Kriminaalmenetluse 12250101989 lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 19.oktoobril 2012 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Agnes Ollema Kriminaalasja number: 12250101989 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 349 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: A.H Kriminaalasjas nr 12250101989 alustas Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaaltalituse vanemuurija Piret Kohtring 06.septembril 2012 kriminaalasjast nr 12257000111 eraldatud materjalide alusel KarS § 349 tunnustel menetluse selle kohta, et 05.mail 2012 kella 20.52 ajal Haapsalu linnas Kiltsi teel andis A.H enda nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o tema nimele 06.05.2011 Maanteeameti poolt välja antud juhiloa numbriga NNNNN kasutamiseks üle teisele isikule, s.o BBBle, kes omamata juhtimisõigust juhtis 05.mail 2012 kella 20.52 ajal A.Hle kuuluvat mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxxxxx lubatud alkoholi piirmäära ületades ning kes Haapsalu linnas Kiltsi teel vastas liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnike poolt kontrollimise eesmärgil kinni peeti, mispeale eesmärgiga vabaneda väärteokaristusest, esitas BBB politseiametnikele enda juhtimisõigust tõendava dokumendina teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, milleks oli A.H`le kuuluv juhiluba nr NNNNN. 11.septembril 2012 edastati kriminaalasja nr 12250101989 materjalid prokuratuuri aadressil ning toimikumaterjalidest tulenevalt kahtlustatakse A.H selles, et tema viibides alkoholijoobes olles 05.mail 2012 kella 20.52 ajal Haapsalu linnas Kiltsi teel liikudes Haapsalu linna suunas enda isiklikus sõiduautos BMW 520i registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis juhtimisõiguseta BBB isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,37 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,05 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,32 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 5 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem, juhtis BBB mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades ning kes peeti liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnike poolt kontrollimise eesmärgil kinni, mispeale andis A.H BBBle juhtimisõiguse olemasolu tõendava dokumendina esitamiseks üle nimele 06.05.2011 Maanteeameti poolt välja antud juhiloa numbriga NNNNN, mille BBB Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätete rikkumisega kaasnevast väärteokaristusest vabanemise eesmärgil esitas Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanemale, kuid edasise väärteomenetluse käigus politseiametnike poolt tuvastati, et BBB ei ole esitatud dokumendi omanik. Sellise tegevusega A.H, andes enda nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kohustustest vabanemise eesmärgil kasutamiseks, pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, s.o Karistusseadustiku § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel 07.septembril 2012 /tl 56-57/ A.H end toimepandud kuriteos süüdi ei tunnista, kuid tema süü on tõendatud kriminaalasjas kogutud materjalidega. Prokuratuuris käesolevat määrust koostades on A.H avaldanud, et on kirjeldatud kuriteo toime pannud ning kahetseb oma käitumist puhtsüdamlikult. Nimetatud kuriteo toimepanemisega A.H kellelegi varalist kahju ei tekitanud, mistõttu tema vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhaginõuet esitatud ei ole. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Toimikumaterjalidest tulenevalt puuduvad kriminaalasjas kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on A.H suhtes 07.septembril 2012 /tl 58-59/ tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Ülaltoodust nähtub, et A.H poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest Karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. A.H ei ole kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu langeb ära ka avalik menetlushuvi. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused A.H osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt töötab A.H Osaühingus Q ning ta on prokurörile teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran A.Hle täitmiseks kohustuse maksta riigituludesse 435 euro suurune rahasumma, mis vastab kehtivas karistusõiguses II astme kuriteo toimepannud isikule süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurusele. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 19.märts 2013.a. A.Hle on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206 määran: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 12250101989 menetlus A.H suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna A.Hle kohustus tasuda 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot) riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 19.märts 2013.a. 3. Tõkendi tühistamine: A.H suhtes 07.septembril 2012 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Vahistuse andmed: Kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kahtlustatavale A.Hle. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. 9. Lihtsustatud (põhistamata) määruse puhul on kannatanul õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Sadama 21 Haapsalu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefonil 4720042. Määruse koostas: Agnes Ollema /prokuröri nimi ja allkiri/ Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav A.H, tutvunud määrusega, avaldas: ______________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ______________________________________________________________/A.H/ /kuupäev ja allkiri/  Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud rahaliste kohustuste täitmine Kriminaalmenetluse kulud ja kohustus maksta kindel summa riigituludesse, kokku summas 435 eurot tuleb tasuda hiljemalt 19. märtsiks 2013.a. Makse tuleb teha enda nimelt ja maksekorraldusse tuleb kindlasti märkida järgmised andmed: Saaja: Rahandusministeerium Pangakonto: 10220034796011 Pank: SEB Pank Viitenumber: 2800049780 Selgitus: 19.oktoobri 2012.a määrus kriminaalasjas nr 12250101989 Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Käesolevate kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, muuhulgas on Eesti Haigekassal õigus välja nõuda haigekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised. Agnes Ollema /prokuröri nimi ja allkiri/