dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik

Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium · 11. detsember 2018
Viit
10-3/2415-1
Registreeritud
11. detsember 2018
Dokumendi liik
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-3 Kultuuripreemiate ja stipendiumite dokumendid/taotlused
Toimik
10-3/2018 Kultuuripreemiate ja stipendiumite dokumendid/taotlused (sh Wiiralt, Under, Artur Lemba jms)
Vastutaja
Maria-Kristiina Soomre

Failid

  • 📎Motivatsioonikiri Susanna Peters.bdoc98 KB
  • 📎student_certificate (7) (1).bdoc31 KB

Sisu (failidest)

20. november 2018 nr ÕO-9/16-932 TÕEND Eesti Kunstiakadeemia tõendab, et Susanna Peters (isikukood 49202122803) on täiskoormus õppe üliõpilane: Disainiteaduskond 2. õppeaasta, õppekava Disain ja rakenduskunst (magistriõpe), riigifinantseeritav (rf). Nominaalne õppeaeg on 2 aastat. Tõendi väljastamise hetkel on üliõpilase staatus "õpib praegu". /allkirjastatud digitaalselt/ Helen Jürgens Õppeosakonna peaspetsialist +372 62 67 305 [email protected] Motivatsioonikiri Minu loominguline ja erialane tegevus Olen oma erialavalikutes lähtunud võimalustest olla loov ja innovatiivne. Lisaks akadeemilistele õpingutele olen olnud avatud erinevatele võimalustele ning kaasa löönud projektides, mis mõjutavad laiemalt nii kaaskodanike mõtteviisi kui keskkonda. Minu südameasjaks on jätkusuutlikkus, taaskasutus ja säästlik tarbimine, mis kajastub allpool minu loomingulise tegevuse kirjelduses. Olen eesmärgiks seadnud laiema teavitustöö ühiskonnas. Näiteks on üldlevinud teave, et Euroopa Liidus keelustatakse järgmisel aastal ühekordsed plastiknõud. Oluliselt vähem räägitakse aga polüestermaterjalist tekstiilitoodetest, mille algmaterjaliks on samuti nafta. Sattudes prügimäele, loetakse selliste riiete lagunemiseks 50-500 aastat, samuti kaasneb reaalne oht nende pesemisel joogivette sattuda. Tarbimisteema on praegu väga aktuaalne ja järjest enam suunatakse tähelepanu jätkusuutlikkusele. Kuidas siis piirata oma tarbimist, teha teadlikke ja loodustsäästvaid valikuid ja taaskasutada targasti? Selles osas oleme mõtteviisi muutmisega veel üsna algusjärgus, kuid õpetada saab kõikvõimalikel erinevatel meetoditel läbi erinevate workshoppide, videoklippide, huvitavate mängude kaasabil jne. Iga uue asja omaks võtmine vajab aega. Kuna ületarbimine on meeletu, on praegu viimane aeg teha olulisi muudatusi oma tarbimisharjumustes ning seda mitte ainult täiskasvanute hulgas. Järgnevaid põlvkondi tuleb harida varakult. Lastele ja noortele tuleks õpetada juba eelkoolis ning algklassides, mida tähendab tarbimine, taaskasutus ja jätkusuutlikkus. Käesoleval ajal olen Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala magistriõppe üliõpilane. Jätkusuutlik ringmajandus on minu magistritöö teemaga otseselt seotud, kuna lõputööks on ületarbimisele ja ressursside taaskasutamisele suunatud moeteemaline lauamäng noortele. Lõputöö eesmärgiks on puudutada igaüht - panna mõtlema oma tarbimisharjumuste üle, saada teadlikuks ületarbimisest ning taaskasutuse piiramatutest võimalustest. 2017 aasta lõpus osalesin Reet Aus’i projektis Aus Elu, mille käigus loodi uued tooted tekkivatest tekstiilijäädetest. Eesmärk oli kaardistada ettevõtete tekkivad jäätmed ning aidata välja mõelda lahendusi, kuidas neid ära kasutada ja/või tootmisjääke vähendada. Projekti olid kaasatud õppeasutuste EKA, TLU ja TTÜ üliõpilased ning ettevõtted/organisatsioonid nagu Galvi Linda, Sangar, Samelin, Bristol, Suva, Profline, YKK, lisaks Kaitsevägi, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti tulemiks oli uued tooted vanadest ja kasutatud toodetest ning jäätmetest. Meie rühm tootis jalgrattakoti vanast pintsakust. See aasta on minu jaoks olnud väga eriline. 2018. aasta alguses toimus Aus Elu projekti raames väljasõit Indiasse, kus tutvusime sealsete ​Fairtrade ettevõtetega. Meie väljasõidu eesmärgiks oli tekstiilijäätmete väärtustaval taaskasutamisel põhineva ringmajanduse ärimudeli arendamine. Kavandatud uurimistegevuse käigus kirjeldasime ja analüüsisime väärtustava taaskasutuse ärimudelit juhtumi uuringu ​(case study)​ meetodil India ettevõtte (Mandala) näitel. Projekt Mandala oli äärmiselt huvitav, kuna andis ülevaate ettevõtte ressursitõhususest ja ökoinnovatsioonist rõiva- ja tekstiilitööstuses. Samuti loodi temaatiline teadus- ja arendustegevuse kompetents ning teadusvõrgustik, mis kaasab siiani nii Eesti kui ka välismaiseid asjakohaseid teadusasutusi. 