Kiri

Ministeeriumid Meie 19.12.2018 nr 1.2-2/147-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. MIR_pm_EN 2. MIR_pm_EN_SK Lisaadressaadid: Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Haigekassa Eesti Kardioloogide Selts Tervise Arengu Instituut Müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu Tartu Ülikooli Kliinikum SA Eleri Lapp 626 9137 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Tervise- ja tööministri määruse „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, ajakohastatud andmekoosseisu ja lisatud uusi andmevälju. Kuna isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse1 eelnõuga muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks, kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seetõttu on ettevalmistatud selle terviktekst. 17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andmekoosseis ja andmete esitajate ring. Tänases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed, andmetele juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Müokardiinfarktiregister on Sotsiaalministeeriumi hallatav register, mis paikneb SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja tegutseb riikliku registrina alates 2012. aastast. Müokardiinfarktiregistri ülesanne on koguda võimalikult täpseid ja tõeseid andmeid kõigi Eestis diagnoositud müokardiinfarktijuhtude kohta. Müokardiinfarktiregister on riikliku müokardiinfarktihaigestumuse ja -ravi statistika allikas Eestis. Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon müokardiinfarktiregistri pidamiseks terviktekstina. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et meditsiiniregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus on tehtud uuendusi ja lisatud ka uusi andmevälju. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ([email protected], 626 9137), digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ja müokardiinfarktiregistri direktor Gudrun Veldre ([email protected], 731 8459). Eelnõu ette valmistamisel on arvestatud müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu poolt tehtud ettepanekuid ja müokardiinfarkti definitsiooni neljandat konsensusdokumenti.2 Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338). 1 Eelnõu 650 SE. 2 ²Joint ESC/ACC/AHA/WHF Expert Consensus Document on the 2018 Fourth Universal Definition of Myocardial Infarction (European Heart Journal 2018 doi-10.1093/eurheart/ehy462).  2 Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 144 lõike 4 alusel. Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 650 SE3 (andmekaitsereformi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)). Seaduse eelnõuga 650 SE muutub Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määrus nr 156 „Müokardiinfarktiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ redaktsioon RT I, 21.12.2011, 8, kehtetuks ja käesoleva eelnõuga kehtestatakse ministri määrusena uus terviktekst. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 18 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse müokardiinfarktiregistri (edaspidi register) asutamine, registri pidamise eesmärk ning registri nimetus eesti ja inglise keeles. Lõikes 2 sätestatakse registri eesmärk. Register on Sotsiaalministeeriumi andmekogu, mis tegutseb alates 2012. aastast ja mida peetakse müokardiinfarktihaigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Registri eesmärki olemuselt muudetud ei ole. Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas müokardiinfarktiregistri eesmärk on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika korraldamiseks ja rahvatervisealaseks uurimistööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse. Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), teadusasutused ja Sotsiaalministeerium. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse, statistikat ja uurimistöid, töötada välja tervisepoliitika muudatusi ning korraldada tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste osutamise planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul tasemel elanikkonna terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja teaduslikke uurimistöid. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa üksteisest eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole näiteks võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda. Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida parendusmeetmeid diagnostika ja ravikäsitluse tõhustamiseks, elanikkonna tervise hüveks. 3 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 650 SE, mis on Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses.  3 Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse müokardiinfarktihaigestumuse, müokardiinfarkti levimuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse mõõtmiseks. Tegemist on epidemioloogiliste mõistetega, mida kasutatakse elanikkonna hulgas esinevate haiguste esinemise ning nende riskitegurite kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on asendatud mõistega „elumus“, sest keeleliselt on tegemist täpsema terminiga, kuigi teadlaste hulgas on laialt levinud pigem „elulemuse“ kasutamine. Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas kasutatava terminiga, millega väljendatakse ajavahemikku, mille võrra haige (nt müokardiinfarktihaige) eluiga võib võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega haiguse diagnoosimisega, ravimitega, ravimeetodite või muude haigest sõltumatute tegurite rakendamisega pikeneda. Elumuse arvutamiseks kasutatakse muu hulgas ka surma ja suremuse andmeid, mistõttu ei ole mõistet „suremus“ eraldi välja toodud. Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha teaduslikke uurimistöid, sealhulgas ka epidemioloogilisi uuringud. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd ei ole epidemioloogilised, sealhulgas rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri baasil. Mõlemat tüüpi uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine eeldab sageli isikuandmete linkimist teiste andmekogudega, et saadud andmete analüüside tulemusi kasutada otsuste ja järelduste tegemiseks. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult laiapõhjaline ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Kuna teadustööde tulemuste põhjal ja ravikäsitluste muutuste tõttu ajas tuleb hoida ka registrisse kogutavad anded hoida ajakohasena. Välja on toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on müokardiinfarktiregister, ja lõikes 4 selle ingliskeelne nimetus – Estonian Myocardial Infarction Register. Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian Myocardial Infarction Registry asendatakse nimetusega Estonian Myocardial Infarction Register. Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu, mida tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse nimetusega reguleeritud asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust. Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutava töötlejana Sotsiaalministeerium ja volitatud töötlejana Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, mis võrreldes kehtiva määrusega ei muutu. Paragrahvis 3 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Vastutava töötleja ülesanneteks on (lõige 1): 1) juhtida registri pidamist; 2) kehtestada registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete töötlemise kord ning anda selleks volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi; 3) täita muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Volitatud töötleja ülesanded on järgmised (lõige 2): 1) vastutada registri haldamise seaduslikkuse, sealhulgas riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) tehtavate toimingute ja arendamise eest; 2) vastutada isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete eest; 3) tagada andmete kogumine, haldamine, säilitamine ja hävitamine; 4) korraldada elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmida kokkuleppeid õigusaktides sätestatud piirides, seejuures enne lepingu sõlmimist kooskõlastada plaanitavad andmevahetused vastutava töötlejaga; 6) tagada, et registritoimingud on õiguspärased ning vastutada ka turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täita muid volitatud töötleja ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Paragrahvis 4 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest (lõige 1). Registrile esitatavad alusandmed on elektroonsed (lõige 2).  4 Paragrahvis 5 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab: 1) andmete käideldavust, mis tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ning vajaliku ja nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 2) terviklust ehk andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja volitamatute muutuste puudumist ning 3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K1T2S24 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad. Paragrahvis 6 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega samad. Paragrahvis 7 määratakse registrile andmete esitajad. Registrisse esitavad andmeid kõik müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja müokardiinfarktihaiget ravivad TTO-d (lõige 1). Lõikes 2 esitatakse täpsustus, milliste müokardiinfarktijuhtude andmeid rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK10)5 sätestatud diagnooside järgi registrile esitatakse. Punktis 1 sätestatu järgi esitatakse andmed diagnoosikoodidega I21.0–I21.9 ja nimetusega „äge müokardiinfarkt“ ning punkti 2 järgi diagnoosikoodidega I22.0–I22.9 ja nimetusega „korduv müokardiinfarkt“ müokardiinfarktijuhtude kohta. Täpsustus on tehtud, sest see võimaldab selgemini eristada registrisse kogutavate andmete diagnoosikoode RHK-10 järgi ning need vastavad registri eesmärgile. Need andmed on olulised müokardiinfarkti statistika esitamiseks RHK-10 järgi ja haige kardiovaskulaarse riski hindamiseks vastavalt müokardiinfarkti lokalisatsioonile. Teave on vajalik, et tagada usaldusväärsed ja standarditud müokardiinfarkti diagnoosid registris. Lõike 3 kohaselt esitatakse registrile andmed elektroonselt ja andmete esitamisel kasutatakse ID- kaardiga e-identimist. Paragrahvis 8 sätestatakse TTOde poolt registrile esitatavad andmed. Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad müokardiinfarktihaige üldandmed. Isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. Kõikidel registrisse kantud elus või surnud isikutel ei pruugi olla isikukoodi. Eesti isikukood võib puududa mitmetel põhjustel, nt dokumendid vormistamata, puudub elamisluba, sealhulgas kinnipeetavad jt. Isikukoodist üksi ei piisa alati isiku tuvastamiseks, vaja on ka nime ja sugu, kuna need võivad aja jooksul muutuda. Punkti 4 järgi esitatakse registrile müokardiinfarktihaige pikkus (cm) ja kaal (kg). Nimetatud näitajad on olulised, et arvutada kehamassiindeksit ning hinnata selle seost haigestumuse ja ravitulemuste vahel. Lõikes 2 loetletakse registrile esitatavad andmed müokardiinfarktihaige varasemate südame- veresoonkonnahaiguse diagnooside ja protseduuride kohta: müokardiinfarkti diagnoos ja 4 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll; S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. 5 Klassifikaator: http://rhk.sm.ee/  5 diagnoosimise aasta ning andmed stenokardia esinemise, kroonilise südamepuudulikkuse, ajuinfarkti, perifeersete arterite haiguste, koronaarangioplastika ja aortokoronaarne šunteerimise kohta. Nendest andmetest sõltub müokardiinfarktihaigete ravikäsitlus ja prognoos. Haiglates osutatud raviteenuse tulemuste võrdlemiseks on vajalik teha prognoosi mõjutavatele tunnustele kohandatud võrdlusi. Näiteks kui ühte haiglasse satuvad müokardiinfarktihaiged, kes on võrreldes teistesse haiglatesse sattunud müokardiinfarktihaigetega eakamad ja kellel esineb rohkem kroonilist südamepuudulikkust, on haiglate võrdlemiseks ravitulemuste suhtes vajalik tulemused kohandada prognoosi mõjutavate tunnustega (nt vanus, sugu, varasem müokardiinfarkt, krooniline südamepuudulikkus jne). Lõike 3 järgi esitatakse registrile müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurite andmed. Selle järgi esitatakse andmed tavategevuse (punkt 1), suitsetamise, diabeedi diagnoosi, arteriaalse hüpertensiooni, perekonnas varajase südame isheemiatõve esinemise ja düslipideemia kohta. Punkti 1 järgi esitatakse registrile andmed müokardiinfarktihaige tavategevuse kohta järgmise loetelu põhjal: 1) töötav; 2) töötu; 3) tööd otsiv; 4) ajateenija; 5) õpilane; 6) üliõpilane; 7) töövõimetuspensionär; 8) vanaduspensionär; 9) muu pensionär; 10) lapsehoolduspuhkusel; 11) kodune; 12) keeldus vastamast / teadmata. Nimetatud andmed on vajalikud selleks, et välistada tavategevusala müokardiihaige haigestumise riskitegurite hulgast. Samuti iseloomustada Eesti müokardiinfarktihaigeid ja selgitada tavategevusala seost müokardiinfarktihaige ravi tulemustega. Nimetatud andmeid kasutatakse sarnaselt varasemate diagnooside ja protseduuride andmetega müokardiinfarktihaigete ravikäsitluse ja prognoosi hindamiseks neid mõjutavate teguritena. Punkti 5 täpsustatakse – kehtiva määruse järgi esitatakse perekonnaanamneesis südame isheemiatõbi, tehtava muudatusega lisatakse täpsustus „varajane“ (perekonnaanamneesis