MUUDETUD (10.10.24 kk 21; 01.12.2021 nr 26; 25.01.2021 nr 6; 29.05.2020 nr 15) Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 25 Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse filmide arendamise, tootmise ja levitamise, TV-minisarjade arendamise, filmiürituste, kinode väärtfilmiprogrammide edastamise, filmialase hariduse, filmialase teadus- ja uurimistegevuse, filmipärandi taastamise ja kaitsmise toetamise tingimused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse Euroopa Liidu vastavaid õigusakte ja haldusmenetluse seadust. (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, p 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel. (4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. (5) Määruse rakendamise eest vastutab SA Eesti Filmi Instituut (edaspidi toetuse andja). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused publikut kõnetava Eesti filmikunsti kõrgetasemeliste teoste loomiseks ning Eesti filmikultuuri väärtustamiseks, arenguks ja leviks Eestis ja maailmas. (2) Toetuse andmise tulemusena on Eesti filmikunst elujõuline, algupärane, publikut arvestav ja rahvusvaheliselt edukas ning peegeldab kaasaega ja ajalugu mitmekesiselt ja meeliköitvalt; Eesti filmikultuur, sealhulgas filmiteadus, filmiharidus, filmipärand ja filmiajalugu on hoitud, üldsusele hästi kättesaadav, arenev ja kaasaegne. § 3. Toetatavad tegevused ja riigiabi (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse järgmisteks tegevusteks: 1) stsenaariumitoetus vähemalt 60-minutilise täispika mängufilmi ja vähemalt 60- minutilise täispika animafilmi stsenaariumi kirjutamiseks; 2) arendustoetus täispika mängufilmi, täispika animafilmi, lühianimafilmi, vähemalt 45- minutilise dokumentaalfilmi ja 6-13 osalise TV-minisarja arendamiseks; 3) tootmistoetus täispika mängufilmi, lühimängufilmi, dokumentaalfilmi, täispika animafilmi ja lühianimafilmi tootmiseks; 4) vähemuskaastootmise toetus Eesti filmitootjale rahvusvahelise täispika mängufilmi, täispika dokumentaalfilmi, täispika animafilmi või lühianimafilmi projektis osalemiseks tingimusel, et projekti peatootja ei ole Eestis registreeritud juriidiline isik ja Eesti vähemuskaastootjale kuuluvad filmi varalised autoriõigused on proportsioonis tema osalusega projektis. Rahvusvahelises vähemuskaastootmises valmiv film on eestikeelsete subtiitritega või eestikeelne ning linastub Eesti kinodes ühe aasta jooksul pärast filmi rahvusvahelist esilinastust; 5) levitoetus Eesti filmitootja või vähemuskaastootmisena loodud täispika mängufilmi, täispika dokumentaalfilmi, täispika animafilmi ja vähemalt 60-minutilise lühifilmide kogumiku Eesti kinolevi soodustamiseks. Toetust antakse projektile, mis on eelnevalt saanud toetuse andjalt tootmistoetust; 6) subtiitrite ja kirjeldustõlke toetus täispika mängufilmi ja täispika animafilmi vaegkuuljatele eestikeelsete subtiitrite ja vaegnägijatele eestikeelse kirjeldustõlke tegemiseks. Toetust antakse projektile, mis on eelnevalt saanud toetuse andjalt tootmistoetuse. Toetust ei anta vähemuskaastootmise projektile; 7) Euroopa väärtfilmide levitoetus ning noorte- ja lastefilmide programmide levitoetus levitajatele tingimusel, et programmi kuulub vähemalt neli filmi ning neid filme levitatakse kinodes ja Eestis kättesaadavaks tehtud tellitavate teenuste platvormidel; 8) üritustoetus filmiürituste korraldamiseks, filmiturgudel ja -festivalidel osalemiseks, festivalikoopiate ja turundusmaterjalide tegemiseks, Eesti filmikultuuri arengut soodustavate projektide ja algatuste teostamiseks; 9) täienduskoolitus- ja haridustoetus filmialaseks täienduskoolituseks ja filmialase hariduse edendamiseks; 10) filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetus filmikunsti ja Eesti filmiajaloo alaseks uurimis- ja teadustööks, filmialase teadusartikli, trükise, õppematerjali, andmekogu vm publikatsiooni koostamiseks ja väljaandmiseks, Eesti filmi- ja kultuuriloo seisukohast oluliste filmide digiteerimiseks ja restaureerimiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamine loetakse riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes. (3) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 342 ning järgmistest grupierandi määruse abiliikidest: 1) grupierandi määruse artikli 53 lõike 3 punktist b, lõikest 5 ja 8 (kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi) või 2) grupierandi määruse artiklist 54 (abikavad audiovisuaalsete teoste puhul). (4) Toetust ei anta harrastusliku filmiloomingu, tellimus-, õppe-, promotsiooni- ja reklaamfilmi, telesaate, ajaviitemängude, pornograafilise sisuga, rassismi või vägivalda propageerivale projektile.  2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) arendustoetuse, tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotleja põhitegevusala on filmide tootmine ning filmitootjale kuuluvad või on litsentseeritud audiovisuaalse teose autorite varalised autoriõigused; 2) levitoetuse taotleja põhitegevusala on filmide tootmine ja/või levitamine; 3) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud; 4) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 5) ta ei ole raskustes olev grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 kohaselt; 6) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata; 7) ta on suutlik käesoleva määruse § 10 lõikes 4 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma kuni projekti lõppemiseni; 8) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 9) tema aktsiad või osad ei kuulu meediateenuse osutajale, riigile või kohalikule omavalitsusele; 10) tema omakapital ei ole miinuses; 11) tal ei ole täitmata rahalisi kohustusi filmiteenust pakkuva isiku ees või see on ajatatud. Ajatamise korral peab võlgnevus olema tasutud ajakava kohaselt; 12) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. (3) arendustoetuse, tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotleja vastutav produtsent või rahvusvahelise kaastootmise puhul Eesti-poolne vastutav produtsent peab olema füüsilisest isikust resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 mõistes. (4) Arendustoetuse ja tootmistoetuse taotleja täispika mängufilmi või täispika animafilmi režissöör ei tohi olla ainuisikuliselt projekti vastutav produtsent või tootmisjuht. § 5. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. (2) Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta finantseerijate ja kululiikide lõikes. (3) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 10 lõikes 1 kohaselt teatatud summa ning § 10 lõikes 2 nimetatud osakaalu piiridesse ja projekti eelarve peab sisaldama § 10 lõikes 4 sätestatud määral omafinantseeringut. (4) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele. (5) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) andmed projekti kohta, eelarve tegevuste lõikes ja rahastuse plaan, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 3) projekti tegevus- ja ajakava; 4) projekti meeskonna kirjeldus; 5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (6) Kulud taotluse eelarves peavad olema märgitud ilma käibemaksuta, välja arvatud kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane. (7) Stsenaariumitoetuse taotluse eelarves peavad kajastuma 1) kõik planeeritud stsenaariumi kirjutamise kulud; 2) üldkulu kuni 7% stsenaariumi kirjutamise abikõlblikest kuludest. (8) Arendustoetuse taotluse eelarves peavad kajastuma 1) kõik planeeritud arenduskulud; 2) üldkulu kuni 7% arendustoetuse abikõlblikest kuludest. (9) Tootmistoetuse taotluse eelarves peavad kajastuma 1) kõik planeeritud tootmiskulud; 2) esimese planeeritud formaadis esituskoopia valmimine; 3) tootmise aegne reklaam ja tutvustamine; 4) promotsioonikoopiate valmistamine; 5) auditeerimise kulu, kui taotletav toetus on suurem kui 100 000 eurot; 6) üldkulu kuni 7% projekti otsestest kuludest; 7) ettenägematu kulu kuni 5% projekti otsestest kuludest; 8) tootmistasu kuni 5% projekti otsestest kuludest, kaudsetest kuludest ja ettenägematutest kuludest kokku. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud otsene kulu on projekti tegevuste elluviimise ja projekti juhtimise kulu ja kaudne kulu on üldkulu, mis kantakse ka siis kui toetatavat tegevust ei tehta. (11) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. (12) Arendustoetust ei saa taotleda projektile, mille osas on toetuse andja teinud tootmistoetuse otsuse. (13) Vähemuskaastootmise toetuse taotlusele peavad olema lisatud projekti eelarve ja rahastuse plaan ning Eesti filmitootja eelarve ja rahastuse plaan. (14) Dokumentaalfilmide arendustoetuse ja tootmistoetuse taotlusele peab olema lisatud peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek dokumentaalfilmis osalemiseks. § 6. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvoorude eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Toetuse andja kehtestab järgmise kalendriaasta taotluste esitamise tähtajad hiljemalt 1. novembriks. Taotluste esitamise tähtaja muutmine toimub mitte hiljem kui kaks kuud enne eelnevalt väljakuulutatud tähtaega. (3) Stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse, vähemuskaastootmise toetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse taotlemine on vooruline. (4) Subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, täienduskoolituse- ja haridustoetuse, üritustoetuse ning filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotlemine on jooksev. (5) Taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (6) Jooksva taotlusvooru sulgemisest teavitab toetuse andja oma veebilehel üks nädal enne taotlusvooru sulgemist. § 7. Taotluse esitamine (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. (3) Voorulise taotlemise korral tuleb taotlus esitada hiljemalt taotlusvooru tähtajal kell 17.00. (4) Kui taotluse esitamisel esineb toetuse andja e-keskkonna tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. (5) Sama projekti taotlusi saab esitada kuni kolm korda ühe käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta. (6) Täispika mängufilmi tootmistoetuse taotlus tuleb esitada toetuse andjale vähemalt neli kuud enne tootmisplaanis märgitud põhivõtete alguspäeva. (7) Levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse taotlus tuleb esitada enne kinolevi algust toimuvasse taotlusvooru. (8) Üritustoetuse, täiendkoolitus- ja haridustoetuse taotlus tuleb esitada vähemalt seitse kalendripäeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust. (9) Stsenaariumi-, arendus-, tootmis- ja levitoetuse taotlus tuleb grupierandi määruse artikli 6 kohaselt esitada enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas 1) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, välja arvatud kulu, mis tasutakse kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 4 koostööpartneri või kolmanda isiku panusest; 2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga; 3) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse § 21 punktiga 6;  4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste käigus. (3) Mitteabikõlblik kulu on 1) kinnisvara ja põhivahendite soetamise kulu ning toetuse kasutamisega otseselt mitteseotud vallasasjade soetamise kulu; 2) kontoritehnika ja –sisustuse soetamise kulu; 3) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 4) rahatrahv ja rahaline karistus; 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) sularahas tasutud kulu; 7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad, lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks muudatustaotluses sätestatud tähtpäev. (7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja teavitab sellest toetuse saajat. § 10. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ja osakaal (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 100 eurot. Taotletava toetuse maksimaalsest summast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on  1) stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmide levitoetus puhul kuni 50%, keeruliste või väikese eelarvega filmide puhul kuni 70%; 2) vähemuskaastootmise toetuse puhul kuni 50%, keeruliste või väikese eelarvega filmide puhul kuni 70% Eesti filmitootja eelarvest; 3) subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, üritustoetuse, täienduskoolitus- ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise puhul kuni 70%. (3) Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid. (4) Omafinantseering peab katma abikõlblike kulude osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei arvestata riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatavat või tagastamatut toetust. (5) Vähemuskaastootmise projekti omafinantseeringu osakaal arvestatakse Eesti tootmiseelarvest. (6) Omafinantseeringuks loetakse 1) rahaline ja mitterahaline panus; 2) toetuse saaja poolt projekti raames endale arvestuslikult turuhinnaga osutatavad teenused vastavalt taotleja hinnakirjale; 3) töötasu kuni 50% taotleja omafinantseeringust; 4) leviõiguse ettemüük meediateenuse osutajale ja levitajale. (7) Stsenaariumitoetus arvestatakse projekti edasisel finantseerimisel arendustoetuse hulka. (8) Arendustoetus arvestatakse projekti edasisel finantseerimisel tootmistoetuse hulka. (9) Toetuse andmisel võetakse arvesse grupierandi määruse artiklis 8 toodud kumuleerimisreegleid. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 1) stsenaariumitoetuse, täispika mängufilmi arendustoetuse, täispika animafilmi, lühianimafilmi arendus- ja tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotlusel kuni 40 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest; 2) TV-minisarja arendustoetuse, täispika mängufilmi tootmistoetuse ja dokumentaalfilmi arendus- ja tootmistoetuse taotlusel kuni 50 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest; 3) lühimängufilmi tootmistoetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse, subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, üritustoetuse, täienduskoolituse ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotlusel kuni 30 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja võib subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, täienduskoolituse- ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotluste vastuvõtmise lõpetada, kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras. (7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. (8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. § 12. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja poolt moodustatud hindamiskomisjon. (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejast. Huvide konflikti korral on hindamiskomisjoni liige kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras hindamisest taandama. (3) Hindamiskomisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 13. Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid (1) Stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotluse puhul hinnatakse filmi teemat, sisulisi ja kunstilisi kavatsusi, eelarvet ja rahastuse plaani, levi ja festivalide potentsiaali ning taotleja varasemaid filmialaseid kogemusi ja tulemusi. (2) Vähemuskaastootmise toetuse taotluse puhul hinnatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumitele Eesti tootja loomingulist ja tehnilist osalust. (3) Levitoetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali taotluses väljenduvate kavatsuste teostamiseks, filmi või filmiprogrammi turundus- ja leviplaani, levi võimalikku tulemit, eelarvet ja rahastuse plaani. (4) Euroopa väärtfilmide levitoetuste taotluse puhul hinnatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 filmide kunstilist väärtust. (5) Subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali taotluses väljenduvate kavatsuste teostamiseks, eelarvet ja rahastuse plaani. (6) Üritustoetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali antud projektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks, ürituse või tegevuse tulemit taotlejale ja valdkonnale tervikuna, eelarvet ja rahastuse plaani. (7) Täienduskoolitus- ja haridustoetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali antud projektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks, võimalikku tulemit taotlejale ja valdkonnale, eelarvet ja rahastuse plaani. (8) Filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali antud projektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks ja võimalikku tulemit, projekti teostus- ja ilmumisplaani, eelarvet ja rahastuse plaani ning filmialase uurimistöö või õppematerjali taotluste puhul töö teemat. (9) Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1-8 nimetatud kriteeriumitest ning avalikustatud toetuse anda veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval. § 14. Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-s 4 ja 5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 15. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. § 16. Vaide esitamine (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Aruande vormid kehtestab toetuse andja ja avalikustab need oma veebilehel. (3) Toetuse andja menetleb vahearuannet ning lõpparuannet kuni 30 kalendripäeva esitamisest arvates. (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel kuni kaks korda pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt antud tähtaja lõppu. (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg. (6) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. (7) Vahearuande kinnitamise järgselt võib toetuse andja loal korrigeerida projekti eelarvet ja toetuse osakaalu kooskõlas riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. (8) Projekti vahe- ja lõpparuanne peab sisaldama 1) toetuse saaja andmeid; 2) kulude ja tulude võrdlust eelarve ja rahastuse plaaniga; 3) tegevusaruannet tehtud töödest ja saavutatud tulemustest; 4) toetuse kasutamise perioodil sõlmitud olulisi kokkuleppeid ja lepinguid. (9) Stsenaariumitoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule stsenaariumit. (10) Täispika mängufilmi ja TV-minisarja arendustoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule lõplikku stsenaariumit, režissööri nägemust teema, struktuuri, karakterite, stilistika, visuaalse ja tehnilise lahenduse kohta ning näitlejate ja võttekohtade esmaseid valikuid. (11) Dokumentaalfilmi arendustoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule stsenaarset kavandit ja režissööri nägemust teema, struktuuri, karakterite, stilistika ning visuaalse ja tehnilise lahenduse kohta. (12) Täispika animafilmi ja lühianimafilmi arendustoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule lõplikku stsenaariumit, režissööri nägemust teema,  struktuuri, karakterite, stilistika ning visuaalse ja tehnilise lahenduse kohta ning visuaalseid kavandeid. (13) Tootmistoetuse vahearuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule filmi järjestatud materjali. (14) Tootmistoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule kasumiaruannet, mis võrrelduna eelarve ja rahastuse plaaniga kajastab kogu filmiprojekti tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit, muusikalehte koos kasutamisõigust tõendavate dokumentide koopiatega, filmis kasutatud arhiivimaterjalide, fotode, kunstiteoste loetelu koos kasutamisõigust tõendavate dokumentide koopiatega, Eesti Filmi Andmebaasi kinnitust filmi eesti ja inglise keelsete andmete edastamise kohta andmebaasile, kakskümmend ingliskeelsete subtiitritega DVD-d, filmi festivalilevi faili, mille formaat on kokku lepitud toetuse saajaga. (15) Levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule kasumiaruannet, mis võrrelduna eelarve ja rahastuse plaaniga kajastab filmi levi tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit, filmi levi tulemusaruannet, mis sisaldab vaatajate arvu, näitamise aega ja kohta ning piletitulu. (16) Subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule filmi eestikeelsete subtiitrite ja vaegnägijate eestikeelse kirjeldustõlkega DVD-d. (17) Filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule teadus- või uurimistööd, trükist, õppematerjali, andmekogu vm publikatsiooni, digiteeritud ja/või restaureeritud filmi HD MP4 faili. (18) Kui toetuste kogusumma projektile ületab 100000 eurot, kuulub projekt auditeerimisele. Auditeerimist läbiviiva audiitorbüroo määrab toetuse andja. § 20. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (2) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, võib toetuse välja maksta pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. (3) Stsenaariumitoetus, dokumentaalfilmi arendustoetus, levitoetus, Euroopa väärtfilmi levitoetus, subtiitrite ja kirjeldustõlke toetus, üritustoetus, täienduskoolitus- ja haridustoetus ning filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetus makstakse kahes osas 1) 95% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) 5% kahe nädala jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist. (4) Täispika mängufilmi, täispika animafilmi, lühianimafilmi ning TV-minisarja arendustoetus makstakse kolmes osas 1) 55% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) 40% kahe nädala jooksul pärast vahearuande kinnitamist; 3) 5% kahe nädala jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. (5) Täispika mängufilmi ja täispika animafilmi tootmistoetusi makstakse neljas osas 1) 20% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) 60% kahe nädala jooksul enne filmivõtteid ja pärast vahearuande kinnitamist; 3) 15% kahe nädala jooksul pärast esimese montaažirea esitamist ja pärast vahearuande kinnitamist; 4) 5% kahe nädala jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. (6) Dokumentaalfilmi, lühianimafilmi ja lühimängufilmi tootmistoetus makstakse kolmes osas 1) 65% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) 30% kahe nädala jooksul pärast esimese montaažirea esitamist ja pärast vahearuande kinnitamist; 3) 5% kahe nädala jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. (7) Kui filmi tootmine toimub kahe või kolme etapiliselt, makstakse toetus välja osade kaupa vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud maksetaotluse alusel. Kõiki etappe kokku käsitletakse tervikliku tootmisperioodina. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 21. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja kohustub 1) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimustel; 2) kasutama toetust sihtotstarbeliselt; 3) mitte muutma ilma toetuse andja nõusolekuta projekti eelarvet, autoreid ja keskseid näitlejaid; 4) teavitama toetuse andjat projekti stsenaariumi olulisematest muudatustest; 5) esitama toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded; 6) järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 7) järgima riigiabi saamisega kaasnevaid kohustusi ja nõudeid; 8) kulutama vähemalt 50% arendustoetusest ja tootmistoetusest projektiga seotud majandustegevusele Eestis; 9) kulutama 100% vähemuskaastootmise toetusest projektiga seotud majandustegevusele Eestis; 10) eristama tegevuste elluviimisega seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 11) tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses; 12) andma toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldama toetuse andjal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;  13) võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutama selleks igakülgset abi; 14) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 15) tagastama toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega; 16) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 17) säilitama toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid 10 aastat toetuse saamisest; 18) kasutama filmi algustiitrites toetuse andja logo. Rahvusvahelise koostööfilmi puhul võib filmi algustiitrites kasutada toetuse andja nime; 19) kasutama filmi lõputiitrites lauset „Filmi tootmist toetas Eesti Filmi Instituut“; 20) viitama või tähistama teabekandjal toetuse andja osalusele; 21) korraldama filmi avaliku esilinastuse ühe aasta jooksul peale projekti tootmistoetuse lõpparuande kinnitamist toetuse andja poolt; 22) korraldama pärast filmi avalikku esilinastust kahe aasta jooksul filmi näitamise vähemalt ühes ringhäälingus, mis kuulub Eesti meediateenuse loaga meediateenuse osutajale; 23) võimaldama vastavuses filmi leviplaani ja maailma esilinastustega mitteärilisel eesmärgil näidata toetuse andjal toetuse abil valminud filmi Eestis ja välismaal; 24) andma üle filmi lähtematerjalid ja esituskoopia Rahvusarhiivi filmiarhiivile hiljemalt 12 kuu jooksul peale kodumaist esilinastust vastavalt säilituseksemplari seadusele; 25) esitama filmi rahvusvahelise levi ja festivalidel osalemise aruande koos müügiagentuuri raportite koopiatega kolme esimese aasta jooksul alates filmi rahvusvahelisest esilinastusest, välja arvatud vähemuskaastootmise filmide puhul. Rahvusvahelise levi aruanne iga eelmise aasta kohta tuleb esitada jooksva aasta aprillis. Rahvusvahelise levi aruande vorm on allalaetav toetuse andja veebilehelt; 26) tagama levitoetuse puhul, et film või filmiprogramm on kõigile vastavat tehnilist platvormi omavatele kinodele ja kinopunktidele võrdsetel tingimustel kättesaadav. § 22. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 15 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 23. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul; 2) tagama riigiabi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. § 24. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus 1) viia läbi toetust saanud projekti audiitorkontroll; 2) kontrollida toetuse saaja territooriumil projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 3) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 4) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 5) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi; 6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 25 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus; 10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetus on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;  2) käesoleva määruse § 2 toodud eesmärki ja tulemust või projekti tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks; 8) toetuse saaja keeldub esitamast toetuse andjale või tema poolt määratud audiitorile toetuse kasutamisega või projektiga seotud dokumente või viivitab nende esitamisega rohkem kui kolm kuud; 9) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 10) toetuse andmine ei ole muul moel kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta 1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. (5) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 30 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarvestada toetuse saajale väljamaksmisele kuuluva toetusega. (9) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne kalendripäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale elektrooniliselt e-posti teel või tähtkirjaga posti teel. (14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta ja ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuste jagamise korda filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise projektidele ning filmihariduse, filmiteaduse, filmipärandi kaitsmise ja filmiürituste projektidele. Filmidel on Eesti identiteedi kujundamisel tähtis roll. Filmid kajastavad ja kujundavad Eesti ühiskonda ja traditsioone, kaasaega ja ajalugu, olles ühtaegu kultuuriväärtused ning tooted, mille loomine on seotud majanduslikult olulise tegevusega ja mis pakub märkimisväärseid võimalusi töökohtade loomiseks. Filmide loomise eripäraks on nende suured tootmiskulud, kuid samavõrra suur on ka filmide kultuuriline tähtsus. Filme toodetakse tihti mitme riigi koostöös, filmide kasutusaeg on pikk ning nende vaatamisvõimalused erinevatel platvormidel laialdased. Eesti filmidele pakuvad tugevat konkurentsi väljaspool Eestit valminud teosed. Eesti filmide laiemat levi piiravad omakorda keelelised ja kultuurilised tegurid. Riigiabi on Eesti filmikunsti ja filmikultuuri alalhoidmiseks väga oluline. Filmitootjatel on keeruline hankida erasektorist piisaval määral vahendeid projektide elluviimiseks. Eesti filmisektori vähese tulususe tõttu sõltub sektor riigiabist. Kui Eesti filmitootmine toetuks ainult erasektori pakutavatele võimalustele, jääks enamus kõrge kunstilise tasemega Eesti filme sündimata. Filmitootmine nõuab suuri investeeringuid, mis on väga kõrge riskiastmega. Arvestades Eesti vaatajate piiratud arvu ja keeleruumi, puudub praktiliselt võimalus, et erainvesteeringud end ära tasuksid. Seega on tähtis, et riik toetaks filmide tootmist, et Eesti filmikultuur ja loominguline potentsiaal saaksid avalduda ning mitmekesisuses ja rikkuses esile tulla. Toetuse andmise tingimusi on rakendatud mitu aastat ja need ei ole välja töötatud eelnõu raames, vaid on olnud varem kehtestatud Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut (edaspidi EFI) toetuste eraldamise eeskirjaga. Eelnõuga kehtestatakse esimest korda toetuse andmise tingimused terviktekstina kultuuriministri määrusega. Toetuse andmise tingimused, sihtrühm ja toetatavad tegevused ei muutu. Eelnõu ja seletuskirja koostasid EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins (e-post [email protected], telefon 627 6064), vandeadvokaat Toomas Seppel (e-post [email protected], telefon 664 5250) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 25 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga filmide arendamise, tootmise ja levitamise, TV- minisarjade arendamise, filmiürituste, kinode väärtfilmiprogrammide edastamise, filmialase hariduse, filmialase teadus- ja uurimistegevuse, filmipärandi taastamise ja kaitsmise toetamise tingimused ja kord. Nimetatud tegevustele toetuste andmiseks korraldatakse taotlusvoorud. Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte, sest toetust antakse riigiabina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud riigiabi reegleid sisaldavaid Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamisel ja toetuse andmise ülesannete täitmisel juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõiked 3 ja 4 piiravad määruse kohaldamist ning sätestavad, et määrust ei kohaldata abile, mida soovitakse saada tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega. Samuti abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Raskustes oleva ettevõtja mõiste määratlus on toodud seletuskirja § 4 lõike 2 punkti 5 sisukirjelduse juures. Peale eeltoodu ei kohaldata määrust ettevõtjatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb samuti riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. Lõike 5 kohaselt on toetuse andja EFI, kelle on kultuuriminister halduslepinguga, mis on sõlmitud riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 kohaselt, volitanud vastavat haldusülesannet täitma. EFI vastutab taotlusvoorude väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotluseid ja otsustab, kas taotlused rahuldada või mitte jne. Toetuse andja detailsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 23 ja § 24 sisukirjelduse juures. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks luua eeldused publikut kõnetava Eesti filmikunsti kõrgetasemeliste teoste loomiseks ning Eesti filmikultuuri väärtustamiseks, arenguks ja leviks Eestis ja maailmas. Eesti filmikunst on Eesti kultuuri osa ning Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi tagab riik kultuuri säilimise läbi aegade. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi. Toetatavate projektide tulemusel on Eesti filmikunst elujõuline, algupärane, publikut arvestav, kodumaiselt ja rahvusvaheliselt edukas levis ja filmifestivalidel. Eesti filmid peegeldavad ühiskonda, kaasaega ja ajalugu mitmekesiselt ja meeliköitvalt. Eesti filmikultuur, sealhulgas filmiteadus, filmiharidus, filmipärand ja filmiajalugu on hoitud, üldsusele hästi kättesaadav, arenev ja kaasaegne. Eesti filmivaldkond on dünaamiline ja arenguvõimeline seeläbi, et filmiettevõtted on tugevad ning tagatud on vajalike oskuste ja kogemustega inimeste pidev olemasolu. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglite kohaldumine. Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud tegevusi eelnõus toodud toetusliikide lõikes. Lõike 2 kohaselt on eelnõu §-s 3 nimetatud tegevuste toetamine riigiabi andmine konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Lõikes 3 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited vastavatele regulatsioonidele. Kuigi riigiabi on põhimõtteliselt ühisturuga kokkusobimatu ja keelatud, esinevad siiski teatud erandid ja üheks selliseks erandiks on audiovisuaalsektori toetamine grupierandiga hõlmatud riigiabina. Grupierandi määruse artiklit 54 kohaldatakse eelnõu § 3 lõige 1 punktis 1-7 nimetatud toetatavatele tegevustele ja grupierandi määruse artikli 53 lõige 3 punkti b, lõiget 5 ja 8, kohaldatakse eelnõu § 3 lõige 1 punktis 8-10 nimetatud toetatavatele tegevustele. Lõike 4 kohaselt ei anta toetust harrastuslikule filmiloomingule, tellimus-, õppe-, promotsiooni- ja reklaamfilmidele, telesaadetele, ajaviitemängudele, pornograafilistele, rassismi või vägivalda propageerivatele filmidele. Vastava piirangu eesmärgiks on välistada toetuste andmine sellistele audiovisuaalteostele, millel puudub otsene seos filmikunstiga. Arvestades, et filmikunsti tunnuste defineerimine on keeruline, on piirang sõnastatud audiovisuaalteoste liikide kaudu. Audiovisuaalteoste liikide määratlemine toimub filmitööstuse tavade ja praktika kohaselt. Osaliselt on kasutatud mõisteid, mis on defineeritud teistes seadustes, nt pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus. Toetust antakse teostele, mis esindavad kõrgetasemelist filmikunsti ning edendavad ja väärtustavad Eesti filmikultuuri. Kitsalt erahuvidest lähtuvate ja põhiliselt isiklikku kasu toovate projektide toetamine, ei sobiks kokku eelnõu eesmärkidega. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud ning mille kohaselt saab taotlejaks olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. Seega ei saa toetusi taotleda avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus, sealhulgas suutlikkus tasuda omafinantseering ja mitteabikõlblik kulu. Punktides 1 ja 2 sätestatakse nõue taotleja põhitegevusalale. Taotleja määratleb ennast äriregistris läbi ühe põhitegevusala ja selleks peab punktis 1 toodud juhul olema filmide tootmine ja punktis 2 toodud juhul filmide tootmine ja/või levitamine. Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Punkti 4 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 5 sätestatakse taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele. 1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, väljaarvatud alla kolme aasta tegutsenud väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Äriühing, väljaarvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. 3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist). 4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on restruktureerimisabi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi. 5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKEd. Punktis 6 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Punktis 7 sätestatakse, et taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, mida hinnataksegi laiemalt eelnõu § 4 lõikes 2 toodud nõuete kohaselt. Finantssuutlikkuse hindamiseks kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on täidetud, on omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et taotleja/toetuse saaja on võimeline projekti ellu viima. Omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema kuni projekti lõpuni ehk lõpparuande kinnitamiseni. Toetuse andja kontrollib omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning ka hiljem ehk kuni projekti lõppemiseni. Punktis 8 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga, kui tegemist on äriühinguga. Punktis 9 sätestatakse nõue, et taotleja aktsiad või osad ei tohi kuuluda meediateenuse osutajale, riigile või kohalikule omavalitsusele. Piirangu eesmärgiks on välistada toetuse andmine avaliku sektori rahalise panuse toel tegutsevatele äriühingutele. Meediateenuse osutaja piirangu mõte on välistada toetuse andmine nendele isikutele, kes tegutsevad televisiooni- või raadioteenuste edastamisega. Meediateenuse osutaja mõiste on avatud meediateenuste seaduse §-s 5. Punktis 10 sätestatakse nõue, et taotleja omakapital ei tohi olla miinuses. Punktis 11 sätestatakse nõue, et taotlejal ei tohi olla täitmata rahalisi kohustusi filmiteenust pakkuva isiku ees või see peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlgnevus olema tasutud ajakava kohaselt. Sellise piirangu mõte on välistada olukord, kus toetust kasutatakse eelmise projekti kulude katmiseks. Samuti distsiplineerib selline tingimus filmitootjaid täitma rahalisi kohustusi filmiteenust osutavatele ettevõtetele. Punkti 12 kohaselt ei tohi taotlejal olla ka muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. Muude täitmata kohustuste all mõeldakse näiteks vahearuande või lõpparuande tähtajaks esitamata jätmist. Lõikes 3 kehtestatakse nõue, et arendus- ja tootmistoetuse taotleja vastutav produtsent või vähemuskaastootmise toetuse Eesti-poolne vastutav produtsent peab olema füüsilisest isikust resident tulumaksuseaduse paragrahv 6 lõike 1 mõistes. Piirangu mõte on selles, et toetuse andjal oleks võimalik teostada vajadusel järelevalvet produtsendi tegevuse üle. Kui produtsent ei oma Eestiga seost, on keeruline hinnata produtsendi tausta, sealhulgas varasemate projektide maksedistsipliini. Nõue on kehtestatud vastavuskontrolli nõudena ning juhul kui nõue ei ole täidetud, siis taotlus sisulisele hindamisele ei lähe. Lõikes 4 sätestatakse, et arendustoetuse ja tootmistoetuse taotleja täispika mängufilmi või täispika animafilmi režissöör ei tohi olla ainuisikuliselt projekti vastutav produtsent või tootmisjuht. Piirangu mõte on selles, et produtsendil ei tekiks loomingulisi ja majanduslikke vastuolusid. Produtsent peab erapooletult kaalutlema loominguliste ambitsioonide teostatavust. Täispika mängufilmi ja täispika animafilmi produtsendi ja režissööri ametid on sarnase töömahuga, filmitööstuse praktika näitab, et neid ameteid ei ole üldjuhul võimalik samaaegselt pidada. Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning see peab panustama eelnõu §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärkidel. Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav projekt ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid normaalselt ei toimi. Turutõrke olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja taotlejal tuleb seda taotluses kirjeldada. Lõikes 2 reguleeritakse eelarve detailsust juhuks, kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, et taotlusest peab olema välja loetav, et projektis toetatavate tegevuste elluviimine vastab eelnõu §-s 9 sätestatud tingimustele. Taotleja määratleb oma projekti abikõlblikkuse perioodi kavandatava tegevuste elluviimise ajakava järgi. Taotluses peab olema märgitud taotletava toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning see peab jääma eelnõu §-s 10 lubatu piiresse. Lõikes 5 sätestatakse, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama. Loend eelnõus ei ole lõplik, sest taotlus peab lisaks sisaldama toetuse andja poolt kinnitatud taotlusvormis nõutud informatsiooni. Lõikes 6 sätestatakse, et taotluses toodud eelarves peavad kulud olema märgitud ilma käibemaksuta, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane. Lõigetes 7-10 sätestatakse täpsustavad nõuded toetatavate tegevuste lõikes taotluse eelarvele. Stsenaariumi-, arendus- ja tootmistoetuse üldkuludeks loetakse näiteks kulud bürootarvetele, sideteenuste kulud, posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvad kulud, IT ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud, kommunaalkulud, üürikulud, ainult projektiga seotud pangakonto avamis- ja haldamiskulud, ülekandetasud, valveteenuse kulud, maamaks jm. Üldkulud on abikõlblikud, kui nad põhinevad projekti rakendamise tegelikel kuludel ning on otseselt vajalikud projekti elluviimiseks. Tootmistoetuse taotluse eelarves arvestatakse üldkulud protsentuaalselt projekti otsestest kuludest. Tootmistoetuse aruandes peab toetuse saaja esitama üldkulusid tõendavad kuludokumendid. Lõikes 11 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida. Lõige 12 kehtestab piirangu, mille kohaselt arendustoetust ei saa taotleda projektile, mille osas on toetuse andja teinud tootmistoetuse otsuse. Tootmistoetust taotledes on taotleja näidanud, et filmi arendusperiood on lõppenud ja projekt on valmis tootmiseks. Seega ei ole mõistlik olukord, kus taotleja otsustab minna tagasi arendusetappi ning hakkab taotlema toetust arenduse jaoks. Kui taotleja otsustab tootmistoetuse taotlemisest loobuda ning võtab taotluse enne tootmistoetuse otsuse tegemist tagasi, võib ta taotleda arendustoetust. Lõige 13 sätestab, et vähemuskaastootmise toetuse taotlusele peab olema lisatud projekti eelarve ja rahastuse plaan ning Eesti filmitootja eelarve ja rahastuse plaan. Toetuse andjal peab olema ülevaade kogu projekti eelarvest ja rahastusest ning samamoodi Eesti tootmisetapi eelarvest ja rahastusest ehk Eesti filmitootja sisulisest ja rahalisest rollist filmi tootmises. Toetuse andja arvestab toetuse osakaalu ja abikõlblikke kulusid küll ainult Eesti osast, kuid pidades silmas filmi üldandmeid. Lõige 14 sätestab nõude, et dokumentaalfilmide arendustoetuse ja tootmistoetuse taotlusele peab olema lisatud peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek dokumentaalfilmis osalemiseks. Nõudega peetakse silmas, et dokumentaalfilmi filmiidee, mille süžee toetub reaalse isiku kujutamisele, eeldab selle inimese või tema lähedase heakskiitu filmis osalemiseks. Seda on vaja nii isikuandmete kui ka isiklike fotode ja audiovisuaalse materjali filmis kasutamiseks. Ilma antud loata pole taotluse hindamisel sisulist mõtet, sest loa puudumine võib viia peategelase või tema esindajate poolt filmivõtete või linastuse keelamiseni. Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Lõike 2 kohaselt kehtestab toetuse andja järgmise kalendriaasta taotluste esitamise tähtajad hiljemalt 1. novembriks. Lõigete 3 ja 4 kohaselt on eelnõu § 3 lõige 1 punktides 1-7 nimetatud toetatavateks tegevusteks toetuse taotlemine vooruline ja punktides 8-10 jooksev. Lõike 5 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Teavitus puudutab nii jooksva kui voorulise taotlusvooru eelarvet. Lõike 6 kohaselt teavitab toetuse andja jooksva taotlusvooru sulgemisest oma veebilehel vähemalt üks nädal enne taotlusvooru sulgemist. Praktikas võib taotlusvooru sulgemine enne kalendriaasta lõppu aset leida juhul, kui rahalised vahendid otsa saavad. Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõigetes 1-4 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Voorulisse taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal ja taotlus tuleb esitada hiljemalt taotlusvooru tähtajal kell 17.00. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (www. taotlemine.filmi.ee) kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Lõike 5 kohaselt saab sama projekti kohta taotluse esitada kuni kolm korda eelnõu § 3 lõikes 1 nimetatud ühe tegevuse kohta. Piirangu eesmärk on välistada olukord, kus taotleja esitab taotluse mitu korda, ilma et vahepeal oleks tehtud projekti kvaliteedis muudatusi. Piiranguta taotlemine koormaks ebamõistlikult toetuse andja halduskoormust. Lõike 6 kohaselt tuleb täispika mängufilmi tootmistoetuse taotlus esitada vähemalt neli kuud enne põhivõtete alguspäeva. Nõue on seotud mängufilmi tootmisperioodi etappide määratlusega, mis koosneb ettevalmistusperioodist, tootmisperioodist ja järeltoomisperioodist. Toetuse andja arvestab tootmistoetuse taotlemisel ja menetlemisel ettevalmistusperioodi kestvust, mis peab mängufilmi puhul olema vähemalt kaks kuud. Lõike 7 kohaselt tuleb levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse taotlus esitada enne kinolevi algust. Levitoetuse eesmärk on toetada filmide turundust, reklaami, avalikke suhteid jne. Kui film on juba ekraanidel, on eeldatavalt levitoetusega seotud tegevused juba tehtud ja puudub vajadus toetuse küsimiseks. Lõike 8 kohaselt tuleb üritus-, täiendkoolitus- ja haridustoetuse taotlus esitada vähemalt seitse kalendripäeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust. Kuna antud toetuse vajadust ei saa tihtipeale pikalt ette planeerida, võib taotluse esitada seitse päeva enne projekti algust. Lõike 9 kohaselt tuleb stsenaariumi-, arendus-, tootmis- ja levitoetuse taotlus esitada enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Piirang tuleneb grupierandi määruse artiklist 6, mis sätestab ergutava mõju nõude. Ergutava mõju nõue kohaldub üksnes grupierandi määruse artikli 54 alusel toetuse andmisele ehk et tootmiseks, levitamiseks ja tootmiseelseks abiks toetuse andmisele. Kui toetust antakse grupierandi määruse artikli 53 alusel, siis nõue ei kohaldu. Ergutava mõju tingimuse täitmiseks ei tohi projekti töödega olla alustatud enne toetuse taotluse esitamist. Eelkõige on siin silmas peetud seda, et taotleja ei sõlmiks enne taotluse esitamist siduvaid kokkuleppeid, millega kulud kaasnevad. Siduva lepingu sõlmimine, enne taotluse esitamist, ei välista igal juhul ja alati toetuse ergutavat mõju. Kui toetuse taotlejal on võimalik lepingust ilma ülemääraste raskuste ja märkimisväärsete kuludeta vabaneda, võib ka pärast lepingu sõlmimist taotletud toetus vastata lubatava riigiabi tingimustele ehk siis omada ergutavat mõju. Töödega alustamiseks ei peeta grupierandi määruse artikkel 2 punkt 23 kohaselt ettevalmistustöid, näiteks lubade ja kooskõlastuste saamist. Euroopa Kohtu arvates on ergutav mõju abil olemas siis, kui abisaaja poleks ilma toetuseta vastavat projekti läbi viinud. Ka grupierandi määruse preambula punkt 28 sõnastab, et ergutav mõju puudub sellisele tegevusele antaval abil, millega abisaaja tegutseks ka turutingimustes. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Üldjuhul on kulu abikõlblikkuse oluline tingimus, et kulu peab olema toetuse saaja makstud. Kuna projekti omafinantseeringusse võib kooskõlas riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega panustada ka kolmas isik või koostööpartner, siis sellisele olukorrale on tehtud eelnõus erand. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa Liidu toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse tingimus seisneb näiteks selles, et kuna toetuse andmine tähendab ühtlasi riigiabi andmist, tuleb kõiki toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitada vähemalt kümme aastat. Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev. Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood alata varem kui taotluse esitamise kuupäevast. Kui taotleja alustab projekti elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga, et toetuse andja jätab taotluse rahuldamata ja taotleja peab projekti elluviimisega seotud ja juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama. Lõike 3 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab reeglina toetuse saaja, esitades selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muuhulgas välja toodud ka perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõigetega 4-6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise, rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord. Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse piirsummad ja osakaalud ning omafinantseeringu suhtes kehtivad nõuded. Taotletava toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ja toetuse osakaal sõltub projekti sisust. Omafinantseeringu määr kehtestatakse, kuna see aitab projekti muuta taotleja jaoks n-ö enda omaks, st tagab motivatsiooni, ning seega ollakse hoolikam ka projekti elluviimisel. Ühtlasi tuleb toetuse maksimaalse summa ja osakaalu määratlemisel lähtuda riigiabile kohalduvatest nõuetest ning siin on silmas peetud grupierandi määruses toodud abi osakaale. Lõike 1 kohaselt on taotletava toetuse minimaalne summa 100 eurot. Konkreetse taotlusvooru maksimaalsest summast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Minimaalse summa kehtestamine on vajalik toetuse andja halduskoormuse vähendamiseks, kuna igat taotlust tuleb menetleda vastavalt eelnõus kehtestatud tingimustele. Lõikes 2 kehtestatakse toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest toetusliikide ehk toetatavate tegevuste lõikes. Lõike 3 kohaselt võetakse osakaalu arvutamisel arvesse ainult abikõlblikke kulusid. Projektis võib esineda ka mitteabikõlblikke kulusid, kuid neid toetusest ei kaeta ning omafinantseeringu osakaalu arvutamisel arvesse ei võeta. Lõike 4 kohaselt peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringusse panustamine tähendab seda, et see osa toetuse saaja abikõlblikest kuludest, mida toetuse andja toetusest ei kompenseeri, jääb toetuse saaja enda kanda. Omafinantseeringu peab tagama toetuse saaja ise või kolmas isik või koostööpartner, kes ei ole avaliku sektori asutus. Lõike 5 kohaselt arvestatakse vähemuskaastootmise projekti omafinantseeringu osakaal vaid Eesti tootmiseelarvest. Kuna vähemuskaastootmise puhul arvestatakse abikõlblikke kulusid ja toetuse andja toetuse osakaalu Eesti tootmiseelarve järgi, siis toimub omafinantseeringu osakaalu arvestamine samuti Eesti tootmiseelarve alusel. Lõikes 6 kirjeldatakse omafinantseeringu sisu, milleks võib olla rahaline panus või mitterahaline panus, töötasud, kuid mitte enam kui 50% omafinantseeringust, ning leviõiguste ettemüük. Mitterahalise panuse korral tuleb ära näidata panuse rahaline väärtus. Mitterahaliseks panuseks võib olla näiteks sponsorluse korras saadud toit ja jook, vahel annab mõni koostööpartner transporti kasutada. Omafinantseeringuks loetakse ka taotleja poolt projekti läbiviimiseks endalt ostetud teenused, näiteks tehnika või transpordi rent. Sellisel juhul peab taotleja esitama oma teenuste hinnakirja. Lõike 7 kohaselt arvestatakse stsenaariumitoetus projekti edasisel finantseerimisel arendustoetuse hulka, kuna stsenaarium on filmi arenduse lahutamatu osa. Lõike 8 kohaselt arvestatakse arendustoetus projekti edasisel finantseerimisel tootmistoetuse hulka, kuna arendus on filmi toomisprotsessi lahutamatu osa. Lõike 9 kohaselt tuleb toetuse taotlemisel ja andmisel riigiabina võtta arvesse kumuleerimisreeglid. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse. 4. peatükk Taotluse menetlemine Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse kui kaua toetuse andja vastava toetusliigi taotlust menetleb. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus edastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt võib toetuse andja jooksva taotlemise korral taotluste vastuvõtmise lõpetada, kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Kui taotluste maht saab võrdseks või ületab eelarve vaba jääki, menetleb toetuse andja neid esitamise järjekorras. Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. Paragrahvis 12 reguleeritakse hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtteid. Lõike 1 kohaselt hindab hindamiskomisjon nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid. Hindamiskomisjon moodustatakse valdkonna ekspertidest, kes omavad kultuurialast kõrgharidust või vähemalt viieaastast töökogemust filmi, levi, meedia, kirjanduse, teatri või kultuurikorralduse valdkonnas. Lõike 2 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Lõikega 3 nähakse ette, kellele teeb hindamiskomisjon ettepaneku otsuse tegemiseks. Paragrahvis 13 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Lõigetega 1-8 kehtestatakse toetatavate tegevuste ehk toetusliikide lõikes kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse. Kriteeriumite selge mõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, milliseid projekte valimisel eelistatakse ja mida sealjuures hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Lõike 9 kohaselt viiakse projektide hindamine läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika lähtub eelnõus sätestatud hindamiskriteeriumidest. Hindamismetoodika tehakse kättesaadavaks toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval. Paragrahvis 14 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning üldised alused. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või vajadusel projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veelkord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksele. Makseid saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada. Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste vahenditega või oleks taotleja teostanud projekti ka ilma toetuseta. Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 15 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon. Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud. Lõigetega 1 ja 2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja on ära kuulatud. Paragrahviga 16 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes haldusmenetluse seadusele. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Paragrahviga 17 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel. Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab viivitamatult teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul, kui see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev. Paragrahviga 18 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 25 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb eeldatavasti kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele projektile. Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise põhimõtted. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toetuse saajale projekti vahearuannete ja projekti lõpparuande esitamise kohustus. Aruannete esitamise sagedus ja tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruande vormid kehtestab toetuse andja ja avalikustab need oma veebilehel. Lõigetes 3 sätestatakse toetuse andjale vahearuande ja lõpparuande menetlustähtaeg. Lõikega 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega kuni kaks korda põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Pikendada saab aruande esitamise tähtaega ainult siis, kui pikendamise taotlus on toetuse saaja poolt esitatud enne § 19 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva, mil peatub eelnõu § 19 lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Lõige 7 lubab vahearuande kinnitamise järel toetuse andja loal korrigeerida projekti eelarvet ja toetuse osakaalu kooskõlas riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. Näiteks võib eelarve korrigeerimise vajadus ilmneda, kui muutub projekti rahastamise plaan. Planeeritud rahastus tuleb kas väiksemas või suuremas mahus. Lõigetes 8-17 tuuakse loend, milliseid andmeid peab aruanne toetatavate tegevuste lõikes sisaldama. Lõikes 19 sätestatakse nõue, et kui toetus ületab 100 000 eurot, kuulub projekt auditeerimisele. Auditeerimist läbiviiva audiitorbüroo määrab toetuse andja. Auditi kulu peab olema toetuse saaja taotluses eelarvestatud ning see on eelnõu kohaselt abikõlblik kulu. Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale eelnõus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste järgi. Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Lõigetega 3-6 sätestatakse toetatavate tegevuste lõikes toetuse väljamaksmise aeg. Lõikega 7 sätestatakse, et kui filmitootmine toimub kahe või kolme etapiliselt, makstakse toetus välja toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse toetuse saajale e-posti teel või e-keskkonna kaudu või edastatakse maksetaotlus juba koos projekti taotlusega. Maksetaotlus on olemuselt tahteavaldus toetuse väljamaksmiseks. Maksetaotlusi saab teha, kui toetuse maksmise eeldused on nõuetekohaselt täidetud. Maksetaotluses tuleb sätestada ettemakse vajadus ja kulude prognoos selleks, et toetuse andja teaks, millistel kuupäevadel toetuse saajale toetus välja maksta. Toetuse andja võib keelduda toetuse väljamaksmisest juhul, kui esitatud maksetaotlus või kulude prognoos ei vasta eelnõus toodud nõuetele või taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele. 7. peatükk Toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt. Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust sihtotstarbeliselt, sealhulgas viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega. Punkti 3-4 kohaselt ei tohi toetuse saaja muuta ilma toetuse andja nõusolekuta projekti eelarvet, autoreid ja keskseid näitlejaid, samuti peab toetuse saaja teavitama toetuse andjat stsenaariumi olulistest muudatustest. See on oluline seetõttu, et projekti hinnati ja taotlus rahuldati teatud tingimustel ning kui toetuse saaja otsustab muuta projekti olulisi asjaolusid, võib see muuta projekti eesmärgi saavutamise võimatuks. Näiteks filmi autorite vahetus võib tuua kaasa olukorra, kus esialgselt planeeritud film muutub oluliselt sisu ja kunstiliste kavatsuste osas. Punkti 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Nõue ei tähenda, et mittehankijad peaksid riigihankeid korraldama, kuid on vajalik selleks, et toetuse andja saaks hinnata, kas välditud on konkurentsi kahjustavat huvide konflikti, kas rahalisi vahendeid on kasutatud säästlikult ja otstarbekalt, kas koheldakse kõiki isikuid võrdselt jne. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20000 euroga või ületab seda. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik võtta (näiteks loomingulise personaliga seotud tehingute puhul), tuleb esitada sellekohane põhjendus. Punkti 7 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida riigiabi reegleid. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, kuna tegemist oleks toetuse kasutamisega seotud Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide rikkumisega. Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja kulutama vähemalt 50% arendustoetusest ja tootmistoetusest projektiga seotud majandustegevusele Eestis. See on vajalik, et hoida Eesti filmitööstust tegevuses. Kui piirangut ei seata, võib juhtuda, et kogu projektile eraldatud toetus kulutatakse välisriigis. Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei saa nõuda, et kõik kulutused tehakse Eestis. Kooskõlas riigiabi reeglitega on valitud piiramääraks vähemalt 50%. Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja kulutama 100% vähemuskaastootmise toetusest projektiga seotud majandustegevusele Eestis. Eesmärk on hoida toetuse kulutamine Eestis. Selline kohustus on proportsionaalne Eesti loomingulise ja tehnilise osalusega projektis, sest vähemuskaastootmise puhul peavad olema kaasatud Eesti autorid, näitlejad või tehnilised töötajad. Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne. Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja tagama omafinantseeringu ette nähtud ulatuses ja nõutud korras. Toetuse saamisel on eeldus panustada kohustuslikus ulatuses ja viisil omafinantseeringusse ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus. Punktide 12 ja 13 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Punkti 14 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Punkti 15 ja 16 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos lõpparuandega toetuse kasutamata jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Punkti 17 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid 10 aastat toetuse saamisest. Punkti 18-20 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti väljundis (film, trükis vmt) ära märkima toetuse andja logo või nime. Punkti 21 kohaselt peab toetuse saaja korraldama filmi avaliku esilinastuse ühe aasta jooksul peale projekti tootmistoetuse lõpparuande kinnitamist toetuse saaja poolt. Nõue on seotud riigiabi toetusel valminud filmi väljatoomisega mõistliku perioodi jooksul. Avaliku esilinastuse koht ja formaat lähtub filmitootja või levitaja levikavast. Punkti 22 kohaselt peab toetuse saaja korraldama pärast filmi avalikku esilinastust kahe aasta jooksul filmi näitamise vähemalt ühes ringhäälingus, mis kuulub Eesti meediateenuse loaga meediateenuse osutajale. Nõue on seotud riigiabi toetusel valminud filmi kättesaadavusega vaatajatele, kellel puudub võimalus vaadata filmi kinos või ei ole film mõeldud laiapõhjalise kinolevi jaoks. Punkti 23 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama vastavuses filmi leviplaani ja maailma esilinastustega mitteärilisel eesmärgil näidata toetuse andjal toetuse abil valminud filmi Eestis ja välismaal. Toetuse andja üks eesmärke on tutvustada Eesti filmikunsti välisriikides, näiteks Eesti kultuuri-, kunsti- või filmifestivalidel või päevadel. Käesoleva paragrahvi kohaselt annab toetuse saaja toetuse andjale õiguse filme avalikult esitada. Toetuse andja ei maksa sellise edastamise eest filmitootjale tasu. Tegemist on lihtlitsentsi alusel antava autoriõigusega kasutada filmi mitteärilistel eesmärkidel. Toetuse andja arvestab filmide avalikul esitamisel filmitooja või filmi levitaja levi- ja festivaliplaanidega. Punkti 24 kohaselt peab toetuse andja andma üle filmi lähtematerjalid ja esituskoopia Rahvusarhiivi filmiarhiivile hiljemalt 12 kuu jooksul peale kodumaist esilinastust vastavalt säilituseksemplari seadusele. Filme tuleb koguda ja säilitada ning võimaldada tulevastel põlvkondadel neid kultuurilisel ja hariduslikul otstarbel kasutada. Seetõttu tuleb riigiabi kaudu toetust saanud filmide materjalid anda üle säilitamiseks filmipärandiga tegelevale asutusele, mis tagab kõnealuste materjalide säilitamise optimaalsetes tingimustes. Punkti 25 kohaselt peab toetuse saaja esitama filmi rahvusvahelise levi ja festivalidel osalemise aruande koos müügiagentuuri raportite koopiatega kolme esimese aasta jooksul alates filmi rahvusvahelisest esilinastusest, väljaarvatud vähemuskaastootmise filmide puhul. Toetuse andja vajab informatsiooni, kuna see on oluline teave riigiabi andmise tulemuse hindamiseks, samuti Eesti avalikkuse ja rahastajate teavitamiseks, kuidas Eesti filmil on välisriikides läinud, millistesse riikidesse on filme müüdud, millistele platvormidele jne. Samuti on teave abiks taotleja järgmiste projektide hindamisel. Punkti 26 kohaselt peab levitoetuse puhul film või filmiprogramm olema kõigile vastavat tehnilist platvormi omavatele kinodele ja kinopunktidele võrdsetel tingimustel kättesaadav. Kui riik toetab Eesti või Euroopa filmi levi ja toetust saanud levitaja on ühtlasi ka kino omanik, siis ei saa ta näidata filmi ainult oma kinos, vaid peab võimaldama selle filmi vaatamist ka teistes kinodes. Võrdsed tingimused tähendavad seda, et filmi leviõiguste müük peab olema kõigile kinodele samadel tingimustel. Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Toetuse saajal on õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada julgelt antud hinnang ning selleks, et seda ei oleks võimalik seostada konkreetse hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale. Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas menetleda taotluseid ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus. Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja otsuste teatavaks tegemise tähtaegu. Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab siseriiklikult riigiabi andmise reeglid ja sätestab, mida tuleb abi andjal teha vähese tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel. Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Punktide 4-7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli, sealhulgas vaatama läbi aruandeid ning kehtestama asjakohased juhendmaterjalid ja tegema need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest. Paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse andja õigused. Punktidega 1-3 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile. Punkti 4-10 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid, sealhulgas pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine Paragrahviga 25 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi andmise regulatsiooniga. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil. Lõike 2 kohaselt, ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused. Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõige 4 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhu võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 30 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 15 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõike 6 kohaselt tuleb ebaseadusliku riigiabi korral toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Lõike 7 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega. Lõike 8 kohaselt kui toetuse saajale ei ole kogu toetust veel välja makstud, võib maksmisele kuuluvat toetuse summat tagasi maksmata toetuse summa ulatuses vähendada ehk tasaarveldada, teavitades sellest eelnevalt toetuse saajat. Lõigetega 9 ja 10 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Lõigete 11 ja 12 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei saa olla pikem kui neli kuud. Lõike 13 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat e-posti teel või tähtkirjaga posti teel. Lõike 14 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamisest. Lõike 15 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta ja ei ole võimalik toetust tasaarveldada ehk rakendada elnõu § 25 lõikes 8 sätestatut, võib toetuse andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas. 4. Eelnõu mõju Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamist on kuni eelnõu jõustumiseni rakendatud toetuse andja toetuste eraldamise eeskirja alusel. Kuna alates 17. juulist 2017. aastal kehtima hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri määrusega, sätestatakse nimetatud toetuse andmise kord määrusega. Tingimused, rakendaja ja sihtrühm jääb määruse vastuvõtmisel samaks. Samaks jäävad ka toetatavad tegevused. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja iga-aastane eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2017. aastal oli kogu meetme eelarve 3,46 miljonit eurot ja 2018. aastal 3,81 miljonit eurot. Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumiga ja esitati arvamuse avaldamiseks MTÜle Eesti Kinoliit, Eesti Filmitööstuse Klaster MTÜle, Eesti Dokumentalistide Gild MTÜle ja Eesti Animatsiooni Liit MTÜle.  