Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019 - 2022

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 19 Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019 - 2022 Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord. (2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). § 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisele. (2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks regionaalset tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aastaringselt vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisharrastustega. (3) Toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskuses olema rajatud valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. § 4. Regionaalne tervisespordikeskus (1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aastaringselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise. (2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi nagu näiteks võimlad, ujulad, lasketiirud ja muu taoline. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning selle raames toetatakse: 1) liikumisradade rajamist või rekonstrueerimist (sealhulgas radade ohutuks muutmine, radade märgistamine ja viitadega tähistamine, radade katmine jms); 2) liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist; 3) liikumisradade valgustuse rajamist või kaasajastamist; 4) kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamist. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele toetatakse ka: 1) kelgu- ja suusanõlvade kaasajastamist või rajamist; 2) jõulinnakute kaasajastamist või rajamist; 3) laste mänguväljakute kaasajastamist või rajamist; 4) pallimängude välisväljakute kaasajastamist või rajamist; 5) muude liikumisharrastuse võimlusi laiendavate võimaluste loomist (näiteks discgolfi rada, välisuisuväljak ja muu taoline). (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi toetakse ainult juhul, kui käeoleva määruse §-s 12 sätestatud taotluses taotletakse toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusele. (4) Toetust ei anta projektile mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused tehtud enne taotluse esitamist. § 6. Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr (1) Toetuse andja toetab taotlusvooru perioodil 2019–2022 igas maakonnas kuni kahe tervisespordikeskuse väljaarendamist. (2) Toetuse ülemmäär maakonnale on 40 000 eurot aastas, mis jaguneb maakonnas toetatavate tervisespordikeskuste vahel. (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50%. Vähemalt 50% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest. (5) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. (6) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele. (7) Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse. (8) Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi osas tervikuna. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt või projekti kaasfinantseerija poolt ning on kooskõlas õigusaktidega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste käigus. (3) Abikõlblikud kulud on: 1) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga; 2) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid; 3) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile; 4) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 5) projekti tegevuste elluviimisel tehtud investeeringutega seotud laenude tagasimaksed, välja arvatud juhul, kui laenulepingu järgsete maksete lõpptähtpäev on hilisem kui 31.12.2022. (4) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) käibemaks, juhul kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane; 2) rahatrahv ja rahaline karistus; 3) kohtumenetluse kulu; 4) laenuintress; 5) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon; 6) taotlusvooru eesmärgiga mitteseotud põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Abikõlblikkuse periood on kuni neli aastat. Abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2019 või taotluses esitatud hilisemal kuupäeval ja lõpeb 31. detsembril 2022. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 9. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 10. Toetuse taotlemine (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 11. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on tervisespordikeskuse taristu. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul, kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt tagasi maksmata; 4) ta on suutlik käesolev määruse § 6 lõikes nimetaud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. (3) Taotlejal peab olema oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus kuni projekti lõppemiseni. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele. (2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele. (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed); 2) tervisepordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number; 3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa, taotletav toetuse summa iga kalendriaasta kohta; 4) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta. (4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, väljaarendatav ja kaasajastamist vajav. Kinnituskirjas esitatakse ka maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide osas pärast toetusperioodi lõppu. (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse summa eraldamise otsuste tegemisest. (3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 5-tööpäevane tähtaeg. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata. § 14. Taotluse hindamine (1) Taotluseid hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuulub kuni kuus liiget, nende hulgas Kultuuriministeeriumi esindajad, tervisespordikeskuste ja liikumisradade arendamise asjatundjad, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja ning Eestimaa Spordiliidu Jõud esindaja. Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Komisjoni koosolekule võib kutsuda taotleja oma taotlust tutvustama. (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal; 2) mõju ulatust maakonnas või piirkonnas hinnates, kuidas paranevad ja laienevad liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muuhulgas arvesse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud kinnituskirja; 3) tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku, mis võimaldavad tegeleda talispordialade harrastamisega loodusliku lume puudumise korral. (4) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetussummat iga kalendriaasta kohta. Taotluses esitatud toetuse summa osas võib teha ettepaneku rahuldada see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja tingimuse tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt põhjendama. § 15. Toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa eraldamine (1) Toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamise (edaspidi tervisespordikeskuste nimekiri) otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Tervisespordikeskuste nimekirja arvatakse taotleja juhul, kui: 1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (2) Taotlejat ei arvata tervisespordikeskuste nimekirja juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruses nimetatud nõudele; 2) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 3) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 14 lõike 4 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (3) Tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale otsustakse projekti elluviimiseks toetuse summa iga-aastaselt kultuuriministri käskkirjaga, võttes aluseks käesoleva määruse § 14 lõikes 4 nimetatud komisjoni