Kiri

Määruse eelnõule arvamuse andmine 05. detsember 2018 Lugupeetud kultuuriminister Indrek Saar! Täname, et võtsite küsida Muinastalude Ühenduse arvamust! Tänavu maikuus tegime oma liikmeskonnas küsitluse, mille kohaselt on eraomandis olevate riiklike talumälestiste, kokku 41 talu, investeerimisvajadused lähima nelja aasta jooksul kuni 3,8 mln eurot. Nimetatud taludele lisandub Rebala muinsuskaitseala 99 väärtuslikuks loetud taluhoonega. Seega saab kaitsealuse taluarhitektuuri investeeringute kogumaksumuseks samal ajaperioodil arvestada hinnanguliselt kokku kuni 13 mln eurot. Meile jagatud määruse sihtgrupp on jäetud täpselt määratlemata. Kuid tuginedes seletuskirjale on sihtgrupi suuruseks öeldud kuni 7500 rehielamut, mis lisaks muinsuskaitsealustele hoonetele hõlmab ka rahvusparkides (Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu, Alutaguse) ja mujal asuvaid hooneid, mida hakkab hindama vastav komisjon. Tegime teile 23.04.2018 ühispöördumise, milles juhtisime teie tähelepanu kaitsealuste talude tõsisele olukorrale ja esitasime kaks lahendusettepanekut. Teile on ka teada, et suurem osa muinsuskaitsealustest taludest on riikliku kaitse alla võetud enne omandireformi, esimene talu koguni 61 aastat tagasi, ning osalt seetõttu on nad veelgi kehvemas seisukorras kui ehitismälestised üldiselt. Ehitismälestiste probleemidele on sisuka hinnangu andnud õiguskantsler Ülle Madise oma arvamuses tänavu 27. novembril (arvamus muinsuskaitseseaduse eelnõu 684 SE kohta), milles ta viitab muinsuskaitseseaduse vastuolule põhiseadusega, mis ei võimalda avalikust huvist lähtuvate piirangute ja omandiõiguse vahel tasakaalu leida ehk omanikel põhiseaduspäraseid otsuseid teha. Õiguskantsler peab selle olukorra jätkumist ka Riigikokku saadetud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) üheks tõsiseks puuduseks. Tulenevalt sellest teeme ettepanekud: Määratleda sihtgrupp selgemini Seletuskirja kohaselt on aastas jagatava 10-20 toetuse sihtrühmaks kuni 7500 rehielamut. Samal ajal on teada, et näiteks rahvusparkides asuvatele hoonetele on erinevalt teistest mitmeid muid toetusi, näiteks ehituspärandi kaitse programmid, mida rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus jne. Leiame, et olukorras, kus lähtetingimused on ebavõrdsed, pole ühetaoline toetuste jagamine põhjendatud. Teeme ettepaneku indekseerida sihtrühma erinevad omandikitsendustega alamrühmad nii, et ühetaolise toetusskeemi – kõigile samadel alustel – asemel rakendub abisaaja profiilist lähtuv vajaduspõhine toetamine. Rehielamu katuse vahetamine füüsilisest isikust omanikele on täiesti erinevad olukordades, kus a) tema omandile on pandud ranged omandikitsendused või b) need puuduvad. Viimasel juhul mahuksid toetuse piirmäärad ilmselt tõesti kuni 50% sisse tööde maksumustest, muudel juhtudel aga kindlasti mitte. Olukorras, kus omafinantseering kasvab juba vähemalt kolmveerandini tööde kogumaksumusest ja samal ajal tagab muu materjali kasutamine pikema eluea ning on odavam, on loogiline eelistada muid lahendusi (nt. võrreldavas mahus katuse (600m²) katmine Rannila valtsplekiga maksab u 6000 eurot). Kaasata hindamiskomisjoni omanike esindaja(d) Muinsuskaitse Nõukogus esindab omanike huvisid Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) esindaja, kitsama sihtrühmana on Muinastalude Ühendus alates asutamisest tänavu aprillis oma võimekust erinevatel teemadel kaasarääkimises oluliselt suurendanud. EOKL on kujundamas ka rii gi muinsuskaitsepoliitika seiret üheks oma strateegiliseks tegevussuunaks – ehitismälestistest kuulub u 80% eraomanikele (jur iidilised ja füüsilised isikud) . Muinsuskaitsealustest taludest kuulub