Seletuskirja lisa Märkused kultuuriministri määruse „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõule Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Rahandusministeerium Eelnõu kohaselt võib anda riigiabi grupierandi määruse Arvestatud. Lisasime eelnõu paragrahvi 7 lõike 9 järgmises (30.11.2018) artikli 54 kohaselt. Selle artikli rakendamisel kehtib sõnastuses: „Stsenaariumi-, arendus-, tootmis- ja levitoetuse riigiabi ergutava mõju nõue, mis tähendab, et projekti taotlus tuleb grupierandi määruse artikli 6 kohaselt esitada tegevusi ei tohi alustada enne abi andjale abi taotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist“. Lisaks esitamist. Palume seletuskirjas eelnõu § 9 lg 2 kohta selgitame seletuskirjas nõude olemust. täiendavalt selgitada, mida tähendab tööde alustamine Artikli 53 alusel toetuse eraldamisele ei pea vajalikuks komisjoni määruse (EL) 651/2014 kontekstis. ergutava mõju nõuet laiendada. Selgitus § 8 lg 1 kohta – siin räägitakse sellest, et „ Kuna Selgitame. Paragrahv 10 lg 4 sätestab, et projekti omafinantseeringusse võib kooskõlas riigiabi omafinantseeringuna ei arvestata riigi, kohalike reeglitest tulenevate piirangutega panustada ka kolmas omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või isik või koostööpartner… Siin on vaja lahti kirjutada, mis fondide poolt antud tagastatavat või tagastamatut toetust. piiranguid silmas peetakse ja kes on antud juhu see Paragrahv 8 lg 1 sätestab, et abikõlblik on mh kulu, mis on kolmas isik või kostööpartner – kas teine eraõiguslik isik tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, väljaarvatud kulu, mis eht teine abi saaja/filmi tootja? Kui silmas peetakse tasutakse kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 4 Kulkat/KUMit, siis see ei ole enam omafinantseering. koostööpartneri või kolmanda isiku panusest. Sätte mõte on see, et omafinantseeringusse ei tohi panustada muu avaliku sektori isik või asutus, kuid tohib panustada kolmas isik või koostööpartner, kes ei ole avaliku sektori isik või asutus ning sellisel juhul, ei pea see rahaline panus liikuma läbi toetuse saaja arvelduskonto. Eelnõu § 16 lg 1 - teeme ettepaneku täpsustada, kellele Arvestatud. Täiendasime eelnõud, et vaie esitatakse toetuse esitatakse lõikes nimetatud vaie. andjale. Eelnõu § 23 punkt 3 - juhime tähelepanu, et vastavalt Mittearvestatud. Määrus kehtestatakse tähtajatult ehk et komisjoni määruse (EL) 651/2014 artiklile 12 tuleb abi toetuse saajal ja andjal ei saa tekkida kohustust säilitada andjal säilitada andmed grupierandi alusel antud abi dokumente tähtajatult. Euroopa Komisjoni määruste kohaselt kohta kümme aastat alates kuupäevast, mil anti abikava on riigiabi nõude aegumine 10 aastat. Oluline on, et 1  kohaselt viimane abi dokumendid oleksid säilitatud vähemalt 10 aastat toetuse saamisest. Eelnõu seletuskirjas selgitus § 10 kohta – palume Arvestatud. Täiendatud eelnõu § 3 lõiget 3. selgituses riigiabile kohalduvatest nõuetest nimetada grupierandi määruse artikli 53 ja 54 lõiked, millest lähtutakse toetuse maksimaalse summa ja osakaalu määratlemisel. Rahandusministeerium Palume eelnõu seletuskirjas põhjendada, miks § 4 lg 2 Mittearvestatud. Põhitegevusala kaudu taotlejate (04.12.2018) punktis 2 on vajalik taotlejate ringi piirata põhitegevusala määratlemine on oluline selleks, et täita meetme eesmärki. kaudu. Ettevõttele seatavate muude sisunõuete Meetme eesmärk on nii eelnõus kui seletuskirja avatud. puudumisel põhjustab see eeldatavalt lihtsalt kunstlikult Lisaks on toetuse andmise tingimusi rakendatud mitu aastat uute ettevõtete loomist. ja need ei ole välja töötatud eelnõu raames, vaid on olnud varem kehtestatud Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut toetuste eraldamise eeskirjaga. Seega ei kehtesta kultuuriminister uut meedet, vaid muudab olemasoleva meetme õiguslikku vormi. Paragrahvis 4 toodud nõuded on kehtinud taotlejatele ka varem, mistõttu ei pea me vajalikuks nõuet muumoel seletuskirjas täpsustada. Selgituseks olgu öeldud, et EFI levitoetust saab taotleda see organisatsioon, kes tegeleb oma igapäevases majandustegevuses levitamisega. Olemasolev meede ei ole mõeldud selleks, et levitoetust võiks taotlema tulla näiteks korteriühistu, kes on otsustanud oma liikmetele filmiõhtuid korraldada. Meetme eesmärk on toetada professionaalseid levitajaid, kes tunnevad valdkonna toimimise reegleid. Palume §-s 5 kajastatud üldkulu, ettenägematute kulude Mittearvestatud. Eelnõu §-s 5 on sätestatud nõuded ja tootmistasu määrad ning muud asjakohased kulude taotlusele lisatavale eelarvele, mitte kulude abikõlblikuks abikõlblikkust puudutavad nõuded koondada 3. peatükki lugemise tingimused. Detailselt eelnõu abikõlblikke kulusid sarnaselt toetuse määradega (sh § 5 lg 7 p 2, § 5 lg 8 p 2, ei määratle. Eelnõu §-ga 8 on oluliselt laiendatud abikõlblike § 5 lg 9 p 6 ja 8 ning § 5 lg 10). kulude arvestamise põhimõtteid võrreldes TEEga ja seda toetuse saaja huvides. Kui TEEs on väga detailselt sätestatud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ja kõik kulud, 2  mis jäävad loendist välja, on nö tõlgendamise küsimus, siis eelnõus on lähtutud põhimõttest, et kõik kulud, mis ei ole mitteabikõlblikud, on abikõlblikud. Palume selgitada § 5 lõike 9 puhul, miks peab Selgitame. Tootmiseelarve sisaldab otseseid kulusid ja tootmistoetuse taotluse eelarves kajastama üldkulu kaudseid kulusid (ettenägematud, üldkulu, tootmistasu). otsestest kuludest, kuid teiste toetuse liikide puhul Kaudsed kulud arvestatakse eelarves protsentuaalselt. üldkulu abikõlblikest kuludest. Samuti palume selgitada, Aruandes peavad ettenägematud kulud ja üldkulu olema kuidas muutuv üldkulu osakaalu arvestamine juhul, kui tõestatud abikõlblike kuludokumentidega. Stsenaariumi ja arendustoetus arvestatakse projekti edasisel arenduse eelarves ettenägematuid kulusid ja tootmistasu ei finantseerimisel tootmistoetuse hulka vastavalt § 10 ole ning üldkulu arvestatakse protsentuaalselt abikõlblikest lõikele 8. kuludest. Tootmise eelarve sisaldab faktiliselt tõestatud stsenaariumi ja arenduskulusid (sh üldkulud). Tootmise üldkulude protsent sisaldab juba tehtud ja tuleviku jaoks planeeritud üldkulusid. Projekti stsenaarium + arendus + tootmine moodustavad kokku ühe terviku. Palume täiendavalt avada § 5 terminite „üldkulud“ ja Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Eelnõud ei pea tootmistasu nii eelnõus kui ka seletuskirjas. Seejuures vajalikuks täiendada, sest õigusaktis määratletakse üksnes märgime, et seletuskirjas pole termineid „üldkulud“ ja need terminid, mida kasutatakse tavalisest või õigusaktides „tootmistasu“ üldse selgitatud. seni sätestatust erinevas tähenduses. Palume § 6 lõike 1 puhul seletuskirjas täpsustada, kas Mittearvestatud. Eelnõus § 6 lg 1 sätestab, et sisuliselt kinnitab kultuuriminister kulude jaotuse taotlusvoorude eelarve kinnitab kultuuriminister. See kui erinevate toetusliikude ja voorude vahel, kuivõrd detailselt ta seda teeb (kas kõik ühe summana või eraldi) või kasutusel on nii ajaliselt piiritletud toetusvoorud kui ka tegema peab, ei ole antud eelnõu teema. See peaks käima jooksev taotlemine. Juhime tähelepanu, et kehtiva vastavalt Rahandusministeeriumi suunistele ning kajastuma praktika kohaselt on kulude jaotuse taotlusvoorude EFIga sõlmitavas halduslepingus. (sihttoetuste) vahel kinnitanud Filmi Instituudi nõukogu. Eelnõu § 8 lg 1 punkti 2 juures on seletuskirjas vajalik Mittearvestatud. Eelnõus ei kasutada terminit selgitada, mida peetakse silmas termini „algdokument“ „algdokument“ erinevalt teistest riigisisestest toetus all määruse kontekstis. Juhime tähelepanu, et tekkida meetmetest. Antud eelnõu puhul on võetud sõnastuse puhul võib vastuolu ülekulude, tootmistasu ja endale osutatud eeskuju Rahandusministeeriumi meetme määrustest. Nagu teenuste puhul, kus tehingut otseselt ei toimu, kuigi kulud öeldud õigusaktis määratletakse üksnes need terminid, mida 3 on abikõlblikud. kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses. Palume § 8 lg 1 punkti 5 juures täpsustada, mida loetakse Mittearvestatud. Eelnõus ei kasutada terminit „selgelt „selgelt eristatavaks“ kuluks raamatupidamises ja kas eristatavalt“ erinevalt teistest riigisisestest toetus meetmetest. sellega kaasneb toetuse saajale täiendav koormus, sh kas Antud eelnõu puhul on võetud sõnastuse puhul eeskuju see tähendab algdokumentidele või Rahandusministeeriumi meetme määrustest. Nagu öeldud raamatupidamiskannetele täiendava projektitunnuse õigusaktis määratletakse üksnes need terminid, mida lisamist, suuremate projektide jaoks eraldi arveldusarve kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust loomist või midagi muud. erinevas tähenduses. Toetuse saajale ei anta eelnõus suuniseid, kuidas ta peaks kulusid eristama (kas peab eraldi exeli tabelit või muul moel) ja see on olnud ka soov. Taotleja ise võib leida enda jaoks parima viisi. Palume § 8 juures kaaluda, kas oleks otstarbekas nõuda Selgitame. Kulude abikõlblikkuse periood algab taotluse toetuse saajalt teatud osakaalus tasutud arvete olemasolu esitamise hetkest. EFI ei saa eeldusena nõuda, et mingid toetuse või selle osa saamise eeldusena juhul, kui arved oleks juba makstud. Teisalt makstakse arveid ka eksisteerib oht, et toetuse saaja võib jätta arved tasumata. piletitulust. Palume seletuskirjas välja tuua, mida loetakse § 10 lg 6 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud näitega mitterahalise punktis 1 nimetatud mitterahaliseks panuseks ja kuidas panuse kohta. mitterahaline panus kajastatakse projekti tuludes ja abikõlblikes kuludes. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas hinnatakse § 10 lg Selgitame. Teenuste mahu asjakohasust saab hinnata 6 punkti 2 puhul toetuse saaja poolt talle endale stsenaariumi, ajakava ja loominguliste kavatsuste põhjal. turuhinnaga ja hinnakirja alusel osutatud teenuste mahu Sarnasel teenusel on väljakujunenud keskmised hinnad, mida asjakohasust vms. Samuti palume kaaluda endalt saab võrrelda teiste taotlejatega. Lage ei saa panna, sest turuhinnaga ostetud teenustele lae seadmist sarnaselt filmis on väga palju erineva sisuga teenuseid. töötasuga. Palume § 12 puhul kaaluda sätet, kus reguleeritakse Mittearvestatud. Eelnõuga ei kehtestata hindamiskomisjoni juhtu, kus taotluste rahuldamise järel selgub toetuse saaja sisemist töökorraldust sh tagajärgi kui selgub huvide seotus hindamiskomisjoni liikmega. Sealhulgas palume konflikt. Seda reguleerib eriseadus. kaaluda seotuse ilmnemisel otsuste üle vaatamisel võimalust lähtuda sellest, kas vastava liikme häälel oli piisav kaal taotluse rahuldamise positiivse otsuse 4 kujunemisel või pingerea muutmisel. Teeme ettepaneku kajastada taotluste rahuldamise Selgitame. Seda on EFI alati teinud. Otsuses öeldakse otsuses kohe maksimaalne toetuse maht ja osakaal toetuse summa ja etapiviisilise toetuse korral etappide abikõlblikest kuludest. summad. Palume § 16 puhul täpsustada, kellele vaie esitatakse ja Arvestatud. Täpsustus eelnõusse lisatud. kes vaide lahendab. Palume kaaluda teatud toetuse liikide või mahuga Arvestatud. Kaalume. väikeprojektide puhul edaspidi ühikukulu-põhist vms lähenemist aruandluskoormuse vähendamiseks. Eelnõu § 20 lõikes 1 sätestab, et toetus makstakse toetuse Mittearvestatud. Toetuse väljamaksmise tingimused saajale välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja tootmistoetuse puhul on toodud eelnõu § 20 lõikes 5 ja 6. käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Palume Viimane osa toetusest makstakse kahe nädala jooksul pärast seletuskirjas välja tuua, kas toetuse täieliku lõpparuande kinnitamist. § 19 lg 14 on sätestatud, millistel väljamaksmise tingimus filmi puhul võib olla ka selle tingimustel tootmistoetuse lõpparuanne kinnitatakse. linastumine. Tingimustes ei ole kirjas nõuet, et film peab olema linastunud. § 21 p 21 sätestab, et toetuse andja kohustub „korraldama filmi avaliku esilinastuse ühe aasta jooksul peale projekti tootmistoetuse lõpparuande kinnitamist toetuse andja poolt;“. Palume selgitada, kuidas kontrollitakse toetuse saaja Selgitame. Seda kontrollitakse aruande järgi. eelnõu § 21 punktis 8 toodut kohustust kulutada vähemalt 50% arendustoetusest ja tootmistoetusest projektiga seotud majandustegevusele Eestis. Palume § 21 punkti 15 kohta seletuskirjas täpsustada, kas Selgitame. Kasutamata jäägi all mõeldakse toetuse kasutama toetuse kasutamata jäägi all mõeldakse vahendeid, mis osa ehk et otsustatud toetuse kasutamata jäänud osa. ületavad projektile lubatud vahendite mahtu ja osakaalu. Palume § 21 lõike 16 puhul täpsustada, kas tagasinõude Selgitame. Toetuse tagasinõudmise ja .maksmise täpne saab vaidlustada alles pärast toetuse tagastamist. regulatsioon on toodud eelnõu §-s 25. Vaidlustada saab haldusakti ehk toetuse tagasinõudmise otsust. § 25 lg 2 sätestab, et toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta kui toetuse 5  saaja on tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasimaksnud. Teeme ettepaneku § 23 punkti puhul täpsustada lähtuvalt Selgitame. Toetuse andja peab teavitama igasugustest otstarbekuse printsiibist, mis juhtudel toetuse andja peab muudatustest, mis puudutavad eelnõud või muul moel teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja toetuse kasutamist. muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Palume seoses § 24 punktiga 8, milles sätestatakse Selgitame. Projekt võib koosneda nii abikõlblikest kuludest toetuse andja õigus kontrollida toetuse saaja kui seal võib olla ka mitteabikõlblikke kulusid. mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Palume § 5 Mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust kontrollitakse § lg 5 punkti 2 juures selgitada, kas saame õigesti aru, et 4 lg 2 toodud nõuete kohaselt. Seega jah, toetuse