Kiri

Ministeeriumid 17.12.2018 nr 1-4/18/8312 Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 muutmine Tulenevalt keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 660SE menetlemisest Riigikogus muudetakse keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määrust nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“. Esitame Teile kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse eelnõu ja seletuskirja, mis on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume kooskõlastust seitsme päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Teadmiseks: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee- ettevõtete Liit, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Autokutseõppe Liit, Eesti Külmaliit Kalju Kukk 626 2815, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 16.11.2018 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2018. a nr Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel. § 1. Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruses nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „kriteeriumid“ tekstiosaga „, toetatavad tegevused“; 2) paragrahvi 1 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Taotlused esitatakse keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 6 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud keskkonnakaitse valdkondade nimekirja alusel vastavalt keskkonnaprogrammile.“; 3) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 52 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keskkonnatasude seaduse § 56 lõike 6 alusel sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade kinnitamisel määratakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõikes 3 sätestatud kriteeriume arvestades, millist alamprogrammi ja toetatavat tegevust valdkonnas rahastatakse. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) nõukogu välja kuulutatud taotlusvoorus võib rahastada ühte või mitut käesoleva määruse §-des 2–8 loetletud valdkondlikku programmi, alamprogrammi ja toetatavat tegevust.“; 5) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu arengu- ja tegevuskavade nõudeid;“; 6) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide asustamist või taasasustamist;“; 7) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) kalapüügivõistluste, seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite korraldamist, et arendada teadlikkust õiguskuulekast ja säästvast kalandusest. Seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite toetus on kuni 75% projekti kogueelarvest;“; 8) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse valdkonnas toetatakse olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivate nõuetega ja reoveekogumisalade piires joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist.“; 9) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 3 lõikes 8 asendatakse sõnad „Reoveekäitluse ega joogiveevarustuse“ sõnadega „Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse“; 11) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 5 lõike 4 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise kaudu,“; 14) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „kaitse“ sõnaga „tutvustamine“; 16) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 1, 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 6 lõike 4 punktid 1, 3, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) majanduslikku analüüsi, et leida kuluefektiivseim tee metsaökosüsteemide kaitse edendamiseks;“; 19) paragrahvi 6 lõike 5 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 6 lõike 7 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 61 lõike 2 punktid 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 61 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) osoonikihti kahandavate ainete ning fluoritud kasvuhoonegaaside kontroll ja kasutamise piiramine ning fluoritud kasvuhoonegaasidelt alternatiivsetele ainetele ja -tehnoloogiatele üleminek;“; 23) paragrahvi 61 lõikes 5 asendatakse läbivalt sõna „saasteallikatest“ sõnaga „heiteallikatest“; 24) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 71 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ringmajanduse programmi eesmärk on: 1) toetada tegevusi, mis aitavad ressurssi tõhusamalt kasutada ja võtta kasutusele ringmajanduse põhimõtteid, vältida jäätmete ja heitmete teket ning vähendada tegevuste keskkonnamõju; 2) toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist, maastike korrastamist, maapõueteabe korrastamist ja levitamist ning maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamist.“; 26) paragrahvi 71 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõna „tööstuses,“; 27) paragrahvi 71 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 71 lõike 6 punktist 6 jäetakse välja sõnad „avalikel kogunemistel“; 29) paragrahvi 71 lõike 7 punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 71 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 71 lõike 9 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses: „(13) Maastike korrastamisega seoses toetatakse: 1) korrastamata karjäärialade korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus; 2) korrastamata turbaalade korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus; 3) allmaakaevandustes kaevandamise tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus; 4) geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö otstarbel rajatud puuraukude ja kaeveõõnte korrastamist, kui geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivus on lõppenud, maapõueseaduse § 80 lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti ning maapõueseaduse §-s 92 sätestatud nõue on aegunud või ei ole seda muul põhjusel võimalik rakendada. (14) Maapõueteabe korrastamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, ajakohastamine ja kirjastamine; 2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine; 3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine; 4) maavarade ressurssidega seotud uuringud; 5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine, kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid; 6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele. (15) Maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse maavarade uurimist, kaevandamist ning kasutamist käsitlevate strateegiate ja arengukavade elluviimiseks vajalikku tegevust, sealhulgas tervisemõjude uuringuid.“; 33) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kindlale teemale keskendunud üleriigilise teavituskampaania korraldamine;“; 34) paragrahvi 8 lõike 4 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni 300 eurot, mida võib kasutada aktiivõppeprogrammi ja transpordi rahastamiseks. Taotlus menetletakse lihtsustatud korras, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas; 2) välipraktikumi, sealhulgas laagri korraldamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema on looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Taotleja saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Toetus on kuni 75% projekti kogueelarvest;“; 35) paragrahvi 8 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 10 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ringmajanduse programmis saab käesoleva määruse § 71 lõike 6 punktis 6 ja lõike 9 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus ja 100% kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olev juriidiline isik. (3) Toetuse taotlemisel määruse § 71 lõike 6 punktis 6 ja lõike 9 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks peab kohaliku omavalitsuse üksusel, sealhulgas juriidilise isiku omanikuks oleval kohaliku omavalitsuse üksusel, olema kehtiv ja ajakohane jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksusel korraldatud ja toimiv korraldatud jäätmevedu.“; 37) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 41 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnaministeeriumi“; 39) paragrahvi 11 lõige 23 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „reoveekäitluse“ sõnadega „ja joogiveevarustuse“; 41) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju pinnaveekogumitele, põhjaveele, joogivee kvaliteedile, varustuskindlusele ja põhjavee reostusohu vähendamisele.“; 42) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahv 172 tunnistatakse kehtetuks; 44) paragrahvi 18 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest)“ tekstiosaga „projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest), välja arvatud käesoleva määruse § 71 lõigetes 13–15 nimetatud tegevuste korral“; 45) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) projekti keskkonnakaitse mõju käesoleva määruse § 71 lõigetes 13–15 nimetatud tegevuste korral (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju keskkonnaseisundi paranemisele, maapõueressursside säästlikule kasutamisele ja maastike korrastamisele ning avalikkuse maapõuealase teadlikkuse paranemisele.“; 46) paragrahvis 19 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 8 lõike 4 punktides 1 ja 2“ tekstiosaga „§ 8 lõike 4 punktis 1“; 47) paragrahvi 222 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat arvates toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest. Vara võõrandamisel peab vara uus omanik vastama kõikidele toetuse andmise hetkel toetuse saaja kohta kehtinud tingimustele. Vara võõrandamisel on toetuse saaja kohustatud sellest toetuse andjat teavitama.