Vastus

Tiia Välk Teie 08.11.2018 [email protected] Meie 11.12.2018 nr 12-6/2167-2 Vastus märgukirjale tegevuste korraldamiseks Rebala muinsuskaitsealal Vastame teie pöördumises toodud küsimustele ja ettepanekutele, mis puudutavad Kultuuriministeeriumi haldusala. Rõõm on lugeda, et Rebala muinsuskaitseala külakogukonnad hindavad Rebalat väärtusliku elukeskkonnana. Rebala muinsuskaitseala kaitse eesmärk on selle moodustamisest saadik jäänud samaks – tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku säilimine. Rebala muinsuskaitseala puhul seisneb kultuurmaastik aastatuhandete jooksul väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastikus ning seda kujundavates elementides nagu külad, talud, hooned, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti alale avanevad kaug- ja alal avanevad sisevaated. Rebala on üks suurimaid arheoloogiamälestiste tihedusega piirkondi Eestis. Rebala vanimad asustusjäljed pärinevad mesoliitikumist. Uuringute andmetel asuvad Rebala piirkonnas mitte ainult Eesti, vaid kogu Ida-Euroopa metsavöötme kõige vanemad põllud. 1987. aastal seatud ja 2016. aastal põhimääruse uuendamisel ülekorratud eesmärk on jätkuvalt aktuaalne. 2016. aastal kehtestati uus Rebala muinsuskaitseala põhimäärus. Võrreldes varasema põhimäärusega vähendati muinsuskaitseala pindala, lähtudes säilinud maastikuväärtustest ja läbiviidud uuringutest, vaadati üle kitsendused ning esimest korda kehtestati leevendused ja kaitsevöönd. On väär väita, et Riigikogus menetluses olev muinsuskaitseseaduse eelnõu paneb Rebala muinsuskaitseala maaomanikele uusi lisakulutusi või seadusloome muutub Rebala osas teadlikult järjest rangemaks. Vastupidi, võrreldes kehtiva korraga saab eelnõu järgi mälestise või muinsuskaitseala ehitise omanik riigilt edaspidi mitmeid soodustusi, kitsenduste seadmine ja leevenduste tegemine muutub paindlikumaks ja lähtub mälestise eripärast. Riik hakkab hüvitama mälestise omanikule seda osa töödest, mis tavatöödest erineb: uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas alates 2019. aastast. Lisaks annab muinsuskaitse eritingimused edaspidi riik (praegu maksab nende eest omanik). Kõik eelnev on lisaks iga-aastastele restaureerimistoetustele, mida riigieelarvest Muinsuskaitseameti kaudu jagatakse. Mälestistele mõeldud restaureerimistoetuste summa on 2019. aastal planeeritud 1,46 miljonit eurot. Täiendavalt on taluarhitektuuri säilitamise toetamiseks ette nähtud 100 000 eurot aastas. Selle toetuse sihtrühm on laiem kui mälestised. Toetuste eraldamine on taotluspõhine ja kahjuks ei ole Rebala muinsuskaitsealalt enne 2018. aastat ühtki taotlust esitatud. Erastamisest laekuva raha suunamise kohta ehitismälestiste toetuseks märgime, et Kultuuriministeerium on seda ideed toetanud. Rebala muinsuskaitseala peatüki lisamise kohta eelnõusse märgime sarnaselt varasemaga, et muinsuskaitseala definitsioon eelnõu §-s 9 hõlmab ka Rebala muinsuskaitseala. See sobib nii linna- kui ka maamaastiku jaoks. Iga muinsuskaitseala on erinev ja seaduses ei ole igaühe jaoks eraldi definitsiooni mõistlik esitada. Nii ei kirjelda seadus ka iga mälestisega seonduvat, vaid üldisi printsiipe. Muinsuskaitseala kaitsekord määratakse muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusaktiga. Kaitsekorras märgitakse: muinsuskaitseala nimetus ja piir; kaitse alla võtmise põhjendus ja kaitse eesmärk; kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded, sealhulgas vajadusel ehitamise tingimused ja muud kitsendused; kaitsevööndi eesmärk ja piir; leevendused. Kehtiva seaduse järgi täidab seda ülesannet põhimäärus, mille Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 kehtestab Vabariigi Valitsus. Muid õigusakte seadus ega ka eelnõu muinsuskaitseala kohta ette ei näe. Teie kirjas nimetatud kaitsekorralduskava on looduskaitseseaduse mõiste. Samuti ei näe muinsuskaitseseadus ette kaitseala valitseja määramist, nagu see on keskkonnaõiguses. Rebala muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseamet ja Jõelähtme Vallavalitsus vastavalt muinsuskaitseseadusega neile pandud ülesannetele. Hetkel inventeerib Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala hoonete kaupa. Muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kasutuse kohta märgime, et see on igati soositud. Hooned säilivad kõige paremini kasutuses olles. Sama sätestab eelnõu § 32 selgelt: „Mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist“. Mälestise funktsiooni muutmine, uus kasutus jms puudutab paljusid mälestisi, kuid ennekõike ehitisi. Eelnõusse lisatud säte ühtib ka rahvusvahelise praktikaga. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni artikkel 11 ütleb: „Tingimusel, et pärandi arhitektuursele ja ajaloolisele küljele on osutatud piisavalt tähelepanu, kohustub [riik] igal pool kaasa aitama: kaitstavate varade kasutamisele tänapäeva elu vajadustest lähtudes; kus võimalik, vanadele ehitistele uue kasutuse andmisele.“ Muinsuskaitseamet aktsepteerib hoonete kohandamist uuteks funktsioonideks, kui ehitise ja selle väärtuslike osade säilimine on tagatud. Ettevõtluse reguleerimine ega toetamine muinsuskaitse küsimuste hulka ei kuulu. Rebala muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste arvu kohta vastame samamoodi, kui Teie varasemale teabenõudele 05.03.2018. Jõelähtme vallas on kokku 416 mälestist, neist 1 muinsuskaitseala, 7 ajaloomälestist, 36 ehitismälestist, 345 arheoloogiamälestist ja 29 kunstimälestist. Rebala muinsuskaitsealal asuvad sellest 6 ajaloomälestist, 20 ehitismälestist, 305 arheoloogiamälestist ja 29 kunstimälestist. Rebala muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis on 855 omanikku ja valdajat, kaitsevööndi omanikke/valdajaid on neist 33. Lisainformatsiooni saate soovi korral Muinsuskaitseametist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Teadmiseks: Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu rahanduskomisjon Riigikogu maaelukomisjon Riigikogu keskkonnakomisjon Riigikogu majanduskomisjon Riigikogu õiguskomisjon Keskkonnaministeerium Muinsuskaitseamet Põllumajandusamet Rahandusministeerium Justiitsministeerium Jõelähtme Vallavalitsus Liina Jänes 628 2381 [email protected]