Töövõtulepingu nr 6-9.1/163-1 (10.09.2018) töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Kommunikatsioonitegevused ühiskonna väärtusorientatsioonide avatumaks muutmiseks ja ühise kvaliteetset infot sisaldava teabevälja tugevdamiseks (mh, meediaprojektidele, mitmekultuurilisusest teadlikkuse tõstmiseks, sh rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud projektid, ja info mitmekeelseks esitamiseks, ajakirjanike koolitused). Iga-aastaselt on kommunikatsioonitegevustess e hõlmatud 18 750 inimest KuM Kuivõrd läbiviidud projektid/tegevused on aidanud katta osalejate ootusi-vajadusi, nt mitmekultuurilisusest teadlikkuse suurenemisel vms? Kuidas on projektides-tegevustes osalenud hinnanud läbiviidud tegevuste sisulist kvaliteeti, kas on olnud piisavalt võimalusi osaleda ja kas tegevuste sisuline maht on olnud piisav? Kas läbiviidud projektid/ tegevused on saavutanud oma esialgselt seatud eesmärgid? Kas võrreldes esialgselt kavandatuga on tulnud projekti/ tegevuse läbiviimisel muuta tegevuste arvu, sisu, mahtu või muud? Kui jah, siis miks? Kas on mõttekas ka edaspidi sarnaseid projekte-tegevusi ellu viia? Kuidas on toetatud neid tegevusi poliitikute, bürokraatide ja laiemalt teiste ühiskonna gruppide poolt? LE 2020 RE vahehindamine Tegevus: 1.2.2. (kuni 2017. aastani 1.2.3.) Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuri, sh kultuuri- ja spordialaste koostöötegevuste eri regioonidest või keelelis -kultuurilise taustaga inimeste osalusel, sh pagulastele. Eesmärk: toetada ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena, mis parandavad ühiskondlikku sidusust, sh eri keelelis -kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas. Intervjueerija lisamaterjal: kokkuvõtted meetme/tegevuse kohta 2015., 2016. ja 2017. aasta tegevusaruannetest. A4 paber joonistamisülesande jaoks. OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus, salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Tuleb teil projekt meelde? Palun öelge, mis seostub teil sõnaga „integratsioon“? Mis meenub teile kõigepealt LE2020 tegevusega 1.2.2. (kultuuri- ja spordialased koostöötegevused)? Vajadusel meenutada intervjueeritavale aruannetes kirjeldatut (vt intervjueerija lisamaterjal). Milline on olnud teie roll tegevuse 1.2.2. elluviimisel? Mis ulatuses on tegevuse eesmärke saavutatud? Kuivõrd aitasid tegevused: saavutada LE2020 laiemaid eesmärke, lahendada probleeme, milleks tegevus 1.2.2. ellu kutsuti ja saavutada tegevuse eesmärke (suurendada ühiskondlikku sidusust) Mis on läinud hästi ja mis oleks võinud paremini minna? Palun põhjendage, selgitage. Millised toetust saanud projektid on eriti hästi õnnestunud ja vastasid eriti hästi tegevuse eesmärgile? Mis on nende edu aluseks? Milliste toetust saanud projektide puhul olete pigem kriitiline, mis puudutab projekti sisu ja tegevuse 1.2.2. eesmärke? Põhjendage lühidalt oma kriitikat. Kas ja kuidas olete mõõtnud osalejate ja/või projektide elluviijate rahulolu? Kuidas on osalejad jäänud rahule toetatud projektidega - sisu, vorm, kvaliteet, kättesaadavus, piisavus, sobivus, ootused vs. tegelikkus. Milline on olnud toetuse saajate tagasiside meetme osas? Kas olete saanud tagasisidet ka inimestelt, kes on konkurssidel osalenud, ent pole toetust saanud? Kuidas olete tagasi si de tulemusi rakendanud? MUUTUSED Kas võrreldes esialgselt kavandatuga on tegevuse 1.2.2. elluviimise reegleid või põhimõtteid muudetud? Kui jah, siis miks? Milline on olnud mõju osalejatele? Mil moel on tegevuste ajal muutunud sihtrühma ootused ja sihtrühmad üleüldse? Näiteks juurde tekkinud uusi sihtrühmi või on mõni varasemalt populaarne valdkond/teema tahaplaanile vajunud? Miks? SISEND EDASISEKS Kas ja millisel viisil oleks mõttekas edaspidi sarnaseid projekte-tegevusi ellu viia? Milliseid projekte tulevikukonkurssidel näha tahaksite? Miks eelistate just neid? Kuivõrd on võimalik tulevikus nende tegevuste kaudu täita LE2020 eesmärke (toetada ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena, mis parandavad ühiskondlikku sidusust, sh eri keelelis -kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas) ja vastata vajadustele, mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Mida peaks tegema teisiti? Miks? Joonistamisülesanne: Palun joonistage midagi või kedagi elusloodusest (floora, fauna), mis kõige paremini iseloomustab integratsiooni? Miks valisite joonistamiseks just selle? LE 2020 RE vahehindamine Meede 1.3 Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Eesmärk: Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine Tegevus 2015 2016 2017 M1.3.1. Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogramm Toetati 16 rahvusvähemuse katuseorganisatsiooni kaudu 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi 15 katus-organisatsiooni kaudu toetati 222 rahvusvähemuste kultuuriseltsi 15 katus-organisatsiooni kaudu toetati 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi M1.3.2. Rahvuskultuuriseltside tegevuse baasrahastamine Konkursi Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurss raames said toetust 33 organisatsiooni . Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi tulemusena sõlmiti 23 toetuslepingut . M1.3.3. Eesti mitmekultuurilisust tähistatavate ürituste läbiviimine Täpsustada – kas oli RE või ESF: Konverents „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“ 29.-30.11.2016 Tallinnas . 27.09.2016 koostöös Kultuuriministeeriumiga Soome Helsingi ülikooli ja Jyväskylä ülikooli prof Pasi Saukkoneni loengu teemal „Kultuuriline mitmekesisus ja kultuuripoliitika Pöhjamaades“ . 26 - 27.11 .16 Tallinnas 2-päevane täiendkoolitus „Organisatsiooni areng ja kultuuriprojektide turundus“ 36 osalejaga, mis oli suunatud rahvusvähemuste kultuuriseltside juhtidele, aktiivsetele liikmetele ning katusorganisatsioonide juhtidele ja töötajatele. 01.-03.03.2017 koostöös Sihtasutusega Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus üks kolmepäevane seminar (Kõrgemad Riigikaitsekursused). Osales 33 inimest. 19.04.2017 tähistati Eestis mitmekesisuse päeva. 06.05.2017 toimus "Teeme ära" (lõimumis)talgupäev Narvas (osales umbes 240 inimest). Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldati 18.04.2017 Tallinnas ja 11.05.2017 Narvas KÜSK´i võimalusi tutvustavad infopäevad. Korraldati XII noorte laulu- ja tantsupeo lõppkontserdi külastus 153 õpilasele Ida-Virumaa koolidest. Täpsustada – kas oli RE või ESF: Korraldatud rahvusvaheline konverents Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll“ 16.-17.11.2017 Tallinnas. 18.08.2018 Eesti Rahva Muuseumis kultuuri valdkonnas aktiivselt tegutsevate eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajate koostööpäev, osales 110 inimest 40 organisatsioonist. Septembris üle Eesti Rahvuste päevale pühendatud üritused, sh Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Rahvuste päeva vastuvõtt Jõhvis Strateegiline kava: teemad, küsimused-ülesanded ja ligikaudne ajakulu. NB! Küsida kõikide ülal väljatoodud tegevuste lõikes , sh ka 2018.a kohta (kui on infot) . OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus ( max 60 min ) , salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Palun öelge, mis ülesandeid hetkel täidate INSA-s? Milliseid tegevused esmajoones meenuvad LE2020 tegevus t ega M1. 