2018. aasta alguses kandideerisin Kopenhaagenis toimuvale kaheaastasele workshopile ​Youth Fashion Summiti​ le, kuhu valiti 100 tudengit üle maailma kaasa rääkima ning leidma lahendusi jätkusuutliku moetööstuse arendamise osas. Workshopi eesmärgiks oli üheskoos teadlikemate ja säästlikemate tootmisvõimaluste leidmine. Üritus päädis esinemisega maailma kõige suuremal jätkusuutlikul moeüritusel ​Copenhagen Fashion Summit​, kus esinesid maailma suurimate moekettide juhtpersoonid (s.h. Stella McCartney, Taani Kroonprintsess, Eric Sprunk ​ eadirektor; Graydon Carter endine ​Vanity Fair’i ​peatoimetaja; Tonne Goodman, ​Vogue Nike’i p US moeosakonna direktor; David Sinatra, ​Stüssy tegevjuht; Cecilia Brännsten keskkonnasäästlikkuse juht H&M grupp jt). Siinjuures tsiteerin Vanessa Friedman'i, moedirektor ja moekriitika peatoimetajat ​New York Times​ist: “​Copenhagen Fashion Summit on endiselt maailma suurim jätkusuutliku moe konverents ning on toonud ülemaailmse tähelepanu Kopenhaagenile.” Teadaolevalt olin ainuke Eesti tudeng, kes valiti välja sel kaheaastasel workshopil ja konverentsil osalema. Reisi- ja majutuskulude katmiseks pidin leidma endale sponsorid. Minu portfoolioga tutvudes ning selle ürituse osalemise harukordsust mõistes nõustusid mind vastastikusel kokkuleppel toetama nii Eesti lennufirma Nordica kui ka Tallinna Kaubamaja. Nordicale tegin omapoolse ettepaneku taaskasutada nende vanad vormirõivad. Tootearenduse käigus valmisid esimeste toodetena kasutatud vormirõivastest kott - toolid, mida kasutatakse Tallinna lennujaama ooteruumides. Tallinna Kaubamajaga arendame koostöös jätkusuutlikkuse kava, mis aitab nii asutusel organisatsioonisiseselt kui ka klientidel olla teadlikum ja loodust säästvam tarbija. Stipendiumit kasutan enese täiendamiseks Youth Fashion Summit ning ​Copenhagen Fashion Summit kaheaastase projekti teises osas, kus aasta läbi uurime ehtefirma Pandora tootmispõhimõtteid ja -protsesse ning analüüsime nende tarbijate käitumist. Seega 2019. aasta maikuus kogunetakse järjekordselt Kopenhaagenis, kus esitatakse oma ideid moemaailma juhtfiguuridele. Oma innovatiivsuse ja mitmekülgse loometegevuse iseloomustamiseks tooksin välja veel mõned projektid, kus olen osalenud. 2017. aasta alguses osalesin kolmandat korda toimunud arendusmaratonil “Loomehäkk”. Märksõnadena olid seekord välja reklaamitud innovatsioon ja meelelahutus. Fookuses olid erinevad teemavaldkonnad nagu muusika, film, liikuvad pildid, mood, mängud, etenduskunstid ja kultuuripärand. 48 tunni jooksul arendas Balti Filmi- ja Meediakoolis unikaalseid digilahendusi üle 100 disaineri, programmeerija, äriarendaja ja loovisiku. Osalesin graafilise disaineri ja tootearendajana meeskonnas, mille eesmärk oli arendada lahendus, millega oli võimalik mobiiliäpi vahendusel esinejaid mikromaksetega tänada. Minu meeskond Thank You tuli NO99 teatri juhi Paul Aguraiujaga eesotsas oma innovatiivse lahendusega ürituse võitjaks. Aastal 2016 lõpetasin Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse eriala, kus minu lõputööks oli “Omanimelise kollektsiooni loomine Denim Dreamile”. Rakenduskõrghariduse kraadi lõputöö teema tuli tänu 2015. aastal võidetud Denim Dreami moedisaineri stipendiumile, mille käigus tuli luua omanimeline kollektsioon. See sisaldas tootesarja loomist alates ideest kuni lõpptoote müügini välja. Kokku lõin 11 erinevat tootegruppi (80 toodet). Töö kaitsesin hindele “A”. Antud kollektsioon, olles müügis Denim Dreami poes, osutus väga edukaks - 80st tootest 60 müüdi esimese kuu jooksul. Kokkuvõtlikult võin eelpooltoodule tuginedes öelda, et hoolin sellest, mis maailmas toimub, kuidas see mõjutab inimesi ja meie keskkonda. Minu põhimõte on võtta vastutus olles säästlikum ja mõistlikuma tarbimiskäitumisega. Saan aidata teisi selles, mida tean ja oskan, õpetades neid omade meetoditega, kuidas saada hakkama vähemate asjadega, vajadusel taaskasutada asju ja olla jätkusuutlikum. Lõpetuseks saan lisaks märkida ühe näitena ajakirja Anne ja Stiil ​stilistika projekti, kus sai esile toodud ühe kleidi erinevad kasutusvõimalused. Susanna Peters https://peterssusanna.myportfolio.com #vastutustundlik #jätkusuutlik #taaskasutus #pikem elutsükkel
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel