakse ja mida täpsemalt hindamisel arvesse võetakse; 13. Eelnõu seletuskiri § 14 lg 3 – Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja arvestamine hindamisel ei ole adekvaatne. Tegu on organisatsiooniga, mis on KOVide ühisomandis ega ole sõltumatu. Arendusorganisatsioon, mille liige KOV ise on, saab anda kinnituskirja formaalselt, selle sisusse süvenemata. Juhul kui on soov saada mõnelt organisatsioonilt kinnituskiri, peaks tegu olema sõltumatu organisatsiooniga (nagu nt maakondlik spordiorganisatsioon); 14. Eelnõu seletuskiri § 14 lg 3 – Punktisüsteemi kasutamisel enam kui 3 projekti puhul on hindamine ebamäärane: välja ei ole toodud, mille eest kui palju punkte taotlusele antakse. Soovituslik oleks välja tuua hindamisskaala määruse lisas ning lisada ka kirjeldused iga punkti kohta. Ehk siis, maakonna taotluste hindamise ja järjestamise põhimõttes peaksid olema ka määruse eelnõus täpsemalt sätestatud; 15. Regionaalsed mõjud Regionaalse mõju võimendamise seisukohast tuleks tervisespordikeskuste rahastamisel esimeses järgus eelistada neid maakondi, kus vastav määrusega soovitud tase tänasel päeval 2 puudub ning arendatakse välja projekti käigus. Samamoodi võiks soodustada ka selliste maakondade projekte, kus soovitud tase on küll teatud piirkonnas olemas, kuid suurele osale elanikkonnale kasutamiseks ebamõistlikult kaugel, ning projektiga parandatakse teenuse katvust. Määruse eelnõu järgi toetusmaht aastas ühe maakonna kohta on piiratud 40 000 euroga. Samuti on välja toodud, et ühes maakonnas toetatakse kuni kahte tervisespordikeskust. Selline lähenemine on küllaltki jäik, arvestades et nii maakonniti kui projektiti võib investeeringuvajadus olla küllaltki erinev. Palume kaaluda toetuse andmisel suurema paindlikkuse sisse jätmist ning anda võimalus toetada ühes maakonnas ka rohkemate tervisepordikeskuste arendamist, juhul kui ühe või kahe projekti kohta investeeringuvajadused ei ole niivõrd mahukad, et kogu maakonna vahendeid tingimata ära kasutada. Määruse järgi toetuse vahendid makstakse toetuse saajale välja aastapõhiselt, mis võimaldab pigem etapiviisilist arendamist, mitte komplekssete ja suuremahuliste tööde teostamist. Palume veel täiendavalt kaaluda paindlikkuse sisse jätmist, mis võimaldaks maakonnas välja valitud projekte teostada ka vajadusel ja võimalusel üksteisele järgnevalt aga tervikuna, mitte paralleelselt etappide kaupa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Erika Meejärv 6113480 [email protected] Mari Kalma 6113608 [email protected] Andres Heldring 6113106 [email protected] 3