3 .1 – 1.3.3? Vajadusel meenutada intervjueeritavale, vt ülal INSA aruannetes kirjeldatu. Mis meenub veel (kui oli muid tegevusi, mis pole ülal loetletud) ? Kuivõrd aitas projekte (M1.3.1), baas finantseerimist (M.1.3.2) ja üritus i (M.1.3.3) ellu viia kaasatud ressurss, poliitiline ja laiem ühiskondlik kontekst? Kuidas aitasid projektid , baas finantseerimistoetused ja üritused : saavutada eesmärke , ja mis ulatuses eesmärgid saavutati jõuda kavandatud vahetute tulemusteni (osalejate arvud jms) lahendada probleeme, milleks need ellu kutsuti? Mis läks halvasti ja mis hästi? Palun põhjendage, selgitage. Kas püsielanikele (pikemat aega Eestis elanud) ja uussisserändajatele pakutakse samadel teemadel ja samas formaadis kultuuritegevusi, või on selles erinevusi? Kuivõrd on tegevsute kavandamisel-läbiviimisel aluseks võetud teiste Eesti kultuuriorganisatsioonide praktikaid, nt Eesti Folkloorinõukogu, rahvakultuuri keskus. Kuidas mõõtsite osalejate rahulolu ? Kuidas nad jäid rahul e, sh: Kuidas on projektides ja baasfinantseerimistegevustes osalenud hinnanud läbiviidud tegevuste sisulist kvaliteeti, kas on olnud piisavalt võimalusi osaleda ja kas sisuline maht on olnud piisav? (M1.3.1-1.3.2) Kuidas on üritusel osalejad hinnanud esinejate etteaste kvaliteeti, nende arvu jms? Kuivõrd hästi on läbi olnud mõeldud ürituse programm ja esinejad, et ürituse peateemat käsitleda? (M1.3.3) Ning: Kuivõrd osalejate endi hinnangul aitasid projektid katta osalejate ootusi-vajadusi oma kultuuri hoidmisel-arendamisel (M1. 3. 1) ? Kuivõrd baastoetused on aidanud katta rahv. kult. seltside juhtide ja nende liikmete ootusi-vajadusi ühingute elujõulisuse ja aktiivsuse osas? (M 1.3 .2) Kuivõrd läbiviidud üritused on vastanud osalejate ootustele Eesti mitmekultuurilisusest teadlikumaks saamisel ja nähtavuse suurendamisel? (M1.3.3 ) MUUTUSED Kas võrreldes esialgselt kavandatuga muudet i projekti de / baas finantseerimis lepingute/ üritustegevuste läbiviimise aja l tegevuste arvu, sisu, mahtu või muud? Kas võrreldes esialgse ürituse teemaga on tekkinud uusi probleeme, mistõttu on tulnud ürituse fookust muuta? Kui jah, siis miks ja millise mõjuga oli see osalejatele? Mil moel on projekti de / baas finantseerimislepingute / üritustegevuste läbiviimise ajal muutunud sihtrühma ootused, vähenenud/kasvanud eelarvamused-hirmud, juurde tekkinud uusi sihtrühmi? Põhjused? Nt kuna on Eestisse elama asunud viimastel aastatel palju uussisserändaja i d ja rahvusvahelise kaitse saajaid, siis kas need on ka loonud uusi ühendusi ning kui jah, siis kas nendega suheldakse ja kas nendele pak utakse ka võimalusi osaleda taotlusvoorudel, üritustel jne? SISEND EDASISEKS Mil moel on mõttekas ka edaspidi projekte , baas finantseerimist ja üritusi ellu viia? Kuivõrd on võimalik tulevikus nende tegevuste kaudu täita poliitilisi eesmärke (t aga da Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine ) ja reageerida vajadustele, mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Näited? Mida peaks tegema teisiti? Miks? Nt kas oleks mõtet luua juurde uusi rahastusmudeleid, sh luua start-up’e , osaleda ühisrahastusplatvormis Hooandja vms ? LE 2020 RE vahehindamine Meede 1.1. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine Eesmärk: Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti Tegevus 2015 2016 2017 Tegevus M1.1.1. Kommunikatsioonitegevused ühiskonna väärtusorientatsioonide avatumaks muutmiseks ja ühise kvaliteetset infot sisaldava teabevälja tugevdamiseks (mh, meediaprojektidele, mitmekultuurilisusest teadlikkuse tõstmiseks, sh rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud projektid, ja info mitmekeelseks esitamiseks, ajakirjanike koolitused). Esimene uue kontseptsiooniga uudiskiri märtsis. Võeti ühendust rahvuskultuuriseltside katuseorganisatsioonide esindajatega, eesmärgiga avaldada nende ürituste infot regulaarsemalt MISA uudiskirjas ning sotsiaalmeedias. Rahvustepäeva ürituste paremaks kajastamiseks loodi ühine rahvustepäeva koduleht, mis võimaldab koondada kõikide rahvuskultuuriseltside ürituste infot. Plaan viia uudiskiri üle kaasaegsele uudiskirjaplatvormile (ebaselge, kas teostati 2015). I poolaastal ajakirjanduses 396 artiklit, mis puudutasid INSA-t. Uuendati on INSA kodulehe materjale. I kv avalikustatud hange „MISA veebi ja nõustamisteenuse veebirakenduse loomine" ebaõnnestus. Juunis avati INSA veebiplatvormi ja visuaalse lahenduse uuendamiseks uus hange. Juulis ajakirjanduses 91, augustis 52 ja septembris 118 artiklit, mis kajastasid INSA tegevusi. Täpsustada – kas oli RE või ESF: Hanke „Sihtasutuse veebi ja nõustamisteenuse veebirakenduse loomine" edukaks pakkujaks tunnistati OÜ Wiseman Interactive . Arendustööd valmivad 5 etapis, 5. etapi eeldatav lõpp on 30.03.2018 Strateegiline kava: teemad, küsimused-ülesanded ja ligikaudne ajakulu. NB! Küsida kõikide ülal väljatoodud tegevuste lõikes , sh ka 2018.a kohta (kui on infot) . OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus ( max 60 min ) , salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Palun öelge, mis ülesandeid hetkel täidate INSA-s? Milliseid tegevused esmajoones meenuvad LE2020 tegevusega M1.1.1? Vajadusel meenutada intervjueeritavale, vt ülal INSA aruannetes kirjeldatu . Mis meenub veel (kui oli muid tegevusi, mis pole ülal loetletud) ? Kuivõrd aitas kommunikatsiooni tegevusi ellu viia kaasatud ressurss, poliitiline ja laiem ühiskondlik kontekst? Mis ulatuses eesmärgid saavutati? Kuidas aitasid kommunikatsiooni tegevused: saavutada eesmärke, ja mis ulatuses eesmärgid saavutati jõuda kavandatud vahetute tulemusteni ( artiklite ja lugejate arvud jms) lahendada probleeme, milleks need ellu kutsuti? Nt mis ootused olid uudiskirjale, kas lisaks info jagamisel aitas see ka hoiakuid muuta? Kuivõrd tuli konkreetsele sihtgrupile sõnumite-info edastamisel eraldi välja kujundada konkreetne kommunikatsioonitegevus ( individuaal ne lähenemine)? Nt kuivõrd tuli kommunikatsioonitegevuste kavandamisel arvesse võtta inimeste erinevaid lõimumisastmeid , nende psühholoogi lisi hoiakuid , mille alusel välja töötada tegevused, kuidas hoi akuid muuta (nt vähelõimunud , kellele samas vormis sõnumeid pole mõtet saata nagu hästi lõimunutele ) . Mis läks halvasti ja mis hästi? Palun põhjendage, selgitage. Kuidas mõõtsite auditooriumi rahulolu ja kuidas nad jäid rahule (sisu, vormi, kvaliteet, kättesaadavus, piisavus). Kuivõrd osalejate endi hinnangul aitasid kommunikatsiooni tegevused katta osalejate ootusi-vajadusi kvaliteetse info järele lõimumise ja mitmekultuurilisuse teemal? MUUTUSED Kas võrreldes esialgselt kavandatuga on muudetud kommunikatsiooni tegevus t e läbiviimisel tegevuste arvu, sisu, mahtu või muud? Kui jah, siis miks ja millise mõjuga osalejatele? Millised olid muudatused näiteks kasutatud kanalite ja sõnumite osas kommunikatsiooni tegevuste ajal? Mil moel on kommunikatsiooni tegevuste ajal muutunud sihtrühma ootused, vähenenud/kasvanud eelarvamused-hirmud, juurde tekkinud uusi sihtrühmi? Põhjused? SISEND EDASISEKS Mil moel on mõttekas ka edaspidi sarnaseid kommunikatsiooni tegevusi ellu viia? Kas uudiskiri on see, millega edasi minna või peaks midagi muud tegema? Kuivõrd on võimalik tulevikus nende tegevuste kaudu täita poliitilisi eesmärke ( Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti ) ja katta vajadus i , mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Näited? Mida peaks tegema teisiti? Miks? LE 2020 RE vahehindamine Meede 1. 