Ohutusjuhendite kinnitamine

KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 28.12.2018 nr 28 Ohutusjuhendite kinnitamine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvi 13 punkti 14 alusel: kinnitan Kultuuriministeeriumi ohutusjuhendi redelil töötamiseks (lisa 1) ja ohutusjuhendi autojuhile (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits  Kinnitatud Kantsleri 28.12.2018 käskkirjaga nr 28 Lisa 1 OHUTUSJUHEND REDELIL TÖÖTAMISEKS Ohutusjuhend käsitleb teisaldatavate redelite kasutamist ja neile esitatavaid nõudeid. 1. Üldnõuded 1.1. Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil. 1.2. Redel tuleb paigaldada tugevale sobiva suurusega liikumatule alusele nii, et see seisaks kasutamise ajal kindlalt ja redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Kui toetuspind on libe (märg, õline, jäine, liivane, prahine, rasvane vms), tuleb see enne redeli püstitamist puhastada. 1.3. Kokkupandava redeli libisemise takistamiseks tuleb redeli üla- või alaosa kinnitada, kasutada libisemist takistavaid vahendeid vm lahendusi. Juurdepääsuredel peab ulatuma vähemalt üks meeter üle juurdepääsutasandi, v.a juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud. 1.4. Lukustatava mitmeosalise redeli ja pikendusredeli kasutamisel ei tohi selle eri osad üksteise suhtes liikuda. Liikuv redel tuleb enne sellele astumist fikseerida liikumatusse asendisse. Üksikredeleid ei tohi kokku siduda, liimida ega ühendada kruvide või naelte abil, v.a juhul, kui see on kasutusjuhendis ette nähtud. 1.5. Redeli kasutamisel peab saama sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Kindel kinnihoidmisvõimalus peab olema ka siis, kui redelil olles midagi kantakse. 1.6. Redelil seistes ei tohi töötada korraga kauem kui 30 minutit ega rohkem kui kolmandik tööpäeva pikkusest. 1.7. Redelil on keelatud seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel. 1.8. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5 meetrit aluspinnast. 1.9. Redeleid kontrollitakse vähemalt üks kord kuus. Kontrollimise kohta koostatakse akt, kus registreeritakse kontrollimises osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. Kontrollimisel avastatud puudused tuleb võimalusel kõrvaldada kohe või enne töövahendi kasutuselevõttu. 1.10. Liikumine ja töö redelil on suure õnnetusjuhtumiriski ja füüsilise koormusega, mis võib kaasa tuua liigeste, lihaste ja vereringe ülekoormust. 1.11. Paljude õnnetusjuhtumite põhjuseks on redelite paigutamine valele (nt pehmele või libedale) alusele või kaldele. Redelilt tehtavat tööd tuleb planeerida ja hinnata, kas tööd saab teha ka mujalt (tellingud, lift, muu kindel platvorm). 1.12. Kehakoormuse põhjuseks on osaliselt stabiilsusest ja kehatasakaalust lähtudes rasketes asendites töötamine ning sobivate vaate- ja ulatusvahemaa saavutamiseks halbade asendite võtmine, mis koormavad jalgu ja selga. Sageli töötatakse redelilt suure ulatusvahemaaga, nii et käed on õlgadest kõrgemal – eriti koormab see kaelapiirkonda ja õlgu. 1.13. Pikaaegne, redeli väikestel astmetel püstiseismist nõudev töö võib tekitada väsimust ning valu pahkluudes ja jalgades. 1.14. Töö ajal jalgade liigutamiseks puuduv võimalus ja ka stabiilne töö koormab vereringet. 1.15. Redel on tehniline abivahend, mis on eelkõige ajutine juurdepääsuvõimalus liikumaks ühelt tasandilt teisele. 2/6  Kinnitatud Kantsleri 28.12.2018 käskkirjaga nr 28 2. Redelite liigitus 2.1. Najaredelid: Jagamatu trepipostiga redelid. 2.2. Harkredelid: Koosnevad kahest A-kujuliselt paigaldatud üksikredelist, mille hinged on ühises tipupunktis sümmeetriliselt ühendatud. 