Kiri

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Meie 17.12.2018 nr 2-1/18-0284/10661 Kaitseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika ja energiamärgise nõuete muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomuliselt tähtajaga 28. detsember 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ivo Jaanisoo 6397638 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  11.12.2018 Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 64 lõike 5 ja § 66 lõike 6 alusel. Määrus on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määruse koostamise tingis vajadus ühtlustada majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM määrus nr 58) ja majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi MTM määrus nr 36) määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 2018. a välja töötatud uues sõnastuses tehtud muudatuste ja täiendustega. Käesoleva määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel kasutatavat arvutamise metoodikat ja energiamärgiste välja andmise korda. Eelnõus tehtud muudatused on seotud EhS § 65 lõike 3 alusel 1. jaanuarist 2019. a jõustuva ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ uue terviktekstiga (edaspidi hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus)1. Nimetatud määrusega sätestatakse eelkõige uued hoonete kategooriad ja muudetakse madal- ning liginullenergiahoonetele kohalduvaid energiatõhususarvude piirväärtusi. Nendest muudatustest lähtudes sätestatakse eelnõuga vastavatele hoonekategooriatele tüüpilise kasutuse andmed ja energiamärgiste skaalad. Võrreldes MTM määrusega nr 58 täpsustatakse eelnõuga energiatõhususe arvutamise metoodika aspekte, nagu õhulekkearvude määramist, soojuspumpade käsitlemist energiaarvutuses ning sätestatakse alused lokaalse taastuvenergia omatarbe osakaalu määramiseks. Lisaks sellele on MTM määruse nr 58 sõnastusi parandatud normitehniliselt, muuhulgas on täpsustatud standarditele tehtud viiteid. MTM määruses nr 36 täpsustatakse energiamärgiste skaalad ja ühtlustatakse mõisted köetav pind ning madala temperatuuriseadega pind EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega. Hoone energiatõhususe arvutuste nõuetes kavandatakse edaspidi rohkem tähelepanu suunata heale tavale, eelkõige konkreetsetele juhenditele, mis on energiaarvutuste tõhusamaks läbiviimiseks eriala ekspertide poolt koostatud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud. Need juhendid on järgmised: - Sihtasutus KredExi juhend „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuse arvutus“; 1 Eelnõu seletuskirjas kasutatakse selgitustes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest hoone energiatõhususe arvutamise metoodikasse üle toodud sätete kohta lühendit hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus ka kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.06.2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ kontekstis.  - Sihtasutus KredExi juhend „Valgustustiheduse ja nõudluspõhise valgustuse energiasimulatsiooni juhend“ ja - sihtasutus KredExi juhend „Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend“. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali (tel: 639 7672, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu koostamisel osalesid ka sama ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: [email protected]), ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo (tel: 639 7638, e- post: [email protected]), Tallinna Tehnikaülikoolist inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Jarek Kurnitski (tel: 620 2406, e- post: [email protected]), inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Targo Kalamees (tel: 620 2403, e-post: [email protected]), inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma doktorant-nooremteadur Raimo Simson (tel: 620 2405, e-post: [email protected]), mittekoosseisuline lektor Teet Tark (tel: 612 9818, e-post: [email protected]), KredEx-i eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk (tel: 667 4140, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja lõpliku teksti vormistasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo ja sama osakonna peaspetsialist Ülle Reidi. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga sätestatakse MTM määruses nr 58 ja teise paragrahviga MTM määruses nr 36 kavandatud muudatused. Paragrahviga 1 sätestatakse MTM määruses nr 58 kavandatud muudatused. Paragrahvi 1 punktis 1 muudetakse § 2 lõike 1 punkte 1 ja 2. Muudatustes täpsustatakse mõistet „tehnosüsteem“ ja „sisekliima tagamine“. Võrreldes MTM määruse nr 58 kehtiva redaktsiooniga on mõiste „tehnosüsteem“ loetelule lisatud automaatikasüsteem. Uus tehnosüsteemi definitsioon vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91) artikli 1 punktile 1. Mõiste on selliselt toodud ka EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Mõiste on kooskõlas samuti EhS § 4 lõikes 5 toodud mõistega, mille kohaselt on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. Seega tuleb ka MTM määruse nr 58 kasutamisel arvestada, et nimekirjas nimetatud süsteemid loetakse tehnosüsteemiks üksnes juhul, kui need on ette nähtud ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks. Mõistet „sisekliima tagamine“ definitsiooni täpsustatakse normitehniliselt lähtuvalt EhS § 62 lõikest 1. Jäetakse ära näitlik loetelu, mille kohaselt kuulub ruumiõhu kvaliteedi tagamise hulka kütmine ja jahutamine. Selle asemel on viidatud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusele, millega muudatus on kooskõlas. Paragrahvi 1 punktis 2 muudetakse § 2 lõike 1 punkte 6 – 8. Muudatustes täpsustatakse energiaarvutustes kasutatavate tegurite „SPF“, „SEER“ ja „SCOP“ määratlused vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile. Kuna erialaspetsialistide seas on levinud kasutuses lühendid SPF, SEER ja SCOP, siis põhiterminitena jäävad need kasutusele, kuid määruses tuuakse ära ka nende mõistete definitsioonid. Punktis 6 soojuspumba abiseadmete elektritarbena mõeldakse näiteks kondensaatori ventilaatori, maakontuuri ja küttesüsteemi ringluspumpade elektritarvet. Paragrahvi 1 punktis 3 täpsustatakse § 2 lõike 2 punkti 3 selliselt, et lokaalseks taastuvenergiaks loetakse ka hoone lähiümbruses toodetud elektri või soojusenergiat. Hoone lähiümbrus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb sisustada lähtudes igakordsetest oludest. Paragrahvi 1 punktides 4 – 5 muudetakse § 2 lõike 2 punkte 4 ja 5 ja 11 – 12. Muudatustega ühtlustatakse mõisted hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse vastavate mõistetega. Paragrahvi 1 punktis 6 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 20. Muudatusega täpsustatakse, et netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks hõlmab üksnes vett, mida soojendatakse hoones tarbimiseks. Paragrahvi 1 punktis 7 lisatakse § 2 lõikesse 2 punktid 25-28, millega tuuakse MTM määrusesse nr 58 hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sisalduv mõisted „tuulutusasend“, „köetav pind“ ja „madala temperatuuriseadega pind“, kuna mõistetel on oluline seos selles määruses sätestatud suvise ruumitemperatuuri kontrolli ja energiatõhususarvu (ETA) määramisega. Samuti lisatakse mõiste „energiakasutus“ sest summaarse energiakasutuse ja energiatõhususarvu definitsioonide puhul on oluline rõhutada, et energiakasutus on üldmõiste, mis väljendab soojus- ja elektrienergia koguseid sõltuvalt vaadeldavast tehnosüsteemist, kusjuures soojusenergia võib muunduda elektrienergiaks tehnosüsteemi ühest osast teise liikudes. Paragrahvi 1 punktis 8 muudetakse 2. peatüki pealkirja tulenevalt sellest, et energiatõhususe arvutuse etapid tuuakse hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest MTM määrusesse nr 58. Paragrahvi 1 punktis 9 lisatakse §-i 3 lõige 11. Lõikes sätestatakse nõuded suure energiatarbega hoone energiatõhususe arvutusele. Kui muudele hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 1 lõikes 3 toodud hoonetüüpidele tehakse energiaarvutus hoone tüüpilisel kasutamisel, siis erand on sama lõike punktis 11 nimetatud suure energiatarbega hoone. Kuna antud üldnimetuse alla kuuluvad väga intensiivse energiakasutusega hooned, milles nõutud sisekliima tingimusi ja energiakasutust on keeruline ühtlustada, siis ei ole sellele hoone kasutusotstarbele tüüpilise kasutuse andmeid sätestatud. Selle asemel kasutatakse energiaarvutuses hoone projektis sätestatud sisekliima ja tehnoloogia energiakasutuse andmeid. Paragrahvi 1 punktis 10 lisatakse määrusesse § 31 millega tuuakse hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest MTM määrusesse nr 58 üle energiaarvutuse etappide ja üldpõhimõtete sätted. Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete (näiteks kodumasinad ja muud olme- või bürooelektriseadmed ning muud hoonetes kasutatavad seadmed) kasutamiseks. Summaarse energiakasutuse alusel määratakse tarnitud ja eksporditud energiakasutused ning hoone energiatõhususarv. Energiaarvutus hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamiseks tehakse vastavalt EhS § 64 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele hoone energiatõhususe arvutamise metoodika. Kütte- ja jahutussüsteemide täpsete karakteristikute määramisega on seotud mitmed arvutuste etapid, millest kõik ei ole seotud paragrahvis sätestatud energiaarvutusega. Seetõttu sätestatakse üheselt, et energiaarvutuste tegemisel viiakse kütte- ja jahutussüsteemi puhul läbi energiakasutuse arvutused. Lõigete 1 - 3 sõnastused vastavad hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse sõnastusele. Lõike 2 punkti kaks sõnastust on muudetud normitehniliselt, sest hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 15 lõike 3 punktis 2 sisaldub loetelus lisasäte ventilatsiooniõhu arvutuse kohta. Tingimus, mille kohaselt ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutuses tuleb arvestada ka soojusvaheti jäätumise vältimiseks vajalikku energiakasutust, on eelnõus sätestatud eraldi lõikena 3. Lõikes 4 sätestatakse, et määruses nimetamata tehnosüsteemi (näiteks pliidikubu, väljatõmbekapp, basseinivee kütteseade, serveriruumitaristu, külmkamber, külmlett, suurköögiseade), samuti madala temperatuuriseadega pinna (näiteks garaaže ja keldreid, mida köetakse madalate temperatuurideni, teenindav tehnosüsteem) ja elektritarviti (näiteks elektriauto laadimispunkt, lift, mootor ukse avamiseks ja sulgemiseks, välisvalgustus, välikütteala, sulatuskaabel, välispistikupesa) energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete eesmärk on tagada hoone tarindite ja sisekliima tagamiseks kasutatud oluliste tehnosüsteemide optimaalse kombinatsiooni valimine. Lõikes 4 nimetatud tehnosüsteemide ja elektritarvitite energiatarve ei ole osa hoone tüüpilisest kasutusest. Madala temperatuuriseadega pinnad ei kuulu köetava pinna hulka. Nimetatud süsteemid ja tarvitid asuvad samuti tihti väljaspool hoone köetavat pinda või ei ole otseselt seotud hoone energiakasutusega ja seega ei arvestata nende elektritarvitite ja süsteemide mõjuga hoone energiatõhususe näitaja määramisel. Paragrahvi 1 punktis 11 tehakse § 5 lõigetes 1 ja 2 normitehniline muudatus, milles võetakse sõna „seade“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas levinud sõna „seadearv“. Paragrahvi 1 punktis 12 muudetakse § 6 lõike 1 tabelit 1, st muudetakse hoone tüüpilise kasutuse andmed vastavalt hoone kasutusotstarbele. Erinevate hoonete ja ruumide tüüpilisel kasutusel määratakse suhteliselt detailselt inimeste kohaloleku aeg, valgustuse ja seadmete kasutamine ning nimetatud hoone kasutusega seotud asjaoludest tingitud vabasoojuste eraldused. Samuti antakse ette andmed sooja vee erikulule, ventilatsioonisüsteemi kasutusaegadele ning kaminate, ahjude ja keriste kasutamisele, kui nimetatud energiatarvitid asuvad hoones. Kõigist toodud arvutuslikest väärtustest tekib terviklik hoone energiakasutuse profiil, mis ongi tüüpiline kasutus. Sellise fikseeritud väärtustega energiakasutuse profiili kasutamine on vajalik üheselt mõistetavate ja hoone kasutusotstarbe piires võrreldavate tulemuste saamiseks. Kõik tüüpilise kasutuse andmete tabelid on koondatud määruse § 6 tabelisse 1. Tabelit on võrreldes kehtiva MTM määrusega nr 58 täiendatud selliselt, et see kajastaks hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud uusi kasutusotstarbeid. Valgustusest eralduvat soojust on valdavalt langetatud, lähtudes sellest, et eelmise määruse tervikteksti koostamisest möödunud aja jooksul on kasutusele võetud kõrgema efektiivsusega valgusallikad.  Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² – tüüpilise kasutuse andmed vastavad korterelamule, v.a valguse soojuseraldus, mis on võrdne ülejäänud väikeelamute kategooriates kehtivate väärtustega.  Väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu – tüüpilise kasutuse andmed põhinevad MTM määruses nr 58 sätestatud väikeelamu tüüpilise kasutuse andmetele. Uues sõnastuses on seadmete soojuseraldust langetatud: 3 W/m² asemel on uueks energiatõhususe arvutuses kasutatavaks väärtuseks 2,4 W/m².  Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² – tüüpilise kasutuse andmed põhinevad MTM määruses nr 58 sätestatud väikeelamu tüüpilise kasutuse andmetel, kuid arvestatud on madalama inimtihedusega. Sellest tulenevalt on inimeste soojuseraldusteks tüüpilisel kasutusel 1,4 W/m² ja inimtiheduseks 60,7 m²/inimese kohta.  Kasarmu – tegemist on uue kasutusotstarbega, mille tüüpilise kasutuse andmed on määratud vastavalt tegelikele tarbimisandmetele.  Kontorihoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses tehtud muudatustele nimetuse „Büroohoone, raamatukogu ja teadushoone“ asemel üldnimetust „kontorihoone“. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 12 W/m² asemel on uueks väärtuseks, mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse, 10 W/m².  Ärihoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses tehtud muudatustele nimetuse „toitlustus- ja teenindushoone“ asemel üldnimetust „ärihoone“. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 20 W/m² asemel on uueks väärtuseks, mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse, 19 W/m².  Kaubandushoone ja terminal – tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 20 W/m² asemel on uueks väärtuseks mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse, 19 W/m².  Haridushoone – tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 15 W/m² asemel on uueks väärtuseks 12 W/m². Loobutud on täpsustusest, mille kohaselt haridushoone hulka ei kuulu koolieelsete lasteasutuste hooned. Kasutusotstarvete täpset koosseisu on täpsemalt kajastatud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse seletuskirja lisas 2.  Koolieelse lasteasutuse hoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses tehtud muudatustele nimetuse „koolieelne lasteasutus“ asemel üldnimetust „koolieelse lasteasutuse hoone“. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 15 W/m² asemel on uueks väärtuseks 12 W/m², inimtihedust on langetatud: 3,8 m²/inim asemel on väärtus 4,4 m²/inim. Sellega seoses on inimeste soojuseraldust langetatud 8 W/m²-ni.  Ravihoone – lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatustest pole selle kasutusotstarbe vasteks enam haigla vaid muu ambulatoorset ravi osutav asutus. Seega on muutunud tüüpilises kasutuses arvestatavad lahtiolekuajad: seitse päeva nädalas ööpäev läbi avatud hoone asemel on edaspidi tegemist alates kella 07:00 kuni 20:00 kasutusel oleva hoonega, mis on avatud viis päeva nädalas. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse  soojuseraldust tõstetud ühe ühiku võrra ja seega on uueks väärtuseks, mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse 10 W/m².  Tööstushoone ja laohoone – tegemist on uute kasutusotstarvetega, mille tüüpilise kasutuse andmed on määratud vastavalt tegelikele tarbimisandmetele.  Suure energiatarbega hoone – lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest ei ole suure energiatarbega hoone kasutusotstarbele tüüpilise kasutuse andmeid sätestatud. Vastavad väärtused määrab kindlaks energiaarvutuse läbiviija, lähtudes ehitusprojektist ja erialasest pädevusest. Tüüpilise kasutuse andmete sätestamisel eeldatakse, et haridushoones on ajavahemikus 15. juuni kuni 15. august koolivaheaeg. Sellel perioodil on hoone kasutusaste 0,1 ning ventilatsioon vastab kasutusaja välisele režiimile. Väljaspool kasutusaega on ventilatsiooni õhuvooluhulk 0,15 l/(s·m 2). On oluline silmas pidada, et eelnimetatud perioodi kasutusajavälist režiimi kasutatakse üksnes energiaarvutuse läbiviimisel. Tegeliku kasutuse käigus võib koolihoones suvisel ajal viibida inimesi ning toimuda töö (näiteks õpilaste suvetöö), mistõttu sellises situatsioonis peavad kasutatavad ruumid tagama inimeste jaoks sobiliku sisekliima, sh piisava õhuvahetuse. Kasutusaja väline õhuvooluhulk tagab piisava õhuvahetuse vältimaks ruumides näiteks niiskuskahjustusi, kuid sellise õhuvahetusega ei ole võimalik tagada nõutud sisekliima tingimusi oludes, kus ruumi siiski kasutatakse. Tabelis 1 on sätestatud tüüpilisele kasutusele vastav valgustuse võimsus. Samas on eelnõu §-s 6 sätestatud võimalus, et juhul kui hoones kasutatakse määruses sätestatust väiksemat valgustuse võimsust tuleb arvutuslikult tõestada vähemalt sama valgustiheduse säilitamine. Keskmise valgustusvõimsuse arvutus sooritatakse juhul, kui kasutatakse valgustuslahendust, mille puhul toimub nõudluspõhine valgustuse juhtimine. Paragrahvi 1 punktis 13 tehakse § 6 lõikes 4 normitehniline muudatus, milles võetakse sõna „valgustus“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas levinud sõna „valgustuspaigaldis“. Paragrahvi 1 punktis 14 muudetakse § 6 lõiget 5. Muudatusega antakse valgustuse nõudluspõhise juhtimise olemasolul võimalus tugineda heale tavale vastavalt EhS §-le 7. Antud juhul võib heaks tavaks lugeda näiteks Sihtasutus KredExi juhendit „Valgustustiheduse ja nõudluspõhise valgustuse energiasimulatsiooni juhend“. Kasutatud hea tava metoodika valikut tuleb energiaarvutustes põhjendada. Paragrahvi 1 punktis 15 muudetakse § 6 lõiget 9 ja lisatakse tabelisse 2 energiaarvutuste detailsete kasutusastmete ja kasutusprofiilide osas kasarmu valgustuse ja seadmete kasutusprofiil ning asendatakse büroohoone kontorihoone mõistega, millega ühtlustatakse mõisteid hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusega. Samuti lisatakse tabel 21, millega sätestatakse majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone detailse kasutusprofiili andmed. Paragrahvi 1 punktis 16 muudetakse § 6 lõiget 11 ja täpsustatakse, et koolieelse lasteasutuse ruumina eristatakse mänguruumi ja magamisruumi kasutusprofiile. Sama jagunemine on sätestatud kehtiva MTM määruse nr 58 tabelis 3. Seega ühtlustatakse käesoleva sättega mõisted. Samuti tehakse normitehniline muudatus ja võetakse sõna „vabasoojus“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas levinud sõnapaar „vabasoojuse väärtus“. Paragrahvi 1 punktis 17 muudetakse § 6 lõikes 11 esitatud tabeli 4 pealkirja, milles asendatakse sõna „Vabasoojused“ erialas levinud sõnapaariga „Vabasoojuse väärtused“. Paragrahvi 1 punktides 18 ja 19 muudetakse ja täiendatakse § 6 lõiget 12 ning eristatakse haridushoone mõistes koolieelse lasteasutuse hoone, viies mõisted vastavusse hoone kasutusotstarvete loeteluga tabelis 1. Paragrahvi 1 punktis 20 muudetakse §-i 7 ja viiakse § 7 tabelis 5 hoone kasutusotstarvete jagunemine vastavusse hoone kasutusotstarvete loeteluga § 6 tabelis 1. Paragrahvi 1 punktides 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 2 ja muudetakse § 8 lõige 3 punkti 4. Muudatustega välistatakse elekterküttel kerise kasutamine energiaarvutuses ka juhul, kui seda kasutatakse väikeelamu või korteri kütmiseks. Paragrahvi 1 punktis 23 muudetakse §-i 9. Hoone välispiirde õhulekke arvestamise nõuded sõnastatakse ümber selliselt, et õhulekkearvu väärtuse eeldamine projekteerimisel ja õhulekkearvu määramine ehitusprotsessi kestel vastaksid täpsemini tegelikule ehitusprotsessi käigule. MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 