“; 48) paragrahvi 261 tekstis asendatakse tekstiosa „2–4 “ tekstiosaga „2 ja 3“. § 2. Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Siim KiislerSiim Kiisler (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ (edaspidi määrus) muutmine tuleneb keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest 660 SE (edaspidi seaduse eelnõu 660 SE), millega muudetakse Keskkonnaministeeriumi (edaspidi ka KeM) haldusala asutuste rahastamise põhimõtet ja mille kohaselt rahastatakse KeM haldusala asutusi ja isikuid edaspidi riigieelarvest. Eelnevat arvestades on eelnõukohases määruses täpsustatud keskkonnaprogrammi valdkondlike programmide kaudu toetatavaid tegevusi, jättes määrusest välja sätted, mis on võimaldanud KeM haldusala asutustel osaleda sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) väljakuulutatud taotlusvoorudes ja esitada taotlusi toetuste saamiseks. Lisaks on töökoormuse vähendamiseks liidetud kaks valdkondlikku programmi (maapõu ja ringmajandus) üheks, samuti on veemajanduse programmis koondatud kaks alamprogrammi (joogivee ja reovee käitlus) üheks alamprogrammiks. Mõnevõrra on täpsustatud taotlejatele esitatavaid nõudeid, taotluste hindamise kriteeriumeid ja taotluste menetlust. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna nõunik Kalju Kukk (telefon 626 2815, e-post [email protected]), veeosakonna projektide büroo juhataja Antti Tooming (telefon 626 2852, e-post [email protected]), kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin (telefon 626 0711, e-post [email protected]), välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger (telefon 626 2976, e-post [email protected]), asekantsler Kaupo Heinma (telefon 626 2921, e-post [email protected]), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (telefon 626 2867, e-post [email protected]), avalike suhete osakonna nõunik Asta Tuusti (telefon 626 2834, e-post [email protected]), looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma (telefon 626 2871, e-post [email protected]) ja metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (telefon 626 0726, e-post [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud seaduse eelnõuga 660 SE. Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse 2018. aasta 2. veebruaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.01.2018, 12). 2. Eelnõu sisu Eelnõukohane määrus koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv koosneb 48 punktist. Suurem osa muudatusi on seotud seaduse eelnõust 660 SE tulenevalt Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste toetamisele rakenduvate uute põhimõtetega, mis tähendab, et toetatavate tegevuste loetelust jäetakse välja KeM ja selle haldusala asutuste tegevused, mida seni on rahastatud SA KIK kaudu. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja tulenevalt seaduse eelnõu 660 SE § 1 punktist 28, millega täiendatakse keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 59 lõike 4 esimest lauset (määruse volitusnorm) pärast sõna „kriteeriumid“ tekstiosaga „, toetatavad tegevused“. Määrusesse sellest tulenevalt uut sisu ei lisandu, volitusnorm ja pealkiri viiakse kooskõlla määruse praeguse sisuga. Punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõike 1 sõnastust ja viiakse see vastavusse KeTS muudatustega, mille kohaselt kinnitab valdkonna eest vastutav minister ehk keskkonnaminister käskkirjaga keskkonnakaitse valdkondade nimekirja, mille alusel esitatakse taotlusi SA-le KIK. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõike 1 punkt 52, kuna töökoormuse vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks liidetakse maapõue programm ringmajanduse programmiga. Pikemalt on ühendamist põhjendatud punkti 24 juures. Punktiga 4 täpsustatakse KeTS-is tehtavate muudatuste põhjal viidatavaid tekstiosi ja lisatakse SA KIK täisnimi. Punktidega 5 ja 6 muudetakse määruse § 2 ehk kalandusprogrammist toetatavaid meetmeid, kuna KeTS muudatuste jõustumisel rakenduvad Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste toetamisele uued põhimõtted. Punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkti 2, täpsustades meetme kirjeldust ja ühtlustatakse kalandusalase teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevuste maksimaalne toetusmäär samasuguste tegevuste toetusmääraga keskkonnateadlikkuse programmis. Punktiga 8 muudetakse määruse § 3 lõike 2 sõnastust. Muudatus tuleneb reoveekäitluse alamprogrammi ning joogiveevarustuse alamprogrammi liitmisest üheks reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammiks. Tavapäraselt ehitatakse kanalisatsioonisüsteemid ja joogiveesüsteemid ühe projekti käigus, sest majanduslikult on otstarbekas kanalisatsioonitorude ehitamisel paigaldada ka joogiveetorud ja vastupidi. Seetõttu on mõistlik