Kiri

Rahandusministeerium Meie 06.12.2018 nr 2-15/2018/10332 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Maakondliku arenduskeskuse antava alustava piirkondliku ettevõtluse toetuse tingimused“ eelnõu Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Maakondliku arenduskeskuse antava alustava piirkondliku ettevõtluse toetuse tingimused“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Käskkirja eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Haridus- ja teadusministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Andres Kikas 7153402 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  12.11.2018 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Maakondliku arenduskeskuse antava alustava piirkondliku ettevõtluse toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna nr. 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme 5.1. „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ meetme tegevuse 5.1.1. „Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate arendamine maakondlikes arenduskeskustes“ rakendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord (edaspidi toetusskeem). Toetusskeemi rahastamise toetuseks on perioodiks 2014–2020 kavandatud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) kokku 10 900 000 eurot. ERF-ist rahastatakse kuni 70% programmi maksumusest, riikliku kaasfinantseeringu määr on 30%. Toetusskeemi kogueelarve on € 15 571 429. Käskkiri kehtestatakse kooskõlas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse §-ga 16, mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamiseks. Käesoleva käskkirja alusel jätkatakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 31. märtsi 2015. a käskkirjas nr 15-0094 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamiseks“ (muudetud 22.07.2016 käskkirjaga nr 16-0225, muudetud 23.03.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17- 066) (edaspidi TOTS) punkt 1.1.5. all sätestatud rakenduskava tegevuse „Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate arendamine maakondlikes arenduskeskustes“ elluviimist. Käskkirjaga viiakse sisse järgnevad muudatused, mis puudutavad konkreetselt maakondlike arenduskeskuste tööd:  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi EAS) elluviija rolli üle võtmine MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (edaspidi MAK Võrgustik) poolt alates 01.01.2019;  EAS-ilt rakendusüksuse rolli üle võtmine Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt alates 1. aprill 2019;  Seletuskirja punktis 2 kirjeldatud muudatus toetatavate tegevuste osas;  Seletuskirja punktis 3 kirjeldatud muudatused tulemus- ja väljundnäitajate osas. Maakondlikud arenduskeskused (edaspidi MAK-d) on seni olnud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) mõistes partnerid ehk osalenud tegevuste rakendamisel vastavalt EAS-i tellimusele, milleks sõlmiti MAK-dega 15 eraldiseisvat partnerluslepingut. EAS programmi elluviijana on ühtlasi olnud vastutav TOTS-s toodud tingimuste täitmise eest. MAK Võrgustiku muutumine elluviijaks käesoleva käskkirja alusel, ja STS-i mõistes, tähendab aga seda, et MAK-d vastutavad MAK Võrgustiku koordineerimisel ja juhtimisel edaspidiselt ise tegevuste planeerimise ja elluviimise ning tulemuste saavutamise eest. Selle muudatuse taustal seega väheneb halduskoormus ning suureneb paindlikkus nii riigile kui MAK-dele, sest puudub vajadus sõlmida leping iga MAK-ga eraldi, ning samuti kaob ära EAS-i vahendustegevus. Nende muudatuste taustal erineb käesoleva toetusskeemi rakendamine teistest TOTS-i raames toetatavatest rakenduskava tegevustest. Samuti toetavad planeeritavad muudatused Majandus- 1 ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ja EAS-i ühist eesmärki tugevdada maakondlike arenduskeskuste rolli piirkondliku ettevõtluse toetamisel, sh nii, et puudub vajadus EAS-i vahendustegevuse järele. Selguse huvides on käskkirja eelnõu vormistatud seega eraldiseisva käskkirjana, mitte TOTS-i muudatusena. Paralleelselt käesoleva käskkirja kehtestamisele muudetakse ka TOTS-i käskkirja. II Käskkirja sisu Käskkiri on jagatud kuueks punktiks: 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 2. Toetatavate tegevuste kirjeldus 3. Näitajad 4. Rakendamine 5. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine 6. Toetuse andmise tingimuste muutmine Eelnõu koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ettevõtlusvaldkonna juht Sille Kraam (e- post: [email protected], telefon: 6 256 495) ja ekspert Andres Kikas (e-post: [email protected], telefon: 7 153 402). Eelnõu juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse teostasid ministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Keit Kaadu (e-post: [email protected], telefon: 6 256 446), välisvahendite osakonna struktuurivahendite valdkonna peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 6 256 467). Seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtlusvaldkonna juht Sille Kraam ja ekspert Andres Kikas. Punkt 1 sätestab rakenduskava prioriteetse suuna, meetme nimetuse ja eesmärgi, ning toetatavad tegevused ja oodatavad tulemused, millesse käesolev toetusskeem panustab. Punktis 1.1.5. on sätestatud toetusskeemi raames planeeritud rakenduskava tegevus, milleks on rakenduskava prioriteetse suuna 5.1. alamtegevus 5.1.1. „Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate arendamine maakondlikes arenduskeskustes“. Mõiste „piirkondlik ettevõtja“ tähendab käesolevas käskkirjas, et toetatav ettevõtja tegutseb või ettevõtlusest huvitunud isik alustab oma tegevust teatud regioonis, milleks on üldjuhul maakondlik tasand, panustab tehtava või planeeritava tegevusega seeläbi kohaliku, näiteks maakonna või maakondade ülese, piirkonna arengusse, ning vajab kasvamiseks ja arenguks maakondlike arenduskeskuste kui esmase riigipoolse kontaktpunkti tuge. Tegevuste vajalikkus on tingitud asjaolust, et riigi rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik ettevõtluskeskkonda arendada, ettevõtjate võimekust tõsta ning üleüldist ettevõtlusaktiivsust suurendada. Eestis Arengufondi eestvedamisel läbiviidud ettevõtlusaktiivsust ja –hoiakuid vaatleva ja võrdleva uuringu „Globaalne ettevõtlusmonitooring 2014“1 raporti kohaselt on Eestis keskmine ettevõtlusaktiivsuse määr kõrge, kuid varase faasi ehk kuni 3,5 aastat tegutsenud ettevõtjate ellujäämismäär keskmisest madalam, mistõttu on oht, et suhteliselt kõrge ettevõtluspotentsiaal pikemas perspektiivis ei realiseeru. 1 Globaalne ettevõtlus monitooring 2014 (Arengufond). Kättesaadav seisuga 13.11.2018: https://www.gemconsortium.org/report/49505 2 Statistikaameti kohaselt luuakse enam kui 53% Eesti lisandväärtusest Tallinna ning üle 8% Tartu linnapiirkonnas. Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi paiknevate piirkondade võime panustada riigi majanduskasvu on vähene peamiselt kvalifitseeritud tööjõu ja ressursside nappuse tõttu, aga ka ettevõtja kui elukutsega seotud vähese teadlikkuse tõttu. Nõustamis- ja ettevõtlusteadlikkust tõstvate tegevuste elluviimise vajalikkus seisnebki selles, et toetada regioonides ettevõtjate tegevust toetava soodsa keskkonna loomist ning ettevõtjate teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamist regionaalsete ettevõtlustugistruktuuride tegevuse võimendamise kaudu. Toetuse vajalikkus on tingitud ka sellest, et kasutada senisest efektiivsemalt piirkonna spetsiifilisusest tulenevaid arengueeldusi ning ressursse piirkonna terviklikuks arendamiseks. Sekkumise tulemusena on piirkondades parem ettevõtlustugistruktuur, mis toetab ettevõtjate loomist ja arendamist. Punkt 2 kirjeldab toetatavaid tegevusi, mis panustavad punktis 1.3. toodud tulemuse „sihtrühmades on kasvanud teadlikkus ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest ühiskonnas, ettevõtlusalane kompetents ning kontaktvõrgustik“ saavutamisse. Punkt 2.1. sätestab toetusskeemi esimeseks tegevuseks nõustamise maakondlikus arenduskeskuses. MAK-de kaudu ettevõtjatele info- ning nõustamisteenuste pakkumisega antakse hoogu regionaalse ettevõtluse arendamiseks. MAK-d pakuvad nõustamisteenust nii potentsiaalsele, alustavale kui ka juba tegutsevatele ettevõtjatele. Neist esimese puhul on MAK- i ülesandeks pakkuda tuge ettevõtlusega alustamisel ning nõustada potentsiaalset ettevõtjat tema äriidee ja -plaani tugevuse ja teostatavuse osas. Ettevõtja arengunõustamine on aga suunatud juba tegutseva ettevõtja arengutakistuste ületamiseks. Nõustamise abil selgitavad MAK-d välja ettevõtjate vajadused ning tekitavad viimastes huvi eri valdkondade teadmiste ja oskuste kasvatamise ning rahvusvahelistumise vastu. MAK konsultandid pakuvad nõustamisteenust vastavalt ametijuhendis kirjeldatud kompetentsidele, pädevusele ja ettenähtud tööülesannetele. Nõustamine toetatava tegevusena hõlmab samuti ettevõtja nõustamiseks valmistumist, näiteks ettevõtja tausta uurimine, ning nõustamisjärgset tööd saadud info ja tulemustega. Punkt 2.2. sätestab toetusskeemi teiseks tegevuseks ettevõtlusteadlikkuse tõstmise. Antud tegevuse raames korraldatakse ja viiakse läbi koolitusi, seminare, töötubasid, ettevõtluspäevi, ettevõtlusnädalaid, külastusi, õppereise, kampaaniaid ja mentorklubisid. Lisaks ürituste jm korraldamisele, toodetakse ja levitatakse infomaterjale, mis võimaldavad punktis 4.3. toodud sihtgruppidele jagada teadmisi selle kohta, kuidas alustada ettevõtlusega, mida ettevõtjaks olemine endast kujutab, ning kuidas ettevõtet ja selle protsesse arendada, sealhulgas rahvusvaheliselt. Teadmisi jagatakse näiteks äriideid, -plaane ja -mudeleid, turuanalüüse, ettevõtte asutamist, õigusraamistikku, turundus-, personali- ning finantsjuhtimist puudutavatel teemadel. Lisaks võimaldavad ettevõtlusteadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused arendada osalejate ettevõtlusalast kontaktvõrgustikku, mille arendamisel on üheks oluliseks tegevuseks näiteks messikülastused. Eelnimetatud tegevusi korraldavad MAK töötajad, ning osalejateks on ettevõtjad ja ettevõtlusest huvitunud inimesed. Osa toetatavatest tegevustest, peamiselt koolituste ja infopäevade näol, võimaldavad MAK-de töötajatel arendada edasi vajalikke tööalaseid kompetentse ja olla kursis parimate praktikatega. Samuti tellitakse näiteks uuringuid ning ekspertiise, et hinnata turu olukorda ning ettevõtjate vajadusi. MAK töötajate osalemine neile suunatud arendustegevustes ei kajastu punktis 3 toodud näitajate arvestuses, vaid panustab sellesse, et MAK-de teenuste kvaliteet ning punktis 4.3. toodud sihtgrupi huvi MAK-de teenuste vastu oleks püsivalt kõrge. 3 Tegevusi viib ellu MAK personal, kaasates täiendavalt eksperte, koolitajaid ning hankides sisse teenuseid, mis vajalikud tegevuste teostamiseks. Detailsem info planeeritud tegevuste, sealhulgas seotud kaudsete ja otseste kulude kohta, esitatakse iga-aastases tegevuskavas, mille MKM kooskõlastab. Samuti sisaldavad infot kulude jaotuse kohta maksetaotlused. MAK-de tulemuslikkust hinnatakse käesoleva tegevuse elluviimisel selle järgi, kui kõrgelt eeltoodud üritustel osalejad ürituste kasulikkust hindavad, ning kui paljud nendel üritustel osalevad. Samuti panustavad ettevõtlusteadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused, vastavalt punktis 3 täpsustatule, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete poolt loodud lisandväärtuse kasvu töötaja kohta. Käskkirjas ei sätestata MAK-de tegevusena „Uute piirkondlike investeeringute saamisele suunatud tegevused“, mis on sätestatud TOTS-s punktis 2.1.3. ning viiakse ellu EAS-i regionaalsete investorkonsultantide poolt. Punkt 3 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad ning toetusskeemi spetsiifilised väljund- ja tulemusnäitajad. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 5.1. „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ raames ette järgnev tulemusindikaator, millesse käesolev toetusskeem panustab:  Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete poolt loodud lisandväärtuse kasv töötaja kohta, € 31 500 aastaks 2023. Käesolevasse indikaatorisse panustatakse koos meetme 5.1. „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ meetme tegevustega 5.1.3 ja 5.1.4. Lisaks mõõdetakse toetusskeemi mõju läbi toetusskeemi spetsiifiliste väljund- ja tulemusnäitajate, mis on järgnevad:  nõustamiskordade arv maakondlikes arenduskeskustes, 40 000 aastaks 2023. Nõustamiskordade arv näitab esiteks, kui oluliseks peetakse MAK-i rolli ettevõtlusalase nõu andmisel ning teiseks, MAK-i proaktiivset tegutsemist piirkonna ettevõtlusaktiivsuse tõstmisel. MAK-delt saadud andmete põhjal on käesoleva näitaja sihttaset 2023. aastaks võrreldes TOTS-s esitatuga korrigeeritud 10 000 võrra kõrgemaks.  ettevõtlusteadlikkuse tõstmisele suunatud üritustel osalenute arv – 96 000 aastaks 2023. Näitaja võimaldab hinnata seda, kui hästi sihib MAK piirkonna potentsiaalsete ja tegutsevate ettevõtjate huve ning suudab huvi ettevõtluse vastu tõsta.  Osalejate hinnang tegevuse kasulikkusele – vähemalt 8 (skaalal 1–10) iga-aastaselt. 