1 sätestatakse õhulekkearvude väärtused, mida hoone energiatõhususarvutusel kasutatakse. Kaasaegseid ehitusmaterjale ja konstruktiivseid lahendusi kasutades on võimalik saavutada väga madal õhulekkearvu väärtus. Üheks oluliseks osaks madala õhulekkearvu väärtuse saavutamisel on õhulekke mõõtmine. Mõõtmised iseenesest õhuleket ei langeta, kuid üksnes mõõtmistega on võimalik kindlaks määrata õhuleket põhjustavad ebatihedused (eelkõige tarindite ühenduskohad ja tehnosüsteemide läbiviigud tarinditest). Kui need ebatihedused on määratletud, on neid võimalik parandada. Valminud hoonete alusel läbi viidud uuringud kinnitavad, et kui õhuleket ehitusprotsessi käigus ei määrata, kujunevad õhulekkearvud suuremaks ja võivad ulatuda eelnõus sätestatud baasväärtusteni. Samas toimub energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks vajalik energiaarvutus juba enne ehitusprotsessi algust, mil pole võimalik mõõdetud õhulekkearvust lähtuda. Seda asjaolu arvesse võttes on lõikes 1 sõnastatud kaks võimalikku olukorda, millest alusel valib energiaarvutuse läbiviija õhulekkearvu väärtuse. MTM määruse nr 58 § 9 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et juhul kui hoone ehitamisel on kavandatud läbi viia õhulekkearvu mõõtmine, kasutatakse energiaarvutuses õhulekkearvu väärtust 1,5 m³/(h·m²). Selline õhulekkearvu väärtus on ehitusprotsessi käigus õhulekkega teadlikult tegeledes võimalik hõlpsalt saavutada. Senisest madalama õhulekkearvu väärtuse kasutamisel energiaarvutuses on juba ehitusloa taotlemise eel võimalik arvesse võtta kavatsust rajada madala õhulekkega hoone. Liginullenergiahoone nõuete jõustumisel on oluline, et kõrgemat energiatõhusust tagavate lahendustega oleks võimalik arvestada juba ehitusloa taotlemise eel. Kui õhuleket ehitusprotsessi käigus ei mõõdeta, nii nagu hoone projekteerimisel kavandati, tuleb valminud hoone lahendusele vastav energiatõhususarv määrata õhulekkearvude baasväärtuste alusel. MTM määruse nr 58 § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et juhul kui hoone õhulekkearv on määratud deklareerimisemeetodiga, siis kasutatakse energiaarvutuses vastavat väärtust. Deklareerimismeetodit kasutavad eelkõige tüüpprojektidele vastavate hoonete ehitajad ning element- ja moodulhoonete koostajad, kuna neil on olemas andmed varasemalt ehitatud sarnaste hoonete õhulekkearvu kohta ja selle meetodi kasutamisel ehitaja deklareerib varasemate sarnaste hoonete õhulekkearvu. Juhul kui ettevõttes rakendatakse asjakohast kvaliteedisüsteemi, on võimalik saavutada püsivalt sarnane õhulekkearvu väärtus. Deklareerimismeetodi täpsem kirjeldus on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli uurimistöö „Elamute õhulekkearvu baasväärtuse väljaselgitamine ja õhulekkearvu muul viisil tõendamise metoodika väljatöötamine“ raportis. MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui projekteeritud õhulekkearv on suurem kui tabeli 6 baasväärtus, siis kasutatakse vastavat suuremat projekteeritud väärtust. Teoreetiliselt on võimalik, et teatud ehitustehnoloogia korral ei saa tabelis 6 nimetatud väärtusi järgida. MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 3 on täpsustatud viidet standardile. Kehtivas MTM määruses nr 58 sätestatud standard EVS-EN 13829 „Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhupidavuse määramine. Ventilaatoriga survestamise meetod“ kaotas kehtivuse 03.12.2015 a, kui see asendati standardiga EVS-EN ISO 9972 „Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhulekke määramine. Ventilaatoriga survestamise meetod“. Seega sätestatakse ka lõike 3 uues sõnastuses, et vastavalt standardile EVS-EN ISO 9972 või muu nõuetekohase standardi või üldtunnustatud metoodika alusel määratud õhulekkearvu väärtusi kasutada energiaarvutuses. MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui õhulekkearvu ei ole ehitamise käigus mõõdetud või muul viisil määratud, kasutatakse energiaarvutuses eelnõu lisa 2 tabelis 6 sätestatud väärtuseid. Eelnõu lõike 4 sõnastus vastab kehtiva MTM määruse nr 58 § 9 lõike 1 sõnastusele. Sõnastust on parandatud normitehniliselt. Nimetatud nõue on toodud paragrahvi lõppu, kuna lõike 1 uues sõnastuses on loodud võimalus kasutada baasväärtustest madalamat õhulekke arvu väärtust, tingimusel, et ehitamise käigus viiakse läbi õhulekke arvu mõõtmine. Kui seda mõõtmist läbi pole viidud, tuleb hoone lõplikule lahendusele vastav energiatõhususarvutus läbi viia õhulekkearvu baasväärtustega. Juhul kui õhulekke minimeerimisega projekteerimise ja ehitamise käigus ei tegeleta, ei ole alust eeldada, et saavutatakse baasväärtusest madalama õhulekke määraga hoone. Paragrahvi 1 punktides 24 – 26 muudetakse § 10 lõikeid 1, 7 - 10 ning paragrahvi lisatakse lõiked 11 ja 12. Muudatusega muudetakse netoenergiavajaduse nõude kontrollimise regulatsiooni ja lisatakse suvise ruumitemperatuuri kontrolli nõuded. Vastavad nõuded on mõningate normitehniliste parandustega üle toodud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest. Paragrahvi 1 punktis 27 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõige 3. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks määruses sisalduv tabel 7. Kui tarindi liitekoha soojusläbivuse väärtust ei ole võimalik arvutada või täpsemalt määrata, siis võib tugineda heale tavale. Näiteks võib tugineda sihtasutus KredExi juhendile „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuse arvutus“, mille abil on võimalik teostada konkreetse tarindi liitekoha joon- ja punktsoojusläbivuste soojuslevi arvutus. Samuti saab tugineda sihtasutus KredExi juhendile „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste kataloog“, mille alusel võib määrata eelkõige elamute tüüpiliste tarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste väärtusi. Paragrahvi 1 punktis 28 muudetakse § 13 lõiget 1 ja lisatakse reegel, et hoone korruselisuse määramisel arvestatakse üksnes maapealsete korrustega. Vastav täpsustus tehakse, sest MTM määruse nr 58 tõlgendamisel on tekkinud küsimusi, sest õigusaktides eristatakse maapealset ja maa-alust korrust. Samas infiltratsioon, kui tarindite ebatihedustest põhjustatud õhuleke, tekib muuhulgas tuule mõjul tekkivast rõhkude vahest hoone välis- ja sisekeskkonna vahel. Vastav mõju puudub maa-alustel korrustel. Paragrahvi 1 punktis 29 muudetakse § 14 lõiget 10 selliselt, et kaugkütte kasutegur muudetakse väärtusele 0,9. Kuivõrd tegemist on kaugküttesüsteemiga tervikuna, siis ei ole vajalik täpsustada soojussõlme kui kaugküttesüsteemi kasutegurit. Paragrahvi 1 punktis 30 muudetakse §-i 16 ja sätestatakse kehtiva määrusega võrreldes täpsemad alused sellele, kuidas toimub soojuspumpsüsteemi käsitlus kombineeritud küttesüsteemi energiaarvutuses. MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 1 sätestatakse, et tooteandmete puudumisel määratakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal lähtudes tabelites 10-102 sätestatud andmetest. Tabelis 10 on sätestatud väärtused, et määrata soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest. Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku, siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale. Tabelis 10 on 𝜙𝑠𝑝 /𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe. 𝑄𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑘ü𝑡𝑒 on ruumide kütte ja tarbevee soojendamise netoenergiate suhe ja Tp on maksimaalne pealevoolu temperatuur. Nominaalvõimsus 𝜙𝑠𝑝 antakse maasoojuspumbale tööpunktis Tvedelik/Tpealevool 0/35 °C, õhk- vesi soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tpealevool +7/35 °C ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 °C. Tabelis 101 on sätestatud väärtused, mille alusel määratakse õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest. Tabelis 𝜙𝑠𝑝 /𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe. Nominaalvõimsus 𝜙𝑠𝑝 antakse õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 °C. Tabelis 102 sätestatakse väärtused väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia ruumide kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja tarbevee soojendamise netoenergia vajaduse osakaalu määramiseks. Mida kõrgem on nimetatud netoenergiavajaduste summa, seda väiksema osakaalu sellest vajadusest suudab väljatõmbeõhu soojuspump täita. MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 2 sätestatakse valem, mille alusel määratakse soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergia kasutus. Iga soojuspump kasutab soojuse tootmiseks elektrienergiat. Valemist nähtud, et sama kütte ja tarbevee soojusenergiavajaduse juures mõjutab elektrienergiakasutuse väärtust soojuspumba aasta keskmine soojustegur. Mida kõrgem on SPF, seda madalam on elektrienergia kasutus. MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 3 ja 4 sätestatakse alused soojuspumba aasta keskmise soojusteguri väärtuse määramiseks. Selleks kasutatakse kas tabeli 103 andmeid või see tehakse detailse tunnipõhise arvutusega, kasutades soojuspumba energiamärgisel toodud andmeid. Kui soojuspumba aasta keskmine soojustegur arvutatakse tunnipõhise detailse arvutusega kasutatakse lähteandmetena standardite EVS EN 14825 „Kliimaseadmed, vedelikjahutid ja elektrilise ajamiga kompressoriga soojuspumbad ruumide kütmiseks ja jahutuseks. Testimine ja hindamine osalise koormuse tingimustes ja sesoonsete näitajate arvutamine“ ja EVS EN 16147 „Elektrikompressoritega soojuspumbad. Kodumajapidamise kuumaveeseadmete katsetamine, talitluse hindamine ja nõuded märgistusele“ kohaselt mõõdetud tooteandmeid. Arvesse võetakse ka soojuspumba välisosa sulatusperioodide ja abiseadmete energiakasutus. Soojuspumba tootja poolt määratud soojusteguris mitte sisalduvate abiseadmete energiakasutus võetakse aasta keskmise soojusteguri arvutuses eraldi arvesse. MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 5 sätestatakse valem soojuspumba aasta keskmine soojusteguri määramiseks toote energiamärgise andmetest. Paragrahvi 1 punktis 31 muudetakse § 24 lõiget 3 ja ühtlustatakse mõisted. Eelnõus on loobutud terminist „ESEER“ ja selle asemel kasutatakse üksnes SEER-i. Nii ESEER kui SEER väljendavad jahutusperioodi keskmist jahutustegurit. Paragrahvi 1 punktides 32 ja 33 muudetakse § 26 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 2. Muudatustes sätestatakse kuidas toimub jahutussüsteemi elektrienergiat tarbivate abiseadmete elektrienergia kasutus Ea määramine. Kehtiva määruse MTM määruses nr 58 toodud viitest standardile EVS-EN 15316-3 „Energy performance of buildings - Method for calculation of system energy requirements and system efficiencies - Part 3: Space distribution systems (DHW, heating and cooling), Module M3-6, M4-6, M8-6“ loobutakse, kuna standardi viimases kehtivas versioonis ei käsitleta jahutuse arvutust. Uue sõnastusega sätestatakse, et Ea määramine toimub üksnes eelnõus toodud valemiga. Vastav valem ei ole võrreldes MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastusega muutunud. Võttes arvesse, et viitest standardile loobuti, siis toodi lõigete 1 ja 2 sõnastus lõikesse 1 ja lõige 2 tunnistati kehtetuks. Paragrahvi 1 punktis 34 muudetakse § 27 lõiget 2 ja sätestatakse kuidas toimub päikeseenergiast saadava soojusenergia kasutamine sooja tarbevee tootmisel päikesekollektoriga. Võrreldes MTM määrusega nr 58 täpsustatakse valemit, mida sooja tarbevee tootluse määramiseks kasutatakse. Seoses sellega muutub ka tabelite koosseis. MTM kehtivas määruses nr 58 on sätestatud eraldi tegurid kollektori suunatuse (tabel 16) ja kollektori kaldenurga (tabel 17) arvesse võtmiseks. Selle asemel on uues sõnastuses sätestatud üks tegur 𝑘𝑠𝑢𝑢𝑛𝑑 , mis arvestab üheaegselt kollektori suunatus nii horisondi kui ilmakaarte suhtes. Vastavad väärtused on ühendatud ja sätestatud uues tabelis 16. Tabelis puuduvate nurkade ja/või ilmakaartele vastavate väärtuste määramiseks kasutatakse interpoleerimist. Paragrahvi 1 punktis 35 muudetakse § 28 lõiget 2 selliselt, et sätestatakse uus valem päikesepaneeli pinnale tuleva aastase päikeseenergia arvutamiseks. Tehtud täpsustus vastab eelmises lõikes tehtud muudatusele, mille kohaselt sätestatakse paneelide ja kollektorite suunatuse arvestamiseks üks tegur 𝑘𝑠𝑢𝑢𝑛𝑑 . Paragrahvi 1 punktis 36 täiendatakse määrust §-ga 291, milles sätestatakse reeglid hoone toimimiseks ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia määramiseks. Hoones ära tarbitavata lokaalselt toodetud taastuvenergia osakaal määratakse kas tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsioonarvutusega või arvutatakse tabelis 19 sätestatud omatarbe osakaalu alusel. Tabelis 19 toodud andmetest nähtub, et omatarbe osakaal sõltub hoone kasutusotstarbest. Lokaalselt toodetud taastuvenergia tootmine ja tarbimine ei lange tänaste tehniliste lahenduste puhul tihti kokku ja seega on omatarbe osakaal valdavalt alati madalam kui 100%. Seega eksporditakse teatud osa toodetud energiast elektrivõrku. Selle jaoks, et lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi suurus ei hakkaks hoone energiatõhususarvu väärtust liigselt mõjutama sätestatakse piirid sellele, kui suures ulatuses saab lokaalselt toodetud taastuvenergiat energiatõhususarvu määramisel arvesse võtta. Paragrahvi 1 punktis 37 täiendatakse määrust §-ga 292, milles on toodud nõuded energiaarvutuseks kasutatavale arvutustarkvarale. Tarkvarale kehtestatud nõuded vastavad hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusele. Kui kasutatav tarkvara võimaldab, võib tehnosüsteemide energiakasutuse arvutuse teha koos netoenergiavajaduse arvutusega. Ventilatsiooni soojustagastuse arvutus tuleb teha samaaegselt netoenergiavajaduste arvutusega, kuna soojustagastus mõjutab suurel määral vabasoojuste utiliseerimist. Määruse 292 lõikes 1 on sätestatud võimekus, mis energiaarvutuseks kasutataval arvutustarkvaral peab olema. Määruse 292 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab olema valideeritud vastavalt asjakohasele standardile või metoodikale. Valideerimise juhtumid on välja töötatud International Energy Agency (Rahvusvaheline Energia Agentuur) töörühmas Task34- BESTEST2, millest need on viidud Ameerika kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja külmutusseadmete inseneride ühendus (ASHRAE) 1403 standardisse (Standard 140-2017 – „Standard Method of Test for the Evaluation of Building Energy Analysis Computer Programs (ANSI Approved)“) ja on kirjeldatud ka Briti hoone tehnosüsteemide inseneride ühendus (CIBSE) TM334 poolt (CIBSE „Tests for software accreditation and verification - CIBSE TM33:2006“). Kesksed valideerimise juhtumid on kirjeldatud ka standardites (EVS-EN ISO 52016-1 „Energy performance of buildings -- Energy needs for heating and cooling, internal temperatures and sensible and latent heat loads -- Part 1: Calculation procedures“, EVS-EN ISO 52017-1 „Energy performance of buildings -- Sensible and latent heat loads and internal temperatures -- Part 1: Generic calculation procedures“). Kasutada võib ka nimetatud standarditega samaväärset üldtunnustatud standardit või metoodikat. Valideerimise käigus simuleeritakse olukord vastavalt standardis või metoodikas kirjeldatud tingimustele. Valideeritava arvutustarkvaraga saadud tulemust võrreldakse standardis või metoodikas toodud tulemustega. Kui energiaarvutuse tarkvara saadud tulemus on lubatud piirides, loetakse tarkvara vastavalt standardile või metoodikale valideerituks. Valideerimise viib läbi tarkvaraettevõtjast sõltumatu ja vastavatest standarditest ülevaadet omav spetsialist. Määruse 292 lõikes 4 sätestatakse, et ilma jahutussüsteemita oluliselt rekonstrueeritava eluhoone energiaarvutuse võib sooritada lihtsustatud tarkvaraga. Ühe võimaliku variandina võib kasutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rootsi ettevõtte CIT Energy Management AB koostöös koostatud eestikeelset hoonete energiavajaduse arvutamise tarkvara BV2, mis on tasuta kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel. Samas on oluline tähele panna, et BV2 ei võimalda läbi viia dünaamilist simulatsiooni ja ei vasta seega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud tingimustele. Paragrahvi 1 punktis 38 muudetakse § 30 lõiget 1 ja täpsustatakse, kuidas toimub energiaarvutuses kasutatud lähteandmete esitamine. MTM määruse nr 58 lisa 2 koosseisu täpsustatakse. Samuti on muutunud väikeelamute puhul rakendatav lihtsustatud tõendamismeetod. Edaspidi esitatakse lihtsustatud tõendamisemeetodi puhul nii lähteandmed kui arvutustulemused ühes dokumendis, väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori oma veebilehel. Paragrahvi 1 punktis 39 muudetakse § 30 lõikeid 6 – 8. Lõikes 6 muudetakse energiatõhususarvu (ETA) määramiseks kasutatavat valemit. Antud muudatusega võetakse arvesse asjaolu, et edaspidi arvestatakse lokaalselt toodetud taastuvenergiat üksnes omatarbe osakaalu ulatuses ehk selles ulatuses, mis hoones tegelikult ära tarbitakse. Sellest muudatusest lähtuvalt ei vähendata summaarset kaalutud tarnitud energiakasutust enam summaarse kaalutud eksporditud energiakasutuse võrra. Lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal määratakse lähtudes MTM määrus nr 58 §-s 291 sätestatud nõuetest. Paragrahvi 30 lõigetes 7 ja 8 täpsustatakse, millised andmed tuleb esitada suvise ruumitemperatuuri kontrolli kohta. Võrreldes kehtiva sõnastusega viiakse lõigetes tehtud lisade viited vastavusse lisade muutunud koosseisu ja sisuga. Paragrahvi 1 punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks määruse rakendussätted. Analoogsed rakendussätted on toodud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses, mis jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 2 http://pazhgss.iea-shc.org/data/sites/1/publications/task34-BESTEST_Diagnostic_Cases.pdf (kättesaadav seisuga 08.11.2018) 3 https://www.techstreet.com/ashrae/standards/ashrae-140-2017?product_id=2001489 (kättesaadav seisuga 08.11.2018) 4 https://www.cibse.org/knowledge/knowledge-items/detail?id=a0q20000008I72rAAC (kättesaadav seisuga 08.11.2018) Paragrahvi 1 punktis 41 asendatakse MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastuse lisa 2. Lähtudes energiatõhususe regulatsiooni ulatuses tehtud muudatustest esitatakse edaspidi andmed madala temperatuuriseadega pinna kohta. Paragrahvi 1 punktis 42 tunnistatakse MTM määruse nr 58 lisa 3 kehtetuks. Selgitused muudatuse põhjuse kohta on toodud MTM määruse nr 58 § 30 lõike 1 muutmise juures. Paragrahvi 1 punktis 43 asendatakse MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastuse lisa 4. Lähtudes energiatõhususe regulatsiooni ulatuses tehtud muudatustest esitatakse edaspidi andmed madala temperatuuriseadega pinna kohta ja määratakse hoone energiatõhususarv, ilma lokaalse taastuvenergia mõju arvesse võtmata. Lisaks sellele tuuakse energiaarvutuste tulemuste väljatrükil ära lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal. Paragrahvi 1 punktides 44 - 46 asendatakse MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastuse lisa 6, täiendatakse MTM määrust nr 58 lisaga 61 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine“ ja tunnistatakse MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastuse lisa 7 kehtetuks. Nende muudatustega täpsustatakse suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehtud arvutuste tulemuste esitamist. Paragrahviga 2 sätestatakse MTM määruses nr 36 kavandatud muudatused. Paragrahvi 2 punktis 1 täiendatakse § 2 punktidega 14 ja 15. Antud punktis ühtlustatakse termini „köetav pind“ käsitlus hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses toodud mõistega. Energiamärgistel kajastuva energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (edaspidi ka KEK) määramisel lähtutakse köetava pinna suurusest. Vastavalt majandus- ja taristuministri 5. juunil 2015. a määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ on hoone köetav pind hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa. Tegu on väga laia määratlusega. Hoonete energiatõhususe regulatsioonis sätestatakse sisekliima tagamisele konkreetsed nõuded nii ruumitemperatuuri kui arvutuslike välisõhu vooluhulkade osas. Energiatõhususe miinimumnõuete vastavuse kontrollimisel lähtutakse eeldusest, et köetaval pinnal tagatakse nõutud sisekliima tingimused. Samas on hoones ruume, milles tagatud sisekliima väärtused on oluliselt madalamad võrreldes nõutud väärtustega. Vastavaid pindasid käsitletakse energiaarvutuse läbiviimisel madala temperatuuriseadega pinnana. Samuti ühtlustatakse termini „madala temperatuuriseadega pind“ käsitlus hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses toodud mõistega. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad köetavate ruumide netopinnad, mille temperatuuriseade on oluliselt madalam, kui hoone energiatõhususe miinimumnõuete lisas sätestatud väärtus. Kuna täpsed ruumide temperatuuriseaded võivad vastavalt ruumide kasutusele varieeruda, ei sätestata ühest piirmäära. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk on vältida talvist külmumist, jäätumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka ei kuulu külmad ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse jahutamisega. Hoone energiatõhususarvu näitaja ehk energiakasutus kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta. Köetavat pinda käsitletakse energiatõhususe arvutustes temperatuuriseadetega, mis on sätestatud eelnõu lisas (lisa 5), ka juhul, kui projekteeritud lahenduse kohaselt erineb temperatuur antud pindadel teatud ulatuses. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse energiaarvutustes köetava pinna koosseisust välja, et vältida olukorda kus suurema pinna näitamisega saavutatakse parem energiatõhususarv. Madala temperatuuriseadega pindade energiakasutust ei käsitleta tüüpilise kasutuse hulgas. Eelnõus sätestatakse, et juhul kui madala temperatuuriseadega pinna energiakasutus on energiaarvestiga mõõdetud lahutatakse see hoone KEKi määramiseks tegelikust energiakasutusest. Paragrahvi 2 punktis 2 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 2. Vastavalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse §-le 16 toimub edaspidi lihtsustatud tõendamismeetodile puhul ETA väärtuse määramine selleks otstarbeks välja töötatud energiatõhususarvu kalkulaatoriga. Vastav kalkulaator avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Kalkulaatori abil määratakse kindel ETA väärtus, mis vastab hoone tehnilistele andmetele. Seega puudub edaspidi põhjus energiatõhususarvu väärtuse tuletuslikuks eeldamiseks, nii nagu see on lihtsustatud tõendamismeetodi puhul varem toimunud. Paragrahvi 2 punktis 3 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 51. Lähtudes köetava pinna täpsustatud käsitlusest on madalama temperatuuriseadega pind KEKi arvutuskäigu juures üks olulisi komponente. Seega on sätestatud nõue, et madalama temperatuuriseadega pind tuuakse KEKi arvutuse lähteandmete hulgas välja. Seega on võimalik energiaarvutustes pindade arvestamist hõlpsalt kontrollida, võrreldes hoone tehnilistes andmetes esitatud hoone netopinda ning energiaarvutustes esitatud hoone köetavat pinda ja madala temperatuuriseadega pinda. Paragrahvi 2 punktis 4 muudetakse § 11 lõiget 31. Eestis kasutusele võetud hoonete energiatõhususe regulatsioonis on sätestatud kaks energiamärgise tüüpi. Energiamärgised võivad põhineda kas hoone energiatõhususe arvutamise metoodika kohasel energiaarvutusel ja seega ETA väärtusel või tegelikel tarbimisandmetel ja seega KEKi väärtusel. ETA väärtus määratakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses sätestatud kasutusandmetega ehk tüüpilise kasutuse väärtustega. Kaalutud energia erikasutuse puhul võetakse energiatõhususe näitaja määramisel aluseks tegelikud tarbimisandmed. Samas kasutatakse mõlema energiamärgise tüübi puhul sama skaalat. Eesti hoonete energiatõhususe regulatsioon on sätestatud selliselt, et ETA ja KEK alusel määratud energiamärgised peaksid olema võrdsed. Tegelikult on aga mitmeid tehnosüsteeme ning energiatarviteid, mille energiatarbega ei ole tüüpilise kasutuse puhul arvestatud. Täpsemalt on neid tehnosüsteeme ja energiatarviteid käsitletud energiatõhususe arvutusmetoodika määruse § 31 lõikes 4. Antud lõikega sätestatakse, et juhul kui vastava tehnosüsteemi, energiatarviti või madala temperatuuriseadega pinna energiatarve on energiarvestiga mõõdetud võib selle hoone tegeliku energiatarbe komponentidest maha lahutada. Selle täiendusega võimaldatakse tegelikel tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised viia paremasse vastavusse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel kasutavate arvutuslike energiamärgistega. Samas on oluline silmas pidada, et tegelikel tarbimisandmetel põhinev energiamärgis väljendab hoone kasutaja tarbimisharjumusi ja –vajadusi. Juhul kui hoone kasutaja harjumused või hoone kasutusintensiivsus erinevad oluliselt tüüpilise kasutuse andmetest kujuneb tegelikel tarbimisandmetel põhinev energiamärgis siiski arvutuslikust energiamärgisest erinevaks. Paragrahvi 2 punktis 5 täpsustatakse § 12 lõiget 1. selliselt, et köetava pinna määramine toimub arvutuslikult. Vastavalt köetava pinna definitsioonile ei kuulu madala temperatuuriseadega pind köetava pinna hulka. Paragrahvi 2 punktis 6 asendatakse MTM määruse nr 36 kehtiva sõnastuse lisa 3. Lisas 3 sätestatakse energiamärgise skaalad, mille alusel toimub ETA või KEK klassi määramine. Skaalade puhul on A- klassi piirväärtust täpsustatud vastavalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud liginullenergiahoone nõudele ja B-klassi piirväärtusi on täpsustatud vastavalt sama määruses sätestatud madalenergiahoone nõudele. Lisaks sellele on sätestatud uued skaalad, mis vastavad hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud uutele kasutusotstarvetele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoone energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13-35). Eelnõuga täpsustatakse Eesti õigusesse üle võetud sätteid hoone energiatõhususe kohta. 4. Määruse mõjud Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2010/31/EL hoone energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13-35) sätestatud nõuded (artikkel 3-5). Energiatõhususe arvutamise metoodika ja energiamärgised on otseselt seotud hoone energiatõhususele esitavate nõuetega, kuna selle alusel arvutatakse hoone energiatõhusus. Teave hoone energiatõhususe kohta aitab kaasa energiakasutuse efektiivsuse suurendamisele ning energiatõhusamale käitumisele. Energiatarbimine hoonetes väheneb ning väheneb ka seeläbi õhku paisatava süsinikdioksiidi hulk. Määrusel puudub muu oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub muu oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määrus jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ LISA 6 (muudetud sõnastuses) Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ LISA 61 (muudetud sõnastuses) Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine  Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine Hoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala valitakse hoone kasutamise otstarbe alusel. Hoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klass määratakse kindlaks lähtuvalt energiatõhususarvust, mis on määratud kindlaks käesoleva määruse § 7 alusel, või hoone kaalutud energiaerikasutusest, mis on määratud kindlaks määruse § 14 alusel, alljärgnevatelt klasside skaaladelt: 1. Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 145 A 146 ≤ETA või KEK ≤ 165 B 166 ≤ETA või KEK ≤ 185 C 186 ≤ETA või KEK ≤ 235 D 236 ≤ETA või KEK ≤ 285 E 286 ≤ETA või KEK ≤ 350 F 351 ≤ETA või KEK ≤ 420 G ETA või KEK ≥ 421 H 2. Väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m² ja ridaelamu energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 120 A 121 ≤ETA või KEK ≤ 140 B 141 ≤ETA või KEK ≤ 160 C 161 ≤ETA või KEK ≤ 210 D 211 ≤ETA või KEK ≤ 260 E 261 ≤ETA või KEK ≤ 330 F 331 ≤ETA või KEK ≤ 400 G ETA või KEK ≥ 401 H 3. Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A 101 ≤ETA või KEK ≤ 120 B 121 ≤ETA või KEK ≤ 140 C 141 ≤ETA või KEK ≤ 200 D 201 ≤ETA või KEK ≤ 250 E 251 ≤ETA või KEK ≤ 320 F 321 ≤ETA või KEK ≤ 390 G ETA või KEK ≥ 391 H 4. Korterelamu energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 105 A 106 ≤ETA või KEK ≤ 125 B 126 ≤ETA või KEK ≤ 150 C 151 ≤ETA või KEK ≤ 180 D 181 ≤ETA või KEK ≤ 220 E 221 ≤ETA või KEK ≤ 280 F 281 ≤ETA või KEK ≤ 340 G ETA või KEK ≥ 341 H 5. Kasarmu energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 170 A 171 ≤ETA või KEK ≤ 200 B 201 ≤ETA või KEK ≤ 250 C 251 ≤ETA või KEK ≤ 300 D 301 ≤ETA või KEK ≤ 350 E 351 ≤ETA või KEK ≤ 410 F 411 ≤ETA või KEK ≤ 470 G ETA või KEK ≥ 471 H 6. Kontorihoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A 101 ≤ETA või KEK ≤ 130 B 131 ≤ETA või KEK ≤ 160 C 161 ≤ETA või KEK ≤ 210 D 211 ≤ETA või KEK ≤ 260 E 261 ≤ETA või KEK ≤ 320 F 321 ≤ETA või KEK ≤ 400 G ETA või KEK ≥ 401 H 7. Majutushoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 145 A 146 ≤ETA või KEK ≤ 170 B 171 ≤ETA või KEK ≤ 220 C 221 ≤ETA või KEK ≤ 280 D 281 ≤ETA või KEK ≤ 340 E 341 ≤ETA või KEK ≤ 410 F 411 ≤ETA või KEK ≤ 480 G ETA või KEK ≥ 481 H 8. Ärihoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 130 A 131 ≤ETA või KEK ≤ 160 B 161 ≤ETA või KEK ≤ 210 C 211 ≤ETA või KEK ≤ 270 D 271 ≤ETA või KEK ≤ 330 E 331 ≤ETA või KEK ≤ 390 F 391 ≤ETA või KEK ≤ 460 G ETA või KEK ≥ 461 H 9. Avaliku hoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 135 A 136 ≤ETA või KEK ≤ 160 B 161 ≤ETA või KEK ≤ 220 C 221 ≤ETA või KEK ≤ 270 D 271 ≤ETA või KEK ≤ 330 E 331 ≤ETA või KEK ≤ 410 F 411 ≤ETA või KEK ≤ 510 G ETA või KEK ≥ 511 H 10. Kaubandushoone ja terminali energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 160 A 161 ≤ETA või KEK ≤ 190 B 191 ≤ETA või KEK ≤ 230 C 231 ≤ETA või KEK ≤ 280 D 281 ≤ETA või KEK ≤ 330 E 331 ≤ETA või KEK ≤ 390 F 391 ≤ETA või KEK ≤ 460 G ETA või KEK ≥ 461 H 11. Haridushoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A 101 ≤ETA või KEK ≤ 120 B 121 ≤ETA või KEK ≤ 160 C 161 ≤ETA või KEK ≤ 200 D 201 ≤ETA või KEK ≤ 250 E 251 ≤ETA või KEK ≤ 310 F 311 ≤ETA või KEK ≤ 390 G ETA või KEK ≥ 391 H 12. Koolieelse lasteasutuse hoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A 101 ≤ETA või KEK ≤ 120 B 121 ≤ETA või KEK ≤ 165 C 166 ≤ETA või KEK ≤ 220 D 221 ≤ETA või KEK ≤ 280 E 281 ≤ETA või KEK ≤ 360 F 361 ≤ETA või KEK ≤ 460 G ETA või KEK ≥ 461 H 13. Ravihoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A 101 ≤ETA või KEK ≤ 130 B 131 ≤ETA või KEK ≤ 170 C 171 ≤ETA või KEK ≤ 220 D 221 ≤ETA või KEK ≤ 270 E 271 ≤ETA või KEK ≤ 330 F 331 ≤ETA või KEK ≤ 410 G ETA või KEK ≥ 411 H 14. Laohoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 65 A 66 ≤ETA või KEK ≤ 80 B 81 ≤ETA või KEK ≤ 100 C 101 ≤ETA või KEK ≤ 130 D 131 ≤ETA või KEK ≤ 160 E 161 ≤ETA või KEK ≤ 210 F 211 ≤ETA või KEK ≤ 260 G ETA või KEK ≥ 261 H 15. Tööstusehoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 110 A 111 ≤ETA või KEK ≤ 140 B 141 ≤ETA või KEK ≤ 170 C 171 ≤ETA või KEK ≤ 220 D 221 ≤ETA või KEK ≤ 270 E 271 ≤ETA või KEK ≤ 330 F 331 ≤ETA või KEK ≤ 410 G ETA või KEK ≥ 411 H 16. Suure energiatarbega hoone (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 820 A 821 ≤ETA või KEK ≤ 850 B 851 ≤ETA või KEK ≤ 950 C 951 ≤ETA või KEK ≤ 1050 D 1051 ≤ETA või KEK ≤ 1150 E 1151 ≤ETA või KEK ≤ 1250 F 1251 ≤ETA või KEK ≤ 1350 G ETA või KEK ≥ 1351 H  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ LISA 2 (muudetud sõnastuses) Energiaarvutuse lähteandmete esitamine  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ LISA 4 (muudetud sõnastuses) Energiaarvutuse tulemuste esitamine  EELNÕU 11.12.2018 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 ja § 66 lõike 6 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) tehnosüsteem - küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem, jahutussüsteem, valgustussüsteem, automaatikasüsteem, lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev käesoleva määruse järgi energiaarvutuses arvestatav süsteem; 2) sisekliima tagamine - energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele;“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 6–8 sõnastatakse järgmiselt: „6) SPF (Seasonal Performance Factor) – hooajaline kasutegur ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse ning milles on arvestatud kõikide abiseadmete elektritarvet; 7) SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio) – hooajaline energiatõhususe tegur ehk jahutusseadme või soojuspumba jahutusperioodi keskmine jahutustegur, mis arvutatakse jahutusperioodi jahutus energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel; 8) SCOP (Seasonal Coefficient Of Performance) – hooajaline jõudluskoefitsient ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel.“; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „või kinnistul“ sõnadega „, kinnistul või hoone lähiümbruses“; 4) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „4) tarnitud energia – energiavõrkudest aastas hangitud energia või kütuse energiasisaldus kilovatt-tundides (kWh/a); 5) summaarne energiakasutus – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides, millest on maha arvatud lokaalselt toodetud taastuvenergia;“; 5) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt: „11) tüüpiline kasutus – hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutamise otstarvet, välis- ja sisekliimat, hoone ja tehnosüsteemi kasutusaega ning vabasoojust; 12) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel ja mida väljendatakse kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aastas;“; 6) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 20 sõnastatakse järgmiselt: „20) netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks – hoones tarbitava sooja vee soojendamiseks vajalik soojusenergia;“; 7) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 25 – 28 järgmises sõnastuses: „25) tuulutusasend – osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks, mis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega; 26) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind; 27) madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisas 1 sätestatud väärtus; 28) energiakasutus – tehnosüsteemi või selle osa soojusenergia ja elektrienergia kasutus kilovatt-tundides.“; 8) määruse 2. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt „2. peatükk Energiatõhususe arvutuse lähteandmed ja etapid“; 9) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Suure energiatarbega hoone energiatõhususe arvutus tehakse ehitusprojektile vastavate kasutusandmete ja sisekliima tingimuste alusel.“; 10) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Energiaarvutuse etapid ja üldpõhimõtted (1) Energiaarvutuse kõikides etappides ja tulemuste esitamisel käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldi. (2) Energiaarvutus sisaldab vastavate tehnosüsteemide olemasolul vähemalt järgmisi etappe: 1) suvise ruumitemperatuuri arvutus, välja arvatud hoones, kuhu projekteeritakse ja ehitatakse jahutussüsteem; 2) netoenergiavajaduse arvutus, mille käigus tehakse ruumi kütte netoenergiavajaduse, ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutus; 3) tarbevee soojendamise netoenergiavajaduse ja ruumi jahutuse netoenergiavajaduse arvutus; 4) ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse arvutus; 5) küttesüsteemi ligikaudne arvutus, lähtudes soojusallika kasutegurist või soojuspumbasüsteemi soojustegurist, soojuse jaotamise ja väljastamise kadudest ning abiseadme elektrikasutusest; 6) jahutussüsteemi ligikaudne arvutus, võttes arvesse jahutussüsteemi kondensaadi- ja soojuskadu ja külmatootmist; 7) elektrisüsteemi elektrikasutuse arvutus vastavalt valgustuse ja seadmete kasutuse lähteandmetele; 8) lokaalse taastuvenergiasüsteemi energiatoodangu ja lokaalse elektritootmise omatarbe arvutus; 9) arvutustulemuste ja lähteandmete esitus hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud korras. (3) Energiaarvutuse ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutuses tuleb arvestada ka soojusvaheti jäätumise vältimiseks vajalikku energiakasutust. (4) Käesolevas määruses nimetamata tehnosüsteemi, elektritarviti ja madala temperatuuriseadega pinna energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta.“; 11) paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „seade“ sõnaga „seadearv“ vastavas käändes; 12) paragrahvi 6 lõike 1 tabel 1 sõnastatakse järgmiselt: „Tabel 1. Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojus köetava pinna ruutmeetri kohta Kasutusaeg Valg Sead Inim Inime Kasut ustu e eneb ne Hoone kasutusotstarve us- sa Kellaaeg h/24h d/7d W/m W/m m²/in aste W/m ² ² im. ² Väikeelamu köetava 00:00–00:00 24 7 0,6 6c 3d 3 28,3 pinnaga < 120 m² Väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja 00:00–00:00 24 7 0,6 6c 2,4d 2 42,5 ridaelamu  Väikeelamu köetava 00:00–00:00 24 7 0,6 6c 2d 1,4 60,7 pinnaga > 220 m² Korterelamu 00:00–00:00 24 7 0,6 8c 3d 3 28,3 Kasarmu 00:00-00:00 24 7 0,4 10 2 10 8,5 Kontorihoone 07:00–18:00 11 5 0,55 10 12 5 17,0 Majutushoone 00:00–00:00 24 7 0,4 10 1 4 21,3 Ärihoone 12:00–22:00 10 7 0,4 19 4 14 6,1 Avalik hoone 08:00–22:00 14 7 0,5 14 0 5 17,0 Kaubandushoone ja 07:00–21:00 14 7 0,55 19 1 5 17,0 terminal Haridushoone 08:00–16:00 8 5 0,5e 12 8 14 5,4 Koolieelse lasteasutuse 07:00–19:00 12 5 0,4 12 4 8 4,4 hoone Ravihoone 07:00–20:00 13 5 0,6 10 4 8 10,6 Tööstushoone 07:00-19:00 12 5 0,55 12 12 4 21,3 Laohoone 00:00-00:00 24 7 0,2 10 0 0 0 a esitatud andmete puhul on eeldatud, et mitteelamus kasutatakse päevavalguslampi või vastava efektiivsusega muud valgustit. Toodud soojuseraldus sisaldab nii päevavalguslambi nimivõimsuse kui ka starteri võimsuse, mis on ligikaudu 25% nimivõimsusest. b inimese soojuseraldus sisaldab ainult ilmset soojust. Varjatud soojuse arvessevõtmiseks tuleb toodud väärtused jagada läbi teguriga 0,6. c elamu valgustuse kasutusaste on 0,1. d elamu seadme elektritarbimise saamiseks jagada soojuseraldus läbi teguriga 0,7. e arvestuslikul koolivaheajal 15. juuni kuni 15. august kasutusaste on 0,1 ja ventilatsioon vastab kasutusaja välisele režiimile.“; 13) paragrahvi 6 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „valgustuse“ sõnaga „valgustuspaigaldise“; 14) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui hoones toimub valgustuse nõudluspõhine juhtimine, siis tabelis 1 toodud andmete kasutamine ei ole nõutav, kuid energiaarvutuses tuleb kasutatud metoodikat põhjendada.“; 15) paragrahvi 6 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone, majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone dünaamilises energiaarvutuses kasutatakse tabelis 2 ja tabelis 21 sätestatud hoone detailset kasutusprofiili. Tabel 2. Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone ja koolieelse lasteasutuse hoone energiaarvutuse detailsed kasutusastmed ja kasutusprofiilid  inimeste lasteasutuse Kasarmu valgustuse ja valgustuse kasutusprofiil seadmete kasutusprofiil seadmete kasutusprofiil inimeste kasutusprofiil Haridushoone Kontorihoone kasutusprofiil kasutusprofiil kasutusprofiil kasutusprofiil Koolieelse Kasarmu Kellaaeg Elamu Elamu Elamu hoone 00:00-01:00 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 01:00-02:00 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 02:00-03:00 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 03:00-04:00 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 04:00-05:00 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 05:00-06:00 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 06:00-07:00 0,15 0,5 0,5 0,8 0,2 0 0 0 07:00-08:00 0,15 0,7 0,5 0,4 0,2 0,2 0 0,4 08:00-09:00 0,15 0,7 0,5 0,4 0,1 0,6 0,6 0,8 09:00-10:00 0,15 0,5 0,1 0,7 0,3 0,6 0,6 0,8 10:00-11:00 0,05 0,5 0,1 0,7 0,3 0,7 0,6 0,3 11:00-12:00 0,05 0,6 0,1 0,7 0,3 0,7 0,4 0,3 12:00-13:00 0,05 0,6 0,1 0,3 0,1 0,4 0,3 0,8 13:00-14:00 0,05 0,6 0,2 0,3 0,1 0,6 0,6 0,1 14:00-15:00 0,05 0,6 0,2 0,7 0,3 0,7 0,6 0,1 15:00-16:00 0,05 0,5 0,2 0,7 0,3 0,7 0,3 0,4 16:00-17:00 0,2 0,5 0,5 0,7 0,4 0,6 0 0,3 17:00-18:00 0,2 0,7 0,5 0,7 0,4 0,2 0 0,3 18:00-19:00 0,2 0,7 0,5 0,7 0,1 0 0 0,2 19:00-20:00 0,2 0,8 0,8 0,7 0,1 0 0 0 20:00-21:00 0,2 0,8 0,8 0,3 0,1 0 0 0 21:00-22:00 0,2 0,8 0,8 0,8 0,7 0 0 0 22:00-23:00 0,15 0,6 1 0 0,7 0 0 0 23:00-00:00 0,15 0,6 1 0 0,7 0 0 0 Tabel 21. Majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone energiaarvutuse detailsed kasutusastmed ja kasutusprofiilid Majutushoone inimeste valgustuse ja seadmete valgustuse ja seadmete inimeste kasutusprofiil Kaubandushoone Kaubandushoone Majutushoone Tööstushoone kasutusprofiil kasutusprofiil kasutusprofiil kasutusprofiil kasutusprofiil kasutusprofiil Ravihoone Laohoone Kellaaeg 00:00-01:00 0,3 0,7 0 0 0 0,05 0  01:00-02:00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 02:00-03:00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 03:00-04:00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 04:00-05:00 0,1 0,6 0 0 0 0,05 0 05:00-06:00 0,3 0,5 0 0 0 0,3 0 06:00-07:00 0,5 0,5 0 0 0 0,3 0 07:00-08:00 0,5 0,4 0,55 0,1 0,4 0,3 0,5 08:00-09:00 0,5 0,4 0,55 0,3 0,6 0,4 0,6 09:00-10:00 0,4 0,2 0,55 0,4 0,6 0,2 0,6 10:00-11:00 0,4 0,1 0,55 0,9 0,8 0,2 0,6 11:00-12:00 0,1 0,1 0,55 1 0,8 0,2 0,6 12:00-13:00 0,1 0,1 0,55 0,8 0,6 0,2 0,2 13:00-14:00 0,1 0,1 0,55 0,6 0,6 0,2 0,6 14:00-15:00 0,1 0,1 0,55 0,5 0,8 0,2 0,6 15:00-16:00 0,3 0,1 0,55 0,3 0,8 0,2 0,6 16:00-17:00 0,5 0,1 0,55 0,4 0,6 0,4 0,6 17:00-18:00 0,5 0,1 0,55 0,7 0,4 0,4 0,6 18:00-19:00 0,7 0,4 0,55 0,8 0,4 0,3 0,5 19:00-20:00 0,8 0,5 0,55 0,7 0,4 0,3 0 20:00-21:00 0,8 0,5 0,55 0,2 0 0,2 0 21:00-22:00 0,9 0,6 0 0 0 0,2 0 22:00-23:00 0,7 0,7 0 0 0 0,05 0 23:00-00:00 0,7 0,7 0 0 0 0,05 0 “; 16) paragrahvi 6 lõikes 11 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse ruumi“ lauseosaga „koolieelse lasteasutuse mängu- ja magamisruumi“ ja sõna „vabasoojusi“ sõnadega „vabasoojuse väärtusi“; 17) paragrahvi 6 lõike 11 tabelis 4 asendatakse sõna „Vabasoojused“ sõnaga „Vabasoojuse väärtused“; 18) paragrahvi 6 lõike 12 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Haridushoones kasutatakse laste kogusoojuseraldusena 110 vatti (ilmne soojus 75 vatti).“; 19) paragrahvi 6 lõiget 12 täiendatakse uue neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Koolieelse lasteasutuse hoones kasutatakse inimese kogusoojuseraldusena 60 vatti (ilmne soojus 35 vatti).“; 20) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Sooja vee tarbimine Sooja tarbevee erikuluna kasutatakse tabelis 5 sätestatud andmeid. Tabel 5. Sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus köetava pinna ruutmeetri kohta  Sooja vee Netoenergiavajadus, Hoone kasutusotstarve erikulu, kWh/(m²·a) l/(m²· a) Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² 516 30 Väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 430 25 Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² 344 20 Korterelamu 516 30 Kasarmu 602 35 Kontorihoone 103 6 Majutushoone 516 30 Ärihoone 395 23 Avalik hoone 344 20 Kaubandushoone ja terminal 69 4 Haridushoone 172 10 Koolieelse lasteasutuse hoone 258 15 Ravihoone 206 12 Laohoone 0 0 Tööstushoone 103 6 “; 21) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) elekterküttel kerist.“; 23) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Hoone välispiirde õhuleke (1) Hoone ehitusloa taotlemiseks või ehitusteatise esitamiseks tehtavas energiatõhususarvutuses kasutatakse: 1) õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse viia läbi õhulekkearvu mõõtmine; 2) deklareerimismeetodiga määratud õhulekkearvu väärtust. (2) Juhul kui projekteeritud õhulekkearv on suurem kui tabeli 6 baasväärtus, kasutatakse projekteeritud väärtust. (3) Kui õhuleke on mõõdetud vastavalt standardile EVS-NE ISO 9972 või on tõendatud muu nõuetekohase standardi või üldtunnustatud juhendi alusel, kasutatakse kasutusloa taotlemiseks või kasutusteatise esitamiseks tehtavas energiaarvutuses vastavalt mõõdetud või tõendatud väärtust. (4) Kui välispiirde õhuleket ei ole mõõdetud või muul viisil tõendatud, tehakse energiaarvutus tabelis 6 toodud hoone õhulekkearvu baasväärtusega. Tabel 6. Hoone õhulekkearvu baasväärtused välispiirde ruutmeetri kohta Õhulekkearvu baasväärtus m³/(h·m²) Kasutusotstarve Uus hoone, Rekonstrueerimine, oluline rekonstrueerimine olemasolev hoone Väikeelamu 4 6 Muu hoone 2,5 4 “; 24) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui netoenergiavajaduse arvutus järgib standardi EVS-NE ISO 52016-1 põhimõtteid, mida rakendatakse vastavalt käesolevale paragrahvile, siis eeldatakse, et netoenergiavajaduse arvutus on läbi viidud nõuetekohaselt.“; 25) paragrahvi 10 lõiked 7–10 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutused käesoleva määruse §-s 6 sätestatud lähteandmetega. (8) Välispiirde ebatihedusest põhjustatud aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulk arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 13 sätestatud arvutusreeglile. Saadud õhuvooluhulka kasutatakse infiltratsioonist põhjustatud soojuskao määramisel. (9) Ruumi jahutamist akna kaudu tuulutamise teel võetakse arvesse elamute suvise ruumitemperatuuri arvutuse käigus. (10) Akna kaudu tuulutamisel võetakse arvesse vaid tuulutusakna avamist tuulutusasendisse ning ruumi- ja välisõhu temperatuurivahest tekkivat õhuvahetust. Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud suvise ruumitemperatuurinõude kontrollimisel võetakse arvesse, et kraadtundide nõue kehtib üksnes hoone kasutusaja perioodil.“; 26) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui hoones ei ole võimalik avada aknaid, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus, milles määratakse, et aknad on suletud. Sellisel juhul käsitletakse tervet korterit ühe tüüpruumina. (12) Jahutussüsteemiga varustatud hoone korral arvutatakse ruumide jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus. Jahutuse netoenergiavajaduse ja jahutussüsteemi energiakasutuse arvutamisel võetakse arvesse kogu ajaperiood, mille jooksul on seadmete kasutamine ette nähtud.“; 27) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „meetrit“ sõnadega „ja korruselisuse määramisel arvestatakse üksnes maapealsete korrustega“; 29) paragrahvi 14 lõikes 10 esitatud tabelis 8 asendatakse sõnad „Kaugkütte soojussõlm“ sõnaga „Kaugküte“ ja esimeses reas arv „1,0“ arvuga „0,9“; 30) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Soojuspumpsüsteemiga kombineeritud küttesüsteemi arvutus (1) Kombineeritud küttesüsteemis arvutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia, lähtudes soojuspumba soojuslikust võimsusest, hetkelisest võimsusvajadusest ja seda vähendavast vabasoojuse võimsusest vastavalt §-le 6. Tooteandmete puudumisel kasutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaalu määramiseks tabelites 10–102 toodud andmeid. Tabel 10. Soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte1 ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest Maasoojuspump Õhk-vesi soojuspump Pealevoolu maksimaalne Pealevoolu maksimaalne temperatuur temperatuur 30 40 50 60 30 40 50 60 0,30 0,50 0,39 0,39 0,39 0,39 0,33 0,33 0,33 0,33 1,00 0,47 0,47 0,47 0,47 0,39 0,39 0,39 0,39 2,00 0,62 0,60 0,58 0,56 0,49 0,48 0,47 0,46 4,00 0,68 0,65 0,62 0,59 0,56 0,54 0,52 0,50 0,40 0,50 0,52 0,52 0,52 0,52 0,44 0,44 0,44 0,44  1,00 0,67 0,66 0,65 0,64 0,52 0,52 0,52 0,52 2,00 0,78 0,75 0,72 0,70 0,63 0,61 0,60 0,58 4,00 0,84 0,79 0,76 0,73 0,68 0,65 0,63 0,61 0,50 0,50 0,65 0,65 0,65 0,65 0,54 0,54 0,54 0,54 1,00 0,82 0,80 0,78 0,76 0,65 0,64 0,64 0,63 2,00 0,90 0,87 0,84 0,81 0,73 0,71 0,69 0,68 4,00 0,92 0,89 0,86 0,83 0,78 0,75 0,72 0,70 0,60 0,50 0,81 0,80 0,79 0,78 0,64 0,64 0,64 0,64 1,00 0,92 0,90 0,88 0,86 0,75 0,74 0,72 0,72 2,00 0,95 0,93 0,91 0,89 0,82 0,79 0,77 0,75 4,00 0,96 0,94 0,92 0,90 0,84 0,82 0,80 0,77 0,70 0,50 0,92 0,90 0,88 0,87 0,73 0,73 0,73 0,73 1,00 0,97 0,95 0,94 0,92 0,83 0,81 0,80 0,78 2,00 0,98 0,96 0,95 0,93 0,87 0,85 0,83 0,82 4,00 0,98 0,97 0,95 0,94 0,89 0,87 0,85 0,83 0,80 0,50 0,97 0,96 0,95 0,94 0,81 0,80 0,80 0,79 1,00 0,99 0,98 0,97 0,96 0,88 0,87 0,85 0,84 2,00 0,99 0,98 0,97 0,96 0,90 0,89 0,88 0,86 4,00 0,99 0,98 0,97 0,96 0,91 0,90 0,88 0,87 0,90 0,50 0,99 0,98 0,98 0,97 0,89 0,88 0,88 0,87 1,00 1,00 0,99 0,98 0,97 0,92 0,91 0,90 0,89 2,00 1,00 0,99 0,98 0,98 0,92 0,91 0,90 0,89 4,00 1,00 0,99 0,98 0,97 0,92 0,91 0,90 0,89 1,00 0,50 1,00 0,99 0,99 0,98 0,92 0,92 0,91 0,90 1,00 1,00 1,00 0,99 0,99 0,93 0,92 0,92 0,91 2,00 1,00 1,00 0,99 0,99 0,93 0,92 0,92 0,91  4,00 1,00 1,00 0,99 0,99 0,93 0,92 0,91 0,90 11 Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku, siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale. Tabel 101. Õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest Õhk-õhk soojuspump 0,3 0,54 0,4 0,66 0,5 0,75 0,6 0,81 0,7 0,85 Tabel 102. Väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja tarbevee soojendamise netoenergia vajadusest Netoenergiavajadus ruumide kütteks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks ja Väljatõmbeõhu soojuspump 2 tarbevee soojendamiseks, kWh/(m a) 100 0,83 150 0,59 200 0,45 250 0,37 (2) Soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergia kasutus arvutatakse valemiga: 𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑠𝑝,𝑘ü𝑡𝑒 𝑄𝑠𝑝,𝑘ü𝑡𝑒 𝐸𝑠𝑝 = + + 𝐸𝑙𝑖𝑠𝑎𝑘ü𝑡𝑒 , 𝑆𝑃𝐹𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 𝑆𝑃𝐹𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 kus Esp on soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergiakasutus kWh; 𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 𝑄𝑠𝑝,𝑘ü𝑡𝑒 on soojuspumbaga toodetud ruumide kütteenergia kWh; 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑠𝑝,𝑘ü𝑡𝑒 on soojuspumbaga toodetud tarbevee soojendamise kütteenergia kWh; SPFruumid on soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel; SPFsoe vesi on soojuspumba aasta keskmine soojustegur tarbevee soojendamisel; Elisaküte on elektriline lisaküte kWh. (3) Soojuspumba aasta keskmine soojustegur määratakse detailse tunnipõhise arvutusega, kasutades toote energiamärgise andmeid või kasutades tabelis 103 toodud väärtusi. Tabel 103. Soojuspumba aasta keskmine soojustegur Maasoojus- Maasoojus- Kütte- Õhk-vesi Õhk-õhk Väljatõmbeõhu pump, pump, graafik soojuspump soojuspump soojuspump on/off inverter - 3,0 3,0 30/25 4,5 4,8 3,1 35/28 4,3 4,7 3,0 40/33 4,0 4,4 2,9 45/35 3,8 4,3 2,9 50/35 3,6 4,2 2,8 55/40 3,4 4,0 2,7 60/40 3,3 3,9 2,7 Soe 2,6 2,7 2,0 tarbevesi (4) Juhul kui soojuspumba aasta keskmine soojustegur arvutatakse tunnipõhise detailse arvutusega kasutatakse lähteandmetena standardite EVS EN 14825 ja EVS EN 16147 järgi mõõdetud tooteandmeid või samaväärseid andmeid ning võetakse arvesse soojuspumba välisosa sulatusperioodide ja abiseadmete energiakasutus. Abiseadmete energiakasutus, mis ei sisaldu toote tootja poolt määratud soojusteguris, võetakse aasta keskmise soojusteguri arvutuses eraldi arvesse. (5) Toote energiamärgise andmete alusel arvutatakse maasoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumba aasta keskmine soojustegur valemiga: 2,5𝜂 𝑆𝑃𝐹 = , 110 kus SPF on soojuspumba aasta keskmine soojustegur SPFruumid või SPFsoe vesi;  on toote (soojuspumba) energiamärgisel toodud sesoonne primaarenergiale taandatud külma kliima kasutegur protsentides vastavalt s ruumide küttele või hw tarbevee soojendamisele; 2,5 on energiamärgise sesoonse kasuteguri arvutamisel kasutatud elektri primaarenergiategur.