Kultuuriministeerium · 18. detsember 2018
- Viit
- 10-9/2478-1
- Registreeritud
- 18. detsember 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 13 Välisabi ning Euroopa Liidu toetuste korraldamine ja kasutamine (2014 - 2020)
- Sari
- 13-1.1 Loomemajanduse arendamine (SF periood 2014 - 2020, ERF) AV
- Toimik
- 13-1.1/2020 Kirjavahetus loomemajanduse arendamisega seotud küsimustes
- Vastutaja
- Anu-Maaja Pallok
- Lahendamise tähtaeg
- 17. jaanuar 2019
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
17.12.2018 nr 1.1-1/18-222
Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks antud
toetuse osalise tagasinõude otsus
1. Tuvastatud asjaolud
1.1. Kultuuriministri 29.09.2015. a käskkirjaga nr 194 „Toetuse andmise tingimused
loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning
loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ kehtestati toetuse andmise
tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning
loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks (edaspidi toetusskeem), mida on
muudetud kultuuriministri 29.09.2018. a käskkirjaga nr 186. Toetusskeemi kohaselt on tegevuste
elluviijaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lg 1 punkti 1 ja lõike
4 mõistes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). Toetusskeemi punkti 5.2.2 alusel
viib EAS toetusskeemi raames ellu loomemajandusalaste teadmiste ja oskuste arendamisele
suunatud tegevusi (edaspidi projekt). Projekti number struktuurifondide operatiivsüsteemis on
2014-2020.5.03.16-0088. Projekti struktuuritoetuse rahastamise määr on 100%. Projekti
rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Vabariigi Valitsuse 29.09.2016. a korraldusega nr 325 kinnitatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ (edaspidi nimekiri) järgi on toetusskeemi
rakendusüksusteks EAS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning
rakendusasutuseks Kultuuriministeerium. Toetusskeemi punkt 3.2 kohaselt täidab MKM
toetusskeemi rakendamisel STS § 8 lõike 2 punktis 6 nimetatud rakendusüksuse ülesandeid.
Ettevõtlusministri ja majandus- ja taristuministri 30.10.2015. a käskkirjaga nr 1.1-1/15-0342
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine
perioodiks 2014–2020“ on kinnitatud MKMi tööprotseduuride kirjeldus perioodiks 2014–2020
(edaspidi TPK). TPK punkti 7 järgi võtab rakendusasutus (MKM) endale rakendusüksuse (EAS)
funktsiooni toetuse tagasinõude otsuse tegemisel, kui EAS on toetuse saaja, et tagada
rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016. a. käskkirjaga nr 225 „Loa
andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on antud MKMile õigus täita rakendusüksuse
funktsiooni nimekirjas nimetatud meetme tegevustes.
1.2. 28.02.2018. a informeeris EASi järelevalve ja riskijuhtimise üksus MKMi projekti tegevuse
käigus 2017. aasta jooksul teenitud tuludest. Toetusskeemi punkti 5.2.2.2 järgi on projekti üheks
tegevuseks õppereiside korraldamine. 2017. aastal korraldati õppereis Suurbritanniasse, millel
osalejad pidid tasuma osalustasu 150 eurot ühe osaleja kohta. Osalejaid oli üksteist. Kokku tasuti
EASile osalustasusid 1 650,00 eurot.
1.3 Toetusskeemi punkti 10 järgi ei ole projekti rahastamisel arvestatud tulude teenimisega. Sama
punkti järgi koosneb projekti elluviimise kogukulude eelarve 2 500 000 eurot 100% ulatuses
abikõlblikest kuludest.
2
2. MKM seisukoht
2.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikkel
61 lõige 1 määratleb puhastulu rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade
või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest, näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise
eest vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad
tasud, millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga
varustuse asenduskulud.
2.2. STS § 45 lg 1 p 7 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui
toetuse saaja teenib ühissätete määruse artikli 61 ja artikli 65 lõike 8 tähenduses abikõlblikest
kuludest maha arvamisele kuuluvat puhastulu.
2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõike 6 järgi tuleb projekti elluviimisel
teenitud puhastulu maha arvata välja makstavast toetusest juhul, kui projekti abikõlblikud kulud
ületavad enne puhastulu mahaarvamist 50 000 eurot ning tulud on teenitud abikõlblikkuse
perioodil.
2.4. Käesoleva käskkirja punktis 1.3 toodud tulud on teenitud projekti tegevusega osutatud teenuse
eest. Seega on tegemist ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes rahavooga, mis on tekkinud
kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest.
Punktis 1.3 toodud tulud on teenitud projekti abikõlblikkuse perioodil ning projekti abikõlblikud
kulud enne puhastulu mahaarvamist ületavad 50 000 eurot. Seega kohaldub ühendmääruse § 5 lg
6.
2.5. MKM on eeltoodut arvestades kohustatud arvestama projektile makstavast toetusest maha
teenitud puhastulu.
2.6. Rahandusministeerium on 2015. aastal avaldanud juhendi „Tulu teenivate projektide juhend
programmperioodil 2014–-2020“ (edaspidi juhend). Juhend annab rakendusüksustele täpsemad
juhised tulu teenimise kaasuste lahendamiseks. Selle juhendi punkti 8 järgi käsitletakse igasugust
tulu puhastuluna, kui tulu on teenitud projekti elluviimise ajal ja kõik projekti kulud on
abikõlblikud. STSis ja ühendmääruses ei ole puhastulu mõistet defineeritud.
2.7. Toetusskeemi punkti 10 järgi rahastatakse projekti tegevusi 100% ulatuses struktuuritoetusest.
EAS seega ise ei kanna projekti elluviimisega seotud kulusid. See tähendab, et võttes arvesse
juhendi punkti 8, ei teki EASil ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes kulusid, mida tuleb
maha arvestada teenitud tulust.
Seega on kogu EAS teenitud tulu puhastulu ühissätete artikkel 61 lõike 1 mõistes, mis kuulub STS
§ 45 lg 1 p 7 ja ühendmääruse § 5 lõike 6 alusel tagasinõudmisele.
3. Otsus
3.1 Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS § 45 lg 1 punktist 7, § 46 lõikest 3,
§ 48 lõikest 1 ning ühendmääruse § 5 lõikest 6, Vabariigi Valitsuse 29.09.2016. a korraldusest
nr 325 ja rahandusministri 7.11.2016. a käskkirjast nr 225:
3.1.1. vähendada EASile toetusskeemi alusel välja makstavat toetust projekti nr 2014-
2020.5.03.16-0088 eest 1650 euro võrra;
3
3.1.2. peab EAS tagastama välja makstud toetuse summas 1650 eurot
Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks
2550077303;
3.1.3. peab EAS tagasinõutava toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise
otsuse kättesaamise päevast arvates;
3.1.4. peab EAS vähendama programmi eelarvet tagasinõutud toetuse summa 1650 euro
võrra.
STS § 48 lõike 3 järgi võib EAS toetuse tagasi maksmise kohustuse tasaarveldada EASi poolt
välja maksmiseks ette valmistatava projekti maksetaotlusega ning vähendada
maksetaotluses taotletavat summat tagasinõutava toetuse võrra. Tasaarveldamise
tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on 60 kalendripäeva
tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates.
4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS §-le 51, esitades vaide MKMile
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaideotsusega mittenõustumisel võib käesoleva
käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
ja tähtaegadel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Tammist
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister