Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 13.12.2018 nr 1-6/1737-1 Eesti Linnade ja Valdade Liit Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja rakendusaktide kavanditega. Eelnõu eesmärk on suurendada tuleohutute objektide hulka, tõsta tuleohutusteenuste kvaliteeti, kaitsta maastikku kontrollimatute põlengute eest ning luua ülevaade küttesüsteemidest. Eelnõuga vähendatakse vingumürgitusest põhjustatud surmade arvu, kaasatakse ja kasutatakse senisest enam erasektori pädevust tuleohutuse tagamisel ning lihtsustatakse ehitus- ja kasutuslubade menetluste läbiviimist. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 20 tööpäeva jooksul pärast eelnõu ja selle lisade EIS-is kättesaadavaks tegemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik siseminister Lisad: 1. Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (6-l lehel); 2. Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse seletuskiri (28-l lehel); 3. Rakendusaktide kavandid (14-l lehel). Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Häirekeskus Keskkonnaamet Riigimetsa Majandamise Keskus Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Eesti Pottsepad MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit MTÜ Eesti Tuleohutusekspertide Liit Eesti Kindlustusseltside Liit MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Korteriühistute Liit Mari Tikan 6125142 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 07.11.2018 Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus § 1. Tuleohutuse seaduse muutmine Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „aine, vedelik või valmistis“ sõnadega „materjal või aine“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Tuleohutusteenus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) tuleohutuskonsultatsioon; 2) tuleohutusülevaatus; 3) tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine; 4) tuleohutuskoolituse, sealhulgas tuletöö tegemise koolituse korraldamine; 5) evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamine ja hindamine; 6) ehitise, ehitusprojekti ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine. (5) Tuleohutusülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine.“; 3) seaduse 2. peatüki 1. jao pealkirja täiendatakse sõnadega „ja tuleohutusteenuse osutamine“; 4) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „§ 41. Tuleohutusteenuse osutamine (1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 4 punktides 1–5 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada füüsiline isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutsetunnistus. (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 4 punktis 6 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada füüsiline isik, kellel on tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistus. § 42. Tuleohutusülevaatuse tegemine (1) Tuleohutusülevaatus tuleb iga kolme aasta tagant teha: 1) büroohoones, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest; 2) tööstus- ja tootmishoones pindalaga enam kui 1000 m2 ning 3) garaažis pindalaga enam kui 1000 m2. (2) Tuleohutusülevaatuse tegemise korraldab ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, korraldab tuleohutusülevaatuse tegemise ehitise omanik. 1 (3) Ehitise valdaja või omanik, kes peab korraldama käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleohutusülevaatuse tegemise, on vabastatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tuleohutusaruande koostamisest. (4) Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik: 1) kõrghoones; 2) ohtlikus ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 tähenduses ja 3) suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 4 tähenduses. (5) Ehitise valdaja või omanik peab tuleohutusülevaatuse tegijal võimaldama siseneda tema valduses olevale kinnisasjale, ehitisse ja kõikidesse ruumidesse ning esitama tuleohutusülevaatuse läbiviijale kõik asjakohased andmed ja dokumendid. (6) Tuleohutusülevaatuse tegevused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui tuleohutusnõuded on täidetud, võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale või aiamajale Päästeameti kooskõlastuseta.“; 6) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega ja tuleohutusülevaatuse kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsioon ja tulekahju korral tegutsemise õppus.“; 7) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Andmed ehitatud või paigaldatud ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri kohta esitab pottsepp päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates töö lõpetamisest. (5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperdihinnangu koostamist. Eksperdihinnangu koostab pottseppmeister tase 5 või korstnapühkija-meister tase 5 kutsetunnistusega isik, kes esitab eksperdihinnangu andmise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperdihinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperdihinnangu valmimisest.“; 8) paragrahvi 11 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas“ sõnadega „ei tohi kahe puhastamise vahele jääda rohkem kui 365 päeva“; 9) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse sõnad „väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti“ sõnadega „teavitab valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast“; 10) paragrahvi 11 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 2 11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Korstnapühkija esitab ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast.“; 12) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Korstnapühkija teavitab valdajat ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohta päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast.“; 13) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kellel on kutsetunnistus või“; 15) paragrahvi 16 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Maastikku võib kontrollitult aasta ringi põletada: 1) kaitstaval loodusobjektil kaitseala valitseja nõusolekul, et saavutada kaitse-eesmärk; 2) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega maastiku kontrollitud põletamise korra.“; 17) paragrahvi 19 lõike 6 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laoplatsi plaanis määratud. Plaan peab asuma laoplatsi sissekäigu juures nähtaval kohal.“; 18) seaduse 2. peatüki 2. jao 8. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8. jaotis Tuletõrje veevõtukoha nõuded“ 19) paragrahvid 23 ja 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Tuletõrje veevõtukoht Tuletõrje veevõtukoht on aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu saab võtta vett pääste- ja demineerimistöödeks. § 24. Tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded (1) Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja kasutamise valmidus. 3 (2) Tuletõrje veevõtukohast peab olema kättesaadav vajalik veekogus või vooluhulk selle hoone, rajatise või ladustamisplatsi kaitsmiseks. Eeldatakse, et tuletõrje veevõtukohast kättesaadav vajalik veekogus või vooluhulk on piisav, kui see vastab asjakohases standardis esitatud nõuetele. (3) Tuletõrje veevõtukohast võib vett võtta valdaja loata pääste- ja demineerimistöö tegemiseks ning avaliku korra tagamiseks. (4) Hoonel, rajatisel ja ladustamisplatsil peab olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. Eeldatakse, et tuletõrje veevõtukoht vastab nõuetele, kui see on rajatud asjakohase standardi kohaselt. (5) Tuletõrje veevõtukoha hooldamise tagab tuletõrje veevõtukoha valdaja. (6) Tuletõrje veevõtukoha projekteerimise, ehitamise, katsetamise, hooldamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 20) paragrahvid 25 ja 26 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) autonoomne vingugaasiandur;“; 22) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) evakuatsioonivalgustus;“; 24) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Tahkeküttel küttesüsteemi olemasolul peab elamu või korteri omanik selle elamu või korteri varustama peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga.“; 25) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) suitsueemalduse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine.“; 26) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.“; 27) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Vastutaval spetsialistil peab olema suitsueemalduse projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik erialane ettevalmistus, mis tagab tema pädevuse. Eeldatakse, et vastutav 4 spetsialist on pädev, kui tema erialane ettevalmistus, mis on vajalik suitsueemalduse projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks, vastab asjakohases standardis nimetatule.“; 28) seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. jaotis Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamine“; 29) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamine“; 30) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate võib automaatselt edastada Häirekeskusesse ehitiselt, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi või kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruses ette nähtud kriteeriumitele.“; 32) paragrahvi 36 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 2. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduse § 77 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „põlemist“ sõnadega „, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral“. § 3. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse §-s 67 tehakse järgmised muudatused: 1) lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „põlemist“ sõnadega „, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral“; 2) lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui metsakultuuri või looduslikku uuendust, mille kõrgus on alla 0,6 meetri, või puid või põõsaid on hävitatud või kahjustatud nende mehhaanilise vigastamise, kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise või põlengu põhjustamise teel, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral, kusjuures:“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–23 ja 25–32 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. 5 (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 24 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ................................... 2019 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................................... 2019 6  Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 Siseministri määrus Tuleohutusülevaatuse tegevused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 42 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus kehtestab tuleohutusülevaatuse tegevused, teabevahetuse korra ning tuleohutusülevaatuse akti sisu ja edastava teabe nõuded. § 2. Tuleohutusülevaatuse tegemine (1) Tuleohutusülevaatuse käigus: 1) veendutakse territooriumi ja ehitise tuleohutusnõuetele vastavuses; 2) veendutakse ehitises toimuva tegevuse vastavuses ehitise kasutusviisile; 3) kontrollitakse tuleohutuspaigaldiste vastavust tuleohutusnõuetele ning veendutakse nende korrasolekus; 4) kontrollitakse tuleohutusalase dokumentatsiooni nõuetekohasust ja 5) kontrollitakse, kas ehitises töötavatel isikutel on piisavad teadmised ja oskused tulekahju korral tegutsemiseks. (2) Tuleohutusülevaatuse kohta koostab tuleohutusülevaatuse tegija tuleohutusülevaatuse akti. § 3. Tuleohutusülevaatuse akti sisu (1) Tuleohutusülevaatuse akt peab sisaldama järgmist: 1) tuleohutusülevaatuse tegija andmeid; 2) andmeid ehitise kohta; 3) andmeid ehitises toimuva kohta; 4) ehitises asuvate asutuste ja ettevõtete kontaktandmeid; 5) andmeid päästevahendite, tuleohutuspaigaldiste, küttesüsteemide ja muude seadmete ja paigaldiste olemasolu ning korrashoiu kohta; 6) andmeid ehituslike ja korralduslike tuleohutusnõuete täitmise kohta; 7) andmeid põlevmaterjali ladustamise kohta; 8) kirjeldust valmisolekust tulekahju korral tegutsemiseks; 9) tuleohutusülevaatuse käigus avastatud puuduste kirjeldust. (2) Tuleohutusülevaatuse akti koostaja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. § 4. Teabevahetuse kord 1 (1) Tuleohutusülevaatuse tulemustest ning selle käigus avastatud puudustest teavitab tuleohutusülevaatuse tegija ehitise valdajat või omanikku ja Päästeametit kolmekümne päeva jooksul alates ülevaatuse toimumise viimasest päevast. (2) Ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse või nõude ehitise kasutamine, tegevus või seadme töö peatada, teavitab tuleohutusülevaatuse tegija ehitise valdajat või omanikku ja Päästeametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul ohu tuvastamisest arvates. (3) Tuleohutusülevaatuse tegija esitab tuleohutusülevaatuse tulemused Päästeametile päästeinfosüsteemi kaudu. Tuleohutusülevaatuse akt edastatakse tuleohutusülevaatuse tellijale ning ehitise valdajale või omanikule. 2  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 Siseministri määrus Maastiku kontrollitud põletamise kord Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 16 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kaitstaval loodusobjektil ja Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal maastiku kontrollitud põletamise kord. § 2. Maastiku kontrollitud põletamine kaitstaval loodusobjektil (1) Kaitstaval loodusobjektil põletab maastikku kontrollitult Riigimetsa Majandamise Keskus Keskkonnameti nõusolekul. (2) Maastiku kontrollitud põletamisel lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse koostatud juhendist. (3) Maastiku kontrollitud põletamise kohta koostatakse iga kord objekti ohutusplaan, millel peab olema Keskkonnaameti nõusolek. § 3. Maastiku kontrollitud põletamine Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal (1) Maastikku põletatakse kontrollitult Kaitseväe koostatud juhendi kohaselt. (2) Maastiku kontrollitud põletamise kohta koostatakse iga kord objekti ohutusplaan. (3) Kui Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal on kaitstav loodusobjekt, siis kooskõlastatakse maastiku kontrollitud põletamine Keskkonnaametiga, kellele esitatakse ka maastiku kontrollitud põletamise objekti ohutusplaan. § 4. Päästeameti kaasamine ja teavitamine (1) Maastiku kontrollitud põletamise objekti ohutusplaani koostamisse kaasatakse Päästeamet. (2) Maastiku kontrollitud põletamise kavandatavast kuupäevast teavitatakse Päästeametit kirjalikult vähemalt viis tööpäeva ette. 3  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 Siseministri määrus Tuletõrje veevõtukoha projekteerimise, ehitamise, katsetamise, hooldamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse kord Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 24 lõike 6 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse tuletõrje veevõtukoha (edaspidi veevõtukoht) projekteerimise, ehitamise, katsetamise, hooldamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse kord. § 2. Veevõtukoha projekteerimine (1) Veevõtukoha projekteerimisel tuleb selle vajadus kindlaks määrata igal konkreetsel juhul eraldi, sõltuvalt hoonestuse või materjali ladustamise iseloomust. (2) Veevõtukoha ehitus ja paigaldusviis peavad tagama selle kasutamise võimalikkuse ka miinustemperatuuril. (3) Veevõtukoha projekteerimisel lähtutakse asjakohase standardi nõuetest. (4) Harmoneeritud standardites reguleerimata nõuete osas peab veetorustiku valdaja lähtuma sellistest nõuetest, mis võimaldavad päästemeeskonnal veevõtukoha kaudu tulekustutusvett saada. § 4. Veevõtukoha projekt ja selle kooskõlastamine (1) Veevõtukoha projekteerimise käigus tuleb koostada veevõtukoha projekt. (2) Veevõtukoha projektis peavad olema välja toodud järgmised punktid: 1) vajalik vooluhulk väliskustutuseks (l/s); 2) arvestuslik tulekahju kestvus tundides; 3) tuletõrje veevõtukoha kustutusvee allikas; 4) tuletõrje veevõtukoha liik; 5) tuletõrje veevõtukoha kaugus hoonest; 6) juurdepääs veevõtukohale. (2) Veevõtukoha projekt tuleb kooskõlastada Päästeametiga. § 4. Veevõtukoha ehitamine (1) Veevõtukoht tuleb välja ehitada vastavalt asjakohasele standardile. (2) Veevõtukoha rekonstrueerimisel tuleb lähtuda olemasolevast hoonestusest. § 5. Veevõtukoha katsetamine 4 Veevõtukoha vastavust nõuetele tuleb katsetada enne veevõtukoha kasutusele võtmist mahus, mis võimaldab Päästeametil veenduda veevõtukoha sobivuses. § 6. Veevõtukoha tähistamine Veevõtukoht tähistatakse viidaga, mis vastab käesoleva määruse lisas 1 esitatule. § 7. Veevõtukoha korrashoid (1) Veevõtukoha korrashoiu eest vastutab selle valdaja. (2) Veevõtukoha valdaja peab tagama: 1) veevõtukoha aastaringse kasutamise; 2) veevõtukoha tähistuse ja viitade pideva korrashoiu; 3) vaba juurdepääsu veevõtukohale. (3) Veevõtukoha valdaja peab veevõtukohas avastatud rikke kõrvaldama hiljemalt ühe kuu jooksul rikke avastamisest arvates. (4) Tuletõrjehüdrandi kasutamine päästetöödega mitteseotud eesmärgil on lubatud ainult veetorustiku valdaja loal. § 8. Veevõtukoha hooldus (1) Veevõtukoha valdaja peab vähemalt üks kord kolme aasta jooksul korraldama veevõtukoha hoolduse. (2) Veevõtukoha hoolduse käigus kontrollitakse veevõtukoha korrashoidu, seal hulgas vooluhulga piisavust, torustiku läbilaskevõimet ja ligipääsu veevõtukohale. (3) Hoolduse kohta koostatakse hooldusakt vastavalt käesoleva määruse lisale 2. (4) Veevõtukoha valdaja säilitab hooldusakti kuni järgmise hoolduseni. § 9. Teabevahetuse kord (1) Veetorustiku valdaja edastab vähemalt üks kord kuus Päästeametile teavet tuletõrjehüdrantide tehnilise seisukorra kontrollimise tulemuste, uute tuletõrjehüdrantide paigaldamise ja nende väljavahetamise kohta. (2) Veetorustiku valdaja teavitab tuletõrjehüdrandi remonditöödest Päästeametit vähemalt 10 tööpäeva enne tööde algust. Muudest muudatustest tuletõrjeveevarustuse süsteemis, nagu oluline veesurve langus või muu avariiline olukord, teavitab veetorustiku valdaja Päästeametit hiljemalt 24 tunni jooksul pärast nende toimumist. (3) Päästeamet teatab iga kuu 15. kuupäevaks veetorustiku valdajale veevõtukohtade kasutamisest eelmisel kuul ja päästemeeskonna avastatud riketest. Veevõtukoha kasutamise akti vorm on toodud käesoleva määruse lisas 3. 