10 on seejuures kõrgeim antav hinnang. Vastava tegevuse mõju mõõdetakse läbi osalejatelt tegevustele tagasiside vormis hinnangu küsimise. Näitaja aitab hinnata seda, kui hästi on MAK oma tegevustega sihtrühma vajadusi adresseerinud ning tegevuste elluviimisel sihtrühma ootusele vastanud. Väljundnäitaja „Ettevõtlusteadlikkuse tõstmisele suunatud üritustel osalenute arv“ ja tulemusnäitaja „Osalejate hinnang tegevuse kasulikkusele“ on MAK-dele täiendavalt lisatud 4 toetusskeemi spetsiifilised näitajad, millesse nende tegevus peab panustama. Ühtlasi on eemaldatud TOTS-s toodud toetusskeemi tulemusnäitaja „nõustatud ettevõtjate ellujäämismäär“, sest selle kujunemist ei saa hinnata vaid MAK-de tegevuse toel. MAK-de tulemuslikkust hinnatakse seejuures ka hindamispaneelides, mis koosnevad EAS-i, Siseministeeriumi, MKM-i ning hinnatava MAK nõukogu esindajast. Hindamist arendatakse jooksvalt edasi. Punkt 4 sätestab toetusskeemi rakendamise tingimused ning koosneb 10 alapeatükist: 4.1. tegevuste rakendusasutus ja – üksus 4.2. tegevuse elluviija 4.3. sihtgrupp 4.4. tegevuste abikõlblikkuse periood 4.5. abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.6. tegevuste eelarve 4.7. elluviija õigused ja kohustused 4.8. aruannete esitamine 4.9. vähese tähtsusega abi 4.10. toetuse maksmise tingimused ja kord 4.1. Tegevuste rakendusasutus ja – üksus Vastavalt STS-i § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale“ (edaspidi meetmete nimekiri) on toetusskeemi rakendusasutus MKM ning rakendusüksus EAS. Vastavalt MKM-i poolt Rahandusministeeriumile esitatud muudatusettepanekule, määratletakse meetmete nimekirjas alates 01.04.2019, et toetusskeemi rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus, kes võtab maakondlikke arenduskeskustega, läbi neid koordineeriva MAK Võrgustiku, seotud menetlus- tegevused EASilt üle. 4.2. Tegevuse elluviija Alapeatükis on sätestatud, et kuni 31.12.2018 on tegevuse elluviijaks EAS, ning alates 01.01.2019 on selleks MAK Võrgustik. MAK Võrgustik oli toetusskeemi raames partneriteks rahastusperioodil 2007–2013 ning ka perioodi 2014–2020 alguses. MAK Võrgustik saab tegevuse elluviijana täpsemalt ja süsteemsemalt regioonide tasandil ettevõtluskeskkonda arendada ning oma tegevuste kaudu sihtgrupi vajadusi teenindada. MAK-d, mis asutati Vabariigi Valitsuse poolt 2003. aastal kinnitatud kontseptsiooni alusel, on kõigis maakondades paiknevad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja nende allasutustele, alustavatele ja tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning viivad ellu erinevaid piirkonna ettevõtjate arendamisele suunatud tegevusi. MAK-d on pikaajalise kogemusega (sh käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimist puudutava valdkondliku kogemusega) ning usaldusväärsed koostööpartnerid paljudele asutustele, organisatsioonidele ja ettevõtjatele. Elluviija kaasab tegevusse oma liikmeid ning teisi koostööpartnereid. 5 4.3. Sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed ja ettevõtjad. Väga oluliseks sihtgrupiks on noored, kellele MAK oma tegevusi samuti adresseerib. Iga toetatava tegevuse raames tehakse kõikidele sihtrühmadele mõeldud tegevusi ning seetõttu puudub vajadus sihtrühmi tegevuste lõikes eraldada. 4.4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Antud alapunktis selgitatakse, millal tegevused algavad ja lõppevad ning millal tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algas 1. jaanuaril .2015. a. ning tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. detsembriks 2023. a. 4.5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Nii on näiteks abikõlblikud programmijuhi ja programmi projektijuhtidega seotud personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 3; tegevusi ellu viivate MAK Võrgustiku töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad; toetusskeemi eesmärkide ning tegevuste elluviimisega seotud kulud, sh. koolituste, seminaride, messide külastuste korraldamise kulud ning nende tegevuste elluviimisega seotud transpordi- ja üürikulud. Samuti on abikõlblikud turundus- ja kommunikatsioonikulud, mis on suunatud ettevõtlusteadlikkuse tõstmisele. Nõustamisteenuse osutamist tõendatakse nii loendatavate nõustamiskordade arvuga kui nõustamistegevusele kuluvate töötundide täpsustamisega. Püsivalt palgal olevad MAK töötaja tööülesanded täpsustatakse töölepingus või samaväärse dokumendi alusel. Kui MAK-i töötaja tööülesanded on seotud ainult käesoleva käskkirja raames toetvate tegevustega, siis on töötaja tegevus terviklikult abikõlblik. Punkti 4.5.3.8. kohaselt on abikõlblikud publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalidega seotud koostamise, tootmise ja levitamise kulud MAK-de või muudes avalikes info- ja meediakanalites. Vastavad kulud on otsesed, kui need jõuavad otseselt sihtgrupini. Seda näiteks läbi ürituste, kus osalevad ettevõtjad või ettevõtlusest huvitunud inimesed, ning tehtavad kulud on selle ürituse korraldamise ja läbiviimisega otseselt seotud. Samuti on viidatud kulud otsesed, kui nende toel koostatakse ja edastatakse MAK-de veebikeskkondades infot ning materjale, mis edastavad käskkirja sihtgrupile olulist ning harivat infot, kooskõlas punktis 2 kirjeldatud toetatavate tegevustega. Sarnasel põhimõttel on otseselt abikõlblikud ka punktis 4.5.3.14. toodud tõlkekulud, punktis 4.5.3.15. nimetatud reklaami- ja meediakulud, ning punktis 4.5.3.7. sh viidatud tulemuste levitamise kulud. Punktides 4.5.3.9. ja 4.5.3.10. toodud abikõlblikud kulud toetavad sealhulgas selliste ürituste läbiviimist või nendel osalemist, mida MAK-d on korraldanud ettevõtjatele varasemalt ja korraldavad ka edaspidiselt, et tõsta ettevõtjate nähtavust ning suurendada nende kontaktvõrgustikku rahvusvaheliselt. Kulud hõlmavad peamiselt lähetuskulusid, vajadusel 6 osalemistasusid näiteks messidele sissepääsu või stendipinna saamiseks, ning kulusid seoses stendi loomisega ja seal eksponeeritavate ettevõtjate teenuste ja kaupadega. Punkt 4.5.3.11. toob välja, et abikõlblikud on rahvusvaheliste koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine ja osalemine ning seonduvate tulemuste levitamine. Sellisteks koostöövormideks võivad olla näiteks rahvusvahelised koostöövõrgustikud ja ümarlauad, kellega kontakti loomine, kelle kaasamine ning kellelt sisendi saamine võimaldab jagada käskkirja sihtgrupile olulisi ettevõtlusalaseid teadmisi ja kontakte. Seonduvad otsesed abikõlblikud kulud on näiteks kulud esinejate, koolitajate ja ekspertide kaasamiseks, lähetuskulud ning kulud seonduva info või materjali avalikustamiseks meediakanalites või MAK-de kodulehel. Tulenevalt vajadusest kaasata aeg-ajalt sellistesse aruteludesse ka eksperte Eestist, siis on vajadusel nende ekspertide lähetuskulude katmiseks lisatud punkti 4.5.3.2., et abikõlblikud on lähetustega seotud transpordi-, kindlustus, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Elluviija lähetuskulud on kaetud viitega ühendmääruse §-le 3. Punktis 4.5.3.16. märgitakse abikõlblikuna auditi läbiviimise kulud, mis on olulised elluviija auditeerimiseks, vajadusel rakendusüksusele ja rakendusasutusele esitamiseks. Punkti 4.5.3.19. kohaselt on abikõlblikud valdkondlikud arendustegevused. Nendeks tegevusteks on peamiselt koolitused ja üritused, mis võimaldavad MAK-de töötajatel arendada edasi vajalikke kompetentse ning olla kursis parimate praktikatega. Valdkondlik arendustegevus panustab seega otseselt MAK töötajate poolt nõustamisteenuse ning ettevõtlusteadlikkuse tõstmiseks planeeritud tegevuste elluviimisse. Sarnaselt panustavad antud tegevuste elluviimisse otseselt punktis 4.5.3.4. toodud abikõlblikud kulud, sest tegevuste planeerimisel on oluline mõista turu olukorda ja käskkirja sihtgrupi vajadusi. Punktis 4.5.3.18. toodud kulud ja 4.5.6.1. viidatud liisingumaksete intressikulu on kaudsed kulud. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid abikõlblikkuse perioodil. Mitteabikõlblikud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse § 4 sätestatud mitteabikõlblikud kulud ning kulud, mis ei ole kooskõlas programmi eesmärkidega. Näiteks kuuluvad mitteabikõlblike kulude alla finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; kinnisasja soetamise kulud; kasutatud seadmete soetamise kulud; muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. 4.6. Tegevuste eelarve Toetusskeemi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse elluviija poolt rakendusasutusele kooskõlastamiseks iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub arengukavast „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Õigus toetusele tekib elluviijal käesoleva käskkirja alusel ning toetuse jagunemine kujuneb vastavalt MAK võrgustiku siseselt kokkulepitud tegevuste ning eelarve jaotusele. Ühtne MAK Võrgustiku tegevuskava koos eelarve jaotusega kooskõlastatakse enne selle elluviimist 7 rakendusasutuse poolt. Tegevuskavas on toodud seejuures ka tegevuste jaotus ning eelarve iga MAK-i kohta eraldi. Lisaks struktuurivahenditele finantseeritakse MAK-e ka riigieelarve vahenditest. Väljumisstrateegiat MAK-dele kavandatud ei ole ega kavandatagi. Avaliku sektori finantseerimine jääb vajalikuks ka pärast aastat 2020. Eeldusel, et kohalike omavalitsuste panus suureneb, on võimalik riigipoolset panust vähendada, kuid praegusi arengutrende jälgides on see pigem vähetõenäoline. Üks võimalus on ka MAK-d osaliselt tasuliste teenuste osutamise kaudu finantsiliselt iseseisvamaks muuta, kuid see hüpoteetiline rahastamisallikas ei võimalda kindlasti katta avaliku sektori panusega võrreldavat osa ka pärast aastat 2020. 4.7. Elluviija õigused ja kohustused Elluviija ülesandeks on toetusskeemi eesmärgi saavutamisele suunatud tegevuste elluviimine ning vastutamine eesmärkide saavutamise eest. Elluviija peab tagama kinnitatud eelarvest kinnipidamise ning võimaldama auditil ja kontrollil ligipääsu tegevuse elluviimisega seotud andmetele ja dokumentidele ning osutama igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks. Ühtlasi on elluviija kohustuseks kontrollida tegevustest abisaajate vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) nõuetele. Tegevuse elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust. Tegevuste elluviijal on kohustus punktis 4.8 sätestatud sagedusele esitada rakendusasutusele aruandeid. Topeltfinantseerimise riski vältimiseks sätestatakse käskkirja punktis 4.7., lisaks auditeerimist puudutavatele sätetele, et elluviija kohustuseks on tagada, et toetusskeemi raames tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt muudest riiklikest meetmetest, ning et toetatavatele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab elluviija esitama rakendusüksusele sellekohase teabe. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks. Ühtlasi on elluviijal õigus vastavalt vajadusele kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone. 4.8. Aruannete esitamine Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuannet sagedusega üks kord aastas 31. detsembri seisuga ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks. Elluviija sisestab ja esitab aruanded Struktuuritoetuse registri e-toetuse moodulis, mis asub http://etoetus.struktuurifondid.ee, toodud vormil. Kumulatiivne aruandlusperiood, mis peab olema vahe- ja lõpparuandes kajastatud, tähistab seejuures aruandlust projekti kohta päevast, mil tegevuste elluviimisega alustati kuni aruande aluseks oleva perioodi viimase päevani. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Vahearuande esitamiseks on aega 15 tööpäeva ning lõpparuande esitamiseks 30 tööpäeva pärast aruandeperioodi lõppu. Ühtlasi on punkt 4.8. all välja toodud, mida peab vahe- ja lõpparuanne kindlasti sisaldama. 8 4.9. Vähese tähtsusega abi Käesoleva toetusskeemi raames on tegemist vähese tähtsusega abiga abisaajale ja sellele kohaldatakse VTA määruses ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Eelnõu punktis 4.9.2. sätestatakse piirangud, mis tulenevad vähese tähtsusega abi andmise reeglistikust. Punkti 4.9.2 kohaselt ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Lõike 4 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. See tähendab seda, et toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul VTA määruse, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kokku ületada 200 000 eurot. Lisaks juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast toetusskeemist antava abuga ületada 500 000 eurot. Info taotlejatele antud vähese tähtsusega abi kohta on kättesaadav riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, mis asub Rahandusministeeriumi koduleheküljel http://www.fin.ee/riigiabi Punktis 4.9.4. sätestatakse, et VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. Sellest lähtuvalt on „üks ettevõtja“ sealhulgas ettevõte, kes omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; õigust ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; ning õigust rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale. 4.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord Punktis 4.10 on välja toodud väljamaksete tegemise sagedus rakendusüksuse poolt, milleks on kord kvartalis. Elluviija saab esitada viimase maksetaotluse hiljemalt koos lõpparuandega ning pärast lõpparuande kinnitamist toimub väljamakse tegemine. Samuti sisaldab punkt 4.10 viiteid sätetele, mille toel on võimalik taotleda ettemaksu. Punkt 4.10 ühtlasi ei sätesta lõppmakse suurust, mida STS-ist tulenevalt tehakse selleks, et välistada toetuse ärakasutamist nii, et toetuse saaja kulutab enamiku toetusest ära ebaühtlaselt, nt projekti esimeses pooles, vähendades seeläbi rakendusasutuse ja rakendusüksuse võimet kontrollida toetuse mõistlikku kasutamist ja mõjutada toetatava projekti käekäiku. Käesoleva toetusskeemi raames kinnitab rakendusasutus elluviija tegevuskava ja eelarve jaotuse iga- aastaselt ning omab seetõttu selget ülevaadet planeeritavatest tegevustest ja kulutustest. 