varajane südame isheemiatõbi). Täpsustuse all mõistetakse meeste puhul <55 eluaastat ja naiste puhul <65 eluaastat. Täpsustusega muudetakse andmeväli konkreetsemaks ja rõhutatakse selle sisu. Lõike 4 järgi esitatakse registrile andmed müokardiinfarktihaige kohta haiglasse saabumisel. Nimetatud näitajad on olulised, sest müokardiinfarktihaigete ravitaktika ja -prognoosi seisukohalt on ülioluline ajategur. Samuti võimaldavad need hinnata ravi kiirust, mis on üheks väga levinud ja oluliseks ravikvaliteedi indikaatoriks. Mida kiiremini müokardiinfarktihaige saab adekvaatset ravi, seda paremad on ravitulemused. Ajalised viivitused võivad olla nii patsiendipoolsed kui haiglasisesed. Vastava teabe alusel saab välja töötada juhendeid viivituste lühendamiseks. ST- segmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti ravijuhendist tulenevalt ei tohiks haiglasisene viivitus trombolüüsi alustamiseni olla üle 10 minuti ja primaarne koronaarangioplastika peaks olema tehtud 60 minuti jooksul haige haiglaravile saabumisest. Parima ravitulemuse annab reperfusioonravi (olenemata meetodist), kui see on alustatud esimese kahe tunni jooksul pärast ataki (valude) algust. Edasine viivitus põhjustab ravi tõhususe kiire vähenemise, sest kuue tunni jooksul on hävinenud juba üle 70% isheemiast kahjustunud müokardist. Teave kliinilise seisundi kohta haiglasse saabumisel on vajalik patsientide ravikäsitluse ja - prognoosi hindamiseks, et haigete käsitlus erinevates haiglates oleks võrreldav. Suurem letaalsus teatud haiglates võib olla põhjustatud haigete kliinilisest halvemast seisundist haiglasse  6 saabumisel. Näiteks kardiogeense šokiga haigete haiglasisene letaalsus on 50–80%. Seetõttu on kogutavate andmete hulgas andmevälju, mis kirjeldavad müokardiinfarktihaige hemodünaamilist seisundit vastuvõtus (pulsisagedus, süstoolne vererõhk, Killipi klass) ja müokardiinfarkti alatüüpi vastavalt elektrokardiograafia leiule (erinevatel alatüüpidel on erinev lühi- ja kaugprognoos). Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse punkti 2. Varasema andmevälja (aeg esimeste sümptomite algusest kuni ravi alustamiseni) nimetust täpsustatakse – aeg esimeste sümptomite algusest kuni esimese meditsiinilise kontaktini (kuupäev ja kellaaeg). Täpsustuse puhul on andmete esitajatel lihtsam mõista millise ravi alustamise aega mõeldakse. Lõike 5 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud ravimite kohta haiglas oleku ajal. Nimetatud näitajad on olulised, sest kaasaegse ravi ja ravimite kasutamise suhteline sagedus, mida peetakse tänapäeval tõenduspõhise müokardiinfarktihaigete ravi osadeks, mõjutab otseselt prognoosi ja ravi tulemuslikkust, samuti on rahvusvaheliselt tunnustatud ravikvaliteedi näitaja. Tehtud ravi analüüs eri TTO-de tasemel ning TTO-de vaheline võrdlus aitab parandada ravikvaliteeti ja tagada edaspidi üha parema abi haigetele. Andmeid kogutakse nende ravimite kohta, mille kasutamine rahvusvaheliste ravijuhiste kohaselt on nende prognoosi parandava toime tõttu näidustatud kõikide müokardiinfarktijuhtude puhul vastunäidustuste puudumise korral: antitrombootilised ravimid erinevates kombinatsioonides sõltuvalt kliinilisest situatsioonist (antiagregandid, antikoagulandid, glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid); β-blokaatorid; statiinid või muud lipiidelangetavad ravimid; angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE-inhibiitorid) või angiotensiin II retseptori blokaatorid ja aldosterooni antagonistid. Südame-veresoonkonnahaiguste ravi on kompleksne ja selle alagrupi haigused võivad üksteist oluliselt mõjutada. Seetõttu kogutakse andmeid hüpertooniatõve ravi kohta: Ca- kanali blokaatorid ja diureetikumid. Lisaks kogutakse andmeid ravimite kohta, mille kasutamine peegeldab kliinilise seisundi raskusastet: inotroopsed ravimid, südameglükosiidid, diureetikumid, antiarütmikumid ja nitraadid. On näidatud, et kontratseptiive/hormoonasendusravi saavatel naistel on oluliselt suurenenud tromboosi risk, mistõttu kogutakse ka vastavaid andmeid. Andmeid diabeedi ravi kohta kogutakse seetõttu, et diabeedi ehk suhkurtõve üheks peamiseks tüsistuseks on südame veresoonte ateroskleroos ja seeläbi ka äge müokardiinfarkt. Diabeedi ravimata jätmine selle olemasolu korral on raviviga. Trombolüüs ehk trombi lahustav ravi on hädavajalik südame verevarustuse kiireks taastamiseks müokardiinfarkti korral. Selle teostamata jätmine vastunäidustuse puudumise korral on raviviga. Uuringutest on välja toodud just müokardiinfarkti käsitluse puhul olulised uuringud. Koronarograafia abil hinnatakse südame veresoonte kahjustust ateroskleroosi poolt. Rahvusvahelised ravijuhised soovitavad koronarograafia teostamist vastunäidustuste puudumise korral kõikidele müokardiinfarktihaigetele. Hemodünaamiliselt olulise kahjustuse korral on näidustatud koronaroplastika ehk arteri anatoomilise struktuuri taastamine mehhaaniliselt. Seejuures hinnatakse koronaroplastika tulemuslikkust TIMI voolu abil (skoor 0−3), kusjuures 3 tähendab verevoolu täielikku taastumist. Verevoolu täielik taastumine on seotud parema prognoosiga. Kui südame veresoonte kahjustus on väga ulatuslik ja keeruline, on koronaroplastika asemel näidustatud aortokoronaarne šunteerimine – kõrge riskiga operatsioon. Ehhokardiograafia kohta kogutakse andmeid, kuna selle teostamine on näidustatud kõikidele ÄMI patsientidele ja selle tulemused (väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial) on seotud prognoosiga. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:  punkt 8 „mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid“ – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud seoses ravijuhendi6 uuenemisega.  punkt 18 „diabeedi ravi“ – varasem andmevälja nimetus „antidiabeetiline ravi“ on sõnastatud täpsemalt, üheselt mõistetavalt ja ajakohaselt;  punkt 26 „punktsiooni koht (arteria radialis, arteria femoralis)“ – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud müokardiinfarkti ravi meetodite täiustumise tõttu; 6 Insuldijärgse taastusravi käsitlusjuhend (valmimisel): https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/7/insuldijargse-taastusravi-kasitlusjuhend.  7  punkt 30 „teised invasiivravi protseduurid“ – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud müokardiinfarkti ravi meetodite täiustumise tõttu. Lõike 6 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistuste kohta haiglas oleku ajal. Nimetatud näitajad on olulised, sest nii haigest kui konkreetsest haigusest ja kaasuvatest haigustest tulenevad tüsistused pole alati välditavad. Samas võib tüsistuste esinemine viidata probleemidele rutiinses ravitegevuses. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse täpsustus punktis 1 „äkksurm“ ja punktis 5 „stenokardia kordumine ravi foonil“, et rõhutada kogutavate andmete sisu. Varasemad nimetused: vastavalt „südameseiskus“ ja „stenokardia püsimine ravi foonil“. Lõike 7 järgi esitatakse andmed müokardiinfarkti diagnoosi kohta. Nimetatud näitajad on olulised müokardiinfarkti statistika esitamiseks RHK-10 järgi ja isiku tasemel kardiovaskulaarse riski hindamiseks vastavalt müokardiinfarkti lokalisatsioonile. Teave on vajalik, et tagada usaldusväärne ja standarditud müokardiinfarkti diagnoosimine, mis on eelduseks adekvaatsele ravile. Oluline on kindlaks määrata nii müokardiinfarkti alatüüp EKG leiu alusel kui ka lokalisatsioon, kuna see teave mõjutab nii haige edasist ravi kui prognoosi. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:  punkt 3 – varasem nimetus „võimalik iatrogeenne atakk“ asendatakse andmete esitajatele arusaadavuse lihtsustamiseks ja sisu senisest parema avamise eesmärgil sõnadega „võimalik periprotseduraalne/perioperatiivne atakk“  punkt 5 infarktitüüp (I–V) – tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud vastavalt uuenenud müokardiinfarkti definitsiooni neljandale konsensusdokumendile. Andmed on vajalikud ka registri andmete võrdlemiseks teiste Euroopa riikide registrite andmetega. Eristatakse järgnevaid 5 infarktitüüpi: - I tüüp – spontaanne müokardiinfarkt (seotud aterosklerootilise naastu rebendi, haavandumise, erosiooni või dissektsiooniga); - II tüüp – müokardiinfarkt isheemilise düsbalansi tõttu (nt koronaararterite endoteeli düsfunktsiooni, spasmi, emboli, tahhü-braduarütmia, aneemia, hingamispuudulikkuse ja hüpertensiivne kriisi tagajärjel); - III tüüp – kardiaalse äkksurma põhjustanud müokardiinfarkt (isheemiale viitavad sümptomid, uus isheemiline EKG-muutus või uus Hisi kimbu vasema sääre täielik blokaad); - IVa tüüp – perkutaanse koronaarinterventsiooni (PKI) järel ≤48 tunni jooksul (kardiaalsete biomarkerite (rohkem kui 5 kordne tõus üle referentsväärtuste ülemise piiri või taseme tõus 20% eelnevast tõusust + isheemilised muutused või kinnitus SKG-l või lahangul); IVb tüüp stendi tromboosiga seonduv müokardiinfarkt; - IVc tüüp – stendi restenoosiga seonduv müokardiinfarkt; - V tüüp – aortokoronaarse šunteerimise (AKŠ) järgne müokardiinfarkt (kardiaalsete biomarkerite taseme tõus 10 korda üle referentsvaartuste ülemise piiri+ EKG muutused või SKG või piltdiagnostika kinnitus). Lõike 8 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituste kohta haiglast lahkumisel. Nimetatud näitajate registreerimine on oluline nende ravimite korral, millel on näidatud müokardiinfarktihaigete prognoosi mõjutav toime. Vastav teave on vajalik ravikvaliteeti parandavate tegevuste ja juhendite väljatöötamisel ning müokardiinfarktihaigete teisese ennetustegevuse efektiivsuse hindamisel (sh haigete ravijärgimise hindamisel). Võrreldes kehtiva määrusega tehakse muudatused järgmistes punktides:  punkt 4 diureetikumid (lingudiureetikumid) – tulenevalt uuenenud ravijuhendi soovitustest vajalikud haigete riski hindamisel ja ravitulemuste võrdlemisel.  punkt 5 „mineralokortikoidi/aldosteroooni retseptorite antagonistid“ tegemist on uue andmeväljaga. Täiendus on tehtud kooskõlas ravijuhendi uuenemisega. Tegemist on  8 prognoosi mõjutava ravimirühmaga, mida kasutatakse ravikvaliteedi indikaatorinasüdamepuudulikkusega haigete ravi hindamisel.  punkt 12. Varasem nimetus „antidiabeetiline ravi“ asendatakse andmete esitajatele arusaadavuse lihtsustamise, üheselt mõistetavuse ja ajakohastamise eesmärgil sõnadega „diabeedi ravi“. Lõikes 9 sätestatakse müokardiinfarktihaige haiglast lahkumise, lahangu tegemise ja surma andmete esitamine. Lahanguleiu (punkt 4) korral esitatakse andmed järgmiselt: 1) värske (esmane) südamelihase infarkt; 2) vana (paranenud) südamelihase infarkt; 3) värske korduv (armiga) südamelihase infarkt. Lahanguleiu kokkuvõtte (punkt 5) puhul esitatakse andmed järgmiselt: 1) kindel (silmaga nähtav värske südamelihase infarkt ja/või värske koronaararteri tromboos); 2) võimalik (äge südamepuudulikkus ja vana südamelihase infarkt ja/või koronaararterite ahenemine üle 75%); 3) negatiivne (puudub ägeda südamelihase infarkti patoloogiline leid); 4) ei tehtud lahangut; 5) teadmata. Nimetatud näitajad on olulised, et arvutada haiglaravi kestus. Uuringud näitavad, et Eestis on müokardiinfarkti keskmise haiglaravi päevade arv suurem kui näiteks Skandinaavia maades. Lühemad haiglaravi perioodid aitavad vähendada ravikulusid. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse andmekoosseisust välja järgmiste andmeväljade kogumine:  stresstesti tegemine – seda tehakse müokardiinfarktihaigetele väga üksikutel juhtudel. Samuti ei kanna see väärtuslikku teavet haige ravi tulemuste jälgimiseks ning suurendab ainult kogutavate andmete mahtu;  stresstesti tulemused – on seotud eelmise punktiga. Tehtaval stresstestil on väga harva patsiendi käsitlust muutvaid tulemusi;  Q saki olemasolu – jäetakse andmekoosseisust välja, sest igapäevatöös registreeritakse seda patsientide EKG andmete põhjal väga harva ning andmeid statistiliste kokkuvõtete tegemiseks on liiga vähe. Kogutud andmeid ei kustutata, vaid säilitatakse samadel alustel nagu registrisse kantud andmeid, sest teadustööde tegemise huvides on vajalik neid veel säilitada, kuid edaspidi ei ole nende kogumine rahvatervise seisukohast vajalik. Lõikes 10 nimetatakse registrile esitatavate andmete esitamise ja TTO andmed. Esitatakse TTO nimi (punkt 1); andmete esitaja isikukood, ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, telefon ja e-posti aadress (punkt 2); müokardiinfarktihaige ravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, eriala ja eriala kood ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood (punkt 3); andmete esitamise kuupäev (punkt 4). Need andmed on vajalikud, et pöörduda andmete esitaja poole andmete täpsustamiseks, et tagada andmekvaliteet. Lõike 11 kohaselt kantakse registrisse andmeid ainult Eestis alaliselt viibivate isikute kohta, sest Eestis saadud ravi järel riigist lahkuva välismaalase kohta ei ole andmeid koguda võimalik. Samuti on registri puhul tegemist rahvastikupõhise registriga, mistõttu ei ole ka vajalik välismaalaste andmeid edasise haiguse kulu kohta koguda. Paragrahvis 9 nimetatakse muud isikud, kes edastavad registrile andmeid. Nimetatud andmeandjatelt päritavaid andmeid kasutatakse registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse tagamiseks.  