dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. detsember 2018
Viit
10-9/2478-1
Registreeritud
18. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 Välisabi ning Euroopa Liidu toetuste korraldamine ja kasutamine (2014 - 2020)
Sari
13-1.1 Loomemajanduse arendamine (SF periood 2014 - 2020, ERF) AV
Toimik
13-1.1/2020 Kirjavahetus loomemajanduse arendamisega seotud küsimustes
Vastutaja
Anu-Maaja Pallok
Lahendamise tähtaeg
17. jaanuar 2019

Failid

  • 📎1.1-118-222 17.12.2018 Käskkiri.bdoc449 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 17.12.2018 nr 1.1-1/18-222 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks antud toetuse osalise tagasinõude otsus 1. Tuvastatud asjaolud 1.1. Kultuuriministri 29.09.2015. a käskkirjaga nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ kehtestati toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks (edaspidi toetusskeem), mida on muudetud kultuuriministri 29.09.2018. a käskkirjaga nr 186. Toetusskeemi kohaselt on tegevuste elluviijaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lg 1 punkti 1 ja lõike 4 mõistes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). Toetusskeemi punkti 5.2.2 alusel viib EAS toetusskeemi raames ellu loomemajandusalaste teadmiste ja oskuste arendamisele suunatud tegevusi (edaspidi projekt). Projekti number struktuurifondide operatiivsüsteemis on 2014-2020.5.03.16-0088. Projekti struktuuritoetuse rahastamise määr on 100%. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Vabariigi Valitsuse 29.09.2016. a korraldusega nr 325 kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ (edaspidi nimekiri) järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EAS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning rakendusasutuseks Kultuuriministeerium. Toetusskeemi punkt 3.2 kohaselt täidab MKM toetusskeemi rakendamisel STS § 8 lõike 2 punktis 6 nimetatud rakendusüksuse ülesandeid. Ettevõtlusministri ja majandus- ja taristuministri 30.10.2015. a käskkirjaga nr 1.1-1/15-0342 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine perioodiks 2014–2020“ on kinnitatud MKMi tööprotseduuride kirjeldus perioodiks 2014–2020 (edaspidi TPK). TPK punkti 7 järgi võtab rakendusasutus (MKM) endale rakendusüksuse (EAS) funktsiooni toetuse tagasinõude otsuse tegemisel, kui EAS on toetuse saaja, et tagada rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016. a. käskkirjaga nr 225 „Loa andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on antud MKMile õigus täita rakendusüksuse funktsiooni nimekirjas nimetatud meetme tegevustes. 1.2. 28.02.2018. a informeeris EASi järelevalve ja riskijuhtimise üksus MKMi projekti tegevuse käigus 2017. aasta jooksul teenitud tuludest. Toetusskeemi punkti 5.2.2.2 järgi on projekti üheks tegevuseks õppereiside korraldamine. 2017. aastal korraldati õppereis Suurbritanniasse, millel osalejad pidid tasuma osalustasu 150 eurot ühe osaleja kohta. Osalejaid oli üksteist. Kokku tasuti EASile osalustasusid 1 650,00 eurot. 1.3 Toetusskeemi punkti 10 järgi ei ole projekti rahastamisel arvestatud tulude teenimisega. Sama punkti järgi koosneb projekti elluviimise kogukulude eelarve 2 500 000 eurot 100% ulatuses abikõlblikest kuludest. 2 2. MKM seisukoht 2.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikkel 61 lõige 1 määratleb puhastulu rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest, näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud. 2.2. STS § 45 lg 1 p 7 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja teenib ühissätete määruse artikli 61 ja artikli 65 lõike 8 tähenduses abikõlblikest kuludest maha arvamisele kuuluvat puhastulu. 2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõike 6 järgi tuleb projekti elluviimisel teenitud puhastulu maha arvata välja makstavast toetusest juhul, kui projekti abikõlblikud kulud ületavad enne puhastulu mahaarvamist 50 000 eurot ning tulud on teenitud abikõlblikkuse perioodil. 2.4. Käesoleva käskkirja punktis 1.3 toodud tulud on teenitud projekti tegevusega osutatud teenuse eest. Seega on tegemist ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes rahavooga, mis on tekkinud kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest. Punktis 1.3 toodud tulud on teenitud projekti abikõlblikkuse perioodil ning projekti abikõlblikud kulud enne puhastulu mahaarvamist ületavad 50 000 eurot. Seega kohaldub ühendmääruse § 5 lg 6. 2.5. MKM on eeltoodut arvestades kohustatud arvestama projektile makstavast toetusest maha teenitud puhastulu. 2.6. Rahandusministeerium on 2015. aastal avaldanud juhendi „Tulu teenivate projektide juhend programmperioodil 2014–-2020“ (edaspidi juhend). Juhend annab rakendusüksustele täpsemad juhised tulu teenimise kaasuste lahendamiseks. Selle juhendi punkti 8 järgi käsitletakse igasugust tulu puhastuluna, kui tulu on teenitud projekti elluviimise ajal ja kõik projekti kulud on abikõlblikud. STSis ja ühendmääruses ei ole puhastulu mõistet defineeritud. 2.7. Toetusskeemi punkti 10 järgi rahastatakse projekti tegevusi 100% ulatuses struktuuritoetusest. EAS seega ise ei kanna projekti elluviimisega seotud kulusid. See tähendab, et võttes arvesse juhendi punkti 8, ei teki EASil ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes kulusid, mida tuleb maha arvestada teenitud tulust. Seega on kogu EAS teenitud tulu puhastulu ühissätete artikkel 61 lõike 1 mõistes, mis kuulub STS § 45 lg 1 p 7 ja ühendmääruse § 5 lõike 6 alusel tagasinõudmisele. 3. Otsus 3.1 Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS § 45 lg 1 punktist 7, § 46 lõikest 3, § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse § 5 lõikest 6, Vabariigi Valitsuse 29.09.2016. a korraldusest nr 325 ja rahandusministri 7.11.2016. a käskkirjast nr 225: 3.1.1. vähendada EASile toetusskeemi alusel välja makstavat toetust projekti nr 2014- 2020.5.03.16-0088 eest 1650 euro võrra; 3 3.1.2. peab EAS tagastama välja makstud toetuse summas 1650 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks 2550077303; 3.1.3. peab EAS tagasinõutava toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates; 3.1.4. peab EAS vähendama programmi eelarvet tagasinõutud toetuse summa 1650 euro võrra. STS § 48 lõike 3 järgi võib EAS toetuse tagasi maksmise kohustuse tasaarveldada EASi poolt välja maksmiseks ette valmistatava projekti maksetaotlusega ning vähendada maksetaotluses taotletavat summat tagasinõutava toetuse võrra. Tasaarveldamise tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on 60 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS §-le 51, esitades vaide MKMile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaideotsusega mittenõustumisel võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →