Kiri

Kultuuriministeerium Teie 05.11.2018 nr KUM/18-1142/- [email protected] 1K; 1-11/2141-1/ Meie 09.12.2018 nr 1.2-3/3446-2 Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kultuuriministeerium on esitanud kooskõlastamiseks spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Eelnõuga täiendatakse spordiseadust sportlase stipendiumi ja toetuse regulatsiooniga, luuakse õiguslik alus harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumiseks spordi andmekogus, reguleeritakse sportlasega sõlmitava lepingu erisusi, sporditulemuste avaldamise ja kogumisega seonduvat ning luuakse õiguslik alus spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesannete üle andmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. Kõik märkused on 29.11.2018. toimunud Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja eelnõu koostajate kohtumisel läbi arutatud. Kohtumise käigus kaaluti ka võimalikke eelnõu teksti muudatusi ning täiendusi eelnõu seletuskirja, mis lahendaks Sotsiaalministeeriumi tõstatatud murekohad. 1. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse spordiseadust §-ga 102, mille kohaselt võib spordi andmekogusse kuuluv spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja sportlasega sõlmida sportlase lepingu, mis võib olla tööleping või muu võlaõiguslik leping. Sportlasega sõlmitavat lepingut nimetatakse küll sportlase lepinguks, kuid uus lepinguliik luuakse vaid nime poolest. Sisuliselt tuuakse välja, et sportlasega on võimalik sõlmida tööleping ja muu võlaõiguslik leping (lepinguid, mida ka täna kehtiva õiguse järgi on sportlasega võimalik sõlmida). Seega puudub sportlase lepingul sisuline tähendus ning jääb arusaamatuks, mis on sportlase lepingu mõiste kasutamise mõte. Meie hinnangul on eelnõu nimetatud säte sisutühi ning sportlase lepingu mõiste kasutamine võib halvendada õigusselgust, kuivõrd võib jääda mulje, et on loodud uus lepinguliik. Kui uut lepinguliiki luua ei soovita, võiks pigem vajadusel kasutada nt väljendit „sportlasega sõlmitav leping“. 2. Leiame, et sportlase lepingu mõiste kasutamise asemel on mõistlikum võtta kasutusele sportlase mõiste, et oleks selge, kellega leping sõlmitakse. Eelnõust jääb arusaamatuks, keda sportlaseks peetakse ja kellega sportlase lepingu sõlmida võib. Kas sportlaseks võiks lugeda iga spordiorganisatsiooniga seotud isikut, kui spordiorganisatsioon otsustab nendega sportlase lepingu sõlmida? Teine võimalus oleks sportlase lepingu sõlmimist reguleerida läbi eesmärgi, milleks vastav leping sõlmitakse. Mingil viisil peab olema võimalik eristada, näiteks töötingimuste üle järelevalvet teostades, sportlast, kellele Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 kohalduvad spordiseaduse erisused, tavapärasest töötajast, kellele kohaldub töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seadus täies mahus. 3. Loodava § 102 lõike 1 kohaselt ei ole sportlasega lepingu sõlmimine kohustuslik. Jääb arusaamatuks, mis on antud sätte eesmärk, mida saavutada soovitakse. Kui sportlasega lepingu sõlmimine on vajalik ainult ebamõistlikult suurte maksuvabade toetuste/stipendiumite maksmise piiramiseks ja eesmärgiks ei ole sportlase töötingimuste reguleerimine, siis ei ole plaanitav regulatsioon kooskõlas töölepingu seaduse eesmärkidega. Töölepingu seaduse eesmärgiks on reguleerida töösuhte poolte õiguseid ja kohustusi ning sätestada töötingimused, mis töötajale tuleb tagada. Meie hinnangul oleks võimalik toetuste/stipendiumi maksmise võimaldamisel aluseks võtta ka mõni muu kriteerium kui sportlasega sõlmitud lepingu olemasolu. Kui ka tegelikult on soov sportlaste töötingimusi reguleerida ning tagada sportlastele sotsiaalsed tagatised, tuleks meie hinnangul otsustada ühe konkreetse lepinguliigi (nt tööleping või käsundusleping) kasuks ning sätestada sellele eritingimused spordiseaduses. 4. Juhime tähelepanu asjaolule, et olukorras, kus sportlase ja spordiorganisatsiooni vahelisel suhtel on töösuhte tunnused, on spordiorganisatsioon kohustatud sportlasega töölepingu sõlmima. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et sobiv leping tuleb valida vastavalt suhte olemusele, kuid eelnõu annab sisuliselt võimaluse valida, kas üldse sportlasega leping sõlmida või mitte. See on aga töölepingu seaduse põhimõtetega vastuolus. Seega jääb arusaamatuks, kuidas spordiseaduse regulatsioon suhestub töölepingu seaduse regulatsiooniga – näiteks kui korvpalluri ja korvpalliklubi vaheline suhe on töölepingu seaduse järgi töösuhe, tuleb korvpalluriga sõlmida tööleping, kuid spordiseadus võimaldab korvpalliklubil üldse jätta tööleping sõlmimata. Eelnõu sõnastus võib tekitada segadust ning võib jääda mulje, justkui töölepingu seadusest on võimalik kõrvale kalduda ning valida endale sobiv leping või soovi korral jätta üldse leping sõlmimata, kuigi tegelikkuses peaks sportlasega olema sõlmitud tööleping. 5. Veel juhime tähelepanu, et olukorras, kus sportlasega ei ole kohustust lepingut sõlmida ning spordiorganisatsioon võib valida, kas leping sõlmitakse või ei, ei pruugi sportlaste sotsiaalsed garantiid paraneda. Lisaks on töölepingu ning käsundus- ja töövõtulepingu puhul sotsiaalsed garantiid erinevad. Töölepingulises suhtes makstakse sotsiaalmaksu alati vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, kuid käsundus- ja töövõtulepingu puhul makstakse sotsiaalmaksu väljamakstavalt tasult. Sisuliselt on spordiorganisatsioonil õigus otsustada, kas ta soovib sportlasele igakuist tasu maksta töötasu alamääras või mitte (olenevalt sellest, kas soovitakse toetust maksta). Nii võib käsundus- või töövõtulepinguga sportlane saada vähem sotsiaalseid garantiisid, kui töölepinguga sportlane. Lisaks ei pruugi eelnõu pakutud sõnastus üldse spordiorganisatsiooni motiveerida sportlasega lepingut sõlmima, mistõttu jääb sportlane üldse sotsiaalsetest garantiidest ilma. Soovime juhtida tähelepanu ka sellele, et töötasu alammääralt makstav sotsiaalmaks annab inimesele küll ravikindlustuse ja tulevikus õiguse riiklikule pensionile, aga pensioni suurus jääb tulenevalt väikesest sotsiaalmaksu panusest tagasihoidlikuks. 6. Loodava § 102 lõike 2 kohaselt võib sportlasega sõlmida töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu. Juhime tähelepanu, et muu võlaõigusliku lepingu all võib mõista kõiki võlaõigusseaduses reguleeritud lepinguliike. 7. Eelnõu § 105 järgi ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS) sportlasele, kellega on sõlmitud spordiseaduse §-s 102 sätestatud sportlase leping, välja arvatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122. Eelnõu seletuskirjas (lk 6) on öeldud, et sportlasele ei peaks TTOS kohalduma, kuna tüüpilist tööandja-töötaja suhet TTOS mõttes neil ei esine. Juhime tähelepanu, et kui sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel sõlmitakse tööleping eelnõu § 102 kohaselt, tuleb tekkivale töötaja-tööandja suhtele kohaldada töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Töösuhtele kohaldub ilma eranditeta Euroopa Liidu töötervishoiu  3 ja tööohutuse raamdirektiiv 89/391/EMÜ ja seega ka TTOS. Direktiivi 89/391/EMÜ kohaldumist sportlastele on selgitanud Euroopa Komisjon oma vastuses1 Euroopa Parlamendile: töötervishoiu ja tööohutuse direktiivid kohalduvad nii avaliku kui ka erasektori kõikidele tegevusvaldkondadele (tööstus, põllumajandus, kaubandus, haldus, teenindus, haridus, kultuur, vaba aeg jne) ja kõigile töötajatele direktiivi 89/391/EMÜ artikli 3 tähenduses, st kui sportlast käsitatakse töötajana, tuleb temale kohaldada kõiki töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 8. Eelnõu § 1 puntki 3 all toodud § 106 lõikes 1 on kahel korral kasutatud väljendit „kuupalga alammäär“. Korrektne väljend, mida tuleb kasutada, on „töötasu alammäär“. 9. Eelnõu § 1 punkti 3 ja § 2 osas palume täiendada seletuskirja proportsionaalsuse hinnanguga ning selgitada põhjalikumalt, millega on põhjendatud sportlase stipendiumi maksmisel eriregulatsioon võrreldes teiste stipendiumi maksmise olukordadega ning mis on võetud aluseks eelnõus sätestatud piirangute kehtestamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Ebe Sarapuu 626 9337 [email protected] Liis Tõnismaa 626 9805 [email protected] 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:91998E002906