1 Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine Eesmärk: Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti Tegevus 2015 2016 2017 2018 M1. 1.4 . Rahvusvaheline lõimumisalane teadus- ja rakenduskonverents Täpsustada – kas oli RE või ESF: Konverents „ Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“ 29.-30.11.2016 Tallinnas . Täpsustada – kas oli RE või ESF: Korraldatud rahvusvaheline konverents Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll“ 16.-17.11.2017 Tallinnas. Konverents “Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab mitmekultuurilises ühiskonnas” 15-16.11.18 Tallinnas Strateegiline kava: teemad, küsimused-ülesanded ja ligikaudne ajakulu. NB! Küsida kõikide ülal väljatoodud tegevuste lõikes , sh ka 2018.a kohta (kui on infot) . OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus ( max 60 min ) , salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Palun öelge, mis ülesandeid hetkel täidate INSA-s? Milliseid tegevused esmajoones meenuvad LE2020 tegevus t ega M1. 1.4 ? Vajadusel meenutada intervjueeritavale, vt ülal INSA aruannetes kirjeldatu. Mis meenub veel (kui oli muid tegevusi, mis pole ülal loetletud) ? Kuivõrd toetasid konverentside korraldamist ministeeriumid, poliitikud, eksperdid ülikoolidest ja kodanikeühendustest ning teised sidusrühmad ? Kuidas aitasid konverentsid : saavutada meetme 1.1. eesmärk i ja mis ulatuses eesmär gid saavutati jõuda kavandatud vahetute tulemusteni (osalejate arvud jms) lahendada probleeme, milleks need ellu kutsuti? Mis läks halvasti ja mis hästi? Palun põhjendage, selgitage. Kuidas mõõtsite osalejate rahulolu ? Kuidas nad jäid rahul e, sh: Kuivõrd hästi on läbi olnud mõeldud konverentside programm ja esinejad, et peateemat käsitleda? Kuidas on konverentsil osalejad hinnanud esinejate ettekannete ja arutelude kvaliteeti ? Kuivõrd läbiviidud konverentsid on vastanud osalejate ootustele? MUUTUSED Kas võrreldes konverentside esialgse te teema de ga tekkis vahepeal uusi probleeme -teemasid , mistõttu tul i konverentside fookust muuta? Mil moel on konverentside läbiviimise ajal al . 2015.a muutunud osalejate ootused, juurde tekkinud uusi osalejategruppe ? Põhjused? SISEND EDASISEKS Mil moel on mõttekas ka edaspidi sarnaseid konverentse ellu viia? Mida peaks tegema teisiti? Miks? Kuivõrd on võimalik tulevikus nende tegevuste kaudu täita poliitilisi eesmärke ( Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti ) ja reageerida vajadustele, mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Näited? LE 2020 RE vahehindamine Meede 1.1. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine Eesmärk: Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti Tegevus 2015 2016 2017 M1.1.5. ERR-i venekeelse raadioprogrammi tootmine ja edastamine M1.1.6. ERR-i eesti-, vene- ja ingliskeelse teabe edastamine veebis ERR-i portaalid toetasid aktiivselt ETV+ kanali avamist ja tutvustasid selle tegemisi. Err.ee ja rus.err.ee panustasid iga päev ETV+ saadete kajastamisega rus.err.ee keskkonnas. ERR maj.aasta aruandes väga üldine info ERR maj.aasta aruandes väga üldine info M1.1.7. ETV+ telekanali programmi tootmine ja edastamine Strateegiline kava: teemad, küsimused-ülesanded ja ligikaudne ajakulu. NB! Küsida kõikide ülal väljatoodud tegevuste lõikes , sh ka 2018.a kohta (kui on infot) . OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus ( max 60 min ) , salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Palun öelge, mis ülesandeid hetkel täidate ERR-s? Kuidas haakuvad omavahel LE2020 meetme 1 eesmärk ( Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti ) ja ERR-s seatud eesmärgid ( aidata kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule ), sh : venekeelsele raadioprogrammi osas ( vahendada mitte-eestlaste kogukonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas ) eesti, vene ja ingliskeelsele veebi osas ( toetada avalik-õigusliku ringhäälingu eesmärke interneti vahendusel eesti, vene ja inglise keeles ) ja ETV+ pr ogrammi osas ( vahendada Eestis elavate venekeelsete inimeste ja riigi jaoks olulisi sündmusi ning olla oluliste ühiskondlike arutelude algataja, tagada Eesti venekeelse elanikkonna ja nende seisukohtade nähtavuse ühiskonnas, aktiivse osavõtu ühiskondlikust arutelust ning vastutuse ühiskonnas ja riigis toimuva eest ) ? Milliseid konkreetsed saated ja veebikajastused aastatest 2015 – 2017 esmajoones meenuvad , mis on seotud LE2020 meetme 1 eesmärgi ga ? Vajadusel meenutada intervjueeritavale, vt ülal . Kuivõrd on nendel aastatel ai danud ERR-i venekeelse t raadioprogrammi , ERR-i vene- ja ingliskeelse t veebi ning ETV+ telekanali t ellu viia kaasatud ressurss, poliitiline ja laiem ühiskondlik kontekst? Kuidas aitasid ERR-i venekeel ne raadioprogramm, ERR-i vene- ja ingliskeel ne veeb ning ETV+ telekanal lahendada probleeme, milleks need ellu kutsuti? Mis ulatuses on aastateks 2015-2017 ERR-s nendele kanalitele seatud eesmärgid saavuta tud ? M is ulatuses on jõu tud aastateks 2015-2017 esialgselt kavandatud vahetute tulemusteni ( saadete ja kuulajate arv, artiklite ja lugejate arv, saadete ja vaatajate arv jms) ? Mis läks halvasti ja mis hästi , sh: Kas ERR venekeelse raadiprogrammi kuulaja te arv on suurenenud-vähenenud? Kas ERR-i veebilehe lugej ate arv on suurenenud-vähenenud ? Kas ETV+ telekanali programmi vaatajate arv on suurenenud-vähenenud? Palun põhjendage, selgitage. Kuidas mõõtsite auditooriumi rahulolu ja kui das nad jäid rahule (sisu, vorm , kvaliteet, kättesaadavus, piisavus) ? Kuivõrd osalejate endi hinnangul ( kui seda on uuritud ) aitasid ERR-i venekeel ne raadioprogramm, ERR-i vene- ja ingliskeel ne veeb ning ETV+ telekanal katta auditooriumi ootusi-vajadusi kvaliteetse info järele lõimumise ja mitmekultuurilisuse teemal? MUUTUSED Kas võrreldes esialgselt kavandatuga on muudetud ERR-i venekeel se raadioprogrammi, ERR-i vene- ja ingliskeel ne veebi ning ETV+ telekanal i rakendamisel aastatel 2015-2017 nende sisu, mahtu või muud? Kui jah, siis miks ja millise mõjuga auditooriumile ? Millised olid muudatused näiteks kasutatud saateformaatide või sõnumite osas ? Mil moel on ERR-i venekeel se raadioprogrammi, ERR-i vene- ja ingliskeel ne veebi ning ETV+ telekanal i rakendamisel aastatel 2015-2017 muutunud sihtrühma ootused, vähenenud/kasvanud eelarvamused-hirmud, juurde tekkinud uusi sihtrühmi? Põhjused? SISEND EDASISEKS Kas ERR-i venekeel set raadioprogrammi, ERR-i vene- ja ingliskeel set veebi ning ETV+ telekanal it tänases mahus , sisus ja kvaliteedis on piisav või peaks veel midagi tegema edaspidi ? Kuivõrd on võimalik tulevikus nende tegevuste kaudu täita poliitilisi eesmärke ( Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti ) ja katta vajadus i , mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Näited? Mida peaks tegema teisiti? Miks? LE 2020 RE vahehindamine Meede 1.3 Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Eesmärk: Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine Tegevus 2015 2016 2017 M1.3.1. Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogramm Toetati 16 rahvusvähemuse katuseorganisatsiooni kaudu 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi 15 katus-organisatsiooni kaudu toetati 222 rahvusvähemuste kultuuriseltsi 15 katus-organisatsiooni kaudu toetati 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi M1.3.2. Rahvuskultuuriseltside tegevuse baasrahastamine Konkursi Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurss raames said toetust 33 organisatsiooni . Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi tulemusena sõlmiti 23 toetuslepingut . M1.3.3. Eesti mitmekultuurilisust tähistatavate ürituste läbiviimine Täpsustada – kas oli RE või ESF: Konverents „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“ 29.-30.11.2016 Tallinnas . 27.09.2016 koostöös Kultuuriministeeriumiga Soome Helsingi ülikooli ja Jyväskylä ülikooli prof Pasi Saukkoneni loengu teemal „Kultuuriline mitmekesisus ja kultuuripoliitika Pöhjamaades“ . 26 - 27.11 .16 Tallinnas 2-päevane täiendkoolitus „Organisatsiooni areng ja kultuuriprojektide turundus“ 36 osalejaga, mis oli suunatud rahvusvähemuste kultuuriseltside juhtidele, aktiivsetele liikmetele ning katusorganisatsioonide juhtidele ja töötajatele. 01.-03.03.2017 koostöös Sihtasutusega Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus üks kolmepäevane seminar (Kõrgemad Riigikaitsekursused). Osales 33 inimest. 19.04.2017 tähistati Eestis mitmekesisuse päeva. 06.05.2017 toimus "Teeme ära" (lõimumis)talgupäev Narvas (osales umbes 240 inimest). Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldati 18.04.2017 Tallinnas ja 11.05.2017 Narvas KÜSK´i võimalusi tutvustavad infopäevad. Korraldati XII noorte laulu- ja tantsupeo lõppkontserdi külastus 153 õpilasele Ida-Virumaa koolidest. Täpsustada – kas oli RE või ESF: Korraldatud rahvusvaheline konverents Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll“ 16.-17.11.2017 Tallinnas. 18.08.2018 Eesti Rahva Muuseumis kultuuri valdkonnas aktiivselt tegutsevate eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajate koostööpäev, osales 110 inimest 40 organisatsioonist. Septembris üle Eesti Rahvuste päevale pühendatud üritused, sh Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Rahvuste päeva vastuvõtt Jõhvis Strateegiline kava: teemad, küsimused-ülesanded ja ligikaudne ajakulu. NB! Küsida kõikide ülal väljatoodud tegevuste lõikes , sh ka 2018.a kohta (kui on infot) . OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus ( max 60 min ) , salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Palun öelge, mis ülesandeid hetkel täidate INSA-s? Milliseid tegevused esmajoones meenuvad LE2020 tegevus t ega M1. 3 .1 – 1.3.3? Vajadusel meenutada intervjueeritavale, vt ülal INSA aruannetes kirjeldatu. Mis meenub veel (kui oli muid tegevusi, mis pole ülal loetletud) ? Kuivõrd aitas projekte (M1.3.1), baas finantseerimist (M.1.3.2) ja üritus i (M.1.3.3) ellu viia kaasatud ressurss, poliitiline ja laiem ühiskondlik kontekst? Kuidas aitasid projektid , baas finantseerimistoetused ja üritused : saavutada eesmärke , ja mis ulatuses eesmärgid saavutati jõuda kavandatud vahetute tulemusteni (osalejate arvud jms) lahendada probleeme, milleks need ellu kutsuti? Mis läks halvasti ja mis hästi? Palun põhjendage, selgitage. Kas püsielanikele (pikemat aega Eestis elanud) ja uussisserändajatele pakutakse samadel teemadel ja samas formaadis kultuuritegevusi, või on selles erinevusi? Kuivõrd on tegevsute kavandamisel-läbiviimisel aluseks võetud teiste Eesti kultuuriorganisatsioonide praktikaid, nt Eesti Folkloorinõukogu, rahvakultuuri keskus. Kuidas mõõtsite osalejate rahulolu ? Kuidas nad jäid rahul e, sh: Kuidas on projektides ja baasfinantseerimistegevustes osalenud hinnanud läbiviidud tegevuste sisulist kvaliteeti, kas on olnud piisavalt võimalusi osaleda ja kas sisuline maht on olnud piisav? (M1.3.1-1.3.2) Kuidas on üritusel osalejad hinnanud esinejate etteaste kvaliteeti, nende arvu jms? Kuivõrd hästi on läbi olnud mõeldud ürituse programm ja esinejad, et ürituse peateemat käsitleda? (M1.3.3) Ning: Kuivõrd osalejate endi hinnangul aitasid projektid katta osalejate ootusi-vajadusi oma kultuuri hoidmisel-arendamisel (M1. 3. 1) ? Kuivõrd baastoetused on aidanud katta rahv. kult. seltside juhtide ja nende liikmete ootusi-vajadusi ühingute elujõulisuse ja aktiivsuse osas? (M 1.3 .2) Kuivõrd läbiviidud üritused on vastanud osalejate ootustele Eesti mitmekultuurilisusest teadlikumaks saamisel ja nähtavuse suurendamisel? (M1.3.3 ) MUUTUSED Kas võrreldes esialgselt kavandatuga muudet i projekti de / baas finantseerimis lepingute/ üritustegevuste läbiviimise aja l tegevuste arvu, sisu, mahtu või muud? Kas võrreldes esialgse ürituse teemaga on tekkinud uusi probleeme, mistõttu on tulnud ürituse fookust muuta? Kui jah, siis miks ja millise mõjuga oli see osalejatele? Mil moel on projekti de / baas finantseerimislepingute / üritustegevuste läbiviimise ajal muutunud sihtrühma ootused, vähenenud/kasvanud eelarvamused-hirmud, juurde tekkinud uusi sihtrühmi? Põhjused? Nt kuna on Eestisse elama asunud viimastel aastatel palju uussisserändaja i d ja rahvusvahelise kaitse saajaid, siis kas need on ka loonud uusi ühendusi ning kui jah, siis kas nendega suheldakse ja kas nendele pak utakse ka võimalusi osaleda taotlusvoorudel, üritustel jne? SISEND EDASISEKS Mil moel on mõttekas ka edaspidi projekte , baas finantseerimist ja üritusi ellu viia? Kuivõrd on võimalik tulevikus nende tegevuste kaudu täita poliitilisi eesmärke (t aga da Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine ) ja reageerida vajadustele, mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Näited? Mida peaks tegema teisiti? Miks? Nt kas oleks mõtet luua juurde uusi rahastusmudeleid, sh luua start-up’e , osaleda ühisrahastusplatvormis Hooandja vms ? LE 2020 RE vahehindamine Meede 1.3 Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Eesmärk: Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine Tegevus 2015 2016 2017 M1.3.4. Pühapäevakoolide baasrahastamine Toetati 29 rahvusvähemuse pühapäevakooli tegevust Toetati 30 rahvusvähemuste pühapäevakooli tegevust Tallinnas, Tartus, Valgas, Jõhvis, Sillamäel, Narvas, Tapal, Pärnus, Maardus ja Viljandis. 2016/2017. õppeaastal said Eestis elavad 3–18aastased noored õppida keelt ja kultuuri vene, ukraina, läti, aserbaidžaani, ingeri-soome , armeenia, tatari, gruusia, kabardiini, usbeki ning korea rahvusvähemuste pühapäevakoolides. 1. taotlusvoorus eraldati toetust 24 pühapäevakoolile õppetöö läbiviimiseks 2017/2018. õppeaastal. 2. taotlusvoorus toetati 6 pühapäevakooli õppetöö läbiviimist. M1.3.5. Pühapäevakoolide koostöövõrgustiku toimimise toetamine HTM korraldatud tegevus – R.Ljagu M1.3.6. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitus Koolitati rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid. 3 pühapäevakooli õpetajat käisid Minskis, Bakuus ja Jerevanis, et parandada oma teadmisi valgevene, aserbaidžaani ning armeenia pärimuskultuurist, ajaloost ja keelest. Lisaks rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele 5 kahepäevast seminari üle Eesti, kus räägiti erinevatest õppemetoodikatest, õpimotivatsioonist, loovharjutustest ja muudest tegevustest, kuidas õppimist laste jaoks köitvamaks muuta. 2016. a jaanuaris Toilas 32 õpetaja l e 2-päevane täienduskoolitus Tõhusam emakeele õpetamine pühapäevakoolis. Aprillis algas 5 õ petaja kogemuste vahetamise projekt . A lgas ümarlauaga, seejärel külastasid õpetajad üksteise tunde ning lõpus toimus ümarlaud, kus analüüsiti saadud kogemusi. Novembris Narva-Jõesuus 30 õpetaja le 2- päevane koolitus Mängulised võtted keelelise arengu toetamiseks pühapäevakoolis, kus tutvustati keelelisi mänge, mida saab kasutada keeleõppes nii nooremas kui ka va nemas eas. Detsembris Tallinnas 22 õpetaja le 2 1-päevast kooli tust – „Laste arengupsühholoogia“ ja „Töö pühapäeva-kooli õpilaste vanema tega“. Ajavahemikus juuni – oktoober 2016 täiendasid 8 õpetajat oma tea dmisi Ukrainas, Venemaal, Armee nias ja Tatarstanis. 7.04 .16 Tallinnas Estonia talveaias pidulik tänuüritus rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele, anti üle ka 14 tänukirja Eestis tegutsevatele rahvusvähemuste püha päevakoolide õpetajatele aktiiv se tegevuste eestvedamise ning pikaajalise töö eest koolis. 8-s pühapäevakoolis toimusid avatud uste päevad. V iidi läbi näidistunnid, osales 106 külalist. Samuti pühapäevakoolide vahel ka parimate õpil aste, õpetajate ja vanemate koh tumised. 11.–12.03 Palmses 33-e õpetaja l e täienduskoolitus „Õpilaste loovuse arendamine pü hapäevakoolide õppeprotsessis“. 25.–27.08 28 õpetajale õppereis Tartumaale. Tutvuti vanausuliste kultuuriga, osaleti kangatrüki töötoas ja Pille Lille koolitusel „Koosõppimise rõõm“, külastati Tartu Botaanikaaeda, Teatri Kodu ning Vene Teatri näitleja Eduard Tee luuleõhtut, käidi Mänguasjamuuseumis ja Tartu linnaekskursioonil. 01.–03.12 korraldas Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis koolituse ukraina keele ja kirjanduse 23 -le õpetajatele. Koolitajateks olid Ukraina ülikooli õppejõud ning koolituse läbimine annab pühapäevakoolide õpetajatele õiguse vastu võtta ukraina keele eksameid, mille tulemusi aktsepteeritakse Ukrainas. 20.12 Tallinnas 2 sessioonina pühapäevakoolide õpetajate ümarlaud-nõustamine, kus arutleti teemal „Lapsest lähtuv õppeprotsess“. Nõustas Pille Lille. Aprillis, novembris ja detsembris toimusid pühapäevakoolides avatud uste päevad, kus külalised said tutvuda võõrustajate keele ja kultuuriga, meisterdada, õppida rahvatantse, valmistada erinevaid roogi ning osaleda seminaridel. Kokku osales 6-l avatud uste päeval 140 külalist. Aprillist aasta lõpuni toimus mitu erinevate pühapäevakoolide õpilaste ja õpetajate kohtumist, kus viidi ühiselt tunde läbi ning tutvustati üksteisele oma kultuure, rahvalaule ja traditsioone. 13 pühapäevakoolist osales kokku 181 õpilast ning õpetajat. Rahvusvähemuste pühapäevakoolid aitasid kaasa ka rahvuste päeva ürituste läbiviimisele . Strateegiline kava: teemad, küsimused-ülesanded ja ligikaudne ajakulu. NB! Küsida kõikide ülal väljatoodud tegevuste lõikes , sh ka 2018.a kohta (kui on infot) . OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus ( max 60 min ) , salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Palun öelge, mis ülesandeid hetkel täidate HTM -s? Milliseid tegevused esmajoones meenuvad LE2020 tegevus t ega M1. 3 . 4 – 1.3. 6 ? Vajadusel meenutada intervjueeritavale, vt ülal INSA aruannetes kirjeldatu. Mis meenub veel (kui oli muid tegevusi, mis pole ülal loetletud) ? Kuivõrd aitas baas finantseerimist (M1.3. 4 ), võrgustiku üritus i (M.1.3. 5 ) ja täienduskoolitusi (M.1.3. 6 ) ellu viia kaasatud ressurss, poliitiline ja laiem ühiskondlik kontekst? Kuidas aitasid baas finantseerimistoetused , võrgustiku üritus ed ja täienduskoolitused : saavutada eesmärke , ja mis ulatuses eesmärgid saavutati jõuda kavandatud vahetute tulemusteni (osalejate arvud jms) lahendada probleeme, milleks need ellu kutsuti? Mis läks halvasti ja mis hästi? Palun põhjendage, selgitage. Kuidas mõõtsite osalejate rahulolu ? Kuidas nad jäid rahul e, sh: Kuidas on pühapäevakoolides (M1.3.4), võrgustikuüritustes (M1.3.5) ja täienduskoolitustel (M1.3.6) osalejad hinnanud läbiviidud tegevus t e sisulist kvaliteeti, kas on olnud piisavalt võimalusi osaleda ja kas sisuline maht on olnud piisav? Kuidas on võrgustiku üritusel osalejad hinnanud esinejate etteaste kvaliteeti, nende arvu jms? Kuivõrd hästi on läbi olnud mõeldud üritus t e programm id ja esinejad, et üritus t e peateemat käsitleda? (M1.3. 5 ) Ning: Kuivõrd osalejate endi hinnangul aitasid projektid katta pühapäevakoolide juhtide ja nendes osalejate ootusi-vajadusi elujõulisuse ja aktiivsuse osas? (M 1 . 3 . 4 ) ? Nt kas toetatud ja tegutsevate pühapäevakoolide arv on sihtrühma meelest piisav? Kuivõrd on võrgustikuüritused aidanud katta pühapäevakoolide ootusi-vajadusi parimate praktikate vahetamisel, koostöö korraldamisel jms? (M 1.3 . 4 ) Kuivõrd on koolitused aidanud suurendada pühapäevakoolide õpetajate oskusi-teadmisi? (M1.3. 6 ) MUUTUSED Kas võrreldes esialgselt kavandatuga muudet i baas finantseerimis lepingute läbiviimise aja l tegevu ste arvu, sisu, mahtu või muud? (M1.3.4) võrgustikuürituste tegevuste läbiviimise aja l tegevu ste arvu, sisu, mahtu või muud? Kas võrreldes esialgse te üritus t e teemaga on tekkinud uusi probleeme, mistõttu on tulnud üritus t e fookust muuta? (M1.3.5) täienduskoolituste läbiviimise aja l koolituste arvu, sisu, tundide mahtu või muud? (M1.3.6) Kui jah, siis miks ja millise mõjuga oli see osalejatele? Mil moel on baas finantseerimislepingute / võrgustikuürituste tegevuste / täienduskoolituste läbiviimise ajal muutunud sihtrühma ootused, vähenenud/kasvanud eelarvamused-hirmud, juurde tekkinud uusi sihtrühmi? Põhjused? Nt kuna on Eestisse elama asunud viimastel aastatel palju uussisserändaja i d ja rahvusvahelise kaitse saajaid, siis kas need on ka loonud uusi pühapäevakoole ning kui jah, siis kas nendega suheldakse ja kas nendele pak utakse ka võimalusi osaleda taotlusvoorudel, võrgustikuüritustel, täienduskoolitustel jne? SISEND EDASISEKS Mil moel on mõttekas ka edaspidi baas finantseerimist , võrgustiku üritusi ja täienduskoolitusi ellu viia? Kuivõrd on võimalik tulevikus nende tegevuste kaudu täita poliitilisi eesmärke (t aga da Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine ) ja reageerida vajadustele, mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Näited? Mida peaks tegema teisiti? Miks? LE 2020 RE vahehindamine Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud Tegevus 2015 2016 2017 7.1. Lõimumisvaldkonna uuringute ja arendusprojektide läbiviimine 2015. a juunis avalikustatud Eesti integratsiooni monitooring , läbi viis Balti Uuringute Instituut koos SA Praxis , Tallinna Ülikooli ja OÜ Peegel ja Partneriga.50 Monitooringu küsitluse teostas Turu-uuringute AS . 2015. juunis valmis online meedia monitooring, mille eesmärk oli uurida rahvusvähemusi ja uussisserändajaid käsitlevaid meediakajastusi Eesti online meedias. Uuringu teostas Tallinna ülikooli Riigiteaduste instituudi võrdleva poliitika prof Raivo Vetik . 