andjal on taotluses esitatakse kõik kulud, sh mitteabikõlblikud alusinfo, mille alusel seda kontrollitakse. Seletuskirjas on kulud. Teisisõnu on toetuse andjal olemas alusinfo, mille vastava sätte juures ka selgitus. vastu kontrollida algselt määratletud mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Palume § 25 lg 1 punkti 1 kohta seletuskirjas täpsustada, Mittearvestatud. EFI kontrollib aruandeid. Aruannetes kuidas tuvastatakse toetuse kasutamine mitteabikõlbliku esitatud info põhjal tuvastab EFI, kas toetust on kasutatud kulu hüvitamiseks. Juhime tähelepanu, et toetust eesmärgipäraselt ja kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega. Kui makstakse proportsionaalselt abikõlbulike kulude aruande kontrolli käigus selgub, et kulu ei ole abikõlblik, mahuga ja kuna kulusid kaetakse ka omaosaluse arvelt, ei tuleb teha toetuse tagasinõude otsus ja seda olukorda ole põhimõtteliselt võimalik tuvastada, millisest allikast reguleerib eelnõu § 25 lg 1 p 1. konkreetne kulu kaeti. Sisuliselt tuleks selgitada, et juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlbulik, sest see ei vasta 3. peatükis toodud abikõlbulikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt projektile eraldatavat toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Seega soovitame lisada ühe toetuse tagasinõudmise alusena, kus kaalutlusõigust ei rakendata, et „kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi“. Vastav sõnastus lahendaks automaatselt ka § 25 lg 1 punktis 3 kirjeldatud 6 olukorra. Palume § 25 lg 1 punkti 5 puhul täpsustada, kas toetuse Selgitame. Seletuskirja kohaselt peetakse siin silmas saaja kohustuste või nõuete all on silmas peetud eelnõu olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei kohaseid kohustusi ja nõudeid ning kuidas on see alus täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat seotud kulude abikõlblikkusega. kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Eelnõu tähenduses on toetuse saaja ikka ja ainult eelnõu tähenduses toetuse saaja, seega on kohustused ja nõuded, millest jutt käib seotud eelnõus toodud kohustuste ja nõuetega. Kulude abikõlblikkusega on seotud ükskõik millise §-s 8 toodud põhimõtte rikkumine. Lisaks ka näiteks rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtte rikkumine ehk siis riigihangete seaduse põhimõtete mitte järgimine. Palume eelnõu § 25 lg 1 punkti 9 seletuskirjas täpsustada, Mittearvestatud. Seletuskirja kohaselt ei tekita see fakt üksi kas ja kuidas on võimalik sellisel juhul tagada näiteks veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on allhankijate kulude korvamine juhul, kui projekti toetuse andjale ajendiks, et hinnata, kas toetatav tegevus jääb kavandatav tulemus on saavutatud. sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil. Palume § 21 lõike 7 puhul täpsustada, kus sätestatud Selgitame. Viidatud paragrahvis ei ole lõiget 7. Kui on osakaalude alusel võib toetuse saaja kaalutlusõigusele mõeldud § 25 lg 7 toodud sõnastust, siis siin on jäetud tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise toetuse andjale avar kaalutlusruum otsustada tagasinõude raskusega, kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt suurus. rikkumise rahalise mõju suurust hinnata. Palume § 25 lõike 9 kohta seletuskirjas täpsustada, kas Mittearvestatud. Eelnõu § 4 lg 2 p 6 sätestab, et juhul kui tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamisel võib toetuse toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames saaja jätkuvalt saada valdkonna teisi toetusi. toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata, kui ta tuleb uut toetust küsima. Seletuskiri täpsustab, et silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse 7  tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Eesti Filmitööstuse §-i 3 tuleks lisada lühianimafilmide arendus, samuti Arvestatud. Eelnõud on täiendatud. Klaster MTÜ võiks sarjapikkuseks olla 6-13 episoodi. § 4 lg 3 kuidas EFI kontrolli teostamisele aitab kaasa see, Selgitame. Nõue on kehtestatud vastavuskontrolli nõudena et Eesti vastutav produtsent on Eesti maksuresident? ning juhul kui nõue ei ole täidetud, siis taotlus sisulisele hindamisele ei lähe. Nõue on oluline selleks, et saaks kontrollida inimese tausta, kes on taotlejaga seotud. § 3 lg 5 Toetust ei anta projektile, mille raames on Arvestatud. Eelnõud täpsustatud. käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused tehtud enne taotluse esitamist - seletuskirjas on täpsustatud, et oluline on, et toetatavad tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud. Ka määruses võiks olla täpsemalt kirjas. § 5 lg 1 Taotluses kirjeldatud projektil peab olema Selgitame. Turutõrget on vajalik kirjeldada ja hinnata turutõrge - miks PEAB olema turutõrge? selleks, et mõista, miks riik peaks sekkuma ühe ettevõtte majandustegevusse. Nii nagu seletuskirjas kirjeldame, on turutõrge olukord, kus taotleja elluviidav projekt ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse üldse sekkuda tohib ja sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta, ei ole projektil turutõrge ja ta toetust saada ei tohiks. Näiteks taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja 8  samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste vahenditega või teostaks ta projekti ka ilma toetuseta. § 8 lg 3 p 6 Mitteabikõlblik kulu on sularahas tasutud Selgitame. Keelu mõte on selles, et peame sularaha tehingu kulu - miks? Sularahaga toimetavad täna endiselt nii all silmas kui toetuse saaja (ettevõtja) tasub teenuse, kauba kunsti, kostüümi kui ka ekstrad võtteplatsil. Selle või töö eest sularahas (asutuse kassast). Kui näiteks toetuse elimineerimine tundub täna võimatu. Milleks selline saaja poolt elluviidava projektiga seotud töötaja tasub kulu piirang vajalik oleks? Või on küsimus sularaha sularahas ja toetuse saaja sisetehinguna selle töötajale definitsioonis - kas siis kui kunstnik on ostnud rekvisiidi hüvitab pangaülekandega, siis see ei ole määruse eelnõu sularaha eest, aga tootjafirma teeb kunstnikule ülekande kontekstis mitteabikõlblik kulu. kuluaruande alusel, on samuti tegu sularahas tasutud kuluga? §9 lg 2 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood võib Selgitame. Eelnõu kontekstis loetakse iga toetusliigi alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud taotlusvooru esitatud taotlus eraldi projektiks. Kui tootja hilisemast kuupäevast. Arendustoetus arvestatakse tuleb küsima ainult tootmistoetust, siis algab tema tootmistoetuse hulka. Milline on sel juhul tootmistoetuse abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast või esitamisel abikõlblikkuse perioodi algus, eriti kui taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. Siin ei saa teha stsenaariumiarendus tehti ilma toetuseta vaid tootja erandeid, sest toetust antakse grupierandiga hõlmatud omapanusest? riigiabina artikli 54 alusel, millele kohaldub ergutava mõju nõue. Nõue tähendab seda, et taotlus tuleb grupierandi määruse artikli 6 kohaselt esitada enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Vastav säte on lisatud Rahandusministeeriumi ettepanekul ka eelnõusse. § 10 lg 4 omafinantseering - miks MEDIA toetus ei või Selgitame. Paragrahv 10 lg 4 sätestab, et olla osa omafinantseeringust? Tegu on ju omafinantseeringuna ei arvestata riigi, kohalike lisafinantseeringuga, mille parimad produtsendid ajavad omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või välja parimatele projektidele, mis tuleb väljas poolt fondide poolt antud tagastatavat või tagastamatut toetust. See Eestit? nõue tuleneb Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud riigiabi reeglitest ja seda nõuet on EFI rakendanud niikaua kui ta on toetust riigiabina eraldanud. § 19 lg 13 kas see on sõnaapsakas - tootmistoetuste Arvestatud. Sõna „teine“ võtsime eelnõus välja ning TEINE vahearuanne. Ja mis montaažirida peaks olema kasutame väljendit „järjestatud materjal“. kaasas - kas lõplik või lihtsalt järjestatud materjal? 9  § 21 lg 6 Miks tuleb võtta 2 pakkumist? Kas see ei tekita Selgitame. Nii nagu seletuskiri ütleb, peab toetuse saaja lihtsalt juurde mõttetul hulgal bürokraatiat? Mitmed järgima teenuste ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid valikud on sel hetkel ju tehtud põhjustel, mis ei ole ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. selgitatavad pakkumiste numbrite järgi? Kõik Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse loomingulised tegijad töötavad täna firmade alt- kas tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse tuleks siis võtta ka parim kunstniku, operaatori kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud pakkumine? Kes on odavam? Kogu loominguline nõudeid. Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate koosseis. Seda saaks teha ainult tehnika osas. Aga ka siin kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses võib olla ühe ettevõtte kokkulepe suurem kui vaid see hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist üks konkreetne projekt ja sellest tulenevalt tehtud ka avaliku ressursi kasutamisega ja sellisel moel saab riik parima hinnaga kokkulepe. Või on mõnel tehnika kontrollida avaliku ressursi läbipaistvat ja otstarbekat ettevõttel mingi konkreetne eripära, nišitoode, mis on kasutamist. ainult neil. Õige kõrgusega stuudio, konkreetne komplekt kaameraoptikaid. See ettepanek määruses ei ole otstarbekas ühestki otsast ja tekitab ainult juurde bürokraatiat. Paremate filmide valmimisele ei aita see kaasa. § 21 lg 25 - kummaline sõnastus. Selgituses selgus, et Selgitame. Selle sätte mõte on võrdne kohtlemine. Oluline selle punkti eesmärgiks on see, et EFI toetusel rahastatud on, et kõik soovijad saaksid neid teoseid näidata. filmid leviksid võimalikuld paljudes Eesti kinodes. Aga määruse punkti sõnastus tekitab pisut segadust. § 25 lg 3 ja 4 - väga karmid reeglid. Kas need kehtivad Selgitame. Riigiabi nõue aegub 10 aastaga, seega riigiabi juba nagunii Eesti seaduste järgi praegu? 10 aastat õigust saamisel ja andmisel tuleb järgida pikemaid dokumentide toetuse tagasinõudmiseks on väga pikk aeg. säilitamise aegu kui raamatupidamise seaduses kehtestatud tähtajad. Eesti Animatsiooni Liit Palume teha eelnõu §-s 3 järgmised muudatused: Lõige 1 Arvestatud. Eelnõu § 3 lg 1 p 2 sõnastust on täpsustatud. MTÜ punktis 2 kasutada mõiste „täispika animafilmi“ asemel Eelnõus kasutatakse läbivalt terminit täispikk animafilm ja mõistet „animafilmi“ ja sõnastada § 3 lg 1 p 2 järgmiselt: lühianimafilm. Täispikk animafilm on § 3 lg 1 p 1 kohaselt vähemalt 60-minutiline animafilm ning lühianimafilm on „2) arendustoetus täispika mängufilmi, animafilmi, eelnõu kontekstis see, mis ei kvalifitseeru täispikaks vähemalt 45-minutilise dokumentaalfilmi ja 6-12 osalise animafilmiks. 10 TV-minisarja arendamiseks;“ Selgitus: Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Toetuse andmise tingimusi on rakendatud mitu aastat ja need ei ole välja töötatud Eelnõu raames, vaid on olnud varem kehtestatud Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut (edaspidi EFI) toetuste eraldamise eeskirjaga (edaspidi TEE). Toetuse andmise tingimused, sihtrühm ja toetatavad tegevused ei muutu. Siit tulenevalt soovime, et Eelnõus jäetakse muutmata TEE sätted, mis reguleerivad lühianimatsioonile eraldatavate toetuste tingimusi. Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt toetuse andmise tulemusena on Eesti filmikunst elujõuline, algupärane ja rahvusvaheliselt edukas ning peegeldab kaasaega ja ajalugu mitmekesiselt ja meeliköitvalt; Eesti filmikultuur, sealhulgas filmiteadus, filmiharidus, filmipärand ja filmiajalugu on hoitud, üldsusele hästi kättesaadav, arenev ja kaasaegne. Kui eesti lühianimatsioonile ei ole tagatud samad tingimused, mis on tagatud seni kehtiva toetuse eraldamise eeskirjaga, ei ole võimalik saavutada animatsiooni valdkonnas Eelnõu § 2 lg-ga 2 määratletud eesmärke. Peame vajalikuks, et Eelnõus kasutatakse mõisteid „täispikk animafilm“, „animafilm“ ja „lühianimatsioon“ samas tähendustes kui praegu kehtivas TEE-s. Paragrahvi 5 lõiget 6 soovitame täiendada selliselt, et Mittearvestatud. Paragrahv 5 lõige 6 sätestab nõude käibemaksukohustuslaseks mitte registreeritud taotleja taotluses toodud eelarvele ning § 8 lg 3 sätestab poolt taotluse eelarves märgitud kulud võivad olla koos mitteabikõlblike kulude loendi, kus on nimetatud ka käibemaksuga vaid juhul, kui taotletav summa jääb alla käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole näiteks 5000 euro. Pakume ühe võimaliku sõnastuse käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Käibemaks saab järgmiselt: olla abikõlblik üksnes siis kui vastavalt käibemaksuseadusele „(6) Kulud taotluse eelarves peavad olema märgitud ilma ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigus käibemaksuta, väljaarvatud kui taotleja ei ole sisendkäibemaksu maha arvata või käibemaksu tagasi 11 käibemaksukohuslane ja tingimusel, et taotletava toetuse taotleda (maksu- ja tolliametilt) ning käibemaksu ei hüvitata summa ei ületa 5000 eurot. ka muul moel. Nõue ei saa sõltuda summaliselt piirangust, Selgitus: Kuna filmivaldkond on Eestis tugevalt vaid nõude mõte on see, et ei toimuks topeltfinantseerimist alarahastatud, ei ole põhjendatud olukord, kus riigi poolt. käibemaksukohustuslaseks mitteregistreeritud taotleja maksab filmidele ettenähtud toetuse arvelt riigile käibemaksu, mille tagasisaamise õigus on tal seadusest tulenevalt. Seetõttu leiame, et on mõistlik panna käibemaksukohustuslaseks mitteregistreeritud taotlejate poolt taotletavatele toetustele ülemmäär. Paragrahvi 5 lõike 10 juures teeme ettepaneku, et Selgitame. Eelnõu §-ga 8 on oluliselt laiendatud abikõlblike analoogselt TEE punktiga 2.2.6.4 tuuakse ära avatud kulude arvestamise põhimõtteid võrreldes TEEga ja seda nimekiri kuludest, mida Eelnõu loeb üldkuludeks. Kuna toetuse saaja huvides. Kui TEEs on väga detailselt sätestatud erinevate filmiliikide produtsentidel võivad olla abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ja kõik kulud, erinevused kuludes, mida kajastada üldkuludes, mis jäävad loendist välja, on nö tõlgendamise küsimus, siis soovitame õigusselguse mõttes lisada Eelnõu § 5 lõige 10 eelnõus on lähtutud põhimõttest, et kõik kulud, mis ei ole juurde näitlik loetelu üldkuludest nagu seda on tehtud mitteabikõlblikud, on abikõlblikud. Ehk teisisõnu ütleb § 8 lg kehtiva TEE punktis 2.2.6.4. 