Kiri

MÄÄRUS 29.12.2018 nr 1.1-10/9800- 1 Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 "Kassalise teenindamise eeskiri" muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 10. septembri 2014. a määrust nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses: „41. peatükk Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist § 291. Rahandusministeeriumi nõusolek välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks enne nende laekumist (1) Riigieelarve seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud Rahandusministeeriumi nõusolek välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks loetakse antuks riigieelarve eelnõu koostamisel vastavate vahendite planeerimisega. (2) Riigieelarve eelnõu koostamisel planeerimata ja aasta jooksul lisandunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks enne nende laekumist esitab ministeerium või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse taotleja kuulub, või põhiseaduslik institutsioon Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale riigieelarve seaduse § 54 lõike 1 kohase nõusoleku saamiseks taotluse. §292. Välistoetuse projekti eelarve avamine enne välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise laekumist (1) Toetuse saaja esitab riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus menetletava välistoetuse projekti vahendite kasutamiseks taotluse eelarve avamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. (2) Ministeeriumi või Riigikantselei või põhiseadusliku institutsiooni valitsemis- või haldusalasse kuuluv asutus esitab välistoetuse projektide, mida ei menetleta andmekogus, eelarve avamiseks taotluse ministeeriumile või Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile. Esmasel taotlemisel lisab asutus välistoetuse lepingu. (3) Ministeerium või Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon esitab enda ja valitsemis- või haldusala asutuse riigieelarve eelnõusse planeeritud välistoetuse projektide, mida ei menetleta andmekogus, eelarve avamiseks taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele. (4) Ministeerium või Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon esitab riigieelarve eelnõusse planeerimata ja aasta jooksul lisandunud välistoetuse projektide, mida ei menetleta andmekogus, eelarve avamiseks taotluse Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale. Riigieelarve osakond kooskõlastab taotluse ning edastab selle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigieelarve osakond teavitab toetuse saajat taotluse kooskõlastamata jätmisest ning selle põhjustest. §293. Erandid välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamisel enne nende laekumist (1) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata välistoetustest hüvitatavatele lähetuskuludele, kui lähetuskulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest, majandustegevusest saadud või muudest tuludest ning vahendite hilisem laekumine suurendab sama liiki eelarvet. (2) Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 kohase ettemakse mitte-riigiasutusest partnerile võib teha Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 18 lõike 1 punkti 1, lõigete 2 ja 5, lõike 8 punkti 1 ja lõigete 9–11 kohaselt selliselt, et programmi elluviija suhtes kohaldatakse rakendusüksuse kohta sätestatut, partneri suhtes kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut ja taotluse rahuldamise otsusena käsitletakse lepingut.“ § 2. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 2019. aasta 1. jaanuarist. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister  Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatud rahandusministri 10. septembri 2014 määrust nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“. Määruse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et käesolevas määruse versioonis kehtib välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamist enne nende laekumist võimaldav regulatsioon (4. peatükk) kuni 2018. aasta lõpuni, millest lähtuvalt on vajadus kehtestada alates 1. jaanuarist 2019 uus lihtsustatud regulatsioon, et oleks tagatud välistoetuse projektide sujuv elluviimine. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna spetsialist Virve-Hella Haavam ([email protected]), riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska ([email protected]) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) finantsarvestuse osakonna juhataja ja riigi pearaamatupidaja Juta Maar ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). 2. Eelnõu sisu 1.1 Määruse eelnõus tehtavad muudatused Eelnõu § 1-ga kehtestatakse uus 41 peatükk lihtsustatud korraga välistoetuste ja välistoetuste kaasrahastamise vahendite kasutamiseks enne nende laekumist vajaliku riigieelarve seaduse § 54 lõike 1 kohase Rahandusministeeriumi nõusoleku andmiseks ja vahendite taotlemiseks. Võrreldes varem kehtiva regulatsiooniga kaob ära keskne kontroll enne laekumist kasutatud vahendite üle, mis kuni 31.08.2018 oli Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnas ja 1.09.2018–31.12.2018 oli RTK toetuste maksete osakonnas. Vastutus andmete korrektsuse ja vahendite kasutamise seaduslikkuse osas on valitsemisala ministeeriumil, Riigikantseleil või põhiseaduslikul institutsioonil (riigieelarve seadus § 53), kes ühtlasi vastutab ka vahendite mitte-laekumise korral nende tagastamise eest vastavalt riigieelarve seaduse § 54 lõikele 2. Ülevaadet kasutatud, laekunud ja laekumata vahendite üle peetakse SAPis. Lisatud § 291 lõikes 1 sätestatakse, et kõik riigieelarvesse planeeritud välistoetuse projektide riigiasutusest toetuse saajad on õigustatud kasutama välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendeid enne ende laekumist välistoetuse andjalt eraldi Rahandusministeeriumi nõusolekut taotlemata, kuna need projektid on Rahandusministeeriumi heakskiidu elluviimiseks juba riigieelarve koostamisel saanud. Vahendite kasutamiseks enne nende laekumist peavad need olema planeeritud riigieelarvesse (riigieelarve baasseaduse § 53 lg 1 kohaselt). Riigieelarve infosüsteemi sisestatud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise kulud vaatab Rahandusministeerium üle juba riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis ning nendele loetakse riigieelarve seaduse paragrahv 54 lõike 1 kohane Rahandusministeeriumi nõusolek sellega antuks. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond edastab riigieelarve infosüsteemi sisestatud välistoetuse projektide info RTK-le eelarve avamise põhjendatuse kontrollimiseks. 1 Lisatud § 291 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui aasta jooksul lisandub otselaekuva välistoetuse projekte, mida eelarve planeerimise protsessis ei olnud võimalik või otstarbekas (toetuse saamine ebatõenäoline) planeerida, peab eelarve avamise taotlus käima läbi Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna. Lisatud § 292 lõikes 1 toodud välistoetuse projektide (hetkel grandi koodid algusega 1-5 ehk struktuurivahendite (1), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (2), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (3), Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (4), Norra ja EMP finantsinstrumendi (5), list võib täieneda aja jooksul) korral tuleb taotlus eelarve avamiseks esitada otse RTK-le. Valitsemisala ministeeriumi või Riigikantselei kooskõlastus ei ole vajalik, kuna toetusi jagatakse ministeeriumi või Riigikantselei kehtestatud õigusaktide alusel ning nende kulude mahud eelarveaastaks on kokku lepitud riigieelarve protsessis. Taotluse vormi kehtestab ja teeb kättesaadavaks RTK vastavalt eelarverea avamiseks ja laekumise jälgimiseks vajalikele andmetele. Kui välistoetuse saaja kasutab SAPi, avab RTK taotlusele vastava toetuse eelarve, mis vahendite kasutamise kajastamisel tarkvaras läheb miinusesse ning vahendite laekumise kajastamisel väheneb laekumise ulatuses. Eelarveaasta jooksul kasutatud ja samal aastal tagasi laekumata summa peab taotleja tagastama taotluses toodud tähtajaks. Kui välistoetuse saaja ei kasuta SAPi, lisab RTK toetuse saaja kontole e-riigikassas arvelduskrediidi limiidi. Vahendite laekumisest peab toetuse saaja teavitama RTK-d. Aasta lõpuks kasutamata arvelduskrediidi limiit kandub edasi konto jäägis. Eelarveaasta jooksul kasutatud ja samal aastal tagasi laekumata summa peab taotleja tagastama taotluses toodud tähtajaks. Lisatud § 292 lõikes 2 toodud riigieelarvesse planeeritud otselaekuvate projektide (grandi koodid algusega 9) eelarve avamise taotluse koos vahendite kasutamise aluseks oleva lepinguga kontrollib üle valitsemisala ministeerium või Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon, hinnates eelarve suurust ja põhjendatust. Otselaekuvate projektide korral on oluline, et ministeerium või Riigikantselei oleks projektist teadlik, kuna vastavalt riigieelarve seaduse § 54 lõikele 2 vastutab ta vahendite osalisel või täismahus mittelaekumisel puuduvate vahendite tagastamise eest. Kontrolli ulatuse ja põhimõtted määratleb ministeerium või Riigikantselei ise. Minimaalselt tuleb kontrollida taotluse kooskõla sõlmitud välistoetuse lepinguga, taotluse summa vastavust projektile (arvestades ka varem saadud ja kasutatud vahendeid), kas projekt on planeeritud riigieelarvesse, tagastustähtaja olemasolu ja selle realistlikkust. Lisatud § 292 lõikes 3 toodud riigieelarvesse planeeritud otselaekuvate projektide eelarve avamise taotlused enda ja valitsemis- või haldusala kohta esitab RTK-le ministeerium või Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon andes teada, milliste eelarveklassifikaatori tunnustega (koodidega) ja millises summas need olid planeeritud riigieelarvesse. Lisatud § 292 lõikes 4 toodud aasta sees lisandunud välistoetuste projektid peab lisaks valitsemisala ministeeriumile või Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile, kes teevad sama paragrahvi lõikes 3 toodud kontrolli, üle vaatama ja vahendite kasutamise kinnitama ka Rahandusministeerium, et täita riigieelarve seaduse § 54 lõikes 1 toodud nõue. Lisatud § 293 lõikes 1 toodud erisus on vajalik välistamaks antud regulatsioonist tagantjärgi välispartneri poolt hüvitatud lähetuskulud, mis ei kuulu konkreetse välistoetuse projekti (grant) koosseisu. Euroopa Komisjoni töörühmades osalejate sõidukulud (üldjuhul lennukipiletid) ning Euroopa Liidu Nõukogu töös osalevate delegaatide sõidukulud (samuti üldjuhul lennukipiletid) hüvitatakse osalejatele tagantjärgi. Selliste kulude tegemiseks kasutatakse asutuse tavapärast lähetuskulude eelarvet, vastavat klassifikaatorit ning vahendite laekumisel suurendatakse vastavat liiki lähetuskulude eelarvet laekumise ulatuses. 2 Lisatud § 293 lõikes 2 toodud erisus on vajalik reguleerimaks mitteriigiasutusest partnerile ettemakse tegemise tingimusi toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks. 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 alusel rakendusasutuse tegevusteks toetuse andmisel võib riigiasutusest programmi elluviija teha (haldus)lepingu alusel ettemakse mitteriigiasutusest partnerile. Ettemaksele kohaldatakse määruse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemaksele kehtestatud tingimusi. Ühendmääruse kohaselt ei ole lubatud ettemaksed riigiasutustele, mistõttu puudub võimalus mitteriigiasutusest partneril ettemakset saada. Ettemaksele kohaldatakse ühendmääruses sätestatud tingimusi ettemakse taotlemisel, kasutamisel ja tagastamisel. Eelnõu § 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 2019. aasta 1. jaanuar. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Ettemaksed, mida antakse lisatud §293 lõike 2 alusel, on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013. Välistoetuste kulude hilisem hüvitamine tuleneb erinevate fondide korral erinevatest Euroopa Liidu õigusaktidest. 4. Määruse mõju Määruse rakendumisel kehtestatakse välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks enne nende laekumist lihtsustatud kord. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kulusid ei kaasne ega tulu ei saada. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub 01. jaanuaril 2019. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. 3  Riigikantselei Meie 29.12.2018 nr 1.1-10/9800-1 [email protected] Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 "Kassalise teenindamise eeskiri" muutmine Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Kassalise teenindamise eeskiri” eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda seitsme päeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisad: 1. eelnõu; 2. seletuskiri. Virve-Hella Haavam 611 3031 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Riigikohus Riigikogu Kantselei Eesti Pank Õiguskantsler Vabariigi Presidendi kantselei Riigi Tugiteenuste Keskus 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-1397 - Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Justiitsministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Riigikantselei; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Eesti Pank; Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus; Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 07.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74c5a1bc-d3cd-4573-80e3-70809957fd7d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74c5a1bc-d3cd-4573-80e3-70809957fd7d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main