9 Lähtuvalt eeltoodust ning selleks, et säilitada paindlikkus toetusskeemi elluviimisel, ei kehtestata käskkirjas lõppmakse suurust. Punkt 5 sätestab finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmise põhimõtted. Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 STS §-dele 45–47. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel lähtutakse STS §-s 45 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Tagasinõudmise otsuse teeb rakendusüksus, sealhulgas kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et tegevuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või tegevuste tähtaegu ei ole järgitud. Punkt 6 sätestab toetuse andmise tingimuste muutmise tingimused ja korra. Toetusskeemi muudatusvajadused peavad aitama kaasa toetusskeemi edukale elluviimisele. Rakendusasutus on õigus muuta toetusskeemi, kui selgub, et see on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või toetusskeemi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Rakendusasutus võib muuta toetusskeemi tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi. Toetuse andmise tingimuste muutmine eeldab käskkirja muudatuse vormistamist ning vajadusel halduslepingu muudatust. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käesoleva eelnõu aluseks on STS ja selle alusel rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302); 3. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1—8). IV Toetusskeemi mõjud 10 Toetusskeemi jõustumisel viiakse Eestis läbi tegevusi, mis on suunatud regiooni ettevõtlusteadlikkuse kasvu, ambitsioonika ja uuendusmeelse ettevõtluse leviku suurendamiseks ning ettevõtluse hoiakute kujundamiseks maakondades. Samuti korraldatakse erinevaid tegevusi, et panustada ettevõtja arendamisse, aitamaks neil toota senisest efektiivsemalt ning kõrgema lisandväärtusega tooteid. Selle tulemusena on Eestis suurenenud positiivne hoiak ettevõtlusega alustamise osas ning paranenud ettevõtjate jätkusuutlikkus ja majandustulemused. 1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Regionaalne areng – programmi elluviijaks on MAK Võrgustik, kes on kõikides maakondades iseseisvalt tegutsevate sihtasutuste (Maakondlikud arenduskeskused) koordineeritud koostöövõrgustik. MAK Võrgustiku ülesandeks on ellu viia ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega seotud tegevusi, mis on suunatud piirkondliku ettevõtluse, ettevõtlusteadlikkuse, ettevõtlusega seotud hoiakute ning ettevõtlusaktiivsuse arendamisele ja tõstmisele, ning millel on seega otsene seos regionaalarenguga. Maakondlikud arenduskeskused pakuvad alustava ettevõtja baasnõustamist, arengunõustamist, mentorklubisid ja muid tegevusi, mis täidavad ettevõtlusteadlikkuse kasvatamise eesmärki ning annavad tõuke ettevõtlusega alustamiseks. Toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade ühtlase arendamisega, võimalusel piirkonna eripärade ja arengueeldustega, ning tagatakse, et info on kättesaadav kõikidele piirkondadele. Kriteeriumi „piirkondade terviklikkuse ja keskus-tagamaa seoste tugevnemine“ osas on mõju eeldatavalt tagasihoidlik. Keskkonna- ja kliimapoliitika – tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga. Infoühiskonna edendamine – tegevuse planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate olulisust tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu seisukohast. Ühtne riigivalitsemine – toimub infovahetus rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja teiste sarnaste teemadega tegelevate ametiasutustega, et tagada integreeritus ja koordineeritus toetusskeemi tegevuste elluviimisel. Võrdsete võimaluste tagamine – arvestatakse, et info tehtavatest tegevustest jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid infokanaleid pidi. Samuti arvestatakse korraldamisel osalejate erineva taustaga ning juhul kui osalejaks on teisest rahvusest või erivajadustega isik, siis püüab korraldaja teha omalt poolt kõik võimaliku, et muuta osalemist sellele osalejale võimalikult mugavaks. 2. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega 2.1. Seos sama prioriteetse suuna teiste meetme tegevuste ja meetmetega Meetme tegevuse „Ettevõtlusteadlikkus“ tulemusena on ambitsioonikate ja uuenduslike ärimudelite kasutuselevõtuks pakutud ettevõtjatele erinevaid teadmisi suurendavaid koolitusi ja praktikume nii tootedisaini ja –innovatsiooni, tootmisprotsesside kui ka väärtusahela innovatsiooni ja juhtimise valdkonnas. Ettevõtjate teadlikkus ekspordivõimalustest ja võimekus eksportida on kasvanud. Ettevõtlusteadlikkuse alt läbiviidavad erinevatele teemadele suunatud koolitused ja üritused annavad tõuke ja suuna regioonides alustavatele ettevõtjatele, kes 11 koolitusel omandatud oskuste ja teadmiste abil saavad oma ettevõtlusega seotud tegevusi ja ideid maakondlike arenduskeskuste kompetentsi abil edasi arendada. Toetuse andmine on suunatud ettevõtlusteadlikkuse kasvu ning ambitsioonika ja uuendusmeelse ettevõtluse leviku suurendamiseks. Meetme tegevuse „Ekspordi arendamise tegevused“ eesmärgiks on ellu viia piirkonnas investorteenindusele keskenduvaid tegevusi, mis on suunatud välisinvesteeringute kaasamise võimaluste loomiseks ka väiksematesse piirkondadesse. Maakondlikes arenduskeskustes tegutsevate investorkonsultantide ülesandeks on turundustegevuste elluviimine, investoritele väärtuspakkumiste tegemine, tööjõu vahendamine, investoritele järelteeninduse pakkumine ja investorinformatsiooni vahendamine koostöös EASi Välisinvesteeringute keskusega. Meetme tegevus „Starditoetus“ – MAK Võrgustiku poolt elluviidavate tegevuste tulemusena on võimalik alustavatel piirkondlikel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamisteenust äriplaanis toodud tegevuskava realiseerimiseks. Käesoleva meetme raames toetatavad tegevused ja Starditoetuse meede seega täiendavad teineteist, sest starditoetuse saamiseks peab alustav ettevõtja läbima maakondlikes arenduskeskuses eelnõustamise ning saama maakondlikust arenduskeskusest hinnangu oma äriplaani tugevusele ning teostatavusele. Äriplaanile maakondlikust arenduskeskusest hinnangu võtmine on üks tingimustest starditoetuse taotlemiseks. Samuti on rakendusüksusel õigus kaasata MAK-e ekspertidena esitatud starditoetuse taotluste hindamisprotsessi. Starditoetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima maakondlikus arenduskeskuses arengunõustamisel. Lisaks tekib tegevuse raames sünergia ka järgmiste meetme tegevustega – meede 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse nr 1.5.4. „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“, meetme 5.4. „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuse nr. 5.4.2. „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ (PATEE) ja meetme 5.3. tegevuse nr. 5.3.6. „Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine“. Erinevalt loomemajandusalase teadlikkuse tõstmise meetmest, tegevus „Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate arendamine maakondlikes arenduskeskustes“ keskendub erinevatele piirkondlikku ettevõtlust arendavatele valdkondadele. 