Kiri

Ministeeriumid Meie 19.12.2018 nr 1.2-2/145-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Tuberkuloosiregistri põhimäärus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. TUB_pm_EN 2. TUB_pm_EN_SK Lisaadressaadid: Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Kopsuarstide Selts Tervise Arengu Instituut Eleri Lapp 626 9137 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Tervise- ja tööministri määruse „Tuberkuloosiregistri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Kuna isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse1 eelnõuga muutub valitsuse volitusnorm kehtetuks, kehtestab andmekogu põhimääruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seetõttu on ettevalmistatud selle terviktekst. 17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, üldine andmekoosseis ja andmete esitajate ring. Olemasolevas õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed, andmetele juurdepääsu õigused ja andmete väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi juures olev tuberkuloosiregister on andmekogu, mis tegutseb alates 1997. aastast, kui sõlmiti leping Kivimäe Haigla ja Meditsiinistatistika Büroo vahel tuberkuloosiregistri pidamiseks. Alates 09.11.2001 kuni 31.01.2009 oli tuberkuloosiandmekogu volitatud töötlejaks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja alates 01.02.2009 sai volitatud töötlejaks Tervise Arengu Instituut. Vanimad andmed tuberkuloosiregistris pärinevad 1987. aastast. Tuberkuloos on õhu teel leviv piisknakkus, mis on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt eriti ohtlik nakkushaigus. Tuberkuloosiregistri andmete alusel analüüsitakse tuberkuloosihaigestumust, tuberkuloosi levimust ja tuberkuloosiravi tulemusi, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamist. Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon tuberkuloosiregistri pidamiseks terviktekstina ja muudetakse selle vastutav töötleja (Sotsiaalministeeriumi asemel Tervise Arengu Instituut). Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et terviseregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus olulisi ega sisulisi muudatusi tehtud ei ole. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ([email protected], 626 9137), digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (tänaseks teenistusest lahkunud) ning Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepp ([email protected], 659 3917) ja Tervise Arengu Instituudi õigusala juht Margus Miller ([email protected], 659 3905). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338). 1 Eelnõu 650 SE.  2 Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 145 lõike 4 alusel. Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 650 SE2 (andmekaitsereformi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)). Seaduse eelnõuga 650 SE muutub Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määrus nr 70 „Tuberkuloosiregistri põhimäärus“ redaktsioon RT I, 28.05.2011, 11, kehtetuks ja käesoleva eelnõuga kehtestatakse ministri määrusena uus terviktekst. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 18 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse tuberkuloosiregistri (edaspidi register) asutamine, registri pidamise eesmärk ning registri nimetus eesti ja inglise keeles. Lõikes 2 kehtestatakse registri eesmärk. Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Registrisse kogutakse andmeid tuberkuloosijuhtude registreerimiseks. Andmeid kogutakse kõikide, nii elupuhuselt kui surma järel diagnoositud juhtude kohta. Andmekogusse kogutud andmete põhjal analüüsitakse tuberkuloosijuhtude ravi kulgemist ja tõhusust. Lisaks riigisisesele analüüsile on Eestil kohustus andmeid edastada rahvusvahelistele organisatsioonidele, kuna Eesti tuberkuloosihaigestumust jälgivad ja teiste riikidega võrdlevad ka WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) ja ECDC (Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus). Registri eesmärki olemuselt muudetud ei ole. Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas tuberkuloosiregistri eesmärk on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika korraldamiseks ja rahvatervisealaseks teadustööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse. Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), teadusasutused ja Sotsiaalministeerium. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse, statistikat ja uurimistöid, töötada välja tervisepoliitika muudatusi ning korraldada tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse tervishoiuteenuste parem planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul tasemel rahvastiku terviseseisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja teaduslikke uurimistöid. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa 2 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, 650 SE, mis on Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses.  3 üksteisest eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda, peatada tuberkuloosinakkuse edasine levik ja ära hoida järgneda võivaid haigusjuhte. Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida meetmeid diagnostika ja ravikäsitluse tõhustamiseks, rahvastiku tervise hüveks. Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse mõõtmiseks. Tegemist on epidemioloogiliste mõistetega, mida kasutatakse rahvastiku hulgas esinevate haiguste ja nende mõjurite kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on asendatud mõistega „elumus“, sest keeleliselt on tegemist täpsema terminiga, kuigi teadlaste hulgas on laialt levinud pigem „elulemuse“ kasutamine. Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas kasutatava terminiga, millega väljendatakse ajavahemikku, millal haige (nt tuberkuloosihaige) võib haiguse diagnoosimise, ravimite, ravimeetodite või muude haigest sõltumatute tegurite rakendamisega oma eluiga pikendada, seda võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Elumuse arvutamiseks kasutatakse muu hulgas suremuse andmeid, mistõttu ei ole mõistet „suremus“ eraldi välja toodud. Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et registri andmete alusel saab teha nii epidemioloogilisi uuringuid kui ka teaduslikke uurimistöid. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd ei ole epidemioloogilised, sealhulgas rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri baasil. Kõik epidemioloogilised uuringud ei ole teadusuuringud, nt tuberkuloosinakkuse levikut puudutavad epidemioloogilised uuringud peab tegema Terviseamet, et asuda tegutsema nakkuspuhangu ärahoidmiseks. Registri andmete põhjal peaks saama teha nii epidemioloogilisi kui teadusuuringuid. Mõlemat tüüpi uuringute tegemine eeldab isikuandmete linkimist teiste andmekogudega ning saadud andmeid analüüsides otsuste ja järelduste tegemist. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult laiapõhjaline, muu hulgas peab olema võimalus kasutada neid teadustöödeks. Välja on toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on tuberkuloosiregister ja lõikes 4 selle ingliskeelne nimetus – Estonian Tuberculosis Register. Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian Tuberculosis Registry asendatakse nimetusega Estonian Tuberculosis Register. Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu, mida tähistatakse sõnaga register. Seega on varasema ingliskeelse nimetusega reguleeritud asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust. Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut (TAI). Põhimäärusega kavandatud muudatuse järgi määratakse vastutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on edaspidi TAI, kes on selle andmekogu ainus töötleja. Vastutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on järgmised: 1) juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud; 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse ning turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täidab muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Paragrahvis 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest (lõige 1). Registrile esitatavad alusandmed on elektroonsed või paberil ning paberil andmed kantakse registrisse elektroonselt (lõige 2).  4 Paragrahvis 4 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab: 1) andmete käideldavust, mis tähendab eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ja hõlpsat kättesaadavust (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ning vajaliku ja nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 2) terviklust ehk andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatust ning päritolu autentsust ja volitamatute muutuste puudumist ning; 3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K1T2S23 ja turbeaste on keskmine (M). Need andmed on võrreldes varasemaga samad. Paragrahvis 5 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega samad. Paragrahvis 6 määratakse registrisse andmete esitajad. Registrisse esitavad andmeid tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja tuberkuloosihaigeid ravivad TTO-d ning riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid. Lisaks on TTO-de hulgas eristatud uuringu teinud laboratooriumid, sest nende poolt esitatud andmete koosseis erineb teiste tervishoiutöötajate poolt esitatud andmetest. Tuberkuloosi korral teevad uuringuid mükobakterioloogia laboratooriumid, kes esitavad andmeid tuberkuloosibakteri mikroskoopilisel ja külvimeetodil saadud tulemustest, ravimtundlikkusest, tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemustest jt. Lõige 2 sätestab, et käesoleva määruse §-des 7–10 nimetatud andmeid esitatakse 14 kalendripäeva jooksul alates tuberkuloosi diagnoosimisest või ravi lõpetamisest ning lõikes 3 täpsustatakse millisel viisil andmeid esitatakse. Seda tehakse nii paberil, elektroonselt kui ka riigi andmevahetuskihi kaudu. Kui andmeid esitatakse, siis lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse e-tempel. Andmete esitaja identimine on vajalik, et tagada andmete õigsuse eest vastutaja, mille kinnituseks on allkirja lisamine. Samuti tehakse seda inimeste terviseandmete kaitse huvides. Paragrahvis 7 sätestatakse TTO-de poolt esitatavad andmed. Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige üldandmed. Isikukood, sünniaeg (kuupäev), sugu, ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasem perekonnanimi ja isanimi on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. Kõikidel tuberkuloosiregistrisse kantud elus või surnud isikutel ei ole isikukoodi. Registris on andmeid alates 1987. aastast, mil isikukoodid veel puudusid. Tuberkuloosi võivad põdeda isikud, kellel Eesti isikukood puudub mitmetel põhjustel, nt dokumendid vormistamata, puudub elamisluba, sealhulgas kinnipeetavad, elamisloa taotlejad jt. Samuti ei ole isikukoodid nende kasutuselevõtust alates jäänud kõigil isikutel samaks. Näiteks, kui isikukoode välja andma hakati, juhtus päris palju, et isiku sünniaeg sai valesti kirja. Selle vea avastanud isik lasi endale uue dokumendi teha ja seal on uus (teine) isikukood. Need erinevad isikukoodid tuleb üheks isikuks (õige isikukoodiga) kokku viia. Seega ei piisa isiku tuvastamiseks alati ainult isikukoodist, vaja on ka nime, sugu ning sageli varasemaid nimesid, kuna need võivad aja jooksul muutuda. Registrisse laekub andmeid sama isiku kohta aja jooksul juurde (elumuse analüüsiks jälgitakse isikut registris kuni surmani) ja seetõttu on võimalik siduda hilisemad tuberkuloosijuhud isikukoodieelse perioodi haigestumise andmetega nime ja sünniaja alusel. 3 K1 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll; S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.  5 Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik statistika esitab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta ka põhiliste rahvuste järgi. Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna registreid, mistõttu kuulub rahvus kõigi nende andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti erinev. Rahvastiku tervise uurimise seisukohalt on kohustus neid erinevusi analüüsida ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi, narkootiliste ainete või tubaka tarvitamisest, toitumisest, geneetilistest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega on teave rahvuse kohta oluline sotsiaalse ebavõrdsuse analüüsimise jaoks. Register on rahvastikupõhine ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eestis haigestunud (sündinud, surnud) isikuid olenemata ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust. Eestis on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ning andmeid ei saa võrrelda ega analüüsida ilma rahvuse kohta andmete kogumiseta. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina saadakse isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Puuduvaid andmeid täpsustatakse rahvastikuregistrist. Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud rahvaste rännet, mille korral sünnikoha (registrisse kogutakse teave sünniriigi kohta) andmete kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada haiguste esinemist ja levikut (nt tuberkuloosi esinemine suure tuberkuloosihaigestumusega riikidest pärinevate isikute hulgas, nakatumine oli toimunud kodumaal väljarändamisele eelnenud perioodil, nende Eestis sündinud lastel suurem risk saada haigus oma haigestunud ja nakkuslikelt lähisugulastelt, sest haigus on avaldunud alles pärast kodumaalt väljarändamist). Neid andmeid peavad oluliseks kõik Lääne-Euroopa riigid, kus tuberkuloosi haigestumise osakaal on hiljuti riiki sisenenud muudest rahvustest varjupaigataotlejate ja sõjapõgenike ning nende järeltulijate seas tunduvalt suurem kui riigi põlisrahvastiku seas, samuti võib erineda tervishoiuteenuste kättesaadavus. Perekonnaseis, haridus ja elukoht on vajalikud, et analüüsida ebavõrdsust tervises, mis on tingitud nii sotsiaalsest kui piirkondlikust ebavõrdsusest. Lisaks võimaldab nimetatud näitajate analüüsimine ka lisateavet võimalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse erisuste kohta eri piirkondades (maakondlikult). Nimetatud teave on vajalik ka tuberkuloositõrjemeetmete rakendamiseks ja uute juhtude ärahoidmiseks. Elukoha puhul kogutakse andmeid rahvastikuregistrist ja lisaks ka andmeid tegeliku elukoha kohta TTO-delt. See on vajalik, et tagada tuberkuloosinakkusega kokku puutunud isikute teavitamine nakkusohus viibimise ja tervisekontrolli vajalikkuse kohta. Alates 2018. aastast soovitab ECDC Euroopa riikidel koguda andmeid tuberkuloosi haigestunud isikute riiki saabumise täpse aja (kui kuupäev on teadmata, siis aasta) kohta, kui haigestunud isiku sünnimaa pole andmeid esitav maa. Põhjuseks on viimaste aastate immigratsioonilainega kaasnenud ravimresistentsete tuberkuloosivormide leviku suurenemine pagulaste, asüülitaotlejate ja sõjapõgenike seas. Praegu kogutav Eestis elamise aeg aastates (alla aasta, 1–2 aastat, 3–4 aastat ning 5 ja rohkem aastat) ei võimalda tuvastada täpset Eestisse saabumise aastat või kuupäeva. Ravikindlustuse olemasolu andmed on vajalikud, sest tuberkuloosi haigestumist mõjutavad paljud sotsiaalsed riskifaktorid, sh ka ravikindlustus, millest omakorda on tingitud tervishoiuteenuste ebavõrdne kättesaadavus. Sageli esinevad haavatavatel gruppidel mitmed sotsiaalsed ja muud riskitegurid koos (nt sõltuvusainete tarbimine, madal haridustase, muu rahvus, ravikindlustuse ja püsiva elukoha puudumine, töötus jm) ja riskiteguritest ülevaate omamisel saab tõhusamalt ja suunatumalt rakendada sekkumistegevusi sihtrühmadele haiguse varasemaks avastamiseks ja tuberkuloosinakkuse leviku peatamiseks. Lõikes 2 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige tegevusala ja sotsiaalmajandusliku seisundi andmed. Punkti 1 järgi esitatakse tegevusala – amet ja töökoht diagnoosimisele eelneva kuue kuu jooksul ja punkti 2 järgi ka asutuse tegevusala ja EMTAK-i (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator) kood.  6 Tegevusala on oluline, kuna töökoha või firma nimetus ei pruugi iseloomustada asutuse töö iseloomu (hoolekande- või sotsiaalasutus, õppe- või huvihariduse asutus jm), mille puhul on vajalik tegutseda tuberkuloosinakkuse edasise leviku peatamiseks. Kui tuberkuloosi haigestunud isik on laste- või õppeasutuse õpilane või hoolekandeasutuse hoolealune, on vaja lisaks asutuse tegevusalale ja EMTAK koodile lisada ka asutuse nimi ja aadress. Kuna Eestis kehtib ühekordne andmete kogumise printsiip ja alates 14.03.2013 kogub Eestis tuberkuloosi haigestumise andmeid ainult tuberkuloosiregister (Vabariigi Valitsuse määrus 14. märtsi 2013. a määrus nr 40). Samas on tuberkuloosiregistril kohustus Terviseametile edastada isikustatud andmed, kui tegu on tuberkuloosipuhangu ohuga, st kui Terviseametil on vaja teha epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema, et hoida ära eriti ohtliku nakkushaiguse puhangut, st kui nakkuslik tuberkuloos on diagnoositud järgmistel juhtudel: laste- või õppeasutuse õpilane, hoolekandeasutuse hoolealune. Punkti 3 kohaselt esitatakse asutuse aadress, kui samast töökollektiivist või asutusest on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik või kui haigestunud on haridusasutuse, tervishoiuteenust osutava asutuse või hoolekandeasutuse töötaja või toidukäitleja. Punktide 4 ja 5 kohaselt esitatakse asutuse nimi ja aadress, kui isik viibib hoolekande- või kinnipidamisasutuses või õpib haridusasutuses. Eestis kogub tuberkuloosi haigestumise andmeid ainult tuberkuloosiregister, samas on tuberkuloosiregistril kohustus Terviseametile edastada isikustatud andmed, kui on tegu tuberkuloosipuhanguga või -puhangu ohuga ehk juhul, kui Terviseametil on vaja teha epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema, et hoida ära eriti ohtliku nakkushaiguse edasist levikut. Eriti on see vajalik juhtudel, kui nakkuslik kopsutuberkuloos on diagnoositud järgmistel isikutel: - laste- või õppeasutuse töötaja; - tervishoiuteenuse osutaja; - hoolekandeasutuse töötaja; - toidukäitleja; - kui samast töökollektiivist või asutusest on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik. Punkti 6 järgi esitatakse andmed elamisviisi kohta. Elamisviis tähendab seda kas tuberkuloosi haigestunud isikul on püsiv elukoht või juhuslik elukoht ning kas tegu on kodutu või immigrandiga. Punkti 7 järgi esitatakse varasem viibimine kinnipidamiskohas, märkides tuberkuloosihaige ütluste kohaselt „jah“, „ei“ või „pole teada“. See on vajalik, et välja selgitada patsiendi kuulumist haavatavasse rühma. Punkti 8 järgi esitatakse andmed teadaoleva tuberkuloosikontakti kohta. Tegemist on täpsustusega teadaoleva tuberkuloosikontakti kohta, nt perekontakt, töökontakt või muu kontakt, samuti märgitakse, kui patsiendil puudus varasem kontakt tuberkuloosihaigega. See on vajalik nakkuse levikuteede väljaselgitamiseks. Punkti 9 järgi esitatakse andmed kopsutuberkuloosi põdeva patsiendi diagnoosimise ning ravieelsel nakkuslikul perioodil reisimise ja välisriigis viibimise kohta. Reeglina peetakse nakkuslikuks perioodiks kolme kuud enne ravi alustamist. Kui kopsudes on hulgaliselt lagunemisi ja köha ning esineb muid kaebusi, mis on kestnud kauem, võib nakkuslik periood olla ka pikem, nt kuus kuud. Täpsema nakkusliku perioodi pikkuse määrab raviarst uuringuandmete põhjal. Nakkusliku perioodi pikkuse alusel selgitatakse välja võimalikud kontaktsed ning teavitatakse neid nakkusohus viibimisest ja tervisekontrolli vajadusest. Tuberkuloosi puhul on tegu õhu teel leviva piisknakkusega ja rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt on riikide kohus teavitada, kui nakkusohtlik tuberkuloosijuht on diagnoositud inimesel, kes on nakkuslikul perioodil reisinud (sh viibinud lennu-, laeva-, bussi- või autoreisil kestusega 8 tundi või kauem, lennureisil arvestatakse 8 tunni sisse ka lennu ooteaeg lennujaamas) või kui nakkuslikku tuberkuloosi põdev isik on nakkuslikul perioodil elanud, töötanud või õppinud välisriigis  7 (22.10.2013 jõustunud otsus nr 1082/2013/EL, rakendusotsus 2017/253, Euroopa Komisjoni soovitus C(2017) 4197, 23.06.2017). Otsust nr 1082/2013/EL kohaldatakse rahvatervisealaste meetmete suhtes tõsiste piiriüleste terviseohtude korral, mis kuuluvad mis tahes järgmistesse kategooriatesse: a) bioloogilist päritolu ohud, mille hulka kuuluvad: i. nakkushaigused; ii. nakkushaigustega seotud antimikroobne resistentsus (AMR). Antud asjaolu on aluseks epidemioloogilise uuringu tegemiseks, nakkuskontaktsete väljaselgitamiseks ja neile nakkusohust viibimisest teavitamiseks, kui nad on nakkusallikaga samal lennureisil viibides istunud samas reas või kaks rida ees- või tagapool. Nimetatud otsus kohustab liikmesriike Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) kaudu teavitama nakkuslikest rahvatervise ohtudest, mis võivad levida piiriüleselt, sh ohustada lennu- või muul reisil viibinud teiste riikide kodanikke. Need andmed on tuberkuloosiregister kohustatud edastama Terviseametile, kes Eestis vastutab EWRSi kaudu teabe edastamise ja vastuvõtmise eest. Kui tuberkuloosihaige isik on nakkuslikul perioodil enne tuberkuloosi diagnoosimist ja ravi algust reisinud, välisriigis elanud, töötanud või õppinud, edastatakse vastav info asukohamaa vastutavale asutusele, et epidemioloogilise uuringu (kaardistamise) teel välja selgitada nakkusohus viibinud isikud, kes on nakkuslikku kopsutuberkuloosi põdeva haigega enne tema ravi algust kokku puutunud, neid nakkusohust teavitada ja teha tervisekontroll. Lõikes 3 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige riskitegurite andmed. Punkti 1 järgi esitatakse andmed immuunusust mõjutavate tegurite kohta, mis võisid soodustada tuberkuloosi haigestumist, näiteks immuunsust mõjutav ravi, keemiaravi, kiiritusravi, bioloogiline ravi, ravi glükokortikoididega jt. Punkti 2 järgi kogutakse andmeid sõltuvusainete kasutamise kohta, näiteks kas tuberkuloosihaige suitsetab, tarvitab narkootilisi aineid või kuritarvitab alkoholi. Lõikes 4 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige haigestumise, ravi ja surma andmed. Kogutavad andmed on vajalikud tuberkuloosi diagnoosi ja paikme täpsustamiseks ning ravi tulemuste, ravi efektiivsuse ja ravi käigu analüüsimiseks, samuti haigestumise andmete edastamiseks WHO-le ja ECDC-le. Lisaks on kogutavad andmed vajalikud, et tagada andmekvaliteeti, st kas tegu on esmase või korduva haigestumise juhuga, kas tegu on kopsu- või kopsuvälise haiguse vormiga, kas tegu on ravile alluva või ravimresistentse tuberkuloosivormiga. Punktide 1 ja 3 (kaasuva haiguse ja seisundi puhul) järgi esitatakse diagnoosi koodid rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilises klassifikatsioonis (RHK) sätestatud diagnooside järgi, samuti tuberkuloosi paige. Andmed on vajalikud haiguse ulatuse määramiseks ja analüüsimiseks. Punkti 2 järgi esitatavad täpsustavad andmed – kopsutuberkuloosi leid, vorm ja lagunemine – on vajalikud kopsutuberkuloosi ulatuse määramiseks ja analüüsimiseks, st kas haigus on diagnoositud varajases staadiumis või kaugelearenenud vormina. Punkti 4 järgi esitatakse diagnoosimise viis ja kuupäev järgmises vormis: tuberkuloos diagnoositud kaebustega arsti poole pöördumisel, profülaktiliselt, kontaktsena või pärast surma. Andmed on vajalikud nakkuse ülekandeteede väljaselgitamiseks. Punktides 5–20 nimetatud andmed on vajalikud tuberkuloosiravi käigu, kasutatud ravimite ja ravitõhususe hindamiseks, samuti ravi ebaõnnestumise põhjuste väljaselgitamiseks ja edaspidiste tervishoiukorralduslike otsuste tegemiseks. Lõikes 5 nimetatakse registrile esitatavad andmed nende tehtud uuringute kohta, mille alusel on tuberkuloosihaigel tuberkuloos diagnoositud ja millises materjalis on avastatud tuberkuloositekitaja.  8 Punktis 1 nimetatud röga või muu materjali uuringud näitavad millise materjali uurimise alusel tuberkuloosi diagnoos kinnitus. Punktis 2 nimetatud histoloogilise uuringu tulemus on vajalik neil juhtudel, kui mükobakterioloogia laboratooriumisse on materjal jäänud saatmata, kuid kudede histoloogilisel uuringul diagnoositakse tuberkuloosile viitav leid (proovitükis, operatsioonimaterjalis või lahangu leiuna), sellise uuringu järel diagnoositud tuberkuloos on kodeeritud histoloogiliselt kinnitunud tuberkuloosina. Punkti 3 järgi esitatakse HIV-testi tegemise teave – selle tulemus ja kuupäev. Kogutakse HIV-testi andmeid, see tähendab HIV-positiivsel kuupäev, kui diagnoositi esmakordselt HIV-kandlus, HIV- negatiivse vastuse korral testi tegemise kuupäev. HIVi andmed on vajalikud hindamaks kaksikdiagoosiga patsientide osakaalu, sest HIV-positiivsetel on suurem risk haigestuda tuberkuloosi. HIV-i testimise andmeid tuberkuloosihaigetel koguvad nii WHO kui ECDC, kellele register andmeid esitab. Punkti 4 järgi kogutakse täiendavat teavet HIV-positiivsel tuberkuloosihaigel antiretroviirusravi alustamise kohta – kuupäev, immuunsuse näitajad tuberkuloosiravi alustamisel. Antiretroviirusravi andmed on vajalikud, et hinnata kas isik sai eelnevalt HIV-ravi või oli eelneva HIV-ravi katkestanud. Immuunsuse näitajatest CD4 rakkude arv näitab inimese immuunsuse seisundit tuberkuloosi diagnoosimisel ja viiruskoormus seda, kui nakkav on isik. Kui patsient oli eelnevalt HIV-ravil, on adekvaatse ravi korral viiruskoormus alla määratava ja CD4 rakkude arv üle 500. Kui CD4 rakkude arv on väiksem, on tegu AIDS-i haigestumisega. Lõikes 6 nimetatakse registrile esitatavad tervishoiuteenuse osutaja asutuse ja andmete esitamise andmed. See võimaldab tuberkuloosi diagnoosimise ja ravi andmeid analüüsida asutuste kaupa, samuti võimaldab osaliste andmete esitamise korral esitada täpsustavaid järelepärimisi andmekvaliteedi tagamiseks. Paragrahv 8 sätestab registrisse riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ja uuringu teinud laboratooriumi esitatavad andmed. Lõikes 1 nimetatakse andmed, mida esitavad riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud ekspedid. Punkti 1 järgi esitatakse registrile § 7 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud tuberkuloosihaige üldandmed. Selgitused on § 7 lõike 1 juures. Punktis 2 nimetatakse registrile esitatavad surmaandmed. Selgitused on § 10 lõike 2 juures. Lisaks kogutakse andmeid tuberkuloosibakteri leiu ja histoloogilise uuringu tulemuse kohta, kui ekspertiisiasutus on vastavad uuringud teinud. Need kinnitavad tuberkuloosi diagnoosi surmapõhjusena või kaasuva haigusena. Lõige 2 sätestab registrile esitatavad uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed, mida esitavad uuringu teinud laboratooriumid. Punktide 1–4 järgi kogutakse andmeid uuringumaterjali üheseks tuvastamiseks. Uuringu tegemist ja tulemusi kirjeldavaid andmeid kogutakse punktide 5–10 järgi. Punktis 5 nimetatud „mikroskoopilise uuringu tulemus“ on võrreldes kehtiva määrusega muudetud. Varasem nimetus „skoopia tulemus“ asendatakse mõistega „mikroskoopilise uuringu tulemus“, sest uus väljend on täpsem. Vastav sõnastus on läbi arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm on selle heaks kiitnud. Punktis 6 nimetatud külvide tulemuste andmeid kogutakse järgmises vormis: positiivne, negatiivne või tegemata. Punktis 7 nimetatud haigustekitaja liigi all kogutakse andmeid mükobakteri liigi kohta, nt Mycobacterium Tuberculosis, Mycobacterium bovis, Mycobacterium Africanum, mis kõik võivad põhjustada inimesel tuberkuloosina avalduvat haigestumist. Punktis 8 nimetatud ravimtundlikkuse andmeid ravimite kaupa nii fenotüübilise kui genotüübilise metoodika järgi on võrreldes kehtiva määrusega täiendatud. Juurde on lisatud „nii fenotüübilise kui genotüübilise metoodika järgi“. Täiendus on tehtud seetõttu, et see on täpsem ning genotüübilise metoodika alusel tehakse kiirtestid ja põhiravimite resitentsuse analüüsid. Vastav sõnastus on läbi arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm on selle heaks kiitnud. Andmed esitatakse vormis: tundlik või resistentne.  9 Punkti 9 järgi esitatakse tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused. Kehtivas määruse loetelus olevad nimetused (tüve number, RFLP kood, Beijng tüvi, klaster) jäetakse välja, sest viimastel aastatel on lisandunud uued meetodid, nt fingerprinting, MIRU-VNTR meetod, kogu genoomi sekveneerimine (whole genome sequencing) jt. Vanemaid meetodeid enam ei kasutata ja uusi lisandub vastavalt teaduse arengule. Seetõttu ei ole loetelu lisamine otstarbekas. Tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused võimaldavad tuvastada nakkusallikat ja välja selgitada nakkuse leviku teid. Punktis 10 on nimetatud M. tuberculosis`e gammainterferooni määramise (IGRA-test) testi tulemus. Varasem nimetus „Quantiferon testi tulemus“ asendatakse nimetusega „M. tuberculosis`e gammainterferooni määramise (IGRA-test) testi tulemus“. Uus väljend on täpsem. Vastav sõnastus on läbi arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm on selle heaks kiitnud. Quantiferon test on ühe firma poolt toodetav IGRA-test, mis võimaldab määrata tuberkuloosi nakatumist. Punktides 11–12 nimetatud andmed on uuringu tellija (TTO nimi ning tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi) ja uuringu tegija (TTO nimi) kohta. Täpsemad selgitused on § 7 lõike 6 juures. Paragrahvis 9 määratakse registrile andmeid esitavad muud isikud. Lõikes 1 sätestatakse rahvastikuregistri poolt edastatavate andmetena § 7 lõike 1 punktides 1–10 nimetatud isiku üldandmed, samuti varasemad ees- ja perekonnanimed, isanimi, isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed ning surmakuupäev. Rahvastikuregistrist päritakse andmeid registri andmete õigsuse kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui need ei laeku TTO-delt või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi tegijatelt, samuti selleks, et eristada Eestis alaliselt elavaid isikuid ja välismaalasi. Täiendavad selgitused on § 7 lõike 1 juures. Isanimi on vajalik erandjuhtudel, eelkõige venekeelsete / vene rahvusest isikute puhul. Isanime kasutatakse ka isiku üheseks tuvastamiseks ning eelneva alusandmestiku ja juhtudega kokkuviimiseks. Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise kuupäev – 2018. aastal soovitab ECDC Euroopa riikidel koguda andmeid tuberkuloosi haigestunud isikute riiki saabumise täpse aja kohta (kui kuupäev on teadmata, siis aasta), kui haigestunud isiku sünnimaa pole andmeid esitav maa. Põhjuseks on viimaste aastate immigratsioonilainega kaasnenud ravimresistentsete tuberkuloosivormide leviku suurenemine pagulaste, asüülitaotlejate ja sõjapõgenike seas. Praegu kogutav Eestis elamise aeg aastates (alla aasta, 1–2 aastat, 3–4 aastat ning 5 ja rohkem aastat) ei võimalda saada täpset Eestisse saabumise aega. Isiku kontaktandmed on vajalikud, sest neid edastatakse Terviseametile, kes korraldab sekkumistegevusi ja tuberkuloositõrjet ning selgitab välja nakkusohus viibinud isikud. Eestis kehtib ühekordne andmete kogumise printsiip ja Eestis kogub tuberkuloosi haigestumise andmeid ainult tuberkuloosiregister. Samas on tuberkuloosiregistril kohustus edastada Terviseametile isikustatud andmeid, kui on tegu tuberkuloosipuhangu ohuga. Seda juhtudel, kui Terviseametil on vaja teha epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema, et ära hoida eriti ohtliku nakkushaiguse puhangut, st kui nakkuslik tuberkuloos on diagnoositud järgmistel juhtudel ja järgmistel isikutel: laste- või õppeasutuse õpilane; hoolekandeasutuse hoolealune; laste- või õppeasutuse töötaja; tervishoiuteenuste