Kultuuriministeerium · 18. detsember 2018
- Viit
- 10-4/2486-1
- Registreeritud
- 18. detsember 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Ühispöördumine
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-4 Kirjavahetus kunsti valdkonda puudutavates küsimustes
- Toimik
- 10-4/2018 Kirjavahetus kunsti valdkonda puudutavates küsimustes
- Vastutaja
- Kristel Üksvärav
- Lahendamise tähtaeg
- 17. jaanuar 2019
Sisu (failidest)
18.12.2018
Lugupeetud kultuuriminister hr. Indrek Saar
Kirjutame Teile Eesti kunstivaldkonna institutsioonide poolt. Tunneme suurt
rõõmu kunstivaldkonna eelarve tähelepanuväärse kasvu üle Kultuuriministeeriumi
eelarves ja soovime avaldada tänu aastate jooksul tehtud kunstisõbralike otsuste eest.
Meie kirja ajendiks on aga kahjuks hoopis määruse “Eesti kultuuri
rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord” vastuvõtmine ja
selle menetlusega seonduv, mis on valdkonna esindajates tekitanud palju küsimusi.
Soovime tähelepanu juhtida puudulikule, et mitte öelda täielikult puudunud
valdkondade kaasamisele uue määruse koostamisel. Näiteks ei olnud potentsiaalsetel
taotlejatel võimalik tutvuda kavandatava määruse projektiga. Vastav palve sai
kunstivaldkonna organisatsioonide poolt korduvalt kunstinõuniku kaudu
ministeeriumile esitatud. Viimati soovisime määruse tekstiga tutvuda enne 20.11.18
infopäeva, et võimalikud küsimused kaardistada. Siiski saime veel päev enne, st 19.
11.18 teate, et määrus ei ole valdkondadega jagamiseks valmis. Samas võeti määrus
ise vastu kolm päeva pärast infopäeva, s.o 23.11.18 ja jõustus 30.11.2018. Määruse
jõustumise kohta teavitust ei saadetud.
Sellest saab paraku järeldada, et valdkondade sisuline kaasamine uue määruse
koostamisel ei olnudki plaanis. Infopäeva, kus üksnes tutvustati mõningaid määruse
tingimusi, ei saa lugeda puudutatud valdkondade kaasamiseks. Valdkondade
esindajatel puudus enne määruse jõustumist igasugune võimalus selle tekstiga
tutvuda, ette valmistada küsimusi ja parandusettepanekuid. Taoline sündmuste käik
läheb otseselt vastuollu Vabariigi Valitsuse kinnitatud “Kaasamise hea tavaga” ja
Kultuuriministeeriumi enda põhimõtetega. Ministeeriumi kodulehel on öeldud: “Heas
poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui
ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö. Osapoolte osalemine otsuste
tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab.”
Infopäeval kinnitati korduvalt, et sisuliselt uue määrusega midagi ei muutu.
See väide ei vasta meie hinnangul tõele. Näiteks mõjutab päevarahade välja jätmine
abikõlblike kulude nimekirjast1 kahtlemata tulevaks aastaks planeeritud projektide
eelarveid ja projekti läbiviijate töötingimusi. Määrusega jäetud õigus näidata
päevarahasid omafinantseeringuna ei tee olukorda kergemaks neile
organisatsioonidele, kelle personaliga seotud kulud tulevad riigieelarvelisest
tegevustoetusest või muudest avalikest vahenditest, sest sellisel juhul hakkavad
päevarahad mõjutama terve projekti abikõlbulike kulude tasakaalu, suurendades
omafinantseeringu vajadust. Kunstivaldkonna sündmused on valdavalt publikule
tasuta, see tähendab, et omafinantseeringu katmine näiteks piletitulu arvelt on
üldjuhul välistatud (erinevalt näiteks muusika- ja teatriprojektidest). Ministeeriumi
esindajate soovitus katta omafinantseeringut tasuta vabatahtliku töö arvestusega
paneb ühest küljest kunstivaldkonna vabakutselised topeltsurve alla ja teisalt mõjub
arusaamatult arvestades määruses toodud eeldust, et taotlejal on “projekti
elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja professionaalsus”.
Uue määrusega kehtestatud reegli “üks projekt=üks taotlus” potentsiaalsed
tagajärjed on samuti jäänud arvestamata. Lisaks reegliga kaasnevale täiendavale
bürokraatlikule koormusele (nii taotlejate kui riigile), on selle kehtestamisel jäetud
1 Varem olid päevarahad abikõlbulikud. Vt Kultuuriministri käskkiri nr 209 “Taotlusvooru “Eesti
kultuur maailmas” 2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni
moodustamine.”, p 15.4.
ühele projektile eraldatav toetuse miinimummäär samaks, s.o 4000 eurot. Arvestades
ka omafinantseeringu nõuet tähendab see, et alla 5000 euro suuruse eelarvega
üksikprojektidega ei ole sellesse taotlusvooru asja. Varem koondasid taotlejad mitu
väiksemat projekti - näiteks kunstnik mitu eri riigis toimuvat erinevat isiknäitust - ühe
suurema katusprojekti alla, millega kolme näituse toetuseks taotleti 10 000 eurot
toetust. Nüüd peaks iga näituse jaoks eraldi küsima à 4000 eurot. Kunstivaldkonna
näitel ei pruugi osalemine ka näiteks Euroopa mainekatel kunstiraamatumessidel või
mõni kuu kestvas rahvusvahelises residentuuris nii palju maksta, kuigi mõlemad
tegevused on sisuliselt taotlusvooru eesmärkidega kooskõlas. Võimalik, et tegemist
on teadliku otsusega. Sellisel juhul oleks äärmiselt tervitatav näha analüüsi kas ja
millised varem niiöelda “katustaotluste” tegevustest uue reegli kehtides jätkuvalt
toimuda saaksid, millised enam väiksema eelarve tõttu ei kvalifitseeruks ja miks
väiksema eelarvega tegevuste toetamine nimetatud taotlusvoorust enam prioriteetne ei
ole.
Ka juhul kui tõepoolest mitte midagi ei oleks uue määrusega muutunud, jääb
arusaamatuks, millele põhineb eeldus, et valdkondadel senisele menetluskorrale
parandamis- või täpsustamisettepanekuid poleks olnud? Näiteks on teravalt silma
jäänud erinevate kultuurialade vahelise tasakaalu küsimus, kuivõrd teatud
valdkondade projektid on aastast aastasse taotlusvooru toetuse saajate seas selges
ülekaalus. Sealjuures ei saa “Eesti Kultuur Maailmas” taotlusvoorust eraldatavaid
toetusi lahutada Kultuurimisteeriumi tervikeelarvest ja selle struktuursest
ebaproportsionaalsusest erinevate kultuurivaldkondade toetuspõhimõtetes. Praegusel
kujul süvendab taotlusvooru “Eesti Kultuur Maailmas” määrus seda ebavõrdsust
endiselt. Leiame, et tasakaalu tagamisele ei aita kaasa ka uued reeglid, mis tõrjuvad
kõrge üksikprojektide toetuse miinimummäära tõttu mitmete vähem
institutsionaliseerunud valdkondade rahvusvahelisi algatusi.
Eeltoodut arvesse võttes palume kultuuriministri seisukohta määruse
vastuvõtmise protsessi kohta. Kas “Kaasamise hea tava” ja ministeeriumi kaasamise
põhimõtete täielik eiramine oli käesoleval juhul õigustatud? Kas ministeeriumi
arusaama kohaselt on infopäeva korraldamine vahetult enne dokumendi
allkirjastamist ja ilma infopäeval kerkinud küsitavuste lahendamist võrdne sisulise
kaasamisega? Kas ja kus on võimalik tutvuda määrusega kaasnevate muudatuste
mõjuanalüüsiga?
Allakirjutanud institutsioonide nimel kinnitame, et loodame endiselt
konstruktiivse, heatahtliku ja osapooli kaasava sisulise dialoogi jätkumisele
ministeeriumiga.
Lugupidamisega
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Eesti Kunstnike Liit
Fotokunstnike Ühendus
Juhan Kuusi Dokfoto Keskus
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Kirjastus Lugemik
SA Kunstihoone
Temnikova & Kasela galerii
Vaal galerii