“; 31) paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse termin „ESEER“ terminiga „SEER“ vastavas käändes; 32) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elektrienergiat tarbivate abiseadmete elektrienergia kasutus Ea kilovatt-tundides aastas arvutatakse valemiga: 𝐸𝑎 = 𝛽𝑎 𝑄𝑗 , kus βa on süsteemi jahutusperioodi abiseadme elektritarbimistegur; Qj on süsteemi poolt teenindava ruumi jahutuse jahutusperioodi netoenergiavajadus (kWh/a) koos kadudega.“; 33) paragrahvi 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 27 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Täpsemate andmete puudumisel võib kasutada kollektorist saadava sooja tarbevee soojuse arvutamiseks valemit: 𝑄𝑘𝑜𝑙 = 945 ∙ 𝐴𝑘𝑜𝑙 ∙ 𝑘𝑠𝑜𝑜𝑗𝑢𝑠 ∙ 𝑘𝑠𝑢𝑢𝑛𝑑 , kus Qkol on päikesekollektorist saadav aastane soojatarbevee soojus kWh/a; 945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m2a); Akol on kollektori aktiivpindala (m2), millele ei teki varje; ksoojus on aasta keskmine kollektoriga toodetud soojuse kogukasutegur, mis arvestab kollektori optilisi omadusi ja jahtumiskadusid (täpsemate andmete puudumisel lamekollektoritel 0,4 ja vaakumtorukollektoritel 0,5); ksuund on suunategur, mis arvestab kollektori paiknemist ilmakaare ja horisondi suhtes ( ksuund väärtused on toodud tabelis 16). Tabel 16. Kollektori või paneeli suunategur, ksuund (tabelis puuduvate nurkade ja/või ilmakaarte korral kasutada interpoleerimist) Kaldenurk Ilmakaar horisondi suhtes, o Põhi, Kirre, Kagu, Lõuna, Edel, Lääs, Loe, Ida, 90° 0/360° 45° 135° 180° 225° 270° 315° 0° 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 5° 0,95 0,97 1,00 1,04 1,05 1,03 1,00 0,96 10° 0,90 0,93 1,00 1,07 1,09 1,06 0,99 0,92 15° 0,85 0,89 1,00 1,09 1,13 1,08 0,98 0,88 20° 0,79 0,86 0,99 1,12 1,16 1,10 0,97 0,84 25° 0,74 0,81 0,98 1,13 1,18 1,12 0,96 0,80  30° 0,68 0,77 0,97 1,15 1,20 1,12 0,95 0,75 35° 0,63 0,74 0,96 1,15 1,21 1,13 0,93 0,71 40° 0,58 0,70 0,95 1,15 1,22 1,13 0,92 0,68 45° 0,54 0,67 0,94 1,15 1,22 1,12 0,90 0,65 50° 0,50 0,65 0,92 1,14 1,21 1,11 0,88 0,62 60° 0,45 0,60 0,88 1,11 1,18 1,07 0,84 0,58 70° 0,42 0,56 0,83 1,05 1,11 1,02 0,79 0,54 80° 0,39 0,52 0,77 0,97 1,03 0,94 0,73 0,50 90° 0,37 0,48 0,70 0,88 0,93 0,85 0,66 0,46 “; 35) paragrahvi 28 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Päikesepaneeli pinnale tulev aastane päikeseenergia arvutatakse valemiga: 𝑄𝑝ä𝑖𝑘𝑒 = 945 ∙ 𝑘𝑠𝑢𝑢𝑛𝑑 kus 945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m2a); ksuund on suunategur, mis arvestab päikesepaneeli suunatust ilmakaare ja horisondi suhtes (ksuund väärtused on toodud tabelis 16).“; 36) määrust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses: „§ 291. Hoone toimimiseks ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia see osa, mis on ette nähtud hoone toimimiseks, arvutatakse tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsioonarvutusega või selle arvutamisel kasutatakse tabelis 19 toodud väärtusi. Tabel 19. Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia osakaal, mis on ette nähtud hoone toimimiseks (omatarbe osakaal) Hoone Omatarbe osakaal, % 1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² 45 2) väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 40 3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² 35 4) korterelamu 55  5) kasarmu 80 6) kontorihoone 90 7) majutushoone 70 8) ärihoone 60 9) avalik hoone 80 10) kaubandushoone ja terminal 90 11) haridushoone 60 12) koolieelse lasteasutuse hoone 75 13) ravihoone 85 14) laohoone 40 15) tööstushoone 90 16) suure energiatarbega hoone 95 “; 37) määruse 6. peatükki täiendatakse §-ga 292 järgmises sõnastuses: „292. Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara (1) Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab võimaldama: 1) teha mitme arvutustsooniga hoone soojuslevi dünaamilist arvutust; 2) kliimaprotsessori kasutust, millesse on võimalik lugeda Eesti energiaarvutuse baasaasta selle originaaldetailsusega ja mis arvutab tundide lõikes päikesekiirguse pindadele ja varju jäävad alad; 3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse modelleerimist; 4) tõelist ruumitemperatuuri kasutamist arvutuses; 5) sisestada energiaarvutuse lähteandmeid vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale. (2) Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab olema valideeritud vastavalt asjakohasele standardile või metoodikale. (3) Valideeritud tarkvaraks loetakse ka sellist hoone sisekliima ja energiaarvutuse tarkvara, mille valideerimiseks on tehtud võrdlusarvutus vastavalt Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Rahvusvaheline Standardiorganisatsiooni (ISO), Ameerika kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja külmutusseadmete inseneride ühendus (ASHRAE) ja Briti hoone tehnosüsteemide inseneride ühendus (CIBSE) standardile ning kasutatud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) BESTEST metoodikat või nendega samaväärset üldtunnustatud standardit või metoodikat. (4) Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse § 1 lõikes 2 nimetatud elamus, milles puudub jahutussüsteem, olulisel rekonstrueerimisel energiaarvutuse läbi viimiseks võib kasutada tarkvara, millega saab arvutada lihtsustatult, kuude kaupa või kraadpäevade järgi.“; 38) paragrahvi 30 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Energiaarvutuses kasutatud lähteandmed esitatakse käesoleva määruse lisas 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine“ sätestatud kujul. Väikeelamu lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamise puhul esitakse lähteandmed ja arvutustulemus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina. “; 39) paragrahvi 30 lõiked 6–8 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse köetava pinna ruutmeetrite arvuga: ∑𝑖(𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑖 ∙ 𝑓𝑖 ) 𝐸𝑇𝐴 = , 𝐴𝑘ö𝑒𝑡𝑎𝑣 kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m² a); Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a; fi on energiakandja i kaalumistegur; Aköetav on köetav pind, m². Tarnitud ja eksporditud energia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kehtib valem: 𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑖 − 𝐸𝑒𝑘𝑠,𝑖 = 𝐸𝑠𝑢𝑚,𝑖 − 𝐸𝑙𝑜𝑘,𝑖 , kus Esum,i on energiakandjale i vastav hoone summaarne energiakasutus kWh/a; Eeks,i on energiakandjaga i eksporditud energia kWh/a; Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalne taastuvenergia kWh/a. (7) Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused kõikide arvutatud tüüpruumide kohta esitatakse käesoleva määruse lisas 6 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed“ ja lisas 61 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine“ toodud kujul. Kui väikeelamule ei tehta suvise temperatuurikontrolli arvutust, esitatakse tüüpruumi temperatuurikontrolli vabastust tõendavad andmed Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina. (8) Tulemuste esitamisel on käesoleva määruse lisades 2–4, 6 ja 61 toodud vormides varjutatud ridade ja veergude täitmine kohustuslik.“; 40) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks; 41) määruse lisad 2, 4 ja 6 asendatakse lisadega käesoleva määruse sõnastuses (lisatud); 42) määruse lisad 3 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 43) määrust täiendatakse lisaga 61 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine“ (lisatud); 44) määruse lisa 7 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgnevas sõnastuses: „14) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind; 15) madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisas 1 sätestatud väärtus.“; 2) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) hoone madala temperatuuriseadega pind (m²);“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kaalutud energiaerikasutuse komponentidest lahutatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohaselt energiaarvutuses arvesse mitte võetud tehnosüsteemi, elektritarviti või madala temperatuuriseadega pinna energiakasutus, mis on energiaarvestiga mõõdetud.“; 5) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõna „määratakse“ sõnaga „arvutatakse“; 6) määruse lisa 3 asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud). § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa 2. Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Lisa 4. Energiaarvutuse tulemuste esitamine Lisa 6. Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed Lisa 61. Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine Lisa 3. Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-1350 - Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/834d1383-76a1-4e47-95ef-2cf6b8fbf4cc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/834d1383-76a1-4e47-95ef-2cf6b8fbf4cc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main