5 (4) Kui veeallika tingimused on muutunud, siis teavitab veevõtukoha valdaja sellest Päästeametit. (5) Info veevõtukohtade asukoha ja vooluhulkade osas kannab kohalik omavalitsus Maa-ameti kaardirakendusse. 6  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4 Siseministri määrus Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 14 lõike 4 alusel. Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruses nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnaga „füüsiline“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutsekvalifikatsioon.“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Korduskoolitusel läbitakse õppekava teoreetiline osa vähemalt pooles mahus, tehakse läbi praktiline osa ja kontrollitakse teadmisi.“; 4) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse number „70“ numbriga „80“; 5) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kolm“; 6) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kordusena“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui korduskoolitus läbitakse tuletöötunnistuse kehtivuse ajal, siis läbitakse see käesoleva määruse § 5 lõike 4 kohaselt.“; 8) paragrahvi 9 punktis 6 asendatakse sõnad „või pitsatijäljendit“ sõnadega „ja tema kutsetunnistuse numbrit.“; 9) määruse lisas „Tuletöö tegemise koolituse õppekava minimaalne maht ja teemad“ esitatud tabeli rea nimetusega „1. TULETÖÖ JA SELLE OHTLIKKUS“ veergu nimetusega „KOOLITUSE SISU“ täiendatakse sõnadega „Kohustused tuleohutuse tagamisel (isiku kohustused tuleohutuse seaduse § 3 järgi).“; 10) määruse lisas „Tuletöö tegemise koolituse õppekava minimaalne maht ja teemad“ rea nimetusega „3. TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMINE“ veerus nimetusega „KOOLITUSE SISU“ asendatakse sõnad „Tulekustutusvahendite kasutamine“ sõnadega „Tulekahju avastamine, inimeste teavitamine tulekahjust. Tulekahju teate edastamine Häirekeskusesse. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamise põhimõtted“. 7  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5 Siseministri määrus Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 11 lõike 9 alusel. Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruses nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Teostatud tööde ning küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta esitab korstnapühkija teabe päästeinfosüsteemi.“; 2) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. 8  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6 Siseministri määrus Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel. Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise kord“; 2) paragrahvis 1 asendatakse sõna „tuleb“ sõnaga „võib“; 3) paragrahv 2 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või autonoomne“; 5) 3. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „Nõuded“ sõnaga „Tingimused“; 6) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Loetelu, millistelt ehitistelt võib juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteated Häirekeskusesse, on esitatud määruse lisas 2. (2) Ehitise omanik, kelle ehitiselt juhitakse määruse lisa 2 kohaselt automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevad tulekahjuteated Häirekeskusesse, peab esitama taotluse Päästeametile kooskõlastamiseks ning sõlmima lepingu sideettevõtjaga, kes on tulekahjuteate edastaja. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui on täidetud automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded.“; 7) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „tuleb edastada“ sõnaga „edastatakse“; 8) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ehitise omanik, kes ka edaspidi soovib juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated Häirekeskusesse, peab oma soovist Päästeametit teavitama hiljemalt 1. juuliks 2020. Pärast seda võtab Häirekeskus teateid vastu üksnes sellise ehitise automaatselt tulekahjusignalisatsioonisüsteemilt, mille omanik on teinud asjakohase sooviavalduse.“; 9 9) määruse lisas 2 asendatakse läbivalt sõnad „tuleb juhtida“ sõnadega „võib juhtida“ ALT määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks (sest kohustust enam pole ja võimalus on kõigil). 10  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7 Siseministri määrus Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel. Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 2) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3“; 3) paragrahvi 29 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tulekahjusignalisatsiooniandur“ sõnadega „ja vingugaasiandur“; 4) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Autonoomne vingugaasiandur peab olema tahkeküttel küttesüsteemiga elamu või korteri vähemalt ühes eluruumis.“; 5) määruse 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks. 11  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 8 Siseministri määrus Siseministri 10. veebruari 2011. aasta määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel. Siseministri 10. veebruari 2011. aasta määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ lisa 2 punktid 1.2, 6.3 ja 7.1 tunnistatakse kehtetuks. 12  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 9 Siseministri määrus Siseministri 1. jaanuari 2017. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 9 lõike 3 alusel. Siseministri 1. jaanuari 2017. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses: „151) küttesüsteemi korrasolekut kirjeldavad andmed;“; 2) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Vastava kutsepädevusega isik esitab infosüsteemi küttesüsteemi korrasolekut kirjeldavad andmed“. 13  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 10 Siseministri määrus Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. aasta määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmine Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. aasta määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 10 täiendatakse peale sõna „tuleohutusnõudeid“ sõnadega „, mis muu hulgas hõlmab tuletõrje veevõtukohtade asukohti ja tehnilisi lahendusi;“. 14  13.11.2018 Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) koostamise tingis peamiselt asjaolu, et tuleohutuse valdkonnas on vaja teha muudatusi, mis aitaksid vähendada tulesurmade hulka, kiirendada menetluste kulgu ja suurendada tuleohutute objektide arvu Eestis. Eelnõu koostamisele eelnes suhtlus nii Päästeameti ohutusjärelevalve kui ka ennetustöö osakonna ekspertidega, samuti päästetöö ja arendusosakonna esindajatega. Arutelude raames kogutud tähelepanekud ja praktikas esile kerkinud probleemid said ka suuresti käesoleva eelnõu koostamise aluseks. Ühe olulise muudatusena võib esile tuua kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) suurema otsustusõiguse võimaluse loomist seoses ehitus- ja kasutuslubade menetlusega. Eelnõu kohaselt ei pea KOV üksikelamute, suvilate ja aiamajade ehitus- ja kasutuslubade menetluses võtma enam kooskõlastusi Päästeametilt, kui KOV on võimeline tuleohutusnõudeid iseseisvalt kontrollima. Muudatuse eesmärk on kiirendada ehitus- ja kasutuslubade menetlemist ja lihtsustada taotlejale nende saamist. Teine oluline muudatus on seotud eesmärgiga vähendada vingumürgituse tõttu hukkunute arvu. Ehkki tulesurmade arv Eestis on viimastel aastatel üldjoontes langustrendis, on peamine surmapõhjus endistviisi vingumürgitus. Pea kümme aastat kehtinud kohustus paigaldada eluruumidesse suitsuandur on vähendanud küll tules hukkunute arvu, kuid vingumürgitusest tõttu hukkunuid on endiselt palju. Suitsuandur annab teada muutunud temperatuurist või õhu tihedusest, aga mitte muutusest õhu koostises. Seega vingumürgitust suitsuandur tuvastada ei võimalda. Vingumürgituse ja selle põhjustatud surmade vähendamiseks muutub eelnõu kohaselt tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks. Tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel eelnõu kohaselt esitada tuleohutusülevaatuse aruanne, mille saab koostada vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutsega isik. Sel moel muutub objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks. Pealegi muudetakse eelnõuga Päästeametiga suhtlemise intervall pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus läbida loetletud objektidel kord kolme aasta jooksul ja vastavalt esitada ka aruanne. 2018. aasta kuiv suvi tõstis taas päevakorda maastiku- ja metsatulekahjude ennetamise. Looduskaitseliste eesmärkide tõhustamiseks ja tuleohu vähendamiseks lubatakse eelnõu kohaselt edaspidi maastikukaitsealadel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel teha kontrollitud põletamist. Kontrollitud põletamine vähendab kontrollimatut ja raskesti likvideeritavat maastikupõlengut. Tegemist ei ole kulupõletamise taasseadustamisega, vaid kontrollitud põletamise õiguse saavad endale vaid kaitstavate loodusobjektide ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade omanikud kindlaks määratud kohtades. Selle muudatuse tõttu muudetakse eelnõuga ka metsaseadust ja looduskaitseseadust. 1 Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõnel juhul edastada otse Häirekeskusele. Selline teateedastuskord on Päästeametile põhjustanud pea 100 ööpäeva aastas valeväljakutseid. Valeväljakutse tegemise põhjused on erinevad, kuid peamine neist on seotud süsteemide hooldamisega, mida tehakse sageli ebapiisavalt või ebapädevalt. Eelnõus on teateedastus Häirekeskusele muudetud vabatahtlikuks, kuivõrd isik, kes on siiralt huvitatud oma objekti sellisest kaitsest, teeb eelnõu koostajate hinnangul kõik endast oleneva, et süsteemi korrektse hooldamisega vähendada valeväljakutsete hulka. Eelnõu koostamise tingis ka siseturvalisuse arengukavas ette nähtud tõhusam erasektori roll tuleohutuse taseme tõstmiseks. Nimelt näeb „Siseturvalisuse arengukava 2015–20201“ ette erasektori senisest suuremat kaasamist ja rakendamist ohutusvaldkonda puudutavates tegevustes: see on üks võimalus, kus õigusruumi muutmisega luuakse raamistik eri osaliste tegevusele tuleohutuse suurendamisel. Riik ei pea sekkuma omaniku tegevusse, kohaliku elu küsimustesse ning turureguleerimisse. Riik peab suunama oma tegevuse suurema ohuga objektidele ja usaldama enam oma partnereid, kellele tuleb anda senisest selgemad suunised ja tegutsemisraamid. Samuti on mõned muudatused seotud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus 17) muudatustega ja tuleohutuse valdkonnas toimunud asjakohaste standardite muutmisega. Paljud eelnõuga kavandatud tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) muudatused on ka õiguskorda korrastavat ja ajakohastavat laadi, mis tagavad parema õigusselguse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ([email protected], tel 612 5142). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214) ja õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected], tel 612 5230). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu kohaselt muudetakse: 1) TuOS-i 1. jaanuaril 2019. a jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.05.2018, 10; 2) looduskaitseseadust redaktsioonis RT I, 26.01.2018, 10; 3) metsaseaduse 1. jaanuaril 2019. a jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.06.2018, 33. 2. Seaduse eesmärk 1 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil: https://www.siseministeerium.ee/et/stak (10.09.2018). 2 Seaduse eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamise kavatsus2, mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile 1. detsembril 2017. aastal. Väljatöötamiskavatsuse tagasiside ja arutelude tulemusena on osa muudatustest loobutud või neid ettepanekute järgi korrigeeritud. Samas on väljatöötamiskavatsuses esitatud põhilistele probleemkohtadele eelnõus lahendused leitud, seejuures on eelnõu koostamisel arvesse võetud nii Siseministeeriumi valitsemisala arengukavas 2016–2020 toodud eesmärke kui ka rahvusvahelist praktikat. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TuOS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 2 lõike 3 sõnastust. Eelnõu sõnastuse kohaselt on põlevmaterjal süttiv materjal või aine, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku. Kehtiva sõnastuse kohaselt on põlevmaterjal süttiv aine, vedelik või valmistis. Sellise sõnastuse järgi on põlevmaterjal ainult aine, kuivõrd ka vedelik ja valmistis viitavad ainele. Eesti Keele Instituut annab näiteks sõna valmistis tähenduseks ʻvähemalt kahe aine segu’3. Kuivõrd põlevmaterjal ei ole tuleohutuse valdkonda silmas pidades üksnes aine, on kehtiv sõnastus eksitav ja seda on vaja muuta. Põlevmaterjaliks saab TuOS-i kohaselt pidada näiteks puitu, värvi, plasti, kütust (sh küttegaasi) ja muid materjale või aineid, mida kasutatakse muu hulgas ehitises kas ehitus- ja/või viimistlusmaterjalina või mida saab ladustada või hoiustada kas laoplatsil või ehitises. Seega saab põlevmaterjal olla ka ehitusmaterjal või viimistlusmaterjal. Nii on näiteks määruses nr 17 tuletundlikkuse ja -püsivuse nõuded kehtestatud just ehitusmaterjali kohta. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse § 2 lõigetega 4 ja 5, mis avavad tuleohutusteenuse ja tuleohutusülevaatuse mõisted. Eestis tegutseb 2018. aasta suve seisuga 20 tuleohutusekspert tase 6 kutsega ja 60 tuleohutuse spetsialist tase 5 kutsega omavat isikut. Kõik nad pakuvad mitmesuguseid tuleohutusteenuseid. Samas ei ole sellist terminit nagu tuleohutusteenus õigusaktides nimetatud. Asjatundjad pakuvad teenustena eelkõige nõustamist, samuti abistavad nad enesekontrolli tegemisel (sh ka enesekontrolli tuleohutusaruande koostamisega). Peale selle on tuleohutusettevõtted abistanud oma kliente tuleohutusõppuste ja koolituste elluviimisel ja tulekahju korral tegutsemise plaani koostamisel. Ühegi eelnimetatud tegevuse läbiviimiseks ei ole praegu kutse nõutav, mis tähendab, et teenuseid pakuvad eri kvaliteedi ja taustaga isikud. Kuigi isikud, kellel on tuleohutusekspert tase 6 kutse, on ehitusseadustikus (edaspidi EhS) volitatud tegema ehitise või ehitusprojekti tuleohutuse osa auditeid, ei saa niisama selgetel alustel pakkuda oma teenuseid isikud, kellel on tuleohutuse spetsialist tase 5 kutse. Samuti pole üheselt arusaadav, millises valdkonnas need asjatundjad tegelevad. 2 Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav arvutivõrgus aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/26fc2501-1f7c-4b5d-9ff6-e6416a7ca5df (14.09.2018). 3 http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=9278&term=valmistis. 3 Termini tuleohutusteenus sisustamine, tegevuste loetelu ning pädevate isikute ja neile esitatavate nõuete nimetamine tagab teenuste ühetaolisema ja eeldavalt kõrgema kvaliteedi. Kutseandja vastutab iga kutse andmisel selle isiku pädevuse eest. Samuti saab teenuse tarbijale selgemaks, millise pädevusega isikult saab millist teenust eeldada. Tuleohutuskonsultatsioon on objektipõhine tuleohutusküsimuste lahendamine, millega tuleohutuse spetsialistid ja -eksperdid tegelevad iga päev. Tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine pole tuleohutusettevõtetele samuti uus tegevus – sellist teenust on pakutud pea kaheksa aastat ehk nii kaua, kui TuOS-s on kehtinud enesekontrolliga seotud sätted. Sama kehtib ka tuleohutuskoolituse tegemise ning õppuste korraldamise ja hindamise kohta. Kuigi ehitise ja ehitusprojekti ekspertiisi tehakse EhS-i kohaselt ja selle tuleohutuse osa koostab isik, kellel on tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistus (kes on pädev isik EhS-i mõttes), pidasid eelnõu koostajad selguse huvides vajalikuks seegi tegevus lisada tuleohutusteenuste loetellu ja siduda see tuleohutusekspert tase 6 kutsega (vaata selle kohta eelnõu § 1 punkti 4). Kuna põlevmaterjali ladustamise tõttu võib olla tähtis teha ka territooriumi audit, lisasid eelnõu koostajad tuleohutusteenuseks ka territooriumi tuleohutusauditi tegemise. Auditeerimisega seotud sätete sõnastamisel tehti koostööd MTÜ-ga Eesti Tuleohutusekspertide Liit. Auditite tegemisel juhindutakse peale EhS-i üldiste juhiste ka Päästeameti koostatud ja heaks kiidetud materjalidest. Terminit tuleohutusülevaatus pole samuti õigusaktides varem kasutatud. See on uus termin, mis tähendab territooriumi, ehitise, selles asuva tuleohutuspaigaldise ja ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse hindamist. Sisult sarnaneb tuleohutusülevaatus objekti kontrolliga, mis eelneb näiteks enesekontrolli tuleohutusaruande koostamisele, kui aruande koostamine ostetakse teenusena tuleohutuse spetsialistilt. Tuleohutusülevaatuse tegemise kohustus hakkab eelnõu kohaselt kehtima teatud tingimustele vastavatel objektidel ja seda teeb isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutse. Tuleohutusülevaatust ei pea aga teenusena ostma, kui teenust osutab ettevõttes töötav isik, kellel on asjakohane kutse olemas. Kuivõrd tuleohutusülevaatus on uus termin, avatakse selle sisu eraldi lõikes. Täpsemalt on tuleohutusülevaatusest kirjutatud eelnõu § 1 punktis 4. Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täiendatakse seaduse 2. peatüki 1. jao pealkirja ja lisatakse sinna jaos kajastatav tuleohutusteenuse osutamine. Nii on jao pealkiri vastavuses jao sisuga. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse 2. peatüki 1. jagu kahe uue paragrahviga. Tuleohutusteenust saab eelnõu kohaselt majandustegevusena osutada vaid füüsiline isik, kellel on tuleohutuse spetsialist tase 5 või tuleohutusekspert tase 6 kutse. Sel moel on tagatud, et tuleohutusteenust osutab pädev isik, kelle kutsepädevuse on tõendanud Sisekaitseakadeemia (praegune kutse väljastaja). Tuleohutusauditit saab eelnõu kohaselt koostada vaid füüsiline isik, kellel on tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistus. See asjaolu tuleb tuleohutusekspert tase 6 kutsestandardist. Praegu on ehitise ja ehitusprojekti auditeerimiseks vajalikud rakendusaktid kehtestatud EhS-i alusel. Samas on tuleohutuse osa seal kajastatud üsna üldiselt (näiteks ei ole selles kajastatud territooriumi tuleohutusaudit). Tegevuse täpseks aluseks saab võtta Päästeameti koostatud juhendi4. Tuleohutusaudit viiakse läbi ehitise tuleohutusnõuete vastavuse hindamiseks. 4 Arvutivõrgus kättesaadav aadressil https://www.rescue.ee/files/2018-11/ehitise-auditi-tuleohutusosa- jaanuar.2018.pdf?e774da6dfd (15.11.2018). 4 Tuleohutusaudit on vajalik näiteks siis, kui ehitis ei vasta projektile. Samuti siis, kui ehitisele soovitakse taotleda kasutusluba, kuid tuleohutust tõendav dokumentatsioon on puudulik. Peaasjalikult viiakse tuleohutusaudit läbi eramajade puhul, kus kõige suurema tõenäosusega võib olla puudusi ehitise dokumentatsioonis. Kahjuks on see menetlus ehitisregistri põhine ja register ei võimalda teha päringuid tuleohutusauditite eristamiseks kõigist menetlustest. Seega ei saa eraldi välja tuua tuleohutusauditite arvu aasta lõikes. Ehitise auditeerimine toimub EhSi alusel ning sellekohased sätted on kehtinud juba alates 2015. aastast. Seega on TuOSi sätte puhul tegu pigem EhSi nõude täpsustamisega tuleohutuse valdkonnas. Tuleohutusülevaatust saab teha vaid pädev isik, kelleks eelnõu kohaselt loetakse vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutsetunnistusega isikut. Samas ei pea sellist asjatundjat alati palkama. See tähendab, et kui tuleohutusülevaatuse kohustusega asutuses töötab isik, kellel on tuleohutuse spetsialist tase 5 või tuleohutusekspert tase 6 kutse, saab objekti tuleohutusülevaatust teha ka tema. Et eelnimetatud töösuhtes oleva isiku tegevust ei loeta eelnõu kohaselt majandustegevuseks, ei kohaldu sellele ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. Oluline ongi, et tuleohutusteenus, mille hulka loetakse ka tuleohutusülevaatus (kas majandustegevusena või mitte) oleks läbi viidud asjatundlikult ja vajaliku põhjalikkusega. Tuleohutusülevaatuse tegemist reguleerib eraldi paragrahv. Eelnõu väljatöötamisel leiti, et tuleohutusülevaatuse peaksid korraldama teatud kriteeriumidele vastavad tööstus- ja tootmishoonete, garaažide ning büroohoonete valdajad. Sellistes hoonetes viibivad inimesed tunnevad üldjuhul neid objekte ja on võimelised ohu korral ise evakueeruma, samuti tehakse nendes hoonetes regulaarselt evakuatsiooniõppusi ja hooldatakse tuleohutuspaigaldisi. Ehkki tulekahjude trend sellistel objektidel on püsinud viimastel aastatel keskmiselt 200 tulekahju juures (2016 – 243 tulekahju, 2017 – 191 tulekahju ja 2018 oktoobri seisuga – 203 tulekahju), on kahjusummad, mis selliste tulekahjudega kaasnevad, väga suured (keskmiselt on kõigi hoonetulekahjude varakahjud aastas ca 15 miljonit eurot). Tuleohutusülevaatuse tegemise eesmärk on tagada vajalik tuleohutuse tase. Läbi selle soovitakse tulekahjude arvu nimetatud objektidel vähendada ja seeläbi vähendada ka suuri kahjusummasid. Selline muudatus tagab objekti valdajale tõhusama lahenduse objekti tuleohutuse tagamisel ning kindlasti on see vajalik ka riigile, et võimalikku tuleohtu vähendatakse asjatundjate kaasamisega. Alati on nutikam ennetada kui reageerida. Selliseid objekte on Eestis u 10 000. Eelnõu koostajad võtsid arvesse ehitisregistri andmed, lähtudes hoone kasutusviisist. Tööstushoonete ja garaažide puhul leiab vajalikule kriteeriumile vastavate hoonete hulga leitav EHR-is kaudu (valimis on kõik hooned, mille netopindala on suurem kui 1000 m2). Büroohoonetele seatav kriteerium on seotud inimeste arvuga (rohkem kui 150 inimest hoones), kuid selliseid andmeid ehitisregistris pole. Nii oli selliste hoonete hulk tuletatav läbi Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“. Seal nähakse töötaja kohta tööruumis minimaalseks õhuruumiks ette vähemalt 10 m3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m). Kui tavapäraselt on toa kõrgus 2,5 meetrit, on iga töötaja kohta vaja vähemalt 2 m × 2 m põrandapinda ja 2 × 2 × 2,5 = 10 m3 õhuruumi. Seega arvestasid eelnõu koostajad ehitisregistri kõigi büroohoonetega, mille netopindala oli suurem kui 600 m2, kuid selline arvutuskäik ei toeta erilahenduse või erirežiimiga büroohooneid. Kokkuvõtteks on kriteeriumidele vastavaid tööstus-ja tootmishooneid ning garaaže Eestis u 8000 ja büroohooneid u 2000. Kõigi nende 10 000 hoone kontrollimine on jagatud kolmele aastale, mis tähendab, et tuleohutusülevaatus on vaja ühel aastal teha u 3300 hoones. Tuleohutusülevaatuse tegemise korraldab ehitise valdaja. Kui ehitises on mitu valdajat, korraldab tuleohutusülevaatuse tegemise ehitise omanik. See tähendab, et üldjuhul on tuleohutusülevaatuse tegemise kohustus isikul, kelle valduses on kriteeriumidele vastav ehitis 5 või selle osa. Kuna ehitises võib olla ka mitu valdajat (nt büroohoone), on eelnõus võimalike probleemide ja segaduse vältimiseks välja toodud, et sellisel juhul lasub vastutus tuleohutusülevaatuse korraldamise eest ehitise omanikul. Vältimaks topeltaruandlust ja lisatööd, on ehitise valdajad ja omanikud, kes peavad korraldama tuleohutusülevaatuse tegemise, vabastatud enesekontrolli tuleohutusaruande esitamisest. See tähendab, et kuigi tuleohutusalast enesekontrolli tuleb nimetatud objektidel jätkuvalt teha (st see on loomulik osa igapäevaelust), siis iga-aastase aruandluse asemel peavad nad edaspidi kord kolme aasta jooksul korraldama pädeva isiku poolt tehtud tuleohutusülevaatuse tegemise. Sageli ostavad juba praegu ettevõtjad tuleohutuse enesekontrolli aruande koostamise igal aastal sisse, seega ei lisandu muudatusega rahalisi kulutusi. Pigem tekib kokkuhoid, kuivõrd muudatuse kohaselt tuleb ülevaatus teha kord kolme aasta jooksul. Arvestuslikult võib hinnata, et kui praegu maksab ühe tuleohutuse enesekontrolli aruande koostamine keskmiselt 300 eurot ning selle eeltöö sarnaneb suuresti kavandatava tuleohutusülevaatuse sisuga, saabki kokkuhoid olema kolme aasta lõikes 600 eurot (iga aastase 300 euro väljamineku asemel 300 eurot igal kolmandal aastal). Samas tuleb selguse huvides märkida, et eelnõu muudatus võib mõjutada tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikke, kes hetkel ei koosta tuleohutuse enesekontrolli aruannet, kuid muudatuse järgselt peavad hakkama korraldama tuleohutusülevaatust. Selliste ettevõtete osas puudub Päästeametil praegu põhjalik teadmine tuleohutusnõuete täitmisest, sest olemasoleva personaliga ei suudeta kõigi tööstus- ja tootmishoonete, garaažide ning büroohoonete tuleohutusnõuete täitmist kontrollida. Muudatuse järgselt hakkab ka sellistelt objektidelt laekuma info tuleohutuse seisukorrast ja et tuleohutusülevaatuse intervalliks on valitud kolm aastat, siis saab ka eeldatavaid kulusid selle korraldamiseks piisava ajavaruga planeerida. Tuleohutusülevaatuse tegemist ei nõuta ehitistes, mis on kõrghooned (hooned kõrgusega enam kui 8 korrust või hoone, mille kõrgus on maapinnast üle 26 meetri) või kemikaaliseaduse tähenduses kas ohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Selliseid ehitisi loetakse suurema tuleohuga objektideks, kus Päästeamet teeb igal aastal riiklikku tuleohutusjärelevalvet. Siinkohal peab märkima, et ehkki tuleohutusülevaatuse kohustusega ehitistes ei nähta ette regulaarset riiklikku tuleohutusjärelevalvet, ei tähenda see, et neis ehitistes seda ei tehtaks. Lihtsalt järelevalve intervallid võivad pikeneda, kui tuleohutusülevaatuse käigus pole olulisi rikkumisi tuvastatud või need on kiiresti ja asjatundlikult kõrvaldatud. Ehitise valdaja või omanik peab võimaldama, et tuleohutusülevaatuse tegija saaks siseneda tema valduses olevale kinnisasjale, ehitisse ja kõikidesse ruumidesse. See tähendab seda, et ehitise valdaja või omanik peab tuleohutusülevaatuse tegijaga tegema igakülgset koostööd. Ohutusjärelevalve valdkonnas töötas Päästeametis 2018. aastal 103 inimest (koos osakonna ja büroode juhatajatega), kes lisaks riskihindamise metoodika alusel valitud ehitistele kontrollivad ehitisi ka muudel alustel, näiteks kodanike avalduste või teiste ametkondade taotluste alusel. Seega, et hoida vajalikus mahus kontrollobjekte5 ohutust tagaval tasemel, tuleb toetuda 5 Ehitisregistri (edaspidi EHR) andmetel on Eestis u 600 000 hoonet, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded. Kõik need hooned ei ole Päästeameti järelevalveobjektid. Päästeamet keskendub riskipõhises järelevalves eelkõige avalik-ühiskondlikele hoonetele, kuna neis hoonetes võib korraga viibida palju inimesi, tulekahju tagajärjed võivad olla rasked ja varakahju suur. Selliseid hooneid on EHR-i andmetel u 75 000 ja neile kehtivad tuleohutusnõuded võivad olla nii korralduslikud kui ka ehituslikud. Sisekaitseakadeemia töötas välja riskihindamise metoodika, mis aitab Päästeametil valida vajalikke järelevalveobjekte. Selle metoodika kohaselt peaks Päästeamet korraliselt 6 erasektoris tegutsevate tuleohutuse spetsialistide tegevusele. Seejuures tuleb rõhutada, et erasektor ei tee riiklikku järelevalvet, vaid osutab objekti omanikule teenust/tuge tuleohutusnõude täitmiseks. Riiklikku järelevalvet jääb endiselt tegema Päästeamet kui riigiasutus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas ettepaneku jätta tuleohutusülevaatuse tegemine ettevõtjatele vabatahtlikuks – kas esitada igal aastal enesekontrolli tuleohutusaruanne või kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatuse aruanne. Eelnõu koostajad tuleohutusülevaatuse vabatahtlikuks muutmist ei pooldanud. Kui enesekontrolli tuleohutusaruannet saab koostada igaüks (keskkonnas tuleohutusaruanne.ee tuleb täita väljad ja lõpuks aruanne kinnitada), siis tuleohutusülevaatust saaks teha vaid pädev isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutse. Seega muutuks tunduvalt sisukamaks nii Päästeametile esitatava info kui ka objektil tehtava ülevaatuse kvaliteet. Objekti valdaja (või omanik) saab omakorda vajaliku info objekti tuleohutusnõuetele vastavuse kohta. Tuleohutusülevaatuse tegevused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 5 lõikega 11, mis võimaldab KOV-l ehitus- ja kasutuslube väljastada Päästeameti kooskõlastuseta. See võimalus käib vaid nende üksikelamute6, suvilate ja aiamajade suhtes, mille puhul on KOV hinnanud, et tuleohutusnõuded on täidetud ja probleeme pole. Tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks koostab Päästeamet vastava juhendi ja teeb asjakohased koolitused. Oluline on, et kõnealune säte annab KOV-le võimaluse lube ise väljastada. Tegemist pole seega uue ülesande või kohustusega. Kui KOV soovib siiski ehitus- või kasutuslao taotluse Päästeametile kooskõlastamiseks esitada, teeb Päästeamet seda ka edaspidi. Silmas tuleb aga pidada, et kui selgete asjaolude korral otsustatakse Päästeametilt kooskõlastus võtmata jätta, siis eelistatult tuleks seda järgida ühe hoone korral nii ehitusloa kui ka kasutusloa puhul. Kui Päästeametilt aga soovitakse kooskõlastust kas ühes või teises menetluses, tuleks eelistada kooskõlastust ehitusloa menetluses. Üksikelamute, suvilate ja aiamajade puhul on tegemist lihtsamate ehitistega, mille vastavust tuleohutusnõuetele ei ole keeruline hinnata. Ehitusloa menetluses hõlmaks kontroll eelkõige seda, kas hoonele määratud tuleohuklassi ja hoonetevahelise kuja kohaselt on valitud õiged materjalid, kuivõrd on projektis kajastatud kohti, mille kaudu saavad päästemeeskonnad hoonele ligi ja sellesse siseneda, tuletõrjevee olemasolu ja selle kaugust ehitisest. Kasutusloa menetlus peaks keskenduma eelkõige küttesüsteemi nõuetele vastavuse kontrollile. Küttesüsteemi ohutuses saab KOV veenduda PÄISes oleva küttesüsteemi puudutava info põhjal. Ehkki tegelikult jääb KOV üksusele alati ka võimalus esitada tuleohutusnõuete täitmise tõendamiseks ehitusloa taotlejale projekti ekspertiisi või kasutusloa taotlejale hoone tuleohutusauditi tegemise nõue (EhS § 14 ja § 18), siis seda loevad eelnõu koostajad siiski viimaseks äärmuseks. Eelnõuga luuakse piisavad võimalused veenduda hoone tuleohutuses nii projekti kui valminud ehitise puhul. Enne päästeseaduse (edaspidi PäästeS) esimese redaktsiooni kehtima hakkamist hindasid KOV-d ehitiste ohutust samuti ise ja olukordades, kus neil ei olnud piisavalt andmeid, kaasati eripädevusega isikud. Samuti teevad KOV-d EhS-i § 130 lõike 2 kohaselt ka riiklikku tegema igal aastal järelevalvet 8000 objektil. 