Kiri

Ministeeriumid 21.12.2018 nr 1-11/2535-1 Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmise määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele ja Riigikantseleile kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 8 lehel Karin Ligi 628 2254 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Sama: Riigikantselei Eesti Ajaloomuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Loodusmuuseum Eesti Maanteemuuseum Eesti Rahva Muuseum Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Tuletõrjemuuseum Mittetulundusühing Eesti Muuseumiühing Muuseuminõukogu Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Rannarootsi Muuseum Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid Sihtasutus Eesti Meremuuseum Sihtasutus Eesti Piimandusmuuseum Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid Sihtasutus Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid Sihtasutus Narva Muuseum Sihtasutus Pärnu Muuseum Sihtasutus Saaremaa Muuseum Sihtasutus Virumaa Muuseumid Tartu Kunstimuuseum Vana-Võromaa muuseumid (Võru Instituudi muuseumiosakond) Viljandi Muuseum  EELNÕU 17.12.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 26 lõike 31 ja § 29 alusel. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruses nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõnu „hüvitamise kord“ sõnadega „ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“; 2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „muuseumiseaduse“ sõnadega „§ 26 lõike 31 ja“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse loetelu riskidest, mida olulise kunsti- või ajalooväärtusega asja või sellistest asjadest koosneva näitusekomplekti (edaspidi näitus) omanikule tekkinud otsese varalise kahju (edaspidi kahju) katmise hüvitis (edaspidi näituse kahjuhüvitis) ei kata ning näituse kahjuhüvitise tagamise taotluse (edaspidi taotlus) esitamise ja taotluse läbivaatamise, näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamise, kahju tekkimisel kahjust teavitamise, kahju läbivaatamise ja hindamise, näituse kahjuhüvitise väljamaksmise ja riigi poolt kahjuhüvitise tagasinõudmise kord.“; 4) määrust täiendatakse §-dega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „§ 11. Määruse kohaldamisala (1) Näituse kahjuhüvitise maksmise tagamine on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 53 tähenduses. (2) Määrust ei kohaldata muuseumile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu varasema otsuse alusel, millega riigiabi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus riigiabi tagasimaksmiseks. 1 (3) Määrust ei kohaldata muuseumile, kes on raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. § 12. Näituse kahjuhüvitisega mittekaetavad riskid Näituse kahjuhüvitis ei kata kahju, mille on põhjustanud: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) asja loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga; 4) sõda, kodusõda, riigipööre, mäss avaliku võimu vastu ja sellest tulenevad tsiviilrahutused, igasugune vaenulik tegevus sõjajõudude vastu, välja arvatud perioodil, kui kahjuhüvitisega kaetud asjad on vee- või õhusõiduki pardal; 5) terroriakt ja selle ärahoidmine, välja arvatud vedamise perioodil; 6) ioniseeriv kiirgus või radioaktiivne saaste, põhjustatuna mistahes tuumakütusest, tuumajäätmetest või tuumakütuse põlemisest; 7) mistahes tuumarajatise, -reaktori või muu tuumaseadme radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused; 8) relv või seade, mis kasutab tuuma lõhustumist või tuumasünteesi või muud sarnast reaktsiooni või radioaktiivset jõudu või ainet; 9) mistahes radioaktiivse aine radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused, välja arvatud kaubanduslikul, põllumajanduslikul, meditsiinilisel, teaduslikul või muul sarnasel rahumeelsel eesmärgil kasutatavate radioaktiivsete isotoopide omadused; 10) mistahes keemiline, bioloogiline, biokeemiline või elektromagnetiline relv.“; 5) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui näituse väärtus on kuni kümme miljonit eurot, esitatakse taotlus Kultuuriministeeriumile vähemalt kolm kuud enne näituse üleandmist vedajale.