Kiri

18.12.2018 Lugupeetud kultuuriminister hr. Indrek Saar Kirjutame Teile Eesti kunstivaldkonna institutsioonide poolt. Tunneme suurt rõõmu kunstivaldkonna eelarve tähelepanuväärse kasvu üle Kultuuriministeeriumi eelarves ja soovime avaldada tänu aastate jooksul tehtud kunstisõbralike otsuste eest. Meie kirja ajendiks on aga kahjuks hoopis määruse “Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord” vastuvõtmine ja selle menetlusega seonduv, mis on valdkonna esindajates tekitanud palju küsimusi. Soovime tähelepanu juhtida puudulikule, et mitte öelda täielikult puudunud valdkondade kaasamisele uue määruse koostamisel. Näiteks ei olnud potentsiaalsetel taotlejatel võimalik tutvuda kavandatava määruse projektiga. Vastav palve sai kunstivaldkonna organisatsioonide poolt korduvalt kunstinõuniku kaudu ministeeriumile esitatud. Viimati soovisime määruse tekstiga tutvuda enne 20.11.18 infopäeva, et võimalikud küsimused kaardistada. Siiski saime veel päev enne, st 19. 11.18 teate, et määrus ei ole valdkondadega jagamiseks valmis. Samas võeti määrus ise vastu kolm päeva pärast infopäeva, s.o 23.11.18 ja jõustus 30.11.2018. Määruse jõustumise kohta teavitust ei saadetud. Sellest saab paraku järeldada, et valdkondade sisuline kaasamine uue määruse koostamisel ei olnudki plaanis. Infopäeva, kus üksnes tutvustati mõningaid määruse tingimusi, ei saa lugeda puudutatud valdkondade kaasamiseks. Valdkondade esindajatel puudus enne määruse jõustumist igasugune võimalus selle tekstiga tutvuda, ette valmistada küsimusi ja parandusettepanekuid. Taoline sündmuste käik läheb otseselt vastuollu Vabariigi Valitsuse kinnitatud “Kaasamise hea tavaga” ja Kultuuriministeeriumi enda põhimõtetega. Ministeeriumi kodulehel on öeldud: “Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö. Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab.” Infopäeval kinnitati korduvalt, et sisuliselt uue määrusega midagi ei muutu. See väide ei vasta meie hinnangul tõele. Näiteks mõjutab päevarahade välja jätmine abikõlblike kulude nimekirjast1 kahtlemata tulevaks aastaks planeeritud projektide eelarveid ja projekti läbiviijate töötingimusi. Määrusega jäetud õigus näidata päevarahasid omafinantseeringuna ei tee olukorda kergemaks neile organisatsioonidele, kelle personaliga seotud kulud tulevad riigieelarvelisest tegevustoetusest või muudest avalikest vahenditest, sest sellisel juhul hakkavad päevarahad mõjutama terve projekti abikõlbulike kulude tasakaalu, suurendades omafinantseeringu vajadust. Kunstivaldkonna sündmused on valdavalt publikule tasuta, see tähendab, et omafinantseeringu katmine näiteks piletitulu arvelt on üldjuhul välistatud (erinevalt näiteks muusika- ja teatriprojektidest). Ministeeriumi esindajate soovitus katta omafinantseeringut tasuta vabatahtliku töö arvestusega paneb ühest küljest kunstivaldkonna vabakutselised topeltsurve alla ja teisalt mõjub arusaamatult arvestades määruses toodud eeldust, et taotlejal on “projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja professionaalsus”. Uue määrusega kehtestatud reegli “üks projekt=üks taotlus” potentsiaalsed tagajärjed on samuti jäänud arvestamata. Lisaks reegliga kaasnevale täiendavale bürokraatlikule koormusele (nii taotlejate kui riigile), on selle kehtestamisel jäetud 1 Varem olid päevarahad abikõlbulikud. Vt Kultuuriministri käskkiri nr 209 “Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.”, p 15.4. ühele projektile eraldatav toetuse miinimummäär samaks, s.o 4000 eurot. Arvestades ka omafinantseeringu nõuet tähendab see, et alla 5000 euro suuruse eelarvega üksikprojektidega ei ole sellesse taotlusvooru asja. Varem koondasid taotlejad mitu väiksemat projekti - näiteks kunstnik mitu eri riigis toimuvat erinevat isiknäitust - ühe suurema katusprojekti alla, millega kolme näituse toetuseks taotleti 10 000 eurot toetust. Nüüd peaks iga näituse jaoks eraldi küsima à 4000 eurot. Kunstivaldkonna näitel ei pruugi osalemine ka näiteks Euroopa mainekatel kunstiraamatumessidel või mõni kuu kestvas rahvusvahelises residentuuris nii palju maksta, kuigi mõlemad tegevused on sisuliselt taotlusvooru eesmärkidega kooskõlas. Võimalik, et tegemist on teadliku otsusega. Sellisel juhul oleks äärmiselt tervitatav näha analüüsi kas ja millised varem niiöelda “katustaotluste” tegevustest uue reegli kehtides jätkuvalt toimuda saaksid, millised enam väiksema eelarve tõttu ei kvalifitseeruks ja miks väiksema eelarvega tegevuste toetamine nimetatud taotlusvoorust enam prioriteetne ei ole. Ka juhul kui tõepoolest mitte midagi ei oleks uue määrusega muutunud, jääb arusaamatuks, millele põhineb eeldus, et valdkondadel senisele menetluskorrale parandamis- või täpsustamisettepanekuid poleks olnud? Näiteks on teravalt silma jäänud erinevate kultuurialade vahelise tasakaalu küsimus, kuivõrd teatud valdkondade projektid on aastast aastasse taotlusvooru toetuse saajate seas selges ülekaalus. Sealjuures ei saa “Eesti Kultuur Maailmas” taotlusvoorust eraldatavaid toetusi lahutada Kultuurimisteeriumi tervikeelarvest ja selle struktuursest ebaproportsionaalsusest erinevate kultuurivaldkondade toetuspõhimõtetes. Praegusel kujul süvendab taotlusvooru “Eesti Kultuur Maailmas” määrus seda ebavõrdsust endiselt. Leiame, et tasakaalu tagamisele ei aita kaasa ka uued reeglid, mis tõrjuvad kõrge üksikprojektide toetuse miinimummäära tõttu mitmete vähem institutsionaliseerunud valdkondade rahvusvahelisi algatusi. Eeltoodut arvesse võttes palume kultuuriministri seisukohta määruse vastuvõtmise protsessi kohta. Kas “Kaasamise hea tava” ja ministeeriumi kaasamise põhimõtete täielik eiramine oli käesoleval juhul õigustatud? Kas ministeeriumi arusaama kohaselt on infopäeva korraldamine vahetult enne dokumendi allkirjastamist ja ilma infopäeval kerkinud küsitavuste lahendamist võrdne sisulise kaasamisega? Kas ja kus on võimalik tutvuda määrusega kaasnevate muudatuste mõjuanalüüsiga? Allakirjutanud institutsioonide nimel kinnitame, et loodame endiselt konstruktiivse, heatahtliku ja osapooli kaasava sisulise dialoogi jätkumisele ministeeriumiga. Lugupidamisega Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum Eesti Kunstnike Liit Fotokunstnike Ühendus Juhan Kuusi Dokfoto Keskus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Kirjastus Lugemik SA Kunstihoone Temnikova & Kasela galerii Vaal galerii