2.2. Seos valdkondlike arengukavadega „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ – tegevus aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse ettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab tegevus kaasa ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsemale ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev käskkiri täiendab elukestva õppe strateegiat edendades ettevõtlusteadlikkust erinevates regioonides ning teadmisi ja oskusi ettevõtjapõhise lähenemise läbi. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ – seab endale eesmärgiks luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks ning Eesti kestmiseks ja arenguks. Käesoleva tegevuseraames arendatakse ettevõtjate teadmisi ja oskusi, et toota suurema lisandväärtusega tooteid ning näha ja ära kasutada ettevõtlikkusest tulenevaid võimalusi. 12 „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ seab endale oluliseks prioriteediks ettevõtlusega alustamise ning ettevõtjate kasvu toetamise uute ja tasuvamate töökohtade tekkeks ning piirkondlikel ja kohalikel algatustel põhineva tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise Eesti kõigis toimepiirkondades väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Käskkiri täiendab Eesti regionaalarengu strateegiat oluliselt, pakkudes piirkondlikult nii ettevõtlusega alustamise kui ka juba tegutsevate ettevõtjate arenguks vajalikku nõustamisteenust. Lisaks keskendutakse käesolevas tegevuses raames ettevõtlusteadlikkuse kasvatamisele ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamisele ühiskonnas tervikuna. Ettevõtjate kasvu toetamiseks ning tasuvamate töökohtade tekkeks korraldatakse käesoleva tegevuse raames ettevõtjatele erinevaid koolitusi ning võimalusi, et arendada nende oskusi ning tõsta seeläbi tootlikkust. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. V Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega 1. Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele Toetusskeemi mõju on kirjeldatud seletuskirja peatükis IV. 2. Toetusskeemi põhjendatus Toetusskeemi tegevused aitavad kaasa meetme eesmärgi „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ saavutamisele. Põhjalik kirjeldus toetusskeemi eesmärgist, vajalikkusest ja eesmärgi saavutamiseks läbiviidavatest tegevustest on toodud toetusskeemi seletuskirja punktis 1. 3. Kuluefektiivsus Eelarve proportsioonid tulenevad „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ määratletud prioriteetidest ja EAS-i varasematest kulutustest ja uutest prognoosidest lähtuvalt. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel, mida korrigeeritakse vajadusel tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. 4. Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia Toetusskeemi rakendajaks on MAK Võrgustik, mis on kõikides maakondades iseseisvalt tegutsevate maakondlike arenduskeskuste koordineeritud koostöövõrgustik. MAKd pakuvad nõustamisteenuseid alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele ning viivad ellu ja annavad hoogu mitmetele piirkonna ettevõtjate arendamisele suunatud tegevustele. MAK Võrgustik on tegevuse elluviijana usaldusväärne ning kompetentne organisatsioon. MAK Võrgustik oli toetusskeemi raames partneriks rahastusperioodil 2007–2013 ning ka perioodi 2014–2020 alguses. Elluviija kaasab oma tegevuse elluviimisel oma liikmeid ning teisi igapäevaseid koostööpartnereid. 5. Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud käskkirja peatükis IV. 13 VI Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Käskkirja alusel toetatavate tegevuste kogueelarve perioodil 01.01.2015–31.12.2023 on 15 571 429 eurot. Käskkirjas sätestatud toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist ja riikliku kaasfinantseeringu toel abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. Toetuse andmise administreerimisega rakendusasutuses ja rakendusüksuses, sealhulgas käskkirja rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Käskkirja alusel kehtestatud toetuse andmise tingimuste rakendamisega ei kaasne riigieelarvesse tulusid. VII Toetusskeemi kinnitamine Toetusskeemi kinnitab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister oma käskkirjaga. VIII Toetusskeemi kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. 14  KÄSKKIRI nr Maakondliku arenduskeskuse antava alustava piirkondliku ettevõtluse toetuse tingimused Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1. Toetust antakse punktis 1.1.2. sätestatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 eesmärgi saavutamiseks. Käesoleva käskkirja alusel jätkatakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 31. märtsi 2015. a käskkirja nr 15-0094 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamiseks“ (muudetud 22.07.2016 käskkirjaga nr 16-0225, muudetud 23.03.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-066) punktis 1.1.5. sätestatud rakenduskava tegevuse „Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate arendamine maakondlikes arenduskeskustes“ elluviimisega. 1.1.1. Prioriteetne suund Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on orienteeritud kasvule ja ekspordile. 1.1.3. Meetme nimetus Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine. 1.1.4. Meetme eesmärk Meetme tulemusena on kasvanud ettevõtjate ambitsioonikus, loovus, üldine ettevõtlusteadlikkus, huvi ettevõtlusega alustamisel ning jätkusuutlike alustavate ettevõtjate hulk. 1.1.5. Toetatav meetme tegevus Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate arendamine maakondlikes arenduskeskustes. 1.2. Toetatava meetme tegevuse eesmärk  2 Toetuse andmine on suunatud ettevõtlusteadlikkuse kasvu ja ambitsioonika ning uuendusmeelse ettevõtluse leviku suurendamiseks ning ettevõtlike hoiakute kujundamiseks maakondades. Ettevõtlusega tegelemine on saanud populaarsemaks, lisandub uusi inimesi ettevõtlusega tegelema ning ettevõtja maine ühiskonnas on tõusnud. Ambitsioonikate ja uuenduslike ärimudelite kasutuselevõtuks on pakutud ettevõtjatele erinevaid teadmisi suurendavaid koolitusi ja praktikume nii tootedisaini ja -innovatsiooni, tootmisprotsesside kui ka väärtusahela innovatsiooni ja juhtimise valdkonnas. Edasi on arendatud piirkondades pakutava nõustamisteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. 