“; 6) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõnad „otsuse korral ületatakse“ sõnadega „otsustamisel ületataks“; 7) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Komisjon võib lõike 2 punktis 2 nimetatud ettepanekus näituse kultuuriloolist olulisust, tagatava kahjuhüvitise tavapäratult suurt hinda või võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantii olemasolu arvestades määrata, et tagatava kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist.“; 8) paragrahvi 4 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Näituse kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volituse alusel kultuuriminister.“; 9) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: 2 „8) teave grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise kohta ja viide grupierandi määrusele.“; 10) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) vastab muuseumiseaduse §-s 26 ja käesolevas määruses nimetatud tingimustele ning näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamisel seatud lisanõuetele ja -tingimustele;“; 11) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Dokumentide säilitamine Riigikantselei või Kultuuriministeerium ja näituse kahjuhüvitise tagamist taotlenud muuseum säilitavad tagatise andmisega seotud dokumente kümne aasta jooksul kahjuhüvitise tagamise otsustamisest arvates.“; 12) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Peaminister Indrek Saar Kultuuriminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt täiendatakse rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise korda loeteluga riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata. Seni olid riigi tagatava kahjuhüvitisega mittekaetavad riskid nimetatud muuseumiseaduses (edaspidi ka MuuS), ent muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga 716 SE antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada selline riskide loetelu määrusega. Määruses loobutakse näituse kahjuhüvitisega mittekaetavate riskide hulgas termini „vääramatu jõud“ kasutamisest ja sõnastatakse hüvitisega mittekaetud riskid senisest oluliselt täpsemalt, laiendades riigi tagatud kahjuhüvitist ühtlasi ka osale vääramatu jõuna mõistetavatest riskidest, mille tekitatud kahju hüvitamist rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas eeldatakse. Riigi tagatud näituse kahjuhüvitis katab edaspidi näiteks loodusjõudude tekitatud kahju ja näituse vedamise ajal asetleidva terrorirünnaku tagajärjel tekkinud kahju. Lisaks täiendatakse määrust grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist puudutavate sätetega, lühendatakse näituste puhul, mille väärtus on kuni kümme miljonit eurot, kahjuhüvitise tagamise taotluse esitamise ja näituse vedajale üleandmise vahelist minimaalset tähtaega ning loobutakse seaduseelnõu 716 SE eeskujul haldusmenetluse kontekstis segadusttekitava sõna „otsus“ kasutamisest. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Eiffel Meedia OÜ (654 7205). Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ (edaspidi kahju hüvitamise kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.09.2013, 15. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkt 1 – muudetakse kahju hüvitamise korra pealkirja. Sellesse lisatava täienduse kohaselt hõlmab kõnealune määrus ka loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata (vt ka eelnõu punkti 4 selgitust). Eelnõu punkt 2 – kahju hüvitamise korra preambulit täiendatakse viitega MuuS-ist tulenevale uuele volitusnormile. MuuS-i 2019. aasta 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni § 26 lõike 31 kohaselt kehtestab täpsustava loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata, Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu punkt 3 – muudetakse kahju hüvitamise korra §-s 1 sätestatud reguleerimisala sõnastust. Kõnealusesse paragrahvi lisatakse lauseosa, mille kohaselt kehtestatakse kahju hüvitamise korraga ka loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata. 1 Eelnõu punkt 4 – kahju hüvitamise korda täiendatakse §-dega 11 ja 12. Paragrahvis 11 sätestatakse kahju hüvitamise korra kohaldamisala. Lõikes 1 selgitatakse, et näituse kahjuhüvitise maksmise tagamine on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 53 tähenduses. Seni on riik taganud kahjuhüvitise maksmise riigiabi loa alusel.1 Pärast riigiabi loa taotluse esitamist jõustus aga grupierandi määrus, mis võimaldab riigi poolt kahjuhüvitise tagamise lugeda nüüd grupierandiga hõlmatud riigiabiks. See omakorda võimaldab muuta rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise süsteemi, ilma et sellega kaasneks vajadus taotleda uut riigiabi luba. Euroopa Komisjoni tuleb kahju hüvitamise süsteemi muutmisest üksnes teavitada. Lõikes 2 nähakse grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktist a tulenevalt ette, et kahju hüvitamise korda ei kohaldata muuseumile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu varasema otsuse alusel, millega riigiabi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus riigiabi tagasimaksmiseks. Lõikes 3 on grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktis c sätestatut arvestades sõnastatud põhimõte, mille kohaselt ei kohaldata kahju hüvitamise korda muuseumile, kes on raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. Seega ei ole muuseumil nimetatud probleemide tekkimisel võimalik taotleda riigilt rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju tagamist. Kõnealuste tingimustega tuleb kahju hüvitamise korras arvestada, sest muidu ei saa hüvitise tagamist lugeda grupierandiga hõlmatud riigiabiks. Paragrahvis 12 loetletakse näituse kahjuhüvitisega mittekaetavad riskid. Näituse kahjuhüvitis ei kata kahju, mille on põhjustanud: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) asja loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga; 4) sõda, kodusõda, riigipööre, mäss avaliku võimu vastu ja sellest tulenevad tsiviilrahutused, igasugune vaenulik tegevus sõjajõudude vastu, välja arvatud perioodil, kui kahjuhüvitisega kaetud asjad on vee- või õhusõiduki pardal; 5) terroriakt ja selle ärahoidmine, välja arvatud vedamise perioodil; 6) ioniseeriv kiirgus või radioaktiivne saaste, põhjustatuna mistahes tuumakütusest, tuumajäätmetest või tuumakütuse põlemisest; 7) mistahes tuumarajatise, -reaktori või muu tuumaseadme radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused; 8) relv või seade, mis kasutab tuuma lõhustumist või tuumasünteesi või muud sarnast reaktsiooni või radioaktiivset jõudu või ainet; 9) mistahes radioaktiivse aine radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused, välja arvatud kaubanduslikul, põllumajanduslikul, meditsiinilisel, teaduslikul või muul sarnasel rahumeelsel eesmärgil kasutatavate radioaktiivsete isotoopide omadused; 10) mistahes keemiline, bioloogiline, biokeemiline või elektromagnetiline relv. Punktides 1–3 nimetatud riskid sisaldusid varem MuuS-i § 26 lõike 3 punktides 1–3. Punktides 4–10 loetletud riskid asendavad seni MuuS-i § 26 lõike 3 punktis 4 nimetatud vääramatu jõu. Need on riskid, millega arvestamist rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tavaliselt ei eeldata. Riskide sõnastamisel on võetud eeskujuks seni eraõiguslike kindlustusandjatega sõlmitud lepingutega välistatud riskid. Seoses termini „vääramatu jõud“ kasutamisest loobumise ja kahjuhüvitisega mittekaetavate riskide loetelu kehtestamisega 1 Riigiabi luba on kättesaadav: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1246.pdf. 2 esitatud kujul, muutuvad riigipoolse kahjuhüvitisega tagatuks näiteks loodusjõudude tekitatud kahju ja näituse vedamise ajal asetleidva terrorirünnaku tagajärjel tekkinud kahju, millega arvestamine on rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tavapärane. Eelnõu punkt 5 – kahju hüvitamise korra § 2 lõikes 4 parandatakse üks ebatäpsus ja lühendatakse kahjuhüvitise tagamise taotluse esitamise ja näituse vedajale üleandmise vahelist minimaalset tähtaega. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt ei ole näitused väärtusega täpselt kümme miljonit eurot kõnealuse sätte kohaldamisalasse mahtunud, kuna selles nimetatakse näituseid, mille väärtus on vähem kui kümme miljonit eurot. Samas § 2 lõikes 6 on juttu näitustest, mille väärtus juba ületab kümmet miljonit eurot. Seega täpselt kümme miljonit eurot väärt näitustega kahju hüvitamise korras ei arvestatagi. Selle vea parandamiseks muudetakse § 2 lõike 4 sõnastust nii, et hõlmatud oleks ka näitused, mille väärtus on täpselt kümme miljonit eurot. Näituste puhul, mille väärtus on kuni kümme miljonit eurot, lühendatakse kahjuhüvitise tagamise taotluse esitamise ja näituse vedajale üleandmise vahelist minimaalset tähtaega kuuelt kuult kolmele kuule. Tähtaja lühendamine on tingitud asjaolust, et muuseumidel on nii pikast etteteatamisajast sageli keeruline kinni pidada, sest näituse koosseisu kuuluvate asjade nimekiri selgub hiljem. Näituste puhul, mille väärtus on rohkem kui kümme miljonit eurot, tähtaega ei lühendata, kuna vastasel juhul ei jõuaks MuuS-i § 28 lõike 3 punkti 3 kohane teave õigeaegselt iga-aastase riigieelarve seaduse eelnõusse. Eelnõu punktid 6 ja 8 – muudetakse kahju hüvitamise korra § 4 lõike 4 punkti 5 ja sama paragrahvi lõike 9 sõnastust. Muudatus on ajendatud eelnõuga 716 SE MuuS-is Justiitsministeeriumi ettepanekul asjakohastel juhtudel sõna „otsus“ kasutamisest loobumisest. See on tingitud asjaolust, et üldises haldusmenetluse praktikas tuleb ette olukordi, kus otsusena mõistetakse mitte haldusakti, vaid menetlustoimingut. Otsuse tegemisele võib sellisel juhul järgneda veel eraldi haldusakti vormistamine, mistõttu muutub ebaselgeks, kummast tulenevad õigused ja kohustused. Kuigi rahvusvahelise näituse omanikule kahjuhüvitise tagamise praktikas ei ole taolisi probleeme seni ilmnenud, korrigeeritakse õigusselguse huvides nii MuuS-i kui ka selle rakendusakti sõnastust. Eelnõu punkt 7 – muudetakse kahju hüvitamise korra § 4 lõike 6 sõnastust, kohandades seda vastavalt eelnõuga 716 SE MuuS-i § 29 lõikes 2 tehtavatele muudatustele. MuuS-i § 28 lõike 2 muutmise tingis asjaolu, et selle varasem sõnastus võimaldas näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamisel haldusaktiga määrata, et hüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist, territooriumist või riskidest. Kõnealuses sättes oli haldusorgani kaalutlusõigus piiritlemata. Nii võis kahjuhüvitise tagamise otsustaja, kelleks on praegu Vabariigi Valitsuse volitusel kultuuriminister2, käskkirjaga seadusest tuleneva kahjuhüvitise ulatust mistahes kaalutlustel oluliselt piirata. See ei ole aga kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 3 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Kaalutlusruumi kindlaksmääramiseks loobuti võimalusest hüvitisega mittekaetavaid riske haldusaktis piirata ja jäeti küll alles võimalus kahjuhüvitise tagamise otsustamisel määrata, et tagatava kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist, ent nähti ette, et vastavaid piiranguid võib seada 2 Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2015. a korraldus nr 360 „Volituse andmine näituste kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustamiseks“. 3 üksnes näituse kultuuriloolist olulisust, tagatava kahjuhüvitise tavapäratult suurt hinda või võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantii olemasolu arvestades. Määruse tasandil loobutakse kordamast, et juhul kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb see tagada võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepinguga. Muudetav kahju hüvitamise korra § 4 lõige 6 näeb ette, mida võib taotluste läbivaatamise komisjon oma ettepanekus määrata. Kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse kohta ettepanekute tegemine ei ole komisjoni pädevuses, kuna kõnealune kohustus tuleneb MuuS-i § 28 lõike 2 teisest lausest ja komisjonil pole selle puhul kaalumisruumi. Eelnõu punkt 9 – täiendatakse kahju hüvitamise korra § 4 lõiget 10, milles on loetletud Vabariigi Valitsuse korralduse või kultuuriministri käskkirja sisunõuded. Kuna näituse kahjuhüvitise tagamine loetakse edaspidi grupierandiga hõlmatud riigiabiks, lisatakse kõnealusesse lõikesse punkt 8, mille kohaselt tuleb valitsuse korralduses või kultuuriministri käskkirjas esitada ka teave grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise kohta ja viide grupierandi