2.3. Treppredelid: Varustatud toestusjalgade ja lamedate astmetega, mis paiknevad ülesseatud trepil horisontaalselt. 2.4. Teleskoopredelid: Koosnevad paralleelsetest üksikredelite sektsioonidest, mis on kinnitatud teineteise külge juhtsoonte abil nii, et nende pikkust saab muuta. 2.5. Kokkupandavad redelid: Koosnevad kahest või enamast üksikredelite sektsioonist, mida saab redeli kasutamiseks kokku panna ning säilitamiseks või transportimiseks täielikult lahti võtta. 2.6. Kombineeritavad redelid: Koosnevad kahest üksikredelist, mida saab kasutada üksik-, hark- või teleskoopredelina. Kahe üksikredeli laius on mõlemas otsas võrdne. 3. Redelite reguleerimine ja paigaldus 3.1. Teisaldatavad redelid peavad olema reguleeritud viisil, et neid oleks võimalik kasutada, töökorda seada ning hooldada, et kasutajale või teistele isikutele ei tekiks ohtu. 3.2. Redelil peab olema kasutusjuhend ja selgelt märgistatud tootja informatsioon. Vajalikus ulatuses peab kasutusjuhendis olev info olema ka redelil (nt lubatud töökõrgus ja koormus, redeli kalle, hoiatus ohtliku kasutamisviisi eest). 3.3. Kasutuselevõetavad redelid peavad vastama standardi EVS-EN 131-7:2013 nõuetele. 3.4. Lisavarustus (nt katuseharjasangad, konksud ja redelijalad) peavad kuuluma samasse redelisüsteemi või olema valmistatud viisil, mis on kombineerimiseks silmanähtavalt sobilik. 3.5. Redeleid ei tohi paigutada vetruvale või ebastabiilsele alusele (nt autole, tellingutele). 3.6. Redeleid võib paigaldada vaid horisontaalsele ja püsivale pinnale. Iga redelipost tuleb toestada hästi ja ühtemoodi. Kui see võimalik ei ole, peab kompenseerimiseks ühte redeliposti turvaliselt pikendama ning vajadusel tuleb nihkumise vältimiseks rakendada eriabinõusid. Väiksemate kõrgusvahede kompensatsiooniks võib kasutada üksikut turvalist alust. 3.7. Pikendusjalga võib treppidel tehtava töö puhul kasutada vaid väikestel ühekaldelistel redelitel ning eeldusel, et redel on selleks mõeldud. 3.8. Üksik-, kokkupandavad ja teleskoopredelid peab paigaldama õige kalde all, tavaliselt 60– 70 kraadi. 3.9. Redelid peavad alati olema nihkumise vastu kindlustatud, nt alt kinnitades või sobivat redelijalga kasutades. 3.10. Masti vms najal ülesseatav redel peab olema varustatud sobiva toestusseadmega, juhul kui konstruktsioon ei tee seda ülearuseks. 3.11. Harkredelid peavad redelipostide nihkumise vastu olema turvaliselt kindlustatud kettide vm turvalise abivarustusega. Need peavad olema mõlemal pool ja paigutatud u 1/3 redelipostide kõrgusest. 3.12. Kui redelil on kuni üheksa astet, võib poole redeliposti kõrgusele paigutada ketid. 3.13. Harkredelite tipuosad ei tohi teineteise suhtes pinges olla, et ei tekiks kinnisurumise ohtu. 3.14. Harkredelitena kasutatavatel kombineeritavatel redelitel peavad olema ketid vm turvaline kindlustamine ja redelijalad. 3/6  Kinnitatud Kantsleri 28.12.2018 käskkirjaga nr 28 3.15. Redeleid ei tohi paigutada uste, väravate vms ette, kui need ei ole kinnitatud avatud või suletud asendisse. 3.16. Juurdepääsuredelid peab turvaliselt kinnitama, et need oleksid nihkumise ja ümberkukkumise eest kindlustatud. Redelid peavad üle juurdepääsukoha ulatuma vähemalt 1 meeter. 3.17. Redelid peavad alati nihkumise vastu kindlustatud olema. Nende õigel kasutamisel kukkumisõnnetusi ei juhtu. 3.18. Redelitel võib transportida vaid kergekaalulisi esemeid. 4. Töö redelitel 4.1. Üksikuid redeleid võib kasutada vaid lühemaajaliseks tööks. Mitmekülgse pikemaajalise töö puhul, mida tehakse vahelduvalt redelilt ja püsivalt aluselt (põrand, maapind jms), võib redeleid kasutada, kui redelite kasutusaeg kokku ei ületa kolmandikku isiku päevasest tööajast. 