9 Lõikes 1 sätestatakse, et rahvastikuregister edastab registrile § 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed, isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja ja elukoha andmed. Võrreldes kehtiva määrusega on andmekoosseisu lisatud müokardiinfarktihaige elukoha andmed, mida päritakse maakonna tasemel, sealhulgas Tallinn ja Tartu eraldi. Praegu ei ole TTO asukoha põhine teave rahvastiku terviseseisundi ennetustegevuste ja parendusmeetmete kavandamiseks piisav. Eri piirkondade, sh ka maa- ja linnaelanikkonnal võivad haiguse tekkemehhanismid ja riskifaktorid, haigestumus, ravi kättesaadavus, ravi iseärasused ja haiglaeelsed viivitused olla erinevad. Puuduliku teabega ei ole võimalik seda aga hinnata. Seetõttu on andmekoosseisu lisatud isiku elukoha andmed, eristades maakonna ja suuremad linnad (Tallinn ja Tartu). Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed hõlmavad endas andmeid mõnda teise riiki mineku ja Eestisse tagasituleku kohta, selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukohta elama asumise kuupäev. Registrile on Eestist alalise lahkumise teave oluline sarnaselt teiste tervisevaldkonna registritega. Register kasutab saadud teavet müokardiinfarktiga isikute ravikäsitluse hindamiseks ja elumuse arvutamiseks, mille juures on oluline arvesse võtta vaid need isikud, kelle kohta on olemas terviklik teave. Samuti aitab see tagada haiglajärgsel perioodil kogutavate andmete terviklikkuse, et selgitada välja põhjused, miks andmeid edasise ravi, uuringute, tüsistuste ja/või suremuse kohta pole registrisse laekunud. Seega saab registri andmete põhjal täpselt hinnata selliste isikute arvu, kelle ravi ja tüsistuste esinemist jälgida pole võimalik või on hinnang ebausaldusväärne nende riigist ajutiselt või alaliselt lahkumise tõttu. Lisaks on § 8 lõikes 11 sätestatud, et registrisse kantakse andmeid vaid Eestis alaliselt elavate isikute kohta ja täiendavad selgitused on leitavas selle paragrahvi juures. Lõikes 2 sätestatakse, et surma põhjuste register edastab registrile andmed isiku surma, selle põhjuse ja suremispaiga kohta. Andmed võimaldavad analüüsida müokardiinfarkti esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud müokardiinfarktijuhtude andmete täielikkuse tagamisel. Võrreldes kehtiva määrusega on juurde lisatud suremispaik. Täiendus on vajalik ravikvaliteedi hindamiseks, nt selleks, et hinnata teatud ajaperioodi järel müokardiinfarktihaige haiglast lahkumisest tema elumust, samuti haiglas toimunud surmajuhtumite väljaselgitamiseks. Suremispaik (nt kodus) näitab, et tegemist on haiglasisesest suremusest erineva näitajaga ja haigla pole andmeid registrisse esitamata jätnud. Samuti aitab see tagada, et registri andmed on täielikud, ja näitab, et kokku on kogutud kõik Eestis toimunud müokardiinfarkti surmajuhtumid ja nende detailandmed. Lõikes 3 määratakse, et haigekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) sätestatud diagnoosid. Haigekassa andmekogu edastab need andmed, et välja selgitada kaasuvate haiguste diagnooside teave. See on vajalik näiteks selleks, et haiglaravi kvaliteedi näitajana arvutada müokardiinfarkti riskile kohandatud 30 päeva suremust. Selle näitaja puhul on kaasuvatel haigustel oluline osa, kuna need mõjutavad infarkti suremust. Kuna Eestis on südame-veresoonkonnahaigustesse suremus jätkuvalt oluliseks probleemkohaks, on olukorra parandamiseks vaja täpsemalt hinnata, kui suur osa sellest on põhjustatud just ravikvaliteedist tingitud puudustest. Lõikes 4 sätestatakse, et retseptikeskus edastab registrile andmed müokardiinfarktihaigele välja kirjutatud ja haige poolt välja ostetud ravimite kohta: 1) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta (ATC kood) – diabeedi raviks kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01), diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09) ja lipiidisisaldust muutvad ained (C10); 2) diagnoos retseptil (RHK-10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäev; 3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise fakt ja kuupäev.  10 Uuringud on näidanud, et ravirežiimi järgimine erinevates müokardiinfarkti alagruppides on väga erinev. Kogutavate andmete põhjal saab monitoorida ravirežiimi järgimist üle Eesti ning tulemuste põhjal planeerida tervishoiuteenuseid ja ravimipoliitikat. Registris kogutakse andmeid ainult nende ravimite kohta, mis mõjutavad ägeda müokardiinfarktiga patsientide prognoosi: A10 (diabeedi raviks kasutatavad ained), B01 (tromboosivastased ained), C03 (aldosterooni antagonistid), C07 (beetablokaatorid), C09 (reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained) ja C10 (lipiidisisaldust muutvad ained). Ravimite määramise puhul ei ole oluline mitte ainult fakt, et ravim on välja kirjutatud, oluline on ka ravimiannus. Ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva kohta käivate andmete kogumine on oluline, kuna patsiendid ei pruugi kõiki välja kirjutatud ravimeid soovitatud koguses välja osta. Ravimite väljaostmise hindamine on üks enam kasutatud ja tõele enam vastav viis patsiendi ravimikasutuse hindamisel. Andmete põhjal saab hinnata patsiendi lühi- ja kaugprognoosi vastavalt koduse ravirežiimi järgimisele. Nimetatud muudatus jõustub 01.01.2021, sest vajab eelnevalt arendustööde tegemist ja vajaduse korral lisarahastuse taotlemist. Lõikes 5 kehtestatakse andmevahetuse toimumine andmeandjatega. See toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldavat viisil. Paragrahvis 10 sätestatakse andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Lõige 1 sätestab, et volitatud töötleja sõlmib andmete esitajaga kokkuleppe (lepingu), milles on ära määratud TTO poolt nimetatud isik(ud), kes vastutab(vastutavad) andmete registrisse kandmise eest. Selline töökorraldus on kokku lepitud, sest registri ülesehituse järgi kannavad TTOd andmed otse registrisse. Lepingu järgi on TTOdel vastavad ligipääsuõigused ja ligipääs registrisse on tagatud ID-kaardiga autentimise teel. Andmete esitajatel ei ole õigust kandeid kustutada, kuid neil on võimalik kandeid täiendada ja täpsustada ning vajadusel kande tühistada. Lõige 2 sätestab andmete registrisse kandmise tähtaja – andmete esitajad esitavad registrile andmed müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks. Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutavad andmete esitajad (lõige 3). Lõike 4 kohaselt parandab andmete esitaja registrisse andmete esitamata jätmise või vea ilmnemise korral andmed registris esimesel võimalusel. Andmete esitaja või parandaja teavitab sellest volitatud töötlejat. Lõikes 5 sätestatakse, et registri volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks. Paragrahv 11 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab volitatud töötleja infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. Paragrahv 12 sätestab andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korra. Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele. Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest volitatud töötleja. Lõikes 3 sätestatakse, et volitatud töötleja edastab Tervise Arengu Instituudile (edaspidi TAI) pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks. TAI avaldab müokardiinfarktihaigestumuse andmed statistiliste aruannetena isikustamata kujul tervisestatistika ja -uuringute avalikus  11 andmebaasis7. Samuti kasutab TAI edastatud andmeid OECD poolt välja töötatud ravikvaliteedi indikaatorite arvutamiseks ja esitab tehtud arvutuste põhjal andmed OECD-le, kes need avaldab8. Lõige 4 sätestab, et volitatud töötleja tagab registri andmetele ligipääsu avalikkusele registri veebilehe kaudu. Andmed avaldatakse statistiliste aruannetena isikustamata kujul. Lõike 5 järgi võimaldatakse TTO-le juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele isikustamata kujul. Lõike 6 kohaselt tuleb volitatud töötlejal pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. Samuti selle üle, milliseid parandusi on TTO esitatud andmetes teinud. Muul moel töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri andmetega. Paragrahvis 13 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad. Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine alates andmete registrisse kandmisest. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul aitab tagada isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel ka juhul, kui on tegemist pikkade, mitmetesse aastakümnetesse ulatuvate ajavahemike ja erinevate põlvkondadega jälgimisega või võrdlemisega. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades näiteks jälgida erinevaid seoseid, sh geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimääruse alusel. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest: - seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ning varem kogutud andmete ja isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isikutasandil, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalikud eri põlvkondade isikustatud andmed ja korduvad andmete linkimised uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende; - võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte ja selle abil saab teha mitmeid haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega. 7 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/index.html. 8 OECD andmebaas: http://stats.oecd.org/.  12 Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest ning analüüsida ja aegreas joonistuvate mustreid jälgida, mis aitavad määrata kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitseks ja säilitamiseks. Lõikes 2 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni kolm aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahvis 14 sätestatakse, et järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 15 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, rahastatakse selle pidamist vastutavale töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 16 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 17 sätestab määruse üleminekusätted. Selle järgi nähakse üleminekusättena ette, et seni kogutud andmeid (Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määrus nr 156) säilitatakse samuti tähtajatult, et vältida säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii registris säilitatud andmed kui ka tekkinud alusandmed registrisse tähtajatult. Paragrahv 18 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 15. jaanuaril 2019. a (lõige 1). Paragrahvi 9 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2021. a (lõige 2). Hilisem jõustumine on seotud andmeväljadega, mis vajavad eelnevalt registri arendustööde tegemist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. 4. Määruse mõjud Määrusega võimaldatakse pidev, süstemaatiline ja usaldusväärne Eestis diagnoositud müokardiinfarktijuhtude andmete kogumine ja töötlemine. See loob aluse usaldusväärsetele andmetele, mis võimaldavad parandada müokardiinfarktihaigete ravi kvaliteeti. Teiseks võimaldab see täpsemini hinnata ressursside kasutamise planeerimist sotsiaal- ja tervisevaldkonnas. Kolmandaks annab see võimaluse korrektseks statistikaks, mis omakorda võimaldab teha põhjalikke uurimistöid ja analüüse. Mõju sihtrühm: elanikkond Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta  13 Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks, müokardiinfarktihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, uute efektiivsemate ravimeetodite kasutusele võtmiseks, selleks et analüüsida rakendatud meetmete ja ravi tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule. Mõju sihtrühm: müokardiinfarktiregistri töötajad ja tervisevaldkonna poliitikakujundajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Käesolevas määruses tehakse andmekoosseisus 15 muudatust, mis mõnevõrra suurendavad registri töötajate töömahtu ja toovad kaasa töökorralduslikke muudatusi. Samas andmevahetuse automatiseerimiseks (X-tee kaudu) tehakse IT-arendustöid, mis mõnevõrra lihtsustavad registri töötajate tööd. Lisaks võimaldab automatiseeritud andmevahetus vähendada vigade tekkimiste võimalusi, võimaldab lühendada andmete töötlemiseks kuluvat aega ning seeläbi on võimalik andma kiiremini tagasisidet ravi tulemuslikkuse indikaatoritele (nt müokardiinfarkti 30 päeva järgne suremus). Poliitikakujundajate töökorraldus ei muutu, sest andmed on kättesaadavad uuendatud kujul. Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määruses muudetakse 15 andmevälja, mistõttu on olemas mõningane mõju TTO-dele. Tehtavate muudatustega ei lisandu oluliselt uusi kohustusi TTO-dele, samuti ei muutu nende jaoks registrile andmete esitamine. TTO-d sisestavad andmed endistviisi otse registrisse. Samuti ei muutu TTO- de andmete esitamise kohustus, mille eesmärk on tagada ülevaade müokardiinfarktihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja ravimeetodite kasutamise kohta. Lisaks paraneb TTO-del võimalus sisestada reaalses ravis kasutatavaid ravimeid ja jälgida paremini ravitulemusi. Andmekaitsealane mõju hinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Samuti ei muutu vastutav ja volitatud töötleja, kes tunnevad hästi tänaseid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi. Volitatud töötleja poolt on kasutusele võetud meetmed, mis tagavad andmete kaitse. Selleks tehakse andmete esitajatega kokkulepe ehk sõlmitakse leping, milles nimetatakse konkreetsed andmete sisestajad, kes saavad õiguse andmete sisestamiseks läbi ID-kaardi/ mobiil-ID-ga autentimise teel. Lepingus tuuakse välja, kui isikul, kellele on antud ligipääs registrisse andmete sisestamiseks töösuhe lõpeb, siis lepingu osapool teavitab koheselt registri volitatud töötlejat, kes ligipääsu registrisse lõpetab. Alates jõustumisest ja 01.01.2021 esitatakse registrile täiendavaid andmeid ning nende andmete töötlemisele rakendatakse tänaseid andmete töötlemise korda ja tingimusi. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Lisaks tegemist ei ole uue loodava andmekoguga vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja toimub tänaste protsesside alusel. Iga antud registriga kokku puutuv töötaja omab eriliiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes varasemaga, sisuliselt ei muutu. Samuti omavad andmete registrisse sisestajad eriliiki andmete töötlemise kogemust ja vastavat koostöökokkulepet volitatud töötlejaga. Volitatud töötlejana on TÜK juba täna rakendanud parimaid praktikaid ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga registri toimingutega tegeleb määratud isik, seega ei teki vastutava töötleja rolli muutumisel andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks.  14 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja infotehnoloogilise arendustegevusega. Müokardiinfarktiregister on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. Registri pidamiseks on ette nähtud 70 800 eurot, sealhulgas 38 344 eurot personali palgakuluks, 948,12 eurot majandus-, ja 11 231,34 eurot IT-arenduskuludeks. Määruse § 8 lõike 4 punktis 2, lõike 5 punktides 17, 25 ja 29, lõike 6 punktis 5, lõike 7 punktis 3 ja lõike 8 punktis 10 ning määruse § 9 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 3 tehakse andmeväljades täpsustused või lisatakse uus andmeväli. Nendest muudatustest tingituna on vajalik teha registri arendustöid. Arendustöödeks vajalikud kulud kaetakse registri pidamiseks ette nähtud vahenditest. Paragrahvi 9 lõikes 3 ja lõikes 4 sätestatud muudatus jõustuvad 01.01.2021, sest vajab arendustöid, mille eeldatav kulu on väljaselgitamisel, samuti võib see vajada lisavahendite taotlemist. Seetõttu on jõustumisaeg hilisem. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. jaanuaril 2019. a, millest on ettenähtud teatud erisused. Määruse § 9 lõige 3 ja lõige 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks elektroonse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kardioloogide Seltsile, müokardiinfarktiregistri teadusnõukogule, Tartu Ülikooli Kliinikumile ja Tervise Arengu Instituudile.  EELNÕU 21.11.2018 MINISTRI MÄÄRUS nr Müokardiinfarktiregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 144 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Müokardiinfarktiregister (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Registrit peetakse müokardiinfarktihaigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (3) Registri ametlik nimetus on müokardiinfarktiregister. (4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Myocardial Infarction Register. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist; 2) kehtestab registri andmetele juurdepääsu ja nende töötlemise korra ning annab selleks volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi; 3) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. (2) Volitatud töötleja: 1) vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 2) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete eest; 3) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;  2 5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. 2. peatükk Registri ülesehitus ja andmete tähendus § 4. Registri ülesehitus (1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. (2) Registri alusandmed on elektroonsed. § 5. Registri andmete kaitse (1) Registriandmete kaitse tagatakse läbi käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu, vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. (2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K2T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine (M). § 6. Andmete õiguslik tähendus Registriandmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis, töötlemine ja logimine § 7. Andmete esitajad ja esitamise viis (1) Registrile esitavad müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja müokardiinfarktihaiget ravivad tervishoiuteenuse osutajad. (2) Registrile esitatakse andmed iga müokardiinfarktijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) sätestatud diagnooside järgi: 1) äge müokardiinfarkt (I21.0–I21.9); 2) korduv müokardiinfarkt (I22.0–I22.9). (3) Registrile esitatakse andmed elektroonselt. Andmete elektroonsel esitamisel kasutatakse e-identimist. § 8. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed (1) Müokardiinfarktihaige üldandmed: 1) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg; 2) sugu; 3) ees- ja perekonnanimi; 4) pikkus (cm) ja kaal (kg).  3 (2) Müokardiinfarktihaige varasemate südame-veresoonkonnahaiguse diagnooside ja protseduuride andmed: 1) müokardiinfarkti diagnoos ja diagnoosimise aasta; 2) stenokardia esinemine; 3) krooniline südamepuudulikkus; 4) ajuinfarkt; 5) perifeersete arterite haigused; 6) koronaarangioplastika; 7) aortokoronaarne šunteerimine. (3) Müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurid: 1) tavategevus; 2) suitsetamine; 3) diabeedi diagnoos, sealhulgas käesoleval haiglaravil diagnoositud; 4) arteriaalne hüpertensioon; 5) perekonnaanamneesis varajane südame isheemiatõbi; 6) düslipideemia. (4) Müokardiinfarktihaige andmed haiglasse saabumisel: 1) ataki algusaeg (kuupäev ja kellaaeg); 2) aeg esimeste sümptomite algusest kuni esimese meditsiinilise kontaktini (kuupäev ja kellaaeg); 3) ületoomine teisest tervishoiuasutusest või osakonnast; 4) haiglaravile ja osakonda saabumise kuupäev ning kellaaeg; 5) prevaleeruv sümptom; 6) pulsisagedus; 7) süstoolne vererõhk; 8) Killipi klass; 9) elektrokardiogrammi rütm, QRS kirjeldus ja ST segmendi muutused. (5) Müokardiinfarktihaigele osutatud ravi ja manustatud ravimite andmed haiglas oleku ajal: 1) ravimiuuringus osalemine; 2) antiagregandid; 3) antikoagulandid; 4) glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid; 5) β-blokaatorid; 6) Ca-kanali blokaatorid; 7) diureetikumid; 