määrusele. Nõue tuleneb konkurentsiseaduse § 342 lõikest 21. Eelnõu punkt 10 – muudetakse kahju hüvitamise korra § 6 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Tegemist on tekkinud kahju hindamist puudutava punktiga. Sätet täiendatakse viitega samas määruses nimetatud tingimustele. Seni on tulnud hinnata kahju vastavust MuuS-i §-s 26 ja kahjuhüvitise tagamiseks antud haldusaktis nimetatud tingimustele, ent kahjuhüvitisega mittekaetavate riskide loetelu määrusesse viimise tõttu, on asjakohane viidata ka määruses sätestatud tingimustele. Peale selle sõnastatakse säte ümber nii, et selles ei sisalduks enam sõna „otsus“ (vt ka eelnõu punktide 6 ja 8 selgitust). Eelnõu punkt 11 – kahju hüvitamise korda täiendatakse §-ga 81, mis puudutab dokumentide säilitamist. Riigikantselei või KuM (praegu KuM, kuna näituse kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustamiseks on volitatud kultuuriministrit) ja näituse kahjuhüvitise tagamist taotlenud muuseum säilitavad tagatise andmisega seotud dokumente kümne aasta jooksul kahjuhüvitise tagamise otsustamisest arvates. Tähtaeg tuleneb grupierandi määruse artiklist 12. Eelnõu punkt 12 – kahju hüvitamise korra § 9 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on rakendussätetega, mis puudutavad näituse kahjuhüvitise tagamist riigiabi loa alusel. Kuigi ajutisi üleminekusätteid pärast nende aktiivse toimeaja lõppu üldjuhul kehtetuks ei tunnistata, on see praegusel juhul asjakohane, sest näituse kahjuhüvitise tagamine loetakse edaspidi grupierandiga hõlmatud riigiabiks ning senise riigiabi luba puudutava regulatsiooni säilitamine ei tagaks õigusselgust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi. Kuna seni riigiabi loa alusel antud kahjuhüvitise tagatist on võimalik ümber kvalifitseerida grupierandiga hõlmatud riigiabiks grupierandi määruse kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavat abi puudutava artikli 53 tähenduses, on eelnõus kajastatud asjakohased grupierandi määruse üldpõhimõtted (eelnõu punktid 4, 9 ja 11). 4 4. Määruse mõjud Olulisimad kahju hüvitamise korda kavandatud muudatused tulenevad MuuS-is eelnõuga 716 SE tehtavatest muudatustest, mistõttu ei erine ka nende mõju seaduseelnõu seletuskirjas juba kirjeldatust. Käesolevas seletuskirjas on korratud üksnes kõige olulisema uuendusega ehk MuuS-is ja kahju hüvitamise korras vääramatu jõu termini kasutamisest loobumise ja riikliku kahjuhüvitise tagamise süsteemi osale seni vääramatu jõuna käsitatavatest riskidest laiendamisega kaasnevaid mõjusid. Kahju hüvitamise korras täiendavalt tehtava muudatusega, mille kohaselt lühendatakse kahjuhüvitise tagamise taotluse esitamise ja näituse vedajale üleandmise vahelist minimaalset tähtaega, kaasnevad mõjud on sisuliselt samad, mis eelnõuga 716 SE seotud muudatuste puhul. Kuna taotluse esitamise tähtajaga seotud muudatus võimaldab samuti rohkematel juhtudel näitusele riiklik kahjuhüvitise tagatis saada, väheneb mõlema muudatuse puhul eraõiguslike kindlustusandjatega sõlmitavate kindlustuslepingute hulk kindlustusandjate jaoks ebaolulises mahus, muuseumid kulutavad vähem vahendeid kindlustusmaksete tasumiseks, paranevad siinsete muuseumide võimalused väliskoostööks ning muuseumikülastajatel on võimalik osa saada rohkematest või hinnalisematest näitustest. 4.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kindlustusandjad Kavandatavatest muudatustest on mõjutatud eraõiguslikud kindlustusandjad. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel oli 2017. aasta seisuga Eestis kaheksa kahjukindlustusandjat ja kuus kahjukindlustuse filiaali.3 Eesti Kunstimuuseumi (edaspidi EKM) näitel on viimasel kolmel aastal sõlmitud kindlustuslepinguid viie erineva kindlustusandjaga, kellest kaks ei ole registreeritud Eestis. Kuna mõjutatud on seega umbes 21% kahjukindlustusandjatest, on tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. 