need alamprogrammid liita. Lisaks vähendab muudatus töökoormust, sest kahe alamprogrammi asemel tuleb andmeid koguda ja esitada vaid ühe jaoks. Muudatus on kasulik ka taotlejatele, kes ei pea enam eristama, millisesse alamprogrammi taotlust esitada. Punktidega 9 ja 10 tehtavad muudatused on seotud punktiga 8 tehtavate muudatusega. Punktidega 11 ja 12 muudetakse määruse § 5 ehk looduskaitse programmist toetatavate meetmete nimistut tulenevalt KeTS-is tehtavatest muudatustest, mis toovad kaasa Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste toetamise uued põhimõtted. Punktides 13–17, 19 ja 20 täpsustatakse määruse § 6 ehk metsanduse programmist toetatavaid meetmeid, tulenevalt KeTS muudatustest Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste toetamisele rakenduvatest uutest põhimõtetest. Punktiga 18 täpsustatakse määruse § 6 lõike 4 punkti 7 sõnastust. 2017. aasta statistilise metsainventeerimise kohaselt on saavutatud rangelt kaitstavate metsade pindala 13,1% Eesti metsamaa pindalast, mistõttu ei ole asjakohane säilitada määruses toetatava tegevusena rangelt kaitstavate metsade pindala suurendamist 10%-ni. Oluline on pigem leida kuluefektiivseim tee metsaökosüsteemide kaitse edendamiseks, mistõttu on määrust vastavalt ka täiendatud. Punktis 21 muudetakse määruse § 61 ehk atmosfääriõhu programmist toetatavate meetmete nimistut, kuna KeTS muudatuste jõustumisel rakenduvad Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste toetamise uued põhimõtted. Punktiga 22 täpsustatakse määruse § 61 lõike 2 punkt 3 sõnastust. Muutmise põhjuseks on asjaolu, et lisaks sellele, et 2015. aasta 1. jaanuarist on keelatud osoonikihti kahandavate ainete (OKA-de) tootmine ja turustamine, näeb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 ette suure kliimamõjuga fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) kättesaadavuse järsu vähenemise ja f-gaase sisaldavate seadmete turustamiskeelu. Seetõttu peavad liikmesriigid järk-järgult looma eeltingimused väiksema kliimamõjuga alternatiivsete külma- ja jahutusainete kasutuselevõtuks. Seega tuleb lisaks OKA-de kontrollimisele toetada ka f- gaaside kasutamise piiramist ja kontrollimist ning alternatiivsetele ainetele üleminekut, sealhulgas alternatiivsete tehnoloogiate õpet, seadmete ja koolitusmaterjalide väljatöötamist jmt. Punktiga 23 asendatakse määruse § 6 lõikes 5 sõna „saasteallikatest“ sõnaga „heiteallikatest“, arvestades, et „saaste“ asemel kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses ja selle alamaktides täpsemat sõna „heide“. Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks määruse § 62. Muudatus tuleneb maapõue programmi liitmisest ringmajanduse programmiga. Punktiga 25 muudetakse määruse § 71 lõike 1 sõnastust. Ringmajanduse programmi eesmärke laiendatakse tingituna asjaolust, et maapõue programm liidetakse ringmajanduse programmiga. Toetatavad tegevused muudatusega seoses ei muutu, kõiki tegevusi, mida toetati maapõue programmist, toetatakse edaspidi ka ringmajanduse programmist. Muudatus tuleneb lähenemisest, et ka maavarad on ressurss, mida tuleb säästlikult ja ringmajanduse põhimõtteid järgides kasutada. Seetõttu on mõistlik need programmid ühendada. Muudatusega kaasneb töökoormuse vähenemine, sest senise kahe programmi asemel tuleb andmeid koguda ja esitada vaid ühe jaoks, lisaks ei pea moodustama eraldi hindamise töörühma. Kahe programmi ühendamine annab paremad eeldused läbimõeldud ja integreeritud tegevusteks, mis aitavad saavutada Eesti ringmajanduse eesmärke. See annab taotlejatele signaali, et maavarade valdkond ei ole eraldiseisev, vaid on osa ringmajanduse terviklikust kontseptsioonist. Selle muudatusega rõhutatakse eelkõige ressursside tõhusamat kasutamist. Muudatuste rakendamine annab hea eelduse raiskamise vältimiseks ja elukeskkonna puhtamaks muutumiseks. Muudatusega on ringmajanduse §71 lõikes 1 toodud eesmärk jagatud kaheks alaeesmärgiks. Seni kehtinud eesmärk on sätestatud punktis 1 ja teine, maavaradega seonduv, on sätestatud punktis 2. Punktiga 26 muudetakse määruse § 71 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Tööstuses ressursside säästmisele või tõhusamale kasutamisele suunatud terviklike tehniliste meetmete väljatöötamist või juurutamist enam ei toetata. Selle põhjuseks on asjaolu, et struktuurivahenditest on ettevõtete ressursitõhususe meetmest avatud väiketaotlusvoor, kus projekti suuruse ja toetuse mahu alampiiri pole määratud. Toetus on suunatud tööstusettevõtetele. Seetõttu ei ole enam vajadust keskkonnaprogrammist väiksemamahulisi projekte toetada. Samuti on muudatus oluline, et vältida tegevuste topelt rahastamist. Punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks määruse § 71 lõige 5. Põhjused on samad, mis § 71 lõike 2 punkti 2 kehtetuks tunnistamisel, ehk siis struktuurivahenditest samasisulise toetusmeetme avamine ja topeltrahastuse vältimine. Punktiga 28 muudetakse määruse § 71 lõike 6 punkti 6 sõnastust. Eesmärgiks on toetada edaspidi jäätmetekke vältimist ja korduskasutust võimaldavaid tegevusi ilma piiranguta. See tähendab, et neid tegevusi ei toetata mitte ainult siis, kui tegemist on avalike üritustega, vaid ka teistes olukordades, kus see on põhjendatud ja vajalik. Muudatuse eesmärk on suurendada eriilmeliste projektide arvu, mis aitaksid kaasa jäätmehierarhia kõrgeima astme eesmärkide saavutamisele. Seni ei ole see valdkond olnud just väga tugevalt esindatud, mistõttu on otstarbekas hetkel kehtiv kitsendus kõrvaldada. Vabariigi Valitsuse 13. juuni korraldusega nr 256 on heaks kiidetud „Riigi jäätmekava 2014-2020“, mille lisa nr 3 on jäätmetekke vältimise programm. Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras vältida jäätmeteket. Jäätmetekke vältimine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Jäätmetekke otsese vältimise (nt tootmisel kasutatavate materjalide koguste vähendamine, toodete pikemaajalisem kasutamine, tootmisprotsessides ja toodetes ohtlike ainete asendamine või vältimine) kõrval on oluline roll ka korduskasutusel. Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel (nt korduskasutatavad pudelid). Punktidega 29, 30 ja 31 muudetakse määruse § 71 ehk ringmajanduse programmist toetatavaid meetmeid, kuna KeTS muudatuste jõustumisel rakenduvad Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste toetamisele uued põhimõtted. Punktiga 32 täiendatakse määruse § 71 lõigetega 13 kuni 15. Lõike 13 alla on muutmata kujul tõstetud kehtetuks tunnistatud maapõue programmi toetatav tegevus, mis loetleb täpsemalt, milliseid tegevusi seoses maastike korrastamisega toetatakse. Lõike 14 alla on muutmata kujul tõstetud kehtetuks tunnistatud maapõue programmi toetatav tegevus, mis käsitleb maapõueteabe korrastamise ja levitamisega seotud toetatavaid tegevusi. Lõike 15 alla on muutmata kujul tõstetud kehtetuks tunnistatud maapõue programmi toetatav tegevus, mis käsitleb maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamisega seotud toetatavaid tegevusi. Punktiga 33 täpsustatakse määruse § 8 lõike 3 punkt 1 sõnastust. Edaspidi toetatakse keskkonnateadlikkuse programmis üleriigilise kindlale teemale keskendunud mitmesuguste tegevustega teavituskampaania korraldamist. Muudatus annab taotlejale konkreetsema suunise, millistele tingimustele peab toetatav kampaania vastama, ning tagab vahendite sihipärasema ja otstarbekama kasutuse. Punktiga 34 muudetakse määruse § 8 lõike 4 punktide 1 ja 2 sõnastust. Punkti 1 muudatuse kohaselt toetatakse edaspidi põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni 300 eurot, mida võib kasutada aktiivõppeprogrammi ja transpordi rahastamiseks. Taotlust menetletakse lihtsustatud korras, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas. Määrus andis seni võimaluse taotleda aktiivõppeprogrammide raha kõigile lasteaiarühmadele ning põhikooli- ja gümnaasiumiklassidele. Kuna viimastel aastatel on pidevalt kasvanud taotlejate arv ning rahalised vahendid suurenenud ei ole, siis oli vaja täpsustada sihtrühma. Kuna lasteaia noorematele rühmadele ja gümnaasiumiklassidele on suhteliselt vähem taotletud aktiivõppeprogrammide rahastamist ning tegemist ei ole ka kohustusliku haridusega, siis otsustati need sihtrühmad lihtsustatud menetlusega alamprogrammist välja jätta. Kuna nende sihtrühmade tegevuste ja õppetöö korraldus ei soosi ühepäevaseid õppekäike/väljasõite, siis tagatakse nende keskkonnahariduslike tegevuste rahastamine määruse § 8 lõike 4 punktide 2 ja 3 kaudu. Kehtivas määruses on eraldi välja toodud summad, kui palju on võimalik taotleda raha õppeprogrammideks ja kui palju transpordiks. Selline sõnastus pani nii menetlejale kui ka taotlejale suure töö- ja halduskoormuse. Tehtud muudatus, kus õppekäigu erinevaid kuluridasid välja ei tooda, lihtsustab tunduvalt nii taotlemist kui ka projektide hindamist ning võimaldab vajaduse korral paindlikumalt tagada programmide rahastamise ka muutuva eelarve tingimustes. Kuna taotleja jaoks teevad need muudatused projektijuhtimise tunduvalt lihtsamaks, siis projektijuhtimist enam ei rahastata. Tehtud muudatused võimaldavad paremini arvestada keskkonnateadlikkuse programmi reaalsete rahaliste võimalustega. Samuti muudetakse määruse § 8 lõike 4 punkti 2 sõnastust. Edaspidi toetatakse välipraktikumi, sealhulgas laagri korraldamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema on looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Taotleja saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Toetus on kuni 75% projekti kogueelarvest. Muudatus võtab maha välipraktikumi aja piirangu ning võimaldab seega paindlikumalt ja vajaduspõhisemalt tegevusi planeerida. Varasema 50% omaosaluse vähendamisel 25%-ni on kaks põhjust: 1) taotlustingimuste ühtlustamine kalanduse programmiga; 2) muudatus määruse § 8 lõike 4 punktis 1. Kuna gümnaasiumiõpilaste aktiivõppeprogramme enam selle meetme alt ei rahastata, siis on neil võimalus taotleda toetust oma keskkonnahariduslikeks õppetegevusteks selle punkti alusel. Taotlusi ei menetleta enam lihtsustatud korras, vaid hinnatakse üldise korra kohaselt. Punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõike 5 punktis 2 sätestatud keskkonnateadlikkuse programmist toetatav meede, kuna KeTS muudatuste jõustumisel rakenduvad Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste toetamisele uued põhimõtted. Punktiga 36 muudetakse määruse § 10 lõike 2 sõnastus selgemaks, täpsustades, et lisaks kohaliku omavalitsuse üksustele saavad toetust taotleda ka kohaliku omavalitsuse omandis olevad juriidilised isikud. Samuti muudetakse määruse § 10 lõike 3 sõnastust, et lahendada praktikas tekkinud mitmeti mõistetavus. Täpsustatakse, et § 10 lõikes 2 nimetatud tegevusteks peab kohaliku omavalitsuse üksusel, sh juriidilise isiku omanikuks oleval kohaliku omavalitsuse üksusel, olema kehtiv ja ajakohane jäätmekava, jäätmehoolduseeskiri ning üle 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema lisaks ka korraldatud ja toimiv korraldatud jäätmevedu. Samuti peab kohaliku omavalitsuse üksuse kehtiv jäätmekava olema ajakohastatud. Punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõiked 4 ja 41. Haldusreformi tulemusena on nüüdseks tekkinud suuremad ja selle võrra ka võimekamad omavalitsused, mistõttu pole enam vajadust suunata omavalitsusi toetuse saamiseks koostööle. Lisaks oleks see tänast olukorda arvestades liialt piirav ega täidaks enam algset eesmärki. Paragrahvi 10 lõike 41 kehtetuks tunnistamine on seotud muudatustega § 71 lõike 6 punktis 6 ning arvestab, et enam pole eraldi vaja välja tuua avalike ürituste korraldajat ja pakendiorganisatsioon ning Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev asutus ja organisatsioon sisalduvad § 10 lõike 1 olemasolevas sõnastuses. Punktiga 38 muudetakse määruse § 11 lõiget 1 ja lõpetatakse SA KIK taotlusvoorude info avaldamine Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Muudatuse eesmärk on vähendada töökoormust ja andmete dubleerimist. Taotlejad on harjunud keskkonnaprogrammi kohta info saamiseks pöörduma SA KIK kodulehele. Lisaks levitab SA KIK infot taotlusvoorude avamise kohta ka väljaspool oma kodulehte. Punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõige 23 kui Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustele ja isikutele suunatud säte tulenevalt KeTS muudatuste jõustumisel Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste toetamisele rakenduvatest uutest põhimõtetest. Punktidega 40 ja 41 täiendatakse määruse § 14 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja selle punkti 4 tulenevalt veemajanduse programmi joogivee ja reoveekäitluse alamprogrammide liitmisest, mistõttu liidetakse ka hindamiskriteeriumid. Punktiga 42 tunnistatakse kehtetuks määruse § 14 lõige 2. Seoses reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammide liitmisega on senise joogiveevarustuse alamprogrammi hindamiskriteeriumid lisatud § 14 lõikesse 1. Punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks määruse § 172. Maapõue programm liidetakse ringmajanduse programmiga ja maapõue osa puudutavad hindamiskriteeriumid on lisatud ringmajanduse programmi hindamiskriteeriumide juurde. Punktidega 44 ja 45 muudetakse määruse § 18 lõike 1 punkti 4 ja täiendatakse § 18 lõiget 1 punktiga 5, kuna maapõue programmi hindamiskriteeriumite peatükk liidetakse ringmajanduse omaga ning projekti keskkonnakaitse mõju hindamisel endise maapõue programmi tegevuste korral lähtutakse kohati teistest põhimõtetest, mis tulenevad maapõue valdkonna spetsiifikast. Punkt 5 sätestab projekti keskkonnakaitse mõju hindamise erisused § 71 lõigetes 13–15 nimetatud tegevuste korral. Punktiga 46 muudetakse määruse § 19 lõike 2 sissejuhatava lauseosa sõnastust, kuna laagrite projekte ei hinnata edaspidi lihtsustatud korras. Punktiga 47 muudetakse määruse § 222 lõike 2 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse toetusega soetatud vara sihipärase kasutamise aega. Muudatuse eesmärk on välistada toetusega soetatud vara võõrandamise kaudu põhjendamatu puhastulu teenimine. Peamine risk selleks on omaniku vahetus erakapitalil põhinevale ettevõttele või muule juriidilisele isikule pärast määruse kehtivas sõnastuses