MUUDETUD (27.10.2025 nr 10; 26.01.2022 nr 2; 04.12.2019 nr 35) Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 23 Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Tagasipöördumistoetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord kehtestatakse „Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020“ 2018–2020. aasta rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks. (2) Määrusega kehtestatakse Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate Eestisse elama asumise toetamise tingimused ja kord. (3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (4) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus. § 2. Terminid Määruse tähenduses 1) tagasipöörduja on täiskasvanud etniline eestlane, kes on võõrsile emigreerunud kümme aastat tagasi või võõrsil sündinud ning Eestisse püsivalt naasnud; 2) tagasipöördumine on välisriigist Eestisse püsivalt elama asumine; 3) etniline eestlane on isik, kelle vanemate või vanavanemate hulgas on eestlasi. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest. (2) Toetuse andmise tulemusena on soodustatud etniliste eestlaste ja Eesti kodanike ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist. § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud isikutele käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetus jaguneb põhitoetuseks ja lisatoetuseks. (2) Põhitoetusega toetatakse tagasipöörduja 1) elamistingimuste loomist Eestis; 2) kiiremat ühiskonda sulandumist ning kohanemist. (3) Lisatoetusega toetatakse tagasipöörduja 1) alaealiste laste elamistingimuste loomist Eestis; 2) transpordi- ja kolimiskulude katmist. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse summa § 5. Nõuded taotlejale (1) Taotleja peab olema Eesti kodakondsust omav isik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes 1) on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või 2) on välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 30-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või 3) on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud täieliku töövõime puudumisega isik; 4) on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse esitamist ja tagasipöörduja ning temaga koos tagasipöörduvate laste elukoht on Eesti Vabariigi rahvastikuregistris registreeritud; 5) vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole. (2) Üks taotleja võib esitada ühe taotluse. (3) Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele käesoleva määruse § 4 lõikes 2 ja 3 nimetatud toetatavale tegevusele, tuleb esitada kõik tegevused ühes taotluses. § 6. Nõuded taotlusele (1) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse §-s 7 nimetatud summa piiridesse. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) isikut tõendav dokument ja koos taotlejaga taotlusankeedile kantud lapse isikut tõendav dokument, millega Eestisse saabuti; 2) Eesti elamisluba ja dokument, mis tõendab eesti rahvust, kui taotleja ei ole Eesti kodanik; 3) dokument, mis tõendab taotleja Eestist eemalviibimist vähemalt kümme aastat; 4) taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu sissetuleku tõend;  5) lähteriigi eluaseme rendi- või omandisuhte korraldamise tõend; 6) transpordi- ja kolimiskuludega seotud kuludokumendid või kalkulatsioon; 7) notariaalselt kinnitatud volikiri, kui taotleja eest esitab taotluse tema esindaja; 8) seadusliku eestkostja kirjalik nõusolek, kui taotluse esitab 15- kuni 18- aastane isik; 9) täieliku töövõime puudumist kinnitav dokument; 10) kirjeldus oma pere toimetuleku raskuste kohta. (3) Kuni 18-aastase lapse andmed tuleb kanda ühe vanema taotlusankeedile. § 7. Toetuse summa (1) Põhitoetuse maksimaalne suurus on 640 eurot taotleja kohta. (2) Lisatoetuse maksimaalne suurus on 1) 640 eurot alaealise lapse elamistingimuste loomise toetus iga tagasipöörduva lapse kohta või laste kohta kui tagasipöörduja on olnud ainuke pere toitja; 2) 640 eurot transpordi- ja kolimiskulude toetus. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 8. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotlusi esitatakse jooksvalt. Jooksva taotlusvooru avamisest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada pärast taotleja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kandmist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotleja Eestisse tagasipöördumist. (4) Taotlus peab olema esitatud toetuse andja poolt kinnitatud taotlusvormil. (5) Taotlus tuleb esitada toetuse andjale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või paberkandjal. Väljaspool Tallinna saab taotluse esitada paberkandjal Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse. § 9. Taotluse menetlemine (1) Toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. (2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras. (3) Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni 60 tööpäeva, mil peatud taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja teeb taotluse  rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 5 ja 6 sätestatud nõuded. 