4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavate muudatuste tulemusena peaks vähenema eraõiguslike kindlustusandjatega sõlmitavate kindlustuslepingute hulk ja maht, kuna enamikul rahvusvahelise näitusevahetuse juhtudel tagab kahjuhüvitise riik. Riikliku kahjuhüvitisega tagatud asjade kohustusliku minimaalse väärtuse ja hüvitise tagamise taotlemise tähtaegade tõttu on kindlatel juhtudel erakindlustus jätkuvalt vajalik, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb mõju ulatus sihtrühmale. Arvestades kahjukindlustusturu mahtu4 ja tulevikus eeldatavasti sõlmimata jäävate kindlustuslepingute hinda, mis jääb mõnekümne tuhande euro piiresse aastas, on mõju ulatus ilmselt väike. Mõju avaldumise sagedus kindlustusandjatele on samuti väike, sest senise praktika kohaselt on rahvusvahelisi näituseid kindlustatud erinevate kindlustusandjate juures kokku vaid kümmekonnal korral aastas. Kuna muudatuste tulemusena vähenevad kindlustusmaksed kindlustusandjate seisukohast ilmselt ebaolulises mahus, ei kaasne sihtrühmale mitteplaneeritud mõjusid. Eelnevast tulenevalt on mõju kindlustusandjatele ebaoluline. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud) 3 Eesti Kindlustusseltside Liit. 2017. aasta kindlustusturu ülevaade. Kättesaadav: http://www.eksl.ee/sites/default/files/Kindlustusturg%202017%282%29.%20aasta.pdf?928. 4 Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel ulatus kahjukindlustusmaksete maht 2017. aastal 336 miljoni euroni. 5 4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid Rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise tagamist saavad riigilt taotleda riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid, mida on vastavalt 14, 13 ja 15.5 Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid kattuvad suures osas riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumidega. Arvestades asjaolu, et seni on rahvusvahelise näituse omanikule riigi poolt kahjuhüvitise tagamise võimalust kasutanud vaid EKM ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, on mõjutatud sihtrühm väike. Kõige rohkem mõjutab probleem EKM-i kui sagedaimat rahvusvaheliste näituste eksponeerimise korraldajat. 4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Muudatuste tulemusena peaks vähenema muuseumide kindlustuskulud ja vabanevad eelarvevahendid saaks suunata muude tegevuste elluviimiseks. Riikliku kahjuhüvitise süsteemi loomine 2013. aastal oli ajendatud EKM-i 40 000–50 000 euroni küündivatest iga- aastastest rahvusvahelise näitusevahetusega seotud kindlustuskuludest. 2017. aasta võrdluses on kulud vähenenud vähem kui 10 000 euro võrra. EKM-ile on sellises suurusjärgus kindlustuskulud jätkuvalt terav probleem. Süsteemi kohandamine rahvusvahelises näitusevahetuses osalejate vajadustele sobivamaks avaldaks sihtrühmale regulaarselt positiivset mõju, kuna igal aastal õnnestuks otstarbekamalt kasutada tuhandeid eurosid. Muudatustega ei kaasne mitteplaneeritud negatiivseid mõjusid. Kuigi kirjeldatud kriteeriumide põhjal võiks mõju hinnata valdkonnale tervikuna ebaoluliseks, on EKM-i kui rahvusvahelisse näitusevahetusse seni kõige rohkem panustanud muuseumi hinnangul kavandatavad muudatused väga tähtsad ja vajalikud. 4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega) 4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid Vt seletuskirja punkti 4.2.1. 4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatavad muudatused avaldavad positiivset mõju siinsete muuseumide väliskoostööle. Kõnealuse mõju olulisust on keeruline hinnata, kuivõrd rahvusvahelises näitusevahetuses osaletakse riigi või erakindlustuse toel ka praegu. Siiski on alust arvata, et riikliku kahjuhüvitise süsteemi kohandamine oluliste koostööpartnerite vajadustele sobivamaks aitab suurendada usaldust Eesti näitusekorraldajate vastu. Samuti suurendab hästi toimiv riiklik kahjuhüvitise süsteem kohalike muuseumide kindlustunnet riigile kuuluvate museaalide eksponeerimisel väljaspool Eestit. 4.4. Sotsiaalsed, seal hulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – muuseumikülastajad Kuivõrd rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteemi loomise ja selle kavandatava muutmise üks eesmärk on elavdada rahvusvahelist näitusevahetust, mille tulemusena avaneks Eestis kohapeal rohkem võimalusi oluliste kunsti- või ajalooväärtusega asjadega tutvuda, on mõjutatud sihtrühm ka Eesti riigimuuseumide ja 5 Nimekiri on kättesaadav: http://www.kul.ee/et/muuseumide-nimekiri. 