2015. a lõpuks koostas Statistikaamet Kultuuriministeeriumi tellimusel lõimumisvaldkonna integreeritud andmebaasi http://www.stat.ee/loimumine . Siseministeerium i taotlusvoor uurimaks Eesti elanikkonna hoiakuid kolmandatest riikidest uussisserändajate suhtes ja ootuseid Eesti rändepoliitikale ning neid mõjutavaid tegureid tuginedes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele. T eosta s Tartu Ülikool, valmi s aprillis 2016. 2015. a detsembris avaldas Eesti Inimõiguste Keskus aruande „Inimõigused Eestis 2014-2015“ . 2015. a detsembris avaldas Eesti Inimõiguste Instituut uuringu „Keelised inimõigused“ . Haridus- ja Teadusministeeriumi toel valmis analüüs eesti keele õppe tõhustamisest põhikoolis . Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut viis läbi Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa ja Kanada riigikeeleõppe võrdlev uuringu . Poliitikauuringute Keskus Praxis analüüsis 2015. a Eesti ettevõtete juhatuste mitmekesisuse ja majandustulemuste vahelisi seoseid . Kultuuriministeerium viis läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu riigihanke. Hankeleping sõlmiti Balti Uuringute Instituudiga. tulemused avalikustatakse 2017. aasta juunis. Sõlmiti leping Gravitas OÜ-ga ja valmis analüüs pagulaste lõimumiseks vajalike meetmete ja tegevuste kohta, mida kajastatakse arengukava rakendusplaanis perioodiks 2017-2020. Statistikaamet esitas 2016. andmed Kultuuriministeeriumi tellimusel lõimumisvaldkonna integreeritud andmebaasi Kultuuriministeeriumi, Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis esindajad esitlesid 12. juunil 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aruannet. Töötati välja koostöös Sotsiaalministeeriumiga rakendusuuring „Eesti emakeelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. Uuringut viib läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar . Uuringu tulemused avalikustatakse 2018. aasta mais. Ministeeriumite omavahelist koostööd suurendavad koostöövormid: lõimumise kevadine akadeemia Koolimäel, Kultuuriministeeriumi ja teiste ministeeriumite om a vahelised koostööpäevakud, INSA ja Kultuurministeeriumi igakuised kokkusaamised, koolitused ja infopäevad kultuuriasutustele. INSA viis läbi uuringu Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile . Strateegiline kava: teemad, küsimused-ülesanded ja ligikaudne ajakulu. NB! Küsida kõikide ülal väljatoodud tegevuste lõikes , sh ka 2018.a kohta (kui on infot) . OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus ( max 60 min ) , salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Palun öelge, mis ülesandeid hetkel täidate KuM- s ? Milliseid tegevused esmajoones meenuvad LE2020 tegevusega 7. 1? Vajadusel meenutada intervjueeritavale, vt ülal INSA aruannetes kirjeldatu . Mis meenub veel (kui oli muid tegevusi, mis pole ülal loetletud) ? Kuivõrd aitas uuringuid ja arendusprojekte ellu viia kaasatud ressurss, poliitiline ja laiem ühiskondlik kontekst? Mis ulatuses eesmärgid saavutati? Kuidas aitasid läbiviidud tegevused: saavutada eesmärke, ja mis ulatuses eesmärgid saavutati . jõuda kavandatud vahetute tulemusteni lahendada probleeme, milleks need ellu kutsuti? Mis läks halvasti ja mis hästi? Palun põhjendage, selgitage. Kuidas võtsid avaldatud uuringutulemusi vastu sihtgrupid, sh poliitikud, ministeeriumide spetsialistid, kõrgkoolide ja teadusasutuste eksperdid, kodanikuühendused jt? Kas jäädi rahule uuringute kvaliteedi, tulemuste, järelduste ja soovituste konkreetsuse ja selgusega? M ida on ministeeriumid ette võtnud uuringute järelduste-soovitustega ? MUUTUSED Kas võrreldes esialgselt kavandatuga on muudetud uuringute ja arendusprojektide läbiviimisel tegevuste arvu, sisu, mahtu või muud? Kui jah, siis miks ja millise mõjuga nende sihtgruppidele ? SISEND EDASISEKS Mil moel on mõttekas ka edaspidi sarnaseid uuringuid ja arendusprojekte ellu viia? Kuivõrd on võimalik tulevikus nende tegevuste kaudu täita poliitilisi eesmärke ja katta vajadus i , mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Näited? Mida peaks tegema teisiti? Miks? LE 2020 RE vahehindamine Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud Tegevus 2015 2016 2017 7.2. SA MISA tegevuskulu Sihtasutuse 2015. a tegevuskava on ellu viidud , Rah astajatele on esitatud aruanded. K orraldatud on 8 konkurssi (sh hanked ja projektikonkursid ; sept seisuga) . Nõukogu koosolekud korraldatud. Sihtasutuse 2016. a tegevuskava on ellu viidud . Viidi läbi 3 auditit. Toimus e-arvetele ülemineku ettevalmistamine. MISA töötajatele toimus 2 ühepäevast sisekoolitust. MISA töötajatele toimus kahepeävane koolitus. Mais viisid MISA töötajad Narvas läbi MISA keelekohvikute päeva. Rahastajatele ning asutajaõiguste teostajale on esitatud erinevad aruanded . Nõukogu koosolekud korraldatud. Sihtasutuse 2017 tegevuskava on ellu viidud . 17.01 arutati Viinistus koos Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajatega uussisserändajate lõimumisega seotud küsimusi. 02.-03.03.2017 toimus Vihulas Kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse esindajate lõimumisvaldkonna sisutegevuste arutelu. Aprilli alguses osaleti Kultuuriministeeriumi korraldatud lõimumisvaldkonna arendusseminaril Vihulas. Sihtasutuse töötajatele toimus kaks koolitust "Mis on diskrimineerimine ja kuidas seda ära tunda" ning "Selge keel". Sihtasutuse töötajatele, nõukogu liikmetele ja Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna töötajatele toimus augustis kahepäevane koolitus. Septembris toimus koos Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusmiinsteeriumi ning Sihtasutuse Innove töötajatega arutelupäev. Sihtasutuse esindajad osalesid Eesti keele majade aruteludes . Nõukogu koosolekud korraldatud. Strateegiline kava: teemad, küsimused-ülesanded ja ligikaudne ajakulu. NB! Küsida kõikide ülal väljatoodud tegevuste lõikes , sh ka 2018.a kohta (kui on infot). OSA SISU TUTVUSTUS Intervjueerija enesetutvustus, vahehindamise eesmärk (üldiselt), vestluse ligikaudne kestus ( max 60 min ) , salvestamisega seonduvad küsimused (transkriptsiooni ei jagata). TAGASIVAADE Palun öelge, mis ülesandeid hetkel täidate INSA - s? Milliseid tegevused esmajoones meenuvad LE2020 tegevusega 7. 