1.3. Toetatavate meetme tegevuste tulemus Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on punktis 4.3. toodud sihtrühmades kasvanud teadlikkus ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest ühiskonnas, ettevõtlusalane kompetents ning kontaktvõrgustik. 2. TOETATAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS 2.1. Nõustamine – piirkondliku ettevõtluse hoogustamiseks ettevõtlusega seotud nõustamisteenuse pakkumine potentsiaalsetele, alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele. 2.2. Ettevõtlusteadlikkuse tõstmine – ettevõtlike hoiakute kujundamiseks ja piirkondliku ettevõtluse hoogustamiseks potentsiaalsetele, alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatavad koolitused, seminarid, külastused, õppereisid, kampaaniad, mentorlus, ettevõtluspäevad ja –nädalad, infomaterjalide tootmine ja levitamine, ning infovahetus. Parimate praktikatega kursis olemiseks ja kompetentside edasiarendamiseks maakondlike arenduskeskuste töötajatele korraldatavad üritused. 3. NÄITAJAD Algtase Sihtväärtus 2018 Sihtväärtus 2023 Väljundnäitaja: Nõustamiskordade arv 20000 maakondlikes 0 (kumulatiivne) 40000 (kumulatiivne) arenduskeskustes Väljundnäitaja: ettevõtlusteadlikkuse 48000 tõstmisele suunatud 37771 (2017) (kumulatiivne) 96000 (kumulatiivne) üritustel osalenute arv Tulemusnäitaja: Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete 18516 (2012) 31 500 loodud lisandväärtus töötaja kohta (jooksevhindades, €)  3 Tulemusnäitaja: Ettevõtlusteadlikkuse 8 skaalal 1–10, 8 skaalal 1–10, 8 skaalal 1–10, mille tõstmisele suunatud mille puhul 10 mille puhul 10 on puhul 10 on kõrgeim ürituste osalejate on kõrgeim kõrgeim hinnang hinnang hinnang tegevuse hinnang (2017) kasulikkusele 4. RAKENDAMINE 4.1. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale (edaspidi meetmete nimekiri) on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ning rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS)(edaspidi rakendusüksus). Alates 1. aprill 2019 on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. 4.2. Tegevuse elluviija Kuni 31.12.2018 (kaasa arvatud) on tegevuse elluviijaks EAS. Alates 01.01.2019 on tegevuse elluviija MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (edaspidi elluviija), kes on kõikides maakondades iseseisvalt tegutsevate sihtasutuste, kelleks on maakondlikud arenduskeskused, koordineeritud koostöövõrgustik. 4.3. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtrühm on: 4.3.1. ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 4.3.2. ettevõtjad; 4.4. Tegevuste abikõlblikkuse periood 4.4.1. Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algas 1. jaanuaril 2015. a ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. detsembriks 2023. aastal. 4.4.2. Kulud võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõppu, kuid mitte hiljem kui 2023 aasta 31. detsembril. 4.5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.5.1. Kulutusi on võimalik teha tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) sätestatud tingimustel ning kooskõlas käesolevas käskkirjas sätestatuga. 4.5.2. Juhul, kui elluviija teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi. 4.5.3. Abikõlblikud on järgmised punktis 1.2. sätestatud toetuse andmise eesmärgi ning punktis 1.3. nimetatud tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud: 4.5.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 4.5.3.2. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad;  4 4.5.3.3. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel projekti otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 9; 4.5.3.4. turuvajaduse analüüsiks oluliste uuringute, analüüside, nõustamiste ja ekspertiiside tellimise ning nende teostamise ja tulemuste avalikustamisega seotud kulud; 4.5.3.5. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 4.5.3.6. ürituste korraldamise kulud, sh kulud esinejatele, moderaatoritele, mentoritele, transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile ning toitlustusele; 4.5.3.7. teavituskampaaniatega ja teadlikkuse tõstmisele suunatud üritustega seotud kulud, sh ettevalmistamine ja korraldamine, seonduva info ning tulemuste levitamine; 4.5.3.8. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalidega seotud koostamise, tootmise ja levitamise kulud; 4.5.3.9. kulud kontaktürituste, messide, näituste korraldamiseks, sh kulud osalemiseks, vajaliku tehnika soetamise või rendikulud, stendi kujundamine ja ehitamine, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 4.5.3.10. õppereiside, kontaktreiside ja turundusüritustega seotud kulud, sh ettevalmistus, läbiviimine, neil osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 4.5.3.11. rahvusvaheliste koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 4.5.3.12. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 4.5.3.13. tele- ja raadiosaadete, internetis levitavate saadete ja materjalide ning avaliku meediaallikakulud, sh tootmine ja edastamine; 4.5.3.14. tõlkekulud; 4.5.3.15. reklaami- ja meediakulud; 4.5.3.16. auditi läbiviimise kulud; 4.5.3.17. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 4.5.3.18. transpordi kasutamise kulud, sh liiklusvahendi rendi, kasutusrendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete kulud; 4.5.3.19. valdkondliku arendustegevusega seotud kulud, sh koolituskulud; 4.5.3.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav tulumaks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 4.5.3.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav tulumaks tulumaksuseaduse § 49 lõike 4 tähenduses; 4.5.3.22. käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 toodud tingimustel. 4.5.4. Elluviija on kohustatud teenuste või asjade hankimisel järgima struktuuritoetuse seaduse §-s 26 toodud tingimusi. 4.5.5. Kulude tekkimise aega arvestatakse ühendmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel. 4.5.6. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4.5.6.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud (välja arvatud. liisingumaksete intressikulud), finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 4.5.6.2. liiklusvahendi soetamise kulud; 4.5.6.3. kinnistu soetamise kulud; 4.5.6.4. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. 