osutaja; hoolekandeasutuse töötaja; toidukäitleja; kui samast töökollektiivist või asutusest (näiteks sotsiaalmajutuse asutus, kontor vms) on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik. Surmakuupäev on vajalik registri andmete täpsustamiseks ja andmekvaliteedi tagamiseks, samuti selleks, et kontrollida kas registris olev isik on surnud või mitte. Lõikes 2 sätestatakse surma põhjuste registri poolt registrile edastatavad andmed isiku surma, selle põhjuste (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning surma soodustanud olulised seisundid) ja surma põhjuse määramise kohta. Samuti edastatakse surma põhjuse määranud tervishoiuasutuse andmed, mis on vajalikud andmete täpsustamiseks. Kogutavate andmetega tagatakse registriandmete täielikkus ja registreeritakse surma järel diagnoositud tuberkuloosijuhud. Kui need on ekspertiisiasutuse poolt jäänud saatmata, saab esitada täpsustava järelepärimise. Surmaandmete alusel saab analüüsida  10 tuberkuloosisuremust, tuberkuloosihaigete surmapõhjuseid (nt surnud tuberkuloosi või muul põhjusel, nt kasvaja või AIDS vms) ja tuberkuloosihaigete elumust. Tuberkuloosihaige üldandmete edastamine on vajalik ka isiku üheseks tuvastamiseks. Lõikes 3 määratakse andmevahetuse toimumine andmeandjatega. See toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil. Paragrahvis 10 sätestatakse andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine. Lõige 1 sätestab, et vastutav töötleja kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saabumist. Lõikes 2 tuuakse välja, et andmete esitamise juhised avaldab vastutav töötleja oma kodulehel, mis hõlmab ka andmete kogumise vormi. Juhised on suunatud andmete esitajatele. Samuti on avaldatud vormi kasutamine neile kohustuslik. Lõike 3 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Lõige 4 kehtestab registrisse kantud andmete muutumise korral kande parandamise tähtaja, s.o 14 kalendripäeva. Muudetud andmete esitajaks on andmete esitajad ja kanded parandab vastutav töötleja. Võrreldes kehtivas põhimääruses sätestatuga (30 kalendripäeva jooksul) on tähtaega lühendatud, sest praktikas toimub see kiiremini kui 30 kalendripäeva jooksul. Lisaks võimaldab see kiirendada andmete kasutusele võtmist. Lõike 5 kohaselt on registri vastutaval töötlejal registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid seaduses sätestatud korras. Lõikes 6 tuuakse välja, et kui avastatakse registrisse kantud andmetes vigu või ebatäpsusi, teeb parandused vastutav töötleja. Paragrahv 11 reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab vastutav töötleja infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. Paragrahv 12 sätestab juurdepääsu andmetele ja andmete väljastamise korra. Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele. Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja. Lõige 3 sätestab, et vastutav töötleja tagab avalikkusele registri andmetele ligipääsu veebilehe kaudu. Andmed avaldatakse statistiliste väljavõtetena isikustamata kujul. Samuti avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis. Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötlejal pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. Muul moel töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri andmetega. Paragrahvis 13 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad.  11 Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine alates andmete registrisse kandmisest. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ja andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse ka kehtiva põhimääruse alusel andmeid tähtajatult. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll, sest: - seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ja varem kogutud andmete ning isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isikutasandil, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade isikustatud andmeid ja korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende; - võimaldab võrdlust teiste riikide andmestikega. Registri andmestik hõlmab ideaaljuhul kõiki Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte ning selle abil saab teha mitmeid haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja aegreas joonistuvate mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Lõikes 2 sätestatakse, et registri alusandmeid (elektroonsed ja paberil) säilitatakse tähtajatult. Alusandmete tähtajatu säilitamine on vajalik, sest andmete tõlgendamisel ja kontrollimisel on vajadus ka aastaid hiljem algandmete juurde tagasi minna. Kõik paberil alusandmed ei ole elektroonselt registrisse kantud, vaid seda tehakse aja jooksul. Algandmete juurde tagasi mineku vajadus tuleneb ka näiteks haiguste diagnoosimise kriteeriumite, ravimeetodite ja haiguste klassifikaatorite muutumisest, et tagada andmete ajas võrreldavus. Isik võib elu jooksul mitu korda haigestuda ja kõiki alusandmeid ei ole registrisse kantud, sest registril on andmed alates 1987. aastast. Varasemate haigusjuhtude omavaheline sidumine on vajalik isiku tervikkäsitluse jaoks. Näiteks kui isik haigestus esimest korda 1980ndatel ja uuesti haigestus 2000ndatel, on registri alusandmete põhjal võimalik see isik siduda varasemate juhtudega ja ühtlasi tema andmed registrisse kanda. Samuti on järjest sagenenud andmete kasutamine näiteks teadustööks, mille käigus registriandmeid lingitakse kokku teiste andmekogudega. Tänu sellele on välja tulnud ebakõlasid, mida on võimalik alusandmete põhjal kontrollida ja vajaduse korral korrigeerida. Seega paraneb  12 andmete kasutatavusega ka registriandmete kvaliteet. Terviseregistrite kui teiseste andmeallikate alusdokumendid omavad püsivat teadus-, ajaloo- ja kultuuriväärtust. Lõikes 3 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni kolm aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahv 14 kehtestab, et järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 15 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, rahastatakse selle pidamist vastutavale töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 16 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 17 kehtestab määruse üleminekusätted. Lõike 1 järgi nähakse üleminekusättena ette, et seni kogutud andmeid (Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määrus nr 69) säilitatakse samuti tähtajatult, et vältida säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii registris säilitatud andmed kui ka tekkinud alusandmed registrisse tähtajatult. Lisaks kehtestatakse (lõige 2) üleminekusäte kohustuse erisuse kohta digiteerida kõik alusdokumendid (kui need on saabunud paberil). Registrile esitatavaid paberil alusdokumente ei digiteerita ja neid säilitatakse registri arhiivis. Seda vaid juhul, kui alusandmed esitati paberil enne 1. jaanuari 2019. a. Paragrahv 18 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 15. jaanuaril 2019. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. 4. Määruse mõjud Mõju sihtrühm: rahvastik Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks, võttes tuberkuloositõrjemeetmeid, et vähendada nakkuse levikut, analüüsida tuberkuloositõrjemeetmete ja ravi tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule. Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse Tervise Arengu Instituudi töötajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta  13 Tuberkuloosi näol on tegu eriti ohtliku nakkushaigusega (vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele). Registriandmete põhjal saab jälgida tuberkuloosihaigestumuse ja -suremuse trende Eestis, rakendatud tuberkuloositõrjemeetmete ja raviskeemide tõhusust, muu hulgas ravimresistentsete tüvede arengut ja levikut, ning planeerida uute meetmete väljatöötamist. Samuti võimaldavad kogutud andmed võrrelda tuberkuloosihaigestumuse andmeid Eestis teiste riikide vastavate näitajatega ajas, kuna register esitab tuberkuloosi haigestumise, ravimresistentsuse, ravitulemuste ja tuberkuloositõrjemeetmete kohta igal aastal andmed ja raporti WHO-le ja ECDC- le. Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, seega ei too see kaasa ka töökorralduslikke muudatusi Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega tervisevaldkonna poliitikakujundajatele. Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Käesolevas määruses tehtavate muudatustega ei lisandu uusi kohustusi TTO-dele, samuti ei muutu nende jaoks registrile andmete esitamine, mida nad teevad endistviisi. Kuna tuberkuloosi näol on tegu eriti ohtliku nakkushaigusega (vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele), on andmete esitamine kohustuslik, et tagada ülevaade Eestis diagnoositud ja ravitud tuberkuloosijuhtude üle. Andmekaitsealane mõju hinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Muutub vaid vastutav töötleja, kes on täna olnud volitatud töötleja rollis ning tundes hästi tänaseid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Lisaks, tegemist ei ole uue loodava andmekoguga vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja toimub tänaste protsesside alusel. Iga antud registriga kokku puutuv töötaja omab eriliiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes varasemaga, sisuliselt ei muutu. Vastupidi, tänaseni täitis volitatud töötleja suures osas neid ülesandeid, mida asutakse uue määruse kohaselt nüüd täitma. Just TAI eesmärkide4 täitmiseks on nimetatud register vajalik. Volitatud töötlejana on TAI juba täna rakendanud parimaid praktikaid ning taganud sisemiste korraldustega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga registri toimingutega tegeleb määratud isik, seega ei teki vastutava töötleja rolli muutumisel andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja infotehnoloogilise arendustegevusega. Tuberkuloosiregister on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest, selleks on TAI eelarves ette nähtud 48 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. jaanuaril 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 4 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014010  14 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks e-posti teel Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Kopsuarstide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule ja Tervise Arengu Instituudile.  EELNÕU 21.11.2018 MINISTRI MÄÄRUS nr Tuberkuloosiregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 145 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Tuberkuloosiregister (edaspidi register) on rahvatervise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Registrit peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (3) Registri ametlik nimetus on tuberkuloosiregister. (4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Tuberculosis Register. § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Registri ülesehitus ja andmete tähendus § 3. Registri ülesehitus (1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. (2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse registrisse elektroonselt. § 4. Registri andmete kaitse (1) Registri andmete kaitse tagatakse läbi käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu, vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele.  2 (2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine (M). § 5. Andmete õiguslik tähendus Registri andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis, töötlemine ja logimine § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis (1) Registrile esitavad tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja tuberkuloosihaiget ravivad tervishoiuteenuse osutajad ning riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid. (2) Käesoleva määruse o §-des 7–10 nimetatud andmed esitatakse 14 kalendripäeva jooksul alates tuberkuloosi diagnoosimisest või ravi lõpetamisest. (3) Registrile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse e-tempel. § 7. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed (1) Tuberkuloosihaige üldandmed: 1) isikukood; 2) sünniaeg; 3) sugu; 4) ees- ja perekonnanimi; 5) sünnikoht (riik); 6) elukoht; 7) Eestisse saabumise kuupäev; 8) rahvus; 9) perekonnaseis; 10) haridus; 11) ravikindlustusega hõlmatus. (2) Tuberkuloosihaige tegevusala ja sotsiaalmajandusliku seisundi andmed: 1) tegevusala – amet ja töökoht diagnoosimisele eelneva kuue kuu jooksul; 2) asutuse tegevusala ja EMTAK kood; 3) asutuse aadress, kui samast töökollektiivist või asutusest on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik või kui haigestunud on haridusasutuse, tervishoiuteenust osutava asutuse või hoolekandeasutuse töötaja või toidukäitleja; 4) asutuse nimi ja aadress, kui isik viibib hoolekande- või kinnipidamisasutuses; 5) asutuse nimi ja aadress, kui isik õpib haridusasutuses; 6) elamisviis; 7) varasem viibimine kinnipidamiskohas; 8) teadaolev tuberkuloosikontakt; 9) andmed diagnoosimise ning ravieelsel nakkuslikul perioodil reisimise ja välisriigis viibimise kohta.  