sätestatud kümneaastast perioodi. Arvestades, et sellist liiki vara kasulik eluiga on 15–40 aastat, on uues sõnastuses viidud vara säilitamise kohustus kooskõlla tegeliku minimaalse elueaga ehk 15 aastaga. Toetuse saaja on kohustatud toetuse abil saadud või parendatud vara sihipäraselt kasutama, see tähendab taotluses kirjeldatud viisil kasutama 15 aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist. Vara võõrandamine võib teatud juhtudel olla põhjendatud, kuid selle eelduseks saab olla vara võõrandamine konkurentsireeglitega kooskõlas, näiteks avatud konkursi teel. Seejuures peab vara uus omanik vastama kõikidele toetuse andmise hetkel kehtinud tingimustele toetuse saaja kohta. Vara võõrandamise korral on toetuse andjal õigus tagasi nõuda vara müügist tekkiv puhastulu. Teavitamise kohustus on sätestatud selleks, et toetuse andja saaks vajaduse korral kontrollida vara võõrandamise asjaolusid ja tuvastada varjatud puhastulu teenimist. Punktiga 48 jäetakse §-st 261 välja viide § 10 lõikele 4. Muudatus tuleneb asjaolust, et § 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõukohase määruse § 2 kohaselt jõustub määrus 2019. aasta 1. jaanuaril, st samal ajal kui seaduse eelnõu 660 SE, millest tuleneb suurem osa muudatustest, on kavandatud seadusena jõustuma. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liit ei reguleeri eelnõus käsitletud keskkonnakaitse valdkondade projektide rahastamistaotluste esitamise korda ega rahalisi piirsummasid, välja arvatud juhul, kui tegemist on riigiabiga. Eelnõukohane määrus riigiabi ei käsitle. 4. Määruse mõju Eelnõukohasel määrusel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. 4.1. Taotlejate ring muutub Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste ja isikute tegevusi ei rahastata enam SA KIK kaudu. Mõju valdkond: SA KIK toetuste taotlemine. Mõju sihtrühm: Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused ja isikud, SA KIK Avalduv mõju: mõjutab positiivselt kõiki SA-lt KIK toetuste taotlejaid, kuna keskkonnaprogrammist rahastamise tingimused muutuvad selgemaks. SA KIK keskkonnaprogrammist antavaid toetusi menetletakse taotlusvoorudes või väljaspool neid, milles Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused ja isikud edaspidi enam ei osale. Keskkonnaministeeriumi haldusala asutusi ja isikuid rahastatakse edaspidi riigieelarvest ning kaob ära vajadus esitada taotlusi SA-le KIK. Keskkonnaministeeriumi ja haldusala asutuste töökoormus väheneb oluliselt, kuna senine projektipõhine tegevuste rahastamine lahendatakse edaspidi riigieelarve koostamise ja selle läbirääkimiste käigus. Samuti väheneb oluliselt SA KIK töökoormus, kuna väheneb toetatavate tegevuste ja projektide arv. Muudatus sihtrühmadele ebasoodsat mõju ei avalda. 4.2. Maapõue programmi ja ringmajanduse programmi liitmine, muudatused ringmajanduse programmis Maapõue programmi ja ringmajanduse programmi liitmine, ringmajanduse programmi tegevuste korrastamine. Mõju valdkond: kahe programmi liitmine puudutab potentsiaalselt mõlemast programmist toetuse taotlejaid. Mõju sihtrühm: kitsenduste korral tööstusettevõtted ja tegevuse laienduse korral kõik isikud, kellel on soov aidata kaasa jäätmetekke vähendamisele ja korduskasutusele või üldisemalt ringmajanduse edendamisele. Avalduv mõju: on kas positiivne või neutraalne. Kahe programmi liitmine annab paremad eeldused läbimõeldud ja integreeritud tegevusteks, mis aitavad saavutada Eesti ringmajanduse eesmärke. Lisaks väheneb kahe programmi liitmisel töökoormus, sest hindamiseks ei pea moodustama kahte töörühma. Muudatustega laiendatakse ka toetatavate tegevuste hulka. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust võimaldavaid tegevusi toetatakse edaspidi piiranguteta. Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras vältida jäätmeteket. Jäätmetekke vältimine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Jäätmetekke otsese vältimise kõrval on oluline roll ka korduskasutusel. Nende kahe nimetatud jäätmehierarhia esimese astme toetamine aitab Eestil liikuda ringmajanduse põhimõtteid järgiva ühiskonna suunas. Muudatustega jäetakse toetatavate tegevuste hulgast välja võimalus saada toetust tööstuses ressursside säästmisele või tõhusamale kasutamisele suunatud terviklike tehniliste meetmete väljatöötamiseks või juurutamiseks. Põhjuseks asjaolu, et ressursitõhususe meetmes on avatud nüüd ka väiketaotlusvoor, mis on suunatud just tööstusettevõtetele. Kuna väiketaotlusvoorus pole miinimumsummat määratletud, siis pole enam vaja tööstuse valdkonda toetada. Muutub sisuliselt vaid rahastusallikas, aga kuna struktuurivahenditest saab toetust taotleda pidevalt, siis on see paindlikum kui keskkonnaprogramm ja seetõttu taotlejale kasulikum. 