1 et kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ja … ei ole mitteabikõlblike kulude loendis nimetatud. Üldkulu ei ole mitteabikõlblik kulu eelnõu § 8 lg 3 kohaselt ja on seega abikõlblik. Täpset loendit üldkuludest eelnõusse panna ei ole mõtet, sest me ilmselt ei suuda siin tuua ammendavat loendit ja näiteid määrusesse ei tooda, küll aga lisame näited seletuskirja § 5 lg 10 sisuseletuse juurde. Eelnõu paragrahv 6 lõige 2 näeb ette, et toetuse andja ehk Selgitame. Minister kehtestab määrusega toetuse andjale EFI kehtestab järgmise kalendriaasta taotluste esitamise kohustuse tähtaegade ja summade avalikustamise kohta tähtajad hiljemalt 1. novembriks ning paragrahv 10 lõike teatud viisil ja ajal. Kuna eelnõuga reguleeritakse toetuse 1 kohaselt teavitab toetuse andja taotletava toetuse andja ja taotleja/toetuse saaja vahelist õigussuhet, ei oma maksimaalsest summast oma veebilehel vähemalt 30 taotleja jaoks eelnõu kontekstis tähendust, kes konkreetselt kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. TEE punkt 12 2.2.5.1 kohaselt on seni taotluste esitamise tähtaegade tähtajad ja summade jaotuse otsustab. kehtestamine olnud juhatuse pädevuses, samal ajal kui punkt 2.2.5.2 järgi kehtestas toetusliikide rahalised piirmäärad EFI nõukogu. Eelnõu määrusena jõustumise korral puudub selgus, milline EFI juhtorgan kehtestab taotluste esitamise tähtajad ja toetuse maksimaalsed summad ehk piirmäärad. EAL teeb ettepaneku viia EFI põhikirja sisse vastavad nõukogu pädevust täpsustavad sätted, mille kohaselt kehtestab EFI nõukogu taotluste esitamise tähtajad ja taotletava toetuse maksimaalsed summad. Paragrahv 8 lõige 6 punkt 1 näeb ette mitteabikõlbulike Arvestatud. Paragrahvi 8 lg 3 p 1 sõnastust täpsustatud. kuludena muuhulgas vallasvara soetamise kulu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk) ning asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kõnesoleva normi saab tõlgendada selliselt, et igasuguse asja (vallas- või kinnisasja) soetamise kulu ei ole abikõlbulik. Sealsamas ei ole teenuste abikõlbulikkuse osas mingeid erilisi piiranguid. Filmitootmise juures on paratamatult vaja soetada erinevaid vallasasju, mistõttu seab selline range piirang ohtu toetuse saaja võimekuse toota plaanitud film. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 8 lg 3 p 1 järgmiselt: „1) kinnisvara ja põhivahendite soetamise kulu ning toetuse kasutamisega otseselt mitteseotud vallasasjade soetamise kulu;“ Soovitame jätta eelnõust välja paragrahv 13 lõige 9, mille Mittearvestatud. Hindamiskriteeriumid on küll eelnõus kohaselt viiakse hindamine läbi toetuse andja kinnitatud toodud, kuid metoodika, kuidas nende järgi hinnatakse, tuleb hindamismetoodika järgi, mis on koostatud lähtudes selle samuti kehtestada. Metoodika kehtestamise vajalikkusele on paragrahvi lõikes 1-8 nimetatud kriteeriumitest ning rõhunud Rahandusministeerium kõikide toetusmeetmete avalikustatud toetuse andja veebilehel hiljemalt puhul. Hindamismetoodika on EFIl ka täna ning see on taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval. EAL avalik ja kodulehelt leitav. Metoodika peab kirjeldama, 13 hinnangul on tegemist mittevajaliku normiga, kuna milliseid aspekte täpselt ühe või teise kriteeriumi juures hindamiskriteeriumid on nagunii ära toodud sama hinnatakse ja kuidas. Metoodika lähtub eelnõus kehtestatud paragrahvi lõigetes 1-8 ning puudub vajadus täiendavate kriteeriumitest ja metoodikaga ei kehtestata uusi kriteeriume. hindamiskriteeriumide kehtestamiseks. See annab EFI-le võimaluse anda konkreetses voorus konkreetsele taotlejale eelise, kuna hindamiskriteeriumid, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval, võidakse määratleda täpselt konkreetse produtsendi projekti arvestades ja mitte objektiivseid kriteeriume järgides. Samuti ei võimalda hindamiskriteeriumide avaldamine niivõrd hilises taotlemise faasis taotlejatel piisavalt ette näha konkreetse taotlusvooru hindamisel kasutatavaid kriteeriume. Eeltoodud põhjustel soovitame jätta välja eelnõust § 13 lõige 9. Teeme ettepaneku täiendada paragrahv 19 lõiget 14 Arvestatud. Eelnõu §-i 21 on lisatud täiendav punkt selliselt, et pärast lauseosa „Tootmistoetuse lõpparuanne järgneva sõnastusega: „korraldama filmi avaliku esilinastuse peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 ühe aasta jooksul peale projekti tootmistoetuse lõpparuande toodule“ lisada täiend „toetuse saaja kinnitust taotluse kinnitamist toetuse andja poolt;“. rahuldamise otsuse ja käesoleva määruse tingimustele Toetuse saaja esitab koos lõpparuandega valmis filmi DVD, vastava filmi valmimise kohta,“. mis kinnitab, et film on lõpetatud. Selleks ei pea koostama Paragrahv 19 lõige 14 terviksõnastuse tekst on järgmine: eraldi dokumenti. Kui autor soovib oma filmi tulevikus „(14) Tootmistoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks ümber monteerida jne, siis on tal selleks õigus. Film ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule toetuse saaja toetuse andjale, vaid tootjafirmale, ning autoriõigused kinnitust taotluse rahuldamise otsuse ja käesoleva kuuluvad autorile. määruse tingimustele vastava filmi valmimise kohta, kasumiaruannet, mis võrrelduna eelarve ja rahastuse plaaniga kajastab kogu filmiprojekti tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit, muusikalehte koos kasutamisõigust tõendavate dokumentide koopiatega, filmis kasutatud arhiivimaterjalide, fotode, kunstiteoste loetelu koos kasutamisõigust tõendavate dokumentide 14  koopiatega, Eesti Filmi Andmebaasi kinnitust filmi eesti ja inglise keelsete andmete edastamise kohta andmebaasile, kakskümmend ingliskeelsete subtiitritega DVDd, filmi festivalilevi faili, mille formaat on kokku lepitud toetuse saajaga.“ Selgitus: EFI nõukogu 17.10.2018 koosoleku protokolliga on teinud EFI nõukogu ettepaneku valmivas määruses fikseerida, millise aja jooksul peale toetuse väljamaksmist peaks toimuma filmi esilinastus ning kas koos filmi lõpparuandega ei peaks olema lõplikult valmis ka film ise. Oleme seisukohal, et tootmistoetuse eesmärk on valmis film, mida on võimalik linastada ning levitada. Seepärast peaks tootmistoetuse lõpparuanne sisaldama muuhulgas toetuse saaja kinnitust filmi valmimise kohta. Eesti Dokumentalistide § 3 lg 1 p 6: „subtiitrite ja kirjeldustõlke toetus täispika Mittearvestatud. Subtiitrite ja kirjeldustõlke tegemise puhul Gild MTÜ ja MTÜ Eesti mängufilmi ja täispika animafilmi vaegkuuljatele lähtutakse selgelt määratletud sihtgrupi vajadustest. Kinoliit eestikeelsete subtiitrite ja vaegnägijatele eestikeelse Sihtgruppi esindavad vastavad ühingud ja need ühingud on kirjeldustõlke tegemiseks. Toetust antakse projektile, mis huvitatud mängufilmidest. Subtitreeritud või tõlgitud filme on eelnevalt saanud toetuse andjalt tootmistoetuse. on võimalik laenutada ühingute raamatukogudest ning Toetust ei anta vähemuskaastootmise projektile“. nendelt saadud statistika näitab, et iga mängufilmi vaatab 0– Sama võimalust peaks kindlasti pakkuma ka täispikale 5 vaatajat. dokumentaalfilmile. § 4 lg 1: See on punkt, mis teeb palju muret autoritele. Ei Mittearvestatud. Tootjal ei ole võimalik filmi arenduse ja peaks olema iseenesest mõistetav, et kõik autoriõigusedtootmisega tegeleda, kui tal puuduvad autori varalised kuuluvad automaatselt tootjale. Ettepanek on lisada õigused. Vastasel juhul oleks tootja lihtsalt autori palgatud sõnastus: "...kui filmitootja ja autorite vaheliste esindaja või agent. Selline nõue kehtib kõikides Euroopa lepingutega pole sätestatud teisiti". filmifondides. Toetuse andja huvi on, et õigused kuuluksid tootjale, mitte kolmandale isikule. Eesti Dokumentalistide § 5 lg 1: See punkt vajaks lahti seletamist, sest jääb Selgitame. Turutõrke olemust on selgitatud seletuskirjas. Gild MTÜ arusaamatuks ka kogenud produtsendile. Turutõrget on vajalik kirjeldada ja hinnata selleks, et mõista, miks riik peaks sekkuma ühe ettevõtte majandustegevusse. Nii nagu seletuskirja kirjeldame on turutõrge olukord, kus 15  taotleja elluviidav projekt ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse üldse sekkuda tohib ja sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta, ei ole projektil turutõrge ja ta toetust saada ei tohiks. Näiteks taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste vahenditega või teostaks ta projekti ka ilma toetuseta. § 9 lg 1 ja 2: Dokumentaalfilmis on tavapärane, et Selgitame. Eelnõu kontekstis loetakse iga toetusliigi projektiga on enne taotluse esitamist tehtud juba päris taotlusvooru esitatud taotlus eraldi projektiks. Siin ei saa teha palju tööd ja tekkinud on ka kulud. Nende kulude erandeid, sest toetust antakse grupierandiga hõlmatud katmine on tootjapoolne risk, kuid hiljem, kui on riigiabina Euroopa Komisjoni grupierandi määruse artikli 54 projektile saadud toetus, peaks oleks võimalik neid alusel, millele kohaldub ergutava mõju nõue. Nõue tähendab kulusid ka tagantjärgi projekti kuludesse arvestada. seda, et taotlus tuleb grupierandi määruse artikli 6 kohaselt Teeme ettepaneku, et projekti ettevalmistamisega seotud esitada enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. kulud võib arendustoetuse taotluses märkida Omafinantseeringu arvestusse saab võtta kulusid juhul kui omafinantseeringu alla ja need võivad olla tekkinud on nn etapiline toetamine (stsenaarium, arendus, tootmine): mõistliku aja jooksul enne projekti abikõlblikkuse Sellisel juhul kohaldub nõue projektide üleselt ja perioodi. omafinantseeringuna võib näidata ka eelmises etapis tehtud tegevustega kaasnevaid kulusid. § 10 lg 1 p 2: Mida on mõeldud keeruliste või väikese Selgitame. Hetkel veel kehtiva EK riigiabi loa kohaselt eelarvega filmide all? Arvestades Eesti peetakse väikese eelarvega filmideks kuni 1 miljon eurot dokumentaalfilmi tootjate tänaseid võimalusi, on maksvaid filme. Keerulised filmid on eesti keeles ja/või osalemine rahvusvahelistes filmiprojektides kõrge kunstilise tasemega ja/või eksperimentaalsed filmid vähemuskaastootjana praktiliselt võimatu, kui EFI ja/või filmid, milles keskendutakse Eesti kultuurile ja toetus moodustab üksnes 50% Eesti filmitootja ajaloole ja/või laste ja noortefilmid, mis põhinevad Eesti eelarvest. autorite algupäral. Vähemuskaastootmise toetuse puhul on piirmääraks kuni 70% Eestipoolsest eelarvest. § 11 lg 1 p 2: 50 päeva dokumentaalfilmi arendus- ja Selgitame. Dokumentaalfilmide taotluste arv vooru kohta on 16  tootmistoetuse taotluste menetlemiseks on keskmiselt üle 30-ne. Taotluste menetlemise aeg algab põhjendamatult pikk aeg! See peaks olema kas kuni 30 taotlusvooru sulgemisest ja lõpeb otsuse teatavaks või äärmisel juhul kuni 40 kalendripäeva. tegemisega. Taotluste menetlemine hõlmab nii vastavuskontrolli kui sisulist hindamist, puuduste kõrvaldamist, välisekspertide kaasamist, ärakuulamist, sisulist põhjendamist jne. See kõik võtab oma aja. Juhime tähelepanu, et eelnõus on toodud menetlemise maksimum aeg. Võimalusel viiakse menetlus läbi kiiremini. MTÜ Eesti Kinoliit § 2 lg 2 : Teeme ettepaneku meeliköitvalt ära võtta. Mittearvestatud. Ka autorifilmid ja art-house filmid võivad Hinnang, mida raske mõõta. Kui mõõdetakse olla meeliköitvad konkreetsele sihtrühmale. Antud punktis ei vaatajanumbritega, siis autorikino surm. räägita vaatajanumbritest. § 3 lg 4: selle sätte järgi jääksid ära Eesti lugude ja Selgitame. Eesti lood ja portreedokid on eelarvestatud portreedokkide rahastus. Kes teeb vahet telesaatel ja dokumentaalfilmide real ning neile eraldatakse dokil? dokumentaalfilmitoetust. Toodud näited ei kvalifitseeru telesaateks eelnõu kontekstis. § 5 lg 14: Lisada ka filmi autori nõusoleku nõue. Meil on Selgitame. Toetuse andja on lahendanud probleemi nõudega, mitmeid juhtumeid, kus režissöörid saavad teada oma et taotluse juurde tuleb lisada autori (sh režissööri) võimalikust osalusest filmis siis, kui näevad kinnituskiri või leping. arendustoetuse taotlusi Instituudi lehel. § 10 lg 8: siiani on olnud toetuste piirmäärad. Jääb Selgitame. Nõue, et arendustoetus arvatakse projekti edasisel arusaamatuks, kas tootmistoetused siis suurenevad või finantseerimisel tootmistoetuse hulka, on olnud aastaid. mis? Piirmäärad on olnud kehtestatud varem ja jäävad ka eelnõu kontekstis kehtima. 17