4.6. Tegevuste eelarve 4.6.1. Toetavate tegevuste kogueelarve on 15 571 429 eurot ning neid rahastatakse järgmiselt:  5 Eelarve jaotus Euroopa Liidu Euroopa Avaliku Era- KOKKU 2015-2023 osalus Liidu osalus sektori osalus sektori (c)=(a)+(b) (b) (%) (a) osalus Nõustamine ja ettevõtlus- € 10 900 000 70% € 4 671 429 €0 € 15 571 teadlikkuse 429 tõstmine 4.6.2. Punktis 2.1. toodud toetatava tegevuse perioodi kogueelarve on 10 235 000 eurot ja punktis 2.2. nimetatud toetatava tegevuse perioodi kogueelarve 5 336 429 eurot. 4.6.3. Tegevusi rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Regionaalarengu fondist ning 30% ulatuses riikliku kaasfinantseeringuna. 4.6.4. Perioodi 2019–2023 eelarve aastate lõikes lepitakse kokku rakendusasutuse ning elluviija vahel elluviija esitatavast ning rakendusasutuse kooskõlastatavast iga-aastasest tegevuskavast. Elluviija esitab aastase tegevuskava rakendusasutusele kooskõlastamiseks rakendusasutuse määratud kuupäevaks. 4.7. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohaldatakse käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustusi ja õigusi. 4.7.1. Elluviija kohustused: 4.7.1.1. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt; 4.7.1.2. tagab, et kõik toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele, ning on tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 4.7.1.3. vastutab toetuse andmise eesmärkide saavutamise eest; 4.7.1.4. koostab ja esitab punktis 4.8 nõutud aruandeid; 4.7.1.5. esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 4.7.1.6. tagab rakendusasutuse kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 4.7.1.7. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seadusele; 4.7.1.8. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 4.7.1.9. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 4.7.1.10. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 4.7.1.11. kontrollib tegevusest abisaajate vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) nõuetele ning esitab rakendusüksusele VTA andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kandmiseks; 4.7.1.12. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 4.7.1.13. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 4.7.1.14. esitab toetatavatele ja punktis 4.6.3. viidatud tegevuskavas toodud tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral rakendusüksusele sellekohase teabe; 4.7.1.15. tagab, et abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt muudest riiklikest meetmetest; 4.7.1.16. täidab teisi struktuuritoetuse seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning käesolevas käskkirjas sätestatud kohustusi. 4.7.2. Elluviija õigused:  6 4.7.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja iga-aastaselt kinnitatava tegevuskava ja punktis 4.6.2. viidatud eelarvejaotuse muutmiseks; 4.7.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone. 4.8. Aruannete esitamine 4.8.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt 31. detsembri seisuga. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. 4.8.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 4.8.3. Vahearuande esitamiseks on aega 15 tööpäeva ning lõpparuande esitamiseks 30 tööpäeva pärast aruandeperioodi lõppu. 4.8.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 4.8.5. Elluviija esitab vastavalt toetusskeemis kokkulepitule aruandeid rakendusüksusele ja teadmiseks rakendusasutusele punktis 4.6.1 sätestatud eelarve jaotuse kaupa. 4.8.6. Elluviija sisestab ja esitab aruanded struktuuritoetuse registri e-toetuse moodulis toodud vormil. 4.8.7. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 4.8.7.1. projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 4.8.7.2. teostatud tööd ja tegevused; 4.8.7.3 saavutatud tulemused ning panus näitajate sihttasemete täitmisse; 4.8.7.3. elluviija hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4.8.7.4. elluviija allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta. 4.9. Vähese tähtsusega abi 4.9.1. Tegevuste elluviimise tulemusena juriidilisest isikust abisaajatele antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.9.2. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus) kohaselt kasusaajale antud vähese tähtsusega abi koos toetusskeemist antava vähese tähtsusega abiga - ei tohi ületada jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 4.9.3. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot. 4.9.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. 4.9.5. Vastavalt VTA määruse artikkel 6 lõikele 4, peab abi andja säilitama abi andmist käsitlevaid andmeid 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 4.9.6. Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) (edaspidi ERF määrus) artiklis 3 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 toodud tingimustel välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele. 4.9.7. Lisaks ei kohaldata käesolevat käskkirja hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 4.9.8. ERF määruse artikkel 3 lõike 3 punkti d alusel ei toetata raskustes olevaid ettevõtjaid, mis on sellisena määratletud Euroopa Komisjoni teatises „Suunised raskustes olevate  7 mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 249/1, 31.7.2014).. 4.9.9. Käskkirja ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 4.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.10.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30, ühendmääruse 3. peatükist ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 4.10.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkt 1 alusel. Põhjendatud juhtudel võib elluviijale teha mitteriigiabi ettemakseid kooskõlas ühendmääruse §-ga 18. 4.10.3. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis. 4.10.4. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust vastavalt ühendmääruse §-le 12. 4.10.5 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 4.10.6. Elluviija esitab viimase maksetaotluse rakendusüksusele koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 5. FINANTSKORREKTSIOONID JA TOETUSE TAGASIMAKSMINE 5.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45– 47. 5.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 6. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE 6.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi elluviija või rakendusüksuse taotluse alusel või enda algatusel. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-1291 - Maakondliku arenduskeskuse antava alustava piirkondliku ettevõtluse toetuse tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f2495fc6-b061-4dc2-b354-a0fb9dca4aab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f2495fc6-b061-4dc2-b354-a0fb9dca4aab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main