2017. aastal tegi Päästeamet riikliku ohutusjärelevalve ülevaatuse 5572 objektil, kuid 2016 oli see arv vastavalt 4914. 2017 kasutati uut lähenemist, kus lauskontrolli asemel keskenduti kindlate nõuete kontrollile ja see võimaldas pisut suurendada kontrollitavate objektide arvu. 6 Ridaelamud ja kaksikelamu sektsioonid on eelnõust välja jäetud. Vaata lähemalt võrdluseks majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisa. 7 järelevalvet EhS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud nõuete järgimise üle, muu hulgas täidetakse näiteks järgmisi ülesandeid: ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; ehitise kasutusotstarbest lähtudes selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine. Muudatuse põhieesmärk on lühendada aega, mis kulub ehitus- ja kasutuslubade menetlemisele. Kui hoonete elektrisüsteemide vastavust nõuetele kinnitab KOV-le juba praegu eraettevõtja (väljastades elektripaigaldise nõuetelevastavuse tunnistuse), siis tuleohutuse kohta peab ehitusprojektile ja valmis hoonele praegu heakskiidu andma Päästeamet. Sageli võtab Päästeametil kooskõlastamine eri hoonete tuleohutusnõuete vastavuse kontrollimisel kauem aega kui EhS-s ette nähtud 10 tööpäeva. Tihti pikendatakse tähtaega kuni 27 tööpäevani, sest aeg ja tööjõu hulk ei võimalda Päästeametil seda kooskõlastust 10 päevaga anda. Kooskõlastusaja sisse peab jääma ka objekti külastamine, mis venitabki kooskõlastuse aja nii pikaks – päästeinspektorite vastutusvaldkond on sageli 6–7 KOV-i, mis omakorda tähendab, et sõit objektile ja tagasi võib aega võtta kuni kuus tundi (saarte puhul isegi kauem). Seepärast venib ka suuremahuliste ja keerukate objektide menetlus, kuigi tähtajad, millest nende objektide puhul tuleb kinni pidada, on seotud arendajate investeeringutega. Kuna üksikelamute, suvilate ja aiamajade tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine ei ole keeruline, ei ole Päästeameti eraldi kooskõlastus vajalik ega mõttekas olukorras, kus kõik tuleohutusnõuded on täidetud. Praktikas see vaid pikendab menetluste aega ja toob probleeme nii loa taotlejale, arendajatele kui ka KOV-dele ja Päästeametile, kes ei suuda seaduses sätestatud tähtajast kinni pidada. Siseministeerium saatis KOV-dele (79) selle muudatusettepaneku arvamuse avaldamiseks. Kuigi laekunud vastuseid oli vähe (16), olid pea pooled KOV-d sellise võimalusega nõus. Samas oli ka neid, kes said aru, et selle sätte näol on tegemist kohustusega ja märkisid, et neil ei ole asjakohaseid teadmisi ja raha sellist tegevust teha. Selguse mõttes rõhutame veelkord, et Päästeamet on valmis ka edaspidi kooskõlastama ehitus- ja kasutulubade taotlusi, mis neile saadetakse. Eelnõuga antakse KOV-dele võimalus seda üksikelamute, suvilate ja ajamajade puhul mitte teha. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 6 lõiget 3. Muudatuse kohaselt tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes ja tuleohutusülevaatuse kohustusega asutustes või ettevõtetes iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsioon ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Kuna tuleohutusülevaatuse kohustusega asutused vabastatakse kohustusest koostada igal aastal enesekontrolli tuleohutusaruanne, siis kehtiva sõnastuse kohaselt ei peaks nad ka tulekahju korral tegutsemise plaane koostama ja evakuatsiooniõppusi ellu viima. Kuivõrd viimased on objekti tuleohutuse seisukohast väga vajalikud, jääb ka edaspidi nende tegemine kohustuseks tööstus- ja laohoonete, garaažide ja büroohoonete omanikele. Seetõttu tuleb seaduses esile tuua mõte, et tuleohutusülevaatuse kohustusega asutused (ettevõtted) ei ole automaatselt vabastatud tulekahju korral tegutsemise plaani koostamisest ja evakuatsiooniõppuse elluviimisest. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 9 lõigetega 4 ja 5. Päästeamet on loonud elektroonilise keskkonna (eelnõu koostamise ajal küll vaid demona), kuhu korstnapühkijad ja pottsepad saavad sisestada nii küttesüsteemi puhastamise kui ka selle ehitamisega seonduvat infot. Eelnõu kohaselt peab pottsepp kandma ehitatud või paigaldatud ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri andmed nn küttesüsteemide registrisse kümne tööpäeva jooksul alates töö lõpetamisest. Sama tähtaeg kehtib korstnapühkijale kasutusel oleva ahju, kamina või pliidi ning nende korstna ja ühenduslõõri puhastamisel. Küttesüsteemide info ei moodusta eraldi andmekogu, vaid see on päästeinfosüsteemi (edaspidi PÄIS) osa. 8 Infosüsteemis olevat teavet hakkavad küttesüsteemide nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutama eelkõige Päästeameti ennetuse ja ohutusjärelevalve ametnikud. Samas saavad PÄIS-i sellesse ossa teha päringuid ka KOV-d, kui nad soovivad näiteks üksikelamu kasutusloa menetluses veenduda küttesüsteemi korrasolekus, ja kodanikud, kes soovivad infot oma küttesüsteemi puhastamise kohta. Teine täiendus puudutab küttesüsteemide eksperdihinnanguid. Sageli tuvastavad korstnapühkijad, pottsepad või Päästeameti inspektorid, et küttesüsteemi on ehitanud, paigaldanud või hooldanud isik, kellel ei ole asjakohast kutsetunnistust. Sellised probleemid ilmnevad näiteks siis, kui vaadatakse läbi korstnapühkijate ettepanekuid, tehakse kodanike avalduste alusel kontrolle ja vahel ka seoses hoonetulekahjude uurimisega. Peamiselt avastatakse sedalaadi probleemid aga kasutuslubade kooskõlastamise käigus. Kui Päästeametil ei ole võimalik veenduda küttesüsteemi ohutuses, ei saa amet asjakohast luba kooskõlastada. Sel juhul ei saa väljastada ka kasutusluba. Päästeamet on sellisteks juhtudeks koostöös spetsialistidega (pottsepad, korstnapühkijad, tuleohutuseksperdid) töötanud välja eksperdihinnangu koostamise juhendi. Kuigi Päästeamet on sellise probleemi lahendamiseks ebaseaduslike küttesüsteemide puhul soovinud eksperdihinnangu koostamist juba mitu aastat, ei ole taolisel nõudel olnud õiguslikku alust. Eelnõu kohaselt tuleb ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta koostada eksperdihinnang, kui ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri on ehitanud või paigaldanud pädevust mitte omav isik või küttesüsteemi ohutuse hindamiseks puudub vajalik informatsioon. Eksperdihinnangu saab eelnõu kohaselt koostada kas isik, kellel on pottseppmeister tase 5 kutse (Eestis praegu 28 isikut), või isik, kellel on korstnapühkija- meister tase 5 kutse (Eestis praegu 14 isikut), kes kümne tööpäeva jooksul alates eksperdihinnangu valmimisest kannab PÄISesse eksperdihinnangu aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperdihinnangu. Küttesüsteemi andmete ja eksperdihinnangu kandmine PÄISesse on vajalik selleks, et nii Päästeametil kui ka KOV-l tekiks ülevaade olemasolevatest küttesüsteemidest ja nende seisukorrast. Päästeametile on need andmed vajalikud järelevalve- ja ennetustegevuse kavandamisel, KOV-le ehitus- ja kasutusloa menetlemisel (info küttesüsteemi vastavusest tuleohutusnõuetele). Kui küttesüsteemi eelnevalt PÄISes ei ole, kannabki selle sinna eksperdihinnangu koostaja. Eelnõu § 1 punktidega 8–10 ja 12 muudetakse § 11 lõikeid 1, 5, 7 ja 8. Need puudutavad ahju, kamina, pliidi, korstna ja ühenduslõõri puhastamist. Kehtiv nõue, et kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vähemalt üks kord aastas, on eelnõus (§ 11 lõike 1 muudatus) asendatud nõudega, et kahe sellise puhastamise vahele ei tohi jääda rohkem kui 365 päeva. Muudatuse tingis asjaolu, et praktikas on kehtiv sõnastus „üks kord aastas“ tekitanud olukorra, kus kahe puhastamise vahele on jäänud pea poolteist aastat (ühe aasta kevadel ja järgmise aasta sügisel). Sellise sagedusega puhastamine ei taga aga vajalikku tuleohutust. Kuigi praktikas võiks küttesüsteeme puhastada nii enne kütteperioodi algust kui ka pärast kütteperioodi lõppu, on eelnõusse jäetud nõue, et puhastada tuleb igal aastal samal ajal. Nõue, et üks kord viie aasta jooksul peab küttesüsteemi puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, jääb kehtima. Muudatus (§ 11 lõige 5) seisneb aga selles, et korstnapühkijal ei ole enam kohustust väljastada küttesüsteemi nõuetele vastavuse akti. Selle asemel peab ta küttesüsteemi valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast teavitama. Viis, kuidas seda teha, on vaba. See tähendab, et sisult piisab edaspidi ka suulisest teavitusest. Muudatus on ajendatud sellest, et kuna eelnõu kohaselt kannavad korstnapühkijad kõik oma 9 tööd PÄIS-i ja pidev ülevaade küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast on infosüsteemist nähtav ka küttesüsteemi puhastamise tellinud isikule, ei ole eraldi akti enam vaja väljastada. Kui isik siiski sellist akti (või muud dokumenti) soovib, võib korstnapühkija talle selle väljastada. Lähtudes § 11 lõike 5 muudatusest, tunnistatakse eelnõuga ka § 11 lõige 7 kehtetuks, sest küttesüsteemi puhastamise intervalli ja muud infot saab operatiivselt jälgida päästeinfosüsteemist. Eelnõuga muudetakse ka § 11 lõiget 8. Muudatuse kohaselt peab korstnapühkija teavitama ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust valdajat ning kandma andmed avastatud puuduse kohta PÄISesse kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast. Lihtsad rikkumised on kindlasti võimalik kõrvaldada kümne päeva jooksul. Kui puudus töö käigus kõrvaldatakse ja olukord vastab nõuetele, ei ole märget puuduse või rikkumise kohta PÄISesse vaja kanda. Kui aga märge on tehtud ja puudus kõrvaldatakse kümne päeva jooksul, kustutab korstnapühkija vastava märke registrist. Kui puudus jääb kõrvaldamata ja/või nõuab suuremahulist tööd, saab Päästeamet selle kohta info PÄISest. Samasugune kord kehtib ka praegu: kui korstnapühkija tuvastab tuleohutusnõuete rikkumise, teeb ta Päästeametile paberil kirjaliku ettepaneku, mille alusel otsustab Päästeamet edasise menetluse käigu. Eelnõu kohaselt saab Päästeamet küttesüsteemide korrashoiust teada digiregistri kaudu. Kuivõrd antud muudatusest tulenevalt tuleb muuta ka siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“, on rakendusakti muutmisega paralleelselt kavas koostada ka juhend vastava info vahetamise ja sisestamise kohta. Päringute tegemisel tuleb ennast kogu info nägemiseks infosüsteemis identifitseerida ID- kaardiga, mille alusel selekteeritakse kuvatav info. Kaalumisel on infosüsteemi võimekuse arendus, mis näitaks ära küttesüsteemi puuduse tüübi (kui see on tuvastatud) ka autoriseerimata päringu korral. Ehk iga päringu tegija saaks veenduda, kas tema valitud aadressil on küttesüsteemil esinenud puudusi, mis tüüpi need on olnud ja millal need on kõrvaldatud. Selliselt saaks näiteks kinnisvara tehingute eel veenduda valitud objekti ohutuses. Sarnane võimalus uurida ehitiste dokumentatsiooni kohta on praegu EHR-is – kas valitud hoonel on korrektsed ehitus- ja kasutusload ning kas registrisse kantud andmed vastavad tegelikkusele. Samuti on võimalus Maanteeametis enne auto ostmist kontrollida sõiduki tehnilise seisundi ajalugu. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse § 11 lõikega 71. Selle lõike kohaselt peab korstnapühkija kandma PÄISesse kõik tehtud tööd kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast. Sel moel kujuneb Päästeametil küttesüsteemide seisukorra ajakohane andmebaas, mida muu hulgas on võimalik kasutada ka ennetustöös. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 1 punkt 3. Kuivõrd metalli lõikamist põlevvedelikuga ei ole Eestis kunagi tehtud ja eeldatavasti ei hakata ka tegema, ei ole vajadust seda tuletööde nimekirjas hoida. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse § 14 lõike 1 sõnastust. Muudatuse kohaselt võib tuletööd majandustegevusena osutada isik, kes on läbinud tuletöö tegemise koolituse ja kellel on tuletöö tunnistus. Kuigi kehtiv sõnastus lubab tuletööd majandustegevusena osutada ka isikul, kellel on kutsetunnistus, siis praktikas ei taga see nõue teadmisi tuleohutuse kohta. Kuna tuletööd (gaaskeevitustööst kuni gaasileegi kasutamiseni) ja kutsestandardid on erinevad, on tekkinud 10 olukordi, kus isikul on küll kutsetunnistus, kuid et kutsestandard ei ole ette näinud vajalikus mahus teadmisi tuletöö tuleohutusnõuetest, on tuletöö tegija tegevus olnud tuleohtlik. Seega on tuleohutuse tagamisel kutsest olulisem tuleohutuse koolitus. Pealegi ei ole mõne tuletöö tegemiseks kutsetunnistust ka olemas. Tuletööde tuleohutuskoolitusega seonduv nähakse ette siseministri 30. augusti 2010. a määruse nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ muudatustena. Selle kohaselt väljastatakse koolituse läbinutele tuletöötunnistus, mis kehtib kolm aastat. Pärast tunnistuse kehtivusaja lõppu, tuleb läbida korduskoolitus, mille lõpus sooritatakse eksam, ja alles seejärel pikeneb tunnistuse kehtivus. Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõige 4, kuivõrd siinses lõikes sätestatud volitusnormi alusel ei ole rakendusakti kunagi kehtestatud ja eelnõu punktis 16 kavandatud muudatusega sätestatakse uus volitusnorm maastiku kontrollitud põletamise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 16 lõigetega 5 ja 6, mis reguleerivad maastiku kontrollitud põletamist. Eelnõu kohaselt võib maastikku kontrollitult aasta ringi põletada kaitseala valitseja nõusolekul kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused. Maastiku kontrollitud põletamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selle korraga nähakse ette kontrollitud põletamise tegijale kohustus koostada juhend, mille järgi kontrollitud põletamine peab toimuma. Loodava korra kohaselt peab kontrollitud põletamiseks olema Keskkonnaameti nõusolek. Maastiku kontrollitud põletamise tegijad peavad iga kord koostöös Päästeametiga koostama maastiku kontrollitud põletamise objekti ohutusplaani. Plaan tehakse iga kord eraldi, lähtudes konkreetsest objektist. Maastiku kontrollitud põletamisest tuleb Päästeametit vähemalt viis tööpäeva ette teavitada. Muudatuse tingis vajadus sätestada teatud juhtudel maastiku kontrollitud põletamise võimalus. Eestis on mitu looduskaitseliselt olulist elupaika, mille olemasolu ja püsimine on seotud maastikupõlengute toimumisega. Sellised elupaigad on eelkõige nõmmed ja põlendikud kuivades ja parasniisketes männimetsades. Nende elupaikade olemasolu ja seisund sõltub otseselt maastikupõlengute esinemisest. Kuna need alad on ajalooliselt olnud polügoonid, millel aeg-ajalt aset leidnud põlemise tõttu kasvab eriline taimekooslus, on vaja neid alasid mingi aja tagant uuesti põletada, et hoida ära taimekoosluse häving. Sellised elupaigad on Eestis ohustatud ja kadumas, kuna metsatulekahjude ennetamine ja kustutamine on olnud aastaid väga tulemuslik ning vähesed põlengualad väljaspool kaitsealasid on kiiresti metsastatud või sanitaarraietega korrastatud. Ainsad suured nõmmed on Eestis säilinud Põhja-Kõrvemaal ja Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal. Esimene neist on säilinud, kuna ala kasutati nõukogude ajal sõjaväepolügoonina, mistõttu esines seal õppuste tõttu pidevalt maastikupõlenguid. Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal suurenes nõmmekooslus koos metsapõlendikuga pärast 2008. aastal juhtunud maastikupõlengut. Seega on ainus võimalus taolisi elupaiku ja nendega seotud elustikku säilitada maastiku kontrollitud põletamisega. Kontrollitud põletamine vähendab neil aladel ka maastikupõlengu ohtu, sest üldjuhul on samad alad ka kõige tuleohtlikumad. Teisalt on kehtiv kulupõletamise keeld suurendanud tuleohtu ka Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel, sest maapinda kattev kuiv taimestik võib kergesti süttida. Näiteks süttis 2014. aasta maikuus Kaitseväe õppuste käigus maastikul asunud vana laudakompleks Valgamaal Helmes ja vana küün Võrumaal Urvaste vallas. Samuti sai 2009. aasta suurim metsatulekahju Harjumaal Kuusalu vallas alguse just Kaitseväe õppusest. Seega on tekkinud 11 vajadus teha kontrollitud maastikupõletamist ka Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel, millele on viidatud ka Kaitseministeeriumi tellimusel koostatud analüüsis ja juhendis7. Maastiku kontrollitud põletamist kasutatakse kaitsealade üldtunnustatud majandamisvõttena ka Rootsis, Soomes ja Norras. Eriti laialdaselt on see kasutusel Soomes, kus igal aastal korraldatakse maastiku kontrollituid põlenguid sadadel hektaritel ja sõltuvalt maastiku iseloomust võib üksikute tööalade pindala ulatuda mõnest hektarist kümnete hektariteni. Soomlased alustasid kontrollitud põletamisega looduskaitselistel eesmärkidel juba 1989. aastal ja praeguseks on Soomes määratud 52 kaitseala, kus süsteemselt kasutatakse kontrollitud põletamist looduskaitselistel eesmärkidel. Põhjanaabrite pikk kogemus võimaldab meil soomlaste meetodi turvaliselt üle kanda Eesti oludele. Soomlased on avaldanud mitu metoodilist kirjutist kontrollitud põletamiste korraldamisest nii soome kui ka inglise keeles8. Harjutusväljade kontrollitud põletamisel on võetud eeskuju lätlastelt, kes edukalt on seda kasutanud Aidaži harjutusvälja ohutustamisel. Eelnõuga ei muudeta riikliku järelevalve tegijate volitusi: endiselt jääb Kaitseministeerium tegema järelevalvet Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade ning Keskkonnainspektsioon metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete alal. Samuti tasub tähele panna, et kontrollitud põletamist ei hakata tegema igal aastal, vaid ilmselt kord kümne aasta jooksul metsa- ja muu taimestikuga kaetud aladel ja kord kolme kuni viie aasta jooksul harjutusväljadel. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 19 lõike 6 esimese ja teise lause sõnastust nii, et jäetakse välja kohustus koostada põlevmaterjali paigutamiseks plaan laohoones. Kohustus jääb hõlmama vaid laoplatsi. Muudatusega kaotatakse topeltdokumentide koostamise kohustus, sest laohoonele koostatakse materjalide ladustamise kava juba hoone tuleohutusalase dokumentatsiooniga ning põlevmaterjali paigutamise plaan on selle kava osa. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse seaduse 2. peatüki 2. jao 8. jaotise pealkiri. Kui kehtiva seaduse kohaselt reguleerib 8. jaotis tuletõrje veevarustuse nõudeid, siis eelnõu kohaselt reguleerib 8. jaotis edaspidi tuletõrje veevõtukoha nõudeid. Tuletõrje veevarustus on üldmõiste, mis on kasutusel eriala standardites ja kätkeb endas nii ehitisesisest kui -välist veevarustust. Ehitisesisese veevarustuse nõuded on kehtestatud määruses nr 17 (volitusnormiga EHS-is), seega on asjakohane sätestada tuletõrje veevõtukoha, kui osa ehitisevälisest veevarustusest, nõuded TuOS-is. Eelnõu § 1 punktiga 19 sätestatakse tuletõrje veevõtukoha mõiste ja tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded. Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav rajatis, mille kaudu saab võtta vett pääste- ja demineerimistöödeks. See tähendab sisuliselt torustikku veetrassil, -mahutis või looduslikus veekogus, mille külge saab ühendada päästetehnika, et sealt vett saada. Kuna demineerimistöödeks võib samuti vaja olla vett, on asjakohane välja tuua ka see võimekus. Samas olemuslikult veevõtmise tehnika demineerimistöödeks ja päästetöödeks ei erine, st igasugusest nõuetele vastavast tuletõrje veevõtukohast saab vett võtta nii pääste- kui demineerimistööks. Samuti sätestatakse tuletõrje veevõtukoha nõuded, mis peavad tagama selle pideva kasutamise. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja kasutamise valmidus. 7 Kaitseministeeriumi tellimusel valminud „Kontrollitud põletamise juhend Kaitseväe harjutusväljadele“. AS Maves, detsember 2016 (töö nr 16074). 8 Arvutivõrgus kättesaadav aadressil https://julkaisut.metsa.fi/assets/pdf/lp/Bsarja/b157.pdf (13.09.2018) 12 See tähendab, et veevõtukoht peab olema ligipääsetav päästetehnikaga, tee sinna peab kulgema takistusteta ning tagatud peab olema kindel ja piisava suurusega plats, kus päästeauto saaks vee võtmise ajal olla. Tiheasustusega alal peab tuletõrje veevõtukohtade juures olema takistatud muude autode parkimine, et see omakorda ei seaks lisatakistusi päästetehnikale. Muu hulgas peab see nõue olema täidetud ka talvel või porisel ajal. Kasutamise valmidus tähendab seda, et vee võtmiseks vajalik torustik peab olema ummistusteta ja mehaaniliste vigastusteta. Vastasel juhul ei pruugi päästeauto veevõtukohast vett kätte saada. Tuletõrje veevõtukohast kättesaadav vajalik veekogus või vooluhulk loetakse piisavaks, kui see vastab asjakohases standardis toodud nõuetele. Asjakohaseks standardiks peetakse siinkohal peamiselt standardit EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“, kuid sõltuvad ehitisest, võib selleks olla ka standard EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ või EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ või mõni muu standard või tehniline spetsifikatsioon. Veekogus või vooluhulk sõltub objektist (objektidest), mille kaitseks veevõtukoht on rajatud ning vajalikud parameetrid on toodud eelpool nimetatud standardites. Tulekahju võib mõjutada oma olemuselt ka põleva objekti lähedal asuvaid muid ehitisi, mistõttu võib osutuda vajalikuks kasutada erinevaid veevõtukohti. Seetõttu on sätestatud nõue, et tuletõrje veevõtukohast võib vett võtta ilma valdaja loata pääste- ja demineerimistööde tegemiseks ning avaliku korra tagamiseks. Sisuliselt on see nõue sarnane veeseaduse § 19 lõikes 2 sätestatuga: veekogu omanik ei tohi keelata vee võtmist tule tõrjumiseks. Veeseaduse reguleerimisalas on aga ainult looduslikud veekogud, kust teatud tingimustel on päästetehnikaga samuti võimalik vett võtta. Eelnõuga loodav TuOS-i regulatsioon tähendab aga seda, et sõltumata sellest, kes on tuletõrje veevõtukoha omanik või valdaja või millise objekti kaitseks see veevõtukohta esmajärjekorras on rajatud, on lubatud sealt vett ilma loata pääste- ja demineerimistöö tegemiseks ning avaliku korra tagamiseks võtta. Sisuliselt tähendab see seda, et tuletõrje veevõtukohast võib valdaja loata vett võtta mitte ainult tule tõrjumiseks, vaid näiteks ka politseilt saadud ülesannete täitmiseks või demineerimistöödeks. Kehtiva TuOS-i § 23 lõige 2 sätestab, et ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus. Kuigi termin „veevarustus“ on eelnõuga TuOS-st välja jäetud, tuleb tuletõrje vee olemasolu ja kättesaadavuse kohustus siiski seada. Eelnõus on toodud nõue, mille kohaselt peab hoonel, rajatisel ja ladustamisplatsil olema tuletõrjeveevõtukoht. Eeldatakse, et tuletõrje veevõtukoht vastab nõuetele, kui see on rajatud vastavalt asjakohasele standardile. Ehkki EHS- i kohaselt on ehitis nii hoone kui rajatis, pidasid eelnõu koostajad siinkohal selguse huvides vajalikuks mitte kasutada üldmõistet „ehitis“. Näiteks on tavainimesel raske mõista, et tegelikult on ka kütusemahuti (terminal) EHS-i kohaselt ehitis, sest tavakeeles kasutatakse pigem sõna „rajatis“. See ettepanek tuli valdkonna spetsialistidelt ja peaks muutma sättes esitatud nõude selle adressaadile selgemaks. Samal eesmärgil on eraldi esile toodud ka termin „laoplats“. Tuletõrje veevõtukoha hooldamise peab tagama tuletõrje veevõtukoha valdaja. Hooldamise sisu ja vajalikud nõuded avatakse täpsemalt rakendusaktis. Eelnõu koostajad saavad aru, et teatud juhtudel võib sellise nõude täitmine veevõtukoha valdajale olla kas raskendatud või siis iseseisvalt hoopis võimatu, näiteks kui juurdepääsu tee tuletõrje veevõtukohale ei asu veevõtukoha valdaja maal, vaid on kellegi teise omandis. Seetõttu oli kaalumisel ka alternatiivne sõnastus, kus hooldusnõuete täitmiseks oleks tuletõrje veevõtukoha valdaja pidanud tegema koostööd KOV-iga. Sisult oleks see tähendanud seda, et olukorras, kus 13 veevõtukoha valdajal pole iseseisvalt võimalik hooldusnõudeid täita, teeb seda tema eest KOV. Arutades seda probleemi aga eri huvigruppidega, leidsime, et sellise põhimõtte sätestamine seaduses tooks kaasa liiga palju rakenduslikke küsimusi. Samas, see et koostööpõhimõte pole õigusaktis esile toodud, ei välista sellise koostöö tegemist. Seega loodavad eelnõu koostajad, et KOV-id on siiski vajaduse korral nõus koostööd tegema, et tuletõrjeveevõtukohtade juurdepääsud ja kasutatavus oleksid tagatud. Selguse mõttes muudetakse antud teemaga seonduvalt ka Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 10 (esitatud rakendusakti kavandis). Viimane säte muudetavas paragrahvis sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister tuletõrje veevõtukoha projekteerimise, ehitamise, katsetamise, hooldamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning vahetatava teabe ja teabevahetuse korra. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule. Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse §-d 25 ja 26 kehtetuks, sest sealsed nõuded tõstetakse eelnõu punkti 19 kohaselt üle teise paragrahvi. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 30 lõiget 1 punktiga 11. Muudatuse kohaselt lisandub tuleohutuspaigaldiste loetellu autonoomne vinguandur. Tuleohutuspaigaldiseks nimetatakse seadet ja tehnosüsteemi, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks9. Kuna eelnõu punkti 24 kohaselt peab elamu või korteri valdaja tahkeküttel küttesüsteemi olemasolul elamu või korteri varustama lisaks autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile ka autonoomse vinguanduriga, siis tuleb autonoomne vinguandur samuti lisada tuleohutuspaigaldiste loetellu. Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks § 30 lõike 1 punktis 2 nimetatud autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mõiste, kuna sellist süsteemi enam pole. Määruse nr 17 kohaselt tuleb ehitised varustada kas autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga või automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse § 30 lõike 1 punktis 5 olev mõiste „turvavalgustus“ terminiga „evakuatsioonivalgustus“. Muudatus on selguse mõttes vajalik, kuna tuleohutuse valdkonna õigusruumis ei kasutata enam terminit „turvavalgustus“. Nii määruses nr 17 kui ka asjakohastes standardites kasutatakse terminit „evakuatsioonivalgustus“. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse § 32 lõikega 31, mille kohaselt peab tahkeküttel küttesüsteemi olemasolul varustama elamu või korteri omanik elamu või korteri peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri veel vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga. Kohustus, et see andur ka pidevalt töötaks, tuleb TuOS-i § 31 punktist 1. Eestis võib Päästeameti hinnangul olla u 200 000 tahkeküttel küttesüsteemiga hoonet. 2017. aastal hukkus Eestis 37 tulekahjus 38 inimest ja juhtus 92 hoonetulekahju, mis said alguse veast küttesüsteemis (pliidist, kaminast või ahjust, kus põlemisel eraldub ka vingugaas). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) statistika põhjal on pea 95% juhul tulekahjus hukkunute surma põhjus vingumürgitus. Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on värvitu, lõhnatu 9 Tuleohutuse seaduse käsiraamat. Sisekaitseakadeemia. Tallinn, 2013, lk 105. 14 ja maitsetu mürgine gaas, mis levib nii, et inimene seda ei taju. Vingumürgistuse esimesed tunnused on peavalu, peapööritus, väsimus või iiveldus10. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ja une pealt üldse mitte tajuda. Kuna inimene ei ole võimeline vingugaasi tajuma, on ohutuse tagamiseks ja elude päästmiseks vaja andurit, mis vingugaasi olemasolust märku annaks. Vingugaasiandur mõõdab nimelt vingugaasi taset õhus ja annab aegsasti märku, st edastab häiresignaali, kui vingugaasi tase õhus hakkab muutuma ohtlikuks. Kohustuslik suitsuandur annab märku põlengust, st andur reageerib põlemise alguses tekkivale suitsule. Suitsuandurist ei ole vingugaasi tuvastamisel mingit abi. Suitsuandur võib seega olla elupäästja, kui inimene suudab reageerida nii, et jõuab põlevast ruumist lahkuda enne, kui põlemisel hakkab tekkima vingugaas. Ent pea pooltel juhtudel on hukkunuga lõppenud tulekahjud aset leidnud öösel, mil inimesed magavad. Ebaõigel kütmisel tekkinud vingugaasile reageerib üksnes vingugaasiandur. Probleemi tõsidusest on näiteid ka mujalt maailmast. Mõne aasta taguse info kohaselt on Belgias umbes 100 vingugaasisurma aastas (2000 haiglaravi vajanud mürgistusjuhtumit), Prantsusmaal 7, Saksamaal 5, Ühendkuningriigis 42 (lisaks u 300 õnnetusjuhtumit), USA-s 500 (kusjuures vingumürgitustega seotud juhtumite arv on 50 000 aastas, haiglasse toimetatakse u 15 000 inimest). Sellest johtuvalt on näiteks Suurbritannias, Kanadas või paljudes USA osariikides vingugaasianduri kasutamine hiljuti tehtud kohustuslikuks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2015. aasta määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 45 lõike 11 kohaselt tuleb eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, varustada vingugaasianduriga11. Kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on vingugaasi teke ja ruumi sattumine välistatud, ei ole vingugaasianduri kasutamine kohustuslik. Seega on nõue eluruumi varustamiseks vingugaasianduriga Eestis osalt juba kehtestatud. Kuna nõue hõlmab aga üksnes neid eluruume, kuhu on paigaldatud gaasiseade, ei taga praegu kehtiv lahendus ohutust elamutes ja korterites, kus kasutatakse tahkeküttel olevaid kütteseadmeid. Samas on väga oluline, et ka sellistes elamutes ja korterites oleks vinguandur, sest vingugaas tekib ühtviisi nii tahkekütte põlemisel kui ka gaasi põlemisel. Muude küttesüsteemide (maaküte, elektriküte vm) puhul jääb endiselt kohustus omada vaid suitsuandurit. Arvestades õnnetuste (tulekahjude) suurt arvu ja seda, et vingugaas on inimestele üliohtlik, on vingumürgistuste vältimiseks vajalik ja sobiv abinõu vingugaasianduri kohustuslikkus. Selleks, et vingugaasiandur oma eesmärki täidaks, peab elamu või korteri omanik tagama vingugaasianduri korrashoiu ja katkematu töö. Vingugaasiandur peab olema töökorras ja selle toimimist ei tohi takistada. Kuna see muudatus puudutab suurt osa Eesti elanikke, nähakse eelnõuga ette kaheaastane üleminekuaeg, mille lõppemisel hakkab kehtima kohustus omada vingugaasiandurit. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse § 33 lõiget 1 punktiga 5, mille kohaselt on ka suitsueemalduse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine tegevusala, mille kohta tuleb esitada majandustegevusteade. Suitsu eemaldamise seadmestik on tähtis tuleohutuspaigaldis, mis võimaldab puhkenud tulekahju korral suitsu hoonest välja juhtida. See paigaldis aitab suurel 10 Tartu piirkonnas võttis kiirabi 2010. aastal kasutusele kaasaskantavad vinguandurid. Pärast seda kasvas selles piirkonnas hüppeliselt inimeste hulk, kellel diagnoositi vingumürgistus. Kui 2009. aastal diagnoosisid kiirabibrigaadid teeninduspiirkonnas 61 süsinikmonooksiidist tingitud mürgistust, siis aastal 2010 oli neid juhtumeid juba 164. Aasta hiljem 175, 2012. aastal 182 ning 2013. aastal 197. 