4.2. Redelilt töötamise üksikperiood ei tohi ületada 30 minutit. Pärast seda tuleb töö katkestada ja teha nt dünaamilist, samal viisil mittekoormavat tööd. 4.3. Redelilt töötamisel peab selle paigutust muutma vastavalt töökäigule, nii et tööobjektini ulatumiseks ei ole vajalik ühest käepikkusest suuremat kaugust. 4.4. Redelil töötaja peab kandma pehme libisemiskindla tallaga sobivaid jalatseid, mis peavad kindlalt jalas püsima. 4.5. Üle 5meetrise redeli puhul on vajalik kinnitus. 4.6. Eri kõrgustel töötamiseks peab olema piisav valik eri pikkusega redeleid. 4.7. Töötajaid tuleb redeli õigeks kasutamiseks piisavalt juhendada. Harkredeleid ei tohi kasutada üksikredelitega ühtemoodi, kui need ei ole selleks mõeldud. 4.8. Redelil võib korraga viibida vaid üks inimene. Harkredelil üks inimene kummalgi poolel. 4.9. Üksikredelitel ei tohi kanda raskekaalulisi ja -käsitsetavaid esemeid. 4.10. Töövahendid peavad olema kerged ja kergestikäsitsetavad ning nendega peab saama töötada ühe käega. 4.11. Tavaliselt ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5 meetrit, mõõtes vahemaad aluselt astmeni, millel seistakse. Eriolukordades on lubatud kergemat tööd teha, nt lambipirni vahetada, ka suuremal kõrgusel. 4.12. Redeleid võib kasutada vaid vastavuses nende konstruktsioonilise eesmärgiga. Metallredeleid ei tohi kasutada kohtades, kus on kokkupuuteoht pingestatud elektrijuhtmete ja -osadega. 5. Redelite hoidmine ja hooldamine 5.1. Üksikuid, kasutuses mitteolevaid redeleid peab hoidma vastavalt tootja juhendile ning nii, et need ei alluks mittevajalikele mõjudele (nt ilmastikumõjudele, suurele kuumusele); 5.2. Kahjustatud ja defektseid redeleid kasutada ei tohi. Lahtitõmmatavate redelite lukustusmehhanismid peavad töötama tõrgeteta. 5.3. Redeleid peab parandama tarnija juhendi järgi. 4/6  Kinnitatud Kantsleri 28.12.2018 käskkirjaga nr 28 Lisa 2 OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE 1. Tööandja kohustused: 1.1 tagada teenistujale vajalike ohutusjuhendite tutvustamise juhendamine ja väljaõpe enne töökohale asumist ja pärast oluliste muudatuste töökohal tegemist; 1.2 korraldada töötervishoiuteenuste osutamise teenust, mis hõlmab silmade ja nägemise ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, mis toimub mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul; 1.3 luua tööks tingimused, et sõidukite ohutus oleks tagatud nii remondis kui ka sõidul; 1.4 luua tööks vajalikel koolitustel osalemise võimalused; 1.5 varustada teenistujat sobivate tehniliste vahenditega, et vältida raskuste käsitsi teisaldamisel töökohas kaasnevaid terviseriske. 2. Teenistuja kohustused: 2.1 osaleda ohutu töökeskkonna loomisel järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; 2.2 järgida tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 2.3 läbida tervisekontroll vastavalt kehtestatud korrale; 2.4 kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid ja hoida neid töökorras; 2.5 tagada vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ning ei saastaks keskkonda; 2.6 teatada tekkinud ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, enda tervishäiretest tööandjale või töökeskkonnaspetsialistile; 2.7 täita tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi. 3. Teenistuja õigused: 3.1 nõuda tööandjalt töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavaid töötingimusi, ühis- ja isikukaitsevahendeid ning tervisekontrolli; 3.2 saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 3.3 peatada töö ja lahkuda töökohalt või ohtlikult alalt tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral; 3.4 keelduda tööst või peatada töö, mis ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid või mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Sellisel juhul tuleb viivitamatult teavitada tööandjat või töökeskkonnaspetsialisti; 3.5 pöörduda töökeskkonnavoliniku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tööandja rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga teenistuja arvates töökeskkonna ohutust; 3.6 teavitada tööandjat teenistuja kasutuses oleva töövahendi rikkest või puudusest. 4. Ohutegurid töökohal: 4.1 avariioht, eriti pimeda ajal ja halbades ilmastikutingimustes; 4.2 selja-, jalgade- ja kätevalud, mis on tingitud pikaajalisest ebamugavast istumisasendist, tuuletõmbest ning transpordivahendi tekitatud vibratsioonist; 4.3 kallaletungioht peatuspaikades; 4.4 kukkumise või libisemise oht, sh redeli kasutamisel; 4.5 heitgaasidest põhjustatud mürgistused; 5/6  Kinnitatud Kantsleri 28.12.2018 käskkirjaga nr 28 4.6 plahvatus- ja tuleoht; 4.7 raskuste käsitsi teisaldamisest põhjustatud terviseriskid. 5. Ohutusnõuded töökohal: 5.1 kontrollimata ja mittetöökorras oleva sõidukiga on sõitmine keelatud; 5.2 sõidukit ei tohi remontida ega mootorit käivitada isikud, kellel ei ole selleks õigust; 5.3 sõiduki juurest lahkumisel tuleb tarvitusele võtta abinõud, et kõrvalised isikud ei saaks autot käivitada; 5.4 tulekahju korral tuleb auto kohe peatada ning võtta kasutusele vastavad hädaabinõud; 5.5 vajadusel tuleb sõiduki juhtimisel kasutada päikeseprille; 5.6 tuleb vältida heitgaaside sissehingamist; 5.7 tuleb vältida aknapesuks metanooli baasil aknapesuvedeliku kasutamist; 5.8 redelit tuleb kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil; 6. Enne töö alustamist teenistuja: 6.1 kontrollib sõiduki tehnilist seisukorda; 6.2 pöörab erilist tähelepanu pidurisüsteemile, helisignaalile, roolimehhanismile, valgustussüsteemile, klaasipuhastajatele, akumulaatori seisukorrale; 6.3 veendub, et õlitus-, jahutus- ja toitesüsteemis ei esine lekkimist; 6.4 kontrollib rehvides õhurõhku; 6.5 kontrollib, kas sõiduk on varustatud liiklusseaduses nõutud abivahendite ja ohutustarvikutega; 6.6 veendub, et esiaknaklaas, esi- ja tagatuled ning tahavaatepeeglid on terved ja puhtad; 6.7 kontrollib redeliga töötamisel kaasnevaid ohutusnõudeid; 6.8 hindab enne raskuste teisaldamist ohtude olemasolu, arvestades raskuse massi ja asukohta ning võttes tarvitusele abinõud terviseriskide vältimiseks. 7. Pärast töö lõpetamist autojuht: 7.1 korrastab kasutuses olnud töö- või sõiduvahendi; 7.2 teavitab kantselei juhatajat töö ajal sõidu- või töövahendi juures esinenud korratustest; 7.3 pargib töövahendina kasutatava sõiduvahendi ainult selleks ettenähtud kohtadesse (parkimisplatsid, garaažid jms). 8. Liiklusõnnetus: 8.1 liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju; 8.2 liiklusõnnetuse korral teavitab autojuht esimesel võimalusel juhtunust kantslerit, kantselei juhatajat ja kindlustusseltsi, kus on sõlmitud kehtiv liikluskindlustus; 8.3 enne õnnetuspaigalt lahkumist tuleb fikseerida õnnetuse põhjustaja ja kannataja kasutades selleks vormi „Teade liiklusõnnetusest“ või koostada vabas vormis kirjalik paberdokument õnnetuse asjaoludest; 8.4 politsei tuleb sündmuskohale kutsuda juhul, kui avarii tagajärjel tekitati kellelegi kehavigastusi ning kui kahju põhjustaja ei ole teada või osapooled ei jõua kahju põhjustajas kokkuleppele; 8.5 kui sõidetakse otsa muule objektile või teisele sõidukile ja sõiduki omanikku pole võimalik tuvastada, tuleb teavitada politseid. 6/6