2 ? Vajadusel meenutada intervjueeritavale, vt ülal INSA aruannetes kirjeldatu . Mis meenub veel (kui oli muid tegevusi, mis pole ülal loetletud) ? Mis ulatuses on aastateks 2015-2017 INSA-le seatud eesmärgid saavutatud? M is ulatuses on jõu tud aastateks 2015-2017 esialgselt kavandatud vahetute tulemusteni ( läbiviidud konkursside ja hangete arv, sõlmitud toetus- ja teenuslepingute arv, tegevustes osalejate arv jms) ? Mis läks halvasti ja mis hästi? Palun põhjendage, selgitage. Kuidas INSA personal on rahul töökorralduse, töökoormuse ja tegevuskulu de vahendite piisavus ega oma igapäevatöös? Kas INSA tegevuskulude finantseerimine toimus vastavalt rakendusplaanile? Kas INSA tegevuskulu maht ja jaotus kululiikide lõikes on vastanud INSA vajadustele? Kas INSA tegevuskulu kasutamine on olnud säästlik ja tulemuslik? Kas tegevuste sisuline ja finantsaruandlus toimus vastavalt sätestatule? Kuidas on läinud koostöö rahastajatega (HTM, KuM jt), kui tihe on suhtlus nendega ja on see aktiivne-tulemuslik? MUUTUSED Kas võrreldes esialgselt kavandatuga on muudetud INSA administratiivsete ülesannete ja tegevuste arvu, sisu, mahtu või muud? Kui jah, siis miks ja millise mõjuga nii personalile kui koostööpartneritele ja klientidele ? Kas võrreldes esialgsega on tulnud muuta INSA tegevuskulu mahtu ja jaotust ku luliikide lõikes? Kui jah, siis miks? Kas koostöös rahastajatega on toimunud muutusi? SISEND EDASISEKS Millises mahus on otstarbekas edaspidi katta INSA tegevuskulu si d ja kas tuleks muuta selle jaotust kululiikide vms lõikes? Kuivõrd on võimalik tulevikus INSA tegevuste kaudu täita poliitilisi eesmärke ja katta vajadus i , mis tulenevad ühiskonna muutumisest? Näited? Mida peaks tegema teisiti? Miks? VALDKONDLIKU ARENGUKAVA LÕIMUV EESTI 2020 RAKENDUSPLAANI RIIGIEELARVEST RAHASTATUD TEGEVUSTE VAHEHINDAMINE PERIOODIL 2014-2018 Vahearuanne Töövõtja: Gravitas Consult OÜ SISUKORD 1. TAUST ...................................................................................................................................................... 2 2. LÄBIVIIDUD TÖÖD .................................................................................................................................... 2 4. EDASINE AJAKAVA ................................................................................................................................... 6 5. LISAD: ...................................................................................................................................................... 8  1. Taust Eesmärk Eesmärgiks on hinnata valdkondliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 (edaspidi LE2020) riigieelarvest rahastatud tegevuste asjakohasust ning nende tulemuslikkust perioodil 2014-2017 ning selle põhjal esitada rakenduslikud poliitikasoovitused analüüsitud tegevuste jätkamise, täiendamise, lõpetamise ning asendamise teiste tegevustega. Sihtrühm Vahehindamise sihtrühmadeks on:  Rakendusasutuste esindajad (Kultuuriministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium);  Rakendusüksus (INNOVE);  Elluviijad (Integratsiooni Sihtasutus);  Tegevuste teostajad, so. projektitoetuste saajad ja teenuste pakkujad (keelefirmad, koolituste läbiviijad, MTÜd, KOV-d jne);  Teenuste tarbijad ja projektides osalejad Teostatavad tööd Vahehindamine sisaldab järgmisi töid:  Vahehindamise ettevalmistamine;  Andmete kogumine;  Vahearuande esitamine ning tulemuste arutelu koos tellijaga;  Arendusseminari planeerimine ning selle metoodika välja töötamine;  Arendusseminari läbiviimine ning selle tulemuste kokkuvõte;  Lõpparuande esitamine. 2. Läbiviidud tööd Perioodil 10.09.2018 – 03.12.2018 viis Töövõtja läbi järgmised tööd: Etapp: Vahehindamise ettevalmistamine Periood: september 2018 1. Metoodika täpsustamine: Tellijaga arutati läbi ootused ning täpsustati esitatud vahehindamise metoodikat. 2. Uurimisküsimuste täpsustamine: Tellijaga täpsustati üle uurimisküsimuste sisu, võttes aluseks pakkumiskutses toodud küsimused. 3. Taustadokumentide nimekirja ning fookusgrupi ja individuaalintervjuude nimekirjade koostamine: Töövõtja koostas intervjueeritavate nimekirjad, mis kooskõlastati Tellijaga. Etapp: Andmete kogumine Periood: september – november 2018 1. Taustadokumentide analüüs: Töövõtja kogus nii avalikult kättesaadavat infot (Internet, raamatukogud, teadusartiklid, läbi viidud sarnased uuringud jne) kui Tellija käest saadud spetsiifilisi andmeid. Taustadokumentide hulka kuuluvad:  Valdkondlik arengukava "Lõimuv Eesti 2020", http://www.kul.ee/et/eesmargid- tegevused/kultuuriline-mitmekesisus/valdkondlik-arengukava-loimuv-eesti-2020  Arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaanid ja rakendusplaani täitmise aruanded 2015- 2017, http://www.kul.ee/et/arengukava-loimuv-eesti-2020-rakendusplaanid-ja- rakendusplaani-taitmise-aruanded  INSA majandusaastate 2015-2017 aruanded  INSA tegevuskava täitmise iga-aastased aruanded sihtasutuse nõukogule 3.kvartali seisuga perioodil 2015-2017  ERR aastaaruanded 2015-2017  Narva ja Tallinna eesti keele majade kontseptsioon, 2017  Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017, http://www.kul.ee/et/EIM2017, ning võrdlevalt ka varasemate aastate monitooringuaruanded   Erinevad temaatilised tegevuste tulemuslikkust mõõtvad rakenduslikud analüüsid, sh: o Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile (http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/id_uuringu_aruanne.pdf) o Eesti keele seisund (https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf) o Uuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“, 2018. o Meta-analüüs „Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus“, 2016 o „Vähelõimunud Eesti töötute elanike toetamise mentorprogramm“: programm, metoodiline juhend, tagasiside. o Projekti „"Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“ perioodilised ja lõpparuanded 2. Fookusgrupi intervjuude ja individuaalintervjuude läbiviimine vastavalt allpool toodud planeeringule, mis tuleneb iga meetme all sisalduvate tegevuste arvust ja kaetavate teemade spetsiifikast. Fookusgrupi Individuaal- Nr Meede intervjuude arv intervjuude arv Meede Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest 1 6 1.1. teadlikkuse toetamine Meede Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise 1 4 1.2. toetamine ühiskonnas Meede Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine 1 3 1.3.  Fookusgrupi Individuaal- Nr Meede intervjuude arv intervjuude arv Võimaluste loomine vähelõimunud Meede välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku 1 4 2.1. aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks Meede Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine 3 2.2. Meede Võrdse kohtlemise edendamine tööturul 1 1 2.3. 7 Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud 2 KOKKU 5 23 Fookusgrupi intervjuud: vahearuande esitamise seisuga on läbi viidud 3 fookusgrupi intervjuud, järgmiste tegevuste kohta: LE2020 tegevus FG läbiviimise aeg ja koht Osalenute arv M1.2.2 30.10.18, Tallinn 9 M1.3.1 15.11.18, Tallinn 10 M2.1.4 16.11.18, Jõhvi 9 Fookusgrupid viidi läbi poolstruktureeritud küsimustike abil (vt ka vahearuande lisa 1). Fookusgrupi intervjuudele kutsuti eeskätt toetatud projektides osalejad ning teenuste tarbijad. Fookusrühma vestlus transkribeeriti ning seda kasutatakse vahearuande peatükkide koostamisel, keskendudes eeskätt uurimisküsimustele, mis puudutasid planeeritud tulemuste saavutamist, tegevustes osalenute rahulolu nii tegevuste sisu, kvaliteedi kui metoodikaga ning ootusi tulevikuks. Intervjuu analüüsimiseks kasutatakse tematiseerimist – LE2020 meetmete lõikes, mis annab raamistiku, kuidas analüüsida saadud andmeid ja teemasid. Individuaalintervjuud – vahearuande esitamise seisuga on läbi viidud 14 individuaalintervjuud, järgmiste tegevuste kohta: LE2020 Ind. intervjuu Osalenu tegevus läbiviimise aeg M1.1.1 09.10.18 Aleksander Aidarov, Kultuuriministeerium M1.1.4 15.11.18 Kristina Kallas, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, INSA nõukogu esimees M1.1.7 19.10.18 Urmas Oru, ERR  LE2020 Ind. intervjuu Osalenu tegevus läbiviimise aeg M1.2.2 16.10.18 Jana Tondi, INSA 30.10.18 M1.2.6 20.11.18 Kristina Pirgop, INSA