11 Kui vastav eelnõu kooskõlastamisel käis, avaldas MTÜ Eesti Gaasiliit arvamust, et tasuks kaaluda vinguanduri kohustuslikkust üleüldiselt, st ka näiteks ahjukütte puhul. 15 määral kaasa ohutule evakuatsioonile ja päästetööde paremale tegemisele. Ilma selle süsteemi õige toimimiseta on evakuatsioon hoones võimatu. Kuna tegemist on sedavõrd olulise tegevusalaga, peab sellel tegevusalal tegutsema pädev isik. Seetõttu peab suitsueemaldussüsteemidega tegelevatel ettevõtetel olema vastutav spetsialist, kellele on määratud pädevusnõuded asjakohases standardis. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse § 33 lõikega 3, mis sisult tähendab seda, et ilma vastutava spetsialisti kinnituseta ei näita majandustegevuse register, et see isik on ettevõttega seotud. Praktikas on ilmnenud olukordi, kus ettevõtted näitavad nendega seotuks isikuid, kes sellest ise midagi ei tea. Kui paigaldisi ei hooldata või tehakse seda ebapädevalt, võib see aga ohustada hoonetes tuleohutuse taset. Sagedasti ilmnevad sellised olukorrad riigihangete menetluses, vahel ka siis, kui Päästeamet teeb pistelist kontrolli või neile laekunud kaebuste kaudu. Muudatusega välditakse edaspidi olukorda, kus isik on ilma tema teadmata seotud mõne ettevõttega. Tegemist on tehniliselt hõlpsasti lahendatava probleemiga, mille suhtes on majandustegevuse registri pidaja ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldanud valmisolekut muudatus kiiresti ellu viia. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse § 34 lõikega 31, mille kohaselt peab suitsueemalduse projekteerimise, ehitamise ja hooldamisega tegeleva ettevõtte vastutaval spetsialistil olema vajalik erialane ettevalmistus asjakohases standardis nimetatud pädevuste ulatuses, et tagada suitsueemaldussüsteemi õige ja kvaliteetne käitlemine. Asjatundmatu tegutsemine niivõrd olulise süsteemi juures võib kaasa tuua olukorra, kus tulekahju puhkedes süsteem ei käivitu ja seetõttu osutub evakuatsioon võimatuks. Asjakohaseks standardiks tuleb pidada standardit EVS 919:2013/A1:2014 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“, kus on sõnastatud järgmised vajalikud pädevused: „Suitsueemaldusprojekti koostamine eeldab vastavat projekteerimisoskust. Suitsutõrjesüsteemi projekti koostamisel on oluline roll arhitektil ning suitsutõrjesüsteemide projekteerijal (turvatehnik VI). Projektis osalevad eri osade projekteerijad: — ventilatsioonisüsteemide projekteerija (ventilatsiooniinsener VII); — ATS-i projekteerija (turvatehnik VI); — tuleohutussüsteemide automaatika osa projekteerija (turvatehnik VI); — kustutussüsteemide projekteerija (turvatehnik VI); — elektrisüsteemide projekteerija (B pädevus). Suitsueemaldussüsteemi ehitajate pädevuseks on: — suitsutõrjesüsteemide paigaldaja (turvatehnik V). Ehitajad, kes suitsueemalduse süsteemi ehitamisel osalevad, kuid kellel puudub õigus süsteemi vastavusdeklaratsiooni allkirjastamiseks: — süsteemi mehaanilise osa ehitaja (ventilatsiooniinsener VI); — automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi paigaldaja (turvatehnik V); — süsteemi automaatika osa paigaldaja (turvatehnik V); — elektrisüsteemide ehitaja (B pädevus).“ Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotise peakirja. Uue pealkirja kohaselt reguleeritakse selles jaotises automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja tulekahjuteate edastamisega seonduvat. Kuivõrd eelnõuga muudetakse jaotise paragrahvide sisu, on pealkirja muutmine tingitud paragrahvides tehtud muudatustest. Jaotise pealkiri peab olema kooskõlas selle jaotise all olevate paragrahvide sisuga. 16 Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse § 36 pealkirja. Pealkirja muutmine tuleneb paragrahvi sisu muutmistest. Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse § 36 lõiked 1 ja 3 kehtetuks. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32. Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32 muudetakse § 36 lõikeid 2 ja 6. Kõige suurem muudatus on seotud automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) tulnud tulekahjuteate edastamisega (edaspidi ATeS). Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ kohaselt tuleb teatud parameetritele vastavatest majutushoonetest, ravi- ja hoolekandeasutustest, kogunemishoonetest, büroohoonetest ning tööstus- ja laohoonetest saabunud ATS-i teade edastada automaatselt (ATeS) Häirekeskusesse. Päästeameti andmetel oli Eestis 2018. aasta augustikuu seisuga ATeS-iga ühendatud 1257 ehitist. Siseministri 13. juuni 2017. a määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ kohaselt on Päästeametil kohustus reageerida igale väljakutsele, sh ka ATeS-i kaudu tulnud väljakutsele. Igale edastatud teatele reageerib päästemeeskond, kes sõidab sündmuskohale ja asub tegema päästetöid või teeb kindlaks valeväljakutse. 2017. aastal oli ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4126, neist 28 olid tegeliku tulekahju kohta (vastavad arvud 2016. aastal olid: ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4295, neist 46 tegeliku tulekahju kohta). Objektide lõikes jagunesid need nii: II kasutusviis (majutusasutused) – 4 tulekahju, III kasutusviis (haiglad, hooldekodud) – 9 tulekahju, IV kasutusviis (kogunemishooned, koolid) – 5 tulekahju (4 hoonet olid kaubanduskeskused ja 1 koolimaja), V kasutusviis (büroohooned) – 0 tulekahju, VI kasutusviis (tööstus- ja laohooned) – 10 tulekahju ja VII kasutusviis (garaažid) – 0 tulekahju. See teeb valehäirete osatähtsuseks koguni 93%. Valehäire võivad põhjustada järgmised asjaolud:  süsteemi hooldusvead (süsteemi hooldamisest Häirekeskust enne ei teavitata),  inimlikud eksimused (näiteks tolmurikka töö tegemine või vales kohas suitsetamine),  tahtlik tegevus (ATS-i teadlik rakendamine valehäire korral). Kõik ATeS-i kaudu saabunud valed tulekahjuteated põhjustavad Päästeametile väljasõitude koormuse, mis igal aastal hoiab päästemeeskondi valeväljakutsetel kinni 2419 tundi ehk 100 ööpäeva. ATeS-i omanikud ei panusta seega küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja Häirekeskusega. Pärast muudatust muutub ATeS-i objekti omanikele vabatahtlikuks. See tähendab, et uute (ehitatavale) hoonete osas seda enam ei nõuta. Objekti omanikud võivad otsustada, et jätkavad tulekahjuteate edastamisega, kuid neil on võimalus süsteem ka lahti ühendada. Kui soovitakse automaatset teateedastust, peab süsteem vastama TuOS-i ja selle rakendusaktis loetletud nõuetele. ATS jääb objektile, nii nagu määruses 17 on ette nähtud ehk siis tulekahju korral rakenduvad hoones häirekellad, mis omakorda võimaldab hoone kasutajatel evakueeruda. Häirekeskust teavitatakse objekti omaniku või kasutajate poolt ainult reaalse tulekahju korral. Eelnõu koostajad suhtlesid ka mõne objekti omanikuga, kellele hetkel selline kohustus kehtib ning tunnetuslikult võib öelda, et ligikaudu 1/3 neist on valmis jätkama ATeS-iga, sest nad loevad seda oluliseks hüveks, millesse nad on nõus ka panustama. Ülejäänud siis pigem 17 tahaksid sellest loobuda. Ja valdavalt soovitakse selle süsteemi olemasolu oma vara kaitseks, sest objekti kasutamisest tulenevalt viibib seal mingil hetkel kas vähe inimesi või ei viibi üldse. Eelnõu §-dega 2 ja 3 muudetakse looduskaitseseadust ja metsaseadust. Looduskaitseseaduses ja metsaseaduses on muudatuste eesmärk välistada kahju tekkimine ja hüvitada see juhul, kui toimub maastiku kontrollitud põletamine. Looduskaitseseaduses tehakse muudatus seoses loodusobjektile kahju sissenõudmisega (§ 77 lõike 3 punkti 3 muudatus) ning metsaseaduses muudetakse keskkonnale tekitatud kahju ja selle hüvitamisega seotud sätteid (§ 67 lõike 2 punkti 5 ja § 67 lõike 5 muudatused). Eelnõu §-s 4 sätestatakse seaduse jõustumissätted. Kohustus paigaldada vinguandur hakkaks eelnõu kohaselt kehtima aastal 2022, seega on üleminekuaega kaks aastat. See ajavahemik on sama pikk, kui oli suitsuanduri kohustuse kehtestamise üleminekuaeg. Kõik ülejäänud eelnõus esitatud muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2020. aastal. Kuivõrd sihtrühmad, keda kavandatavad muudatused puudutavad, on TuOS-i muudatustest teadlikud ja olid eelnõu koostamisse kaasatud, on pärast 2019. aastal tehtavat aktiivset teavitusperioodi muudatuste kehtima hakkamiseks sobiv aeg 2020. aasta algus. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele varem Eesti õiguses nimetamata terminid, nagu tuleohutusteenus, tuleohutusülevaatus, tuleohutusaudit, kontrollitud põletamine, eksperdihinnang. Kuigi õigusaktides pole neid termineid varem kasutatud, ei ole nende sisu asjatundjatele uus, kuna osa neist on erialakeeles juba kasutusel. Terminite kasutuselevõtmine on läbi räägitud päästevaldkonna spetsialistide ja ekspertidega. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Seaduse mõjud I kavandatav muudatus – automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulnud tulekahjuteate automaatse edastamise (ATeS) nõude kaotamine Muudatuse kohaselt muutub ATeS-i objekti omanikele vabatahtlikuks. Iga hoone omanik saab otsustada, kas ta soovib ATS-i tulekahjuteateid ka edaspidi edastada otse Häirekeskusesse või mitte. Kui soovitakse automaatset teateedastust, peab süsteem vastama TuOS-i ja selle rakendusaktis esitatud nõuetele. Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I Päästeamet. Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiasutuste arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui väheneb ATeS-i süsteemiga seotud objektide hulk, on ka valeväljakutseid vähem. Seega vähenevad päästemeeskondade väljasõidud, mida tehakse valeväljakutsete peale, ja päästemeeskonnad saavad oma tegevust senisest enam suunata ennetustööle. Mõju ulatus ja sagedus olenevad sellest, mil määral väheneb Päästeametile esitatud valeväljakutsete arv. 18 Eelduslikult on aga nii mõju ulatus kui ka sagedus väiksed. Negatiivse iseloomuga mõju ei ole. Kui muudatus vähendab valeväljakutsete arvu, on muudatusega kaasnev mõju Päästeametile positiivne. Kokkuvõttes on muudatuse mõju Päästeametile positiivne ja väheoluline. Mõju sihtrühm II Häirekeskus. Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiasutuste arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt ei ole enam automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulnud tulekahjuteate automaatne edastamine Häirekeskusesse kohustuslik. Kui ATeS-i süsteemiga seotud objektide hulk väheneb, väheneb selle võrra ka Häirekeskuse töökoormus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd see muudatus ei too kaasa erilisi muutusi Häirekeskuse töös. Kuigi on keeruline ennustada, kui paljud ehitise omanikud ATeS-ist loobuvad, saab muudatuse mõju Häirekeskusele olla vaid positiivne. Kokkuvõttes on muudatuse mõju Häirekeskusele väheoluline. Mõju majandusele Mõju sihtrühm I Turvafirmad ja sideettevõtjad. Sihtrühma suurus on väike, kuivõrd turvafirmasid, keda see muudatus puudutab, on kolm, ja sideettevõtjad samuti kaks-kolm. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eestis on eelnõu koostamise ajal 1235 ATeS-i omanikku, kes maksavad selle süsteemi hooldamise ja paigaldamise eest aastas umbes 474 000 eurot. Süsteeme hooldab Eestis kolm ettevõtet, kes pakuvad peale ATeS-i hoolduse teenuse ka muid tuleohutusteenuseid. Kuivõrd võib eeldada, et enamik objekte jääb ATeS-ga ka edaspidi seotuks, jääb vajadus osutada hooldusteenust alles. Kui ATeS-ga seotud objektide arv aga väheneb, võib teenuse osutamise maht seda teenust osutavatel ettevõtetel selle võrra väheneda. Kuna praegu on keeruline ennustada, kui paljud ehitise omanikud otsustavad ATeS-i süsteemist loobuda, on raske öelda, millises ulatuses kavandatav muudatus ettevõtteid (sh sideettevõtteid) majanduslikult mõjutab. Eelduslikult on mõju ulatus väike kuni keskmine. Samuti tuleb märkida, et kuigi edaspidi võidakse hooldusteenust osutada väiksemas mahus, tegelevad samad ettevõtted ATS-i projekteerimise, paigaldamise ja hooldusega edasi. Seega, kui ka ATeS-i hooldamine teenusena väheneb, jääb samadel objektidel kehtima ATS-i hooldamise kohustus ja seda teenust osutavad ettevõtted edasi. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale väheoluline. Sihtrühm on väike ja ka edaspidi pakuvad sellesse kuuluvad ettevõtjad tuleohutuse valdkonnas mitut olulist ja vajalikku teenust. Mõju sihtrühm II ATeS-i omanikud. Muudatus puudutab neid omanikke, kelle objektidel esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju, s.o enam kui 100 kasutajaga majutusettevõtted, enam kui 50 kasutajaga ravi- ja hooldusasutused, enam kui 500 kasutajaga kogunemishooned, enam kui 8-korruselised büroohooned ja enam kui 4000 m2 pindalaga tööstus- ja laohooned (sh suurõnnetuse ohuga ettevõtted). Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui objektil on ATeS, ei pea pärast kavandatavat muudatust enam ATS-i häire korral teadet Häirekeskusesse edastama. Samas, kui omanikud soovivad, võivad nad jääda selle süsteemiga seotuks, st ATeS-i nõudest loobumine on vabatahtlik. ATS-i kohustus jääb alles, samuti selle kohustus seda süsteemi hooldada. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väikesed, kuivõrd ATeS-ist lahti ühendamine on ühekordne ja vabatahtlik. Ebasoovitava mõju risk on samuti väike, sest pelgalt see, kui kaotada tulekahjuteate automaatse edastamise kohustus, ei 19 vähenda ühelgi moel objektide tuleohutust. Endiselt jäävad kehtima kõik ehituslikud ja korralduslikud tuleohutusnõuded, mis hoiavad objektid iga päev tuleohututena. Samuti on tagatud tulekahju või selle ohu korral Häirekeskuse teavitamine – seda aga mitte automaatselt, vaid telefoni teel, kui süsteem on andnud tulekahjuteate ja see osutub kontrollimisel tõeks. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline, sest sihtrühm on väike ja ilmselt ei muutu paljude ATeS-i omanike senises tegevuses midagi. II. kavandatav muudatus – tuleohutusülevaatuse kohustuse kehtestamine Kavandatava muudatusega vabastatakse teatud kriteeriumidele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikud iga-aastasest enesekontrolli tuleohutuse aruande esitamisest ja see asendatakse tuleohutusülevaatuse kohustusega. Tuleohutusülevaatus tehakse üks kord kolme aasta jooksul ja seda saab teha vaid isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist 5 kutse. Kõik andmed tuleohutusülevaatuse ja seal tuvastatu kohta esitatakse Päästeametile. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet. Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiasutuste arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kuivõrd muudatuse tulemusena hakkavad tuleohutusettevõtted teatud hoonetes tegema tuleohutusülevaatusi ja nende kohta infot edastama Päästeametile, muutub ka Päästeameti töökorraldus seoses tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide tuleohutuse kontrollimisega. Edaspidi saab Päästeamet tuleohutuse kohta infot tuleohutuse spetsialistidelt ja saab selle põhjal kavandada järelevalvetegevust. Objektidel tehtud tuleohutusülevaatuste info töötlemise maht ei muutu märkimisväärselt, sest ka praegu töödeldakse nende objektide enesekontrolliaruannete infot. Kuna muudatuse tõttu on Päästeametile laekuva info kvaliteet tulevikus senisest parem, võib see tähendada koormuse vähenemist selles osas, mis puudutab tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide tuleohutuse kontrollimist. Kuna peaasjalikult on tegu digitaalse andmeedastusega, ei saa andmete töötlemine olla väga ajamahukas, kuid ilmselt võib vähemalt alguses eeldada Päästeameti töökoormuse mõningast muutust (nt infopäringud või koolitus vms). Oluline on, et seoses kavandatava muudatusega tuleb Päästeametil luua ka kvaliteedikontrollisüsteem, millega tagatakse kontroll tuleohutuse spetsialist tase 5 kutsetega isikute tegevuse üle. Erasektoris teenuse pakkujatest on Päästeametil hea ülevaade juba praegu ja nendega on ka hea kontakt. Uue asjana tuleks luua ülevaade tuleohutusspetsialistidest, kes töötavad iga päev objektidel, millel nad ka tuleohutusülevaatust teevad. Selliseid kontakte on vaja eelkõige info vahetamiseks ja vajaduse korral lisakoolituste info saatmiseks. Eeltoodu tõttu võib mõju avaldumise ulatust ja sagedust pidada keskmiseks. Muudatuse tulemusena kaasnevad päästeameti töökorralduses küll muudatused, kuid nendega ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on pigem regulaarne. Ebasoovitava mõju risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuse mõju ametile pigem väheoluline ja positiivne, kuivõrd muudatuse tulemusena on Päästeametil olemas spetsialisti koostatud ülevaade hoonete tuleohutusest, mis omakorda suurendab tuleohutute objektide arvu Eesti. Majanduslik mõju Mõju sihtrühm I 20 Tuleohutusettevõtted. Sihtrühma suurus on keskmine, ligikaudu 120 aktiivselt tegutsevat ettevõtet (ehkki majandustegevuse registris on tuleohutusega seotud ettevõtteid rohkem, on Päästeameti hinnangul tuleohutusteenuseid potentsiaalselt pakkuvaid ettevõtteid ligikaudu 120). Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusega täpsustub tuleohutusettevõtetes pakutavate teenuste loetelu, mille jõustumise järgselt saavad ettevõtjad pakkuda ka muid tuleohutusega seotud teenuseid, sh tuleohutusülevaatust. Eestis tegutsevatel tuleohutusettevõtjatel on olemas asjakohaste kutsetunnistustega isikud, mistõttu ei tohiks tuleohutusülevaatuse kui teenuse osutamine laias plaanis ettevõtetele probleeme kaasa tuua. Ettevõtjad, kellel ei ole vajalike kutsetega isikuid, saavad sõlmida nendega töövõtulepingud või koolitada selleks oma ettevõtte töötajaid. Seega elavdab see muudatus laiemalt ka ettevõtlust. Mõju ulatus on väike, kuivõrd ettevõtjad juba praegu näiteks enesekontrolli aruande koostamise käigus teevad objekti ülevaatuse. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Objektidele määratud tuleohutusülevaatuse tegemise intervall (kord kolme aasta jooksul) tagab ettevõtjatele töö korraldamise piisava paindlikkuse. Ebasoovitava mõju risk on väike – kuigi suureneb info maht, mida tuleb edastada Päästeametile, tehakse seda pigem elektroonselt ja etteantud vormil, mistõttu ei saa see kaasa tuua kuigi suurt ajakulu. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale küll oluline, aga positiivne. Muudatus elavdab majandustegevust, samuti suureneb tuleohutusega tegelevate isikute hulk ja sellega paraneb tuleohutusnõuete täitmise kvaliteet. Kui praegu saab enesekontrolli tuleohutuse aruannet koostada kes tahes, siis muudatuse kohaselt saab tuleohutusülevaatust teha vaid selleks vajalikku pädevusega isik – see aga omakorda tähendab, et tuleohutusülevaatused muutuvad sisukamateks ja tuleohutuse olukord objektidel paraneb. Samuti on positiivne see, et tuleohutuse valdkonnas suureneb asjakohase ettevalmistusega isikute arv. Mõju sihtrühm II Tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide omanikud. Sihtrühma suurus on keskmine, u 10 000 objekti. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusega kaotatakse tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide omanike kohustus edastada igal aastal tuleohutuse enesekontrolli aruanne. Selle asemel tuleb neil üks kord kolme aasta tagant korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus. Tuleohutusülevaatuse kui teenuse hinda on keeruline praegu öelda, aga arvestades seda, et juba praegu ostavad paljud ettevõtjad tuleohutuse enesekontrolli aruande koostamise igal aastal teenusena sisse ja see maksab keskmiselt u 300 eurot (sõltub suuresti objekti keerukusest), siis pigem ei lisandu muudatusega olulisi rahalisi kulutusi, vaid see 300 eurot tuleb tasuda mitte igal aastal, vaid kord kolme aasta jooksul. Pigem tekib muudatuse tulemusena sel juhul kokkuhoid. Tuleohutuse enesekontrolli tuleb siiski edaspidigi teha, kuid see on kõigi asutuste igapäevane ja tavapärane tegevus ka praegu. Pealegi nähakse ette võimalus, et tuleohutusülevaatuse võib teha ka ettevõte ise – selleks peab aga ettevõttes töötama isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutse. Eelduslikult on mõju ulatus tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide omanikele väike, kuivõrd sihtrühma käitumises olulisi muudatusi ei toimu. Senise iga-aastase tuleohutusaruande asemel tuleb tagada iga kolme aasta tagant oma objekti tuleohutusülevaatus. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd määratud tegevuse intervalliks on kavandatud üks kord kolme aasta jooksul. Negatiivse iseloomuga mõjuks võib pidada, et harjumuspärase enesekontrolli tuleohutusaruande koostamise asemel tuleb teha tuleohutusülevaatus. Samas tõstab selline tegevus märkimisväärselt ettevõtte tuleohutuse taset – ülevaatuse teeb asjakohase 21 pädevusega isik, kes on võimeline tuvastama puudusi ja pakkuma võimalusi nende kõrvaldamiseks. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju sihtrühmale pidada oluliseks, kuna asjassepuutuvate omanike suhtes tehakse tuleohutust silmas pidades oluline muudatus. Kuna muudatuse tulemusena on riigis suurem hulk avalikuks kasutamiseks mõeldud tuleohutuid hooneid, on muudatusel positiivne mõju nii Eesti elanikele kui ka sihtrühmale. III kavandatav muudatus – kehtestatakse kohustus paigaldada vingugaasiandur Muudatuse kohaselt peab tahkeküttel küttesüsteemi omanik oma elukoha varustama vähemalt ühe vingugaasianduriga. Samas jääb kehtima kohustus omada autonoomselt tulekahjusignalisatsiooniandurit (suitsuandurit), sest nende kahe anduri tööpõhimõte on erinev. Inimese elu ja tervise kaitseks on tähtsad mõlemad. Sotsiaalne mõju (mõju tervisele) Mõju sihtrühm Kodanikud. Sihtrühma saab pidada suureks, kuivõrd tahkeküttel küttesüsteemi omanikke on Eestis u 200 000. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatus mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist, tagades võimaluse tuvastada tulekahju ka sellises järgus, kus eraldub vaid vingugaas. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (kus teatud tingimustel on juba sätestatud kohustus kasutada vingugaasiandurit) seletuskirjas tuuakse vingugaasianduri kasutamiskohustuse kehtestamisel võrdlus autonoomse suitsuanduri paigaldamise nõude sätestamisega: „enne nimetatud nõude kehtestamist (suitsuanduri kohustuslikkus) oli tulekahjude korral surmajuhtumeid u 200 inimest aastas ning pärast nimetatud nõude kehtestamist (10 aasta jooksul) on hukkunute arv vähenenud u 50-ni“. See võrdlus sobib näitlikustama ka kavandatava muudatuse võimalikku positiivset mõju. Ehkki gaasiseadmete olemasolu korral on vingugaasiandur osa tingimustel juba kohustuslik, on gaasiseadmed vaid üks vingugaasi võimalikke allikaid, kuivõrd vingugaas eraldub ka tahkekütte kasutamisel. Eestis on gaasipõletusseadme, rikkis küttekolde poolt või hooletu kütmise tõttu põhjustatud vingumürgistuse tõttu viimase 10 aasta jooksul hukkunud ligikaudu 20-30 inimest (neist neli hukkunut 2016. aastal, viis aastal 2017 ja kolm oktoobrikuu seisuga aastal 201812). Rikkis küttekolle nimetatud juhtudel ei ole põhjustanud tulekahju vaid tegu on olnud nn kinnise põlemisega, sama mõistet kasutatakse ka hooletu kütmise puhul (nt siiber suletakse liiga vara). Tules on aga viimasel seitsmel aastal hukkunud 386 inimest, kelle kohta on EKEI pea kõigil kordadel tuvastanud surma põhjusena vingumürgituse. Kavandatava muudatuse mõju ulatus on suur. Paigaldatud vingugaasiandur suurendab märkimisväärselt võimalust pääseda vingumürgitusest, mille võib põhjustada tulekahju algul tekkiv vingugaas. Samas peab silmas pidama, et vingugaas võib eralduda katkisest küttesüsteemist ka tulekahjuta, st kui ahi on katki, võib põlemisel eralduda vingugaasi sellises kontsentratsioonis, mis on inimese tervisele ohtlik. Muudatus ei mõjuta kodanike tavapärast käitumist, küll aga kaasneb vingugaasianduri kasutuselevõtuga suurem ohutus, mis omakorda viib tervema ühiskonnani. Sõltuvalt andurisse paigaldatud toiteallika tööajast, saab anduri tööshoidmiseks seda vahetada isegi üks kord kümne aasta jooksul. 12 Andmed pärinevad EKEI-st. 22 Negatiivse iseloomuga mõju ei ole. Suureneb tuleohutuse tase ja kodanike ohutus. Muudatuse mõju on positiivne ja oluline, sest sihtrühma hulgas väheneb risk surra vingumürgitusse ja Eesti elanike kodude tuleohutus suureneb. Majanduslik mõju (mõju leibkonnale) Sihtrühm Kodanikud. Sihtrühma saab pidada suureks, kuivõrd tahkeküttel küttesüsteemi omanikke on Eestis u 200 000. Avalduv mõju ja mõju olulisus Vinguandurite hinnad jäävad vahemikku 20–70 eurot. Hind sõltub otseselt seadme komponentide tööpõhimõttest. Kuna vingugaasiandur peab mõõtma gaasi, mis ei ole visuaalselt õhust eristatav, kasutatakse selle töös enamasti erinevaid keemilisi või füüsikalisi reaktsioone. Kõik elektrokeemilised sensorid töötavad samal põhimõttel, kuid erinevate materjalidega. Näiteks on odavamates seadmetes kemikaalidega kaetud padjakesed, mis vingugaasiga kokku puutudes värvi muudavad. Andur registreerib värvi muutuse ja alarm hakkab tööle. Paljud poes müüdavatest seadmetest kasutavad aga täpsemaid tehnoloogiaid ja näitavad väikeselt LCD- ekraanilt ka õhus olevat vingugaasi kontsentratsiooni. Seega saab igaüks otsustada, kas soetab odavama või kallima anduri. Vingugaasianduri hinda võib mõjutada ka selles kasutatavate komponentide tööaeg. Seega tasub alati peale vingugaasianduri tööpõhimõtte uurida ka sensorite tööaega. Odavamate vingugaasiandurite tööaeg võib jääda kolme kuni viie aasta piiresse, kallimad seevastu toimivad sama kaua kui akud (üldjuhul 10 aastat). Võimalik on soetada ka kaks ühes toode, milles on vingugaasi- kui ka suitsuandur. Sellise toote paigaldamisega on täidetud nii suitsuanduri kui ka vingugaasianduri paigaldamise kohustus. Leibkonnale kavandatakse kohustuse täitmine üleminekuajaga kaks aastat. See annab inimestele piisava aja, et soetada elupaika kohane andur. Mõju ulatus on pigem väike, kuivõrd muudatus ei ole selline, millega kodanikel oleks raske kohaneda. Vingugaasianduri peavad soetama inimesed, kes kasutavad tahkeküttel küttesüsteemi. Kuna vingugaasianduri paigaldamise vajalikkust on ka varem ametlikult soovitatud, võib eeldada, et paljud inimesed on sellise anduri juba soetanud. Rõhutame, et juba praegu kehtib kohustus paigaldada nii suitsu- kui ka vingugaasiandur elupaika, kus kasutatakse gaasikütteseadet. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike. Anduri toiteallika tööiga võib olla kuni kümme aastat, mis teeb anduri hooldamise intervalli piisavalt paindlikuks. Anduri ostmisega kaasneb küll väljaminek, kuid arvestades üleminekuaega ja anduri olulisust inimese elule ja tervisele, on negatiivse iseloomuga mõju vähene või pole seda üldse. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale ebaoluline, sest sihtrühma kulutused on hajutatud mitmele aastale. Ohutuse senisest suuremal tasemel on inimeste elule ja tervisele aga positiivne mõju. Majanduslik mõju (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Sihtrühm Ettevõtted, kes müüvad vingugaasiandureid. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kuivõrd vingugaasiandur muudetakse tahkeküttel küttesüsteemi olemasolu korral kohustuslikuks, suureneb selle tõttu ilmselt ka vingugaasiandurite läbimüük ja seeläbi edendatakse majandust. Samas ei saa sellel muudatusel märkimisväärset mõju majandusele 23 siiski olla, arvestades, et vingugaasianduri soetamiseks antakse aega kaks aastat. Eeltoodu tõttu on majanduslik mõju ebaoluline, aga ettevõtetele positiivne. IV. kavandatav muudatus – KOV-d võivad väljastada ehitus- ja kasutuslube neile üksikelamutele, suvilatele ja aiamajadele, mille tuleohutusnõuded on täidetud, Päästeameti kooskõlastuseta Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm Kohalikud omavalitsused, sihtrühma suurus on keskmine. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt võib KOV-i üksus ehitus- ja kasutuslube väljastada Päästeameti kooskõlastuseta, kui tegemist on üksikelamu, suvila või aiamajaga, mille suhtes on tuleohutusnõuded täidetud. Seega saavad KOV-i üksuste ehitusspetsialistid hakata neile esitatud info põhjal hindama ühe korteriga elamute ehitusprojektide tuleohutuse osa. Üksikelamud, suvilad ja aiamajad on lihtsamad ehitised, mille vastavust tuleohutusnõuetele ei ole keeruline hinnata. Sisu mõistes kontrollitakse seda, kas hoonele määratud tuleohuklassi ja hoonetevahelise kuja kohaselt on valitud õiged materjalid ja kuidas on lahendatud hoone küttesüsteem. Samuti tuleb hinnata tuletõrjevee kättesaadavust ja päästetehnika juurdepääsu hoonele. Kasutusloamenetluses saab KOV küttesüsteemi ohutuses veenduda, kui kontrollib küttesüsteemide registris sissekannet. Tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks koostab Päästeamet selle kohta juhendi ja teeb asjakohased koolitused. Päästeamet on seega oma teadmiste ja juhistega abiks ning pakub vajaduse korral nõu. Samuti jääb KOV-i üksusele alati võimalus esitada selleks, et tõendada tuleohutusnõuete täitmist, ehitus- või kasutuslao taotlejale nõue teha ka tuleohutusaudit. Hoone kasutusloa väljastamise menetluse käigus saab KOV nõuda, et koostataks küttesüsteemi eksperdihinnang (seos kavandatava muudatusega, mis puudutab küttesüsteemi eksperdihinnangu koostamise võimaldamist) või tehtaks kogu hoone tuleohutuse auditit. Muudatusettepaneku tegijad näevad pigem ette, et kogu hoone tuleohutuse audit tehakse ikkagi vaid äärmise vajaduse korral. Eeltoodu kohaselt võib mõju ulatust pidada keskmiseks. Kuivõrd juba praegu on KOV-des ehitusspetsialistid, kes on asjatundlikud hindama hoonete ehitusprojekte ja nende järgi valminud hoonete ohutust, sh projektide ja hoonete eriosasid, ei tohiks Päästeameti koostatavate juhendite toel olla ohutuse hindamine KOV-i üksusel keeruline ja tuua kaasa kohanemisraskusi. Samas tuleb meeles pidada, et kõnealune säte annab KOV-i üksusele võimaluse iseseisvalt luba väljastada. Kui KOV-i üksus siiski soovib esitada ehitus- või kasutusloa kooskõlastamiseks Päästeametile, teeb Päästeamet seda ka edaspidi. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult keskmine ja oleneb sellest, kui palju soovitakse hooneid ehitada ja kui palju kooskõlastamismenetlusi otsustavad KOV-d tulevikus teha. Rõhutame, et kuna muudatuse rakendamine on võimalus, mitte kohustus, ei saa muudatuse mõju hinnata ülemäära suureks. Kui palju kohalikke omavalitsusi seda võimalust kasutama hakkab, on praegu keeruline ennustada (vaata ka eelnõu § 1 punkti 5 selgitust eespool). Ebasoovitava mõju risk on väike. KOV-id saavad vajaliku abi ja juhised Päästeametilt. Pealegi jääb neile võimalus (keerukamad juhtumid vms) kaasata Päästeameti või erasektori spetsialistid. Kui KOV otsustab eelnõuga antud võimalust kasutada, võib muudatuse mõju pidada oluliseks, sest ilmselt muutub sel juhul mingil määral töökorraldus ja suureneb ka KOV-i otsustusõigus kohaliku elu plaanimisel. 