ettepaneku. (4) Juhul kui taotlusvooru aasta eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta taotlusvooru mahust ning komisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale ettepaneku esitada muudatustaotlus. Muudatustaotlust hindab hindamiskomisjon käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsused toetuse andja e-keskkonna kaudu. § 16. Tervisespordikeskuste nimekirja muutmine (1) Tervisespordikeskuste nimekirja muudetakse vastavalt vajadusele. Toetuse andja algatab tervisespordikeskuste nimekirja muutmise projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel: 1) nimekirjas nimetatud taotleja esitab e-keskkonna kaudu avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta; 2) nimekirjas nimetatud taotleja ei ole esitanud tähtaegselt käesoleva määruse § 19 kohast aruannet; 3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 ja § 18 lõikes 2 sätestatud taotlus ei vasta käesolevas määruses kehtestatud nõuetele või taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik projekti elluviimist jätkata; 4) nimekirjas nimetatud taotleja ei esita käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud taotlust; 5) käesoleva määruse § 15 lg 2 punktis 3 sätestatud juhul; 6) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 7) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata. (2) Kui tervisespordikeskuste nimekirjast on tervispordikeskus välja arvatud, siis saavad esitada: 1) täiendava taotluse sama maakonna teine taotlusvooru raames toetatav tervisespordikeskus; 2) uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlusi ei esitata, võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus. (4) Tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel toimub taotluse esitamine vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatule ja taotluste hindamine vastavalt käesoleva määruse §-s 14 sätestatule. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse menetlemisel, ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatut.  5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus § 17. Toetuse maksmise tingimused Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist vastavalt toetuse määramise otsuses sätestatud tingimustele 14 tööpäeva jooksul pärast kultuuriministri käskkirja jõustumist. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti elluviimise perioodil. § 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotleja esitab toetuse andjale e-keskkonnas projekti toimumise perioodil iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande läbiviidud tegevuste ja nende rahastamise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks. (2) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotleja muudatustaotluse. Hindamiskomisjon menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva muudatustaotluse esitamisest arvates ja hindab seda käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras. (3) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäev. (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks kuuks. (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise tähtaeg. (6) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 19. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine (1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks; 2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 3 toodud tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 6) iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtaegselt; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus. 8) toetuse saaja nimekirjast väljaarvamise korral, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja on käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärgi ja § 3 lõikes 3 toodud tulemus on saavutatud planeeritust varem. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmisest arvates. (4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse soovitud tagasimakse ajatamiskava. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt; 2) esitab toetuse andjale tähtaegselt nõutud teabe ja aruanded; 3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seadust; 4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid seitse aastat toetuse saamisest arvates; 5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi; 6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega; 7) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. § 21. Toetuse saaja õigused (1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 22. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 3) teostama projekti elluviimise kontrolli; 4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded; 5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 23. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. 4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019 – 2022“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse andmise korda regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise projektidele. Riigi spordistrateegia eesmärk on tõsta Eestimaa inimeste liikumisaktiivsust, et tagada tervelt elatud eluea pikenemine ja vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, mille üheks peamiseks põhjuseks on vähene liikumine. Viimase viie aasta jooksul näitavad eestisisesed liikumisharrastust monitoorivad uuringud tõusutrendi ja nende põhjal saame öelda, et ligi pooled eestimaalased liiguvad regulaarselt (2016. aastal liikus regulaarselt 45% elanikest, 2017. aastal 54%). Spordistrateegia dokumendis Sport 2030 on seatud eesmärgiks jõuda aastaks 2030 liikumisharrastuse taseme poolest Põhjamaade tasemele, kes eristuvad teistest riikidest inimeste kõrgema liikumisharrastuse ja sportimisaktiivsuse poolest. Põhjamaades tegeleb liikumisharrastusega ligi 70 elanikkonnast. Eesmärgi täitmiseks tuleb tegeleda pidevalt ja paralleelselt kolme peamise suunaga (taristu, tegevused ja kampaaniad), mis mõjutavad inimeste liikumisaktiivsust. Riigi peamine roll on tingimuste loomine liikumisharrastuse võimaldamiseks. Vabariigi Valitsus on rakendanud meetmeid, et soodustada liikumisaktiivsuse kasvutrendi Eesti elanikkonna hulgas. Näiteks rakendus täiskasvanute liikumisharrastusega ja spordiga tegelemise soodustamiseks 1. jaanuaril 2018 tööandjatele soodustus, mille abil saavad nad aastas 400 euro ulatuses hüvitada maksuvabalt oma töötajate sportimiskulusid. Lisaks rahastab Kultuuriministeerium koostöös Eesti Kultuurkapitaliga liikumisharrastust propageerivate ja ürituste korraldamisega tegelevaid spordiorganisatsioone. Samuti on Vabariigi Valitsus liikumisharrastusega tegelemise võimaluste avardamiseks kokku leppinud regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise toetusprogrammi loomises, mille raames eraldatakse aastatel 2019-2022 iga aasta 600 000 eurot, et igas maakonnas arendada välja vähemalt üks tervisespordikeskus. Toetusprogrammi rakendamine aitab kaasajastada ja arendada regionaalseid tervisespordikeskusi ja seal pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Programmi käivitamine panustab otseselt Vabariigi Valitsuse "Rahva arvu suurendamise" prioriteeti. Programmi rakendamisel paraneb tervisespordi teenuste kättesaadavus regionaalselt, suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ja tervisekäitumine ning pikeneb tervena elatud aastate hulk ja eluiga ning läbi selle mõjub positiivselt rahvaarvu suurenemisele. Programm omab olulist regionaalpoliitilist mõõdet. Keskused on ka võimalikuks kohaks, kus läbi viia laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid, võistlusi. Korras terviserajad aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsete ja korrastatud liikumispaikade olemasolu on tänapäevase elustandardi juurde kuuluv loomulik osa. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunikud Malle Englas (e-post [email protected], telefon 6 282 260), Kaarel Nestor (e-post [email protected], telefon 6 282 260 ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (e-post [email protected]; telefon 6 282 347). Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm on välja töötatud vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile aastateks 2016-2019. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 23 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019-2022“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja kord. Lõike 2 kohaselt vastutab määruse rakendamise eest Kultuuriministeerium, kes on toetuse andjaks. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Paragrahviga 2 kehtestatakse, et määruses ettenähtud haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas määruse eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk arendada igas maakonnas välja ja kaasajastada regionaalseid tervisespordikeskusi, et parandada ja laiendada liikumisharrastusega tegelemise võimalusi maakondades. Toetada tervisespordikeskuste arengut, et nad saaksid pakkuda elanikkonnale mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid tervisespordi harrastusega seotud teenuseid. Toetatakse tervisespordikeskuste selliseid kavandatud tegevusi, mis aitavad kaasa uute liikumisradade rajamisele või olemasolevate liikumisradade tehnilise olukorra parandamisele. liikumisradade valgustusega seotud probleemide lahendamisele ning kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamisele. Samuti toetatakse tegevusi, mis laiendavad tervisespordikeskuse mitmekülgse kasutamise võimalusi. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavat tulemust. Toetatavate projektide elluviimisel arendatakse igas maakonnas välja üks kuni kaks keskset tervisespordikeskust, kus on olemas kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused aastaringseks tegelemiseks erinevate liikumisviisidega looduses. Tervisespordikeskustes ettevalmistatud liikumisrajad on elanikkonnale tasuta kasutamiseks. Lõikes 3 sätestatakse tulemus, millele toetust saanud tervisespordikeskuses peavad toetusperioodi lõpuks saavutama. Toetatud tervisespordikeskustes peavad olema nelja aasta jooksul, see tähendab toetusperioodi lõpuks välja arendatud valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmise võimekus, et tagada suusaradade ettevalmistamine loodusliku lume puudumise tingimustes. Paragrahvis 4 sätestatakse regionaalse tervisespordikeskuse mõiste. Lõike 1 kohaselt on regionaalne tervisespordikeskus maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodusesse rajatud taristu, kus on võimalik kogu aasta jooksul tasuta kasutada erinevaid ettevalmistatud liikumisradasid ja harrastada erinevaid liikumisviise. Tervisespordikeskuste elementideks võivad on: 1) looduses liikumise rajad – kõnni- ja jooksurajad, suusarajad (sh kunstlumega katmise võimalus talvisel perioodil), jalgrattarajad, matkarajad jne.; 2) kelgu- ja suusanõlvad; 3) jõulinnakud; 4) pallimängude välisväljakud; 5) disc-golfi rajad; 6) laste mänguväljakud; 7) tervisespordikeskuse kasutajate teenindamiseks vajalikud olmehooned, riietus- ja pesemisruumid ning tualetid; 8) parklad. Lõikega 2 piiritletakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisel loodusesse rajatud taristu ei käsitle spetsiifilisi spordirajatisi nagu näiteks võimlad, ujulad, lasketiirud ja muu taoline, vaid vabas õhus liikumisharrastusega tegelemiseks mõeldud rajatisi, mis on eelpool loetletud. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus Paragrahviga 5 kehtestatakse taotlusvooru raames toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisele suunatud tegevusi. Punkti 1 kohaselt toetatakse liikumisradade rajamist ja renoveerimist. Taotlusvooru raames on võimalik rajada uusi ja uuendada olemasolevaid radasid ning pakkuda seeläbi inimestele mitmekülgsemat (erineva profiili, kattega ja raskusastmega) valikut liikumisharrastusega tegelemiseks. Ilma täiendava toetusmeetmeta halveneks regulaarse kasutamise ja kulumise tõttu regionaalsete tervisespordikeskuste liikumisrajade kvaliteet, mille tulemusena võib tulevikus väheneda ka tervisespordikeskuste kasutajate arv. Toetatakse tegevusi, mis on seotud liikumisradade ohutuks muutmisega, radade märgistamisega ja viitade paigaldamisega, samuti, radade katmisega erinevate pinnamaterjalidega. Punkti 2 kohaselt toetatakse liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist. Liikumisradade kasutajad on radade kvaliteedi osas üha nõudlikumad ja seetõttu ei ole tänapäeval võimalik kvaliteetseid radu (eriti suusaradu) ette valmistada ja neid hooldada ilma spetsiaalse tehnikata. Seepärast on radade korrashoiuks vajaliku tehnika olemasolu pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks oluline. Punkti 3 kohaselt toetatakse liikumisradade valgustuse rajamist ja kaasajastamist. Liikumisradade kasutamisaja pikendamiseks kevadel ja sügisel on võimalik taotlusvooru abil välja ehitada või uuendada valgustust, mis võimaldab inimestel pimedal ajal pikemalt ohutult tervisespordikeskuse radu kasutada ja ühtlasi on võimalik kaasaegse elektrivalgustuse abil kokku hoida tervisespordikeskuse ülalpidamiskulusid. Punkti 4 kohaselt toetatakse kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamist. Taotlusvooru abil on võimalik suurendada ja regionaalselt hajutada Eestis keskuste arvu, kus on olemas kunstlume tootmise võimekus, mille abil pakkuda inimestele praegusest paremaid võimalusi tegeleda regulaarselt talispordialadega ka talvedel kui looduslikku lund on vähe. Käesoleval hetkel ei ole sellist võimekust näiteks Narvas, Saaremaal ega Raplamaal. Taotlusvoori abil on võimalik koos keskuste omanike ja SA-ga Eesti Terviserajad luua kunstlume tootmise võimekus veel mitmes keskuses ja regionaalselt katta piirkonnad, kus kunstlume tootmise võimekus hetkel puudub. Lõike 2 sätestatakse lisategevused, mida toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks võib toetada . Punktides 1-5 kirjeldatakse lisategevusi, mida samuti taotlusvooru raames toetatakse. Toetatavad lisategevused on kelgu- ja suusanõlvade, jõulinnakute, laste mänguväljakute, pallimängude välisväljakute kaasajastamine ja rajamine ning muude liikumisharrastamist laiendavate võimaluste loomine nagu näiteks discgolfi raja või liuvälja rajamine. Lõikega 3 sätestatakse lisategevuste toetamise eeltingimus, mille kohaselt tuleb esitatud taotluses taotleda toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes üks nimetatud peamisele tegevusele. See tähendab, et toetust taotletakse, kas liikumisradade rajamiseks või rekonstrueerimiseks, liikumisradade hooldustehnika soetamiseks, valgustuse rajamiseks või kaasajastamiseks või kunstlume toomise võimekuse väljaarendamiseks ning koos nendega võib toetust taotleda ka lõikes 3 sätestatud tegevustele. Lõikega 4 kehtestatakse tingimus, et toetust ei anta esitatud projektile, kus paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 loetletud toetatavad tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. Toetatavad tegevused peavad olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil Paragrahviga 6 kehtestatakse toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr. Lõike 1 kohaselt toetatakse tervisespordikeskuste väljaarendamise programmi raames aastatel 2019 - 2022 igas maakonnas ühe kuni kahe tervisespordikeskuse väljaarendamist. Lõike 2 kohaselt kehtestatakse toetuse ülemmäär, mida on võimalik vastavalt olemasolevale eelarvele iga maakonna tervisespordikeskus(t)ele anda. Kõiki maakondi käsitletakse võrdselt ja toetussumma ühele maakonnale on ühes kalendriaastas 40 000 eurot, mis jaguneb maakonnas toetust saavate tervisespordikeskuste vahel vastavalt taotluses kavandatud tegevustele. Maakonnale mõeldud toetuse määr võib muutuda juhul, kui kinnitatud tervisespordikeskuste nimekirjast arvatakse välja tervisespordikeskus ja vabanenud toetussummale esitab täiendava taotluse teise maakonna tervisespordikeskus vastavalt määruse eelnõu §-le 16 lõige 3. Lõigete 3 ja 4 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50% , st vähemalt 50% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest. Lõigetes 5, 6 ja 7 selgitatakse lahti oma- ja kaasfinantseeringu olemus ning kaasfinantseerija mõiste. Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse kavandatud tegevuste elluviimiseks. Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta. Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt või projekti kaasfinantseerija poolt ning on kooskõlas õigusaktidega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste toetusi reguleerivate õigusaktidega. Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Lõigetega 3 ja 4 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend. Raamatupidamise algdokumendi mõiste on kehtestatud Raamatupidamise seaduse §-s 7 ja peab vastama kehtestatud nõuetele. Toetuse kasutamine peab olema raamatupidamises selgelt eristatav, mis tähendab algdokumentidele või raamatupidamiskannetele projektitunnuste lisamist. Eraldi arveldusarvet see ei tähenda. Kui toetuse saaja peab seda vajalikuks, siis see on tema valik. Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood kindlaksmääratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev. Lõikega 2 kehtestatakse abikõlblikkuse periood regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise projektidele. Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise abikõlblikkuse periood on kuni neli aastat, mis algab 1. jaanuaril 2019 või taotluses esitatud hilisemast kuupäevast ja lõpeb 31. detsembril 2022. Eelnõu ei näe ette abikõlblikkuse perioodi pikendamist. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded Paragrahviga 9 sätestatakse taotlusvooru avamine regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister taotlusvooru iga-aastase eelarve Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kuigi regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise projektide elluviimine abikõlblikkuse perioodi kestus on kokku kuni neli aastat, kinnitatakse iga kalendriaasta kohta eelarve eraldi. Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist teada andma taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve ühe kalendriaasta kohta. See kehtib ka eelnõu § 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt tuleb esitada toetuse andjale taotlus toetuse saamiseks kindlaksmääratud tähtaja jooksul, millest on teavitatud vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust toetuse andja veebilehel. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Kui taotleja ei ole tähtajaks taotlust esitanud ning tal on selleks mõjuv põhjus. Võib ta toetuse andjale esitada menetlustähtaja ennistamise taotluse. Lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotluste e-keskkonna kaudu projektitoetuse taotlusvormil. Taotluse allkirjastab asutuse või organisatsiooni esindusõiguslik isik. Toetuse andja saadab toetuse taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. Lõige 3 selgitab, kuidas toimida, kui taotluse esitamisel tekib e-keskkonnas tehniline viga ja seetõttu ei saa taotlust tähtaegselt esitada. Sellises olukorras loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse isikute ring, kellele toetus on suunatud. Lõike 1 kohaselt saab taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on tervisespordikeskuse taristu. Lõige 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus. Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Punktis 2 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse seda olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Punktis 4 sätestatakse nõue, et taotleja peab olema suutlik tasuma määrusega ette nähtud nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid. Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga, kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga. Kui toetuse taotlejaks on kohalik omavalitsuse üksus, siis tema majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud ja avalikustatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. Lõikega 3 täpsustatakse, kui kaua eeldatakse taotlejalt ja hilisemalt toetuse saajalt oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Oma- ja kaasfinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema kuni projekti lõppemiseni. Toetuse andja kontrollib oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning ka hiljem ehk kuni projekti lõppemiseni. Paragrahviga 12 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses kirjeldatud projekt peab panustama eelnõu §-2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõu §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 nimetatud abikõlblikele kuludele. Lõikes 2 kohaselt peab toetuse taotluses määratletud abikõlblikkuse periood olema vastavuses eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustega. Projekti elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni neli aastat, see on maksimaalselt 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2022. Lõikes 3 määrtakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama. Toetuse taotlus esitatakse kogu abikõlbliku perioodi (2019-2022) kohta üks kord väljakuulutatud taotlusvooru tähtaja jooksul. Taotluses esitatakse kogu abikõlblikkuse perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, sh üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa ning taotletava toetuse summa iga kalendriaasta kohta eraldi. Kinnitus oma- ja/või kaasfinantseeringu kohta tuleb esitada kirjalikult. Taotluses esitatakse kõik kulud, sealhulgas ka mitteabikõlblikud kulud. Lõige 4 näeb ette võimaluse lisada taotlusele maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri, mida võetakse hindamiskomisjoni poolt arvesse taotluste sisulisel hindamisel. Maakondliku arendusorganisatsiooni esitatud kirjas kinnitatakse, et toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas oluline ning prioriteetne ning vajab kaasajastamist ja väljaarendamist eesmärgiga tagada maakonna elanikkonnale kvaliteetsed tingimused tervisespordiga tegelemiseks aastaringselt ning talispordialade harrastamise võimalus talvel loodusliku lume puudumise korral. Samuti on oluline kirjeldada maakonna omavalitsuste nägemust toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanidekohta pärast toetusperioodi lõppu. 4. peatükk Toetuse menetlemine Paragrahvis 13 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Lõikes 2 kirjeldatakse taotluse menetlemise etappe. Taotluse menetlemine algab taotluse registreerimisest, millele järgneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse sisuline hindamine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine, ehk toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamine ning toetussummade määramine. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni viis tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 4 kirjeldatakse, mis põhjustel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotlus ei ole nõuetele vastav siis, kui taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded on täitmata või kui eelnõu §12 lõikes 3 antud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud taotluses esinevaid puudusi. Lõike 5 kohaselt jätab toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse läbi vaatamata. Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Lõike 1 kohaselt hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi. Hindamiskomisjonil on kuni kuus liiget ja sinna kuuluvad Kultuuriministeeriumi spordiosakonna esindajad, tervisespordikeskuste ja liikumisradade arendamise eksperdid, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja ning Eestimaa Spordiliidu Jõud esindaja. Lõikes 2 nähakse ette võimalus, et hindamiskomisjoni koosolekule võib kutsuda toetuse taotleja esindaja(d) oma taotlust tutvustama. Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon taotlusi sisuliselt hindab. Kriteeriumite kirjeldus on oluline selleks, et taotlejal oleks arusaadav, mida projekti puhul hinnatakse ja samas aitaks taotlejal projekti tegevusi ja tulemusi selgelt kirjeldada. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Esimese kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses esitatud dokumentide põhjal projekti teostatavust ehk tulemuste saavutamise realistlikkust. Komisjon hindab, kas kirjeldatud tegevused viivad projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseni. Teise kriteeriumi juures hindab komisjon regionaalsuse aspektist tervisespordikeskuse väljaarendamise mõju ulatust maakonnas ja/või piirkonnas, mõju kohalikule elanikkonnale ja võimalikult laia piirkondlikku haaret. Hindab kuivõrd paranevad ja muutuvad mitmekülgsemaks ja kvaliteetsemaks liikumisharrastusega tegelemise võimalused. Selle kriteeriumi juures võtab komisjon arvesse ka maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja olemasolu ja selle sisu. Kolmanda kriteeriumi juures hindab komisjon projekti eesmärkide saavutamisel tervisespordikeskuse sobivust üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku, mis võimaldavad tegeleda talispordialade harrastamisega loodusliku lume puudumise korral. Taotlusvooru abil soovitakse üle kogu Eesti regionaalselt hajutada tervispordikeskusi, kus on olemas kunstlume tootmise võimalused, mille abil pakkuda inimestele praegusest paremaid võimalusi tegeleda regulaarselt talispordialadega ka talvedel kui looduslikku lund on vähe. Käesoleval hetkel ei ole sellist võimekust näiteks Narvas, Saaremaal ega Raplamaal. Taotlusvoooru abil soovitakse koos keskuste omanike ja SA-ga Eesti terviserajad luua kunstlume tootmise võimalus veel mitmes keskuses ja regionaalselt katta piirkonnad, kus kunstlume tootmise võimekus hetkel puudub. Lõike 4 kohaselt teeb hindamiskomisjon kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate regionaalsete tervisespordikeskuste nimekirja ja toetussummat iga toetusperioodi aasta kohta. Vastavasisuline ettepanek on võimalk esitada, kuna esitatud taotlustes peavad olema kirjeldatud kogu abikõlblikkuse perioodi kavandatud tegevused ja eelarved. Lisaks sätestatakse nõuded komisjoni ettepaneku sisule. Paragrahviga 15 nähakse ette toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa eraldamine. Lõikes 1 sätestatakse, et toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Samas nimetatakse, mis on aluseks tervisespordikeskuste nimekirja arvamise aluseks. Esiteks peavad taotleja ja taotlus vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja teiseks peab esitatud taotlus kuuluma sisulise hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Lõike 2 kohaselt ei arvata tervisespordikeskust nimekirja juhul, kui taotleja ja taotlus ei vasta määruse eelnõus kehtestatud nõuetele ning hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisel või kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Lõike 3 kohaselt määratakse tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale projekti elluviimiseks eraldatud toetuse summa iga-aastaselt kultuuriministri käskkirjaga, mille aluseks võetakse hindamiskomisjoni ettepanek. Lõike 4 sätestatakse olukord, kui taotlusvooru järgnevate aastate eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta eelarve mahust ning hindamiskomisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, siis teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirja kantud taotlejate ettepaneku esitada muudatustaotlus. Muudatustaotlusi hindab hindamiskomisjon käesoleva määruse eelnõu §-s 14 sätestatud korras. Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 16 reguleeritakse toetust saavate tervisespordikeskuste nimekirja muutmine. Lõikes 1 nähakse ette võimalus tervisespordikeskuste nimekirja muutmiseks vastavalt vajadusele, mille algatab toetuse andja vastavalt käesoleva lõike punktides 1 kuni 7 kirjeldatud olukordadele. Lõikes 2 nähakse ette täiendava toetuse taotlemise võimalused juhuks, kui maakonnas arendatav tervisespordikeskus on nimekirjast välja arvatud. Sellisel juhul saab esitada vabanenud ressursile täiendava taotluse sama maakonna teine selle taotlusvooru raames arendatav tervisespordikeskus oma tegevuste laiendamiseks, mis on kooskõlas projekti eesmärkidega või uue taotluse saavad esitada sama maakonna teised tervisespordikeskused, kes soovivad samuti oma piirkonnas panustada määruse § 2 püstitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Lõikes 3 nähakse ette võimalus juhuks, kui samast maakonnast ei esitata täiendavat või uut taotlust, siis võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus. Sellisel juhul ei kohaldata eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära maakonnale. Lõikega 4 kehtestatakse, et tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel toimub taotluste esitamine vastavalt eelnõu §-s 10 sätestatule, see tähendab, et toetuse andja määrab avalikult tähtaja täiendavate taotluste esitamiseks, taotlused esitatakse e-keskkonna kaudu, taotlused registreeritakse ja taotlejat teavitatakse taotluse kättesaamise kohta. Esitatud täiendavate taotluste hindamine toimub vastavalt eelnõu §-s 14 sätestatule, see tähendab, et taotlusi hindab hindamiskomisjon vastavalt §-s 14 kirjeldatud hindamiskriteeriumitele. Esitatud taotlused peavad vastama määruses sätestatud nõuetele. 5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused, mille kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja eelnõus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt ettemaksuna 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse (kultuuriministri käskkirja) jõustumist. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti elluviimise perioodil Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise nõuded. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti läbiviimisega seotud aruandluse esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti toimumise perioodil (2019-2022) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande aasta jooksul läbiviidud tegevuste ja nende rahastamise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks. Toetuse saaja esitab projekti abikõlblikkuse perioodil toetuse andjale kokku neli aruannet iga kalendriaasta viimase kuupäeva seisuga. Aruanne toetuse andjale esitatakse e-keskkonnas. Aruanne koostatakse kuludokumentide alusel, milleks on teenuste ja asjade ostuarved ning arvete tasumist tõendavad maksekorraldused, võrreldavad pakkumised ja dokument valitud pakkuja kohta ning teised kuludokumendid, mis tõendavad abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist. Lõikes 2 sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada muudatustaotlus, kui eelnõus §-s 12 lõikes 3 nimetatud andmed on taotluses muutunud. Hindamiskomisjonil on õigus muudatustaotlust menetleda 30 tööpäeva muudatustaotluse esitamisest arvates ja kohustus hinnata seda eelnõu §-s 14 sätestatud korras. Toetuse andja hindab esitaud taotluse alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised ning teeb ettepanku muudatustaotluse rahuldamise või mitterahuldamise osas. Nimetatud muudatustaotlus registreeritakse taotlusvoorus esitatud taotluse lisana. Lõikes 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg, milleks on eelnõu kohaselt ette nähtud 30 tööpäeva. Lõikes 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Pikendada saab aruande esitamise tähtaega ainult siis, kui pikendamise taotlus on toetuse saaja poolt esitatud enne § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil peatub eelnõu § 18 lõikes 4 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Kui aruanne on toetuse andja poolt kinnitatud, siis saadetakse toetuse saajale vastavasisuline teade e-keskkonna kaudu. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja maksmine Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks või mõnel muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Toetuse andja teeb kaalutlusõiguse kohaselt otsuse kas toetuse osalise või täieliku tagasinõude kohta. Punktides 1-7 sätestatakse alused, mis võivad olla toetuse tagasinõudmise otsuse aluseks. Toetuse tagasinõudmise otsus võidakse teha näiteks siis, kui toetuse saaja on tasunud mitteabikõlbliku kulu maksumuse, kui ei saavutatud projekti eesmärki ja kavandatud tegevused jäid ellu viimata, samuti juhul, kui abikõlblike kulude maksumus kujunes plaanitust väiksemaks, sama kuludokumenti on juba hüvitatud kas selle või mõne teise projekti raames, kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid või on olulisi andmeid varjanud, kui iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtaegselt või toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus. Toetus võidakse tagasi nõuda ka juhul, kui tervisespordikeskus arvatakse välja tervisespordikeskuste nimekirjast eelnõu §-s 16 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kui aga tervisespordikeskus arvatakse nimekirjast välja seetõttu, et enne abikõlblikkuse perioodi lõppu on püstitatud eesmärgid ja tulemused saavutatud ja toetuse saaja kinnitab koos aruandega, et projekt on lõpule viidud ja rohkem toetust ei vaja, siis toetuse andja aruande kinnitamisega kinnitab projekti edukat lõpuleviimist. Juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlbulik, sest see ei vasta 2. peatükis toodud abikõlbulikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt projektile eraldatavat toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi“, seejuures ei rakendata kaalutlusõigust. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul. Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates kuuekümne kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Lõikes 5 sätestatakse tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamise võimalus. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama eraldatud toetust sihipäraselt. Toetuse saaja peab projekti ellu viima heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja jälgima projekti elluviimisega seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse põhimõtteid. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et asja ostmisel ja teenuse tellimisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse saamise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt, see on 7 aastat alates toetuse saamisest. Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, seejuures see, millised neist on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagastada koos aruandega toetuse kasutamata jääk. Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punktis 2 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus. Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja otsuste teatavaks tegemise tähtaegu. Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Punkti 3-5 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli, sealhulgas vaatama läbi aruandeid, kehtestama taotlus- ja aruandevormid ja muud asjakohased juhendmaterjalid ning tegema need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks e-keskkonnas. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest. Punkti 6 kohaselt on toetuse andjal kohustus selgitada toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ja teavitada toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest. Punkti 7 kohaselt on toetuse andjal kohtus teha õiguspäraselt toiminguid, mis on sätestatud määruses ja teistes kohalduvates õigusaktides. Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused. Punktidega 1-2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Ühtlasi võib toetuse andja taha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti tulude ja kulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Punktis 3 sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Seepärast peaks taotleja kirjeldama taotluses, millised kulud kaasnevad projekti elluviimisel peale taotluses näidatud abikõlblike kulude ning selgitama oma võimekust projekti rahastamiseks – st millisest allikatest rahastab kohustusliku omafinantseeringu ja muud kulud ja kuidas tagab projekti elluviimise juhul kui kulud suurenevad. Punktide 4-5 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada toetuse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasikandmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsus) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju 1) Sotsiaalne mõju. Eelkõige on sihtrühmaks maakonnas/piirkonnas elavad inimesed, kellele on loodud kaasaegsemad ja kvaliteetsemad võimalused liikumiseks värskes õhus. Suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ja seeläbi paraneb inimeste tervisekäitumine. Liikumisaktiivsuse tõus on eelduseks südame-veresoonkonna haiguste vähenemisele, pikeneb tervena elatud aastate arv ja eluiga tervikuna. Mõjub positiivselt rahvaarvu suurenemisele. 2) Regionaalne mõju. Programm omab olulist regionaalpoliitilist mõju. Toetusprogrammi elluviimisel paraneb liikumisharrastusega tegelemise võimalus regionaalselt. Kaasajastatud tervisespordikeskused aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsed ja korrastatud liikumispaigad ning kergliiklusteed on tänapäevase elukeskkonna juurde kuuluv loomulik osa. Tervisespordikeskused on ka võimalikuks kohaks, kus läbi viia laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid, võistlusi. Toetusprogrammi elluviimise lõpptulemusena on kõigis Eesti maakondades olemas tervisespordikeskus, kus on loodud kunstlume tootmise võimekus ja seeläbi võimalus harrastada talispordialasid loodusliku lume puudumise korral. 3) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse rakendajaks on Kultuuriministeerium ja seepärast tõuseb mõnevõrra KuM-i töökoormus, kuna on vaja läbi viia sihtotstarbeline taotlusvoor, korraldada hindamiskomisjoni töö, kehtestada kultuuriministri käskkiri toetuste eraldamiseks ning  kontrollida eraldatud toetuste sihipärast kasutamist. Mõju KuM-i töökorraldusele ei ole kokkuvõttes märkimisväärne, kuna maksimaalselt on määruse kohaselt võimalik toetada üleriigiliselt kokku kuni 30 regionaalse tervisespordikeskuse arendamist. Aastatel 2019 – 2022 suureneb Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve kokku 2,4 miljoni euro võrra ehk igal aastal 600 000 euro võrra. Kohalikud omavalitsused on valdavalt regionaalsete tervisespordikeskuste omanikud. Kui nad peavad oluliseks tervisespordikeskuse kaasajastamist, siis seoses sellega tõuseb nende töökoormus vastava taotluse ettevalmistamisel või kooskõlastamisel ning täiendava ressursi leidmisel KOV eelarvest, et tagada elluviidava projekti oma- või kaasfinantseeringu maht 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalselt võib see summa olla kuni 40 000 eurot aastas ehk 160 000 eurot nelja aasta jooksul, mis on samaväärne riigieelarvelise toetusega. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest nelja aasta (2019-2022) jooksul kokku 2,4 miljoni euroga, taotlusvooru aastane maht on 600 000 eurot. Projekti iga-aastane eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eestimaa Spordiliidule Jõud, SA-le Eesti Terviserajad, maakondade spordiliitudele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele. Indrek Saar Tarvi Sits kultuuriminister kantsler  Seletuskirja lisa Märkused kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019—2022“ eelnõule Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Rahandusministeerium 1) Eelnõu § 6 lg 2 – Neli taotlusvooru on Selgitame. Eelnõu § 6 lg 2 ei käsitle nelja taotlusvooru põhjendamatult suur halduskoormus kohalikele olemasolu. Eelnõu kohaselt taotletakse toetust üks kord omavalitsustele arvestades toetussummat; taotlusvooru avamisel eelnõu § 9 lg 2 ja § 10 lg 1 kogu projekti läbiviimise perioodiks (2019-2022). Toetuse summa eraldatakse igal kalendriaastal eraldi. See võimaldab võtta arvesse muudatusi taotleja esialgses taotluses kui ka rahalisi vahendeid riigieelarves. Taotlusvooru iga-aastase eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2) Eelnõu § 7 lg 3 punkti 1 juures on seletuskirjas vajalik Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud. selgitada, mida peetakse silmas termini „algdokument“ all määruse kontekstis; 3) Palume § 7 lg 3 punkti 3 juures täpsustada, mida Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud. loetakse „selgelt eristatavaks“ kuluks raamatupidamises ja kas sellega kaasneb toetuse saajale täiendav koormus, sh kas see tähendab algdokumentidele või raamatupidamiskannetele täiendava projektitunnuse lisamist, suuremate projektide jaoks eraldi arveldusarve loomist või midagi muud; 4) Teeme ettepaneku eelnõu § 14 lisada Arvestatud. Hindamiskomisjoni koosseisu on täiendatud hindamiskomisjoni kuuendaks liikmeks maakondliku Eestimaa Spordiliidu Jõud, mis on maakondlike spordiliitude spordiliidu esindaja. katusorganisatsioon, esindajaga 5) Eelnõu seletuskiri § 6 lg 2 – Põhjendatud ei ole, Selgitame. Kogu programmi eelarve maht on piiratud, see miks eelistatakse just sellise mahuga projekte (20 000 – tähendab, et perioodil 2019—2022 on riigieelarves 1 40 000 euro suuruse toetuse ja 50%-lise omaosalusega) tervisespordikeskuste arendamiseks kokku planeeritud 2,4 Põhjendama peaks, miks KOVide haldusreformi järgselt milj eurot aastas, mis on ühe kalendriaasta kohta 600 000 ja tulubaasi kiire kasvu tingimustes on vajalik toetada eurot. Kuna programmi eesmärk on arendada tervisespordikeskusi igas Eesti maakonnas, siis sellest selliseid väiksemahulisi projekte. lähtuvalt on kujunenud maakonna toetussumma aastas (40 000 eurot). Varasema kogemuse põhjal võime öelda, et toetuse võrdne eraldamine maakonniti on end õigustanud. Aastatel 2003— 2006 ja 2007—2011 toimus samuti üleriigiliselt regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamine võrdsetel tingimustel igas maakonnas ja tolleaegse toetuse tulemusena arendati välja üleriigiline tervisespordikeskuste võrgustik. Tervisespordikeskuste programmi ettevalmistamise osas on tehtud koostööd maakondade tasandil ja võrdne rahastamine on maakonna tasandil heaks kiidetud. Rohkem kui kahe tervisespordikeskuse toetamine ühes maakonnas ei võimalda täita toetuse andmise eesmärki ja saavutada soovitud tulemust, kuna kvaliteetsete liikumisradade väljaarendamine, ökonoomse rajavalgustuse rajamine ja kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamine on töö- ja ressursimahukad tegevused. 6) Palume § 19 lg 1 punkti 1 kohta seletuskirjas Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud. täpsustada, kuidas tuvastatakse toetuse kasutamine mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Juhime tähelepanu, et toetust makstakse proportsionaalselt abikõlbulike kulude mahuga ja kuna kulusid kaetakse ka omaosaluse arvelt, ei ole põhimõtteliselt võimalik tuvastada, millisest allikast konkreetne kulu kaeti. Sisuliselt tuleks selgitada, et juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlbulik, sest see ei vasta 2. peatükis toodud abikõlbulikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt 2 projektile eraldatavat toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Seega soovitame lisada ühe toetuse tagasinõudmise alusena, kus kaalutlusõigust ei rakendata, et „kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi“. Vastav sõnastus lahendaks automaatselt ka § 19 lg 1 punktis 3 kirjeldatud olukorra; 7) Palume eelnõu § 19 lg 1 punkti 7 seletuskirjas Mittearvestatud. Tagasinõude esitamine on kaalutlusotsus. täpsustada, kas ja kuidas on võimalik sellisel juhul tagada Kui projekti eesmärk on saavutatud, ei pea tagasinõuet näiteks allhankijate kulude korvamine juhul, kui projekti esitama. kavandatav tulemus on saavutatud; 8) Eelnõu § 14 lg 3/lg 4 – Soovituslik on määruses Arvestatud osaliselt. Kaalume hindamismetoodika välja tuua, mis tingimustel kasutatakse 5-pallist väljatöötamist ning avaldame selle samaaegselt taotlusvooru punktisüsteemi; väljakuulutamisega. 9) Eelnõu § 23 punktiga 3 sätestatakse toetuse andja Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. õigus kontrollida toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Palume selgitada, kas taotluses esitatakse kõik kulud, sh mitteabikõlblikud kulud ning mille põhjal kontrollida algselt määratletud mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. 10) Eelnõu seletuskiri peatükk 1 – Seletuskirjast ei Arvestatud. Seletuskirja peatükki 1 on täiendatud. selgu, miks tervisespordikeskusi on vaja toetada. Liikumisharrastuse ja sporditegevuse arendamine toimub Mainitakse, et eesmärgiks on liikuda liikumisharrastuse riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide 3 taseme poolest Põhjamaade tasemele ja valitsus on juba koostöös, kus riigi peamine roll on tingimuste loomine rakendanud meetmeid soodustamaks liikumistrendi liikumisharrastuse ja sporditegevuse võimaldamiseks. kasvu. Samas ei ole selgitatud, miks on valitud liikumise Tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamisega üleriigiliselt loob riik otseselt kogu elanikkonnale tingimused edendamise vahendina just tervisespordikeskuste liikumisharrastusega tegelemiseks looduslikus keskkonnas ja toetamine. Loogilise seose tekitamiseks oleks võimalik värskes õhus aastaringselt. Tervisespordikeskuste kasutamine näiteks välja tuua alternatiivid tervisespordikeskuste on elanikele tasuta. Looduses liikumine aitab inimestel toetamisele ja miks ikkagi tasub keskusi toetada (sh tuua jõukohaselt aktiivselt puhata, saavutada füüsilise ja vaimse välja varasem kogemus keskustega) ning statistikat heaolu tasakaal. keskuste ja nende kasutuse kohta. Sissejuhatuses toodud programmi rakendamise mõjud (paraneb tervisespordi Täiendavaks teadmiseks. Koostöös SA Eesti Terviserajad on KuM’il plaanis 2019 a teenuste kättesaadavus regionaalselt jm) on üldise välja töötada terviseradade kasutamise kaardistamist sõnastusega ning tekitavad kohati küsimusi (nt programm võimaldav lahendus ja metoodika (sh mõõteseadmed rajal, mõjutab positiivselt rahvaarvu suurenemist), samuti mobiilne positsioneerimine jms kaudu), et seirata puuduvad väiteid toetav statistika ja viited vastavatele terviseradade kasutamissagedust ja meetme mõju. uuringutele; 11) Eelnõu seletuskiri § 14 lg 3/ eelnõu § 14 lg 3 p Arvestatud. Ebakõla määruse ja seletuskirja vahel on 1 – Ei ole aru saada, mida tähendab projekti teostatavuse kõrvaldatud. hindamine. Samuti tuleb seletuskirjast välja, et esimese kriteeriumiga hinnatakse ka projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, mida ei ole välja toodud määruses. Seletuskirja põhjal on vastavus taotlusvooru eesmärkidele antud kriteeriumi olulisim aspekt (ebakõla määrusega); 12) Eelnõu seletuskiri § 14 lg 3 – Mõjude Arvestatud osaliselt. Kaalume hindamismetoodika hindamine ei ole objektiivne. Puudulik on selgitus, väljatöötamist ning avaldame selle samaaegselt taotlusvooru 4 kuidas mõjusid hinnatakse ja mida täpsemalt hindamisel väljakuulutamisega. arvesse võetakse; 13) Eelnõu seletuskiri § 14 lg 3 – Maakondliku Selgitame. Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri arendusorganisatsiooni kinnituskirja arvestamineon lisatud eesmärgiga, et konkreetse, maakonnakeskse hindamisel ei ole adekvaatne. Tegu on organisatsiooniga, tervisespordikeskuse väljaarendamine oleks läbi räägitud maakonna tasandil sinna kuuluvate KOV’ide poolt ja mis on KOVide ühisomandis ega ole sõltumatu. kavandatud maakonna arenguplaanidesse. Igasse kohalikku Arendusorganisatsioon, mille liige KOV ise on, saab omavalitsusse ei ole mõistlik rajada kunstlumetootmise anda kinnituskirja formaalselt, selle sisusse süvenemata.võimekusega tervisespordikeskust ja seetõttu peaks olema Juhul kui on soov saada mõnelt organisatsioonilt sellise keskuse väljaarendamine kokku lepitud teiste KOV- kinnituskiri, peaks tegu olema sõltumatudega ja maakondliku arendusorganisatsiooniga. Meie organisatsiooniga (nagu nt maakondlikpidasime silmas maakonna arendamise huvi, mitte formaalset spordiorganisatsioon); kinnituskirja. Kuna eelnõu § 14 lg 1 on täiendatud ja hindamiskomisjoni koosseisu on lisatud Eestimaa Spordiliidu Jõud esindaja, siis ei pea otstarbekaks maakonna spordiliidu kinnituskirja esitamist. Eestimaa Spordiliit Jõud on maakondade spordiliitude katusorganisatsioon ja esindab kõigi maakondade spordiliitude huvisid, mistõttu maakondlike spordiliitude kinnituskirjal oleks dubleeriv roll. 14) Eelnõu seletuskiri § 14 lg 3 – Punktisüsteemi Arvestatud osaliselt. Kaalume hindamismetoodika kasutamisel enam kui 3 projekti puhul on hindamine väljatöötamist ning avaldame selle samaaegselt taotlusvooru ebamäärane: välja ei ole toodud, mille eest kui palju väljakuulutamisega. Eelnõu § 14 lg 3 jäetud välja. punkte taotlusele antakse. Soovituslik oleks välja tuua hindamisskaala määruse lisas ning lisada ka kirjeldused iga punkti kohta. Ehk siis, maakonna taotluste hindamise ja järjestamise põhimõtted peaksid olema määruse eelnõus täpsemalt sätestatud 5 15) Regionaalsed mõjud: Selgitame. 15.1. Määruse järgi toetuse vahendid makstakse toetuse Toetusperioodi lõpuks peavad toetatud saajale välja aastapõhiselt, mis võimaldab pigem tervisespordikeskustes olema minimaalselt kvaliteetsed ja etapiviisilist arendamist, mitte komplekssete ja ohutud liikumisrajad, ökonoomne liikumisradade valgustus suuremahuliste tööde teostamist. Palume veel täiendavalt ja kunstlume tootmise võimekus. Eelnõu eesmärgiks ongi kaaluda paindlikkuse sisse jätmist, mis võimaldaks võimendada regionaalset mõju ja tagada, et kõigis Eesti maakonnas välja valitud projekte teostada ka vajadusel ja maakondades oleks vähemalt üks kaasaegselt väljaarendatud võimalusel üksteisele järgnevalt aga tervikuna, mitte tervisespordikeskus, kus on tänapäevane kunstlumetootmise paralleelselt etappide kaupa.15.2. Määruse eelnõu järgi võimekus, aga ka muud toetavad teenused ning erinevaid toetusmaht aastas ühe maakonna kohta on piiratud kvaliteeti parandavaid arendusi rahastatakse ka juhul kui 40 000 euroga. Samuti on välja toodud, et ühes minimaalsed nõuded on täidetud. Täiesti puudub kunstlume maakonnas toetatakse kuni kahte tervisespordikeskust. tootmise võimekus Hiiumaal, Saaremaal ja Raplamaal. Selline lähenemine on küllaltki jäik, arvestades et nii Teistes maakondades on seis väga erinev ja üldpildis pigem maakonniti kui projektiti võib investeeringuvajadus olla kehv, kaasajastamist vajavad kõigi maakondade keskse(te) küllaltki erinev. Palume kaaluda toetuse andmisel tervisespordikeskus(t)e kunstlume tootmise süsteemid. suurema paindlikkuse sisse jätmist ning anda võimalus Näiteks on olemas üks lumetootmiskahur, kuid ei ole toetada ühes maakonnas ka rohkemate rajatraktorit, mis toodetud lume suudab suusarajaks vormida tervisepordikeskuste arendamist, juhul kui ühe või kahe või puudub torustik, et kunstlund ei peaks veomasinatega projekti kohta investeeringuvajadused ei ole niivõrd rajale laiali vedama jne. Ideaalpildis peaks toetatud keskustes mahukad, et kogu maakonna vahendeid tingimata ära olema rajatud veekogu (tiik), veekogu juurde pumpla ja kasutada. veetorustik, piisav elektrivõimsus lumekahurite ja pumpade tööks, suusarajatraktor, lumekahurid, rajavalgustuse rajamine ja kaasajastamine (elektrikaabel on vaja viia maa alla). Eelnõu kohaselt ongi planeeritud tegevuste elluviimine etappide kaupa nelja aasta jooksul. Samas on määruses sätestatud ka olukord, kus võimaldatakse keskuse arendajal tellida suuremahulised tööd korraga oma- ja kaasfinantseeringu vahenditest ning hiljem toetatakse neid 6  iga-aastaste väljamaksetega riigieelarvelisest taotlusvooru vahenditest nelja aasta jooksul. Samas on määruses ka paindlikkus keskuste väljaarendamise osas. Kui esitatakse maakonnast taotlused ja kirjeldatakse planeeritud tegevusi, siis on võimalik ühe tervisespordikeskuse arendatavad tegevused planeerida toetusperioodi alguse aastatesse (näiteks 2019-2020) ja teise tervisespordikeskuse arendustegevused toetusperioodi viimastesse aastatesse (näiteks 2021-2022). Samas tuleb silmas pidada, et taotlused tuleb esitada eelnõu § 9 lg 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Valgamaa Spordiliit Täiendada eelnõu § 14 lg 1 ja lisada hindamiskomisjoni Arvestatud. Hindamiskomisjoni koosseisu on täiendatud liikmeks maakondliku spordiliidu esindaja. Eestimaa Spordiliidu Jõud, mis on maakondlike spordiliitude katusorganisatsioon, esindajaga Valgamaa Omavalitsuste Toetuse eraldamise tingimused ja kord on eelnõust Võetud teadmiseks. Liit üheselt arusaadav ja loogiline. Küsimusi, täpsustusi eelnõule ei ole. Viljandimaa Täiendada eelnõu § 5 lg 5 ja lg 6. Mittearvestatud. Omavalitsuste Liit (5) Rajavalgustuse ja lumetootmise kulude Eelnõuga eraldatav toetus on mõeldud konkreetseteks finantseerimist; selgitus: näiteks elektrikulude investeeringuteks, mitte keskuse ülalpidamise kulude katteks. finantseerimine. Eelnõuga eraldatav toetus on ette nähtud eelkõige (6) Tervisespordikeskuse taristu arendamiseks tehtavate liikumisharrastuse tingimuste muutmiseks mitmekülgsemaks investeeringute finantseerimist; selgitus: olemasoleva ja kvaliteetsemaks (liikumisrajad, valgustus ja kunstlume keskuse toimimiseks ja arendamiseks vajaliku taristu tootmise võimekuse väljaarendamine). Nimetatud programmi arendamise finantseerimine, näiteks spordivahendite eelarve maht ei võimalda välja arendada ettevalmistuseks, spordisündmuste korraldamiseks jms tervisespordikeskuse olmehooneid (spordivarustuse vajalikud ruumid laenutamiseks ja korrastamiseks, spordisündmuste korraldusega seotud ruumid jms) 7