6 riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide külastajad, sh välisturistid. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal riigile kuuluvate muuseumide külastuste arv 2 346 000.6 Hinnanguliselt tegid 36% kõigist muuseumikülastustest välisturistid.7 EKM-i külastusi oli 2016. aastal 407 485.8 EKM-i külastuste osatähtsus kõigist riigile kuuluvate muuseumide külastustest on seega märkimisväärne 17%. Kultuurielus osalemise statistikat arvestades külastab muuseume vähemalt kord aastas umbes 45% Eesti elanikkonnast.9 Nimetatud näitajate kohaselt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. 4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatavate muudatuste toel on võimalik tuua Eesti muuseumikülastajateni rohkem või hinnalisemaid välisnäituseid. Mõju ulatus on väike, kuna kõnealuselt sihtrühmalt ümberkohanemist ei eeldata. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest võimalust rahvusvahelisi näitusi külastada pakutakse regulaarselt igal aastal. Kaasnevaid ebasoovitavaid mõjusid muuseumikülastajatele ette näha ei ole. Kokkuvõttes on tegemist positiivse mõjuga, mis võib avalduda muu hulgas ka välisturistide külastuste arvu suurenemisena. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine puudutab eeskätt KuM-i, kellel tuleb ajakohastada asutuse veebilehel rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteemi kirjeldus10, et kogu vajalik teave oleks siinsete muuseumide välispartneritele endiselt võimalikult lihtsasti kättesaadav. Mõju riigieelarvele avaldub üksnes juhul, kui kahjuhüvitis tuleb rahvusvahelise näituse omanikule välja maksta. Seni ei ole Eesti riik pidanud ühelgi juhul hüvitist välja maksma. Ka välisriikide praktika kinnitab, et olukorras, kus kaetud on kõik riskid või suurem hulk riske, kui meie senine süsteem on võimaldanud, ei ole riikidele märkimisväärseid kulusid kaasnenud.11 Riskide maandamiseks esitab kahjuhüvitise tagamise taotleja MuuS-i § 27 lõike 1 kohaselt dokumendid, mis tõendavad, et näituse vedaja ja eksponeerija töökorraldus ning eksponeerimisruum või -hoone tagavad näituse säilimise ning vastavad näituse eksponeerimise eesmärgil kasutamiseks andja esitatud tingimustele, sõltumata sellest, kas tegemist on sissetuleva või väljamineva näitusega. 6. Määruse jõustumine 6 Statistikaamet. Muuseumid omaniku liigi järgi. Statistika on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Ku052#. 7 Statistikaamet. Muuseumikülastuste arv oli möödunud aastal tõusutrendis. Kättesaadav: https://www.stat.ee/pressiteade-2017-054. 8 KuM. Muuseumide külastatavus 2016. Kättesaadav: https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/muuseumide_kylastatavuse_statistika_2016.pdf. 9 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja kultuurivaldkonna järgi, 2015. Statistika on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KUT022. 10 Kehtiva kahjuhüvitise tagamise süsteemi kirjeldus on leitav: http://www.kul.ee/en/activities/museums/state- indemnity-exhibitions. 11 MuuS-i muudatuste väljatöötamiseks analüüsitud Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Inglismaa, Leedu, Saksamaa ja Soome praktika kinnitab, et nimetatud riikidel on tulnud näituste omanikele kahjusid hüvitada üksnes umbes 0,6%-l kõigist riikliku hüvitisega tagatud juhtudest umbes 0,001% ulatuses kõigi kahjuhüvitisega kaetud laenude koguväärtusest, mis kinnitab, et riskide realiseerumise tõenäosus rahvusvahelise näitusevahetuse praktikas on väga väike. 7 Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna kõnealuse määruse eelnõu ajendiks olnud MuuS-i muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril ja määruse eelnõu menetlus eeldatavasti nii kiiresti ei kulge, on otsustatud varaseima võimaliku jõustumisaja kasuks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks muuseuminõukogule, Eesti Muuseumiühingule, riigimuuseumidele, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele muuseumidele ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele. 8