eraomanikele 76%, samuti on kõik Rebala väärtuslikud taluhooned eraomandis. Ka eesootavat muinsuskaitsereformi on tutvustatud kui riigi pöördumist näoga omanike poole. Teeme ettepaneku kaasata omanike esindaja hindamiskomisjoni. Omanike esindaja võib kaasata ka lihtsalt vaatlejana, et seeläbi protsesside läbipaistvust suurendada. Suurendada programmi eelarvet Muinastalude ühenduse kohtumisel kultuurikomisjoni liikmete ja ministeeriumide esindajatega tänavu 14. mail Riigikogus, ütles Rahandusministeeriumi esindaja Uku Hänni järgmist (väljavõte protokollist): ““Rahandusministeerium eelnõu algatajana (614 SE) toetab põhimõtteliselt ettepanekut, et raha (erastamisest laekuv raha) võiks eraldada ka muinsuskaitse otstarbel laiemalt, mitte ainult sakraalehitiste säilitamiseks. Leiame, et summad, mida reaalselt on võimalik lähiaastatel eraldada, jäävad 1 miljoni euro piiresse aastas. Sellisel juhul saame garanteerida ka teiste seaduses ettenähtud tegevuste rahastamise.” Toetasime koos EOKLi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga Rahandusministeeriumi ettepanekut oma kirjas Riigikogu majanduskomisjonile tänavu 19. mail. Samuti tegi vastavat eelnõu muudatusettepanekut toetava kirja Muinsuskaitseamet. Leiame, et juhul, kui määruse sihtrühmad indekseeritakse (vt. p 1) ja moodustatakse eraldi ehitismälestiste sihtrühm, saab muinsuskaitsealuste talude toetusi märkimisväärselt suurendada. Täiendada abikõlbulike tööde nimekirja Muinsuskaitsealuseid talusid ja Rebala muinsuskaitseala puudutav olukord on halb ning vajab põhimõttelist muutust riigipoolses suhtumises, eeskätt toetuste suurendamist, sest nagu te teate – omanike teadlikkus on paranenud (uuring "Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine", 31. märts 2014). Te olete 3. mail 2017 Riigikogus ka ise kinnitanud, et "suurem osa kaitsealusest ehituspärandist esindab baltisaksa ehitustraditsiooni ning on seotud mõisa- või kirikukultuuriga." Samas lisasite, et "kõik mälestised on muinsuskaitseseaduse kohaselt võrdselt olulised. Korduvate arutelude tulemusena ei ole peetud otstarbekaks selle hulga tarbeks erinevate kategooriate sisse seadmist." Ometi on 2003. aastal algatatud pühakodade programm ja 2004. aastal mõisakoolide programm. Mõlemale programmile kokku on riik suunanud toetusi üle 32 miljoni euro. Täiendavalt suunab riik kirikutele okupatsioonikahju hüvituseks veel 8,2 miljonit eurot. Mälestistaludele on Muinsuskaitseamet ligilähedaselt samal ajaperioodil ehk esimesest väljamaksest 2002. aastal kuni tänaseni (16 aastat) toetusi maksnud 702175,56 eurot. See summa sisaldab ka riigile kuuluvate mälestistalude (13 tk) toetusi summas 92861,64 eurot. Võttes aluseks toetuste jõustamisest möödunud aja ja mälestistalude arvu, siis on keskmiselt ühele talule makstud 576 eurot aastas. Seda on umbes sama palju kui seakasvatajale makstakse toetusi paarikümne sea eest. Taastumatu ja väärtusliku kultuuripärandi hoidmine nendel tingimustel käib omanikele üle jõu. Teema on olnud teravalt päevakorras juba aastaid ja nii on kuhjunud "remondivõlg". Teeme ettepaneku lisaks uuele katusekatte paigaldamisele lisada taluarhitektuuri toetusprogrammi järgmised tööd: - sokli/vundamendi remont; - põrandate remont; - ümbruse planeerimine hoone välisperimeetris; - palkseinte, laetalade ja katusetarindi remont; - ahjud, korstnad, korstnapitsid, soojamüürid; - avatäidete remont (aknad, uksed, väravad); - seenkahjustuste likvideerimine. Muinastalude Ühendus on tutvunud ka Rebala muinsuskaitseala Vandjala küla ja Jõelähtme valla ettepanekutega ning toetame neid täiel määral. Muinastalude Ühenduse nimel , (allkirjastatud digitaalselt) Ott Rätsep