4.3. Keskkonnateadlikkuse programmis tehtavad muudatused Mõju valdkond: keskkonnateadlikkuse ja keskkonnahariduse korraldus. Mõju sihtrühm: keskkonnateadlikkust edendavad organisatsioonid, üldhariduskoolid, koolieelsed lasteasutused, kohaliku omavalitsuse üksused, keskkonnahariduskeskused. Avalduv mõju: positiivne, kuna tagab vahendite sihipärasema ja otstarbekama kasutuse ning vähendab nii taotleja kui ka menetleja haldus- ja töökoormust. Muudatus tagab suuremale hulgale põhikooliõpilastele võimaluse osaleda keskuste pakutavates aktiivõppeprogrammides ning soodustab keskuste ja koolide koostööd. Gümnaasiumiõpilaste keskkonnahariduslikud tegevused muutuvad sisukamaks, sihtgrupile sobivamaks ning paremini seostatuks gümnaasiumi õppekavaga. 4.4. Atmosfääriõhu kaitse programmis tehtavad muudatused Jaanuarist 2015 on keelatud osoonikihti kahandavate ainete (OKA-de) tootmine ja turustamine. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 näeb ette suure kliimamõjuga fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) kättesaadavuse järsu vähenemise ja f-gaase sisaldavate seadmete turustamiskeelu. Seetõttu peavad liikmesriigid järk-järgult looma eeltingimused väiksema kliimamõjuga alternatiivsete külma- ja jahutusainete kasutuselevõtuks. Seega tuleb toetada lisaks OKA-de kontrollimisele ka f-gaaside kasutamise piiramist ja kontrollimist ning lisaks ka alternatiivsetele ainetele üleminekut, sh alternatiivsete tehnoloogiate õpet, seadmete ja koolitusmaterjalide väljatöötamist jms. Mõju valdkond: muudatused avaldavad mõju majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale, soodustades loodussõbralike ainete kasutuselevõttu. Samuti soodustab muudatus (f-gaasidele) alternatiivsete ainete turule toomist ja alternatiivseid aineid sisaldavate seadmete käitlemisega seonduvat. Mõju sihtrühm: Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), Eesti Autokutseõppe Liit, MTÜ Külmaliit, f-gaase turustavad ja f-gaasidega täidetud seadmete käitlemisega tegelevad ettevõtted ja kaudselt nende ettevõtete kliendid. Avalduv mõju: positiivne. 4.5. Toetuse saaja poolt asja või ehitise säilitamine ja kasutuses hoidmine Veemajanduse valdkonnas kavandatud muudatus pikendab toetusega rajatud investeeringuobjekti võõrandamise keeldu seniselt 10 aastalt 15 aastale. Mõju valdkond: vee-ettevõtted. Mõju sihtrühm: investeeringutoetusi saavad vee-ettevõtted. Avalduv mõju: toetuse saamisel tuleb vara sihtotstarbeliselt säilitada vähemalt 15 aastat. Arvestades, et veemajanduse infrastruktuuri tegelik eluiga on 15–40 aastat, tuleb puhastulu teenimise eesmärgil vara võõrandamist vältida ning toetuse saajaid selle tagajärgedest informeerida. Seni on toetuse abil saadud vara võõrandatud üksikutel juhtudel vaid samaväärsetele ehk KOV-ile kuuluvatele vee-ettevõtetele nende laienemisel, kus nimetatud KOV on saanud vee-ettevõtte omanikuks. Vara võõrandamine on põhjendatud juhul, kui see toimub konkurentsireeglite alusel ja sellega ei teenita puhastulu. Selle tingimusega soovitakse vältida olukorda, kus KOV või vee-ettevõte soovib vara võõrandamisega teenida toetusega soetatud vara abil põhjendamatult tulu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid täiendavaid kulutusi, samuti ei ole sellest oodata otsest tulu. Toetatavate tegevuste rahastamiseks vajalik raha tuleb keskkonnaprogrammi eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub samal ajal suurema osa muudatuste aluseks oleva seaduse eelnõu 660 SE seadusena jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse ministeeriumidele kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus, MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ-le Eesti Vee-ettevõtete Liit, MTÜ-le Eesti Keskkonnahariduse Ühing, MTÜ-le Autokutseõppe Liit ja MTÜ-le Eesti Külmaliit. Määruse eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna määruse sisu ei muutu ulatuses, mis olulisel määral puudutaks laiemat avalikkust. Määruse eelnõu koostamisse ei kaasatud huvirühmi, kuid eelnõu saadetakse neile arvamuse avaldamiseks EIS-is kooskõlastamise etapis. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-1352 - Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03294a73-a340-41b6-96df-b956f766d6d4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03294a73-a340-41b6-96df-b956f766d6d4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: KEM/18-1352 - Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ muutmine Kooskõlastamine algatati 17.12.2018 18:07 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03294a73-a340-41b6-96df-b956f766d6d4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03294a73-a340-41b6-96df-b956f766d6d4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main