4. peatükk Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ja toetuse maksmine § 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat ja tegevusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele, tekib toetuse saajal pärast toetuse andja poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-s 5 ja 6 nimetatud nõudele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 4) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise kohta. (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks taotluses nõusoleku andnud, või tähtkirjana posti teel. § 11. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, makstakse toetus välja seitsme tööpäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. 5. peatükk Ärakuulamine ja vaide esitamine § 12. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. § 13. Vaide esitamine (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine § 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise korral käesoleva määruse §-s 15 sätestatud korras tagastada. § 15. Toetuse tagasinõudmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt käesoleva määruse § 14 lõige 1 punktis 1 ja 2 sätestatud juhtudel. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (3) Toetuse tagasinõudmise otsus edastatakse toetuse saajale elektrooniliselt või tähtkirjana posti teel. (4) Toetuse saaja peab maksma tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi kümne kalendripäeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. (5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (6) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 14 kalendripäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. (8) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (10) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (11) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja toetuse tagasi kohtu kaudu eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 16. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja kohustub tagama käesolevas määruses sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas 1) kasutama toetust vastavalt taotluses ja käesolevas määruses sätestatule; 2) esitama toetuse andjale tähtaegselt nõutud teabe. (2) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega, sealhulgas 1) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 17. Toetuse andja õigused ja kohustused (1) Toetuse andja on kohustatud 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) tegema taotlusvormid ning asjakohased juhendmaterjalid taotlejale kättesaadavaks; 3) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 4) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Toetuse andjal on õigus jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. Eelnõuga viiakse ellu „Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020“ 2018–2020. aasta rakendusplaani (edaspidi programm) eesmärke ja tulemusi. Programmi eesmärk on soodustada Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist. Eesti jaoks on oluline, et riigi elanikkond suureneks Eesti kodanike ja etniliste eestlaste arvel. Igal eestlasel või Eesti kodanikul on põhiseaduslik õigus kodumaale tagasi pöörduda ja seda on oluline toetada. Seoses Eesti ühiskonna ja majanduse arenguga ning aatelise soovi tõttu siduda iseenda ja oma laste tulevik Eestiga, tunneb osa väliseestlasi ja Eesti kodanikke huvi Eestisse elama asumise vastu. Sageli ei ole aga tagasipöördujate keeletase ega teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest siin hakkamasaamiseks piisavad, mistõttu võib tagasipöördumisel ette tulla materiaalseid ja halduslikke raskusi ning seetõttu võidakse Eestisse elama asumisel ja kohanemisel vajada riigipoolset tuge. Programmi on rakendatud alates 2004. aastast. Eestlaste tagasipöördumist on toetatud alates 1994. aastast. Kuni 2010. aastani oli tagasipöördumistoetuste eraldamine Eesti Migratsioonifondi pädevuses. Toetuse andmise tingimused ei ole välja töötatud eelnõu raames. Eelnõuga kitsendatakse varasemaga võrreldes osaliselt toetatavaid tegevusi ja toetuse saajate sihtrühma. Eelnõu alusel soovitakse pakkuda rahalist tuge lastega peredele, välismaal magistri ja doktoriõppe läbinud noortele ning täieliku töövõime puudumisega isikutele. Poliitikakujundaja hinnangul on nendel sihtrühmadel tagasipöördumisega seoses kõrgem risk sattuda majanduslikesse raskustesse. Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt toetuse andmise tingimused terviktekstina kultuuriministri määrusega. Toetusskeemi rakendajaks jääb Integratsiooni Sihtasutus. Eraldatud tagasipöördumistoetuste kohta leiab teavet Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt www.integratsioon.ee. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa (e-post [email protected], telefon 628 2217), Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik (e-post [email protected], tel 659 9032), Integratsiooni Sihtasutuse administratiivdirektor Eda Silberg (e-post [email protected], tel 659 9038) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes teostas ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 17 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõu Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 rakenduskava eesmärkide ja tulemuste elluviimiseks. Lõike 2 kohaselt kehtestatakse eelnõuga Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate Eestisse elama asumise toetamise ehk tagasipöördumistoetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ning kord. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse eelnõus reguleerimata küsimustele haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõikes 4 nimetatakse toetuse andja. Kultuuriminister on halduslepinguga, mis on sõlmitud riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 kohaselt, volitanud haldusülesannet täitma Integratsiooni Sihtasutuse. Toetuse andja vastutab taotlusvooru avamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotluseid ja otsustab, kas taotlused rahuldada või mitte. Toetuse andja detailsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 17 sisukirjelduse juures. Paragrahvis 2 defineeritakse eelnõu kontekstis olulisemad mõisted. Punktis 1 defineeritakse käesoleva eelnõu mõistes tagasipöördujat kui täiskasvanud etnilist eestlast, kes on võõrsile emigreerunud kümme aastat tagasi või võõrsil sündinud ning Eestisse püsivalt naasnud. Punktis 2 defineeritakse käesoleva eelnõu mõistes tagasipöördumine, mis on välisriigist Eestisse püsivalt elama asumine. Püsivalt Eestisse elama asumise kinnituseks on tagasipöörduja ja tema alaealiste laste rahvastikuregistri andmete alusel Eestis elamine ehk residentsus. Punktis 3 defineeritakse eelnõu mõistes etniline eestlane. Isik loetakse põlvnevaks eestlaste hulgast, kui tema vanemate või vanavanemate hulgas on eestlasi. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal- majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest. Tagasipöördumistoetusega soovitakse leevendada lastega perede tagasipöördumise kulutusi ning pakkuda sotsiaal-majanduslikku tuge vanematele, kel pole tagasipöördumise järgselt õnnestunud leida tööd või tulenevalt laste east siirduda tööturule. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi. Toetuse andmise tulemusena on soodustatud etniliste eestlaste ja Eesti kodanike ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist. Väljarännanute teise ja kolmanda põlve või veel kaugematele järeltulijatele on Eestisse asumisel oluline nende eesti päritolu tõestamine. Isik loetakse põlvnevaks eestlaste hulgast, kui tema vanemate või vanavanemate hulgas on eestlasi. Paragrahviga 4 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt toetatakse põhi- ja lisatoetusega toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud tegevusi, milleks on lõike 2 kohaselt Eestisse kolimisel elamistingimuste loomine ja ühiskonda sulandumise ning kohanemise soodustamine ja lõike 3 kohaselt taotleja alaealistele lastele elamistingimuste loomine ning taotleja pere transpordi- ja kolimiskulude katmine. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse summa Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Programmi eesmärk on soodustada Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist. Lõike 1 kohaselt saab taotlejaks olla Eesti kodakondsust omav isik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane. Taotleja peab olema Eestist emigreerunud vähemalt kümne aasta eest või sündinud välisriigis. Tagasipöördumistoetus on suunatud pikka aega võõrsil viibinud lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks, kuivõrd aastatega suureneb pereliikmete arv ning tagasikolimisteenused on kulukad. Pikka aega võõrsil viibimise ehk kümne aasta nõuet ei kohaldata kuni 30-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noortele, et soodustada võõrsil hariduse saanud noorte tagasipöördumist ja tööle asumist Eestis. Taotleja peab olema naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse esitamist ja registreerinud oma elukoha Eesti Vabariigi rahvastikuregistris. Taotleja peab vajama oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole. Lõikes 2 sätestatakse, et iga taotleja võib esitada taotluse ainult ühe korra. Kui taotleja taotlus on korra juba rahuldatud, siis ta enam uuesti toetust taotlema tulla ei saa. Tagasipöördumistoetus on ühekordne toetus Eestisse tagasipöördumiseks. Kui isikule on juba aastate eest tagasipöördumistoetus määratud, siis seda eeldusel, et isik on püsivalt Eestisse tagasipöördunud. Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui taotleja taotleb põhitoetust ja sellele lisaks mõnda lisatoetust, esitada kõikide toetusliikide kohta üks taotlus. Paragrahviga 6 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses peab olema märgitud taotletava toetuse summa, mis peab jääma eelnõuga kehtestatud maksimumsumma piiresse. Lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid, kinnitusi ja dokumente peab taotlus sisaldama. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele isikut tõendava dokumendi ja koos taotlejaga taotlusankeedile kantud ja Eestisse saabunud lapse (laste) isikut tõendava dokumendi koopia. Taotleja võib esitada nii isikutunnistuse kui passi koopia. Taotlejad, kes pole Eesti Vabariigi kodanikud, peavad lisama taotlusele Eesti elamisloa ja dokumendi, mis tõendab eesti rahvusesse kuulumist (nt vanemate või vanavanemate sünnitunnistus). Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele dokumendi, mis tõendab taotleja Eestist eemalviibimist vähemalt kümme aastat. Selleks võib olla tööraamat, töölepingud, sotsiaalkindlustuse väljavõtted tasutud sotsiaalmaksudest, õpingute tunnistused, tööandjate soovituskirjad, rendilepingud jmt. Kindlasti ei piisa vaid elukoha registreerimise tõendist. Taotleja peab tõendama oma võõrriigis püsivalt viibimist läbi seal toimunud tegevuse. Juhul, kui tagasipöördujaks on mittetöötav isik, siis on võimalik võõrriigis viibimist tõendada läbi erinevate kliendilepingute (nt telefonikõned, tarbimiskontod jne). Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele selle esitamisele eelnenud 12 kuu sissetuleku tõendi. Naaberriikidest tagasipöördujad peavad esitama igapäevases kasutuses olnud pangakonto väljavõtte täies mahus. Isikud, kellel pole olnud sissetulekuid, saavad samuti esitada igapäevases tarbes olnud pangakonto väljavõtte. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele lähteriigi eluaseme rendi- või omandisuhte korraldamise tõendi. Taotlusankeedil märgib taotleja, milline oli tema viimane elukoht võõrsil. Kui taotleja on elupinda rentinud, siis esitab ta viimase rendilepingu koopia. Kui taotleja on omanud elupinda, siis tuleb taotlejal taotlusele lisada omandi müügileping. Kui omand pole müüdud, siis peab elupinda omanud isik selgitama ja vajadusel tõendama, millistel asjaoludel pole elupinda müüdud ning lisama taotlusele nii elupinna ostulepingu koopia kui ostuks tarbitud laenu (juhul, kui on laenu võetud) väljatrükk. Toetuse andja käsitleb omandit tuluna ning võtab arvesse omandi müügist või eeldatavast müügist saadavat tulu toetuse määramisel. Täieliku töövõime puudumisega isikul tuleb esitada selle kinnituseks tõend. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele transpordi- ja kolimiskuludega seotud kuludokumendid või kalkulatsiooni. Taotleja ja tema pere transpordi- ja kolimiskulusid hüvitatakse vastavalt tekkinud kulutustele. Need tuleb dokumentidega (arved, tšekid) tõendada. Kalkulatsioon on lubatud vaid isikutel, kes pöörduvad tagasi kriisipiirkondadest ja kulutuste tõendamine pole võimalik. Samuti on kalkulatsioon lubatud sõiduvahendi küttekulude katteks. Kui taotleja eest esitab taotluse tema esindaja, siis tuleb taotlusele lisada notariaalselt kinnitatud volikiri taotleja esindamiseks. Kui taotluse esitab 15- kuni 18- aastane isik, tuleb taotlusele lisada seadusliku eestkostja kirjalik nõusolek. 15-aastased ja vanemad lapsed võivad tagasipöördumistoetust taotleda vanematest eraldi ankeedil. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele kirjelduse oma pere toimetuleku raskuste kohta. Tagasipöördumistoetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal- majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnenud kuludest. Seepärast tuleb taotlejatel selgitada nende ja nende pereliikmete majanduslikku olukorda, sissetulekuid, võimalikke kohustusi ning toimetulemist takistavaid asjaolusid. Juhul, kui isikud on töötud, siis tuleb taotlejal lisada Eesti Töötukassa tõend töötuks registreerimise kohta ning lisada selgitused töö leidmist takistavate asjaolude kohta. Taotleja peab olema valmis kirjeldatud toimetulekuraskusi tõendama (nt tervislik seisund, kulukas lahutus, õnnetusjuhtumid jne). Lõikes 3 sätestatakse, et kui taotlust ei esita seadusliku eestkostja kirjalikul nõusolekul alaealine laps ise, vaid seda teeb tema seaduslik eestkostja (näiteks üks vanem), siis tuleb lapse andmed kanda ühe vanema taotlusesse ja teine vanem sama lapse eest toetust enam taotleda ei saa. Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse suurus. Lõigetega 1 ja 2 kehtestatakse taotletava toetuse maksimaalsed summad tegevuste ehk toetusliikide lõikes. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Paragrahvis 8 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Lõike 2 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt. Jooksva taotlemise avamisest annab toetuse andja teada oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise kuupäeva. Lõike 3 kohaselt saab taotlust esitada pärast taotleja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kandmist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotleja Eestisse tagasipöördumist. Kuuekuuline periood võimaldab tagasipöördujal komplekteerida taotlust ja ilma tagasipöördumistoetuse õigust kaotamata esitada taotlus mõistliku aja jooksul. Tagasipöördumistoetuse taotlemise vajadus võib tekkida alles tagasipöördudes, kui kavandatu ei rakendus plaanipäraselt (nt töölepingut tegelikult ei sõlmitagi või tabab taotlejat või tema peret mõni ootamatu haigus või õnnetus) ning taotlejal on vaja toetuse taotlemiseks vajalikke dokumente alles võõrsilt koguma hakata. Lõike 4 kohaselt peab taotlus olema esitatud ettenähtud vormil. Taotluse vorm on toetuse andja poolt koostatud ja kättesaadav toetuse andja veebilehel PDF kujul. Lõike 5 kohaselt võib taotluse esitada kas elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal toetuse andja aadressile Tallinnas Rävala pst 5, VI korrus. Lisaks on toetuse andja loonud väljaspool Tallinna elavatele taotlejatele võimaluse paberkandjal taotluse esitamiseks vastavas maakonnas asuvasse Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse. Paragrahviga 9 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 4 kohaselt algab menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses dokumendi registreerimise hetkest alates. Lõike 2 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras hetkest, kui esitatud taotluste maht saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate ja veel otsustamata taotluste mahuga. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-posti teel vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni 60 tööpäeva, mil peatub eelnõu § 9 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse juhul, kui taotleja ei ole eelnõu § 9 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale eelnõu § 10 lõikes 7 toodud viisil. Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja taotluse vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei kõrvaldata kuni 60 tööpäeva jooksul, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 4. peatükk Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine Paragrahvis 10 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning üldised alused. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, toetatavaid tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud näiteks asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga. Muudatusettepaneku tegemisel on otsustajal kohustus taotleja ärakuulata. Kui taotlejaga kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 53 võib taotluse rahuldamise otsus olla tingimuslik. Juhul kui mõni nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või millise asjaolu saabumine peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kui kõrvaltingimus on täidetud. Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksetele. Makseid saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada. Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus kui taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, taotleja on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on jätnud teabe teadlikult esitamata, taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise kohta. Lõike 7 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks taotluses nõusoleku andnud või tähtkirjana posti teel menetlustähtaja jooksul. Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 1 kohaselt maksab toetuse andja toetuse saajale toetuse seitsme tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetus makstakse toetuse saaja poolt taotluses näidatud arvelduskontole. Lõige 2 sätestab, et kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja seitsme tööpäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. 5. peatükk Ärakuulamine ja vaide esitamine Paragrahviga 12 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon. Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukohta haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Lõigetega 1 ja 2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja on ära kuulatud. Paragrahviga 13 reguleeritakse vaide esitamise õigust. Lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja juhtudel toetuse andja otsuse või toimingu peale esitada vaide. Vaide menetlejaks on toetuse andja ja vaie lahendatakse tuginendes haldusmenetluse seadusele. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine haldusmenetluse seaduse § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid. Lõike 2 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine Paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita või toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Lisaks tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Näiteks tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada. Paragrahviga 15 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb otsuse osalise või täieliku toetuse tagasinõudmise kohta ning ka seda, et tegemist on toetuse andja kaalutlusõigusega, kas ja kui palju toetust tagasi nõutakse. Toetuse tagasinõudmise peamiseks aluseks on asjaolu ilmnemine, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt või kui taotlemisel on esitatud teadlikult ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata. Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk otsuse võib teha kolme aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Lõike 3 kohaselt edastatakse toetuse saajale toetuse tagasinõudmise otsus elektrooniliselt kui ta on selleks taotluses nõusoleku andnud või tähtkirjana posti teel. Lõike 4 kohaselt tuleb toetuse tagasinõudmise otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagastada kümne kalendripäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab vastavalt haldusmenetluse seaduse § 61 lõikele 1 kehtima alates selle kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui otsuse sisuks on kogu toetuse tühistamine, tuleb taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta ära kuulata eelnõu § 12 kohaselt. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõigetes 5-10 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab ta olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Toetuse andja nõudmisel peab ajatamise taotlusele olema lisatud toetuse saaja finantsseisu kajastavad dokumendid. Toetuse andjal on õigus määrata toetuse tagasimakse ajatamise periood ning ta võib ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest ning otsusest teavitatakse toetuse saajat elektrooniliselt või tähtkirjaga posti teel. Toetuse andjal on õigus tunnistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus kehtetuks, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Lõike 11 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui toetuse saaja tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksa, nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmine on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused Paragrahviga 16 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama eelnõus sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas kasutama toetust vastavalt taotluses ja eelnõus sätestatule ja esitama tähtaegselt toetuse andja poolt nõutud teabe. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt. Kohustuste all mõeldakse näiteks seda, et toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt taotluses ja eelnõus kavandatud eesmärkidel. Lisaks on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe esitamisel, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud eelnõus sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega, sealhulgas on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 12 kohaselt oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Lisaks on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Samuti rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda või toetus tagastada. Paragrahviga 17 kehtestatakse toetuse andja õigused ja kohustused. Toetuse andja täidab halduslepinguga talle pandud ülesandeid sealhulgas teavitab avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalustest ning taotlemise korras, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte, annab taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes ning täidab muid käesoleva eelnõuga ja muude õigusaktidega toetuse andjale pandud ülesandeid. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja otsuste teatavaks tegemise tähtaegu, koostada taotlusvormid ning asjakohased juhendmaterjalid ja teha need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest. Lõikes 2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida taotluses toodud andmete õigsust ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Lisaks on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ja teha toetuse tagasinõudmise otsus ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on Euroopa õigusega puutumus isikuandmete töötlemise kaudu. Isikuandmete töötlemise eesmärk on tagasipöördumistoetuse õiguspärane ja vajaduspõhine andmine. Isikuandmete koosseis on järgmine: nimi, isikukood, isikuttõendava dokumendi number, elukoht, kodakondsus, rahvus, haridus, laste arv, leibkonna liikmed, leibkonna suurus, sissetulekud, leibkonna majanduslikud näitajad, pangakonto number. Isikuandmeid säilitatakse 75 aastat tulenevalt Rahvusarhiivi nõudest. Rahvusarhiiv on andnud rändetoetuse saanud isikute andmekogule (sh käskkirjad ja nende lisad) arhiiviväärtuse. Isikuandmete töötlemine toimub nii paberil kui elektrooniliselt, kolmandatele isikutele edastatakse andmeid ainult põhjendatud juhtudel vastava avalduse alusel. Isikuandmeid ei edastata kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Taotlejaid on teavitatud isikuandmete töötlemise vajalikkusest, ulatusest ja laadist, hilisemast andmete säilitamisest, arhiveerimisest ja hävitamisest, andmete kogumise õiguspärasusest ning konfidentsiaalsusnõude kohustusest. Isikuandmete töötlemisel on tagatud minimaalsuse põhimõte - töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud toetuse määramiseks. Lisaks on andmekaitsetingimused toetuse andja kodulehel. Toetuse andjal on õigus küsida täiendusi ja täpsustada andmete õigusust. Andmeid töötleb tagasipöördumistaotluse menetleja, taotlused esitatakse reeglina paberil, sest isikutel ei ole digiallkirja võimalust. Menetleja teeb koha peal koopiad vajalikest originaaldokumentidest (isikutunnistused, tõendid jms), peab toetuse saajate registrit, toetuse saanud kajastuvad maksete registris (andmebaasis). Paberil avaldused säilitatakse lukustatud kapis, hiljem arhiveeritakse, elektroonilised avaldused säilitatakse kaitstult serveris. Ohtude hinnang Riskid Andmeleke Inimtegevus, tehnoloogiline (server) Andmekaitse nõuded ei ole tagatud Tegevus ei ole kooskõlas seadusandlusega ega asutuse sisekorraga Osapooli ei ole teavitatud Puudub nõuetekohane teavitus Valeandmete esitamine või andmete Toetust antakse ebaõigete andmete alusel, esitamata jätmine mistõttu võib tekkida vajadus toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks Töötleja küsib menetlemiseks Ei ole järgitud andmete minimaalsuse mittevajaminevaid andmeid printsiipi Tagajärjed Otsene kahju Mainekahju - asutus ei ole enam usaldusväärne, võidakse nõuda täiendavat kontrolli; rahaline kahju - toetuse tagasinõudmisega seotud kulud Põhitegevuse protsessi häire Turvalisus ei ole täies mahus tagatud Toetuse tagasinõudmisele kuluv ressurss Rahaline kahju, ajakulu Kaudsed kahjud Isikult küsitakse andmeid, mida menetlemiseks ei ole tegelikult vaja Maandustegevused Kes mida teeb? Andmeleke IT-teenuse osutaja ja toetuse andja: pidev kontroll, asutuse sisekord, andmekaitsenõuete täitmine Andmekaitse nõuded ei ole tagatud Toetuse andja hoolitseb, et töötajad on koolitatud, protseduurireeglid on selged, pidev kontroll Osapooli ei ole teavitatud Taotluse andja hoolitseb selle eest, et asutuse kodulehel on olemas andmekaitsetingimused ja taotlejat on teavitatud avalduse esitamisel ja ka edaspidi Valeandmete esitamine või andmete Taotluse menetleja kontrollib põhjalikult esitamata jätmine esitatud andmete õigsust 4. Eelnõu mõju Toetust on kuni aastani 2018 antud Rahvuskaaslaste programmi rakenduskava alusel. Kuna alates 17. juulist 2017. aastal kehtima hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri määrusega, sätestatakse nimetatud toetuse andmise kord määrusega. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja iga-aastane eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2017. aastal oli meetme eelarve 90000 eurot ja 2018. aastal 90000 eurot. Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile.  Seletuskirja lisa Märkused kultuuriministri määruse „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“ eelnõule Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Haridus- ja § 1 lõikes 1 nimetatud programmi rakendusplaani ametlik Arvestatud. Täiendasime eelnõud. teadusministeerium nimetus on „Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020“ 2018–2020. aasta rakendusplaan. Palume nimetus parandada. § 1 lõikes 2 on kasutatud terminit „etniline eestlane“. Arvestatud. Lisasime §-i 3 etnilise eestlase definitsiooni. Termin ei ole aga sisustatud, samuti pole esitatud viidet, millises õigusaktis on kõnealune termin defineeritud. Palume anda definitsioon või viide definitsioonile. § 5 lõige 1 punktis 4 on taotlejale esitatud kriteerium, Arvestatud. Sõnastust muudetud järgnevalt: „on naasnud mille kohaselt saab isik taotluse esitada kuue kuu jooksul püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse pärast Eestisse püsivalt elama asumist ja registreerinud esitamist ja tagasipöörduja ning temaga koos oma elukoha Eesti Vabariigi rahvastikuregistris. Antud tagasipöörduvate laste elukoht on Eesti Vabariigi sätte sõnastuses jääb selgusetuks, kas isik, kes on teatud rahvastikuregistris registreeritud;“. perioodi püsivalt elanud välismaal, kuid kes ei ole elukohaandmeid rahvastikuregistris uuendanud, on tagasipöördumisel õigustatud toetust taotlema või mitte. Näiteks juhtumi korral, kui isik, elades välismaal, jättis rahvastikuregistrisse andmed oma Eestis asuva elukoha kohta. Palume nimetatud aspekti täiendavalt analüüsida ning vajadusel täiendada seletuskirja või sätte sõnastust. § 8 lõikes 2 on kasutatud sõnastus on ebatäpne. Üheselt Mittearvestatud. Jooksev taotlemine ja vooruline taotlemine ei ole mõistetav, mida tähendab „taotlusi esitatakse on terminid, mida kasutatakse läbivalt nii välisvahendite kui jooksvalt“. Soovitame sõnastust „Taotlusi saab esitada ka siseriiklike toetuste jagamisel. Info, millal jooksev kogu taotlusperioodi kestel“. Teise lause sõnastus jätab taotlemine avatakse pannakse kirja avamisteatesse toetuse lahtiseks millal avatakse taotlusvoor ja millal lõpeb taotlusvoor, samuti taotlusvooru lõppemisest teatamise. andja kodulehel. Taotlemine lõpeb kui rahalised vahendid 1  lõpevad. Igal aastal avatakse taotlemine uuesti. Arusaamatu on, miks § 8 lõikes 5 nimetatud Mittearvestatud. Õigusaktis ei ole kohane tuua viidet e- kontaktandmed on esitatud vaid seletuskirjas. Pidades maili aadressidele ja eelkõige seetõttu, et kui aadress silmas, et määruse adressaat ei oma tõenäoliselt muutub, siis tuleb hakata muutma akti. Kogu info antakse eriteadmisi, et asuda otsima andmeid seletuskirjast, võib toetuse andja kodulehel siis kui taotlemine avatakse. see tekitada olukorra, kus taotlused esitatakse teadmatusest valedele adressaatidele. Seega teeme ettepaneku esitada kontaktandmed määruse tekstis § 9 lõike 5 esimese lause sõnastus on keeruliselt Mittearvestatud. Ei leidnud viidatud kirjaviga. Eelnõu tekst mõistetav ning esineb kirjaviga. Teeme ettepaneku on läbinud keelekorrektuuri. kasutada järgmist sõnastust: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib anda taotlejale kuni 60 tööpäeva. Puuduste kõrvaldamiseks antud perioodiks peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetluse tähtaeg. § 15 lõikes 2 on sätestatud toetuse tagasinõudmise Mittearvestatud. 3 aastane nõude aegumise tähtaeg tuleneb perioodiks kolm aastat. Eelnõu seletuskirjast ei ilmne, võlaõigusseadusest ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest. millistel kaalutlustel on kehtestatud nii pikk tagasinõudmise võimalikkuse periood. Palume tõsiselt kaaluda, kas tegemist on proportsionaalse perioodi pikkusega ning kas selline tagasinõude periood ei ole ebamõistlik toetuse saaja suhtes. Samuti palume täiendada seletuskirja põhjendustega. Seletuskirjast ei ilme, milline on eelnõu rahaline maht Arvestatud osaliselt. Lisasime rahalise mahu näite 2018 2018., 2019. ja 2020. aastal. aasta kohta, kuid etteulatuvalt kahjuks mitte. See sõltub riigieelarvest ja seda otsustatakse iga-aastaselt. Soovitus on määruse põhjal taotlejatele koostada Kaalume ettepanekut. lühikokkuvõte olulisematest taotlustingimustest. 2