24 Hinnanguliselt läheb Päästeametil ühe ehitusvaldkonnaga seotud menetluse tööjõukuludeks praegu ligikaudu 40 eurot13. I kasutusviisi hoone (eluhoone) ehitusloa menetlemiseks kulub aega keskmiselt 1 tund ja kasutusloa menetlemiseks keskmiselt 2 tundi. Seega kulub ühe eluhoone ehitus- ja kasutusloa menetlemiseks Päästeametil ligikaudu 3 tundi. Märgime, et üle Eesti kulub Päästeameti inspektoritel 40% tööajast I kasutusviisiga hoonete ehitus- või kasutusloa menetlemiseks ja Põhja-Eestis on selliste lubade menetlemise osatähtsus koguni 50%. Hinnanguliselt võib seega öelda, et ajakulu, mis lisandub KOV-dele, võiks jääda samasse suurusjärku, tööjõukulu ei oska eelnõu koostajad ennustada. KOV-des töötab praegu rohkem ehitusspetsialiste kui Päästeametis ehituskontrolliga tegelevaid ametnikke: Päästeametis 25 inimest, kuid KOV-des vähemalt 79 (kui eeldada, et igas KOV-s on vähemalt üks ehitusvaldkonna spetsialist) ning KOV-de territooriumid on ka väiksemad, sest Päästeameti ühe inspektori tegevus hõlmab mitme KOV-i piire. Majanduslik mõju (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Mõju sihtrühm I Tuleohutusettevõtjad, pottsepad ja korstnapühkijad. Avalduv mõju ja mõju olulisus Asjakohaste kutsetega tuleohutusspetsialistid ja -eksperdid ning muud asjatundjad hakkavad oma teadmistega eelduslikult senisest enam olema partnerid KOV-dele, projekteerijatele, ehitajatele ja kodanikele. Näiteks võib ehitusloa menetluse käigus osutuda vajalikuks teha ehitusprojekti tuleohutuse osa audit või kasutusloa menetluse käigus kontrollida küttesüsteemi vastavust nõuetele (päästeinfosüsteemist või eksperdihinnangu). Kuivõrd juba praegu on olemas piisav hulk tuleohutusettevõtjaid, kes on võimelised pakkuma tuleohutuskoolitusi ja -ülevaatusi ning koostama küttesüsteemide kohta eksperdihinnanguid, siis ilmselt ei too kavandatav muudatus sihtrühmale kaasa olulist mõju. Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju soovitakse hooneid ehitada ja kui palju ettevõtete abi soovitakse. Ebasoovitava mõju risk on väike. Muudatuse mõju on väheoluline, sest sihtrühm on väike ja muudatus pigem elavdab majandustegevust, kui projekteerimisel või ehitamisel tekib vajadus pöörduda asjatundjate poole. Kuivõrd ohutute küttesüsteemide ning asjatundlikult koostatud ehitusprojektide ja ehitatud hoonete hulk suureneb, on sellel omakorda positiivne mõju Eesti elanikele. Sotsiaalne mõju ja mõju leibkondade toimetulekule Mõju sihtrühm Kodanikud. Avalduv mõju ja mõju olulisus Pärast muudatust võib kaduda ära kodaniku suhtlus Päästeametiga, kui KOV-l on piisavalt tõendeid tuleohutusnõuete täitmises, et väljastada hoonele ehitus- ja kasutusluba. Samas jääb siiski alati võimalus, et eelnõus esitatud objektide puhul jääb Päästeamet kas projekti või objekti kooskõlastaja, see sõltub siis KOV-i otsustest, objekti keerukusest, kavandatavatest muudatustest jms. Eluaseme ehituskulud võivad muudatuse tulemusena suureneda, kui KOV peab vajalikuks, et projektile tehtaks tuleohutuse audit või küttesüsteemi kohta antaks 13 Päästeamet menetles 2017. aastal u 16 000 ehitusvaldkonnaga seotud menetlust, mille peale kulus tööjõuks 609 000 eurot. Kahjuks on toodud menetluse hinnas koos nii detailplaneeringute, ehitusprojektide ja kasutuslubade menetlused, sealhulgas kooskõlastused ja mittekooskõlastused – tehniliselt pole võimalik neid selles arvutuses eristada. 25 eksperdihinnang. Samas ei muutu kodaniku enda tegevus nii, et sellega kaasneks märkimisväärne rahakulu. Ehitusprojekti peavad juba praegu koostama asjatundjad, muudatus ei too kaasa projekti hinnatõusu näiteks põhjusel, et seda ei pea kooskõlastama Päästeametiga. Kasutusloa taotlemisel tuleb tõendada, et paigaldatud küttesüsteem on ohutu. Selles saab KOV veenduda, kui kontrollib sissekannet päästeinfosüsteemis või palub eksperdihinnangu koostamist, aga see nõue kehtib juba ka praegu ning praegugi rakendab Päästeamet eksperthinnangu soovimist, kui on põhjendatud kahtlus, et küttesüsteem ei vasta nõuetele. Kavandatav muudatus pigem soodustab kodaniku suhtlemist vaid ühe asutusega (KOV), mis omakorda on positiivne kogu menetluse käigule ja muudab ka ehitus- ja kasutuslubade väljastamise kodanikule kiiremaks ja selgemaks. Lähtudes eeltoodust on sotsiaalse mõju ulatus kodanikule pigem keskmine, kuivõrd muudatused mõjutavad sihtrühma käitumist, kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi. Ebasoovitava mõju risk on väike. Piisavate juhendite alusel töötades saavad KOV-id kiiresti ja tulemuslikult menetleda kodanike taotlusi. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline, sest sihtrühm piirneb ehitus- ja kasutusloa taotlejatega. Lihtsamate objektide (aiamajad, suvilad jm) ehitus- ja kasutuslubade menetlemisaeg lüheneb, mis omakorda tähendab positiivset suunda kodanikele lubade väljastamisel. Mõju ulatus leibkonna toimetulekule on samuti pigem väike, sest vaid juhul, kui KOV peab vajalikuks projekti tuleohutuse auditi või küttesüsteemi eksperdihinnangu koostamist, tuleb kodanikul teha väljaminek (asjaolu, millega tuleb kodanikel juba praegu arvestada). Eelnõuga jäetakse KOV-le võimalus jätkata olemasoleva olukorraga, see tähendab Päästeameti kooskõlastust ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel, mis sisult ei muuda kodaniku jaoks midagi. V kavandatav muudatus – nõuded tuletõrje veevõtukohale Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm KOV-d, sihtrühma suurus on keskmine. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt hakkaks KOV tagama veevõtukohtade olemasolu läbi planeerimismenetluse. Mitu KOV-i on veevõtukohtade küsimuse lahendanud juba üldplaneeringu koostamisel, kus nad on loetlenud olemasolevad veevõtukohad ja märkinud, kas nad on töökorras või tuleb neid rekonstrueerida või uued rajada. See, kuidas konkreetses piirkonnas tuletõrje veevarustus tagatakse, on iga KOV-i enda otsustada. Silmas tuleb pidada, et koostöös Päästeametiga saab koostada ülevaate olemasolevatest veevõtukohtadest või hinnata arenguvajadusi. See annab võimaluse kalduda kõrvale tuletõrje veevarustuse standardi nõuetest (näiteks piirkonnas on võimalik vähendada veevõtukohtade arvu) – tegevus, mis omakorda vähendab veevõtukoha rajamiseks tehtavaid kulutusi. Põhiraskus veevõtukohtade rajamisel langeb ilmselt KOV-de lepingupartneritele (planeeringutest huvitatud isikutele), kes hakkavad ellu viima tuletõrje veevarustuse parendamiseks mõeldud tegevust. Mõju ulatus on eelduslikult seega väike või keskmine ning oleneb sellest, mis moel veevarustus tagatakse. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike kuni keskmine, kuna see sõltub arendustest ja ehitustest. Samas on väga oluline rajada tuletõrje veevarustus, et oleks võimalik teha kustutustöid (inimelude ja vara kaitsmiseks, päästmiseks). Seega on vajalik luua selgus juba planeeringute heakskiitmisel, kes peab tuletõrje veevõtukohad 26 rajama. Arvestades eeltoodut ei saa võimalikku negatiivset mõju pidada olulisemaks ja kaalukamaks kavandatava muudatuse üldisest mõjust inimeste elu ja vara kaitsmiseks. Mõju olulisust on kokkuvõttes keeruline hinnata, kuivõrd muudatus ei tohiks KOV-dele olla midagi täiesti uut, st suuri muudatusi töökorralduses ei tohiks esineda. VI kavandatav muudatus – kontrollitud põletamine Mõju looduskeskkonnale Avalduv mõju ja mõju olulisus Kavandatav muudatus vähendab kontrollimatuid maastikutulekahjusid, mille tulemusena paraneb looduskeskkond. Mõju avaldub Kaitseväele ja Kaitseliidule ning RMK-le, sest nemad hakkavadki tegema kontrollitud põletamist. Kindlasti kaasatakse ka päästemeeskondi, eeldatavasti vabatahtlikke päästeseltse, kuid nende töökoormust mõjutab see tegevus väga vähe, sest vajadus kontrollitud põletamise järele oleks ilmselt kahes-kolmas kohas. Mõju avaldumise sagedus on väike – RMK hinnangul võib kontrollitud põletamist olla vaja teha üks kord seitsme-kaheksa aasta jooksul. Ebasoovitatava mõju risk on väike, kuivõrd koostatud juhendid ja kinnitatud tegevuskava tagavad ohutu ja kontrollitud põletamise. Pärast muudatust väheneb kontrollimatute tulekahjude arv ka Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel. See suurendab positiivselt looduskeskkonna arengut ja soosib ohutumaid õppusi. Mõju ulatus on väike, kuivõrd harjutusväljasid hooldatakse juba praegu ja muudatus ei eelda erilisi muutusi või kohanemiseks mõeldud tegevust. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike – eeldatavalt üks kord kaheksa aasta jooksul. Negatiivse iseloomuga mõju ei ole. Kokkuvõttes on muudatuse mõju ebaoluline, aga looduskeskkonda silmas pidades positiivne. VII kavandatav muudatus – küttesüsteemide seisukorrast ülevaate saamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet. Arvestades kõigi riigiasutuse arvu, on sihtrühma suurus väike. Avaldus mõju ja mõju olulisus Päästeametile hakkab päästeinfosüsteemi kaudu laekuma olulist infot nii pottseppadelt kui ka korstnapühkijatelt. Amet hakkaks päästeinfosüsteemis olevat infot analüüsima eelkõige ennetustegevuse kavandamiseks. Suureneb info korras küttesüsteemidega kodudest, kuhu Päästeamet ei pea enam nõustamisi plaanima. Nii saab Päästeamet vabaneva tööjõu suunata probleemsete juhtumite lahendamisse. Samas võib päästeinfosüsteemi teave olla oluline ka järelevalve menetluste algatamiseks. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike. Kuigi muudatusega kaasneb märkimisväärne infohulk, mida amet peab hakkama analüüsima, aitab see info kokkuvõttes parendada ameti ennetustöö kvaliteeti ning kavandada paremini oma ennetustegevusi ja järelevalvetoiminguid. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Andmeid töödeldakse ette nähtud töökorra järgi ja samamoodi juba praegu toimuva andmetöötlusega. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest muudatusel on ameti töökorraldust silmas pidades kokkuvõttes pigem positiivne mõju. Muudatuse mõju on ametile väheoluline. Majanduslik ja töökorralduslik mõju Mõju sihtrühm 27 Korstnapühkijad ja pottsepad. Sihtrühma suurus on keskmine (korstnapühkijaid on 344 ja pottseppi 43414). Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse tulemusena hakkavad pottsepad ja korstnapühkijad oma tehtud töödest, sh korras küttesüsteemidest, esitama Päästeametile infot selleks loodud päästeinfosüsteemi IT-tehniliste võimaluste kaudu. Selline infovahetus tagab pottseppadele ja korstnapühkijatele ülevaate tehtud töödest, tegemata tööde intervallidest ja kohtadest, kus nende teenuseid võiks vaja minna. Seega saavad nad suurema ülevaate turu vajadusest. Mõju ulatus on kokkuvõttes aga väike. Juba praegu esitavad korstnapühkijad Päästeametile infot ohtlike küttesüsteemide kohta ja pottsepad väljastavad küttesüsteemi passe. Pärast muudatust sisestatakse see teave päästeinfosüsteemi. Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuivõrd oleneb tööde tegemise hulgast. Ebasoovitava mõju risk on väike. Peetud arutelude käigus on nii pottsepad kui ka korstnapühkijad selle muudatusega nõus olnud ja probleeme pole täheldanud. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline. Andmete edastamise maht ei muutu sel määral, et see oleks pottseppadele ja korstnapühkijatele koormav, samuti näeme ette nende majandustegevuse elavnemist ja tulude suurenemist. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too riigile olulisi tegevusi ja lisakulutusi kaasa ei too. Päästeameti sisemine töökorraldus võib muutuda, kuivõrd osade tuleohutuse enesekontrolli aruannete asemel hakatakse tegelema tuleohutusülevaatuste aruannetega (menetluslikult küll ainult nendega, kus puudused on jäetud tähtajaks kõrvaldamata). Samuti, kui väheneb ATeS-i valeväljakutsete arv, siis eelduslikult väheneb ka Päästeameti kulu väljakutsetele reageerimisel. KOV-de ehitusspetsialistidel, kes soovivad hakata iseseisvalt üksikelamute, suvilate ja aiamajade tuleohutust hindama ja kellel ei ole selleks teadmisi, tuleb ilmselt kavandada asjakohastel koolitustel osalemine. Samas, kui neid koolitusi korraldab Päästeamet, tuleb kõne alla vaid ajakulu, kui aga tellitakse sama sisuga koolitus tuleohutusettevõtjalt, tuleb arvestada ka koolituskuludega. Kuivõrd igale ametnikule on ette nähtud teatav summa iseenda koolitamiseks, tuleb eelarvet selle järgi ka plaanida. Ent nagu eespool rõhutatud, ei kaasne seaduse muutmisega KOV-dele kohustus, vaid võimalus väljastada ehitus- ja kasutuslube Päästeameti kooskõlastuseta. Teine KOV-e puudutav aspekt on seotud tuletõrje veevõtukohtade plaanimisega. Kui KOV-d ka edaspidi osalevad aktiivses planeerimises, ei kaasne neile mingit kulu. Kui aga KOV pole siiani tuletõrje veevõtukohtade plaanimisega tõsisemalt tegelenud, suureneb neil eelduslikult töömaht, sest käima tuleb lükata koostöö eri osalistega. See, kuidas konkreetses piirkonnas tuletõrje veevarustus tagatakse, on iga KOV-i enda otsustada. See, kuidas tagatakse vajalik tuletõrje veevarustus, tuleks lahendada maa-ala planeerimisega. Veevarustuse tagamiseks võib selline partner olla näiteks arendaja, samas on ühisveevärgi puhul võimalik sõlmida lepingud ka vee-ettevõtjaga. 7. Rakendusaktid TuOS-i täiendatakse järgmiste uute volitusnormidega:  valdkonna eest vastutav minister kehtestab tuleohutusülevaatuse tegevused, teabevahetuse korra ning tuleohutusülevaatuse akti sisu ja edastatava teabe nõuded (eelnõu § 1 punkt 4); 14 Andmed võetud Kutsekoja koduleheküljelt seisuga 08.08.2018. 28   valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega maastiku kontrollitud põletamise korra (eelnõu § 1 punkt 16);  valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tuletõrje veevõtukoha projekteerimise, ehitamise, katsetamise, hooldamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning vahetatava teabe ja teabevahetuse korra (eelnõu § 1 punkt 19). Muudetavad rakendusaktid:  siseministri 30. augusti 2010. aasta määrus nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“;  siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ (muudetakse ka vastavat volitusnormi);  siseministri 30. märtsi 2017. aasta määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“;  siseministri 30. augusti 2010. aasta määrus nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ muutmine;  siseministri 10. veebruari 2011. aasta määrus nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“;  siseministri 30. augusti 2010. aasta määrus nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“;  siseministri 2. septembri 2010. aasta määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“;  siseministri 1. jaanuari 2017. aasta määrus nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“;  Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid:  siseministri 18. augusti 2010. a määrus nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. 8. Seaduse jõustumine TuOS-i § 1 punktid 1–23 ja 25–33 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril ning § 1 punkt 24 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Vinguanduri paigaldamise kohustus hakkab eelnõu kohaselt kehtima aastal 2022, mis annab üleminekuajaks kaks aastat. Muudatuste jõustumine lükatakse edasi, andmaks piisav üleminekuaeg, et sihtrühm saaks ja jõuaks muudatusega kohaneda (samamoodi suitsuanduri kohustuslikuks muutmisega). Kõik ülejäänud eelnõus esitatud muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2020. aastal. Kuivõrd sihtrühmad, keda kavandatavad muudatused puudutavad, on TuOS-i võimalikest muudatustest teadlikud ja olid kaasatud eelnõu koostamisse, on pärast 2019. aastal tehtavat aktiivset teavitustööd 2020. aasta algus kõigi muudatuste kehtima hakkamiseks sobiv aeg. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 29 Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Häirekeskusele, Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Eesti Pottsepad, MTÜ-le Eesti Korstnapühkijate Koda, Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidule, MTÜ-le Eesti Tuleohutusekspertide Liit, MTÜ-le Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liidule ning Eesti Kindlustusseltside Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2019 ……………... ……………... 30 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/17-1407 - Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Riigikantselei; Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/26fc2501-1f7c-4b5d-9ff6-e6416a7ca5df Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/26fc2501-1f7c-4b5d-9ff6-e6416a7ca5df?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main