8) mineralokortikoidi/aldosteroooni retseptorite antagonistid 9) inotroopsed ravimid; 10) südameglükosiidid; 11) antiarütmikumid; 12) nitraadid; 13) AKE-inhibiitorid; 14) angiotensiin II retseptori blokaatorid; 15) statiinid; 16) muud lipiidide taset langetavad ravimid; 17) kontratseptiivid/hormoonasendusravi; 18) diabeedi ravi; 19) trombolüütiline ravi ja selleks kasutatud ravim ning põhjus miks trombolüüsi ei tehtud; 20) teises tervishoiuasutuses trombolüüsi tegemine; 21) koronaarangiograafia tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg; 22) koronaarangiograafia valem; 23) koronaarangioplastika tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg; 24) TIMI vool; 25) stendi kasutamine;  4 26) punktsiooni koht (arteria radialis, arteria femoralis); 27) sulguri kasutamine ja paigaldamise kuupäev; 28) aortokoronaarne šunteerimine, selle kuupäev ja kellaaeg; 29) elektrokardiostimulatsiooni kasutamine; 30) teised invasiivravi protseduurid; 31) ehhokardiograafia tegemine; 32) väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial; 33) laboriuuringud (kolesterool, triglütseriidid, eGFR vms) ja nende tulemused. (6) Müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistused haiglas oleku ajal: 1) äkksurm; 2) kardiogeenne šokk ja/või kopsuturse; 3) uus südamelihase infarkt; 4) ajuinfarkt; 5) stenokardia kordumine ravi foonil; 6) verejooks; 7) mehhaanilised komplikatsioonid. (7) Müokardiinfarkti diagnoosi andmed: 1) muutused biokeemilistes markerites; 2) NSTEMI/STEMI diagnoos haiglast lahkumisel; 3) võimalik periprotseduraalne/perioperatiivne atakk; 4) põhihaiguse diagnoos vastavast tervishoiuteenuse dokumendist (RHK-10 diagnoos I21 või I22); 5) infarktitüüp (I-V); 6) teised kliinilised diagnoosid. (8) Müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituse andmed haiglast lahkumisel: 1) aspiriin; 2) antiagregandid; 3) antikoagulandid; 4) diureetikumid; 5) mineralokortikoidi/aldosteroooni retseptorite antagonistid; 6) β-blokaatorid; 7) AKE-inhibiitorid; 8) angiotensiin II retseptori blokaatorid; 9) Ca-kanali blokaatorid; 10) nitraadid; 11) statiinid; 12) diabeedi ravi. (9) Haiglast lahkumise ja surma andmed: 1) haiglast lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht (koju, üleviimine teise tervishoiuasutusse vms); 2) surmakuupäev, kellaaeg ja surma põhjus; 3) lahangu tegemine; 4) lahanguleid; 5) lahanguleiu kokkuvõte. (10) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja nimi, aadress, äriregistrikood, juhatuse esindaja ees- ja perekonnanimi; 2) andmete esitaja isikukood, ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, telefon ja e- post;  5 3) müokardiinfarktihaige ravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametikoht, struktuuriüksus, eriala ja eriala kood ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 4) andmete esitamise kuupäev. (11) Registrisse kantakse andmeid Eestis alaliselt viibivate isikute kohta. § 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis (1) Rahvastikuregister edastab registrile: 1) paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed; 2) müokardiinfarktihaige elukoha andmed (maakond, lisavalikuna Tallinn/Tartu); 3) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja. (2) Surma põhjuste register edastab registrile: 1) surmakuupäeva; 2) surma põhjuse, sealhulgas vahetu, varasema, alg- ja välispõhjuse; 3) suremispaiga. (3) Haigekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) sätestatud diagnoosid. (4) Retseptikeskus edastab registrile: 1) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta (ATC kood) – diabeedi raviks kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01), diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09) ja lipiidisisaldust muutvad ained (C10); 2) diagnoosi retseptil (RHK-10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäeva; 3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva. (5) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. § 10. Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine (1) Volitatud töötleja sõlmib andmete esitajaga kokkuleppe, milles määratakse vastutav isik andmete registrisse kandmiseks. (2) Andmed esitatakse registrile müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks. (3) Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutab andmete esitaja. (4) Registrisse andmete esitamata jätmise või vea ilmnemise korral parandab andmete esitaja andmed registris esimesel võimalusel ning teavitab sellest volitatud töötlejat. (5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri volitatud töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. § 11. Andmete logimine Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta ning tervishoiuteenuse osutaja poolt andmetes tehtud paranduste kohta.  6 4. peatükk Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine § 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs registri andmetele võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab volitatud töötleja. (3) Volitatud töötleja väljastab üks kord kalendriaastas Tervise Arengu Instituudile pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks. (4) Volitatud töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele isikustamata kujul. (5) Tervishoiuteenuse osutajale võimaldatakse juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele isikustamata kujul. (6) Volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. § 13. Andmete säilitamine (1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest. (2) Registri logiandmeid säilitatakse kolm aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 14. Registri järelevalve Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 15. Registri rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 16. Registri lõpetamine (1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg. (3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussätted § 17. Üleminekusäte Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2011. a määruse nr 156 „Müokardiinfarktiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” alusel loodud registri andmeid säilitatakse tähtajatult.  7 § 18. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 15. jaanuaril 2019. a. (2) Määruse § 9 lõige 3 ja lõige 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-1366 - Müokardiinfarktiregistri põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea35161d-0eca-4df9-9dc6-4bbb90e8c4a7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea35161d-0eca-4df9-9dc6-4bbb90e8c4a7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main