M1.2.7 15.11.18 Kristina Kallas, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, INSA nõukogu 20.11.18 Irene Käosaar, INSA M1.3.1 - 08.10.18 Kristina Pirgop, INSA 1.3.3 M1.3.4 - 27.11.18 Kristina Pirgop, INSA 1.3.6 M2.1.4 16.10.18 Jana Tondi, INSA 15.11.18 Kristina Kallas, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, INSA nõukogu M2.1.5 16.10.18 Jana Tondi, INSA M2.1.6 22.10.18 Priit Kama, Maarja Raja, Emma Bachmann, Justiitsministeerium M2.1.8 14.11.18 Piret Kärtner ja Riina Koolmeister, Haridus- ja Teadusministeerium M2.2.2 24.10.18 Koidu Mesilane, Siseministeerium M2.2.3 20.11.18 Aleksander Aidarov, Kultuuriministeerium M2.2.4 - 16.10.18 Gunnar Vaikmaa ja Helen Põldsepp, Justiitsministeerium 2.2.5 M2.2.6 – 24.10.18 Koidu Mesilane, Siseministeerium 2.2.7 7.1 09.10.18 Aleksander Aidarov, Kultuuriministeerium 7.2 08.10.18 Eda Silberg, INSA Individuaalintervjuude arv kajastab konkreetsete isikutega tehtud intervjuude arvu; osad neist katsid mitut LE2020 tegevust. Individuaalintervjuud viidi läbi poolstruktureeritud küsimustike abil (vt ka vahearuande lisa 2) iga meetme lõikes võtmeasutustega (sh rakendusasutused, -üksused, elluviijad) ning olulisemate tegevuste teostajatega – projektitoetuste saajad ja teenuseosutajad. Individuaalintervjuu vestlus transkribeeriti ning seda kasutatakse vahearuande peatükkide koostamisel, keskendudes eeskätt uurimisküsimustele, mis puudutasid meetmete ja tegevuste eesmärkide täitmist võrdluses kavandatuga, muutusi tegevuste läbiviimise kestel, hinnangut nii sisule, rahastamisele kui edasisi plaane tulevikus. 3. Vahehindamisaruande teksti koostamine. Paralleelselt fookusgrupi intervjuude ja individuaalintervjuude läbiviimisega alustati aruandeperioodil ka vahearuande peatükkide koostamist. analüüsiks kasutati nii fookusgrupi intervjuude, individuaalintervjuude kui olemasolevates uuringutes, analüüsides ja aruannetes sisalduvat infot. Vahearuande indikatiivne struktuur on järgmine: - Sissejuhatus - Kokkuvõte peamistest tulemustest - Tulemuste detailne analüüs LE2020 meetmete lõikes - Järeldused ja poliitikasoovitused - Vahehindamise lühikokkuvõte (1 lk A4 mahus) - Metoodikaraport - Lisad: o individuaalintervjuude küsimustikud o fookusgrupi intervjuude küsimustikud o fookusgrupiintervjuude transkriptsioonid (anonüümseks muudetud kujul) o aruteluseminari materjalid, sh esitlused, kava, osalejate nimekiri 4. Edasine ajakava Vastavalt kokkuleppele tellijaga on otsustatud korraldada arendusseminar 18.01.2019. Allpool on toodud vahehindamise edasise ajakava koos selgitustega. Etapp Läbiviimise periood Selgitused Andmete kogumine detsember 2018 Vahearuande peatükkide koostamine jätkub. Täpsemalt, Töövõtja analüüsib perioodil september-november 2018 saadud andmeid ning täiendab seniseid ja koostab uusi vahehindamisaruande peatükke. Muu hulgas viiakse veel läbi täiendavad fookusgrupi intervjuud ja individuaalintervjuud, allpool toodud LE2020 tegevuse kaupa: M1.1.5 - individuaalintervjuu Julia Bali’ga, ERR, dets ’18 4.nädal (kui õnnestub, seni pole vastanud) M1.1.6 - individuaalintervjuu Urmet Kook’iga, ERR, dets 2018 4. nädal (kui õnnestub, seni pole vastanud) M1.1.7 - individuaalintervjuu Ekaterina Taklaja’ga, ERR, 27.12.18  Etapp Läbiviimise periood Selgitused M1.1.7 – fookusgrupp ETV+ vaatajatega (viiakse läbi juhul, kui ERR-st ei saa piisavalt sisendit vahehindamise jaoks) M1.3.4-1.3.6 – individuaalintervjuu Ulla Kamp’iga, Haridus- ja Teadusministeerium, dets ’18 4. nädal M2.3.1 - individuaalintervjuu Artjom Tepljuk, dets 3-4. nädal M2.3.1 – 2.3.2 – fookusgrupp võrdse kohtlemise sihtgruppidega (tööandjad) Nende käigus esitatud ettepanekuid ja järeldusi vaadatakse läbi ja arvestatakse peatükkide koostamisel. Tulemuste esitamine Vahehindamise Vahearuande tööversioon esitatakse Tellijale ning nende arutelu lõpparuanne hiljemalt, mille järel Tellija vaatab 15 tööpäeva koos tellijaga tööversiooni esitamine jooksul üle selles sisalduva. – 07.01.19 Seejärel toimub ajavahemikus 14.-17. jaanuar kohtumine, millel Pakkuja ja Tellija vaatavad koos tulemused üle ning otsustavad, milliseid osi on vaja täiendada ning milline peab olema lõpparuande ülesehitus. Arendusseminari Jaanuar 2019 Paralleelselt vahearuande esitamisega (vt ülal) planeerimine ning toimub ka arendusseminari ettevalmistamine. selle metoodika välja töötamine Arendusseminari eesmärgiks on saada vahetut tagasisidet vahehindamise sihtrühmadelt, kuivõrd vahehindamise aruandes välja toodud peamised järeldused ja ettepanekud peegeldavad sihtrühmade seisukohti. Seminari sihtrühmadeks on poliitika kujundamise ja ellurakendamisega seotud osapooled:  Rakendusasutuste esindajad (Kultuuriministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium);  Rakendusüksus (INNOVE);  Elluviijad (Integratsiooni Sihtasutus).  Arendusseminari kava erinevad tööversioonid  Etapp Läbiviimise periood Selgitused arutatakse läbi Tellijaga, seejärel lepitakse kokku seminari esinejad ja jaotatavad materjalid, seminari läbiviimise aeg ja asukoht. Kava väljatöötamisse kaasatakse ESF vahendite vahehindaja Civitta, tagamaks mitmest allikast rahastatud alategevuste kvaliteetsem käsitlus, ühiskohtumine tellija, täitja ja Civitta vahel 11.02.19. Arendusseminari 18.01.2019 Töövõtja korraldab 1-päevase arendusseminari läbiviimine ning selle kokku kuni 50-le osalejale, eeldatavalt Tallinnas tulemuste (logistiliselt lihtsaim valik Eesti eri piirkondadest kokkuvõte pärit osalejate kaasamiseks). Seminari läbiviimiseks kasutatakse meetoditena nii vahearuande koostajate esitlusi kui sihtrühma aktiivseks osalemiseks kasutavaid formaate, et võimaldada kõigil osalejatel vestluses osaleda ja oma tagasisidet anda. Lõpparuande 31.01.2019 Töövõtja täiendab vahehindamise aruannet ja esitamine esitab selle lõppversiooni, mis sisaldab kokkuvõtet, lühikokkuvõtet, tulemuste analüüsi koos järelduste ja lisadega poliitika soovitusi ja metoodikaraportit. Samuti lisatakse uuringu aluseks olevad taustamaterjalid (fookusrühmade ja ind. intervjuude ankeedid ja juhendid, fookusrühmade transkriptsioonid ning küsimused) ning vahehindamise esitlusslaidid. Tellija vaatab 10 tööpäeva jooksul esitatud lõpparuande versiooni ning vajadusel palub seda täiendada. 5. LISAD 1. Individuaalintervjuude küsimustikud 2. Fookusgrupi intervjuude kavad  AKT 18.12.2018 nr 6-4.2/49 Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Kultuuriministeerium (edaspidi tellija) ja OÜ Gravitas Consult (edaspidi töövõtja) kinnitavad töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga järgmist: 1. Töövõtja on esitanud poolte vahel 10.09.2018 sõlmitud töövõtulepingu nr 6-9.1/163-1 vahearuande 03.12.2018, mis sisaldab selleks ajaks tehtud tegevuste ja saavutatud tulemuste sisulist ülevaadet. 2. Tellija on töö (summas 20 000 eurot, sealhulgas käibemaks) üle vaadanud, heaks kiitnud ja vastu võtnud. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Gravitas Consult OÜ Registrikood: 70000941 Registrikood: 10976989 E-posti aadress: [email protected] Aadress: Väike-Tähe 6-1, 51010 Tartu E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Artjom Tepljuk Tanel Mätlik kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik juhatuse liige