3 (3) Tuberkuloosihaige riskitegurite andmed: 1) immuunsuse mõjutajad; 2) sõltuvusainete kasutamine. (4) Tuberkuloosihaige haigestumise, ravi ja surma andmed: 1) diagnoos (RHK-kood) ja paige; 2) kopsutuberkuloosi leid, vorm ja lagunemine; 3) kaasuva haiguse ja seisundi diagnoos (RHK-kood); 4) diagnoosimise viis ja kuupäev; 5) seisund ravi alustamisel; 6) retsidiivil varasema ravi alustamise kuupäev; 7) ravi alustamise kuupäev ja multiresistentse ravi alustamise kuupäev; 8) ravi käik, sealhulgas ambulatoorne ja statsionaarne ravi; 9) ravi jooksul kasutatud ravimid, sealhulgas toimeaine, annus, ravimi manustamise algus- ja lõppkuupäev, ravipäevade arv ning ravimite kõrvaltoimed; 10) ravi katkestamise või mitteefektiivse ravi põhjus; 11) tuberkuloosihaige kehakaal ravi alustamisel ja lõpetamisel; 12) tuberkuloosihaige pikkus; 13) raviotsused, märkused ravi käigu ja ravikorralduse rikkumise kohta; 14) tahtest olenemata ravi kohaldamine ning algus- ja lõppkuupäev; 15) kirurgiline ravi, operatsiooni nimetus ja kuupäev; 16) operatsiooni teinud tervishoiutöötaja nimi; 17) konsiiliumi otsus ja kuupäev; 18) ravi lõpetamise kuupäev; 19) seisund ravi lõpus; 20) surmakuupäev ja surma põhjus. (5) Tuberkuloosihaigele tehtud uuringute andmed: 1) röga või muu materjali uuringud; 2) histoloogilise uuringu tulemus; 3) HIV-testi tulemus ja kuupäev; 4) HIV-positiivsel tuberkuloosihaigel antiretroviirusravi alustamise kuupäev, immuunsuse näitajad tuberkuloosiravi alustamisel. (6) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi; 2) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 3) tuberkuloosiravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi; 4) andmete esitamise kuupäev. § 8. Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ja uuringu teinud laboratooriumi esitatavad andmed (1) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert esitab järgmised andmed: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud andmed; 2) paragrahvi 7 lõike 4 punktides 1, 3 ja 20 nimetatud andmed; 3) tuberkuloosibakteri leid; 4) histoloogilise uuringu tulemus; 5) uuringu teinud riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 6) riikliku ekspertiisiasutuse nimi; 7) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 8) andmete esitamise kuupäev. (2) Uuringu teinud laboratoorium esitab järgmised andmed: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed;  4 2) uuringumaterjali nimetus; 3) uuringumaterjali saabumise kuupäev ja uuringu vastuse kuupäev; 4) analüüsi number; 5) mikroskoopilise uuringu tulemus; 6) külvide tulemused; 7) haigustekitaja liik; 8) ravimtundlikkuse andmed ravimite kaupa nii fenotüübilise kui genotüübilise metoodika järgi; 9) tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused; 10) M. tuberculosis`e gammainterferooni määramise (IGRA-test) testi tulemus; 11) paragrahvi 7 lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed uuringu tellija kohta, välja arvatud ametikoht; 12) uuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi. § 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis (1) Rahvastikuregister edastab registrile järgmised andmed: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–10 nimetatud andmed; 2) varasem ees- ja perekonnanimi; 3) isanimi; 4) kontaktandmed; 5) Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg; 6) surmakuupäev. (2) Surma põhjuste register edastab registrile järgmised andmed: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed; 2) surmakuupäev ja surma põhjus (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning välispõhjustest tingitud täpsustavad asjaolud ja muud surma soodustanud olulised seisundid); 3) surma põhjuse määramise viis; 4) surma põhjuse määraja ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 5) surma põhjuse määranud asutuse nimi. (3) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. § 10. Andmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine (1) Vastutav töötleja kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saabumist. (2) Registri vastutav töötleja avaldab andmete esitamise juhised oma kodulehel. (3) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (4) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 14 kalendripäeva jooksul. (5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (6) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab vastutav töötleja andmed. § 11. Andmete logimine  5 Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. 4. peatükk Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine § 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs registri andmetele võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele isikustamata kujul. (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. § 13. Andmete säilitamine (1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest. (2) Registri alusandmeid säilitatakse tähtajatult. (3) Registri logiandmeid säilitatakse kolm aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 14. Registri järelevalve Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 15. Registri rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 16. Registri lõpetamine (1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg eraldi otsusega. (3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussätted § 17. Üleminekusätted (1) Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 70 „Tuberkuloosiregistri põhimäärus” alusel loodud registri andmeid säilitatakse tähtajatult.  6 (2) Enne 1. jaanuari 2019. a registrile esitatud paberil alusdokumente ei digiteerita ja neid säilitatakse registri arhiivis paberil. § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-1365 - Tuberkuloosiregistri põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/31599f23-271c-40be-9283-c0338740f4c4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/31599f23-271c-40be-9283-c0338740f4c4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main